EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.2.2023
COM(2023) 61 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes hädaolukordades
I.Euroopa Liit muutuvate ohtude keskel: valmistumine tundmatuseks
EL seisab korraga silmitsi mitme probleemi ja ohuga, millest mõnda oleks veel kuni viimase ajani peetud mõeldamatuks. Neid ohte tuleb eelohjata ja olla nendeks paremini valmis. Euroopat on raputanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja see nõuab, et tugevdaksime üha ebakindlamaks muutuvas üleilmses julgeolekuolukorras valmisolekut elanikkonnakaitse hädaolukordadeks, mille võivad vallandada mitmesugused inimtegevusest tingitud ja looduslikud ohud. EL peab suutma säilitada ühiskonna aluseks olevad elutähtsad teenused ka tuumaohu, energia-, transpordi- ja toidutarnete häirete, raviteenuste katkemise, tervisetaristu hävinemise ning elanikkonna massilise ümberasumise tingimustes.
Praegu möllab ELi idapiiril sõda, samas kui endiselt on vaja tegeleda COVID-19 pandeemia tagajärgedega. Ka enne COVID-19 puhangut võis leida pandeemiaohu mitme Euroopa riigi riiklike riskihinnangute esireast. Ohu tuvastamisega ei kaasnenud aga jõupingutusi hädaolukorra lahendamise planeerimiseks ja suurõnnetuste ennetamiseks, mis oleks lubanud kodanikke paremini kaitsta. Nende õppetundide varal on liit tugevdanud oma terviseturbe raamistikku, muu hulgas ELi terviseliidu loomise kaudu.
Nimetatud kriiside foonil on kliimamuutuste mõju igapäevaelus üha ilmsem ja suurendab veelgi Euroopa haavatavust 1 . Euroopas on temperatuur viimase 30 aasta jooksul tõusnud rohkem kui kaks korda rohkem kui maailmas keskmiselt, mis teeb sellest kõige kiiremini soojeneva maailmajao 2 . Kliima sellisel soojenemisel on rängad tagajärjed. 2022. aastal laastas põud peaaegu kahte kolmandikku ELi territooriumist, 3 vähendades veetaset jõgedes ja veehoidlates ning põhjavee varusid, millel olid tagajärjed tervishoiule, energeetikale, veevarustusele, transpordile ja põllumajandustootmisele. Kuumalained kujutavad endast suurt ohtu inimeste elule ja tervisele. Korduvad pikad põuaperioodid suurendavad metsa- ja maastikupõlengute geograafilist ulatust, sagedust ja intensiivsust kogu ELis. 2022. aasta tulekahjuhooaeg oli ELi ajaloos ränkuse poolest teisel kohal, kusjuures põlenud ala pindala ületas viimase 15 aasta keskmist 250 % 4 . Ka laastavad üleujutused, mis tabasid 2021. aasta juulis mitut Euroopa riiki, meenutasid valusalt, et äärmuslikud ilmastikunähtused nõuavad elusid, kahjustavad kodusid ja põhjustavad märkimisväärset majanduslikku kahju. Saastest, raadamisest ja muust inimtegevusest tingitud keskkonnaseisundi halvenemine suurendab ökosüsteemi haavatavust ja võimendab kliimamuutuste mõju. Üle poole ELi liikmesriikidest peab maavärinaid oluliseks ohuks. Äärmuslikud ilmastikuolud halvendavad Euroopa vananeva taristu, sealhulgas transporditaristu, haiglate, tuletõrjedepoode ning energia tootmise ja jaotamise rajatiste maavärinatundlikkust.
Õnnetuse toimumisel aitab ohtu sattunud inimesi elanikkonnakaitse 5 . EL on täiendanud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (edaspidi „liidu mehhanism“) 6 kaudu oma hädaolukordadeks valmisolekut kõigil tasanditel. Liidu mehhanismi operatiivne ressurss võimaldab reageerida nii liidu sees (sealhulgas kõige äärepoolseimates piirkondades) kui ka väljaspool seda ühiselt kriisidele, millega toimetulek käib ühele riigile üle jõu. Ajavahemikus 2020–2022 aktiveeriti liidu mehhanismi üle 320 korra, 7 sealhulgas rohkem kui 100 korda liikmesriikide poolt. See on viis korda rohkem kui eelneva kümne aasta keskmine.
Seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu algatati liidu mehhanismi kaudu elupäästva abi andmiseks suurim ja keerukaim elanikkonnakaitseoperatsioon alates mehhanismi loomisest. EL on andnud Ukrainale ja selle naaberriikidele üle 80 000 tonni mitterahalist abi väärtuses ligikaudu 500 miljonit eurot.
Ukrainasse tarnitakse RescEU elektrigeneraatoreid
© Departamentul pentru Situaţii de Urgenţă, 2022
COVID-19 pandeemia varases etapis loodi liidu mehhanismiga esimene meditsiinivahendite strateegiline rescEU varu, 8 mis aitas päästa üle kogu Euroopa tuhandeid inimelusid. Mehhanismi abil toodi kodumaale tagasi üle 100 000 ELi kodaniku, kes olid jäänud pandeemia ajal välismaale lõksu, ja hõlbustati kooskõlas ELi vaktsiinistrateegiaga 40 miljoni vaktsiinidoosi jagamist 49 riigile kõikjal maailmas.
Liidu mehhanism võimaldas ELil 2022. aasta suvel ulatuslikele metsa- ja maastikupõlengutele solidaarsuse vaimus üheskoos jõuliselt reageerida: lisaks ligi 400 tuletõrjujale ja 100 sõidukile, mis tegutsesid inimelude päästmiseks ja Euroopa metsade kaitsmiseks ELi lipu all, tegi EL 38 tuletõrjeoperatsiooni lennukite ja helikopteritega.
Juba üle kahe aastakümne on liidu mehhanismiga toetatud ja täiendatud ka liikmesriikide jõupingutusi suurõnnetusi ennetada ja nendeks valmistuda. Uusi ja muutuvaid ohte silmas pidades tuleb selliseid jõupingutusi tugevdada. Õnnetuste tulemuslik ennetamine ja valmisolek nendeks nõuab tulevikku suunatud stsenaariumeid, mis vaataksid kaugemale kitsalt elanikkonnakaitsest ning hõlmaksid mitmesuguseid sotsiaal-majanduslikke valdkondi ja isegi kultuuripärandit. Kuna ELi ees seisvad ohud on keerukad ja omavahel seotud, on oluline teha kindlaks elutähtsate sektorite nõrgad kohad, eelohjata õnnetusi ja ohte ning tugevdada ühiseid suurõnnetuste parema ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmeid.
II.Viis suurõnnetustele vastupidavuse eesmärki, mille najal tugevdada ELi üldist vastupidavust
Võimalus, et üheaegselt ilmub mitu riigipiire ületavat ohtu, nõuab mõtteviisi muutmist kõigil tasanditel. Kui ohud ja haavatavused ulatuvad üle riigipiiride ja üle terve Euroopa ning on omavahel seotud, ammenduvad üksikute riikide võimalused suurõnnetuste ohtu tuvastada ja riskijuhtimist planeerida kiiresti. Ehkki ka valdkondlikest meetmetest võib olla kasu, tuleb suurõnnetuste ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmeid vastavalt kohandada, et muuta need valdkonnaüleseks, mitmekihiliseks ja üleeuroopaliseks.
Seetõttu on EL ja liikmesriigid kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga, millega on loodud liidu mehhanism,
9
määranud ühiselt kindlaks viis suurõnnetustele vastupidavuse eesmärki, mis puudutavad tegevusliine, kus vajadus parandada Euroopa vastupidavust suurõnnetustele ja kriisidele on kõige suurem. Nende eesmärkidega koordineeritakse ühiselt suurõnnetuste ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmete võtmist olukorras, kus suurõnnetustel võivad olla mitut riiki hõlmavad piiriülesed tagajärjed. Need eesmärgid on esitatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni soovituses
10
. Iga eesmärki on täiendatud vastavate erieesmärkidega ning üheskoos moodustub neist ühtne tegevuskava, millega tugevdada ELi ühist suutlikkust panna vastu tulevaste suurõnnetuste tagajärgedele ning kaitsta kodanikke, elatusvahendeid ja keskkonda.
Viis eesmärki on järgmised:
1.Eelohjata – parandada riskihindamist, eelohjet ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist;
2.Valmistuda – suurendada elanikkonna riskiteadlikkust ja valmisolekut;
3.Hoiatada – tõhustada varajast hoiatamist;
4.Reageerida – suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi reageerimisvõimet;
5.Kindlustada – luua tugev elanikkonnakaitsesüsteem.
Joonis 1. Eesmärgid on kooskõlas suurõnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise tsükliga.
|
Luua tugev elanikkonnakaitsesüsteem
Tõhustada varajast hoiatamist Suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi reageerimisvõimet Eelohjata Valmistuda Parandada riskihindamist, eelohjet ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist Kindlustada Reageerida Hoiatada Suurendada elanikkonna riskiteadlikkust ja valmisolekut
|
Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid käivad koos ELi jõupingutustega muuta vastupidavus ELi poliitikakujundamise aluspõhimõtteks 11 . Samamoodi nagu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide puhul on vastupidavus poliitikakujundamise keskmes ka komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskavas. Mõlemas võetakse praeguste otsuste tegemisel aluseks tulevikuprognoos ning tuginetakse Euroopa vastupidavuse suurendamisel uuringutele, stsenaariumidele, suundumuste analüüsile ja muudele vahenditele. Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid on seega kooskõlas komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava rakendamisega, kujundades hädaolukordade ohjamise ettevaatava lähenemisviisi konkreetseteks meetmeteks. Kuigi esmane vastutus lasub liikmesriikidel, tuleb vastupidavuse edendamisel kaasata kõik otsustustasandid ja ühiskond.
Ühiskonna vastupidavus sõltub paljude osalejate koostööst elanikkonnakaitse valdkonna asutustega. Mõnel juhul, nagu terrorism, sõda ja muud tahtlikult tekitatud ohud, võetakse ennetus- ja valmisolekumeetmeid iga liikmesriigi laiema hädaolukordade ohjamise süsteemi raames. See hõlmab ka julgeolekujõude ja sõjaväge. Kuigi suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid kuuluvad spetsiifiliselt elanikkonnakaitse valdkonda, täiendavad ja tugevdavad need ELi mitme valdkonna vastupidavusvahendeid.
Elutähtsad teenused, nagu energeetika, veevarustus, tervishoid, transport
12
ja telekommunikatsioon, on inimeste heaolu tagamisel ja hädaolukordadele reageerimisel keskse tähtsusega. Need teenused peavad jääma kättesaadavaks ka suurõnnetuste ajal ja pärast neid. Seetõttu peaksid elanikkonnakaitseasutused olema tihedalt seotud jõupingutustega tugevdada elutähtsat taristut haldavate üksuste vastupidavust ja nende võimet osutada elutähtsaid teenuseid
13
. Valmisolekualastes jõupingutustes tuleb arvesse võtta ka küberrünnete sagenemist, sealhulgas hädaolukorra stsenaariume, kus küberründed häirivad elutähtsaid teenuseid.
Valmisolek tulevasteks pandeemiateks ja muudeks liidu tasandil tähelepanu vajavateks tervisealasteks hädaolukordadeks on ELi terviseliidu ja ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse loomisega suurenenud. Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid aitavad kaasa tõsiste piiriüleste terviseohtude kindlakstegemisele. See hõlmab meetmeid, millega tõhustatakse järelevalvet ja varajast hoiatamist ning meditsiinivahendite varumist. 14
Kaubanduspiirangute puhul ja muudel juhtudel, kui kriis mõjutab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist, nagu juhtus COVID-19 pandeemia ajal, rakendatakse ühtse turu hädaolukorra mehhanismi, 15 mille puhul on pööratud erilist tähelepanu suurõnnetustele vastupidavusele. Ühtset turgu mõjutavas hädaolukorras tagaks uus mehhanism kriisi korral oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavuse, toetades sel viisil elanikkonnakaitse valdkonna töötajate tegevust.
Investeerimine vastupidavusse toob sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, mis kaalub üles kulud, olenemata sellest, kas ja millal suurõnnetus tegelikult aset leiab. Investeeringutasuvus on kõige suurem siis, kui investeeringutesse integreeritakse nn arukad ennetuselemendid. Nende all peetakse silmas näiteks mitut ohtu hõlmavaid varajase hoiatamise süsteeme ja looduspõhiseid lahendusi, nagu haljaskatused, tiigid ja märgalad, mille abil hoida ära soojussaari, metsatulekahjusid ja üleujutusi. Näiteks Euroopas aitavad äärmusliku kuumuse varajase hoiatamise süsteemid päästa elusid ja toovad iga kulutatud euro eest üle 130 euro kasu 16 . Tugevam koostoime kliima-, keskkonna- ja elanikkonnakaitse kogukonna vahel võib soodustada paremat ennetamist ja tuua kasu nii inimestele kui ka planeedile. Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid hõlbustavad sellist koostoimet ja aitavad kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ellu viimisele, muu hulgas seoses kliimamuutustega kohanemise ning elurikkuse kaitse ja taastamisega.
Vastupidavust võimaldavate investeeringute edendamiseks peaksid liikmesriigid kasutama laia valikut ELi rahastusvõimalusi, näiteks: taaste- ja vastupidavusrahastu, ühtekuuluvuspoliitika vahendid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, programm LIFE, tehnilise toe instrument ja ELi kliimamuutustega kohanemise missioon. Liidu mehhanismi kaudu antakse tehnilist abi, et kavandada arukaid ennetusinvesteeringuid, mille abil kaitsta kodanikke suurõnnetuste eest, kohaneda kliimamuutustega, vältida keskkonnaseisundi halvenemist ja edendada rohepööret. ELi eraisikud ja firmad võivad kliimaga seotud suurõnnetuste tõttu kahju kannatada. Kliimamuutustele vastupanuvõimet käsitleval dialoogil
17
võetakse vaatluse alla viisid, kuidas kliimamuutustega seotud riske mh kindlustamise teel katta. Lisaks aitab kestlike investeeringute klassifitseerimissüsteem (ELi taksonoomia) suunata erainvesteeringud majandustegevusse, mis aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Süsteemile on kavas lisada eraldi kriteeriumid suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kohta hädaolukordade ohjamise teenistuste poolt.
Suurõnnetustele vastupidavus sõltub ka kriisiohje tõhususest. ELil on olnud määrav osa selles, et on asutud tegelema COVID-19, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ning muude ulatuslike kriiside ja hädaolukordade valdkonna- ja piiriülese mõjuga. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusest (ERCC) on saanud ELi kriisiohje sõlmpunkt. Tugevdatud on koordineerimiskeskuse eelohje- ja analüüsivõimet, mis võimaldab keskusel koordineerida valdkonnaülest tegevust ning viia kokku liikmesriikide, kolmandate riikide ja erasektori osalejate vajadused ja võimalused. Veel enam, koordineerimiskeskus tegutseb nõukogu tasandil kooskõlas ELi kriisidele poliitilise reageerimise integreeritud korraga (IPCR) ning teeb väljaspool ELi aset leidvate julgeolekukriiside puhul koostööd Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskusega. Tulevaste kriisidega toimetulekuks on kavas veelgi tugevdada koordineerimiskeskuse rolli kriisiohje kõiki osalisi ühendava sõlmpunktina, järgides kehtivaid pädevusi ja kooskõlas kriisiohjamise teaduslikus arvamuses esitatud soovitustega 18 .
Suurõnnetused võivad nõuda erakorraliste hädaolukorra meetmete võtmist. Ehkki kiireloomulised meetmed on igati õiguspärased, peavad need olema põhjendatud, ajaliselt piiratud ja proportsionaalsed. Neil peab olema kindel õiguslik alus ning nad peavad olema kooskõlas kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine.
Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus Brüsselis
© Euroopa Liit, 2018
III.Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid
|
|
Eesmärk 1: eelohjata – parandada riskihindamist, eelohjet ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist |
Head otsused nõuavad usaldusväärset ja õigeaegset teavet. Liidu mehhanismi ennetus- ja valmisolekumeetmed peavad nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil põhinema samadel eeldustel, mis võimete ja investeeringute kogu liitu hõlmav prioriseerimine. Eelkõige puudutab see valdkonna- ja piiriüleseid suurõnnetusi ja kriise, mis muutuvad üha tavalisemaks. Nii liit kui ka liikmesriigid peavad olema kursis uute ja tekkivate ohtudega ning saama parema ülevaate nende võimalikust mõjust. Õnnetuste ja nende võimaliku piiriülese mõju eelohjet riiklikul ja Euroopa tasandil tuleb täiendada piirkondliku vaatenurgaga. Tulevaste riskide hindamine peab andma sellist teavet, mis võimaldab käivitada varajase tegutsemise, mistõttu on komisonil kavas parandada kogu liitu hõlmavat stsenaariumide koostamise suutlikkust, riskihindamist, eelohjevõimet ja riskijuhtimise planeerimist, et nende alusel saaks töötada välja ennetavad meetmed.
Juhtalgatus – üleeuroopalised õnnetusstsenaariumid
2023. aasta lõpuks kavatseb komisjon töötada välja peamised piiri- ja valdkonnaülesed stsenaariumid. Need peaksid hõlmama 16 peamist ohtu ja nendest lähtuda võivat ahelmõju, millega Euroopal tuleb kokku puutuda, nagu on näidatud joonisel 2. Selle algatusega parandatakse Euroopa ühist suutlikkust eelohjata tulevasi kriise, prioriseerida ennetusmeetmeid ja kohandada vastavalt riskijuhtimise kavasid.
Kuna ulatuslike suurõnnetuste mõju ulatub üle riigipiiride, peaksid liikmesriigid pingutama selle nimel, et riiklikke stsenaariume oleks võimalik kogu Euroopat hõlmavates õnnetusstsenaariumides arvesse võtta ning need saaksid olla suurõnnetusteks valmisoleku aluseks. Pärast 2023. aastat ajakohastatakse ja vajaduse korral laiendatakse stsenaariume liikmesriikidega peetava alalise dialoogi põhjal.
Joonis 2. 16 ohtu, mille puhuks õnnetusstsenaariumeid välja töötatakse
|
|
Eesmärk 2: valmistuda – suurendada elanikkonna riskiteadlikkust ja valmisolekut |
Õnnetuse korral peavad kannatada saanud piirkonna inimesed teadma, kuidas reageerida, et kaitsta nii oma kui ka teiste kogukonna liikmete elu ja vara. Kuna suurõnnetustele reageerimine toimub esmalt alati kohalikul tasandil, peab teadmine selle kohta, kuidas suurõnnetusi ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida, jõudma kõigi elanikkonnarühmadeni.
Kuigi suurõnnetuste oht ja mõju võivad olla suured, on vaid ligikaudu 60 % ELi elanikkonnast teadlik, millised ohud nende piirkonnas esinevad, kusjuures liikmesriigiti on see määr väga erinev 19 . Kõik kogukonna liikmed, sealhulgas eriliselt haavatavad inimesed, peaksid valmisoleku- ja ennetusmeetmete kujundamises aktiivselt osalema, aidates ametiasutustel kaardistada riske ja täiendada teaduslike meetoditega hangitud teadmisi nende endi elupaigast saadud igapäevakogemusega. Riskiteadlikkuse ja suurõnnetuste ennetamise meetmete edendamisel ei tohi kedagi kõrvale jätta, vaid kõik kodanikud tuleb muuta vastupidava ühiskonna aktiivseteks osalejateks.
Et ELi kodanikud oleksid riskiteadlikud ja valmistunud, aitab komisjon liikmesriikidel teha üldsusele paremini kättesaadavaks kergesti mõistetaval kujul teabe suurõnnetuste ohu kohta, 20 laiendada riskiennetus- ja valmisolekumeetmete võtmist ning edendada ELi elanikkonna seas riskiennetuskultuuri, suurendades sel viisil üldist riskiteadlikkust.
Juhtalgatus – „Ole valmis!“ – üleeuroopaline suurõnnetustele vastupidavuse teadlikkuse programm
See, kui inimesed teavad, mis on nende kodupiirkonna ja reisisihtkoha peamised ohud ja milliseid meetmeid suurõnnetuste ajal võtta, võib aidata päästa elusid. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoni toetusel jõupingutusi üldsuse teavitamiseks, et suurendada ELi kodanike igapäevast teadlikkust suurõnnetuste ennetamisest ja nendeks valmisolekust, edendades kodanikuaktiivsust ja vabatahtlikke algatusi suurõnnetuste ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks, nagu on ärgitanud ka Euroopa Parlament 21 .
Väljatöötatavad vahendid võivad hõlmata järgmist:
– ohuikoonid ja visuaalmaterjalid koolide, avalike kohtade (sealhulgas transpordisõlmed) ja turismisihtkohtade jaoks, et anda kõigis liikmesriikides ja kõigis keeltes ning kõigi kultuuride ja samuti puuetega inimeste jaoks kergesti arusaadaval viisil teavet ohutu ja vastupidavusliku käitumise kohta;
– Euroopa ohuatlas, mille abil tutvustada usaldusväärsete teaduslike tõendite alusel 22 ELi kodanikele peamisi neid puudutavaid ohte, hajutades võltsuudiseid ja desinformatsiooni;
– suurõnnetusteks valmisoleku kuu, mille jooksul korraldatakse liikmesriikides liidu tasandi meetmetega seotud algatusi, et suurendada inimeste teadlikkust vastupidavusest leibkonna tasandil ja igapäevastes otsustes, edendada riskiteadlikku käitumist ning propageerida suurõnnetusteks valmisoleku kontrollnimekirjade kasutamist ja õppuste korraldamist.
Komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama ära tehisintellekti, uue tehnoloogia, kasutajasõbralike rakenduste ja liitreaalsuse pakutavaid võimalusi, et suurendada inimeste teadlikkust, parandada nende valmisolekut ja aidata korraldada asjakohaseid koolitusi.
|
|
Eesmärk 3: hoiatada – tõhustada varajast hoiatamist |
Hiljutised suurõnnetused on näidanud, et kohaliku elanikkonna õigeaegne hoiatamine on endiselt puudulik. Oluline on luua tõhus institutsiooniline korraldus, mis tagaks hoiatussõnumite õigeaegse edastamise riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komisjon kavatseb toetada liikmesriike nende riiklike varajase hoiatamise süsteemide nõrkade lülide kindlakstegemisel ja kõrvaldamisel. Ka kiire üleminek nn tagajärjekesksele ilmaennustamisele ehk ilmaennustusele, milles osutatakse kohe ka raskete ilmastikunähtuse võimalikule mõjule, aitaks ohus olevatel inimestel kiiremini tegutseda.
Hoiatussõnumite koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse haavatavas olukorras olevate inimeste, puuetega inimeste ja laste erivajadusi. Hoiatussõnumid peaksid olema kättesaadavad, selged ja järgitavad ning võimaluse korral tuleks need esitada mitmes keeles, et tagada nende jõudmine kõigi elanikkonnarühmadeni, sealhulgas turistide, hooajaliste elanike ja rändajateni. Kuna suurõnnetustel võib olla mitmetahuline piiriülene mõju, on vaja ka laiaulatuslikku Euroopa tasandi varajase hoiatamise süsteemi. Komisjon kavatseb koos liikmesriikidega uurida võimalusi, kuidas teha nii, et riiklikud varajased hoiatussõnumid jõuaksid paremini kõigi liidu kodanikeni, sealhulgas reisijate, turistide ja piiriülestel aladel elavate kogukondadeni kogu liidu territooriumil.
Varajase hoiatamise süsteemide tõhustamiseks ELis kavatseb komisjon parandada prognoosimis-, tuvastamis- ja seirevõimet ning tõhustada üldsuse hoiatamise süsteeme.
Juhtalgatus – ülemaailmse varajase hoiatamise sidumine kohalike meetmetega Euroopas
Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus on välja töötanud mitmesugused automaatsed Euroopa ja ülemaailmsed varajase hoiatamise ja ohtude tuvastamise süsteemid, mille kaudu saab jälgida sündmusi liidu territooriumil ja väljaspool seda. Et muuta nende süsteemide hoiatusteated kasutuskõlblikuks teabeks, millest lähtuda hädaolukordadele reageerimisel, toetatakse liidu mehhanismi kaudu Euroopa teaduspartnerlusi, 23 mis pakuvad ööpäevaringset teenust tuvastatud ja ennustatavate sündmuste mõju kiireks hindamiseks.
Et paremini toetada liikmesriike kohaliku tasandi hoiatuste kiirel tõlgendamisel, on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusel kavas töötada varajase hoiatamise ja analüüsi võimete arendamise raames riiklike ametiasutuste jaoks välja programm, millega pakkuda ennetavalt ja taotluse korral varajase hindamise teenust. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus töötab välja ohtude koondtabel, mille abil tagada hädaolukordade ohjamise eest vastutavate isikute üleeuroopaline olukorrateadlikkus. Edendatakse koostalitlusvõimet muude valdkondlike süsteemide ja tsiviil-sõjaliste asutustega, et suurendada hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse 24 olukorrateadlikkust ja parandada selle pakutavate toodete kvaliteeti.
Liikmesriike ergutatakse vaatama läbi varajase hoiatamise ahelat, et tagada üleeuroopalise varajase hoiatamise tõhusus, nii et oluline teave jõuaks suurõnnetuse ohuga piirkonda piisava ajavaruga, et aidata päästa inimeste elu ja vara. Kuigi riikliku varajase hoiatamise süsteem kuulub liimesriikide vastutusalasse, võib liidu mehhanismi raames teha kättesaadavaks sihtotstarbelise tehnilise abi, et aidata tuvastada varajase hoiatamise süsteemide puudusi ja suurendada nende suutlikkust, mis aitaks parandada hoiatuste levitamist kohalikul tasandil.
|
|
Eesmärk 4: reageerida – suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi reageerimisvõimet |
Kriisiolukorras peavad liikmesriikide hädaabiteenistused olema valmis vastama elanikkonna vajadustele. Kui riigi suutlikkus on ammendunud, on võimalik kasutada kriitiliste lünkade täitmiseks ja olukorra edasise halvenemise vältimiseks ELi reageerimisvahendeid ja -meeskondi. Hädaolukorrad muutuvad üha sagedasemaks, keerukamaks ja ulatuslikumaks. See omakorda tähendab, et komisjon peab sagedamini rakendama ELi vahendeid rescEU strateegilisest reservist. Seetõttu seatakse selle suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgi all konkreetsed sihttasemed, millest lähtudes tugevdada ELi suutlikkust reageerida liidu mehhanismi raames esitatud abitaotlustele ja aidata liikmesriikidel reageerida tulevastele hädaolukordadele. ELi reageerimissuutlikkuse tase vaadatakse nn võimelünkade aruannete kaudu korrapäraselt läbi.
Reageerimisvõimete liik ja arv tuginevad eesmärgist 1 (Eelohjata) saadud tõenditele ja stsenaariumidele, mis võimaldavad ELil määrata kindlaks ühise reageerimissuutlikkuse minimaalse vajaduse. Eesmärgi 4 (Reageerida) alusel määratakse kindlaks liidu mehhanismi esimesed konkreetsed, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed, suutlikkuse sihtmärgid – sealhulgas seoses transpordi- ja logistikavõimega –, et reageerida suurõnnetustele ja kriisidele, mis hõlmavad üleujutusi, otsingu- ja päästeoperatsioone, metsa- ja maastikupõlenguid, tervishoiualaseid hädavajadusi ning kiirgus- ja tuumaõnnetusi. Liikmesriike julgustatakse omakorda esitama ajakohastatud teavet oma riikliku hädaolukorra lahendamise kava kohta, tagades, et see sisaldab sätteid kogu ELi hõlmavatele ohtudele reageerimiseks. Selle suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgi all seatakse konkreetsed sihtmärgid, millest lähtudes tugevdada ELi suutlikkust reageerida liidu mehhanismi raames esitatud abitaotlustele järgmiste hädaolukordade korral: metsa- ja maastikupõlengud, üleujutused, otsingu- ja päästeoperatsioonid, keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaõnnetused (KBRT) ja tervisealased hädaolukorrad.
Juhtalgatus – rescEU strateegilise reservi suurendamine
RescEUst on saanud ELi peamisi tööriistu, millega reageerida ulatuslikele hädaolukordadele, millega liikmesriik ja selle vahetud naabrid ei tule üksi toime. Euroopa metsatulekahjud, COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on nõudnud rescEU hädaabivahendite kiiret arendamist ja kasutuselevõttu sellistes küsimustes nagu tulekahjude õhust kustutamine, arstiabi, peavari, energiavarustus ja KBRT-õnnetuste vastumeetmed. Praegused kriisid on näidanud, kui oluline on ELi ja tema kodanike turvalisuse tagamiseks suurendada seda strateegilist reservi ning pöörata muu hulgas laiemalt tähelepanu ELi avatud strateegilisele autonoomiale hädaolukordadele reageerimiseks tarvilike esmatarbekaupade küsimuses. Seepärast on komisjonil kavas jätkata liidu mehhanismi raames koos liikmesriikidega rescEU reservi loomist ja vaadata korrapäraselt läbi Euroopa tasandi üldine suutlikkus. Muu hulgas on Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ja muud kriisid näidanud, et strateegiline meditsiinivahendite varu ei ole vajalik üksnes pandeemiale reageerimiseks.
Pärast komisjoni presidendi 2022. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus 25 kavatseb komisjon kahekordistada 2023. aastaks rescEU tulekahjude õhust kustutamise võimekust, hankides lisaks veel kuni kolm helikopterit ja kaksteist kergõhusõidukit, millega täita tuvastatud lünk. Koos tõhusamate ennetusmeetmete ja tuletõrjujate eelpaigutamisega peaks tulekahjude õhust kustutamise võimekuse suurendamine aitama paremini toime tulla järgmise metsatulekahjude hooajaga Euroopas, sealhulgas liidu kesk- ja põhjaosas, kus nüüd esineb suuri metsa- ja maastikupõlenguid sagedamini. Metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise suutlikkus peaks edaspidi veel oluliselt suurenema, sest rescEU alalist lennukiparki on kavas täiendada aastatel 2023–2026 üheksa helikopteri ja 2026. aastal 12 lennukiga. Lisaks rescEU pakutavale laiemale turvavõrgule peavad liikmesriigid jätkama investeerimist riikliku tasandi reageerimisvõimesse, töötajate koolitamisse ning metsa- ja maastikupõlengute ennetamise meetmetesse.
|
|
Eesmärk 5: kindlustada – luua tugev elanikkonnakaitsesüsteem |
Elanikkonnakaitseasutused peavad olema tegutsemisvõimelised suurõnnetuse ajal ja pärast seda, kui ühiskond neid kõige rohkem vajab. Selle eesmärgi raames tagatakse see, et ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitseasutuste hädaolukorrakeskused jääksid alati tegevusvõimeliseks. Võetavad meetmed hõlmavad talitluspidevuse kavade ja menetluste korrapärast läbivaatamist ning suurõnnetuste järel saadud kogemuste süstemaatilist kindlakstegemist ja rakendamist.
Praeguseks kujunenud ohupildi juures ei saa elanikkonnakaitseasutused tegutseda isoleeritult. Komisjon ja liikmesriigid suurendavad piiriülest koostööd hädaolukordade ohjamisel, samuti koostööd eri sidusrühmadega, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajatega. Liikmesriikide ja ELi tasandi hädaolukorrakeskuste talitluspidevuse tagamiseks kavatseb komisjon parandada kavasid ja menetlusi, valdkonna- ja piiriülest koordineerimist, teabevahetust ja teabehaldust ning saadud kogemuste rakendamist.
Juhtalgatus – hädaolukorrakeskuste stressitestimine Euroopa kõigis osades
Kavas on korraldada katseprojektina üleeuroopalise elanikkonnakaitsealaseks suurõnnetusteks valmisoleku stressitest, millega kontrollida hädaolukorrakeskuste talitluspidevust korraga mitut Euroopa piirkonda mõjutava matkitud elektrikatkestuse korral. Selline testimine peaks toimuma kooskõlas ELi tasandil käimasolevate elutähtsa taristu stressitestidega. Kõik liikmesriigid peaksid võtma kohustuse elanikkonnakaitsealasteks suurõnnetusteks valmisoleku stressitestis osaleda ja tagama selle, et soovituste põhjal võetakse järelmeetmeid. Katseprojekt kavandatakse 2023. aasta jooksul ning sellest saadavaid tulemusi ja õppetunde saab kasutada edasiste stressitestide koostamisel.
IV.Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid ülemaailmse vastupidavuse kontekstis
Suurõnnetused ei peatu ELi piiridel. Suurõnnetustele vastupidavuse võime saavutamine nõuab ka ulatuslikke partnerlussuhteid ülemaailmse tasandi poliitikakujundajate ja sidusrühmadega. Seetõttu on oluline tugevdada vastupidavusalast koostööd peamiste partnerite ning naaberriikide ja muude kolmandate riikidega. Elutähtsat taristut käitavate üksuste vastupidavus ning võime võidelda hübriidohtude ja küberrünnete vastu, sealhulgas koostoimes NATO elanikkonna valmisolekut käsitleva seitsme põhinõudega, 26 aitavad kaitsta Euroopa põhiväärtusi. Lisaks täiendavad suureõnnetustele vastupidavuse eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi 27 raames võetud kohustust parandada tsiviil-sõjalist koostööd, et toetada tsiviilelanikkonna katastroofiabialaseid jõupingutusi.
Piirkondliku koostöö kaudu saab edendada suurõnnetustele vastupidavuse eesmärke kui ELi mudelit mujal maailmas toimuvateks suurõnnetusteks valmisoleku ja neile ühise reageerimise ning piiriülese riskijuhtimise jaoks. Kuna liidu mehhanismiga on ühinenud ka Lääne-Balkan ja naaberriigid, võib suurõnnetustele vastupidavuse eesmärke pidada võrdluspinnaks, millest lähtudes juhtida ja edendada poliitilist dialoogi suurõnnetustega seotud riskijuhtimise, kliimamuutustega kohanemise ja keskkonnakaitse teemal. Varajase hoiatamise süsteemide laiendamine üle maailma 28 ja suurõnnetuste ohu puhul kasutatavate rahastamisstrateegiate edendamine koos rahalise ja tehnilise abiga partnerriikide elanikkonnakaitsesüsteemide tugevdamiseks suurendab vastupidavust väljaspool ELi.
Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkidel on sel viisil potentsiaali tugevdada ELi kuvandit usaldusväärse ja vastutustundliku ülemaailmse tegutsejana. Samuti aitavad need kaasa Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 prioriteetide ja eesmärkide saavutamisele. ÜRO Peaassamblee kõrgetasemeline kohtumine 18.–19. mail 2023 New Yorgis Sendai raamistiku vahekokkuvõtte teemal annab võimaluse liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärke tutvustada ja neid ülemaailmsel tasandil edendada. Samuti aitavad need kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja Pariisi kokkuleppe rakendamisele.
V.Eesmärkide edasine kujundamine – kokkuvõte ja edasised sammud
Suurõnnetuste ohud võivad muutuda, kuna need sõltuvad inimtegevusest, ülemaailmsetest suundumustest ja ootamatutest vapustustest. Seetõttu peaksid ka suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid olema dünaamilised ja ajas muutuvad, samuti tuleb nende suhtes teha korrapärast toimivuskontrolli. Eesmärgid nõuavad ka liikmesriikidelt märkimisväärsete püsivate kohustuste võtmist, et tagada suurõnnetuste paremaks ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks vajalikud investeeringud. Seetõttu on vajalik, et komisjon ja liikmesriigid vaataksid suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid üheskoos korrapäraselt läbi ja hindaksid tehtud edusamme.
2023. aastal tuleks soovituste rakendamisega nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil algust teha. See nõuab konkreetseid samme kavandatud juhtalgatuste rakendamiseks, aga ka suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide levitamist, kaasates liikmesriikide peamised sidusrühmad, ning toimivate sidemete loomist ELi ja ülemaailmsete vastupidavusalgatustega.
2024. aastal lülitatakse suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide raamistikku ka uute õnnetusstsenaariumide koostamisel saadavad tõendid ja tulevase Euroopa kliimariski hindamise 29 tulemusena esitatavad suunised. Vaja on käivitada suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide liikmesriikides rakendamise laiaulatuslik vastastikune hindamine. Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamisel tehtud edusammud vaadatakse läbi ka järgmisel elanikkonnakaitse foorumil 2024. aastal.
Oma laiemates jõupingutustes vastupidavuse tugevdamiseks kavatseb komisjon toetada suutlikkuse suurendamist ja heade tavade jagamist liikmesriikide vahel suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkidega seotud tegevusliinides, sealhulgas vastastikuse hindamise ning rahalise ja tehnilise abi andmise teel ning Euroopa ja ülemaailmsete partnerite toel. Liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik 30 hakkab toimima spetsialistide, teadlaste ja kodanikuühiskonna osalejate jaoks ühtse kontaktpunktina, mille kaudu luua kontakte, jagada teadmisi ja osaleda üheskoos suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide saavutamiseks tehtavas töös.
Aruanne kliima olukorra kohta Euroopas, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon 2022.
Euroopa Keskkonnaamet, „Global and European temperature“, 2022, https://www.eea.europa.eu/ims/global-and-european-temperatures .
Teadusuuringute Ühiskeskus, „Drought in Europe August 2022“ https://edo.jrc.ec.europa.eu/documents/news/GDO-EDODroughtNews202208_Europe.pdf.
Alates 2006. aastast, kui ELis hakati satelliidi kaudu tulekahjude kohta andmeid koguma.
Elanikkonnakaitse hõlmab erakorralist abi, mida antakse valitsusasutuste egiidi all suurõnnetusteks valmistumisel või vahetult pärast suurõnnetust, nii Euroopas kui ka mujal maailmas.
Liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevad 27 liikmesriiki ja 8 kolmandat riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Norra, Serbia ja Türgi). 2022. aastal taotlesid Ukraina ja Moldova ametlikult liidu mehhanismis osaleva riigi staatust.
Ehkki mehhanismi aktiveerimist seoses Ukraina sõjaga 2022. aastal võeti arvesse ühe korrana, hõlmab see rohkem kui 120 uuendatud abitaotlust.
Euroopa elanikkonnakaitse- ja humanitaarabioperatsioonid, rescEU teabeleht, https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/resceu_et?etrans=et.
Otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõige 5.
Komisjoni soovitus Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide kohta, C (2023)400.
Komisjoni on töötanud välja toimetulekuvõime tulemustabelid, millega anda terviklik hinnang ELi ja selle liikmesriikide vastupidavusele. Tulemustabelite näitajad kajastavad nelja telge: sotsiaal-majanduslik, keskkonnahoidlik, digitaalne ja geopoliitiline vastupidavus https://ec.europa.eu/info/strategy/strategic-planning/strategic-foresight/2020-strategic-foresight-report/resilience-dashboards_et .
Et tugevdada ELi transpordisüsteemi vastupidavust kriisi ajal, võttis komisjon vastu teatise transpordisektori hädaolukorra lahendamise plaani kohta (COM/2022/211 final). Vt ka sõjaväelise liikuvuse tegevuskava 2.0: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=JOIN%3A2022%3A48%3AFIN
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80), ja nõukogu soovitusega, mis käsitleb kogu liitu hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamise suhtes (ELT C 20, 20.1.2023, lk 1–11).
Ülevaate saamiseks ELi valmisolekust tervisealasteks hädaolukordadeks vt https://health.ec.europa.eu/publications/state-health-preparedness-report_et .
COM (2022) 459 final, COM (2022) 461 final ja COM (2022) 462 final.
Maailmapank, Economics for Disaster Prevention and Preparedness. Investments in Disaster Risk Management in Europe Makes Economic Sense, 2021, https://www.worldbank.org/en/news/feature/2021/06/04/economics-for-disaster-prevention-and-preparedness-in-europe
Teadusnõustamise mehhanism, juhtivate teadusnõustajate rühm, „Strategic crisis management in the EU : improving EU crisis prevention, preparedness, response and resilience“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2777/517560
Euroopa Liit, Eurobaromeetri eriuuring 511b: ELi elanikkonnakaitse, 2021, https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2264
Kooskõlas kohustustega, mille liit ja liikmesriigid on võtnud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni alusel, peaksid liikmesriigid andma kergesti mõistetaval kujul teavet suurõnnetuste ohu kohta. Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).
Euroopa Parlamendi 15. septembri 2022. aasta resolutsioon põua, tulekahjude ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgede kohta: suurem ELi panus kliimamuutuste vastasesse võitlusse (2022/2829 [RSP]).
Sealhulgas tuginedes „Põuariski atlasele“, mille 2023. aastal avaldab Euroopa põuakindluse ja sellega kohanemise vaatluskeskus (EDORA).
Sealhulgas Euroopa looduslike ohtude teaduspartnerlus. Vaata: https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/early-warning-and-information-systems_en
Selle näiteks on praegu väljatöötamisel olev merenduse valdkonna ühine teabejagamiskeskkond (CISE).
Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeni 2022. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_22_5493
Roepke, W-D., Thankey, H., Resilience, first line of Defence, NATO Review, 2019, https://www.nato.int/docu/review/articles/2019/02/27/resilience-the-first-line-of-defence/index.html .
Julgeoleku ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, mille üldasjade nõukogu võttis vastu 21. märtsil 2022 (7371/22).
Kooskõlas ÜRO peasekretäri käivitatud algatuse „Early Warnings for All“ eesmärkidega.
https://climate-adapt.eea.europa.eu/en/eu-adaptation-policy/key-eu-actions/climate_risk_assessment
Euroopa Liit, Liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik, https://civil-protection-knowledge-network.europa.eu/
