EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.2.2023
COM(2023) 77 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE,
milles käsitletakse nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom (radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse järelevalve ja kontrolli kohta) rakendamist liikmesriikides
Neljas aruanne
{SWD(2023) 43 final}
Sisukord
1.Sissejuhatus
1.1.Taustteave
2.Õigusraamistik ja selle rakendamine
2.1.Direktiivi rakendamine
2.2.Nõuandekomitee arvamus
2.3.Pädevad asutused
3.Tähelepanekud
3.1.Statistika (2018–2020)
4.Järelmeetmed ja pidev täiustamine
5.Järeldused
1.Sissejuhatus
Nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom (edaspidi „direktiiv“) on sätestatud ühenduse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedude järelevalve- ja kontrollisüsteem elanikkonna piisava kaitse tagamiseks. Sel teel tagatakse, et asjaomaseid liikmesriike teavitatakse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedudest nende territooriumile või läbi nende territooriumi, kusjuures liikmesriigid on kohustatud andma vedudele oma nõusoleku või teatama keeldumise põhjuse.
Kõik liikmesriigid võtsid direktiivi üle ja on vastavalt artiklile 20 esitanud komisjonile aruande selle rakendamise kohta igal kolmandal aastal alates 25. detsembrist 2011. Viimasel aruandeperioodil esitasid liikmesriigid oma viimased riiklikud aruanded, mis hõlmasid ajavahemikku 2018–2020. Komisjon on vastavalt artiklile 20 ja nende aruannete põhjal koostanud käesoleva kokkuvõtva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, võttes arvesse nõuandekomitee arvamust ning pöörates erilist tähelepanu loata vedude ja deklareerimata radioaktiivsete jäätmetega seotud ümbersuunamisele.
Aruanne on jätkuks komisjoni kolmandale aruandele, mis hõlmab ajavahemikku 2015–2017, ning selles antakse ülevaate kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete lubadest ja vedudest ühenduses. Üksikasjalikud andmed ja teave, millel põhinevad käesoleva aruande järeldused, on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
1.1.Taustteave
Kõikides ELi liikmesriikides tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis pärinevad kas rajatistest, näiteks tuumaelektrijaamadest ja uurimisreaktoritest, või sellistest tegevustest nagu radioisotoopide kasutamine meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses, teadus- ja haridussektoris.
Tuumareaktorite käitamisel tekib ka kasutatud tuumkütus, st tuumkütus, mida on reaktori südamikus kiiritatud ja mis on sealt alaliselt eemaldatud. Seda võib kas hoida kui ressurssi ümbertöötamiseks või lõppladustada edasise kasutuseesmärgita radioaktiivse jäätmena.
2020. aastal (aruandeperioodi lõpus) moodustas tuumaenergia 24,6 % 27 ELi liikmesriigi elektritoodangust, kusjuures kolmeteistkümnes liikmesriigis
on töös veidi üle saja tuumareaktori.
Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekkimisel ladustatakse need ohutult enne nende võimalikku töötlemist, ümber töötamist või lõppladustamist. Selliste materjalide ohutuks käitlemiseks võib olla vaja need ära viia (nimetatakse ka veoks) kohtadest, kus need on tekkinud või neid käideldakse. Seda tehakse enamikus liikmesriikides olenemata nende tuumaprogrammide ulatusest. Vedu toimub peamiselt maanteed, raudteed või merd mööda ning vähestel juhtudel ka õhuteed pidi.
Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse import, eksport ja transiit läbi liikmesriikide on ELis tavapärane.
2.Õigusraamistik ja selle rakendamine
Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutu ja vastutustundlik käitlemine, sealhulgas nende materjalide ohutu vedamine liikmesriikide territooriumidel ja neist väljaspool, on õigusaktidest tulenev nõue.
Rahvusvahelisel tasandil reguleerib seda valdkonda peamiselt tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev ühiskonventsioon (edaspidi „ühiskonventsioon“). Ühiskonventsiooniga kehtestatakse konventsiooniosalistele muu hulgas kohustused seoses kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete piiriülese veo (import, eksport ja transiit) ohutusega. Selle kohaselt peavad kõik piiriülestes vedudes osalevad konventsiooniosalised võtma asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et selline vedu toimub kooskõlas ühiskonventsiooni sätete ja asjakohaste siduvate rahvusvaheliste õigusaktidega. Kõik 27 ELi liikmesriiki ja Euratomi ühendus on ühiskonventsiooni osalised, näidates sellega oma tahet tagada kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete kõrgetasemeline ohutus alates nende tekkest kuni lõppladustamiseni.
ELi tasandil tagab terviklik õigusraamistik asjaomaste töötajate ja üldsuse tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete veo ajal. Raamistik koosneb praegu direktiivist ning nõukogu direktiividest 2013/59/Euratom (edaspidi „põhilised ohutusnormid“) ja 2011/70/Euratom (edaspidi „radioaktiivsete jäätmete direktiiv“), mis mõjutavad direktiivi kohaldamisala.
ELi tuuma- ja kiirgusohutuse raamistikus on direktiiviga reguleeritud konkreetselt tsiviilrajatistest ja -tegevusest pärinevate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriüleste vedudega seotud õiguslikud load ja protseduurilised küsimused. Üldine eesmärk on tõhustada kaitset ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kaudu. Direktiivi kohaldatakse alati, kui:
·kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete päritoluriik või sihtriik või mis tahes transiidiriik on ELi liikmesriik;
·veoks ettenähtud kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete (ehk saadetise) kogused ja kontsentratsioon ületavad põhilistes ohutusnormides sätestatud piirmäärasid.
Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veotingimused ei ole direktiivi kohaselt täidetud, peavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagama, et valdaja võtab asjaomase materjali tagasi, kui olukorda ei saa mõne alternatiivse ohutu kokkuleppe abil lahendada. Pädevad asutused peavad tagama, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid. Juhul kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud valdaja.
Iga kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete veo loa andmisest keeldumine i) peab olema põhjendatud direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel; ii) ei tohi olla meelevaldne; ja iii) peab lähtuma asjakohasest riiklikust, ühenduse või rahvusvahelisest õigusest. Liikmesriikide otsused loa andmise või sellest keeldumise kohta peavad olema kooskõlas ühiskonventsiooni ja direktiiviga, mis keelab radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ekspordi sihtkohta, mis asub 60. laiuskraadist lõuna pool, ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidesse või kolmandasse riiki, kus puuduvad ressursid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutuks käitlemiseks.
Lisaks komisjonile iga kolme aasta tagant esitatavale aruandele on liikmesriigid kohustatud igal aastal teatama komisjonile ja nõuandekomiteele kõigist loata vedudest kolmandasse riiki ning edastama komisjonile pädeva(te) asutus(t)e kontaktandmed ja kogu vajaliku teabe kiireks kontakteerumiseks selle asutusega.
2.1.Direktiivi rakendamine
Direktiiviga nõutakse, et kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate vedude puhul (sealhulgas import, eksport ja transiit liikmesriikide vahel ning ühendusest välja ja väljastpoolt ühendusse) kasutataks tüüpvormi, mis kehtestati komisjoni 2008. aasta otsusega ja mida muudeti 2011. aastal. Tüüpvorm on ette nähtud kasutamiseks järgmistel eesmärkidel:
·kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete veoloa taotlus;
·taotluse vastuvõtuteatis – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete kohta puuduva teabe esitamise nõue;
·asjaomase pädeva asutuse nõusolek või keeldumine radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse veo kohta;
·kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete veoluba.
·radioaktiivsete jäätmete saadetise kirjeldus ja pakkeüksuste loetelu;
·radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastuvõtuteatis.
Kui nimetatud materjale soovitakse vedada lõppladustamise eesmärgil kolmandatesse riikidesse, peavad liikmesriigid vastavalt radioaktiivsete jäätmete direktiivi artikli 4 lõikele 4 kohaldama ka komisjoni poolt vastavalt direktiivi artikli 16 lõikele 2 ja kohaldatavale komisjoni soovitusele kehtestatud veokriteeriume.
2.2.Nõuandekomitee arvamus
Nõuandekomitee XII koosolek toimus 7. novembril 2022 Luxembourgis, et arutada käesoleva aruande kavandit ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti. Nõuandekomitee esitas positiivse arvamuse.
2.3.Pädevad asutused
2022. aasta juuliks olid kõik liikmesriigid esitanud teabe oma pädevate asutuste kohta direktiivi artikli 5 punkti 13 tähenduses.
Liikmesriikide pädevate asutuste loetelu on lisatud komisjoni talituste töödokumendile.
3.Tähelepanekud
Komisjon täheldas, et liikmesriigid ei teatanud sellel aruandeperioodil ühestki luhtunud radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse piiriülesest veost.
Liikmesriigid ei teatanud ühestki probleemist, mis kuuluks artikli 4 („Loata vedudega ja deklareerimata radioaktiivsete jäätmetega seotud ümbersuunamine“), artikli 12 („Veo luhtumine“) või artikli 16 („Ekspordikeelud“) lõike 1 punkti c kohaldamisalasse. Seega ei toimunud esitatud teabe põhjal ELi territooriumil aruandeperioodil loata vedusid.
Aruandeperioodil oli neli nõusoleku andmisest keeldumise juhtu:
·üks liikmesriik keeldus rahuldamast kahte taotlust, kuna lõplik töötlemiskoht ei olnud ajutiselt kättesaadav;
·üks liikmesriik keeldus rahuldamast kahte taotlust saastunud metallimurru transiidiks, leides, et taotlus ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse. Nimetatud transiitveod toimusid aga kohaldatavate kohalike õigusaktide alusel regulaarselt.
Kolm liikmesriiki (Horvaatia, Küpros ja Malta) ei ole teatanud ühestki lubatud veost oma territooriumil pärast seda, kui neile kehtestati direktiiviga aruandekohustus.
Üksikasjalik ülevaade radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse piiriülestest vedudest ELis jooksval aruandeperioodil on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
3.1.Statistika (2018–2020)
Selles punktis antakse statistiline ülevaade lubadest ja saadetistest.
Joonis 1.
Lubade arv
21 liikmesriiki teatasid, et aastatel 2018–2020 anti 195 luba, mis vastavad 1 770 lubatud veole. Luba antakse üldiselt mitme veo jaoks ja võib hõlmata pikemat ajavahemikku kui käesoleva aruande periood.
Joonis 2.
Vedude arv
98 % (1 732 vedu) lubatud vedudest oli seotud radioaktiivsete jäätmetega ja 2 % (38 vedu) kasutatud tuumkütusega.
Enamik lubadest ja vedudest oli seotud ühendusesisese liikumisega. Üldiselt olid 92,6 % vedudest ühendusesisesed (MM-kategooria), samal ajal kui 2,7 % puhul oli tegu ekspordi (ME-kategooria) ja 4,7 % puhul impordiga (IM-kategooria).
Statistikast ilmneb, et radioaktiivsed jäätmed pärinesid 79 % kõigi ühendusesiseste vedude puhul tuumatööstusest, samal ajal kui 21 % pärines tegevustest, mis ei olnud seotud tuumaenergiaga (nt meditsiin, teadussektor).
Vedusid tehti peamiselt radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks (nt töötlemine mahu vähendamiseks või konditsioneerimine ladustamiseks/lõppladustamiseks) spetsiaalses rajatises ning töödeldud radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse tagasisaatmiseks päritoluriiki. Kõige rohkem lube väljastasid nii päritolu- kui ka sihtriigina Rootsi ja Saksamaa.
Kasutatud tuumkütust veeti kas ümbertöötamise või päritoluriiki tagasisaatmise eesmärgil.
Joonis 3.
Radioaktiivsete jäätmete vedu, ühendusesisene (MM), eksport (ME), import (IM)
Joonis 4.
Kasutatud tuumkütuse vedu, ühendusesisene (MM), eksport (ME), import (IM)
4.Järelmeetmed ja pidev täiustamine
Komisjoni kolmandas aruandes direktiivi rakendamise kohta toodi esile kaks vajadust: tõhustada tüüpvormi ühtlustamist aruandevormi nõuetega ning jälgida põhiliste ohutusnormide mõju piiriüleste vedude järelevalve ja kontrolli tegemisele.
Esimese vajaduse järelmeetmena pani komisjon ühe liikmesriigi ettepaneku põhjal ette vaadata tüüpvorm läbi kooskõlas direktiivi artikli 17 lõikega 2 ja artikliga 21, et lisada muudetud tüüpvormi teave algsete saadetiste kohta. Nii saavad asjaomased liikmesriigid tagastatavate saadetiste puhul saadetisi jälgida. Lisaks on komisjon kahe liikmesriigi soovituse kohaselt esitlenud digitaalset tüüpvormi.
Seoses põhiliste ohutusnormide võimaliku mõjuga direktiivi rakendamisele ei täheldanud komisjon ühtegi olulist probleemi. Teatatud juhtumist, mille puhul keelduti kahel korral nõusoleku andmisest radioaktiivsete jäätmete transiidiks läbi liikmesriigi, tõukus siiski oluline küsimus seoses direktiivi kohaldamisega. Liikmesriikide seisukohad selle kohta, kas töötlusse ja ringlusse võetava saastunud metallimurru piiriülene vedu kuulub direktiivi kohaldamisalasse või mitte, olid tõepoolest erinevad, kuna liikmesriigi reguleeriv asutus võib liigitada selle materjali radioaktiivseks jäätmeks. Radioaktiivsete jäätmete määratluse kohaselt, kui päritolu- ja sihtriigi õigus- ja reguleeriva raamistiku alusel tegutsevad reguleerivad asutused kontrollivad radioaktiivset materjali radioaktiivse jäätmena, mis ei ole ette nähtud edasiseks kasutamiseks ei päritolu- ega sihtriigis, liigitub see materjal direktiivi kohaselt radioaktiivseks jäätmeks. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et sellistel juhtudel on vajalik nõusolek, olenemata sellest, et transiidiriik ei ole sellist materjali radioaktiivseks jäätmeks liigitanud.
Lisaks teatas üks liikmesriik, et eelistab seda, et NORMi sisaldavate jäätmete saadetised kuuluksid alati nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom kohaldamisalasse. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et õiguslikust seisukohast kuuluvad kõik NORMi sisaldavad jäätmed, mis nõuavad regulatiivset kontrolli ja mis liigitatakse radioaktiivseteks jäätmeteks, direktiivi kohaldamisalasse.
Oma XII kohtumise ajal kutsus nõuandekomitee komisjoni üles kaaluma tüüpvormi ajakohastamist, lisades eelkõige teabe jäätmete päritolu kohta, st viite algsetele saadetistele.
5.Järeldused
Direktiivi rakendamisega tagati, et kõik radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse veod ühenduse piires toimusid kõigi asjaomaste liikmesriikide (sealhulgas transiidiriikide) pädevate asutuste eelneval teadlikul nõusolekul ja tüüpvormi alusel. Kõik liikmesriigid edastasid komisjonile korrapäraselt teavet kõigi kindlaksmääratud aruandeperioodil (kolm aastat) toimunud lubatud vedude kohta. Sellega tagati kogu ühenduses radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontroll. Selleks soovitatakse endiselt tungivalt kasutada esitatud aruandevormi, mis ei ole küll kohustuslik, aga see võimaldab teha lihtsaid andmeotsinguid ja hoiab ära esitatud teabe väärtõlgendamise ohu.
Kokkuvõttes järeldab komisjon, et praegune Euratomi õigusraamistik, mis koosneb direktiivist, põhilistest ohutusnormidest ja radioaktiivsete jäätmete direktiivist, tagas ELi territooriumil piiriüleste saadetiste puhul kõrgeimal tasemel ohutuse ioniseeriva kiirguse ohtude suhtes. Komisjon märgib siiski, et võimalikud erinevused liikmesriikide vahel radioaktiivsete jäätmete määratlemisel võivad tekitada mõningaid probleeme teavitamise ja nõusoleku andmise protsessis. Seda tuleb parandada, uurides võimalusi edasiseks ühtlustamiseks selles valdkonnas kokkuleppel liikmesriikidega.