EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.1.2023

COM(2023) 45 final

POLIITIKADOKUMENT

Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas

See poliitikadokument on komisjoni panus uue rände- ja varjupaigaleppega ette nähtud tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia väljatöötamisse. See põhineb panustel ja ühistel seisukohtadel, mis esitatakse ELi kõrgetasemelises tagasisaatmisvõrgustikus toimuvatel aruteludel, mida juhib ELi tagasisaatmiskoordinaator. Poliitikadokumendiga püütakse ka panustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu aruteludesse ELi ühise tagasisaatmissüsteemi kasutuselevõtu üle. Seepärast viivad ELi tagasisaatmiskoordinaator ja kõrgetasemeline tagasisaatmisvõrgustik tegevusstrateegia koostamise peagi lõpule, tagavad selle rakendamise ja annavad selle kohta korrapäraselt aru.

Tulemusliku ja ühtse ELi tagasisaatmissüsteemi loomine on hästi toimivate ja usaldusväärsete rände- ja varjupaigasüsteemide ning uues rände- ja varjupaigaleppes( 1 ) sisalduva tervikliku lähenemisviisi keskmes. See on ka osa täielikult toimiva ja vastupidava Schengeni ala( 2 ) loomise strateegiast, kompenseerimaks sisepiirikontrolli puudumist, ning seega ühtlasi Schengeni poliitikatsükli lahutamatu osa. Lisaks on see Euroopa integreeritud piirihalduse komponent. Tulemuslikul ja ühtsel ELi tagasisaatmissüsteemil peaks olema hoiatav mõju, mis aitaks vähendada ohtlikku ja ebaseaduslikku rännet. See peaks aitama hoida kuritegelike smugeldamisvõrgustike ärimudeli lõhkumise kaudu ära rändajate ärakasutamist ning edendada turvalisi seaduslikke rändevõimalusi.

Selleks et saavutada uue leppe üldeesmärgid, tuleb ühe selle peamise uuendusena ametisse nimetada ELi tagasisaatmiskoordinaator, kelle ülesanne on koondada ELi tagasisaatmispoliitika eri suunad ning hõlbustada tagasisaatmisprotsessi sujuvat ja seotud rakendamist. Tema tegevust toetab kõrgetasemeline tagasisaatmisvõrgustik( 3 ).

Uues leppes on sedastatud, et ELi tagasisaatmiskoordinaatori ja kõrgetasemelise võrgustiku tööle annab strateegilise fookuse tagasisaatmist käsitlev tegevusstrateegia. Komisjon tugineb kõrgetasemelise tagasisaatmisvõrgustikuga seni peetud konsultatsioonide käigus toimunud põhjalikele aruteludele, saadud kasulikele panustele ja sõnastatud ühistele seisukohtadele ning esitab käesolevas poliitikadokumendis nende põhjal tegevusstrateegia peamised eesmärgid ning neli konkreetset ja praktilist prioriteetset valdkonda puuduste kõrvaldamiseks ja vastastikuse sidususe suurendamiseks ELi tagasisaatmispoliitika rakendamisel. Käesoleva poliitikadokumendi lisas on esitatud erimeetmed, mida võiks neljas prioriteetses valdkonnas rakendada.

Tagasisaatmisalane töö on viimastel aastatel märkimisväärselt edenenud. Praegu käivad läbirääkimised ELi varjupaiga ja rände valdkonna õigusraamistiku läbivaatamise üle, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas (uuesti sõnastatud tagasisaatmisdirektiiv( 4 ), varjupaigamenetluste määrus( 5 ) ning varjupaiga- ja rändehalduse määrus( 6 )). Läbirääkimised peaksid jätkuma täiel kiirusel. Kolmandate riikidega on sõlmitud 24 ELi tagasivõtulepingut ja -kokkulepet, millest mõned toimivad hästi, teisi on aga vaja tõhusamalt rakendada. Viisaeeskirja( 7 ) artikliga 25a kehtestatud mehhanismiga on loodud ametlik seos viisapoliitika ja tagasivõtmisalase koostöö vahel. Jõus on Schengeni infosüsteemi määrus( 8 ) ja süsteem hakkab toimima 2023. aasta märtsis. Lisaks on liikmesriikides võetud kasutusele rohkem struktuure ja keskendutakse rohkem tagasisaatmisele, Frontexi volitusi on laiendatud ja suutlikkust parandatud ning jõupingutusi tulemusliku ja ühtse ELi tagasisaatmissüsteemi loomiseks on suurendatud. See näitab, et suund on positiivne ja tegevus otsusekindel ning et leidub konkreetseid eduelemente, millele EL peaks tuginema.

Tagasisaatmist käsitleva tegevusstrateegia väljatöötamisel on tähtis kriitiliselt uurida, mis toimib ja mis mitte, et teha järeldusi juba tehtud tööst ja kavandada tegevusstrateegia, mis aitab jätkata ühiste poliitiliste prioriteetide rakendamist tagasisaatmise valdkonnas.

1.Positiivsed suundumused tagasisaatmise valdkonnas

Ühtne ELi tagasisaatmissüsteem, mis ühendab tugevamad struktuurid ELis ja kolmandate riikidega tehtava tulemuslikuma koostöö, hakkab tasapisi kuju võtma. Paralleelselt tagasisaatmist käsitleva ELi õigusraamistiku tugevdamisega on kasutusele võetud operatiiv- ja praktilised vahendid, mis aitavad teha paremat koostööd EList korraldatavate tagasisaatmiste arvu suurendamiseks.

Tänu Schengeni hindamismehhanismile( 9 ) on liikmesriikide õigusaktid ja tavad nüüd paremini kooskõlas läbivaadatud tagasisaatmisdirektiivi eesmärkide ja nõuetega. Sihipärased soovitused ja iga liikmesriigiga võetud individuaalsed järelmeetmed on toonud kaasa mitmesuguseid parandusi tulemuslikest riigisisestest menetlustest tugevama põhiõiguste kaitseni. Lisaks edastatakse liikmesriikidele teavet teiste liikmesriikide heade tavade kohta.

Välispoliitikas keskendub uues rände- ja varjupaigaleppes visandatud rännet käsitlev terviklik lähenemisviis mõlemale poolele kasulike partnerluste loomisele kolmandate riikidega, sealhulgas parema koostöö edendamisele tagasivõtmise vallas. Uus lepe moodustab raamistiku kolmandate riikidega toimuvale rändealasele koostööle, mis on ELi üldiste suhete lahutamatu osa. Seda toetavad prioriteetsete päritolu- ja transiidiriikide jaoks koostatud tegevuskavad, milles on esitatud eesmärgid, toetusmeetmed ja eeldatav ajakava, ning seda ka tagasisaatmise valdkonnas.

Viisaeeskirja artikliga 25a kehtestatud protsess ja mehhanism, mis seovad tagasivõtmisalase koostöö viisapoliitikaga, ning komisjoni tehtav iga-aastane hindamine on aidanud kindlaks määrata konkreetsete riikidega seotud spetsiifilised probleemid ja nendega tegeleda ning tugevdada tagasivõtualast dialoogi nende kolmandate riikidega, kellega tuleb koostööd parandada. Mõjusaks on osutunud ühissõnumite parem koordineerimine ELi ja liikmesriikide vahel, muu hulgas asjaomaste nõukogu töörühmade raamistikus, ning konkreetsete ülesannete kindlaksmääramine tagasivõtualase koostöö parandamiseks. Praktilist koostööd hõlbustavad juba sõlmitud ELi tagasivõtulepingud ja -kokkulepped. Tänu tagasivõtmisjuhtumite haldamise süsteemide digitaliseerimisele on selliste juhtumite menetlemine kolmandates riikides märkimisväärselt paranenud.

Liikmesriike toetab vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmise kõigis etappides ja taasintegreerimise protsessis olulisel määral Frontex. Lisaks pakuvad oma tuge uus tagasisaatmise valdkonna tegevdirektori asetäitja ja tagasisaatmisüksus.

ELi esimese vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiaga( 10 ) edendab EL vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise laiemat ja paremat kasutamist. See on osa ELi eesmärgist suurendada tagasisaatmiste arvu ja sellega soovitakse tagada selliste isikute inimlik, tulemuslik ja kestlik tagasisaatmine, kellel puudub seaduslik õigus ELis viibida. Strateegia rakendamine edeneb hästi: alates 2022. aasta aprillist pakub Frontex ühiste taasintegreerimisteenuste kaudu kolmandatele riikidele ELi standarditud taasintegreerimispakette, et sidusat lähenemisviisi veelgi toetada, ning kasutusele on võetud peamised vahendid tagasipöördumisnõustamise parandamiseks ja tõhustamiseks (spetsiaalsed IT-vahendid, nõustamise kvaliteediraamistik ning Frontexi koolitusmoodulid, mida kasutatakse alalise korpuse nõustajate koolitamiseks ja mida tuleb kasutada ka liikmesriikide nõustajate koolitamiseks). EL jätkab transiidiriikidest, eelkõige Türgist, Põhja-Aafrikast ja Lääne-Balkanilt päritoluriikidesse toimuva tagasisaatmise toetamist, et leevendada partnerriikidele avalduvat rändesurvet ja tõkestada ebaseaduslikku rännet kogu rändeteed hõlmava lähenemisviisi abil. Siin aidatakse suurendada partnerriikide suutlikkust saata tagasi rändajad, kes ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele, ning toetatakse partnerriike tagasivõtulepingute sõlmimisel päritoluriikidega. Lisaks rahastab EL kolmandates riikides tehtavaid algatusi, mille eesmärk on tugevdada rände haldamist ja toetada ebaseaduslike rändajate vabatahtlikku tagasipöördumist transiidiriikidest, aga ka individuaalseid ja kogukonnapõhiseid taasintegreerimisalgatusi. Strateegia mõju on veel vara mõõta, aga Frontexi andmetel on EList vabatahtlikult tagasi pöördunute osakaal olnud viimasel kahel aastal ligikaudu 58 %.

Tugev ELi tasandi koordineerimine ja Frontexi toetuse kasutamine annab märkimisväärseid tulemusi. Näiteks jõudis Küpros tänu sellele, et kõigi kohalike osalejate, samuti komisjoni, Frontexi ja asjaomaste ELi delegatsioonide tegevust koordineeris ulatuslikult selleks spetsiaalselt loodud töörühm, 2022. aastal kiiresti nende kolme liikmesriigi hulka, kust saadeti Frontexi toel tagasi kõige rohkem inimesi – üle 2 000 kolmanda riigi kodaniku. Kõigi osalejate ühiste ja sidusate jõupingutuste lisaväärtust näitab ka töö nende liikmesriikide toetamiseks, mida Valgevene režiimi poolne ebaseadusliku rände ärakasutamine on enim mõjutanud.

Mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 on rahalist toetust rände valdkonnas uue rände- ja varjupaigaleppe rakendamiseks märkimisväärselt suurendatud. On oluline, et nii ELi kui ka liikmesriikide rahalisi vahendeid, eelkõige neid, mis pärinevad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, ühinemiseelsest rahastamisvahendist ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“, kasutataks muude eesmärkide kõrval ka tulemusliku tagasisaatmise ja tagasivõtmise ning kestliku taasintegreerimise edendamiseks.

2023. aasta märtsis võetakse kasutusele uus Schengeni infosüsteemi funktsioon, nimelt võimalus sisestada hoiatusteateid isikute kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus. See on veel üks ühtse ELi tagasisaatmissüsteemi oluline osa, mis sillutab teed tihedamale koostööle, sealhulgas liikmesriikides tehtud tagasisaatmisotsuste vastastikusele tunnustamisele eesmärgiga muuta tagasisaatmisprotsess kiiremaks ja tulemuslikumaks.

2.Probleemid ja takistused

Tagasisaatmispoliitika on keeruline valdkond. Üks selle puudusi on, et ELi tagasisaatmissüsteemi toimimise kohta ei ole usaldusväärseid andmeid. See omakorda raskendab süsteemi tulemuslikumaks muutmist.

Igas liikmesriigis on vaja menetlusi lihtsustada ja optimeerida, et muuta tagasisaatmine kiiremaks ja tulemuslikumaks. Seejuures tuleb aga täies ulatuses arvesse võtta põhiõigusi ja andmekaitsenõudeid. Kuigi tehtud on palju edusamme, raskendavad liikmesriikide tegevust endiselt mitmesugused kitsaskohad ja protsessis osalejate vaheline puudulik kooskõlastamine. Seadusliku riigis viibimise lõpetamise otsused ei too alati kaasa tagasisaatmisotsuse tegemist ja vabatahtliku tagasipöördumise tähtajast kinni pidamata jätmise korral ei saadeta isikut alati sunniviisiliselt tagasi. Tagasisaatmise tulemuslikkuse parandamiseks on oluline need lüngad kõrvaldada. Eurostati andmetel täideti 2021. aastal tehtud 340 515 tagasisaatmisotsusest vaid 21 %. Lisaks oli vaid viie liikmesriigi arvel 80 % Frontexi toetatud tagasisaatmistest. Arvestades liikmesriikide korduvaid üleskutseid suurendada Frontexi toetust tagasisaatmise valdkonnas, on oluline kasutada Frontexi pakutav toetus ka täiel määral ära. Selleks tuleks muu hulgas tagada, et tagasisaadetavad on ametiasutustele kättesaadavad, et neid saaks Frontexi korraldatavate lendudega tagasi saata. Nagu on märgitud komisjoni teatises tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonna tõhusama koostöö kohta( 11 ) ning nagu on tuvastatud ka Schengeni hindamisprotsessis, on liikmesriikide tagasisaatmisalased õigus- ja haldusraamistikud väga erinevad ning igas riigisiseses süsteemis leidub nii häid tavasid kui ka puudusi. Tulemusliku tagasisaatmispoliitika peamiste takistustena võib esile tuua märkimisväärsed lüngad varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste vahel, pikad haldus- ja kohtumenetlused, raskused põgenemise ennetamisel, ebapiisavad vahendid ja taristud ning piiratud haldussuutlikkus tagasisaatmisotsuste järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas kolmandatesse riikidesse tagasivõtmise taotlemiseks. Tagasivõtutaotlusi on tagasisaatmiskorraldustega võrreldes tehtud praegu väga vähe (2021. aastal 16 %). Tagasisaatmisprotsessi võib aidata kiirendada ka see, kui tagasisaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise kehtivat õigusraamistikku kasutataks paremini. See võib olla järjekordne samm ühtse ELi tagasisaatmissüsteemi suunas.

Veel üks probleem on päritoluriikide ebapiisav koostöövalmidus. Tagasisaatmist mõjutab tugevasti see, kui tulemuslikult ja kiiresti isik tuvastatakse ning talle reisidokumendid väljastatakse: pikad ja ebaselged menetlused suurendavad põgenemise ja tagasisaatmise nurjumise ohtu. Lisaks sellele ei nõustu teatavad kolmandad riigid sunniviisilise tagasisaatmisega või piiravad sellise tagasisaatmise vaid konkreetsete isikute kategooriatega (nt kurjategijatega) või ei tunnusta tagasivõtutaotlusi ning vähendavad sellega tagasisaatmiste arvu.

Tegevuslikust aspektist on selliste lünkade ja probleemide kindlakstegemine ja kõrvaldamine ning kasutuselolevate heade tavade edendamine esimene samm tagasisaatmismenetluste tõhustamise ja kiirendamise suunas. Nii muutub kogu protsess tulemuslikumaks ja rändajatele tagatakse nende põhiõiguste kaitse kooskõlas liidu õiguse ja põhiõiguste hartaga.

Tegevusstrateegias tuleks arvesse võtta vajadust parandada riigisiseseid menetlusi, et need oleksid kooskõlas nii riigisiseste kui ka ELi jõupingutustega parandada rahvusvaheliste partneritega tehtavat tagasisaatmis- ja tagasivõtmisalast koostööd.

Euroopa tiimi lähenemisviisi vaimus tuleks soodustada sise- ja välispoliitika ning vahendite ja sidusrühmade tihedat koostööd. Tegevusstrateegiat tuleks täiendada järjepidevamate ja sidusamate riiklike käsituste ning tihedama koostöö ja solidaarsuse loomisega kõigi liikmesriikide vahel, et tugevdada veelgi Frontexi pakutavat toetust ja soodustada selle kasutamist liikmesriikides.

3.Tegevusstrateegia juhtpõhimõtted ja eesmärgid

Tuginedes kriitilisele analüüsile selle kohta, mis praegu toimib ja mis mitte, ning konsultatsioonidele kõrgetasemelise võrgustiku liikmetega, leiab komisjon, et strateegia peaks keskenduma järjepideva ja sidusa lähenemisviisi leidmisele liikmesriikide ja ELi tasandi vahel eesmärgiga tagada tulemuslik tagasisaatmine kui osa ELi tervikliku rände- ja varjupaigapoliitika üldeesmärkidest.

ELi tagasisaatmiskoordinaator ja kõrgetasemeline võrgustik töötavad Frontexi toel ja vajaduse korral koostöös teiste ELi institutsioonidega, et tugevdada liikmesriikide tegevuse sidusust ja nende jõupingutusi, ühendada jõud ja pakkuda vastastikust toetust reageerimaks vahetutele vajadustele ja takistustele, ning toetada operatiivtegevusega ühiseid pingutusi tagasisaatmisel kolmandatesse riikidesse.

Tegevusstrateegia peab kajastama ELi tagasisaatmispoliitika eesmärke( 12 ). Strateegia peab olema ka paindlik vahend, mille abil on võimalik reageerida muutustele poliitikaprioriteetides ja olukordades.

Tegevusstrateegia põhieesmärk peaks olema parandada tagasisaatmise toimimist nii, et

·tagasisaatmiste tegelik koguarv liikmesriikide seatud eesmärkide alusel suureneks, eriti neisse kolmandatesse riikidesse, kus ei ole märkimisväärseid poliitilisi takistusi;

·tagasisaatmisi rakendataks kiiremini (sellega toetataks liikmesriikide varjupaigasüsteemide terviklikkust ja usaldusväärsust ning hoitaks ära ebaseaduslikke piiriületusi) ning

·tagasisaatmised oleksid kestlikud ning kooskõlas Euroopa väärtuste ja põhiõigustega.

Selle põhieesmärgi võiks omakorda jagada järgmisteks tegevuseesmärkideks:

·ühtlustada ja optimeerida tagasisaatmisprotsessi igas liikmesriigis, et muuta tagasisaatmine kiiremaks ja tulemuslikumaks, ning võtta seejuures täies ulatuses arvesse põhiõigusi, sealhulgas andmekaitsenõudeid;

·suurendada vabatahtlikku tagasipöördumist (nii absoluutarvudes kui ka nende osakaalu kõigist tagasisaatmistest) ja taasintegreerimist ning soodustada sellega kestlikumat tagasipöördumist tagasisaatmise suurendamise üldeesmärgi raames;

·edendada Euroopa tiimi lähenemisviisi vaimus liikmesriikide, komisjoni ja Frontexi vahelist koostööpõhisemat ja sidusamat tagasisaatmise käsitust ning võtta samal ajal arvesse üldisi suhteid kolmandatest riikidest partneritega ning

·parandada tagasisaatmist käsitlevaid andmeid ja statistikat ning kujundada välja sihipärasem, planeeritum ja tõhusam tagasisaatmispoliitika ning ühine operatiivse reageerimise suutlikkus.

Tegevuseesmärgid nõuaksid liikmesriikide, komisjoni ja Frontexi ühist tööd, mida tuleks teha solidaarsuse ja praktilise koostöö vaimus koos Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsioonidega, vajaduse korral ka sihtvaldkondades, kus on vaja ühiseid meetmeid. Tegevusstrateegia peaks ühtlasi andma Frontexile selge suuna, et amet saaks nende eesmärkide saavutamisele konkreetselt kaasa aidata.

4.Neli sihtvaldkonda tõhusamaks ja tulemuslikumaks tagasisaatmiseks

Komisjon on kõrgetasemelise võrgustiku kahel esimesel kohtumisel aset leidnud aruteludele ja liikmesriikidega peetud kahepoolsetele konsultatsioonidele tuginedes kindlaks määranud neli sihtvaldkonda, mis võivad moodustada tegevusstrateegia aluse: 

·sihipärased meetmed, millega reageerida koordineeritult vahetutele vajadustele ja takistustele;

·üldise tagasisaatmissüsteemi tõhususe suurendamine protsessi kiirendamise ja lünkade kõrvaldamise kaudu;

·tagasipöördumisnõustamise ja taasintegreerimise kui ELi tagasisaatmissüsteemi põhielementide edendamine nii vabatahtliku tagasipöördumise kui ka sunniviisilise tagasisaatmise korral;

·tagasisaatmise haldamise digitaliseerimine ja andmeanalüüsi parandamine.

Need valdkonnad ühendavad töö, mille eesmärk on tegeleda vahetute vajaduste ja takistustega, mis nõuavad koordineerimist ja ühismeetmeid, ning pikemaajalise struktuuritöö, mille eesmärk on parandada ELi tagasisaatmissüsteemi tõhusust. Käesoleva poliitikadokumendi lisas on esitatud peamised meetmed, mida soovitatakse nende nelja sihtvaldkonna tegevuse rakendamiseks, ning eesmärgid ja näitajad, mida saaks kasutada edusammude jälgimiseks.

Töö peaks kiiresti jõudma reaalsesse tegevusetappi. See peaks aitama viia ellu mitut peamist töösuunda.

Tagasisaatmise valdkonna keerukus ja tundlikkus ning selles osalevate sidusrühmade ja ametiasutuste suur arv nõuavad paremat koordineerimist ning avatud ja strateegilisi arutelusid usaldusväärses ruumis, et ületada senised lõhed. ELi tagasisaatmiskoordinaatori ja kõrgetasemelise võrgustiku töö annab võimaluse kasutada praktilist ja vahetut lähenemisviisi, mis tugineb liikmesriikide positiivsetele kogemustele, ning soodustada tihedamat praktilist koostööd ja sidusust tegevusstrateegia eesmärkide edasiarendamiseks ja edendamiseks. Tugevaid ja nõrku kohti ning eri prioriteete ja vajadusi leidub nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Tulemusliku ja ühtse ELi tagasisaatmissüsteemi suunas liikudes tuleb üheaegselt tegeleda eri aspektidega.

(1) ()    COM(2020) 609 final.

(2) ()    COM(2021) 277 final.

(3) ()    Kõrgetasemelist tagasisaatmisvõrgustikku juhib ELi tagasisaatmiskoordinaator ning võrgustik koosneb kõigi liikmesriikide ja Frontexi esindajatest.

(4) ()    COM(2018) 634 final.

(5) ()    COM(2020) 611 final.

(6) ()    COM(2020) 610 final.

(7) ()    Määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1155 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 25).

(8) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1).

(9) ()    Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1).

(10) ()    COM(2021) 120 final.

(11) ()    COM(2021) 56 final.

(12) ()    COM(2021) 56 final.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.1.2023

COM(2023) 45 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

POLIITIKADOKUMENT

Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia suunas

Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia jaoks kavandatud sihtvaldkonnad

1)Sihipärased meetmed, millega reageerida vahetutele vajadustele ja takistustele

ELi tagasisaatmiskoordinaatori ja kõrgetasemelise võrgustiku töö oluline osa on reageerida vahetutele vajadustele ja takistustele ning kasutada selleks sihipäraseid meetmeid. Käesoleva kavandatud sihtvaldkonna eesmärk on tagada, et liikmesriigid ühendaksid oma jõud ning et kõik osalejad tegutseksid koordineeritult ja sidusalt. See aitab koondada ühised jõupingutused isikute tagasisaatmisele kindlaksmääratud kolmandatesse riikidesse ja teha seda kooskõlas poliitiliste prioriteetidega. Kõik takistused tuleks kiiresti kindlaks teha ja kõrvaldada. Selle valdkonna töö võib tuua esile struktuurseid küsimusi (näiteks koostöö riiklike ametiasutuste vahel, ressursid ja koolitusvajadused), mida tuleb käsitleda pikemas perspektiivis ja mis võivad mõjutada ka teisi sihtvaldkondi.

·Ühised kvartalipõhised fookustatud jõupingutused isikute tagasisaatmiseks teatavatesse prioriteetsetesse kolmandatesse riikidesse, mis määratakse kindlaks igal kõrgetasemelise võrgustiku koosolekul, ja nende jõupingutuste elluviimine järgnevas kvartalis. Konkreetsed riigid, millele keskenduda, tuleks kindlaks määrata asjaomaste ELi tegevuskavade, viisaeeskirja artiklis 25a sätestatud mehhanismi järelmeetmete ja nõukogu töörühmade arutelude alusel. Nende hulgas peaks olema ka kolmandaid riike, mille kodanikud on viisanõudest vabastatud. Ühised jõupingutused tuleb kooskõlastada komisjoni püüdlustega hoogustada tagasisaamist konkreetsetesse kolmandatesse riikidesse, eelkõige ELi tagasivõtulepingute ja -kokkulepete rakendamise ning viisaeeskirja artiklis 25a sätestatud mehhanismi järelmeetmete kontekstis.

·Sarnaste vajadustega liikmesriikide koostöö hõlbustamine, et nad saaksid ühendada oma jõud ja toetada üksteist tagasisaatmisega seotud operatiivtegevuses, avades vastastikku kohti oma toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmides. Frontex kohandab vajaduse korral oma tegevust, et anda tarvilikku abi.

·Kõrgetasemelise võrgustiku liikmete koostöö asjaomaste riiklike ametiasutustega eesmärgiga suunata tegevus konkreetsetele kindlaksmääratud kolmandatele riikidele ja eelkõige suurendada tõhusust järgmistes valdkondades: konkreetsetesse riikidesse tagasisaatmise prioriseerimine, isikutuvastustoimikute (dokumendid, individuaalne hindamine, biomeetrilised andmed) ettevalmistamine, selle tagamine, et tagasisaadetavad oleksid vestlusteks ja isikutuvastusmissioonideks kättesaadavad, tagasisaatmiskorralduste järelmeetmete võtmine tagasivõtutaotluste esitamise kaudu, vajaduse korral piisava kinnipidamissuutlikkuse tagamine, saatkondadega isikute tuvastamise korra sisseseadmine ja tšarterlendude täitmine.

·Tegelemine ELi tagasisaatmiskoordinaatorile lahenduse leidmiseks laekuvate ajutiste kiireloomuliste küsimustega, nagu COVID-19 nõuded.

·Liikmesriigid, kõrgetasemelise võrgustiku liikmed, Frontex ja muud osalejad, nagu Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud ja tagasisaatmise kontaktametnikud, peaksid andma asjakohast teavet ja sisendit kontaktideks kolmandate riikidega. See lihtsustaks komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide ühismissioonide korraldamist kolmandatesse riikidesse koostöös Euroopa välisteenistusega ühtse ja sidusa lähenemisviisi raames.

2)Pikemaajalised ja struktuursed vajadused

Tagasisaatmisprotsessi tõhustamise peamiseks struktuurseks takistuseks on puudused tagasisaatmisprotsessis osalevate asutuste vahelises koostöös ja nendevahelistes kontaktides. Käesolevas kavandatud valdkonnas tehtavas töös keskendutaks nende puuduste kindlakstegemisele ja kõrvaldamisele, tagamaks, et ELis seadusliku viibimise lõpetamise otsusele järgneks tagasisaatmisotsus, et sellised tagasisaatmisotsused täidetaks ja et tagasisaatmine toimuks võimalikult kiiresti.

a)Üldise tagasisaatmissüsteemi tõhususe suurendamine protsessi kiirendamise ja lünkade kõrvaldamise kaudu

·Keskendumine peamistele küsimustele ja konkreetsetele takistustele, millest liikmesriigid on teatanud või mis on Schengeni hindamiste käigus kindlaks tehtud, eesmärgiga kiirendada liikmesriikide tagasisaatmisprotsessi.

·Selle tagamine, et seadusliku riigis viibimise lõpetamise otsusele järgneb viivitamata tagasisaatmisotsus, sealhulgas varjupaigamenetluse tulemuse sidumine tagasisaatmismenetlusega. Siin tuleks teha koostööd ka Frontexiga ning tugineda Euroopa Liidu Varjupaigaamet ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmistele ja kogemustele.

·Vabatahtlikult tagasipöördumiselt sunniviisilisele tagasisaatmisele üleminekul esinevate lünkadega (pädevate asutuste toimingute vahel) tegelemine, et parandada tulemuslikkust ja vähendada põgenemise ohtu.

·Kõrgetasemeline võrgustik peab uurima liikmesriikide kogemustele ja headele tavadele tuginedes praktilisi lahendusi selliste menetluslünkade ja takistuste kõrvaldamiseks, mis on seotud tagasisaatmisprotsessi eri etappide eest vastutavate asutuste ja organite eri pädevusega.

·Töö kolmandate riikide kodanike takistavast käitumisest ja koostööst hoidumisest tulenevate konkreetselt kindlaks tehtud takistustega.

·Töö süüdimõistetud kurjategijate tagasisaatmisega seotud takistustega.

·Tagasivõtutaotluste esitamisega seotud takistuste kõrvaldamine liikmesriikide süsteemidest (sealhulgas asjakohasel juhul selliste küsimustega tegelemine, mis on seotud kolmandate riikidega sisse seatud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemidega).

·Praktiliste vajaduste ja meetmete väljaselgitamine Schengeni infosüsteemi uue funktsiooni (võimalus sisestada hoiatusteateid isikute kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus) parimaks võimalikuks ärakasutamiseks, et hõlbustada tagasisaatmisotsuste vastastikust tunnustamist.

·Sidusama lähenemisviisi väljatöötamine põgenemise ohu ja piisava suutlikkuse puudumise kindlakstegemiseks ning kinnipidamise alternatiivide tõhusamaks kasutamiseks. Töö parema seose leidmiseks põgenemisohu liikide ning kõige sobivamate ja asjakohasemate kinnipidamisalternatiivide vahel.

b)Tagasipöördumisnõustamise ja taasintegreerimise kui tagasisaatmissüsteemide põhielementide edendamine nii vabatahtliku tagasipöördumise kui ka sunniviisilise tagasisaatmise korral

Tagasipöördumisnõustajatel on tagasisaatmisprotsessis keskne roll, sest nad saadavad tagasipöördujat menetluse igas etapis ning tagavad, et kõigis etappides peetakse täiel määral kinni põhiõigustest. Käesolevas kavandatud valdkonnas tehtavas töös tuginetakse ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia raames käimas olevale tööle, sealhulgas asjakohastes nõukogu rühmades ja ekspertide foorumitel peetavatele aruteludele, ning keskendutakse sellele, et kõigil liikmesriikidel oleksid hästi koolitatud tagasipöördumisnõustajad, kellel on vajalikud vahendid toetamaks tõhusamat protsessi, sealhulgas pakkumaks võimalusi vastuvõtvas riigis ning suunamaks tagasipöördujaid rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike osalejate, riiklike ametiasutuste või arengukoostöö projektide algatuste juurde. Lisaks keskendutakse sellele, et tagada ühtne lähenemisviis kestlikule taasintegreerimisele ja selle rahastamisele. See võib innustada nii tagasipöördujaid kui ka kolmandate riikide ametiasutusi tagasisaatmisprotsessis veelgi rohkem koostööd tegema.

·Liikmesriikide toetamine tõhusamate toetatud vabatahtliku tagasipöördumise kavade koostamisel ja tagasipöördumisnõustamise struktuuride loomisel, tuginedes praktikute tasandil tehtavale tööle ja Frontexi abile. Aasta lõpuks peaksid kõik liikmesriigid kasutama Frontexi ühiseid taasintegreerimisteenuseid. Selle eesmärk peaks olema suurendada kõigi liikmesriikide vabatahtlike tagasipöördumiste absoluutarvu.

·Selle tagamine, et kõik liikmesriigid kehtestaksid tagasipöördumisnõustamise ametiprofiili, mille kaudu edendataks vabatahtlikku tagasipöördumist osana üldeesmärgist suurendada tagasisaatmist üldiselt.

·Selle tagamine, et kõik tasandid oleksid täielikult teadlikud struktuursete probleemide lahendamiseks olemas olevatest vahenditest ja koolitustest (sealhulgas põhiõiguste teemal).

·Kogenenumaid liikmesriike julgustatakse toetama vähem kogenud liikmesriike kõrgetasemelise võrgustiku liikmete vahelise sihipärasema ja strateegilisema teabevahetuse kaudu.

·Konkreetsetesse kolmandatesse riikidesse toimuva toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamise järjepidevuse edendamine liikmesriikide seas, kui see on vajalik, ning asjakohaste programmide koordineerimise tagamine kolmandates riikides.

·Selle tagamine, et liikmesriikide ja Frontexi tagasipöördumisnõustajad teaksid ja oskaksid kasutada tagasipöördujate suunamise ja taasintegreerimise võimalusi, mis on vastuvõtvates riikides kättesaadavaks tehtud rahvusvaheliste organisatsioonide, kohalike osalejate, riiklike ametiasutuste või arengukoostöö projektide raames käivitatud algatuste kaudu.

·Frontexi ühiste taasintegreerimisteenustega hõlmatud kolmandate riikide arvu kahekordistamine 2023. aasta lõpuks.

c)Tagasisaatmise haldamise digitaliseerimine ja andmeanalüüsi parandamine

Korrapäraste ja usaldusväärsete andmete puudumine tagasisaatmise valdkonnas on üks suuri puudusi, millega tuleb tegeleda. Tähtis on tagada, et igal liikmesriigil oleks digitaalne tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteem, mida saaks ühendada teiste tagasisaatmisprotsessi jaoks oluliste IT-süsteemidega ning mis võiks toetada asjakohaste andmete tõhusamat ja usaldusväärsemat analüüsi.

·Selgete ajakavade kehtestamine Frontexi mudelit rakendavate tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemide digitaliseerimise toetuseks liikmesriikides. Frontex koostab 2023. aasta lõpuks kõigi liikmesriikide digitaliseerimislünkade analüüsi ning töötab seejärel koos liikmesriikidega välja ja rakendab kava, mille abil saavutada täielik digitaliseerimine võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2026. aastaks. Neid projekte rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist.

·Tagasisaatmisprotsessi jaoks oluliste IT-süsteemide koostalitlusvõime loomise võimaluse ning selliste ühenduste vajalikkuse ja proportsionaalsuse täiendav analüüs.

·Taasintegreerimisalase abi vahendi (RIAT) ja kolmandate riikidega sisse seatud tagasivõtujuhtumite haldamise süsteemide (RCMS) kasutamise hoogustamine.

·Selle tagamine, et asjaosalised oleksid teadlikud SIS II tagasisaatmist käsitlevate hoiatusteadete üleslaadimise ja ajakohastamise seisust, eri liikmesriikide ametiasutuste juurdepääsust SIS II-le, tagasisaatmiste jälgimisest ja päringutabamustega seotud väljakujunenud tavadest.

·Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi pakutavate uute võimaluste tundmaõppimine, et kasutada tõhusalt süsteemis automaatselt loodud andmeid viibimisaja ületajate kohta.

·Schengeni infosüsteemi uue funktsiooni (võimalus sisestada hoiatusteateid isikute kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus) kasutamine tagasisaatmisotsuste hõlpsama vastastikuse tunnustamise võimaluste väljaselgitamiseks ja kasutamiseks, et kiirendada ja tõhustada tagasisaatmisprotsessi.

·Koostöö kõigi sidusrühmadega (komisjon, Frontex ja liikmesriigid), et tõhustada tagasisaatmisega seotud statistika kogumist ning töötada välja eesmärgipärased analüütika-, analüüsi- ja olukorrateadlikkuse tooted tagasisaatmise toimimise kohta võimaldamaks tuvastatud probleemide lahendamiseks võetavate ühismeetmete ettevaatavat plaanimist.

·Ühise arusaama väljakujundamine tagasisaatmise valdkonna headest tulemustest, milles võetaks lisaks tagasisaatmise määrale arvesse ka muid tegureid, ning asjakohaste aruandlus- ja tõhususnäitajate kindlaksmääramine.

* * *

Tegevusstrateegia edu ja saavutusi tuleks jälgida selgelt kindlaks määratud näitajate abil. Kaaluda tuleb järgmisi näitajaid:

·negatiivsete varjupaigaotsuste alusel tehtud tagasisaatmisotsuste arv;

·tagasisaatmisotsuste alusel esitatud tagasivõtutaotluste arv;

·vabatahtlike tagasipöördumiste osakaal tagasisaatmiste koguarvus;

·nende liikmesriikide arv, kus on olemas tagasisaatmisjuhtumite haldamise IT-süsteem;

·nende liikmesriikide arv, kus on olemas tagasipöördumisnõustamise süsteem;

·nende liikmesriikide arv, kes kasutavad korrapäraselt Frontexi tagasisaatmisega seotud teenuseid (tagasisaatmiseelseid ja -järgseid ning taasintegreerimise teenuseid), ning osalevad tagasisaatmisoperatsioonides;

·Frontexi ühiste taasintegreerimisteenustega hõlmatud kolmandate riikide arv.

ELi tagasisaatmiskoordinaator esitab kõrgetasemelisele võrgustikule korrapäraselt eduaruandeid, milles sisalduvat teavet kasutatakse ka Schengeni baromeetri koostamiseks. Näitajad moodustavad kindla aluse edusammude jälgimiseks, ent need võivad koos tegevusstrateegia väljatöötamise ja rakendamisega muutuda.