EUROOPA KOMISJON
Brüssel,21.2.2023
COM(2023) 102 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks
1.Sissejuhatus
Meie ookeanid ja mered katavad 70 % planeedi pindalast ja üle 65 % ELi territooriumist. Elujõulised mereökosüsteemid on eluks Maal hädavajalikud ja neil on keskne tähtsus planeedi heaolus. Mereökosüsteemid on ühed suurimad elurikkuse ja toidu allikad, need reguleerivad kliimat ning on tähtsad CO2 sidujad ( 1 ). Sama oluline on ka see, et mereökosüsteemid toovad rannikukogukondadele märkimisväärset tervisealast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu.
Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) hiljutise aruande ( 2 ) kohaselt sõltub viiendiku maailma inimeste toit ja sissetulek looduslikest liikidest, kusjuures kalavarud on üks peamine looduslikest liikidest koosnev toiduallikas. Nimetatud varude säilitamine nende säästva majandamise kaudu on seetõttu olulisem kui kunagi varem, et oleks võimalik saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.
Säästvalt majandatud ja püütud kala on kvaliteetse ja taskukohase valgu allikas, mille CO2 jalajälg on suhteliselt väike ( 3 ). See on hädavajalik paljude inimeste toiduga kindlustatuse tagamiseks ja kalapüügiga tegelevate kogukondade majandusliku aluse säilitamiseks. Säästva kalapüügi ja säästvalt majandatud kalavarude tagamine on oluline ka selleks, et kaitsta ookeanide elurikkust ja võidelda kliimamuutuste vastu.
Praegu seisavad nii merekeskkond kui ka kalurid ja kalandussektor silmitsi mitmesuguste probleemidega. Lisaks merekeskkonda ähvardavatele eksistentsiaalsetele ohtudele, mida põhjustavad kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine mitme inimtekkelise surveteguri tõttu, on sektor pidanud toime tulema ka paljude suurte katsumustega seoses Brexiti ja COVID-19 pandeemiaga ning kõige viimasena seoses tagasilöökidega, mis tulenevad Venemaa jõhkrast sõjalisest agressioonist Ukraina vastu ( 4 ). Lisaks ilmsele ohule, mida kujutavad endast sõjalised operatsioonid ja miinid Mustal merel, on need šokid põhjustanud ulatuslikke turuhäireid, oluliste toorainete nappuse ning kütuse ja kalasööda hindade järsu tõusu.
Nende kiireloomuliste probleemide lahendamise kõrval ei tohi EL jätta tähelepanuta elutähtsat vajadust kaitsta oma toidusüsteemide kestlikkust. Kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga,( 5 ) kliimamuutustega kohanemise strateegiaga( 6 ) ning strateegiaga „Talust taldrikule“( 7 ) peab EL tagama, et kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest tulenevad riskid ei ohustaks selliste kaupade ja teenuste kättesaadavust, mida elujõulised mereökosüsteemid pakuvad kaluritele, rannikukogukondadele ja inimkonnale üldiselt.
ELi kalanduse vastupanuvõime suurendamine tähendab tagada ka seda, et ELi kalandus aitab kaitsta ja taastada mereökosüsteeme, millest see sõltub. Heas seisundis kalavarude ja suure elurikkusega elujõuline merekeskkond on ainus, mis tagab, et meie kalandusega tegelevatel kogukondadel on keskpikas ja pikas perspektiivis edukas tulevik. Mereökosüsteeme ohustavad üha enam kliimamuutused ( 8 ) ning jätkusuutmatu või ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük ( 9 ). Muud survetegurid ( 10 ) on seotud ka inimtegevusega, nagu meretransport, energiatootmine, turism, põllumajandus ja tööstus. Seepärast on oluline võidelda samal ajal ka nende muude surveteguritega, mis mereökosüsteeme ja kalavarude kestlikkust mõjutavad, sealhulgas eri vormis saastega, olgu see tingitud saasteainetest, põllumajandustavadest, plastist või mürast. EL võitleb merereostuse vastu mitme seadusandliku ja poliitilise algatusega nullsaaste tegevuskava laiemas raamistikus ( 11 ). Need algatused hõlmavad merestrateegia raamdirektiivi kohast piirväärtuste kehtestamist mereprügi, veealuse müra, toitainete ja saasteainete suhtes ning meetmete rakendamist nende saavutamiseks. Need hõlmavad ka mitmesuguste nullsaaste eesmärkide seadmist ( 12 ) ja meetmete võtmist merekeskkonna hüvanguks. Lisaks soodustavad sadama vastuvõtuseadmeid käsitlevad ELi eeskirjad passiivselt püütud jäätmete üleandmist sadamates ( 13 ).
Kiiresti on vaja tõhustada ELi tasandi meetmeid mereökosüsteemide seisundi parandamiseks, võideldes kõigi surveteguritega. Nagu on käesolevas tegevuskavas kirjeldatud, peab see hõlmama meetmeid, mille eesmärk on muuta kalavarude majandamine säästvamaks ja ajakohasemaks, et kaitsta ja taastada mereökosüsteeme ja saavutada nende hea keskkonnaseisund ( 14 ) ning et julgustada ja inspireerida maailma seda eeskuju järgima ( 15 ).
Käesolev tegevuskava on osa komisjoni jõupingutustest saavutada ELi keskkonnapoliitika ja ühise kalanduspoliitika järjepidevam rakendamine kestlikkuse kolme tugisamba, majandusliku, sotsiaal- ja keskkonnasamba abil. Selles esitatakse tulevikku suunatud strateegia ökosüsteemipõhise lähenemisviisi paremaks kohaldamiseks kalavarude majandamisel ning see täiendab teatist ühise kalanduspoliitika toimimise kohta ( 16 ) ja teatist ELi kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise kohta (edaspidi „energiasüsteemi ümberkujundamise algatus“) ( 17 ).
Tuginedes ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 võetud kohustusele kaitsta õiguslikult 30 % meie merealadest, sealhulgas üht kolmandikku neist rangelt, käsitletakse käesolevas tegevuskavas Euroopa Kontrollikoja eriaruandes merekeskkonna kohta ( 18 ) tuvastatud puudusi, keskendudes eelkõige merekaitsealadele ( 19 ) ja viisidele, kuidas kalavarude majandamine saab aidata kaasa mere elurikkuse tõhusamale kaitsele ja taastamisele, aidates seeläbi omakorda kaasa kavandatud looduse taastamise määruse ( 20 ) eesmärkide saavutamisele.
Tegevuskavas on võetud arvesse sidusrühmade ja kodanike seisukohti, mis saadi ulatusliku konsultatsiooni käigus ( 21 ).
Pärast bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil (COP 15) Montrealis saavutatud ajaloolist kokkulepet uue üleilmse elurikkuse raamistiku kohta ning läbirääkimistel uute õiguslikult siduvate kokkulepete üle avamere kaitsmise ja plastireostuse peatamise kohta tugevdab käesolev tegevuskava ELi ülemaailmset juhtpositsiooni, näidates, et EL täidab oma kohustusi. EL juhtis jõupingutusi COP 15-l kokkulepitud uue kaugeleulatuva üleilmse elurikkuse raamistiku vastuvõtmiseks. Käesolev tegevuskava aitab täita mõningaid võetud üleilmseid kohustusi, sealhulgas kohustust kaitsta 30 % maailma maismaa- ja merealadest ning taastada 30 % kahjustatud ökosüsteemidest.
Käesoleva tegevuskava eesmärgid on kooskõlas ka ELi kohustustega, mis on esitatud ühisteatises ookeanide majandamise kohta, ( 22 ) ja ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“) välismõõtmega.
2.Püügitavade säästvamaks muutmine
Praegu avaldavad merekeskkonnale mitmesugust survet eri tegurid, millega tuleb sidusalt tegeleda ( 23 ). Kooskõlas uue üleilmse elurikkuse raamistiku eesmärkidega ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 sätestatud eesmärgiga kaitsta 30 % Euroopa merealadest saab EL vähendada märkimisväärset osa sellest survest, määrates uusi merekaitsealasid ja hallates olemasolevaid tulemuslikult ning muutes püügitavad säästvamaks, sealhulgas vähese mõjuga püügivahendite kasutamise kaudu. Tulemuslikult majandatud kaitsealad minimeerivad tundlike liikide ( 24 ) juhupüügi, kaitsevad koelmuid ja noorkalade kasvualasid ning noorkalu ja vähendavad mõju tundlikele elupaikadele, eelkõige merepõhjale.
Otsused selle kohta, millal, kus ja kuidas kala püüda, mõjutavad lisaks sihtliikidele ka kalade kogust ja suurust ning kaaspüüki ja seega püügioperatsioonide säästvust. Püügitegevuse seda aspekti reguleerivaid eeskirju, mida tavaliselt nimetatakse tehnilisteks meetmeteks, ajakohastati 2019. aastal ( 25 ). Uute eeskirjadega tagatakse ühtne meetmete kogum, et aidata saavutada keskkonnaeesmärke ja rakendada vajaliku paindlikkuse loomiseks piirkondlikku lähenemisviisi. Tehniliste meetmete määrus sisaldab igal merealal toimuva selektiivse kalapüügi põhieeskirju. Näiteks on selles sätestatud kalavõrkude võrgusilma eri suurused ja kujud, et püüda ainult teatava suurusega kalu, sortimisvõred ja -paneelid, mis võimaldavad teatavatel liikidel välja pääseda, või püügikeelualad ja -ajad, näiteks kalade paljunemisperioodi ajal ( 26 ).
Püügivahendite selektiivsuse parandamine ja kalapüügi mõju vähendamine tundlikele liikidele
Üks tehniliste meetmete määruse põhieeskirjade eesmärke on viia tundlike mereliikide juhupüük miinimumini ja see võimaluse korral lõpetada. Kalu ja muid mereliike mõjutavad mitmesugused ohud, sealhulgas ülepüük, reostus ning elupaikade häirimine, hävitamine ja kahjustamine. Mõne liigi jaoks on kaaspüük üks peamisi ohte. Need probleemid on veelgi suurendanud mitme liigi populatsioonide vähenemist ning kuigi enamik neist on ELi loodusvaldkonna õigusaktidega rangelt kaitstud, on mõned neist endiselt väljasuremisohus.
Eriti ohustatud on ohualtid liigid. Nende hulka kuuluvad mitmed haid, ( 27 ) merikilpkonnad, mereimetajad, nagu Läänemere pringel ja vahemere munkhüljes, ning merelinnud, näiteks baleaari tormilind. Neid kõiki ohustab seisevvõrkudesse sattumine. Mereimetajad jäävad sageli kinni ka suurtesse pelaagilistesse traalidesse, merelinnud õngejadadesse ning merikilpkonnad traalidesse ja õngejadadesse.
Laialdaselt on siiski kättesaadavad kaaspüügi vältimise lahendused, mille kasutamist nõutakse juba ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja ÜKP eeskirjades. Need hõlmavad tehniliste muudatuste tegemist püügivahendites või püügi piiramist eriti suure tundlike liikide arvuga aegadel ja piirkondades.
Praegu kavandatakse või tehakse muu hulgas katseprojektide kaudu tööd, et kaitsta tundlikke liike ELi merepiirkondades paremini, kuigi selle töö ulatus ja kiirus on erinevad ( 28 ). Siiski on vaja rohkem ära teha, et täita tulemuslikult ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 tulenevaid kohustusi.
Komisjon kutsub liikmesriike üles olema ambitsioonikamad ja kasutama täielikult ära ÜKP vahendeid, et rakendada kiiresti juba kättesaadavaid ja teaduslikult hinnatud meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata teatavate püügipiirkondade lühiajalist sulgemist või akustiliste hoiatusseadmete paigaldamist, mis aitaksid teaduslike nõuannete ( 29 ) kohaselt taastada Läänemere pringli populatsiooni või Biskaia lahe hariliku delfiini populatsiooni. Kiire tegutsemine aitab vähendada ka merelindude juhupüüki püügivahenditega ja kaitsta haisid ( 30 ). Lisaks peaksid liikmesriigid parandama seiresüsteeme, et teha kindlaks juhupüügi ulatus ja jaotus.
Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalaliikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine on üks peamisi ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja aitab kaasa töönduskalade populatsioonide heale keskkonnaseisundile. Selle saavutamiseks saab piirata püüki või püügikoormust ning tagada püügitegevuse ülim selektiivsus, nii et kalurid püüavad üksnes sihtliike, seejuures üksnes teatavates kogustes, vanuses ja suuruses. Püügitegevusele võib kasuks tulla ka oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade kaitse, sealhulgas rangelt kaitstud alade kaudu, kuna suurenevad kalavarud kanduvad üle külgnevatele aladele.
Püügivõtete säästvuse edasiseks parandamiseks on nüüd olemas palju uusi ja innovaatilisi lahendusi, näiteks selektiivsemate püügivahendite kasutamine, seirevahendid noorkalade koondumispiirkondade kindlakstegemiseks ja meetmed selliste piirkondade vältimiseks ( 31 ). Vaja on liikmesriikide ühismeetmeid, et jätkata ja kiirendada tööd riiklike meetmete ja ühiste soovituste vastuvõtmiseks ( 32 ) ning järgida Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) soovitusi selliste uuenduslike vahendite ja tavade kasutuselevõtu ja levitamise kohta. Eespool kirjeldatu saavutamiseks on väga oluline pakkuda asjaomastele kalapüügikogukondadele mõjusaid stiimuleid ja toetust ning kasutada kättesaadavaid ELi rahalisi vahendeid tõhusalt.
Komisjon toetab liikmesriike, küsides teadusasutustelt nõu selle kohta, kuidas parandada ELi laevastike praeguseid püügitavasid. Vajaduse korral kasutab komisjon uute teaduslike nõuannete põhjal ka talle tehniliste meetmete määrusega antud rakendusvolitusi seoses püügivahendite konstruktsiooniga, ( 33 ) et tagada võrdsed tingimused püügivahendite selektiivsust käsitlevate sätete rakendamisel.
Eriti oluline ja kiireloomuline ülesanne on parandada töönduslikult püütavate äärmiselt ohustatud liikide, näiteks euroopa angerja kaitset. Selle rändliigi majandamine ja kaitsmine tähendab mitmesuguse inimtegevuse vastu võitlemist, mistõttu tuleb rakendada terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi.
|
Meetmed kalapüügi selektiivsuse parandamiseks ja kalanduse mõju vähendamiseks tundlikele liikidele Komisjon kutsub liikmesriike üles: -töötama 2023. aasta lõpuks välja liikmesriikide valitud liikide ( 34 ) juhupüügiga kaasneva maksimaalse lubatud suremuse läviväärtused osana merestrateegia raamdirektiivi rakendamisest ( 35 ); võtma vastu kalavarude majandamise meetmed, et neid läviväärtusi viivitamata riiklike meetmete või vajaduse korral ühiste soovituste esitamise kaudu rakendada; -võtma vastu riiklikke meetmeid või esitama komisjonile ühiseid soovitusi, et minimeerida järgmiste liikide kaaspüük (või vähendada seda tasemeni, mis võimaldab populatsioonidel täielikult taastuda): o2023. aasta lõpuks: harilik pringel Läänemere avaosas, Mustas meres ja Pürenee poolsaare Atlandi-poolsetes vetes ning harilik delfiin Biskaia lahes ( 36 ); o2024. aasta lõpuks: euroopa ingelhai, sile tiibrai, logardrai, malta helerai, mõrtsukhai, harilik liivhai, väikehammas-kihvhai, suur liblikrai, tuurlased, merikilpkonnad, baleaari tormilind ja vahemere munkhüljes; o2030. aastaks: ülejäänud tundlikud mereliigid, mida ohustab juhupüük ( 37 ), keskendudes eelisjärjekorras neile, kelle kaitsestaatus on ebasoodne või kes on väljasuremisohus; -parandama 2024. aasta juuni lõpuks euroopa angerja kaitset, võttes vastu angerjavarude määruse ( 38 ) kohased angerjavarude majandamiskavad või ajakohastades olemasolevaid kavu uute teadmiste ja angerjavarude määruse artiklis 9 osutatud aruande põhjal, et tugevdada kaitse- ja majandamismeetmeid. Need angerjavarude majandamiskavad peaksid vähendama: i) kalanduse mõju (nii tööndus- kui ka harrastuskalapüügi puhul ning liikide elutsükli kõigis etappides) ning ii) muud kui kalandusega seotud mõju selliste asjaomaste õigusaktide rakendamise kaudu nagu veepoliitika raamdirektiiv, ( 39 ) elupaikade direktiiv ( 40 ) ja merestrateegia raamdirektiiv. Kavad peaksid hõlmama jõupingutusi angerja elupaikade taastamiseks, jõgede ühendatuse parandamiseks ja rändetõkete kõrvaldamiseks ning parandama piiriülest koostööd; -ajakohastama 2027. aasta märtsiks merestrateegia raamdirektiivi kohased meetmeprogrammid, et lisada neisse asjakohased meetmed püügivahendite kadumise ja kõrvaleheitmise ning püügitegevusega seotud mereprügi vastu, tuginedes merestrateegia raamdirektiivi ühises rakendamisstrateegias kindlaks määratud lähenemisviisidele; -esitama ja rakendama 2030. aastaks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), GFCMi ja muude teadusasutuste, näiteks Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) töö põhjal lisameetmeid selektiivsuse suurendamiseks, alustades kalavarudest, mille puhul eeldatav bioloogiline kasu on suurim. Need meetmed peaksid hõlmama järgmist: ouued ja uuenduslikud püügivõtted väikesemõõduliste kalade püügi vähendamiseks; oasukoha- või ajapõhised meetmed, kui on selgeid tõendeid kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade suure kontsentratsiooni kohta; -määrama 2030. aastaks uusi merekaitsealasid ja majandama kõiki merekaitsealasid tulemuslikult, tagades oluliste koelmute ja noorkalade kasvualade range kaitse. Komisjon teeb järgmist: -palub 2023. aastal STECFil esitada osana käimasolevast tööst ( 41 ) nõuanded järgmise kohta: opüügivahenditega püütavate kalade optimaalse suuruse hindamine, ( 42 ) et saavutada suurim pikaajaline saagikus; opüügivahendite täiustamine, võttes arvesse selektiivsust, sihtliikide kombinatsiooni ning nii pikaajalist kasu kui ka ülemineku sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi; -hindab 2024. aasta lõpuks tehniliste meetmete määruse rakendamise aruande kontekstis elupaikade direktiivi kohaste väljasuremisohus või ebasoodsa kaitsestaatusega liikide püüdmist, pardal hoidmist, ümberlaadimist, lossimist ja müüki; -valmistab 2024. aasta lõpuks ette tehniliste meetmete määruse kohaste rakendusnormide vastuvõtmise, et oparandada püügivahendite selektiivsust, otöötada välja üksikasjalikud kirjeldused kilpkonnade tõkkevahendite kohta, mida tuleks kasutada krevetitraalides India ookeani ja Lääne-Atlandi ELi vetes; okehtestada eeskirjad linnutõrjeliinide ja raskustega varustatud õngejadade kasutamise kohta kõigis merepiirkondades; -niipea kui merestrateegia raamdirektiivi kohaselt on sätestatud läviväärtused, kasutab ÜKP vahendeid, ( 43 ) et teha ettepanekud läviväärtustega hõlmatud liikide juhupüügi piirnormide kohta. |
Kalanduse mõju vähendamine merepõhjale
Heas seisundis merepõhja elupaigad moodustavad elujõuliste mereökosüsteemide keskse osa. Nende suur elurikkus pakub paljudele liikidele noorkalade kasvualasid ja koelmuid ning aitab kaasa meretoiduvõrkude struktuuri ja toimimise säilitamisele ning kliima reguleerimisele.
Kalapüük teatavate liikuvate põhjapüügivahenditega, ( 44 ) eelkõige põhjatraaliga, on üks levinumaid ning merepõhja ja sealseid elupaiku enim kahjustavaid tegevusi ( 45 ). Praegu arvatakse, et 79 % rannikuäärsest merepõhjast on füüsiliselt häiritud, peamiselt põhjatraaliga kalapüügi tõttu, ning et veerandil ELi rannikualast on merepõhja elupaigad tõenäoliselt kadunud ( 46 ). Kõige suurema püügiintensiivsusega piirkondades kasutatakse traale üle kümne korra aastas ( 47 ).
Meie ookeanid ja mered, eelkõige ookeanisetted, on ühed peamised looduslikud CO2 sidujad. Üha enam tunnistatakse sinise süsiniku mereelupaikades talletamise ja säilitamise tähtsust kliimamuutustega võitlemisel ( 48 ). Kuigi mere süsinikuvarusid ei mõisteta ikka veel nii hästi kui maismaa omi, viitavad hiljutised tõendid ( 49 ) sellele, et merepõhja setete häirimisel on otsene mõju selle CO2 talletamise võimele.
Merepõhja elurikkus võib aga taastuda, kui surve väheneb, näiteks kui vähendatakse liikuvate põhjapüügivahenditega püüki ( 50 ). See toob suurt kasu ökosüsteemidele ja ühiskonnale, sealhulgas kalandusele, kuna kalavarud taastuvad ja kalade biomass suureneb, ning see aitab vältida merekeskkonna seisundi halvenemist.
Liidu õigusaktidega juba nõutakse merepõhja kaitsmist ja taastamist. Keskkonnaalaste õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid merepõhja kaitsmiseks, et saavutada ELi vete hea keskkonnaseisund ( 51 ). Samuti peavad nad võtma vajalikke meetmeid Natura 2000 merealade suhtes, et aidata kaasa teatavate merepõhja elupaikade soodsa kaitsestaatuse saavutamisele või säilitamisele.
Kalavarude majandamise vahendid keelavad Vahemerel liikuvate põhjapüügivahenditega püügi kitsastel rannikuäärsetel aladel ja sügavamal kui 1 000 meetrit ning Atlandi ookeanil keelavad need kalapüügi põhjatraaliga sügavamal kui 800 meetrit, kusjuures põhjapüük on keelatud 16 419 km2 puhul ohualdistest mereökosüsteemidest ( 52 ). Eriti tundlikel aladel piiratakse põhjapüüki veelgi enam, rakendades mitmesuguseid meetmeid ja eeskirju ( 53 ).
Lisaks on mõned liikmesriigid astunud samme põhjapüügi keelamiseks või piiramiseks teatavates piirkondades, võttes riiklikke meetmeid ja esitades ÜKP kohaseid ühiseid soovitusi, ( 54 ) mis on aluseks delegeeritud määrustele. 2022. aasta novembris otsustas GFCM ELi ettepaneku põhjal hinnata, millist mõju võib avaldada sügavuspiirangute muutmine praeguste 600–800 m sügavuses kehtivate püügipiirangute puhul, et kehtestada võimalikud piirangud madalamates vetes.
Sellest hoolimata on püük liikuvate põhjapüügivahenditega ELi vetes endiselt laialt levinud. Näiteks Atlandi ookeani kirdeosas toimub see 80–90 % ulatuses kalapüügiks sobivatest piirkondadest, ( 55 ) sealhulgas paljudel Natura 2000 aladel ja muudel merekaitsealadel. See pärsib bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis sätestatud ülemaailmsete kaitse-eesmärkide saavutamist ( 56 ) ja võib ohustada kliimamuutuste leevendamisel tehtavaid edusamme.
Liikuvate põhjapüügivahenditega püügi mõju merekeskkonnale seab ohtu ka kalanduse kestlikkuse ning kalade kättesaadavuse keskpikas ja pikas perspektiivis. See mitte üksnes ei kahjusta ökosüsteeme, millest kalandus sõltub, vaid on ka äärmiselt kütusemahukas ning tekitab seetõttu sektorile märkimisväärseid kulusid ja eriti suure CO2 jalajälje ( 57 ). Liikuvate põhjapüügivahenditega püük on oma olemuselt üks kõige vähem selektiivseid püügiviise ning toob kaasa ebaproportsionaalselt palju soovimatut püüki ( 58 ) ja tagasiheidet. Eriti muret tekitav on tagasiheide, eriti ajal, mil EL püüab vähendada toidu raiskamist, ( 59 ) mis on väga oluline teema ülemaailmset toiduga kindlustatust käsitlevas laiemas arutelus.
Merepõhja kaitsmiseks ja taastamiseks on vaja otsustavaid meetmeid, sealhulgas tuleb liikuvate põhjapüügivahenditega püük järk-järgult kaotada, tagades samal ajal, et seda meetodit ei asendata samaväärsete või halvemate alternatiividega. Merekaitsealade merepõhja elupaiku on vaja kiiresti kaitsta ja taastada, võttes eelkõige arvesse nende tähtsust ELi mere elurikkuse koondumispaikadena, nende potentsiaali aidata kaasa kalavarude suurenemisele ja pikaajalisi õiguslikke kohustusi neid tõhusalt majandada.
Selleks et saavutada ELi elurikkuse strateegia eesmärk kaitsta 30 % ELi merealadest, kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama olemasolevaid ühise kalanduspoliitika vahendeid täielikult ja lõpetama järk-järgult hiljemalt 2030. aastaks liikuvate põhjapüügivahenditega püügi kõigil merekaitsealadel. Kõigepealt peaksid liikmesriigid 2024. aasta märtsi lõpuks vastu võtma riiklikud meetmed või vajaduse korral esitama piirkondlikele rühmadele ühised soovitused, et keelata liikuvate põhjapüügivahenditega püük merekaitsealadel, mis on elupaikade direktiivi alusel määratud Natura 2000 alad, mille eesmärk on kaitsta merepõhja ja mereliike. Samuti ei tohiks liikuvate põhjapüügivahenditega püük olla lubatud uutel merekaitsealadel.
Tuginedes lubadustele, mille liikmesriigid on andnud, et täita elurikkuse strateegia eesmärk kaitsta vähemalt 30 % ELi merealadest, peaksid liikmesriigid järgima teaduslikke nõuandeid ja võtma kalavarude majandamise otsustes arvesse meetmete üldist mõju mereökosüsteemile. Eelkõige peavad liikmesriigid vältima püügitavade muutmist viisil, mis võib tuua kaasa kahju, näiteks muud liiki püügivahendite suurema mõju mereökosüsteemidele või tundlikele liikidele.
Samal ajal kui töötatakse välja seda liiki püügivahendite mõju piiramiseks mõeldud uuenduslikumaid vahendeid, on oluline jätkata arutelusid sektoriga, et ergutada edasist innovatsiooni ja uute lahenduste kasutuselevõttu kohapeal. See on oluline ka selleks, et tagada võetud meetmete eesmärgipärasus ja kooskõla tehnoloogia arenguga.
Kooskõlas merestrateegia raamdirektiivi ja kavandatava looduse taastamise määruse eesmärkidega tuleb merepõhja kaitsta ja taastada ka väljaspool merekaitsealasid. Selleks peaksid liikmesriigid kiiresti kokku leppima merepõhja terviklikkuse läviväärtused, mida praegu merestrateegia raamdirektiivi alusel välja töötatakse, ja neid rakendama.
|
Meetmed püügitegevuse mõju vähendamiseks merepõhjale Komisjon kutsub liikmesriike üles: -võtma 2023. aasta keskpaigaks merestrateegia raamdirektiivi ühise rakendamisstrateegia raames lõplikult vastu läviväärtused sellise merepõhja maksimaalse lubatud ulatuse kohta, kus võib inimtegevuse tõttu esineda kadu või kahjulik mõju ( 60 ). Liikmesriigid peaksid viivitamata vastu võtma riiklikud meetmed või vajaduse korral esitama ühised soovitused nende läviväärtuste rakendamiseks; -2024. aasta märtsi lõpuks: ovõtma vastu riiklikud meetmed või vajaduse korral esitama piirkondlikele rühmadele ühised soovitused, et keelata liikuvate põhjapüügivahenditega püük merekaitsealadel, mis on elupaikade direktiivi alusel määratud Natura 2000 alad, mille eesmärk on kaitsta merepõhja ja mereliike; oesitama üldise ülevaate selle kohta, ( 61 ) kuidas iga liikmesriik kavatseb tagada 2030. aastaks liikuvate põhjapüügivahenditega püügi järkjärgulise lõpetamise kõigil merekaitsealadel. Liikmesriigid peaksid esitama vähemalt 20 % kohta iga liikmesriigi merealadest üksikasjalikuma riiklike meetmete kava ja ühised soovitused, mis sisaldavad vähemalt üksikasju nende alade kohta, kus liikuvate põhjapüügivahenditega püük tuleks keelata, ning üksikasju neil aladel võetavatest meetmetest mõjutatud liikmesriikide ja laevastike kohta; -võtma vastu riiklikud meetmed ja vajaduse korral esitama komisjonile ühised soovitused, et tagada 2030. aastaks liikuvate põhjapüügivahenditega püügi järkjärguline lõpetamine kõigil merekaitsealadel. Komisjon teeb järgmist: -jälgib ühiste soovitustega tehtavaid edusamme liikmesriikide piirkondlikes rühmades; -toetab selliste innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, mille eesmärk on piirata põhjapüügi mõju, tuginedes ICESilt taotletud nõuannetele uuenduslike püügivahendite kohta, mis saadakse eeldatavasti 2023. aasta lõpuks. |
3.Ausa ja õiglase ülemineku tagamine kõigi jaoks
Euroopa rohelises kokkuleppes kui Euroopa uues majanduskasvu strateegias on sätestatud meetmed ühiskonna ja majanduse ausaks ja õiglaseks üleminekuks, et saavutada kaasav ja tõeliselt kestlik arengumudel. Õiglus ja kaasatus on eduka roheülemineku eeltingimused.
Mereliikide ja -elupaikade parem säilitamine ja kaitsmine toob selget kasu ühiskonnale ja majandusele, eelkõige kalapüügiga tegelevatele ja rannikukogukondadele, kelle elatis sõltub otseselt elujõulistest mereökosüsteemidest. Näiteks on teadlased välja arvutanud, et kui 30 % ookeanidest oleks kaitstud, võib aastane ülemaailmne püük suureneda kaheksa miljoni tonni võrra, mis moodustab umbes 10 % praegusest püügist ( 62 ).
Ehkki üleminek on vajalik ja sotsiaal-majanduslikult kasulik ning kuigi praegu COVID-19 ja sõja tõttu kalandussektorit mõjutavad probleemid (sealhulgas tõusvad energiahinnad) ei ole seotud käesolevas tegevuskavas kirjeldatud meetmetega (sealhulgas põhjapüügi järkjärgulise kaotamisega kõigil merekaitsealadel), on nimetatud meetmel sotsiaalne ja majanduslik mõju eelkõige teatavatele ettevõtjatele ja kogukondadele ( 63 ) ning tagada tuleb õiglane üleminek. Mõju võib ulatuda lihtsasti elluviidavatest väikestest muudatustest püügioperatsioonides suuremate muudatusteni, mis eeldaksid leevendusmeetmeid, et aidata kaluritel, nende kogukondadel ja kogu tarneahela ettevõtjatel kohaneda laiemate struktuursete muutustega. Mõju saaks osaliselt tasakaalustada, kui viia püügitegevus üle teistesse püügipiirkondadesse, kus sellega tegelemine on võimalik.
Samal ajal on mõju eeldatavasti suurem kalandusest sõltuvates kogukondades, kus majanduse mitmekesistamine on praegu piiratud. Seepärast on oluline tagada, et üleminek toimuks järk-järgult ja et liikmesriigid võtaksid arvesse kohalike kogukondade konkreetseid vajadusi ning toetaksid neid üleminekul, sealhulgas rahaliselt. Oluline on tunnistada, et sarnaselt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi kehtestamisel saadud kogemustele saavad muutused kalandussektori tavades keskpikas kuni pikas perspektiivis kompenseeritud, kuna kalavarud taastuvad ja töönduslikult püütavad liigid liiguvad tänu ülekanduvale mõjule merekaitsealadelt ka teistesse püügipiirkondadesse.
Lühikeses perspektiivis mõjutab sektorit majanduslikult ka energiahindade tõus. Järkjärguline üleminek kütusemahukalt põhjatraaliga kalapüügilt vähem energiamahukatele püügiviisidele võib tagada suure kokkuhoiu. See on täielikult kooskõlas komisjoni eesmärgiga loobuda nii kiiresti kui võimalik fossiilkütustest ning tema sooviga toetada ELi kalalaevastikke ja vesiviljelussektorit energiasüsteemi struktuursel ümberkujundamisel. Selle ümberkujundamise toetamiseks on komisjon ühtlasi teinud ELi energia maksustamise direktiivi ( 64 ) läbivaatamisel ettepaneku kehtestada kütusemaks ning komisjon esitab käesoleva tegevuskavaga samal ajal energiasüsteemi ümberkujundamise algatuse.
Komisjon kutsub liikmesriike üles ergutama ja toetama kalapüügiga tegelevaid kogukondi käesolevas tegevuskavas sätestatud üleminekul ning aitama neil suurendada oma vastupanuvõimet, teha uuendusi ja kohaneda. See hõlmab ELi rahastamisvahendite kaudu kättesaadava toetuse paremat kasutamist, eelkõige innovatsiooni ja majandustegevuse mitmekesistamise toetamist, energiasüsteemi ümberkujundamise toetamist ja püügivahendite selektiivsuse suurendamist. Arvukad näited tõendavad, et ELi rahaliste vahendite tulemuslik kasutamine võib muutusi kaasa tuua, kuid varem oli mereressursside kaitse toetamiseks kasutatud liidu rahaliste vahendite osakaal liiga väike ( 65 ). Nagu kinnitas kontrollikoda, on selgelt võimalik olemasolevat ELi eelarvet paremini kasutada.
Selleks kasutatakse peamiselt Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) ( 66 ) ja programmi LIFE ( 67 ) vahendeid. Neil on keskne osa kliima ja elurikkusega seotud poliitiliste eesmärkide toetamisel. Lisaks teeb komisjon liikmesriikidega tihedat koostööd tagamaks, et iga programm aitab saavutada mitmeaastases finantsraamistikus eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks seatud horisontaalseid sihte ( 68 ).
Muude rahastamisallikate hulka, mida on nimetatud komisjoni dokumendis „Find Your EU Funding Programme for the Environment“, ( 69 ) kuuluvad programm „Euroopa horisont“, ( 70 ) Euroopa Regionaalarengu Fond (sealhulgas Interreg), ( 71 ) Euroopa Sotsiaalfond+, ( 72 ) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, ( 73 ) Euroopa ühendamise rahastu ning taaste- ja vastupidavusrahastu ( 74 ). Liikmesriigid peaksid kasutama neid strateegiliselt, suurendama riiklikku rahastamist ja soodustama erasektori investeeringuid, et suunata üleminekutoetust, näiteks kestlikku sinist majandust toetavate nutika spetsialiseerumise strateegiate kaudu. Komisjon jätkab sellega seoses liikmesriikide täielikku toetamist.
Oluline on täiel määral kasutada mitmekesistamise ja innovatsiooni võimalusi, alustades võimalustest, mis on kindlaks määratud uues ELi kestliku sinise majanduse strateegias ( 75 ). Strateegias käsitletakse uute ärimudelite väljatöötamist, et vähendada sektori keskkonnajalajälge digiteerimise ning uuenduslike püügivahendite ja -võtete kasutamise kaudu. Selleks et tagada kalandusega tegelevatele kogukondadele üleminekuajal täielik juurdepääs mitmesugustele majanduse mitmekesistamise võimalustele muudes sinise majanduse sektorites, algatab komisjon 2023. aasta mais toimuval sinisel foorumil arutelu, millesse kaasatakse eri sidusrühmad ja muud rühmad, kes tegutsevad merel ja meie ookeanidel.
Sihtotstarbelised koolitus- ja oskuste täiendamise programmid, mida EL toetab programmi „Erasmus+“, EMKVFi või ESF+ vahenditest, võivad samuti aidata luua sidemeid teiste sinise majanduse sektoritega, nagu vetikate tootmine ja taastav meriviljelus, ( 76 ) taastuvenergia ja kestlik vesiviljelus. Suurem keskkonnasäästlikkus, näiteks tõhusalt majandatud merekaitsealade kaudu, võib pakkuda kohalikele kalapüügiga tegelevatele kogukondadele täiendavaid või alternatiivseid elatusvahendeid, nagu loodusturism ja hästi korraldatud harrastuskalapüük. Kalurid saavad kasutada ka ELi toetust, mis aitab neil täita oma merehooldusülesannet. Mitu positiivset näidet ( 77 ) näitavad juba, kuidas see partnerlus võib aidata neil prügi ja kaotatud püügivahendeid leida ja koguda.
|
Meetmed ausa ja õiglase ülemineku saavutamiseks ning kättesaadavate rahaliste vahendite maksimaalseks kasutamiseks Komisjon kutsub liikmesriike üles: -võtma meetmeid piisavate rahaliste vahendite kasutuselevõtuks, koondades strateegiliselt ELi, riiklikest või erasektori rahastamisallikatest kättesaadavad vahendid, eelkõige selleks, et edendada projekte, mille eesmärk on otoetada vähem kahjustavate püügivõtete kasutamist ja projekte, millega rakendatakse kogu ELi hõlmavat Natura 2000 võrgustikku, et täita tegevuskava eesmärgid ja liikmesriikide tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavades kindlaks määratud vajadused ( 78 ); oaidata kalandusega tegelevatel kogukondadel minna üle selektiivsematele, vähem kahjulikele ja väiksema kütusekuluga püügitavadele. Komisjon teeb järgmist: -hõlbustab juurdepääsu rahastamisvõimalustele järgmistel viisidel: okorraldab 2023. aastal liikmesriikidele seminari, et suunata ja edendada rahaliste vahendite kasutamist käesoleva tegevuskava rakendamiseks; oteeb tihedat koostööd liikmesriikidega EMKVFi rakendamise jälgimisel, et soodustada selliste konkreetsete meetmete võtmist, mis toetavad käesoleva tegevuskava eesmärke, ning selliste täiendavate rahastamisvõimaluste kasutamist, mis on kättesaadavad muude programmide kaudu, nagu programm LIFE; orakendab nutika spetsialiseerumise strateegiaid, et seada esikohale piirkondlikud teadusuuringud ja innovatsiooniinvesteeringud sinise majanduse sektorites, sealhulgas kalanduses; - seab 2023. aasta lõpuks EMKVFi eelarve otsese täitmise raames sisse üle 7 miljoni euro väärtuses toetusi, et toetada projekte, mis aitavad kaasa järgmise põlvkonna sinise majanduse oskuste arendamisele ning pakuvad võimalusi atraktiivseks ja kestlikuks merenduskarjääriks. |
4.Teadmusbaasi ning teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamine
Kalavarude majandamise ja merekeskkonna kaitsmise algatuste kavandamine ja arendamine eeldab usaldusväärset teadmusbaasi. See omakorda nõuab süsteemset andmekogumist ja teaduslikku seiret usaldusväärsete meetodite põhjal. Ehkki täieliku teadusliku teabe puudumine ei õigusta vajalike meetmete edasilükkamist või võtmata jätmist, näitab see vajadust suuremate investeeringute järele teadmistes esinevate lünkade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks.
Liikmesriigid kasutavad mereökosüsteemide ja keskkonnaprobleemide seireks mitmesuguseid lähenemisviise ja vahendeid, tehes seda eelkõige andmekogumisraamistiku ( 79 ) ning merestrateegia raamdirektiivi kohaste seireprogrammide, linnudirektiivi ( 80 ) ja elupaikade direktiivi alusel. Siiski on vaja teha rohkem jõupingutusi, mis tagaksid seire ja andmekogumise piisavuse, et hinnata püügitegevuse mõju mereelupaikadele ja -liikidele.
See töö peaks hõlmama sihipäraste seireprogrammide väljatöötamist, et parandada kaaspüügina püütud liikide seiret ja aruandlust nende kohta. Programmid peaksid käsitlema suure riskiga kalapüüki ja kõigi asjaomaste laevastikusegmentide, sealhulgas väiksemate laevade võimalikku mõju. Samuti tuleks neis käsitleda andmeid harrastuskalapüügi, sealhulgas harrastuskalapüügiks kasutatavate laevade kohta, ning nende mõju kalavarudele ja merekeskkonnale. Kui kaasseadusandjad võtavad vastu uuendatud ja ajakohastatud kontrollimääruse, ( 81 ) on sellel nimetatud täiustuste tegemisel oluline osa.
Vaja on ka rohkem teadusuuringuid ja andmekogumist, et koguda teadmisi merepõhja seisundi ja kalanduse mõju kohta merepõhja elupaikadele, sealhulgas põhjapüügi leviku ja sageduse ( 82 ) ning selle mõju kohta CO2 sidumisele. Komisjon algatab uuringu, et kvantifitseerida ELi vetes erinevate merepõhja elupaigatüüpide CO2 talletamise võimet ja põhjapüügi võimalikku mõju sellele võimele.
Üleminek selektiivsematele ja keskkonda vähem kahjustavatele püügitavadele eeldab kulude ja kasu süsteemset hindamist, et aidata kalureid, teisi sektori ettevõtjaid ja ühiskonda tervikuna. Selleks on vaja paremaid modelleerimismeetodeid, millega prognoosida ja hinnata praeguste ja tulevaste kaitsemeetmete sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju. 2023. aasta lõpuks alustab komisjon modelleerimisvahendi väljatöötamist, et võtta majandusotsustes arvesse looduskapitali. See hõlmab nii mereökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse kui ka merekeskkonna hea seisundi hoidmisest tulenevate sotsiaal-majanduslike kulude ja kasu hindamist ja kvantifitseerimist.
Oluline on saata teaduslike nõuannete taotlused sellistele organitele nagu ICES ja STECF, tagamaks, et poliitikas juhindutakse parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest. Sel põhjusel ja võttes arvesse ÜKP kohast õiguslikku nõuet konsulteerida STECFiga teiseste õigusaktide üle, pakub uue STECFi koosseis (2022–2025) eksperditeadmisi valdkondades, mis on käesoleva tegevuskava rakendamisel ja toetamisel eriti olulised.
Ka Euroopa Keskkonnaamet (EEA) pakub komisjonile olulist tuge – ELi vetes asuvate merekaitsealade võrgustiku sidususe kaardistamisel ja hindamisel ning mereliikide, -elupaikade ja -ökosüsteemide seisundi ning neid mõjutavate survetegurite hindamisel. Elurikkuse strateegia rakendamise toetamisel keskendub EEA kaitsealadele, sealhulgas kalavarude majandamise meetmete jälgimisele merekaitsealadel, ning see toetus on käesolevas tegevuskavas kirjeldatud töö seisukohast eriti oluline. Komisjon kavatseb tugevdada koostööd EEAga, et aidata seda tegevuskava ellu viia, sealhulgas kohandades praegusi keskkonnaaruandluse süsteeme.
Ka Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet) toetab käesoleva tegevuskava tõhusat rakendamist, kuna see on veel üks oluline vahend teadmusbaasi loomiseks Euroopa merede kohta. See võimaldab vaba ja piiramatut juurdepääsu kohapeal kogutud mereandmetele seitsmes teemavaldkonnas ( 83 ). EMODneti ja Copernicuse merekeskkonna seire teenusega tagatakse andmed, millel põhineb maailmamere digiteisik; see on digitaalne modelleerimisplatvorm, mis suurendab erinevate majandamisstsenaariumide katsetamise kaudu meie suutlikkust hinnata merekeskkonnaga seotud poliitikavariante. Selleks hõlmab platvorm keskkonna-, sotsiaal- ja finantsteavet.
ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga toetatakse kalanduse kestlikkust ning mere elurikkuse kaitset ja taastamist. Eelkõige on toetus kättesaadav programmi „Euroopa horisont“ kaudu nii selle üldise tööprogrammi ( 84 ) raames kui ka missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ (edaspidi „ookeanide ja veekogude missioon“) ning selle piirkondlike vesikondade juhtalgatuste kaudu ( 85 ). See võib toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kalanduse kestlikkuse ning mere elurikkuse kaitse ja taastamise valdkonnas.
Ookeanide ja veekogude missiooniga seatakse kaugeleulatuvad eesmärgid mere- ja mageveeökosüsteemide ning elurikkuse kaitsmiseks ja taastamiseks. Prioriteetide hulka kuuluvad arukad ja keskkonnahoidlikud püügivahendid, mereruumi mitmeotstarbeline kasutamine, keskkonnahoidlikud ja energiatõhusad väikesed kalalaevad, mida käitatakse üha enam taastuvate ja vähese CO2 heitega kütustega, ning asjaomased toimingud. Ühtlasi hõlmab missioon teadmiste kogumist ökosüsteemi eri osade kohta, murranguliste lahenduste väljatöötamist mereressursside ja -elupaikade kaitsmiseks ning seiremeetodite täiustamist, sealhulgas tehisintellekti kasutamise kaudu.
Täiendav toetus andmekogumiseks, teadusuuringuteks ja innovatsiooniks on kättesaadav EMKVFi ja programmi LIFE kaudu.
|
Meetmed teadmusbaasi, teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamiseks Komisjon kutsub liikmesriike üles: -tegema kindlaks ja töötama välja lahendused ja stiimulid püügitegevuse keskkonnamõju vähendamiseks, näiteks uuenduslikud püügivahendid ning uued ja paremad püügitavad. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid kasutada teadusuuringuteks ja sidusrühmade kaasamiseks mõeldud sihtotstarbelisi riiklikke ja ELi rahalisi vahendeid, eelkõige et rahastada teavitustegevust ja erikoolitusi (ning piirkondlikke koolitusi), näiteks merehoolduse heade tavade teemal; -määrama 2023. aasta lõpuks ELi keskkonna- ja kalandusõiguse alusel kindlaks iga merepiirkonna eesmärgid ja konkreetsed andmevajadused, et jälgida püügitegevuse mõju ökosüsteemidele ja CO2 sidumisele, kaasates vajaduse korral piirkondlikud ametiasutused ning eraldades seejärel jälgimistegevuse jaoks piisavalt rahalisi vahendeid; -esitama 2024. aasta lõpuks ( 86 ) andmekogumisraamistiku kohased ajakohastatud riiklikud töökavad, ( 87 ) et parandada andmekogumise kavandamist ja andmekogumiseks tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas seoses tundlike liikide kaaspüügiga ja püügitegevuse mõjuga merepõhjale. Komisjon teeb järgmist: -edendab kogu 2021.–2027. aasta eelarveperioodi jooksul (ja programmi „Euroopa horisont“ järgmiste tööprogrammidega, sealhulgas eelkõige ookeanide ja veekogude missiooniga, ning EMKVFi ja programmiga LIFE) rahaliste vahendite kasutamist nõustamise, teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks. Rahastamisel tuleks keskenduda konkreetselt meetmetele, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada uuenduslikke püügivahendeid ja -võtteid, mis lahendavad kaaspüügi probleemi, ning kvantifitseerida ELi merepõhja CO2 sidumise võimet ja põhjapüügi võimalikku mõju; -alustab 2023. aasta lõpuks modelleerimisvahendi väljatöötamist, et võtta majandusotsuste tegemisel arvesse looduskapitali. See tähendab nii mereökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse kui ka merekeskkonna hea seisundi hoidmisest tulenevate sotsiaal-majanduslike kulude ja kasu hindamist ja kvantifitseerimist; -koondab 2023. aasta lõpuks EMODneti seitse teemavaldkonda – batümeetria, geoloogia, merepõhja elupaigad, keemia, bioloogia, füüsika ja inimtegevuse – ühtsesse portaali, et parandada nähtavust ja kasutajasõbralikkust; -käivitab 2024. aastal uuringu, mille tulemusel kvantifitseeritakse ELi merepõhja CO2 talletamise võime ja põhjapüügi võimalik mõju sellele võimele; -alustab 2024. aastal ettevalmistustööd, et töötada välja interaktiivne platvorm teabe saamiseks selektiivsete ja uuenduslike püügivahendite kohta ning teadmiste ja heade tavade jagamiseks; -töötab 2025. aasta lõpuks programmi „Euroopa horisont“ järgmiste, 2025.–2027. aasta tööprogrammide, sealhulgas ookeanide ja veekogude missiooni töökava kaudu välja kohandatavad lahendused, mille eesmärk on kaitsta kalavarusid ja mereökosüsteeme, määrates merekaitsealasid, vähendades merereostust ja peatades selle ning vähendades kalanduse keskkonnamõju. |
5.Järelevalve ja täitmise tagamine
ELi kalandus- ja keskkonnaalased õigusaktid on üksnes sama tõhusad kui nende rakendamine. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid eeskirjade rakendamiseks, järelevalveks ja nende täitmise tagamiseks ning komisjon peab jälgima, kuidas liikmesriigid neid eeskirju järgivad.
ÜKP eeskirjade järelevalvet ja nende täitmise tagamist liikmesriikides ( 88 ) reguleeritakse peamiselt kalanduskontrolli määrusega, mille kohta komisjon tegi 2018. aastal määruse tugevdamise ettepaneku ( 89 ). Pärast peaaegu viis aastat kestnud institutsioonidevahelisi arutelusid ja läbirääkimisi on kiiresti vaja läbivaatamine lõpule viia ning kehtestada uuendatud, ajakohasem ja tulemuslikum järelevalvesüsteem, et toetada üleminekut säästvamale kalapüügile.
Lisaks keskkonnakuritegude direktiivi ( 90 ) rakendamisele on elurikkust käsitlevate ELi õigusaktide ja ÜKP eeskirjade nõuetekohasel rakendamisel olnud kesksel kohal komisjoni viimase kahe aastakümne nõuete täitmise tagamise meetmed ( 91 ). Elurikkuse strateegia tugevdas komisjoni võetud kohustust tagada nende õigusaktide täitmine, näiteks seoses Natura 2000 alade kindlaksmääramise lõpuleviimise ja tõhusa majandamisega ning kaitsealuste liikide kaaspüügiga.
Komisjon tõhustab merestrateegia raamdirektiivi nõuete täitmise tagamist, mille puhul ta on seni keskendunud ainult aruandlusnõuetele, ning käsitleb edaspidi direktiivi ebaõige rakendamise sisulisemaid juhtumeid. Direktiivi käimasoleva läbivaatamise käigus hindab komisjon ka seda, kas on vaja selgitada teatavaid juriidilisi kohustusi.
Liikmesriigid on seni alakasutanud sätet, mille kohaselt saab nõuda ELi institutsioonidelt meetmete võtmist, kui liikmesriik tuvastab probleemi, mis mõjutab tema mereala keskkonnaseisundit ja mida ei saa lahendada riiklike meetmete abil või mis on seotud muu poliitikavaldkonnaga, näiteks kalandusega ( 92 ). Euroopa Kontrollikoda jõudis järeldusele, et see nõrgendab poliitikavaldkondade kooskõlastamist ( 93 ). Komisjon hindab eespool nimetatud sätet merestrateegia raamdirektiivi läbivaatamise käigus ja võib oma järelduste põhjal teha muudatusettepaneku selle tulemuslikkuse parandamiseks.
Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA), ( 94 ) mida teatavates valdkondades toetavad Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), abistab samuti liikmesriike ja komisjoni ÜKPst tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmisel. Tulevikus peaks EFCA tööprogramm hõlmama kalapüügi seire meetmeid, mis aitavad konkreetselt kaasa käesoleva tegevuskava eesmärkide saavutamisele. See peaks hõlmama konkreetseid meetmeid EFCA ühiskasutuskavades kooskõlas komisjoni rakendusotsusega, ( 95 ) millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammid.
|
Meetmed rakendamise, järelevalve ja täitmise tagamise tõhustamiseks Komisjon kutsub liikmesriike üles: -parandama seoses läbirääkimistega uue kalanduskontrolli määruse üle kalapüügi seiret, kasutades näiteks selliseid uuenduslikke vahendeid nagu elektrooniline kaugseire, tõhustades püügi registreerimist ja aruandlust tundlike liikide kohta ning püügikoormuse jaotamist. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et EMKVFi eraldisi kasutatakse tulemuslike ja jõuliste järelevalve-, kontrolli- ja täitemeetmete võtmiseks; -eraldama piisavalt vahendeid, et hinnata keskkonna- ja kalanduseeskirjade järgimist; vaatama läbi või kohandama käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajalikke meetmeid. Komisjon teeb järgmist: -tõhustab keskkonna- ja kalanduseeskirjade rakendamist ja nende täitmise tagamist järgmistel viisidel: ojätkab või algatab rikkumismenetlusi; okasutab koos liikmesriikidega ÜKP raames kättesaadavaid vahendeid, nagu auditid ja järelevalve tegevuskavad; -jätkab koostööd kaasseadusandjatega, et saavutada kaugeleulatuva läbivaadatud kontrollimääruse kiire vastuvõtmine; -hakkab 2023. aastal läbi vaatama komisjoni rakendusotsust, millega kehtestatakse teatavate püügipiirkondade suhtes kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid, ( 96 ) eesmärgiga viia see rakendusotsus 2024. aastaks kooskõlla käesoleva tegevuskavaga; -teeb koostööd EFCAga, et viia ühiskasutuskavad vastavusse läbivaadatud kontrolli- ja inspekteerimisalaste eriprogrammidega ning et viia tulevane tööprogramm kooskõlla käesoleva tegevuskava eesmärkidega. |
6.Juhtimine, sidusrühmade kaasamine ja teavitustegevus
Keskkonna- ja kalavarude majandamise meetmete edukaks rakendamiseks on vaja kõigi sidusrühmade, eelkõige kalurite toetust. Seepärast on oluline pöörata meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel tähelepanu läbipaistvusele, koostööle, teavitustegevusele, teabeedastusele ja kaasatusele.
Liikmesriikidel on merekeskkonna kaitsmisel selged vastutusalad ja kohustused. ÜKP pakub vahendeid nende kohustuste täitmiseks vajalike kalandusmeetmete rakendamiseks. Eelkõige tagab ÜKP kõigile sidusrühmadele aluse koostöö tegemiseks piirkondlike rühmade ja nõuandekomisjonide kaudu, et määrata kindlaks ja leppida kokku kõigi kohalike või piirkondlike tegurite seisukohast sobivaimad kalandusmeetmed. Selle lähenemisviisiga võib saavutada ülemineku ja muuta selle poliitilisest eesmärgist tegelikuks tegevuseks kohapeal.
Kuigi liikmesriigid keskendusid piirkondliku lähenemisviisi rakendamisel alguses peamiselt lossimiskohustusele, on sellega viimastel aastatel saavutatud laiemaid tulemusi, eriti pärast tehniliste meetmete määruse vastuvõtmist 2019. aastal. ÜKP määruse artikli 11 ( 97 ) kohane töö kalavarude majandamiseks vajalike meetmetega Natura 2000 merealadel on eri merepiirkondades siiski edenenud väga ebaühtlases tempos.
Ühiste soovituste esitamine merekaitsealadel rakendatavate kalandusmeetmete kohta hoogustus alles 2021. aastal ning nende koguarv on endiselt väga väike ja kaitseulatus piiratud. Kasutuselevõtt ei ole piisav, arvestades nende kalavarude majandamise meetmete tähtsust merekeskkonna kaitset ja taastamist käsitlevate ELi õigusaktide tõhusal rakendamisel ja järgimisel.
On selge, et tulemaks toime planeedi kriisidega ning mere elurikkuse ja ökosüsteemi terviklikkuse kiireneva vähenemisega, millel on kalavarude vähenemise ja toiduga kindlustatuse riskide tõttu kahjulikud sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, peavad liikmesriigid kiirendama piirkondliku lähenemisviisi rakendamist ja suurendama selle ulatust. Uuendada tuleb ELi ühist kohustust kaitsta mereressursse ning tagada tuleb kõigi sidusrühmade ja institutsioonide selge poliitiline pühendumine keskkonnaalaste õigusaktide tulemuslikule rakendamisele, praeguste ÜKP kohaste poliitikavahendite kasutamisele ja nende toimima panemisele.
On oluline, et see protsess oleks läbipaistev ning hõlmaks kõiki sidusrühmi ja ametiasutusi. ELi aluslepingute kohaselt kuulub mere bioloogiliste ressursside kaitse ELi ainupädevusse, kuid keskkonnapoliitika valdkonnas on ELil liikmesriikidega jagatud pädevus. Seetõttu on kõigil tasanditel välja töötatud eraldi ja kooskõlastamata otsustusprotsessid, mis takistavad sidusate majandamismeetmete vastuvõtmist ja rakendamist. Väga oluline on parandada kahe poliitikavaldkonna vahelisi seoseid ning suurendada märkimisväärselt läbipaistvust ja koordineerimist paljude ametiasutuste ja sidusrühmade vahel. See võimaldaks ELil kavandada ja välja töötada kõigile kasulikke lahendusi, millest saavad kasu nii kalurid kui ka keskkond.
Selleks et kajastada kohustust kiirendada tegevust ja parandada läbipaistvust, peaksid liikmesriigid koostama ja avaldama ajakavu sisaldavad tegevuskavad, milles kirjeldatakse riiklikke meetmeid ja muid meetmeid, mille nad kavatsevad ühiste soovituste kaudu esitada ja mis on vajalikud käesoleva tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Need kavad peaksid hõlmama käesoleva teatise 2., 3. ja 6. peatükis kindlaks määratud asjakohaseid meetmeid. Tegevuskavad peaksid tuginema liikmesriikide lubadusele täita eesmärgid, mis on sätestatud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030. Protsessi hõlbustamiseks koostab komisjon tegevuskavade vormi.
Selleks et toetada liikmesriike tegevuskava rakendamisel ning tagada sidusus ja tulemuslikkus, loob komisjon liikmesriikide jaoks uue ühise erirühma, mille vaatlejad on sidusrühmad. Eesmärk on hõlbustada teadmiste jagamist ning arutelusid kalandus- ja keskkonnakogukondade vahel ning anda liikmesriikidele platvorm läbipaistvuse tagamiseks ja dialoogi pidamiseks seoses nende tegevuskavade rakendamisega. Komisjon julgustab ka edaspidi teisi ELi institutsioone ja riikide ametiasutusi suurendama läbipaistvust ja koostööd kalandus- ja keskkonnavaldkonna osaliste ning ekspertide vahel.
Selleks et parandada praeguse õigusraamistiku selgust ja hõlbustada selle rakendamist, on komisjon andnud suuniseid kõigi ÜKP määruse artikli 11 kohastes menetlustes osalejate ülesannete ja kohustuste kohta ( 98 ). Komisjon annab ka lisasuuniseid elupaikade direktiivi artikli 6 ja kalandusalaste õigusaktide kohta.
Et vähendada püügitegevuse mõju merekeskkonnale, peavad ka tarbijad ja turud aktiivselt tegutsema. See on äärmiselt oluline, et suurendada nõudlust minimaalse keskkonna- ja kliimamõjuga hangitud kala järele. Erasektori ökomärgise algatused on populaarsed, mis näitab, et tarbijad soovivad osta tooteid, mis on kalavarude majandamise seisukohast kestlikumad. On tähtis, et need algatused oleksid metoodiliselt põhjendatud, et tarbijaid ei eksitataks. See tagatakse muu hulgas vastuvõetud ettepanekuga, mis käsitleb tarbijate võimestamist roheülemineku saavutamiseks, ja tulevase ettepanekuga väärade roheväidete vastu võitlemise kohta.
Nagu on välja kuulutatud strateegias „Talust taldrikule“, on oluline jätkata tööd kestliku toidusüsteemi algatusega, mille kohta komisjon kavatseb 2023. aastal ettepaneku esitada, et tagada kestliku toidutootmise valdkonnas ELi ühtlustatud lähenemisviis.
Kui mere bioloogiliste ressursside ning mere elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse nõudeid eespool kirjeldatud viisil suurendatakse, peaks EL kohaldama oma laevade suhtes avamerel või kolmandate riikide majandusvööndis toimuva püügitegevuse korral vähemalt samu nõudeid nagu ELi vetes toimuva püügitegevuse korral. Piirkondlikes kalandusorganisatsioonides tehtava töö kõrval aitavad ka säästva kalapüügi partnerluslepingud kalanduse rahvusvahelist haldamist toetada, edendades säästvat kalapüüki partnerriikides. Merestrateegia raamdirektiivis nõutakse ka piirkondlikku otsustusprotsessi, sealhulgas ELi mittekuuluvate riikidega tehtava koostöö kaudu, mis toimub kahepoolselt ja/või asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, näiteks piirkondlike merekonventsioonide kaudu( 99 ).
|
Juhtimise, sidusrühmade kaasamise ja teavitustegevuse parandamine Komisjon kutsub liikmesriike üles: -koostama ja avaldama 2024. aasta märtsi lõpuks tegevuskavad, ( 100 ) milles esitatakse kõik käesoleva tegevuskava rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas nende vastuvõtmise/esitamise ajakavad ning ettepanekud riigi ametiasutuste ja sidusrühmade vahelise koordineerimise tõhustamiseks. Komisjon teeb järgmist: -loob 2023. aastal liikmesriikide jaoks ühise erirühma, mille vaatlejad on sidusrühmad ja mille konkreetne ülesanne on toetada komisjoni tegevuskava rakendamisel ja rakendamise edusammude jälgimisel; -võtab 2024. aasta lõpuks vastu juhenddokumendi Natura 2000 ja kalanduse kohta; -teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed korrapäraselt käesoleva tegevuskava rakendamisest. |
7.Tegevuskava rakendamise raamistik
Käesolevas tegevuskavas on esitatud rida meetmeid ja toetusmeetmeid, et kaitsta paremini kalavarusid ja mereökosüsteeme ning parandada keskkonna- ja kalanduspoliitika sidusust ja kooskõlastamist kõigil tasanditel. Tegevuskava eesmärk on lihtsustada kalandussektori üleminekut säästvamatele püügitavadele ja aidata sektoril saavutada suurem vastupanuvõime. See on juhend, mis aitab liikmesriikidel meetmeid tähtsuse järjekorda seada, keskendudes tundlike liikide ja merepõhja kaitsele ning kalapüügi selektiivsuse parandamisele.
Nende meetmete rakendamiseks ja tulemuslikuks toimimiseks peavad kalandusettevõtjad, keskkonnaasutused, komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu ja liikmesriigid tegema tihedat koostööd. Kuigi vaja on uuendatud poliitilist pühendumust ja hoogu, jääb ÜKP kohane piirkondlik lähenemisviis õigeks raamistikuks käesoleva tegevuskava rakendamiseks, kuna selle puhul võetakse täiel määral arvesse piirkondlikke erinevusi ja olusid. Selles protsessis tuleb erilist tähelepanu pöörata piirkondlike kalandusorganisatsioonide käimasolevale tööle, võttes arvesse ühiste ja piirialade kalavarude olukorda ning vajadust teha koostööd ELi vetes tegutsevate kolmandate riikidega.
Komisjon pakub tegevuskava rakendamiseks välja järgmise raamistiku:
-2023. aasta kevadel esitab komisjon liikmesriikidele vormi ja suunised, et hõlbustada tegevuskavade koostamist;
-2023. aasta sügisel kutsub komisjon kokku uue ühise erirühma esimese koosoleku, et toetada liikmesriike nende riiklike tegevuskavade koostamisel ja alustada jälgimisprotsessi;
-2024. aasta märtsi lõpuks esitavad liikmesriigid tegevuskavad komisjonile ja avalikustavad need. Tegevuskavades tuleks kirjeldada riiklikke meetmeid ja muid meetmeid, mille liikmesriigid kavatsevad esitada ühiste soovituste kaudu, et saavutada tegevuskava eesmärgid, sealhulgas tuleks esitada ajakava aastani 2030;
-2024. aasta esimesel poolel võtab komisjon vastu oma teise aruande tehniliste meetmete määruse kohta. Seda võetakse arvesse elurikkuse strateegia vahehinnangus, mis tuleks samuti esitada 2024. aasta esimesel poolel ja milles hinnatakse käesoleva tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme. Käesoleva tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme hinnatakse 1) 2030. aasta tegevuskavades välja kuulutatud ja kirjeldatud meetmete alusel ning 2) 2024. aasta märtsiks võetud või esitatud riiklike meetmete või ühiste soovituste alusel;
-sõltuvalt tehtud edusammude hindamisest ja kooskõlas oma algatusõigusega kaalub komisjon, kas vaja on võtta lisameetmeid, et parandada käesolevas tegevuskavas esitatud mis tahes meetmete rakendamist, sealhulgas põhjalikul mõjuhinnangul põhineva seadusandliku ettepaneku esitamise kaudu.
8.Järeldus
EL on seni juhtinud jõupingutusi, et jõuda kokkuleppele uue üleilmse elurikkuse raamistiku kaugeleulatuvates eesmärkides, ning nüüd peab EL tagama nende eesmärkide saavutamise.
Vajadus võidelda meie planeeti ohustava kolme kriisi – kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja reostuse – vastu on muutunud pakilisemaks kui kunagi varem, et oleks võimalik kaitsta ja taastada Euroopa meresid ja ookeane, tagada Euroopa toiduga kindlustatus ning kalurite, rannikukogukondade ja laiema ühiskonna sotsiaal-majanduslik heaolu. Kiiresti on vaja toetada ELi kalandust, aidata suurendada selle vastupanuvõimet ning toetada kalanduse aluseks olevate mereökosüsteemide kaitset ja taastamist.
ÜKP teatises ( 101 ) ette nähtud kalanduse ja ookeanide pakti raames ning energiasüsteemi ümberkujundamise algatusest tulenevate meetmete kontekstis kutsub komisjon kõiki asjaosalisi – liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja nõukogu – üles olema selle tegevuskava rakendamisel ambitsioonikad ning tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, et rakendada ELi keskkonna- ja kalanduspoliitikat täielikus kooskõlas ning tagada seeläbi edukas kestlik kalandussektor, mis toimib koos elujõulise ja bioloogiliselt mitmekesise mereökosüsteemiga.
() Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule merestrateegia raamdirektiivi (direktiiv 2008/56/EÜ) rakendamise kohta (COM(2020) 259 final).
() EEA, „Carbon stocks and sequestration in terrestrial and marine ecosystems: a lever for nature restoration? A quick scan for terrestrial and marine EUNIS habitat type“ (Süsinikuvarud ja sidumine maismaa- ja mereökosüsteemides: hoob looduse taastamiseeks? Kiire ülevaade EUNISe elupaigatüüpidest maismaal ja merel), Wageningen, november 2020; vt ka Cavan ja Hill, 2021 ; Duarte et al., 2020 ; Luisetti et al., 2019 ; Pusceddu et al., 2014 .