EUROOPA KOMISJON
Brüssel,27.2.2023
COM(2023) 96 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 184/2005 (ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta) rakendamise kohta
1.Sissejuhatus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 184/2005 (ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta) 1 peamine eesmärk on kehtestada neis kolmes valdkonnas korrapäraselt koostatavat ELi statistikat käsitlevad ühised normid ja kvaliteedistandardid.
Vastavalt artiklile 12 peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta esimest korda hiljemalt 28. veebruariks 2018 ja seejärel iga viie aasta järel. Eelkõige tuleb aruandes:
(1)hinnata maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute andmete kvaliteeti;
(2)hinnata kasu, mida EL, liikmesriigid, andmeesitajad ja -kasutajad sellisest statistilisest teabest saavad võrreldes tehtud kulutustega;
(3)teha kindlaks valdkonnad, kus on arenguruumi, ja määrata hindamise tulemusi arvesse võttes kindlaks vajalikud muudatused.
Käesolevas aruandes uuritakse määruse (EÜ) nr 184/2005 liikmesriikides rakendamise kõige olulisemaid aspekte ning meetmeid, mida komisjon on võtnud, et tagada maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlev kvaliteetne Euroopa statistika.
2.Rakendusmeetmed
Määruse (EÜ) nr 184/2005 vastuvõtmisest alates on komisjon vastu võtnud järgmised õigusaktid:
(1)komisjoni määrus (EÜ) nr 601/2006 2 ;
(2)komisjoni määrus (EÜ) nr 602/2006 3 ;
(3)komisjoni määrus (EÜ) nr 1055/2008 4 ;
(4)komisjoni määrus (EÜ) nr 707/2009 5 ;
(5)komisjoni määrus (EL) nr 555/2012 6 ;
(6)komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/505 7 .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1013, 8 millega muudetakse määrust (EÜ) nr 184/2005, viidi kõnealune määrus vastavusse ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291, asendades kõnealuse määrusega komisjonile antud rakendamisvolitused õigusega võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.
Eespool nimetatud õigusaktides on sätestatud liikmesriikide poolt Eurostatile andmete esitamise nõutav vorm ja kord, andmetele esitatavate nõuete ajakohastamine ning riiklike kvaliteediaruannete ajakava ja kvaliteedinõuded. Lisaks sellele on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatu „Balance of Payments and International Investment Position Manual“ 2009. aastal avaldatud kuuendas väljaandes (BPM6) esitatud IMFi liikmesriikide poolt maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika koostamise kontseptuaalne raamistik. Sellega nähakse ette välist arengut käsitlevate andmete kogumise ja koostamise ühtse aluse loomiseks mõeldud ühtsed määratlused ja klassifikatsioonid, mis lihtsustavad eri riikide andmete võrdlemist. Euroopa tasandil on maksebilansi statistika suhtes kohaldatavad nõuded sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 555/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 184/2005.
3.Peamised asjaomased andmekogumid
Maksebilansi statistika annab põhjalikku teavet andmeid esitanud riigi ja ülejäänud riikide vaheliste tehingute kohta. Määruses (EÜ) nr 184/2005 käsitletakse järgmise viie andmekogumi kogumist:
-igakuine maksebilansi statistika;
-maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni kvartalistatistika;
-rahvusvahelise teenuskaubanduse aastastatistika;
-välismaiste otseinvesteeringute tehingud (sh tulu);
-välismaiste otseinvesteeringute positsioonid.
Eurostat kogub iga sellise andmekogumi jaoks liikmesriikidelt andmeid ja koostab neid kasutades ELi koondnäitajad, mis avaldatakse koos iga liikmesriigi andmetega Eurostati veebipõhises võrdlusandmebaasis.
Igakuised maksebilansi andmed ja esimesed kvartali maksebilansi arengunäitajad (mis on tuletatud igakuise prognoosi alusel) on kättesaadavad seitse nädalat pärast vaatlusperioodi lõppu. Kvartali maksebilansi / rahvusvahelise investeerimispositsiooni esimene prognoos avalikustatakse 14 nädalat pärast vaatlusperioodi lõppu. Kvartali maksebilanss sisaldab palju ulatuslikumat teabekogumit kui igakuine prognoos ning see esitatakse üksikasjalikumalt. Finantsküljest parandab maksebilansi finantskonto, investeerimistulu ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni samaaegne ja järjepidev koostamine kvartaliprognooside kvaliteeti ning võimaldab terviklikumalt analüüsida piiriüleseid suhteid. Kvartali maksebilanss / rahvusvaheline investeerimispositsioon hõlmab ka peamiste majanduspartnerite, eelkõige kõige olulisemate arenenud riikide ja tärkava turumajandusega riikide geograafilist jaotust.
Lisaks kvartaliandmetele avaldatakse kord aastas üksikasjalikumalt ka rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistikat. Tänu ettevõtete aruandeaasta finantsaruannete kättesaadavusele sisaldavad välismaiste otseinvesteeringute aastaandmed rohkem teavet kui kvartaliandmed. Kuna välismaiste otseinvesteeringute vara kohta on rohkem teavet ja nende kvaliteedikontroll on täielikum, saab välja arvutada nende variatsioonide eri komponendid ja välismaiste otseinvesteeringute tulu. Olulise edusammuna seadis Eurostat sisse liikmesriikidelt andmete kogumise otseinvesteeringute positsioonide kohta koostavas riigis vastavalt tegelikule investeerivale riigile. Sellise andmete vabatahtliku kogumise eesmärk on näidata välismaiste otseinvesteeringute tegelikku päritolu, st tegelikku investorit. Rahvusvahelise teenuskaubanduse aastaandmed jaotatakse vastavalt põhjalikule teenuseartiklite nimekirjale ja geograafilisele jaotusele tasemel Geo 5. Liikmesriigid esitavad andmed üheksa kuud pärast vaatlusperioodi lõppu ja need avaldatakse umbes 2,5–3 kuud hiljem. Välismaiste otseinvesteeringute aastastatistika sisaldab voogusid ja vara käsitlevaid andmeid, mis on jaotatud instrumendiliikide, partnerriikide ja majandustegevuste kaupa. Lisaks nõutakse residendist eriotstarbeliste üksuste kohta eraldi välismaiste otseinvesteeringute statistikat. Liikmesriigid esitavad andmed üheksa kuud pärast vaatlusperioodi lõppu ja need avaldatakse umbes kolm kuud hiljem.
4.Koostatud statistika kvaliteet
Vastavalt määruse (EÜ) nr 184/2005 artikli 4 lõikele 2 peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande esitatud andmete kvaliteedi kohta. Lisaks sellele on artikli 4 lõikes 4 sätestatud, et Eurostatile esitatud andmete kvaliteeti hinnatakse kvaliteediaruannete põhjal Euroopa statistikasüsteemi komitee abiga. Järgmises analüüsis osutatakse värskeimate kättesaadavate kvaliteediaruannete (st 2022. aasta aruanded, mis kajastavad 2021. aastal liikmesriikide esitatud andmeid) tulemustele.
4.1.Meetodi usaldusväärsus ja statistilised menetlused
Maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse, välismaiste otseinvesteeringute ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika koostamisel kasutatud meetodi usaldusväärsus ning statistilised menetlused, mõisted, määratlused ja tavad järgivad üldiselt BPM6s esitatud põhimõtteid ja suuniseid, võttes arvesse euroala ja ELi koondnäitajate koostamiseks ELi tasandil kokku lepitud eripärasid.
4.2.Ajakohasus ja õigeaegsus
Võrreldes eelmise, 2021. aasta kvaliteediaruandega, mis kajastas 2020. aasta andmeid, vähenes igakuise ja kvartali maksebilansi, kvartali rahvusvahelise investeerimispositsiooni, rahvusvahelise teenuskaubanduse aastastatistika ja välismaiste otseinvesteeringute andmete õigeaegsus, sest veel neli liikmesriiki esitasid andmekogumid pärast tähtaega.
4.3.Asjakohasus
Kuna määruse (EÜ) nr 184/2005 eesmärk oli vastata andmekasutajate vajadustele, on oluline analüüsida, kuidas neid andmeid kasutatakse, ja selgitada välja kasu, mida andmekasutajad maksebilansi statistikast saavad.
Asjaomased riiklikud ja rahvusvahelised asutused kasutavad maksebilansi statistikat aktiivselt poliitika kujundamiseks. Seda statistikat kasutavad Euroopa Komisjon ja nõukogu, Euroopa Keskpank (EKP) ja eurosüsteem, IMF, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning G7 ja G20.
Maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat kasutatakse rahapoliitikas. Kaupade ja teenuste vahetamise statistikat kasutatakse kombineerituna muude näitajatega, et hinnata välisnõudlusest tulenevat inflatsioonisurvet majandusele ja kvantifitseerida netoekspordi panus sisemajanduse koguprodukti. Maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmeid kasutatakse ka selleks, et hinnata nende riikide majanduse välistasakaalu kestlikkust, kellel on oma valuuta või kes kuuluvad rahaliitu (nt euroalasse), ning võimalikku survet vahetuskursile. Lisaks kasutatakse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmeid laialdaselt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames.
Maksebilansi statistika lisatakse ka lähenemisaruannetesse, mille komisjon ja Euroopa Keskpank koostavad ja avaldavad iga liikmesriigi kohta, kes ei osale veel majandus- ja rahaliidus.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 143 ja 144 osutatakse sõnaselgelt maksebilansile ning nõutakse, et komisjon teavitaks nõukogu korrapäraselt maksebilansi arengust liikmesriikides, kes ei osale majandus- ja rahaliidus.
Liikmesriikide jooksevkonto arengut analüüsitakse seoses nende konkurentsivõimega, otse- ja portfelliinvesteeringute statistikat kasutatakse aga selleks, et analüüsida liikmesriikide atraktiivsust rahvusvaheliste investorite silmis.
Maksebilansi statistika peab olema järjepidev muu põhistatistikaga, mida kogutakse ELi jaoks olulistes seonduvates statistikavaldkondades, näiteks:
-sisemajanduse koguprodukt (mis hõlmab piiriüleseid tehinguid kaupade ja teenustega), sealhulgas kiirhinnangud, mille jaoks vajatakse igakuiseid maksebilansi näitajaid;
-kogurahvatulu (sh piiriülesed tehingud kaupade ja teenustega ning tulu);
-välismaailma kontod ELi ja euroala kvartaalsetes sektorikontodes, sealhulgas finantskontodes.
Lisaks peamistele koondnäitajatele pakuvad mõne kasutaja jaoks erilist huvi järgmised konkreetsed kirjed:
-igal aastal Eurostati avaldatav üksikasjalik teave rahvusvahelise teenuskaubanduse kohta on oluline kaubandusläbirääkimiste jaoks ja tollipoliitika kindlaksmääramiseks;
-maksebilansi statistika geograafiline jaotus aitab jälgida ELi ja kolmandate riikide vastastikust mõju;
-finantsvoogude ja -varade koosseis (otseinvesteeringud, portfelli- ja muud investeeringud) on oluline finantsstabiilsuse hindamiseks;
-välismaiste otseinvesteeringute voogusid käsitlev üksikasjalik teave on oluline teatavate turgude avatuse mõõtmiseks või investeeritud otseinvesteeringukapitali üldise kasumlikkuse hindamiseks tulu- ja positsioonide statistika abil.
Maksebilansi töörühma (BOPWG) liikmed tunnistavad, et määruse (EÜ) nr 184/2005 rakendamine on kaasa toonud mitmesuguseid muudatusi, mis on maksebilansi statistika kvaliteeti mitmest aspektist parandanud. Hinnates kasu, mida kõnealune määrus liikmesriikide andmekoostajatele ja -kasutajatele toob, paluti maksebilansi töörühma liikmetel anda punkte vahemikus 1–5 (kõige vähem kasu on 1 punkt ja kõige rohkem kasu on 5 punkti); hindamise tulemused olid järgmised:
-andmekasutajatele maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta üksikasjalikuma teabe kättesaadavus – keskmiselt 3,8 punkti;
-andmekasutajatele maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta ajakohasema ja õigeaegsema teabe kättesaadavus – keskmiselt 3,9 punkti;
-maksebilansi andmete ja rahvamajanduse arvepidamise andmete parem järjepidevus – keskmiselt 4,4 punkti.
Lisaks märkis maksebilansi töörühm, et 2014. aastal komisjoni määrusega (EL) nr 555/2012 ELi tasandil kehtestatud BPM6 metoodilised muudatused ja uued standardid ning samuti suurema tähelepanu pööramine rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmetele tõid kaasa selguse ning olulise lisateabe makromajandusliku poliitika kujundamises ja majandusuuringutes osalevatele statistiliste andmete kasutajatele. Veel üks teadvustatud kasu on see, et kõnealuse määrusega parandati liikmesriikide andmete võrreldavust ja järjepidevust.
Andmete täielikkust analüüsides täheldas maksebilansi töörühm, et eelkõige kvartali maksebilansi ja välismaiste otseinvesteeringute puhul on toimunud mõningane paranemine võrreldes eelmise kvaliteediaruandega. 2021. aasta vaatluskuudel vastasid kõik 27 liikmesriiki täielikult igakuise ja kvartali maksebilansi ning kvartali rahvusvahelise investeerimispositsiooni nõuetele. Rahvusvahelise teenuskaubanduse statistikaga seotud andmete täielikkus oli keskmiselt 99 %. ELi keskmine täielikkuse määr oli nii välismaiste otseinvesteeringute voogude kui ka välismaiste otseinvesteeringute varade puhul hinnanguliselt 98 %.
4.4.Kättesaadavus
Andmed on kättesaadavad ka riiklikel veebisaitidel ja nendega kaasnevad asjakohased metaandmed, kuid liikmesriikide andmete levitamise poliitikast tulenevalt kohaldatakse riiklike andmete ja Eurostatile esitatavate andmete suhtes mõningaid piiranguid. Eurostat avaldab need igakuised ja kvartali maksebilansid, kvartali rahvusvahelised investeerimispositsioonid ja ümberhindlused, rahvusvahelise teenuskaubanduse aastastatistika ning välismaiste otseinvesteeringute andmed oma avalikus andmebaasis.
Andmete kättesaadavus lõppkasutajatele paranes: 23 liikmesriiki peab kvartali maksebilansi peamisi kirjeid ja 24 liikmesriiki kvartaalset rahvusvahelist investeerimispositsiooni 100 % ulatuses avaldatavaks. Mõned liikmesriigid märgistavad oma riiklikud andmed mitte avaldatavaks või salajaseks. See piirab kasutajatele esitatava statistilise teabe väärtust.
Maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute andmetest on üldiselt kasu paljudele kasutajatele. Neid andmeid kasutatakse ELi poliitika kujundamisel, ettevõtjad ja akadeemilised ringkonnad kasutavad neid makromajandusliku analüüsi tegemisel ning neid kasutab ka üldsus.
4.5.Täpsus ja usaldusväärsus
Kaupade, teenuste ja teisese tulu kontode puhul registreeriti suhteliselt vähe nii igakuise kui ka kvartali maksebilansi revisjone. Revisjonid mõjutasid rohkem esmaste tulude kontosid, eelkõige otseinvesteeringutest saadava tulu tõttu. Selle üks põhjus on asjaolu, et otseinvesteeringuid ja selle tulu komponente käsitlev teave on täielikum aasta arvestuses, kui tehakse kättesaadavaks ettevõtete aruandeaasta finantsaruanded. Revisjonide keskmised väärtused olid üldiselt finantskonto kirjete puhul suuremad kui jooksevkonto kirjete puhul, kusjuures rahvusvahelise investeerimispositsiooni peamisi kirjeid mõjutavad revisjonid olid palju väiksemad kui maksebilansi revisjonid.
4.6.Sidusus ja võrreldavus
4.6.1.Sisemine järjepidevus
Üldiselt on järjepidevus terviklikkuse nõuete seisukohast rahuldav. Rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kvartali- ja aastaandmete vahel ei ole peaaegu ühtegi erinevust. Nagu on näidatud seoses jooksevkonto ja rahvusvahelise investeerimispositsiooniga, on liikmesriigid teinud märkimisväärseid jõupingutusi vigade ja väljajätmiste ulatuse vähendamiseks. Mõnel juhul on nende ulatus siiski endiselt märkimisväärne 9 .
4.6.2.Väline järjepidevus
Maksebilansi ja rahvusvahelise kaubavahetuse statistika vaheline järjepidevus on ELis üldiselt endiselt hea ning lahknevusi saab tavaliselt põhjendada kahest erinevast kirjendamisstandardist (BPM6 ja IMTS 2010) tulenevate metoodiliste erinevustega. Mitmes liikmesriigis võib täheldada täielikku või väga head järjepidevust maksebilansi jooksevkonto ja rahvamajanduse arvepidamise vahel, samas kui mõnes teises liikmesriigis esineb erinevusi, mis on mõnikord märkimisväärsed. Eurostat ja liikmesriigid on kindlaks teinud mitu ebajärjepidevuse põhjust, näiteks erinevad koostamistavad, erinevad andmeallikad, väljalaskeaasta ja revisjoni mõju, samuti statistikaalaste käsiraamatute ja juhendite erinev tõlgendamine. Liikmesriikide, EKP ja Eurostati ühised jõupingutused võiksid aidata ebajärjepidevust statistika tulevase koostamise ajal vähendada 10 .
4.6.3.Asümmeetriad
ELi-sisene asümmeetria on endiselt probleem. Teenuskaubanduses oli suhtelise asümmeetria mediaanväärtus liikmesriikide kõigi teenuste puhul 10 %. Finantsteenuste puhul oli suhtelise asümmeetria mediaanväärtus kõrgeim (24 %), sellele järgnes telekommunikatsiooni-, arvuti- ja teabeteenuste mediaanväärtus (22 %). Jooksevkonto komponentide puhul on see püsinud aja jooksul üsna stabiilne, kuid otseinvesteeringute voogude puhul on see isegi veidi suurenenud. Püsiv kahepoolne asümmeetria ja asümmeetria ELi-siseste koondnäitajate tasandil – liikmesriikide esitatud statistika ja partnerliikmesriikide esitatud statistika erinevused – on tekitanud küsimusi seoses sellega, kuidas andmekasutajad statistikat tõlgendavad. Kahepoolne asümmeetria, ELi-sisene asümmeetria ja ELi-väline asümmeetria avaldavad negatiivset mõju riikide ja majanduspiirkondade andmete võrreldavusele ning andmete üldisele kvaliteedile. Asümmeetria vähendamine aitaks oluliselt kaasa usalduse suurendamisele ametliku statistika vastu.
4.7.Maksebilansi statistika koostamine ja levitamine COVID-19 liikumispiirangute ajal
COVID-19 pandeemia mõju ametlikule statistikale oli eriti oluline keskpankade ja riiklike statistikaametite puhul. Statistika koostajad pidid toime tulema lähteandmete lünkadega, mis muutusid pandeemia tõttu probleemiks, ning nad olid kaasatud metoodikaalastesse sekkumistesse, mille eesmärk oli seonduvaid probleeme lahendada. Vastajatel oli maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat COVID-19 mõju tõttu raskem koostada. Seetõttu vähenes aja jooksul andmete võrreldavus ja/või esindavus. Puuduvate väärtuste imputeerimisel lähtuti täiendavatest andmeallikatest, valimimeetodi kohandamisest või statistilistest meetoditest. Statistika koostajatele ja kasutajatele tekitasid probleeme ka ELi koondnäitajate ebatäpsus, viivitused ametliku statistika allikate kättesaadavuses ning suurem ebakindlus ja andmerevisjonid 11 . Täpsus ja usaldusväärsus olid kahjustatud eeskätt pandeemia alguses, kui leevendusmeetmeid ei olnud veel kasutusele võetud.
5.Maksebilansi statistika kulu ja koormus
Liikmesriikide statistika koostajad märkisid, et nad kasutavad maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika koostamiseks põhistatistika andmeid, ning osutasid näiteks tolliandmetele, liidusisese kaubavahetuse uuringu andmetele, äriregistrite andmetele, maksuhalduri andmetele, kinnisvaraandmetele või turismistatistikale. Liikmesriikidel on raske eraldada määruse (EÜ) nr 184/2005 alusel nõutavate andmete kogumise ja esitamisega seotud erikulusid kogukuludest, mis kanti muudel eesmärkidel kasutatavate andmete kogumiseks.
Maksebilansi töörühma hinnangute kohaselt on ELis maksebilansi statistika koostamise ja levitamise jaoks nõutava tööjõu otsene sisend umbes 557 täistööaja ekvivalenti (tuginedes 19 liikmesriigi andmetele). Maksebilansi allkomponentide lõikes kulub andmekogumitest kõige rohkem tööjõu sisendeid kvartali maksebilansile, mis vajab 60,2 % ressurssidest, sellele järgnevad igakuine maksebilansi statistika (19,7 %), rahvusvaheline teenuskaubandus (11,9 %) ja välismaised otseinvesteeringud (8,1 %).
Liikmesriikide tagasisidest nähtub, et kui Eurostatile andmeid määruse (EÜ) nr 184/2005 alusel ei esitataks, oleks võimalik kokkuhoid 13,2 % täistööaja ekvivalentidest. Maksebilansi andmeid on vaja ka riiklikel eesmärkidel ja liikmesriigid kogusid neid juba enne määruse jõustumist. Määruse nõuetele vastamiseks on seega vaja üksnes piiratud hulgal lisaressursse. Samuti tuleks silmas pidada, et määruse (EÜ) nr 184/2005 nõuded ning muud riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti EKP ja IMFi andmepäringud kattuvad üsna suures osas. Andmed, mida liikmesriigid koostavad just määruse (EÜ) nr 184/2005 eesmärkidel, ei ole eristatavad muude andmetele esitatavate nõuete täitmiseks koostatavatest andmetest.
Muude kulude puhul paluti liikmesriikidel hinnata sihtotstarbeliste uuringute mõju.
Seoses koormusega, mida maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute andmete kogumine vastajatele paneb, märkisid mõned liikmesriigid, et nende hinnangul on vastajate kulud uuringutele vastamisel 1,4 miljonit eurot (IT-uuringud) kuni 22,8 miljonit eurot (kõiki maksebilansi allkomponente hõlmavad uuringud). Samuti märkisid liikmesriigid, et uuringutega kaasnes suurem töökoormus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle suhtes võidakse kohaldada erinevaid aruandekohustusi.
Alates 26. jaanuaril 2018 avaldatud viimasest rakendamisaruandest on Eurostat 1,7 miljoni euroga toetanud liikmesriike makromajandusliku statistika, sealhulgas maksebilansi statistika mõistete ja meetodite rakendamisel.
6.Võimalikke parandusi ja muudatusi vajavad valdkonnad
Üldiselt tõid liikmesriigid esile rahvusvahelise koostöö tähtsust. Eurostati rolli tunnustatakse seoses maksebilansi töörühmaga, mida saab kasutada foorumina arvamuste struktureeritud vahetamiseks ning kogemuste ja hea tava jagamiseks määrusega (EÜ) nr 184/2005 seotud küsimustes. Saadud tagasisides õhutatakse üldiselt Eurostati jätkama koostööd rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidega, et ühtlustada andmete esitamise nõudeid ning mõisteid ja metoodikat erinevates statistikavaldkondades. Mõned liikmesriigid rõhutavad statistikaalaste käsiraamatute ja suuniste tõlgendamise juhiste vajadust, mis kinnitab Eurostati metoodikaalaste nõuannete tähtsust ESA 2010 ja BPM6 tõlgendamisel koostöös EKPga.
Lisaks eelistasid liikmesriigid seda, et rahvusvahelised suunised võimaldaksid vastajatel kasutada algandmetena oma raamatupidamisandmeid. Eurostat on sellega seoses välja töötanud suunised selle kohta, kuidas koostada IFRS 16 raamatupidamisstandardite alusel statistilisi hinnanguid nii, et neis järgitaks ESA 2010 ja BPM6 tingimusi. Liikmesriigid kutsuvad üles statistikamõisteid lihtsustama, mis vähendaks kulusid ja halduskoormust. Eurostat teavitab BPM6 ajakohastamise käigus liikmesriike korrapäraselt kõigist asjakohastest muudatustest ja julgustab neid osalema ülemaailmsetes konsultatsioonides.
Samuti pooldavad liikmesriigid mitmes riigis uusi ettevõtteid arendavate üksuste andmete edendamist ja jagamist. Krüptovarade, finantstehnoloogia, veebimaaklerite ja majutuse internetipõhiste broneerimisteenuste valdkonnas tehtav töö kõrvaldaks omakorda võimalikud andmelüngad.
Mitu liikmesriiki juhtis tähelepanu riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil mikro- ja makroandmete laiema kasutamise ja vahetamise tähtsusele. Sellega seoses peetakse kasulikuks tulevast õigusakti, mis võimaldab liikmesriikidel jagada andmeid kolmandate riikidega. Näiteks on välismaiste otseinvesteeringute statistika koostamiseks vajalikud andmed praegu hõlmatud statistika kogumise riiklike raamistikega ja on riiklikust lähenemisviisist sõltuvalt erinevad. Välismaiste otseinvesteeringute andmeid peetakse sobivaks hargmaiste ettevõtete suuremahulise andmejagamissüsteemi ja tsentraliseeritud aruandlussüsteemi jaoks. Tuleks hinnata, kas pangandussektori integreeritud aruandlusraamistik looks euroala riikide jaoks aruandlussüsteemi standardlahenduse.
Osa liikmesriike peab kasulikuks uurida võimalust kasutada Euroopa tasandil rohkem haldusandmeid. Näiteks on Eurostat arutanud maksebilansi töörühmaga võimalust kasutada teenindussektoris käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) andmeid, et kohandada kõiki ELi-siseseid teenuseid, ning kohaldada väikese ühe akna süsteemi (MOSS) / ühe akna süsteemi (OSS) andmeid maksebilansi eesmärgil teenindussektori kategooriate suhtes.
Andmetele esitatavate kehtivate nõuete puhul pooldavad liikmesriigid praeguste kohustuste säilitamist ning eelistavad lühikeses ja keskpikas perspektiivis määrust (EÜ) nr 184/2005 mitte muuta. Praegust igakuiste andmete kogumist peeti koormavaks ja andmete üksikasjalisust soovitati vähendada. Kuna üksikasjalikuma jaotuse kehtestamisega kaasneksid palju suuremad kulud, tehti ka ettepanek see praeguses etapis välja jätta. Üksikasjalikum jaotus võib tähendada ka suuremat hulka selliseid andmeid, mida väiksemad liikmesriigid peavad konfidentsiaalseks.
Mõned liikmesriigid eelistasid kulude kokkuhoidmise nimel võimalikku ühtset andmete esitamist. Seetõttu saab Eurostat liikmesriikidelt andmeid ja edastab need rahvusvahelistele partnerorganisatsioonidele.
7.Järeldused
Määrus (EÜ) nr 184/2005 on aidanud maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistikat kogu ELis veelgi enam ühtlustada ning suurendada andmete ajakohasust ja anda kasutajatele üksikasjalikumaid andmeid.
Liikmesriigid toonitasid, et igakuiste andmete kogumist peetakse koormavaks ja uute muutujatega kaasneksid statistika koostajatele ja andmeesitajatele suuremad kulud. Väljendati muret, et igakuise maksebilansi kvaliteet ei parane. Liikmesriikide eelistatud lähenemisviis oleks määrust (EÜ) nr 184/2005 lühikeses ja keskpikas perspektiivis mitte muuta.
Liikmesriikide, Eurostati ja rahvusvaheliste partnerorganisatsioonide vahelise koostöö tähtsuse vallas on tulemused üldiselt liikmesriigiti üsna järjepidevad. Eelkõige pakub Eurostat maksebilansi töörühma näol foorumit, mis aitab koostöös liikmesriikidega edendada tõenduspõhist poliitikakujundamist ja soodustada makromajanduslikku arengut, andes maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta usaldusväärseid andmeid.
„Quality report on balance of payments (BOP), international investment position (IIP), international trade in services (ITS) and foreign direct investment statistics (FDI)“ , 2022. aasta väljaanne.
Eurostat ja EKP avaldasid probleemi lahendamiseks liikmesriikidele metoodilise märgukirja „Guidance on the compilation of balance of payments statistics in the context of the COVID-19 crisis“, Eurostat, direktoraadi C üksus C5 (Integreeritud ülemaailmsed kontod ja maksebilansid), Euroopa Keskpank, statistika peadirektoraadi välisstatistika ja sektoraalse arvepidamise osakond, 1. juuli 2020.