EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.3.2023
COM(2023) 165 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindlus ja jätkusuutlikkus, mis toetab rohe- ja digipööret
I.Sissejuhatus
EL on alustanud ambitsioonikat tööstuse ümberkujundamist, et viia ellu rohe- ja digipööre. Kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindluse ja tarnete jätkusuutlikkuse tagamine on ELi kaksikpöörde poliitiliste prioriteetide keskmes. Samuti on see esmatähtis kaitse- ja kosmosesektori 1 suurema julgeolekuvõime jaoks.
Komisjoni avaldatud tuleviku-uuringus hinnatakse ELi tulevast kriitilise tähtsusega toorainete vajadust ja võimalikke kitsaskohti olulisemate strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite tarneahelates. Selles prognoositakse, et nõudlus eduka kaksikülemineku jaoks vajalike olulisemate materjalide järele kasvab enneolematult. Näiteks nõudlus maismaa- ja avameretuulikute jaoks vajalike haruldaste muldmetallide järele peaks 2030. aastaks kasvama 4,5 korda ja 2050. aastaks 5,5 korda, samal ajal kui nõudlus meie elektrisõidukite akude jaoks vajaliku liitiumi järele peaks prognooside kohaselt suurenema 2030. aastaks 11 korda ja 2050. aastaks 17 korda. Samuti nähtub analüüsist, et kõigi strateegiliste tehnoloogiate puhul on EL nende tarneahelate eri etappides, mõne tehnoloogia puhul aga kogu väärtusahela ulatuses suuresti sõltuv väga piiratud arvust tarnijatest.
Olukorras, kus nõudlus kriitilise tähtsusega toorainete järele on suurem kui kunagi varem ja võib järgmisel kümnendil kasvada kümnekordseks, esineb nende pakkumises suuri geopoliitilisi ning ka keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid riske ja väljakutseid.
Kriitilise tähtsusega toorainete tööstus on keerukas ja teatavat tüüpi projekte peetakse suure riskiga investeeringuteks, eelkõige uurimis- ja kaevandamisetapis. Geoloogilistele teguritele lisanduvad kõrged turule sisenemise tõkked ning suured kapitalikulud ja vastavad riskid. Eelkõige on väga heidutavad pikad ja ebakindlad loamenetlused. Projekti alguse ja materjalide turul kättesaadavaks saamise vaheline aeg võib olla väga pikk.
Enamiku kriitilise tähtsusega toorainete tootmine on tugevalt koondunud väheste tarnijate kätte ja EL sõltub suuresti impordist. Liigne sõltuvus üksikutest tarnijatest võib häirida kogu tarneahelat, eelkõige kuna pidevalt intensiivsemaks muutuva üleilmse konkurentsi tingimustes kasutatakse üha enam ekspordipiiranguid ja muid kaubandust piiravaid meetmeid. Venemaa ebaseaduslik agressioon Ukraina vastu on näidanud, kuidas ebausaldusväärsed tarnijad võivad sellist sõltuvust oma huvides ära kasutada.
EL ei ole nende probleemide ees üksi. Liikumine nullneto- ja digimajanduse poole on rahvusvahelise üldsuse ühine huvi. Sellised riigid nagu Hiina, Jaapan, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Korea on astunud samme, et kindlustada oma varustatus, töödelda ja rafineerida kriitilise tähtsusega tooraineid ning vähendada oma strateegilist sõltuvust. Maavarade poolest rikkad riigid, kus toodetakse kriitilise tähtsusega tooraineid, püüavad samuti tõmmata ligi partnereid, kellega nad saavad teha koostööd, et arendada oma kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaid jätkusuutlikult kohapeal.
Komisjoni 2008. aasta toorainealgatuses 2 on juba sätestatud ELi toorainete kättesaadavuse probleemi lahendamise strateegia. Sellele tuginedes esitati 2020. aasta tegevuskavas 3 konkreetsed sammud ELi vastupanuvõime ja avatud strateegilise autonoomia suurendamiseks 4 . Kavas „REPowerEU“ pakuti ELi energiaalase välistegevuse strateegia raames välja konkreetsed meetmed, millega tagada juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele, et edendada energiapööret 5 .
Ent asjaolud on muutunud ja meil tuleb teha rohkem. Seepärast teeb komisjon täna ettepaneku tervikliku lähenemisviisi kohta, millega suurendatakse ja kiirendatakse ELis esmaste ja teiseste toorainete tarnimist. Tugevama rahvusvahelise osaluse kaudu töötame me käsikäes oma partneritega, et kestlikke tarne- ja väärtusahelaid mitmekesistada ja lõimida. Et luua vastastikku kasulikke pikaajalisi suhteid maavararikaste riikidega, otsib EL mõlemale poolele kasulikke partnerlussuhteid, mis oleksid igati vastavuses strateegiaga „Global Gateway“. Need partnerlused peaksid aitama mitmekesistada ELi toorainete tarneahelat, aga samavõrra peaksid nad suurendama ka tootmise kestlikkust ja lisandväärtust nendes maavararikastes arenguriikides ja tärkava turumajandusega riikides.
EL peaks oma varusid maksimaalselt ära kasutama ning arendama omamaist uurimist, kaevandamist, rafineerimist, töötlemist ja ringlussevõttu, võttes seejuures täielikult arvesse keskkonnakaalutlusi. See võimaldab Euroopal kasvatada tööstuse võimekust avatud ja kaubandussõbralikul viisil, järgides kõrgeid keskkonna- ja sotsiaalstandardeid, luua kvaliteetseid töökohti ja hoogustada majanduskasvu ning samal ajal suurendada meie avatud strateegilist autonoomiat.
Kooskõlas 2020. aasta ringmajanduse tegevuskavaga 6 hoogustab EL tegevust ressursitõhususe suurendamiseks ja üleminekuks lineaarmajanduselt ringmajandusele, keskendudes ökodisainile, ringlussevõtule ja asendamisele, et muuta tooted võimalikult ressursi- ja energiatõhusaks. See aitab vähendada vajadust kriitilise tähtsusega toorainete järele, ilma et seejuures ohustataks toodete kättesaadavust, toimivust või taskukohasust, ning võimaldab kriitilise tähtsusega tooraineid ringlusse võtta ja uutes toodetes uuesti kasutada.
Siiski ei saa EL kriitilise tähtsusega toorainete pakkumise alal iialgi isemajandavaks ning peab ka edaspidi suurema osa oma tarbest katma impordiga.
Sellest tulenevalt peab EL tugevdama oma ülemaailmset tegevust, arendama ja mitmekesistama investeeringuid, tootmist ja kaubandust usaldusväärsete partneritega ning samal ajal tegema tööd selle nimel, et vähendada nii oma sõltuvust väga kontsentreeritud tarnetest kui ka sellest sõltuvusest tulenevat haavatavust. EL püüab saavutada need eesmärgid koostöös kolmandate riikidega, et tagada vastastikku kasulikud partnerlussuhted, selleks et edendada nende endi majandusarengut kestlikul viisil ja luua samal ajal ELi jaoks turvalised, vastupidavad, taskukohased ja piisavalt mitmekesised väärtusahelad. See on ka ELi partnerite huvides, sest see suurendab lisaväärtust, mida EL partnerluses pakub. Näiteks kui partnerriikides peaks esinema häireid, võimaldaks ELi suurem suutlikkus tal paremini oma partnereid toetada ja ülemaailmseid tarneprobleeme leevendada.
Meie kriitilise tähtsusega toorainete algatused kajastavad seda eesmärki ja põhinevad kolmel sambal, mis üksteist vastastikku toetavad:
(1)Kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela arendamine ELis
(2)Hoogsam hankeallikate mitmekesistamine ja partnerlussuhete loomine vastastikku kasulikul viisil, et toetada üleilmset tootmist
(3)Kestliku hankimise soodustamine ja ringluse edendamine
II.Kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela arendamine ELis
II.1. Kriitilise tähtsusega toorainete määrus
Kavandatava määrusega 7 kehtestatakse üldeesmärk tagada ELi juurdepääs turvalisele ja jätkusuutlikule kriitilise tähtsusega toorainete pakkumisele ning määrus sisaldab meetmeid, mis tugevdavad ELi suutlikkust kogu väärtusahelas. Et määruses sätestatud meetmed keskenduksid kõige olulisematele materjalidele, on koostatud strateegiliste toorainete nimistu. Määrus sisaldab meetmeid kogu väärtusahela ulatuses, nii et ELi tootmisvõimsus võiks 2030. aastaks jõuda kaevandamise osas vähemalt 10 % lähedusse strateegiliste toorainete omamaisest nõudlusest (kui ELi varud seda võimaldavad), töötlemise ja rafineerimise osas vähemalt 40 % lähedusse ning ringlussevõtus vähemalt 15 % lähedusse. Kui need tasemed saavutatakse, aitaksid need märkimisväärselt kaasa nõutavale mitmekesistamisele ja aitaksid tagada, et 2030. aastaks ei pärineks rohkem kui 65 % liidu iga strateegilise tooraine aastatarbest üheski asjakohases töötlemisetapis ühestainsast kolmandast riigist.
Määrusele lisatud kriitilise tähtsusega ja strateegiliste toorainete 8 nimistud vaadatakse läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse neid vähemalt iga nelja aasta järel. Nendest nimistutest juhindub EL oma edasises tegevuses. ELi-sisese suutlikkuse arendamisel tuleb esimese sammuna saada parem arusaam sellest, millised ressursid on meil olemas; selleks tuleb vähemalt iga viie aasta järel töötada ELis välja uurimisprogrammid ja ajakohastada geoloogiateadmisi.
ELi strateegiliste toorainete väärtusahela tugevdamiseks valitakse ja rakendatakse strateegilisi projekte, mis hõlmavad kogu väärtusahelat, sealhulgas ringlussevõttu, ning mis aitavad suurendada ELi suutlikkust. Strateegilistele projektidele tulevad kasuks eelkõige sujuvad loaandmismenetlused. Sellised strateegilised projektid võiksid toimuda ka kolmandates riikides.
Mõned liikmesriigid on oma tooraine-, kaevandamis- ja loaandmisraamistikud juba läbi vaadanud ja neid moderniseerinud. Komisjon õhutab kõiki liikmesriike hindama, kas nende riiklikke ja riigist madalama tasandi raamistikke on vaja ajakohastada, et toetada kriitilise tähtsusega toorainete turvalist ja kestlikku väärtusahelat. Liikmesriike julgustatakse suurendama oma kriitilise tähtsusega toorainete projektide loaandmise tõhusust ka laiemalt kui ainult strateegilisteks peetavate projektide puhul. Samuti kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu riiklikke programme, mille eesmärk on suurendada ringlust kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelas, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete kättesaamist kaevandusjäätmetest.
Liikmesriigid võivad võtta meetmeid ka oma halduspersonali koolitamiseks ja oskuste täiendamiseks, et anda neile suutlikkus muuta loamenetlused sujuvamaks, kasutades haldussuutlikkuse suurendamiseks ELi toetusi, näiteks tehnilise toe instrumendi 9 võimalusi. Kaaluda tuleb ka muid haldussuutlikkuse parandamise meetmeid, näiteks digivahendeid ja sujuvamaid töövooge. Teabevahetuse hõlbustamiseks võiksid liikmesriigid lubasid andvate asutuste jaoks ette näha vabatahtlikud platvormid, kus jagatakse häid tavasid või pakutakse tehnilist tuge.
Jätkuvalt tuleb pingutada, et lahendada probleeme, mis on seotud üldsuse teadlikkuse ja omaksvõtuga. Neid probleeme võivad aidata lahendada tõhusad ja põhjalikud avalikud konsultatsioonid ning läbipaistev ja pidev suhtlemine huvitatud isikutega, sealhulgas põlisrahvastega, ja laiema üldsusega, kui see on asjakohane.
Määrusega luuakse ka kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate seire koordineerimise mehhanism. Komisjon korraldab koos liikmesriikidega strateegiliste toorainete tarneahelate stressiteste.
Määrusega on ette nähtud meetmed, millega leevendada tarneriske, mis võivad mõjutada ühtse turu head toimimist; muu hulgas koordineeritakse selleks strateegiliste toorainete strateegilisi varusid ja toetatakse liidu ettevõtjaid, näiteks strateegiliste toorainete ühisostudega. Neid koordineeritakse tihedalt, kasutades komisjoni koostatavaid tulevikusuundade analüüse ja üksikasjalikke hinnanguid tehnoloogia tarneahelatele.
Nõukoda, mis toob kokku Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parimad asjatundjad, vastutab turuanalüüsi ja turuseire eest, hindab riske, annab nõu riskimaandamisstrateegiate alal, abistab strateegiliste projektidega, hõlbustab strateegiliste varude loomist ja peab perioodiliselt aru strateegiliste partnerluste üle.
II.2. Rahaline toetus
Strateegilised projektid vajavad ka piisavaid rahalisi vahendeid. Vastavalt konkurentsieeskirjadele tehakse määruses ettepanek viia liikmesriigid ja komisjon kokku asjaomaste finantsasutustega, et arutada erarahastusallikaid, olemasolevaid rahastamisvahendeid ja ELi fonde ning hõlbustada väljaostukokkulepete sõlmimist.
Komisjon töötab koos InvestEU rakenduspartneritega, et leida viise, kuidas kasvatada toetust investeeringutele kooskõlas määruses (EL) 2021/523 10 ja kavandatud määruses sätestatud ühiseesmärkidega, muu hulgas segarahastamistoimingute algatamise kaudu. Elujõuliste projektide lisandumisele võib kaasa aidata InvestEU nõustamiskeskus. Hädavajalikud on ettevõtete, finantsinvestorite ja väljaostjate erainvesteeringud.
Taksonoomiamääruse 11 kohaselt on komisjonil õigus koostada kestlike tegevusalade loetelu, määrates delegeeritud õigusaktidega iga keskkonnaeesmärgi jaoks kindlaks tehnilised sõelumiskriteeriumid. Järelmeetmena tulevasele keskkonnaalasele delegeeritud õigusaktile, milles käsitletakse ringlussevõttu, palub komisjon kestliku rahanduse platvormil 2.0 töötada välja taksonoomiakriteeriumid kaevandamise ja rafineerimise jaoks, tuginedes platvormi 1.0 raames alustatud tööle, et komisjon saaks neid kriteeriume kaaluda ja hiljem nad vastu võtta.
Erasektoripoolsest rahastusest üksi ei pruugi piisata ja selleks, et kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelas projekte tegelikult käiku lasta, võib olla tarvis avaliku sektori toetust, sealhulgas riigiabi vormis. Riigi ressursside osas pakub riigiabi raamistik hulgaliselt võimalusi erainvesteeringuid võimendada ja kriitilise tähtsusega toorainetega seotud projekte tegelikult käiku lasta. Lisaks kohandas komisjon hiljuti riigiabi eeskirju, et liikmesriikide võimalused abi anda oleksid paindlikumad, sealhulgas olulisemate nullnetotehnoloogiatega seotud kriitilise tähtsusega toorainete tootmise ja ringlussevõtu alal. Eesmärk on protsessi veelgi kiirendada ja lihtsustada, kasutades kergemaid arvutusi, lihtsamaid menetlusi ja kiirendatud heakskiitmist ning piirates samal ajal ühtse turu moonutamist ja säilitades ühtekuuluvuse eesmärgid.
Komisjon:
Øtöötab koos EIP ja teiste InvestEU rakenduspartneritega, et leida viise, kuidas kasvatada toetust investeeringutele kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelas, sealhulgas segarahastamistoimingute algatamise kaudu, julgustades neid arendama sisemist pädevust edendada toorainetesse tehtavate investeeringute rahastamist ja hinnates investeerimistõkkeid selles tööstusharus;
Øpalub kestliku rahanduse platvormil 2.0 töötada välja taksonoomiakriteeriumid kaevandamise ja rafineerimise jaoks.
II.3. Standardimine
Veebruaris 2023 võttis komisjon vastu Euroopa standardimise teemalise liidu tööprogrammi. Üks selle strateegilisi prioriteete on Euroopa standardite väljatöötamine kriitilise tähtsusega toorainete uurimise, kaevandamise, rafineerimise ja ringlussevõtu alal ning ELi väärtusahela ja ELi vastupanuvõime tugevdamine. Lisaks tuleb kriitilise tähtsusega toorainete töötlemise, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise tehnilisi nõudeid toetada standardimismeetmetega. See tagaks, et tehnilisi eeskirju kohaldatakse kõigis ELi osades järjepidevalt.
Rahvusvahelisel tasandil toimib Euroopa standardimine üleilmses kontekstis, kus valitseb üha tihedam konkurents. Euroopa eksperdid ja riikide standardiorganisatsioonid annavad juba praegu olulise panuse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) töösse ja sellega seotud rahvusvahelises standardimistöös peaksid nad võtma endale veelgi aktiivsema rolli, tagamaks, et kriitilise tähtsusega toorainete alastes rahvusvahelistes tehnilistes standardites kajastuksid ELi põhimõtted ja väärtused, mis on aluseks selleteemalistele ELi õigusaktidele, ja rahvusvahelised kohustused. Komisjon hõlbustab liikmesriikide, ELi standardiorganisatsioonide ja ELi tööstusharude vahelist teabevahetust ja koordineerimist, et jagada ressursse rahvusvaheliste standardimisprotsesside toetamiseks.
Kooskõlas ELi standardimisstrateegia ja Euroopa standardimise alase liidu tööprogrammiga teeb komisjon järgmist:
Øtagab, et Euroopa standardimise kõrgetasemelisse foorumisse kuuluksid konkreetse töösuunana ka kriitilise tähtsusega toorained, mis on vastupanuvõimelise ühtse turu jaoks hädavajalikud;
Øtoetab Euroopa standardite väljatöötamist kriitilise tähtsusega toorainetega seotud tööstusprotsesside jaoks, mida kasutatakse rohe- ja digipöörde käigus, sealhulgas ringmajandusalaste tegevuste jaoks.
II.2. Vajalike oskuste olemasolu
Nagu on sätestatud 2020. aasta oskuste tegevuskavas, vajab EL konkurentsivõime säilitamiseks tööjõudu, kellel on rohe- ja digipöörde jaoks õiged oskused. Elujõulisi kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaid ei saa Euroopas luua, kui ei arendata nõuetekohaselt oskusi (geoloogid, metallurgid, mehaanikainsenerid, kaevandustöötajad, sorteerijad, ringlussevõtjad, aga ka sektori jaoks olulised kõrgtehnoloogilised kutsealad jms). Arvestades oskuste ümberkujundamist, tulevad seal, kus ringlusel saab olema suurem roll, näiteks patareide ja akude väärtusahelas ja töötlemises, ümberõppevajadused üha tugevamalt esile. Lisaks horisontaalsetele meetmetele, mis on sätestatud 2020. aasta oskuste tegevuskavas, on ELi kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelate edu jaoks vaja ka konkreetsete valdkondlike oskuste poliitikat.
Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt kasutada olemasolevaid ELi rahastamisvahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja õiglase ülemineku mehhanism, et toetada haridus- ja koolitusmeetmeid tööjõu oskuste täiendamiseks kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela kõigis osades, ja kõrvaldada ELi piirkondades kindlaks tehtud oskustenappus 12 . Vajalikule oskuste ümberkujundamisele aitab kaasa ka süvatehnoloogiatalentide algatus, mis on eelarvesse lisatud uue Euroopa innovatsioonikava raames, oma teedrajava programmiga, mille eesmärk on õpetada järgmise kolme aasta jooksul Euroopa süvatehnoloogia valdkondades välja miljon inimest.
Komisjon:
Øloob ELi oskustepakti raames koos sidusrühmade ja avaliku sektori asutustega kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas laiaulatusliku oskustepartnerluse, mille eesmärk on käivitada kogu väärtusahelas edukas haridus- ja koolitustegevus;
Øteeb ettepaneku luua ühe nullnetotööstuse akadeemiana ka toorainete akadeemia, et töötada välja ja pakkuda koolitus- ja haridusprogramme, mis võimaldavad tööjõu täiend- ja ümberõpet kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela laiendamiseks Euroopas.
II.6. Teadusuuringud ja innovatsioon
Kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelas on teadusuuringud ja innovatsioon esmavajalikud teadmiste, uuenduslike lahenduste ja väga kestlike protsesside arendamiseks, uuringuteks, kaevandamiseks, töötlemiseks, rafineerimiseks, ringlussevõtuks, ressursitõhusaks projekteerimiseks, kasutamiseks ja asendamiseks. Näiteks tuulegeneraatorites võiks haruldastest muldmetallidest püsimagneteid asendada muude komponentide, näiteks mitmepolaarsete sünkroongeneraatoritega. Samamoodi võib kütuseelementides katalüsaatorina kasutatavaid plaatinagrupi metalle osaliselt või täielikult asendada muude metallidega, nagu nitriidid, karbiidid või kalkogeniidid. Kõrgtehnoloogiliste materjalide arendamine mängib olulist rolli eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete asendamisel. Nende valdkondade teadusuuringute tulemusi tuleks arvesse võtta ka tulevastes standardites.
Igaühes neist väärtusahela osadest on probleeme, mis on seotud nende ainete geoloogilise esinemise, mineralisatsiooni, keemiliste omaduste, kasutusalade ning energia-, keskkonna- ja sotsiaalnäitajatega. Sellega seoses on vaja teadusuuringuid nii kriitilise tähtsusega kui ka mittekriitiliste toorainete kohta, et lahendada pakkumisprobleeme ja leevendada ELis nõudluse kasvu. Meetmed, mida võetakse väärtusahela kõigis eespool nimetatud osades, mitmekesistavad ELi hankeallikaid ja tagavad nende jätkusuutlikkuse.
EL on „Euroopa horisondi“ aastate 2021–2024 tööprogrammi raames eraldanud uurimis-, kaevandamis-, töötlemis- ja korduskasutamis-, ringlussevõtu- ja taaskasutusprojektidele eelarvevahendeid 470 miljoni euro ulatuses.
Komisjon:
Øtugevdab olemasolevate ja uute murranguliste teadus- ja innovatsioonitulemuste rakendamist ja kasutuselevõttu Euroopa Innovatsiooninõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kaudu kooskõlas uue Euroopa innovatsioonikavaga;
Øesitab koos liikmesriikidega kõrgtehnoloogiliste materjalide alase kooskõlastatud tegevuskava, mis käsitleb muu hulgas kriitilise tähtsusega toorainete asendamist, et jõuda teadus- ja innovatsiooni-investeeringutes tasemeni, mis on võrdeline väljakutse ulatusega;
Øtöötab olemasoleva sidusrühmade foorumi kaudu välja strateegilise rakenduskava, mis annab lähiaastatel suuna ELi teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidele.
III.Hoogsam hankeallikate mitmekesistamise ja partnerlussuhete loomine vastastikku kasulikul viisil, et toetada üleilmset tootmist
Selleks et teha teoks oma rohe- ja digipööre ja suurendada kaitsevõimet, peab EL ka edaspidi lootma toorainete impordile. Juba praegu kasutab ta aktiivselt mitmesuguseid töövahendeid kaubanduse, investeeringute ja koostöö hõlbustamiseks, et avada võimalusi kogu maailmas ja suurendada seeläbi kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindlust ja taskukohasust. Arvestades praegu meie ees olevaid väljakutseid, tuleks neid töövahendeid kasutada huvitatud partnerriikidega üheaegselt, et need töövahendid tõesti mõjule pääseksid. Tuleb püüda saavutada koostoime mitmesuguste olemasolevate töövahendite vahel, et tagada tegevuse sidusus ja saavutada võimalikult lühikese aja jooksul tegelikke tulemusi, eelkõige strateegia „Global Gateway“ ja selle rakendamise kaudu, võimendades ELi enda ja tema liikmesriikide finants- ja poliitikavahendeid. Kõigi ELi rahvusvaheliste tegevuste tugevama koordineerimise tagab see, kui koostöös olemasolevate asjaomaste struktuuridega, eelkõige strateegiaga „Global Gateway“ seotud struktuuridega, luuakse eraldi töörühm kriitilise tähtsusega toorainete alase välistegevuse jaoks.
III.1. Kriitilise tähtsusega toorainete klubi: töötamine üheskoos huvitatud partneritega
Juurdepääs turvalisele, taskukohasele ja jätkusuutlikule kriitilise tähtsusega toorainete pakkumisele on paljude partnerite ühine mure ja üks olulisemaid teemasid paljudel valitsustevahelistel foorumitel (nt G7, G20, Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur) või sellistes algatustes nagu maavarade varustuskindluse partnerlus 13 või strateegilised partnerlused kolmandate riikidega. Lisaks on rahvusvaheline koostöö esmavajalik ka selleks, et astuda vastu olukorrale, kus turgu valitsevad vähesed pakkujad, ja lahendada jätkusuutlikkuse probleem.
EL peaks neid mitmesuguseid meetmeid täiendama ja edasi viima, et luua kriitilise tähtsusega toorainete klubi, mis tooks kokku tarbijariike ja maavaraderikkaid riike eesmärgiga edendada kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindlust ja jätkusuutlikkust. EL peaks üheskoos partneritega edendama usaldusväärset, kaubanduspõhist, läbipaistvat ja keskkonnasõbralikku kriitilise tähtsusega toorainete hankimist. Eelkõige peaks kriitilise tähtsusega toorainete klubi soodustama kestlikke investeeringuid tootjariikidesse ja võimaldama neil väärtusahelas ülespoole liikuda.
Klubi oleks avatud sarnaselt meelestatud osalistele, kes on huvitatud ja valmis töötama kokkulepitud põhimõtete põhjal välja järgmisi meetmeid:
·suurendada turu arengu seiret ja teadmiste jagamist;
·soodustada uurimistegevust;
·soodustada ja võimaldada kestlikku investeerimist soosivat keskkonda;
·lühendada investeerimisprojektide turule toomiseks kuluvat aega;
·teha regulatiivset koostööd, et lihtsustada turulepääsu;
·töötada käsikäes töötajate õiguste ja sotsiaalselt vastutustundlike tavade edendamiseks kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelates;
·edendada piiriüleselt toimivat kestlikku ringmajandust ja hoogustada kvaliteetse ringlussevõtusuutlikkuse arendamist;
·tõugata sektoris tagant innovatsiooni, et avada uusi hankeallikaid;
·luua tõhus ja koordineeritud kriisivalmiduse ja kriisireageerimise lähenemisviis.
Komisjon astub aruteludesse võimalike partneritega, kes on selle klubi loomisest huvitatud. ELi ja USA vahelised läbirääkimised spetsiaalselt kriitilise tähtsusega maavaradele keskenduva lepingu üle, mis kuulutati välja 10. märtsil 2023, on aluseks tööle laiaulatuslikuma ja laiapõhjalisema kriitilise tähtsusega toorainete klubi loomiseks.
Komisjon:
Øloob koos partneritega kriitilise tähtsusega toorainete klubi, et tugevdada tarneahelaid ja mitmekesistada hankeallikaid, ning sirutab sel alal liitlassuhete loomiseks käe kõigile võimalikele partneritele.
III.2. Kaubandus- ja investeerimislepingud, mis on raamistikuks ja tõukejõuks teise põlvkonna kestlike investeeringute hõlbustamise lepingutele
9. detsembril 2022 viis EL lõpule läbirääkimised senise ELi-Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamiseks. Leping sisaldab eraldi peatükki energeetika ja toorainete kohta, mis aitab parandada juurdepääsu kestlikele investeeringutele kriitilise tähtsusega toorainetesse, nagu liitium, ja toetab samal ajal Tšiilit rohemajanduse arendamisel, eelkõige taastuvenergia ja vesiniku valdkonnas.
Arvestades kaevandamise ja rafineerimise kapitalimahukust, vajavad ettevõtjad maavarade poolest rikastes riikides investorisõbralikku, ettenähtavat ja stabiilset ettevõtluskeskkonda. Tuginedes olemasolevatele mitme-, mõne- ja kahepoolsetele raamistikele, arendab EL edasi meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks.
Esiteks moodustab Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) koos oma mitme- ja mõnepoolsete lepingutega üldise raamistiku, mis kindlustab läbipaistvuse, prognoositavuse ja õiguskindluse, näiteks sätete abil, mis käsitlevad tariife, diskrimineerimiskeeldu või ekspordipiirangute keelustamist. Praegu peetakse läbirääkimisi arenguks vajalike investeeringute hõlbustamise mõnepoolse lepingu üle. See hoogustab investeerimist arengumaadesse, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete sektoris, eelkõige seeläbi, et teave investeerimisreeglite kohta tehakse avalikuks ja kergesti kättesaadavaks ning vähendatakse valitsuselt lubade ja heakskiitude saamisel esinevaid viivitusi.
Teiseks kasutab EL oma kahepoolseid lepinguid, et süvendada kogu maailmas kaubandus- ja investeerimissidemeid ning mitmekesistada tarneahelaid, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate kontekstis, misläbi suureneb ELi majanduse vastupanuvõime.
ELil on juba praegu maailma suurim kaubanduslepingute võrgustik. Hiljutistes lepingutes Mehhiko, Ühendkuningriigi, Uus-Meremaa ja Tšiiliga 14 on eraldi peatükk energeetika ja toorainete kohta. Läbirääkimised käivad ka Austraalia ja Indoneesiaga, kellel mõlemal on olemas märkimisväärsed energiapöördeks hädavajalike toorainete, nagu haruldaste muldmetallide ja nikli varud.
Komisjon uurib koos partneritega, kuidas toetada neid nende püüdes arendada välja omaenda kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtusuutlikkus. Toorainetega seotud küsimusi, nagu prognoositavad mõjuhindamismenetlused või kolmandate riikide investorite diskrimineerimise keeld, käsitleb komisjon ka käimasolevatel läbirääkimistel ning kaalub, kas mõni olemasolev leping tuleks uuesti läbi rääkida, et tugevdada toorainekaubanduse ja -investeeringute valdkondi. Eritähelepanu pööratakse Aafrika riikidele, kellel on suur potentsiaal pakkuda tooraineid ja lõimuda veelgi tihedamalt kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelatesse nii, et see on kasulik mõlemale poolele, sealhulgas neile, kes rakendavad majanduspartnerluslepinguid.
Samuti pöörab komisjon eritähelepanu kestlikele investeeringutele ja on pühendunud kestlike investeeringute hõlbustamise lepingute 15 edasiarendamisele. Teise põlvkonna kestlike investeeringute hõlbustamise lepingud sisaldavad ka sätteid kestliku arengu kohta ja lisaks sätteid energia ja toorainete kohta ning nendega algatatakse dialoog eesmärgiga toetada tööstusprojekte ja kohalikku väärtuse loomist seeläbi, et erasektori kaasamiseks kehtestatakse rida valdkondlikke prioriteete ja toimimisviise. Hiljuti viis EL lõpule läbirääkimised kestlike investeeringute hõlbustamise lepingu üle Angolaga 16 . Nigeeriaga ollakse kontaktis, et uurida sellise lepingu võimalusi, ning edaspidi võivad järgneda teised riigid.
Lõpetuseks tuleks meelde tuletada, et valdava osa ELi kriitilise tähtsusega toorainete impordi eest (väärtuselt 92 %) ei tule maksta imporditollimakse tänu enamsoodustusrežiimi nulltariifidele või kehtivatele kaubanduslepingutele. Ülejäänud kriitilise tähtsusega toorainete impordi suhtes kehtib tariif, mis töötlemata kaupade puhul jääb vahemikku 2–7 % (nt töötlemata magneesium: 5 %) ja üksikute töödeldud kaupade puhul vahemikku 3–9 % (nt töödeldud gallium: 3 %). Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas tariifid mõjutavad kriitilise tähtsusega toorainete importimise võimet, ja vaatab läbi tollimaksude peatamise taotlused, pidades silmas eesmärki hõlbustada kriitilise tähtsusega toorainete hankeallikate mitmekesistamist ja vähendada meie sõltuvust.
Komisjon:
Øjätkab jõupingutusi WTO toetamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas arenguks vajalike investeeringute hõlbustamise mõnepoolse lepingu läbirääkimiste käigus;
Økasutab oma üha laienevat kestlike investeeringute hõlbustamise lepingute ja vabakaubanduslepingute võrku, et toetada ELi kaubanduspartnerite püüet arendada oma töötlemissuutlikkust ja luua mõlemale poolele kasulikke partnerlusi, näiteks Tšiili ja Austraaliaga;
Øjälgib tähelepanelikult tariifide mõju võimele importida kriitilise tähtsusega tooraineid ja vaatab läbi tollimaksude peatamise taotlused.
III.3. Kahepoolsed strateegilised partnerlused eesmärgiga muuta investeerimisvõimalused majanduslikuks reaalsuseks
Arvestades tungivat vajadust suurendada kogu maailmas kriitilise tähtsusega toorainete tootmist, tihendab EL oma koostööd kolmandate riikidega, soodustades kestlikke investeeringuid kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelatesse ja muudesse väärtusahelas allpool asuvatesse komponentidesse ning muutes majanduslikud võimalused vastastikku kasulikuks reaalsuseks. Strateegilised partnerlused toorainete väärtusahelates on oluline vahend sellise koostöö tihendamiseks.
Strateegilised partnerlused edendavad kestlikku majanduskasvu ning aitavad luua vastupidavaid toorainete ja tööstuse väärtusahelaid. Lõppkokkuvõttes võimendavad partnerlused tööstuse ja materjalide väärtusahelate lõimimist ELi ja partnerriigi vahel. Partnerlustel on järgmised eesmärgid:
i) lõimida ELi toorainete väärtusahelad partnerriigi omadega, sealhulgas teha koostööd määruse alusel rahastamiskõlblike strateegiliste projektide kindlakstegemiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadmiste ja tehnoloogia jagamise alal, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainete kestliku uurimise, kaevandamise, töötlemise ja ringlussevõtuga, kriitilise tähtsusega toorainete asendamisega ja tarneriskide seirega;
ii) parandada ELi ja partnerriigi õigusraamistikke ning suutlikkust tagada asjakohaste õigusnormide täitmine;
iii) edendada vastastikust tööstuslikku ja majanduslikku kasu lisandväärtuse suurendamise kaudu kolmandates riikides tootmise korral;
iv) töötada välja ja täiustada rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas tagamaks, et need pakuvad kõrgetasemelist keskkonna- ja sotsiaalkaitset ning toetavad nende kliima- ja keskkonnaalaseid kohustusi;
v) kaasata raha tooraine väärtusahela jaoks vajaliku taristu arendamiseks;
vi) teha koostööd kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamiseks;
vii) suurendada kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelaga seotud väljaõpet ja oskusi.
Arengumaade puhul lähtutakse partnerlustes riigisisesest väärtuse loomisest ja toetatakse neid strateegia „Global Gateway“ raamistiku abil väärtusahelas ülespoole liikumisel.
Iga partnerlus juhindub tegevuskavast, milles on iga samba jaoks kokku lepitud konkreetsed meetmed. Tegevuskava rakendamist jälgitakse igal aastal ja vajaduse korral saab tegevuskava ajakohastada uute meetmetega. Partnerluste ja vastavate tegevuskavade väljatöötamisel ja rakendamisel lähtutakse Euroopa tiimi lähenemisviisist, millesse on hõlmatud liikmesriigid ning nende tööstus ja institutsioonid.
Esimene strateegiline partnerlus loodi 2021. aastal ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) raames. See on juba andnud tulemuseks ELi investeeringuid Kanadasse katoodmaterjalide ning akude jaoks mõeldud liitiumi, nikli ja akude väljaostukokkulepete valdkonnas, aga ka Kanada-poolseid kriitilise tähtsusega toorainetega seotud investeeringuid ELis.
2021. aastal allkirjastati partnerlus ka Ukrainaga. Ukraina on maailmas oluline titaani tarnija ja ELi jaoks rohkem kui kahekümne kriitilise tähtsusega tooraine võimalik allikas. Selle partnerluse raames allkirjastati 2022. aastal Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja Ukraina geoloogiakeskuse vahel vastastikuse mõistmise memorandum.
Novembris 2022 allkirjastas komisjon strateegilised partnerlused Kasahstani ja Namiibiaga.
Praeguseks on strateegilised partnerlused sõlmitud riikidega, kellega EL on pidanud läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimislepingu üle või sellise lepingu sõlminud. Sellised lepingud ja strateegilised partnerlused täiendavad tegelikult teineteist, pakkudes poliitilist raamistikku ja konkreetset kahepoolset koostööd kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas. Pidades läbirääkimisi partnerluse loomist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi üle riikidega, kellel ei ole ELiga kehtivat kaubandus- ja investeerimislepingut, edendab komisjon moonutamata kaubanduse ja investeeringute eesmärki. Määruses on ette nähtud, et kriitilise tähtsusega toorainete nõukoda arutab koostöös Global Gateway struktuuridega korrapäraselt strateegilisi partnerlusi.
Komisjon:
Øpüüab laiendada strateegiliste toorainete partnerluste võrku;
Øedendab moonutamata kaubandust ja strateegiliste toorainete partnerlustesse investeerimist.
III.4. Global Gateway – vastastikku kasulik lähenemisviis, kus EL tõuseb esile
EL toetab investeeringuid taristuprojektidesse, mis on olulised meie kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate jaoks, et suurendada ülemaailmset pakkumist ja rahvusvaheliste väärtusahelate lõimimist ning aidata kaasa mitmekesistamisele. Global Gateway on vahend, millega abistatakse partnerriike konkreetsetes taristu- ja ühenduvusprojektides, sealhulgas seeläbi, et edendatakse ja võimendatakse konkreetseid erasektori investeeringuid kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelasse.
Paljud maailma kõige rikkalikumad kriitilise tähtsusega toorainete allikad asuvad arenevatel turgudel ja areneva majandusega riikides. Toorainesektor on paljude ELi partnerriikide jaoks oluline nii majanduslikust kui ka tööhõive seisukohast ning EL on võtnud kohustuse toetada meie partnerriike väärtusahelas ülespoole liikumisel. Kasutades ELi, selle liikmesriikide ja teiste asjaomaste osalejate (nt arengu rahastamise asutused, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) vahel Euroopa tiimi lähenemisviisi ning luues sünergiat Euroopa erasektoriga, määratakse mõned kriitilise tähtsusega toorainetega seotud projektid strateegia „Global Gateway“ prioriteetideks 17 . Koostöös nende partneritega töötatakse tooraineprojekte välja selliselt, et suurendada riigisisest lisaväärtust. See annab sihtrühma kuuluvatele partnerriikidele kvaliteetse ja ulatuslikuma ELi pakkumuse, viib partnerite huvid kokku ELi huvidega ning aitab vähendada üleilmset investeerimispuudujääki üleilmsetes kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelates, edendades samal ajal konkurentsivõimet, kestlikkust ja julgeolekut. Prioriteetseks peetakse riike, millega EL on loonud strateegilise partnerluse.
Arvestades kestlikkuse ja kliimameetmete edendamist toorainete tarneahelas, on kestlike töökohtade loomine ja inimväärse töö edendamine Global Gateway üldeesmärgid, millele investeeringud peavad aktiivselt kaasa aitama. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata ka haavatavatele rühmadele, kellel on tööturule sisenemisel konkreetseid raskusi, ja tõsistele teemadele, nagu lapstööjõu kasutamine. Arvestades teadaolevaid kaevandustööstuses esinevaid tundlikke küsimusi ja probleeme, on ELi eritähelepanu all vajaliku toetuse pakkumine ametiasutustele kolmandates riikides, kus kriitilise tähtsusega toorainete projekte ellu viiakse, et tugevdada selles sektoris hea juhtimise suutlikkust ja läbipaistvaid äritavasid. Seejuures püüab EL aidata neil tugevdada õigusloome ja õiguskaitse raamistikku, tagamaks, et võetakse leevendavaid meetmeid, selleks et minimeerida kahjulikku mõju, mida kaevandamine, rafineerimine ja/või töötlemine võib avaldada kohalikele kogukondadele või kliimale ja keskkonnale. Teine oluline ELi sekkumise tugisammas on kutsehariduse ja -õppe programmide suunamine, et arendada oskusi, mida on vaja selleks, et täita töökohti, mida loob kriitilise tähtsusega toorainete alane sekkumine.
Komisjon:
Øtoetab partnerriikidega algatatud Global Gateway projekte kestlike toorainete väärtusahelates, pöörates eritähelepanu keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstandarditele ning kohaliku lisaväärtuse suurendamisele.
III.5. Välismaale investeerimise riski vähendamine
Lisaks Euroopa Kestliku Arengu Fond+ raames antud investeerimistagatistele püüab EL lihtsustada juurdepääsu kaubanduse rahastamisele, et investeerida kogu maailmas kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelatesse. Mitme liikmesriigi ekspordikrediidiasutustel on olemas riskivähenduskavad 18 või vahendid, millega toetatakse välismaale tehtavaid investeeringuid, mille abil kindlustatakse kriitilise tähtsusega toormineraalide import vastava liikmesriigi väljaostjate jaoks.
Käimasolev töö ELi tervikliku ekspordikrediidistrateegia loomiseks võib aidata võimendada liikmesriikide samme, maksimeerides ELi mõju ja antud ametliku toetuse mõjusust, iseäranis juhul, kui ELi ettevõtjad konkureerivad kolmandate riikide osalejatega.
See tihendab koordineerimist ELi tasandil hallatavate välisrahastusvahendite, eelkõige kliima ja arengu rahastamise, ning liikmesriikide asjaomaste finantsasutuste, sealhulgas ekspordikrediidiasutuste käsutuses olevate töövahendite vahel, eelkõige Global Gateway kontekstis.
Võimalik ELi ekspordikrediidirahastu võiks täiendada olemasolevate ekspordikrediidiasutuste tegevust liikmesriikide tasandil, suurendaks ELi üldist mõju selles valdkonnas ja võimaldaks kasutada riiklikke ekspordikrediiditoetusi ELi olulisemate poliitikate võimendamiseks, sealhulgas kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas. Lisaks toetab EL tööd, mida tehakse OECD alla kuuluva riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppe reeglite käimasoleva ajakohastamise käigus selleks, et luua stiimuleid rahvusvahelises riiklikke ekspordikrediiditoetusi reguleerivas raamistikus. Need stiimulid võimaldaksid ekspordikrediidiasutustel pakkuda soodsamaid tingimusi, et toetada tehinguid, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainetega, mida kasutatakse tehnoloogiates, mis annavad olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse.
Komisjon:
Øsoodustab tihedamat kooskõlastustegevust arengu rahastamise asutuste ja ekspordikrediidiasutuste vahel tooraineprojektide valdkonnas, et võtta kasutusele uusi kombineeritud töövahendeid ja tagada koostoime, alustades katseprojektidest strateegilistes partnerriikides;
Øtegutseb OECD-s selle nimel, et täiustada kokkuleppeid, ja teeb koostööd ELi liikmesriikidega, et luua ELi ekspordikrediidirahastu, selleks et muu hulgas toetada kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelaid välismaal.
III.6. Võitlus ebaausate kaubandustavade vastu ja tugevam täitetegevuse nõudmine
Praegu on paljud valitsused pööranud oma pilgud kriitilise tähtsusega toorainete sektori arengule, sageli ajendatuna tööstuslikest, aga ka geopoliitilistest eesmärkidest. OECD on leidnud enam kui 18 000 murettekitavat meedet, mis mõjutavad kriitilise tähtsusega toorainetega kauplemist selle eri etappides 19 . Kuna nõudlus kriitilise tähtsusega toorainete järele tulevikus kasvab, siis suureneb tõenäoliselt samavõrra ka selliste meetmete sagedus ja mõju, juhul kui ei tehta ülemaailmseid jõupingutusi olukorra parandamiseks.
See võib ohustada varustuskindlust või luua ebavõrdsed tingimused, mis kahjustavad ettevõtete konkurentsivõimet mitte ainult ELis, vaid kõigis riikides, mis sõltuvad nende materjalide impordist. Ent kaubanduspiirangud tekitavad ka ebatõhusust. Näiteks ekspordipiirangud kohaliku mineraalide töötlemise stimuleerimise vahendina ei tasu end ära 20 .
Seepärast teeb komisjon märkimisväärseid jõupingutusi, et tuua toorainega seotud moonutavasse poliitikasse läbipaistvust, rahastades OECD ekspordipiirangute andmebaasi 21 . See on otsustav esimene samm suurendamaks kogu maailmas teadlikkust poliitilistest probleemidest, mida see küsimus endaga kaasa toob, eelkõige energiapöördeks vajalike kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas, ning eesmärgiks on käsitleda neid küsimusi WTOs.
EL on kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas juba kasutanud vaidluste lahendamise mehhanismi. Näiteks 2012. aastal oli EL edukas vahekohtumenetluses Hiina vastu, kes pidi kaotama oma haruldaste muldmetallide ekspordi piirangud 22 . Hiljuti võitis EL ka WTO vaidluste lahendamise menetluse Indoneesia vastu nikli ekspordi piirangu asjus 23 .
ELi saavutused ebaausate tavade vastases tegevuses on vaieldamatud. Komisjon tugevdab õiguskaitset, et tulla toime selle sektori kasvavate probleemidega, ning astub resoluutselt samme eksporti piiravate meetmete vastu, mida kaubanduspartnerid on võtnud seoses maagi, teisese tooraine või jäätmeid sisaldavate kriitilise tähtsusega toorainete alal. Peale selle kaitseb komisjon jätkuvalt ELi turgu, kasutades oma kaubanduse kaitsemeetmeid, kui asjaolud seda õigustavad, järgides seejuures täielikult oma rahvusvahelisi ja sisemisi juriidilisi kohustusi.
Juhul kui komisjon peaks saama sellesisulisi nõuetekohaselt põhjendatud kaebusi, võib selle tegevuse hulka kuuluda uurimiste algatamine, et leida, kas tuleks võtta kaubanduse kaitsemeetmeid, et kaitsta kaevandamist ja töötlevat tööstust, mille tegutsemist ELis võiks ebaaus import takistada. Sellistel juhtudel tuleks hoolikalt kaaluda ELi laiemat majandushuvi, et kaubanduse kaitsemeetmed ei kahjustaks ebaproportsionaalselt tootmisahela järgmise etapi muude tööstusharude huve ega tekitaks moonutusi kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelas.
Pealegi võivad ELi-väliste investorite välismaised otseinvesteeringud teatavatel juhtudel ohustada ELi julgeolekut või avalikku korda just seetõttu, et nad võivad mõjutada kriitiliste sisendite, sealhulgas toorainete pakkumist.ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik 24 on üleliiduline raamistik, mille kaudu Euroopa Komisjon ja liikmesriigid saavad koordineerida oma tegevust ELi julgeoleku ja/või avaliku korra kaitseks, juhul kui välismaised otseinvesteeringud seda ohustavad. Muu hulgas võib uurida mõju, mida sellised investeeringud võivad avaldada kriitilise tähtsusega sisendite, sealhulgas toorainete pakkumisele.
Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku töö kaudu teeb komisjon järgmist:
Øjätkab sellesisuliste WTO reeglite ja ELi kaubanduslepingute jõulisemat rakendamist ja täitmise tagamist, keskendudes eriti meetmetele, mis piiravad kriitilise tähtsusega toorainete kättesaadavust;
Øuurib, kas kaevandamise ja töötleva/ringlustööstuse kaitseks tuleks võtta kaubanduse kaitsemeetmeid.
IV.Kestlikkuse ja ringluse edendamine väärtusahela kõigis osades
Kriitilise tähtsusega toorainete suurem varustuskindlus ja taskukohasus peab käima käsikäes nii ELis kui ka kolmandates riikides tehtavate suuremate jõupingutustega kahjulike mõjude leevendamiseks töötajate õiguste, inimõiguste ja keskkonnakaitse alal. Jõupingutused kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelate kestliku arengu parandamiseks annavad ühtlasi võimaluse edendada inimõigusi, konfliktide lahendamist ja piirkondlikku stabiilsust. See on osa ELi võetud kohustusest töötada koos partneritega välja vastastikku kasulikke lahendusi ja toetada nende endi kestlikku üleminekut. Kuna enamik kriitilise tähtsusega tooraineid on metallid, saab neid ringlusse võtta. See pakub võimalust minna rohepöörde kontekstis üle tõelisele ringmajandusele. Ringlussevõtt võib muutuda üha olulisemaks ja tuua tuntavat kasu varustuskindluse seisukohalt, vähendada kaevandamisega seotud negatiivset mõju ja luua majanduslikku väärtust. Praegu on aga enamiku kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu määr endiselt madal ning ringlussevõtusuutlikkus, -süsteemid ja -tehnoloogiad on sageli nende materjalide eripära arvestades ebapiisavad.
Seepärast peaks EL kiirendama oma ressursitõhususalast tegevust, eelkõige ökodisaininõuete abil, ja võtma kiiresti vastu kestlike toodete ökodisaini määruse.
Samuti tuleb suurendada jõupingutusi, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete ringmajandus laiemas tähenduses – ja jällegi nii ELi piires kui ka rahvusvahelisel tasandil. Liidusiseselt peaks EL püüdma toota omaenda ringlussevõtusuutlikkuse abil teiseseid materjale hulgas, mis katab vähemalt 15 % liidu aastasest tarbest, nagu on määratletud määruses.
IV.1. ELi käimasoleva kestlikkusalase töö jätkamine
Viimastel aastatel on EL mänginud üha tähtsamat rolli ettevõtete toetamises ja julgustamises oma äri vastutustundlikult ajama. EL on kehtestanud terve rea laiahaardelisi vabatahtlikke ja kohustuslikke meetmeid, millega edendatakse ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ärikäitumist ning rakendatakse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030.
Selleks võttis EL juulis 2021 vastu hoolsuskohustuse juhendi, et aidata ELi ettevõtjatel vähendada oma tegevuses ja tarneahelates sunniviisilise töö riski, nagu on ette nähtud rahvusvahelistes standardites 25 . Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi 26 kohaselt peavad kõik suurettevõtted ja kõik börsil noteeritud äriühingud, samuti mõned ELi-välised äriühingud, mis ületavad teatavaid ELis teenitava tulu künniseid, andma aru oma kestlikkusriskidest ja -mõjust vastavalt ELi kestlikkusaruandluse standarditele, mille komisjon vastu võtab.
Veel mõned olulisemad näited ELi sellesisuliste meetmete kohta on ELi toorainekestlikkuse põhimõtted ning patarei- ja akumäärus 27 . Lisaks edendab konfliktimineraalide määrus 28 kohustuslikku hoolsuskohustust tarneahelas kui vahendit, mis võimaldab teha tina, tantaali, volframi ja kulla väärtusahelates kindlaks relvastatud konfliktidele ja muudele sellega seotud rasketele inimõiguste rikkumistele kaasaaitamise riskid. Määrus tugineb OECD hoolsuskohustuse juhendis 29 esitatud rahvusvahelistel standarditel ja kehtib ELi tina, tantaali, volframi ja kulla importijatele. Hoolsuskohustuse nõuded mõjutavad kaudselt ka (ELi) sulatuskodasid ja rafineerimistehaseid, mis tegutsevad ELi tina-, tantaali-, volframi- ja kullaimportijate tarneahelates.
Komisjon on teinud ka mitu seadusandlikku ettepanekut, mis on seotud kriitilise tähtsusega toorainete kestliku hankimisega. Nende hulgas on ettepanekud äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kohta 30 , sunniviisilise töö määruse kohta 31 , kestlike toodete ökodisaini määruse kohta, patarei- ja akumääruse kohta 32 , vee raamdirektiivi, põhjaveedirektiivi ja keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi muutmisdirektiivi kohta 33 ning tööstusheitmete direktiivi läbivaatamise kohta 34 .
Mitmepoolsel ja mõnepoolsel tasandil tunnistab EL rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite tähtsust ettevõtete jaoks prognoositavuse tagamisel. Vastutustundliku ärikäitumise meetmed on viidetena rahvusvahelistele standarditele lisatud kõikidesse kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidesse. EL on aktiivne ka töös, mida teevad kestlikkuse valdkonnas sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu WTO, OECD, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Kaasnevate meetmete abil toetab EL võimaluste piires ELi kestlikkusalaste õigusnormide austamist meie partnerriikides.
Kriitilise tähtsusega toorainete klubi raames teeb EL klubiliikmetega koostööd rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtete väljatöötamiseks. Need keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtted võiksid seejärel sillutada teed rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnormide väljatöötamisele, eelistatavalt selliste rahvusvaheliste organite kaudu nagu ISO, ILO, ÜRO või OECD, ning tuginedes võimaluse korral olemasolevale rahvusvahelisele algatusele. See hõlmab ka inimõigusi, sealhulgas töötajate õigusi, nagu on nimetatud ÜRO juhtpõhimõttes nr 12.
On ka mitmeid tööstussuunitlusega rahvusvahelisi algatusi, mis on suunatud kestlikule kaevandamisele ja toorainetootmisele 35 .
Kriitilise tähtsusega toorainete jaoks, millel on oluline keskkonnajalajälg, nähakse määrusega ette võimalus kehtestada tulevikus konkreetsete toorainete keskkonnajalajälje määramise läbipaistvusnõuded, kui need on vajalikud ELi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Nende mõju tuleks põhjalikult hinnata, sealhulgas konsulteerida sidusrühmade ja kolmandate riikidega, ning võtta arvesse teaduslikult usaldusväärseid hindamismeetodeid, vastavasisulisi rahvusvahelisi standardeid ja võimalikku negatiivset mõju kaubavoogudele.
IV.2. Proaktiivne kaubanduslepingute kasutamine kestliku arengu toetuseks
Kahepoolsel tasandil on kõigis hiljuti sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes ambitsioonikas kaubanduse ja kestliku arengu peatükk. Nende peatükkide eesmärk on tagada, et majanduskasv käiks käsikäes inimõiguste, inimväärse töö, kliima ja keskkonna kaitsega. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid seovad kaubanduspartnereid rahvusvaheliste lepingute ja standarditega ning loovad partnerite vahel tiheda koostöö ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja aruandekohustuse valdkonnas. Hiljuti avaldas komisjon teatise 36 selle kohta, kuidas veelgi suurendada kaubanduslepingute panust kestlikku arengusse. Lisaks sisaldavad mõned ELi hiljuti sõlmitud vabakaubanduslepingute energeetika- ja toorainepeatükid erisätteid kestlikkuse kohta. Lõpetuseks, nagu eespool märgitud, seavad ka strateegilised partnerlused kestlikkuse omaette eesmärgiks.
IV.3. Ringmajandus
Enamiku kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu määr on praegu väga madal. Vähemalt keskpikas perspektiivis pakub kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete ringlussevõtu määra suurendamine, aga ka kriitilise tähtsusega toorainete tõhusa kasutamise ja asendamise edendamine suuri võimalusi vähendada sõltuvust, ehitada üles väärtusahelaid ja luua kohapeal töökohti (nt ringlussevõtutööstuses, asendamisteemalistes uuringutes, remonditöökodades).
Võttes eeskuju Euroopas arenevast tööstusharust – patareide ja akude tooraine ringlussevõtust –, tuleb programmi „Euroopa horisont“ kaudu ja koostoimes liikmesriikide teadus- ja innovatsiooniprogrammidega toetada muid kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtu tehnoloogiaid ning laiendada nende kasutust kogu protsessis alates laborist kuni kaubandustegevuseni.
Kuigi iga toorainet ja selle kasutusalasid iseloomustavad erinevad tegurid, on mõned probleemid ühised, näiteks asjaolu, et sageli ei ole tooted konstrueeritud nii, et kriitilise tähtsusega toorainete poolest rikkaid komponente (näiteks haruldasi muldmetalle sisaldavaid püsimagneteid) oleks lihtne eemaldada või neile oleks lihtne juurde pääseda, ning puudub teave nende komponentide esinemise ja keemilise koostise kohta. Peale selle puudub ka rikkalikult kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete ja komponentide sihipärane kogumine, töötlemine ja ringlussevõtt. Nende probleemide jaoks töötatakse ELi tasandil välja ühised lahendused.
Majanduslik elujõulisus on teatavate ringlussevõtutoimingute puhul üks keerukamaid probleeme, iseäranis kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõtus, kus eraldamisprotsessid on üldiselt keerukamad ja saadavad materjalikogused väiksemad kui mitteväärismetallide puhul. Ringlussevõetavate jäätmete kasvav kättesaadavus, ringlussevõtu tehnoloogiate areng ja uued ärimudelid peaksid vähendama eelseisvatel aastakümnetel kulusid ning teiselt poolt peaks elujõulisuselõhet veelgi vähendama esmaste toorainete hinnatõus ja teatav valmisolek maksta väiksema ökoloogilise jalajälje eest. Ringlussevõtuprojektidele on siiski vaja märkimisväärset rahalist toetust, arvestades nende uuenduslikkust ja esmaste toorainete tarbimise keskkonnaalast välismõju.
Samuti on oluline, et jäätmeid ja teiseseid tooraineid saaks ELi piires vedada ilma liigse koormuseta. Uued jäätmesaadetiste õigusnormid, mille kohta komisjon 2021. aastal ettepaneku tegi, hõlbustavad ringlussevõetavate jäätmesaadetiste vedu tänu digitaliseerimisele ja sujuvamatele menetlustele.
Ringmajandusalgatusi tuleks üha enam ette võtta rahvusvaheliselt koos meie kaubanduspartneritega, näiteks strateegilise partnerluse või vabakaubanduslepingu raames. Koostöövaldkondade hulka kuuluvad regulatiivne koostöö ja lõimitud turu loomine ringlussevõetavate materjalide jaoks.
Komisjon:
Øteeb 2023. aasta juunis ettepaneku vaadata läbi romusõidukite direktiiv, et lisada erinõuded sõidukite projekteerimise kohta ja sõidukite käitlemise kohta nende olelusringi lõpus, keskendudes eelkõige kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamisele;
Øannab liikmesriikidele soovitusi meetmete kohta, mis on suunatud rohkelt kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavale väike-tarbeelektroonikale, et parandada kasutatud mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja sülearvutite ning nende jäätmete tagastamist ja tagasivõtmist;
Øteeb 2024. aastal ettepaneku kanda Euroopa jäätmenimistusse liitium-ioonakude ja vahe-jäätmevoogude (nn musta massi) jäätmekoodid, et tagada ELis nende nõuetekohane ringlussevõtt;
Øvõtab ELi ökodisaini 37 õigusnormide rakendamise osana süstemaatiliselt arvesse uute toodete ja seadmete toimivus- ja teabenõudeid, millega edendatakse kriitilise tähtsusega toorainete asendamist ja tagatakse, et neid saab lahti võtta ja ringlusse võtta või taaskasutada;
Øühtlustab jäätmekäitlusreegleid, mis kehtivad teatavate jäätmevoogude suhtes, mis pakuvad olulist kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamise võimalust, ja hindab võimalust lülitada ELi jäätmeõigusaktidesse rikkalikult kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavaid tooteid, mida õigusaktid praegu ei reguleeri, näiteks tuuleturbiinid;
Øvaatab läbi elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi, 38 et muu hulgas tuua teabenõudeid ja taaskasutamiseesmärke käsitlevate sätete kohaldamisalasse ka rikkalikult kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavad seadmed;
Økaasab kuni 200 miljonit eurot, et võtta kasutusele veel kümme ringmajanduskeskust, et kogu liidus oluliselt suurendada toorainete taaskasutamist ja ringlussevõttu.
V.Kokkuvõte
EL peab tagama kriitilise tähtsusega toorainete kestliku, taskukohase ja mitmekesise pakkumise, et saavutada edu rohe- ja digipöördes, mis käib käsikäes õiglase üleminekuga, ning tagada liidu julgeolek ja kaitse. Ta peab seda tegema oma pikaajalise konkurentsivõime heaks ning selleks, et säilitada kiiresti muutuvas ja üha keerulisemas geopoliitilises keskkonnas oma avatud strateegiline autonoomia.
Seda on võimalik saavutada ainult kooskõlastatud sise- ja välistegevusega: on tarvis tugevamaid ELi-siseseid meetmeid ja jõulisemat rahvusvahelist tegevust, et arendada kolmandate riikidega mõlemale poolele kasulikke partnerlusi. Ainult sel viisil saab rohe- ja digipööre kõigi jaoks teoks.
Seda tõsteti esile iseäranis komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskava“ (COM(2022) 61 final).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tooraineid käsitlev algatus: majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine“ (KOM(2008) 699 lõplik).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ (COM(2020) 474 final).
Vt ka COM(2021) 750 „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta – ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“, kus ühena Euroopa avatud strateegilise autonoomia kümnest sambast on nimetatud ka „Kriitilise tähtsusega toorainetega varustamise tagamist ja mitmekesistamist“.
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas“ (SWD(2022) 152 final).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kriitilise tähtsusega toorainete turvalise ja jätkusuutliku pakkumise tagamise raamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (COM(2023) 160 final).
Strateegilistel toorainetel on suur strateegiline tähtsus, neid iseloomustab ülemaailmse pakkumise ja prognoositava nõudluse vaheline lõhe, mis võib olla märkimisväärne, ning tegemist on materjalidega, mille tootmist suurendada on suhteliselt keeruline.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240 (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43).
Talentide rakendamine Euroopa piirkondades – vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_145.
USA algatas 2022. aastal maavarade varustuskindluse partnerluse – sarnaste seisukohtadega riikide rühma –, et jagada teavet selle kohta, mis toimub kolmandates riikides kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas, leida investeerimisvõimalusi ja kaasinvesteerida nii partnerriikides kui ka sihtriikides kaevandamis-, rafineerimis- ja ringlussevõtuprojektidesse, mis järgivad rangeid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnorme.
Tšiili on üks maailma suuremaid liitiumitootjaid.
Kestlike investeeringute hõlbustamise leping hõlmab igat liiki investeeringute hõlbustamist kõigis majandussektorites ja igas investeerimisetapis alates ettevõtte asutamisest kuni ettevõtte tegutsemiseni ning selle mõte on tuua kasu nii ELi kui ka kohalikele ettevõtjatele. Tähelepanu keskmes on neis lepingutes õigusraamistiku prognoositavus ja läbipaistvus, loaandmismenetluste lihtsustamine, koordinatsioonikeskuste loomine, et need oleksid esimeseks kontaktpunktiks investorite ja haldusasutuste vahel, ning sidusrühmade, näiteks valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide ning kaubanduse kaasamine.
Kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_6136.
Teadaolevalt on kava: Saksamaal (https://www.agaportal.de/en/ufk-garantien/grundlagen-ufk/grundzuege-ufk); Rootsil (https://www.ekn.se/en/magazine/guarantees/sweden-secures-supply-of-strategic-raw-materials/); Prantsusmaal (https://www.bpifrance.com/products/strategic-project-insurance/); Soomel (https://www.finnvera.fi/eng/products/export-credit-guarantees/raw-material-guarantee).
Vt https://www.oecd.org/trade/topics/trade-in-raw-materials/
Fliess, B., E. Idsardi ja R. Rossouw (2017), „Export controls and competitiveness in African mining and minerals processing industries“, OECD Trade Policy Papers nr 204, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/1fddd828-en.
Kättesaadav aadressil https://qdd.oecd.org/subject.aspx?Subject=ExportRestrictions_IndustrialRawMaterials.
Vt WTO DS431 „China – Measures Related to the Exportation of Rare Earths, Tungsten and Molybdenum“, kättesaadav aadressil https://www.wto.org/english/tratop_e/dispu_e/cases_e/ds431_e.htm.
Vt WTO DS 592 „Indonesia – Measures Relating to Raw Materials“, kättesaadav aadressil https://www.wto.org/english/tratop_e/dispu_e/cases_e/ds592_e.htm.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1–14).
Hoolsuskohustuse juhend ELi ettevõtetele, et aidata neil vähendada oma tegevuses ja tarneahelates sunniviisilise töö riski – kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/july/tradoc_159709.pdf.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798 final).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/821, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele tarneahelaga seotud hoolsuskohustus (ELT L 130, 19.5.2017, lk 1–20).
OECD hoolsuskohustuse juhend konflikti- ja riskipiirkondadest pärit maavarade vastutustundlike tarneahelate kohta, https://www.oecd.org/daf/inv/mne/OECD-Due-Diligence-Guidance-Minerals-Edition3.pdf.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2022) 71 final).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (COM(2022) 453 final).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ ja muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2020) 798 final).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, ning direktiivi 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas (COM(2022) 540 final).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ning nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (COM(2022) 156 final).
Vt ülevaadet edasistest algatustest: IEA, I. (2021). „The role of critical minerals in clean energy transitions.“ World Energy Outlook Special Report, lk 240.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“ (COM(2022) 409 final).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, ja komisjoni ettepanek kestlike toodete ökodisaini määruse kohta (COM(2022) 142 final).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38–71).