EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.1.2023

COM(2023) 39 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid






2022. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta

{SWD(2023) 22 final}

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

2022. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta

1.Sissejuhatus

2021. aastal mõjutas Euroopa ühiskonda jätkuvalt rahvatervise kriis. SARS-CoV-2 variantide järjestikused lained panid meie majanduse vastupanuvõime proovile. Hoolimata rasketest tingimustest jätkati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest inimeste, ettevõtjate ja piirkondlike ametiasutuste toetamist. See omakorda aitas nii tervisekriisi kui ka majanduskriisi mõju leevendada.

Kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toimivad avaliku ja erasektori investeeringute ning pikaajaliste projektide tugisambana, siis tervisekriisi ajal sisse viidud paindlikkus võimaldas toetada inimesi, ettevõtjaid ja piirkondlikke ametiasutusi, et aidata neil COVID-19 pandeemia mõjuga toime tulla. Toetusmeetmed olid suunatud eeskätt üha suurenevatele kulutustele seoses tervishoiu, lühendatud tööaja ja VKEde käibekapitaliga.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kui 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (ELi eelarve) suurimast investeerimisvahendist toetatakse Euroopa piirkondade territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning nende vastupanuvõimet neid viimastel aastatel tabanud kriisile ja sellest taastumist. Need hõlmavad järgmisi fonde:

·Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF),

·Euroopa Sotsiaalfond (ESF),

·Ühtekuuluvusfond,

·Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD),

·Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendusperiood kestab kümme aastat,( 1 ) millest 2021. aasta oli kaheksas. Käesolevas aruandes esitatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 53 nõuetele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalise rakendamise muutused kuni 2021. aasta lõpuni( 2 ). Aruanne sisaldab liikmesriikide teatatud kumulatiivseid tulemusi programmitöö perioodil 2014–2020 ning esialgseid tähelepanekuid struktuuri- ja investeerimisfondide programmide reageerimismeetmete kohta, mis on COVID-19 pandeemia suhtes võetud.

2021. aasta lõpus oli investeeringute maht kokku 731 miljardit eurot, millest ELi rahastamine oli 535 miljardit eurot. Kavandatud üldeelarve kasvas peaaegu 90 miljardi euro võrra, peamiselt tänu ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) raames COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks eraldatud lisavahenditele ning ühise põllumajanduspoliitika eelarve suurendamisele. Fondidest toetatakse Euroopa tuleviku jaoks olulisi poliitikaeesmärke, sealhulgas järgmisi:

·aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu edendamine;

·avaliku halduse institutsioonilise suutlikkuse tõhustamine;

·territoriaalse ja linnaarengu ning territoriaalse koostöö (Interreg) hoogustamine.

2021. aasta lõpuks olid liikmesriigid saanud kätte juba üle 64 % ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Absoluutarvudes on 2021. aastal välja makstud 66 miljardit eurot suurim iga-aastane makse, mille komisjon on kogu 2014.–2020. aasta rahastamistsükli jooksul teinud. Värskeimate kättesaadavate finantsandmete kohaselt oli komisjon 2022. aasta oktoobri lõpus ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020. aasta programmidele välja maksnud 297 miljardit eurot, st ligikaudu 74 % kavandatud vahenditest, ja maksta jäi veel 104 miljardit eurot.

Ajavahemikul 2014–2020 aitasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

·toetada rohkem kui 4 miljonit ettevõtjat;

·luua ELi eri piirkondades üle 310 000 uue töökoha;

·parandada 460 000 kodumajapidamise energiatõhusust;

·suurendada taastuvatest energiaallikatest saadava energia tootmisvõimsust enam kui 3 600 MW võrra (vastab ligikaudu 1 800 tuuleturbiinile);

·vähendada üldkasutatavate hoonete primaarenergia tarbimist 2,6 teravatt-tunni võrra aastas (vastab ligikaudu 720 000 majapidamise aastas tarbitavale elektrienergia kogusele);

·ühendada veel 500 000 energiakasutajat arukate võrkudega;

·aidata 55,2 miljonit inimest tööhõive, sotsiaalse kaasatuse või haridusmeetmetega;

·toetada üle 2,3 miljoni projekti põllumajandussektoris ja maapiirkondades;

·säilitada kalandus- ja vesiviljelussektoris enam kui 44 000 töökohta ja luua 6 000 uut töökohta.

Teave, mille liikmesriigid esitasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamise kohta 2021. aastal, annab üksnes hetkeülevaate väga muutlikust olukorrast. Programmides kasutatakse jätkuvalt ELi rahastust, et tegeleda pandeemia mõjuga, ning püütakse ühtlasi saavutada algseid strateegilisi eesmärke, ehkki märkimisväärselt teistsuguses kontekstis. ELi liikmesriigid kasutasid täiendavat paindlikkust, mida pakkusid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused (CRII ja CRII+), ning taasterahastu „NextGenerationEU“ taastepaketi, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu ning REACT-EU kaudu kättesaadavaks tehtud lisavahendeid.

Programmide rakendamist on täiendavalt mõjutanud Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal. Komisjoni toetusel on liikmesriigid oma programme kohandanud, et kohaneda kiiresti muutuva keskkonnaga ja lahendada tekkivaid probleeme. Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE), mille ettepaneku tegi komisjoni 2022. aasta märtsis ja mis võeti vastu 2022. aasta aprillis, pakkusid ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel lisapaindlikkust, et toetada liikmesriike, kes võtavad vastu Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi. Tihedas koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega toetati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pagulaste eluaseme ja tervishoiuga seotud koheseid abimeetmeid. Samuti toetati struktuuri- ja investeerimisfondidest pikaajalist lõimumist tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, sealhulgas koolitust, keelekursusi, nõustamist, juhendamist, psühholoogilist abi, õigusabi ning juurdepääsu sellistele teenustele nagu lapsehoid, tervishoid ja sotsiaalteenused.

Peale põgenike enneolematu sissevoolu põhjustamise on Venemaa sissetung Ukrainasse tõstnud ka toormehindu, sealhulgas energia- ja toiduainete hindu, tekitanud tarneahelates uusi kitsaskohti ning häirinud tööturgu. Ühtekuuluvusfondidest on jätkuvalt toetatud liikmesriike nende probleemide lahendamisel, pakkudes ühtekuuluvuspoliitika investeeringute rakendamisel maksimaalset paindlikkust paindliku abi kaudu territooriumidele (FAST-CARE), mille ettepaneku esitas komisjon 2022. aasta juunis ja mis võeti vastu 2022. aasta oktoobris. FAST-CARE sisaldab mõlema programmiperioodi (2014–2020 ja 2021–2027) muudatusi, mis on suunatud i) halduskorra lihtsustamisele, ii) suuremale paindlikkusele, et kasutada kolme ühtekuuluvuspoliitika fondi vaheldumisi ja rahastada juba lõpetatud projekte, ning iii) täiendavale likviidsusele suurema eelrahastamise kaudu REACT-EU vahenditest ning võimalusele taotleda kulude katmist 100 % ulatuses ELi eelarvest ilma kaasrahastamiseta liikmesriikide eelarvetest.

Lisaks aitas komisjon praeguse energiakriisiga toime tulla, tehes kava „REPowerEU“ seadusandlike läbirääkimiste raames sihipäraseid muudatusi 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitikas, s.o projekt „SAFE“ (Supporting Affordable Energy). Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 14. detsembril 2022 kava „REPowerEU“, sealhulgas projekti „SAFE“ suhtes poliitilisele kokkuleppele, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada kuni 10 % oma 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika eraldisest, et toetada haavatavaid leibkondi ja VKEsid, keda energiahindade tõus, lühendatud tööajaga töö ja samaväärsed kavad eriti mõjutavad, koos 100 % ELi kaasrahastamisega.

2.Rakendamise ülevaade

2.1.Rahaline rakendamine( 3 )

731 miljardit eurot investeeringuid ELi piirkondadele

Viis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eraldasid 2014.–2020. aasta eelarve programmiperioodiks 535 miljardit eurot. Nende vahenditega, mida täiendas liikmesriikidepoolne kaasrahastamine, tehti investeeringuid kokku 731 miljardi euro ulatuses (sh REACT-EU vahendid ning ühise põllumajanduspoliitika teise samba suurendamine). Projektide toetusesaajate kantud kulud on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaarahastamiseks kõlblikud kuni 2023. aasta lõpuni( 4 ).

Liikmesriikide poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2021. aasta lõpuni toetamiseks valitud projektide kogukulu on 746 miljardit eurot ja see moodustab 102 % kogueraldisest( 5 ). Järgmisel joonisel on suhtarvudena esitatud projektide valiku ja projektimaksete suundumus rakendustsükli jooksul.

2021. aasta lõpus maksti liikmesriikidele netosummas 252 miljardit eurot (64 % ELi ühtekuuluvuspoliitika raames kogu perioodiks kavandatud summast). Võttes arvesse programmide jõudmist lõpujärku ning kriisile reageerimisena võimaldatud paindlikkust, sealhulgas 100 % ELi rahastamist, hoogustusid 2021. aastal selgelt ELi maksed programmidele. Eelmiste programmitöö perioodide kogemus näitab, et vahendite kasutamise tempo suureneb järjest kuni programmide sulgemiseni. 2021. aastal vabastati 65 miljoni euro ulatuses kulukohustusi( 6 ).

Ühtekuuluvuspoliitika puhul kinnitavad 2022. aasta septembri finantsandmed jätkuvat hoogsat rahaliste vahendite kasutamist. Kümne kuuga teatati lisaks 45 miljardi euro kasutuselevõtust, millega maksed suurenesid 74 %ni kavandatust. Võttes arvesse, et riiklikud haldusasutused esitavad hüvitamise taotlused komisjonile üldiselt eelarveaasta lõpu poole, suureneb see näitaja 2022. aasta ülejäänud kuudel kindlasti veelgi.

2.2.Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide peamised tulemused

2014.–2020. aasta õigusraamistikus on igale ELi fondile nähtud ette ühised näitajad, mis võimaldavad komisjonil jälgida ELi investeerimismeetmete, väljundite ja tulemuste iga-aastaseid koondandmeid.

2021. aasta lõpu seisuga on liikmesriikide teatatud kumulatiivsed põhiandmed tulemuslikkuse kohta järgmised:

·Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektide kaudu toetati 4 miljonit ettevõtjat( 7 );

·ERFi toetusel loodi 310 000 uut töökohta;

·paigaldati 3 600 MW taastuvenergia tootmise täiendavat võimsust (vastab ligikaudu 1 800 tuuleturbiinile);

·üldkasutatavate hoonete primaarenergia tarbimist vähendati 2,6 teravatt-tundi aastas (vastab ligikaudu 720 000 majapidamise aastas tarbitud elektrienergia kogusele);

·arukate võrkudega ühendati 500 000 energiakasutajat;

·55,2 miljonit osalejat sai kasu ESFist ja noorte tööhõive algatusest toetatud projektidest;

·8,8 miljonit osalejat omandas kvalifikatsiooni tänu ESFi toetusele;

·toetust anti 2,3 miljonile projektile, et parandada põllumajandussektori ja maapiirkondade äriettevõtete konkurentsivõimet ning luua ja hoida maapiirkondades töökohti;

·valiti välja 34 miljonit hektarit põllumajandusmaad ehk 19,5 % kasutatavast põllumajandusmaast, et elurikkuse paremaks kaitseks toetada maa majandamist;

·EAFRDst said toetust rohkem kui 3 650 LEADERi kohalikku algatusrühma, kes rakendavad kohaliku arengu strateegiaid ning hõlmavad 64 % kogu maarahvastikust (184,8 miljonit elanikku).

2.3.Reageerimine COVID-19 pandeemiale

39,6 miljardit eurot pandeemiaga võitlemiseks ja paindlikkuse suurendamiseks

Viirusevariantide järjestikused lained räsisid Euroopa ühiskonda kogu 2021. aasta jooksul. Kogukondadele ja majandusele tekitatud kahju ohjamisel olid jätkuvalt esirinnas riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused.

COVID-19 pandeemiale reageerimiseks on EL võtnud vastu senini suurima taastepaketi, et tulla kriisist välja vastupanuvõimelisemana ning toetada taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatavat Euroopa digi- ja rohepööret.

REACT-EU raames toetati uute vahenditega, st 50,6 miljardi euroga 2014.–2020. aasta struktuurifondide alla kuuluvaid kriisist taastumise meetmeid.

REACT-EU oli esimene taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kasutatav vahend, millest esimene makse tehti 28. juunil 2021. Rahastamine jagati kahte ossa: suurem osa (39,6 miljardit eurot) oli programmitööks kättesaadav 2021. aastal ja ülejäänud (10,8 miljardit eurot) oli kättesaadav 2022. aastal. Komisjon tegutses kiiresti, et teha vahendid pandeemiaga võitlemiseks ja majanduse toetamiseks õigel ajal kättesaadavaks. Komisjon kiitis kõigest kolme kuuga pärast REACT-EU määruse( 8 ) vastuvõtmist heaks üle 90 % 2021. aastal kättesaadavatest rahalistest vahenditest, mis andis seega korraldusasutustele võimaluse hakata kasutama olemasolevaid lisavahendeid.

Rahastamisest said kasu meditsiiniasutused, teadlased, ettevõtjad, töötajad ja haavatavad isikud. 2022. aasta oktoobri seisuga oli 7,1 miljardit eurot eraldatud roheinvesteeringuteks (sellest 6,1 miljardit eurot kliimameetmetele) ja 3,1 miljardit eurot digimajandusele, 8 miljardit eurot oli eraldatud ettevõtjate ja ettevõtluse toetamiseks, 7,1 miljardit eurot tervishoiusektorile ja 10 miljardit eurot tööturumeetmetele.

COVID‐19-spetsiifilisi näitajaid käsitlevatest riiklikest aruannetest saadud peamised väärtused, sealhulgas esmakordne panus REACT-EU toetuseks, osutavad esialgsetele saavutustele, milleni jõuti 2021. aasta lõpuks( 9 ):

·tervishoiukulutused COVID-19 näitajate alusel: 2021. aasta lõpuks oli kokku kavandatud 3,7 miljardist eurost aruannete kohaselt ära kasutatud 42 %;

·tervishoiuväljundite COVID-19-spetsiifilised põhinäitajad on suures osas täidetud:

oliikmesriikide programmides ette nähtud eesmärgist hankida 3,4 miljardit isikukaitsevahendite artiklit oli aruannete kohaselt saavutatud 84 %;

o13 000 uue ventilaatori hankimise eesmärgi puhul teatati enam kui 11 000 ventilaatori (84 %) ostu lõpuleviimisest;

·eesmärgist anda VKEdele toetuste ja laenudena erakorralise olukorra käibekapitalitoetust 12,4 miljardit eurot oli aruannete kohaselt täidetud 70 %. 2021. aasta lõpuks oli eesmärgist toetada käibekapitaliga enam kui 1 miljonit VKEd täidetud 78 %: toetust sai ligikaudu 805 000 ettevõtet.

Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga on ESF ühtekuuluvuspoliitika raames peamine sotsiaalteenuste, töökohtade säilitamise ja haavatavate rühmade toetamise allikas. ESFist on näiteks toetatud lühendatud tööaega, tervishoiutöötajate lisapalka, IT-seadmeid, isikukaitsevahendeid ja haavatavatele rühmadele teenuste osutamist.

EAFRD raames loodud meedet, mille eesmärk on anda ajutist likviidsustoetust COVID-19 kriisist eriti mõjutatud põllumajandustootjatele ja maapiirkondade ettevõtjatele, rakendati enam kui 40 riiklikus või piirkondlikus maaelu arengu programmis 14 liikmesriigis kavandatud avaliku sektori kulutuste rahastamiseks kogusummas 1 miljardit eurot (koos riikliku kaasrahastamisega). 2021. aasta lõpuks oli meetmele eraldatud 700 miljonist eurost (kavandatud avaliku sektori kulutuste rahastamiseks kogusummas 1 miljard eurot koos riikliku kaasrahastamisega) rakendatud 90 %, andes toetuse saamise võimaluse rohkem kui 560 000 põllumajandusettevõttele ja 6 500 VKE-le. 92 % nendest kulutustest läks põllumajandustootjatele.

EMKF nägi ette erakorralise toetuse, et kompenseerida püügitegevuse ajutist seiskumist ning tootmise ja töötlemise peatumist või vähendamist seoses pandeemiaga. EMKFi vahenditest eraldati 189 miljonit eurot COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks, pool sellest summast eraldati püügitegevuse ajutisele seiskumisele. See vastab 3,8 %-le 2021. aasta lõpus eraldatud EMKFi vahendite kogusummast.

3.Rakendamine põhivaldkondade kaupa

Järgmistes punktides antakse peamiste poliitikavaldkondade kaupa ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide saavutustest, millest liikmesriigid 2021. aasta lõpus teatasid.

3.1.Arukas majanduskasv

212 miljardit eurot arukale majanduskasvule

Aruka majanduskasvu investeeringud moodustavad ligikaudu 29 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogurahastusest. Üle 212 miljardi euro on saadaval kolmele järgmisele arukale eesmärgile: teadusuuringud ja innovatsioon (70 miljardit eurot), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) (18 miljardit eurot) ning VKEde konkurentsivõime (124 miljardit eurot)( 10 ).

2021. aasta lõpuks olid liikmesriigid eraldanud nende kolme eesmärgi projektidele 225 miljardit eurot ehk 110 %( 11 ) kogu saadaolevast rahastusest (allpool joonisel „Projektidele eraldatud“) ning projektide toetusesaajatele oli juba välja makstud 131 miljardit eurot, mis vastab 62 %-le eraldisest („Projektides kasutatud“). See kujutab endast eelmise aastaga võrreldes kaheksaprotsendipunktilist suurenemist, mis näitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raha head kasutamisrütmi. Järgmisel joonisel esitatakse iga kolme eesmärgi kasutamismäära üksikasjalikum jaotus ning aruka majanduskasvu valdkonna keskmine.

 

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks on peamine viis, kuidas aidata liikmesriikidel ja piirkondadel luua innovatsiooniks ning teadus- ja arendustegevuseks vajalikud tingimused. Innovatsiooni toetamine aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu on paljude liidu prioriteetide, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe, inimeste hüvanguks toimiva majanduse ja Euroopa digiajastule vastavaks muutmise seisukohalt väga oluline.

2021. aasta lõpuks saavutati teadusuuringute ja innovatsiooni alal olulised tulemused. Näiteks tegi tänu ELi toetusele rohkem kui 60 000 koostööd teadusasutustega (94 % eesmärgist) ning ligikaudu 30 000 ettevõtet tõi turule uusi tooteid (95 % eesmärgist).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa majanduse digipöördele, parandades IT-taristut ning võimestades inimesi, ettevõtteid ja avaliku sektori asutusi uue põlvkonna tehnoloogialahenduste ja oskustega. Tänu valitud ERFi projektidele on rohkem kui 6,3 miljonil kodumajapidamisel parem lairibajuurdepääs. 2023. aasta lõpuks peaks parem lairibaühendus olema ligikaudu 12 miljonil kodumajapidamisel. Maapiirkondades toetas EAFRD rohkem kui 1 900 investeerimistoimingut, kogusummas üle 1,1 miljardi euro, et parandada IKT juurdepääsetavust, kasutamist ja kvaliteeti. Täiustatud IT-taristust või -teenustest on kasu saanud rohkem kui 5,1 miljonit maapiirkondade elanikku.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pakutakse olulist toetust, mis aitab ettevõtetel kasvada ja muutuda tootlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning ettevõtjatel võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi. Kokku on Euroopa VKEde konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud 124 miljardit eurot (17 % kogueelarvest), mis on eelarve suurim eesmärk. Praeguseks on projektidele eraldatud juba 99 % kavandatud summast ja 61 % on juba kulutatud.

Näiteks suurenes ELi toetust saanud VKEde arv 2021. aastal 2 miljonini (võrreldes 1,4 miljoniga aasta varem), mis näitab ELi rahaliste vahendite pehmendavat mõju ettevõtjate kaitsmisel COVID-19 pandeemia ja selle majanduslike tagajärgede põhjustatud vapustuste eest.

3.2.Kestlik majanduskasv

279 miljardit eurot kestlikule majanduskasvule

Toetades investeeringuid kliimaneutraalsesse ja rohelisse majandusse ja ringmajandusse ning investeeringuid keskkonda ja kliimamuutustega kohanemisse, annavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse olulise panuse. REACT-EU kaudu eraldatud lisavahendite toel suurenes kogueraldis 279 miljardi euroni (võrreldes 251 miljardi euroga 2020. aasta lõpus). See on ligikaudu 38 % eelarveeraldise kogusummast. 2021. aasta lõpuks oli projektidele eraldatud 292 miljardit eurot (105 % sihtotstarbelisest rahastusest) ja kasutusmäär ulatus 174 miljardi euroni (63 % kavandatud kogusummast). Järgmisel joonisel on esitatud iga nelja eesmärgi kasutamismäära üksikasjalikum jaotus ning kestliku majanduskasvu valdkonna keskmine.

Finantsareng on valdkondade lõikes väga erinev. Viimasel aastal on investeeringud transpordi- ja energiavõrkude taristutesse oluliselt kiirenenud. Praeguseks on kulutatud 71 % kavandatud kogusummast.

Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus on üks kiiremini edenevaid valdkondlikke eesmärke, olles toetusesaajate poolt juba kasutatud summade seisukohalt teisel kohal (63 %). Kulutuste poolest on järgmisel kohal keskkonnakaitse ja ressursitõhusus: kogueelarvest on juba ära kasutatud 59 %, mis jääb kestliku majanduskasvu eesmärgi keskmisele näitajale veidi alla.

COVID-19 kriis aeglustas ajutiselt vähese CO2 heite ja kliimaeesmärkide saavutamist toetavate projektide elluviimist, sest kasutamata rahalised vahendid suunati ümber tervishoiu- ja ettevõtlussektori kiireloomuliste meetmete rahastamiseks. Sellele anti aga vastupidine käik 2021. aasta juunis, lisades olemasolevatele ühtekuuluvuspoliitika programmidele REACT-EU rahalised vahendid summas 50,6 miljardit eurot, et toetada neid kiireloomuliste meetmete ja pikaajalise taastumise vahelise lõhe ületamisel, pakkudes liikmesriikidele varem peatatud rohe- ja digiprojektide taaskäivitamiseks uusi vahendeid. Eeldatakse, et 2022.–2023. aastal kiireneb rakendamine märgatavalt, sest saabub paljude pikaajaliste projektide lõpptähtaeg.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on pakkunud peamist ELi avaliku sektori toetust puhtale energiale. Nendest fondidest on rahastatud energiatõhusust hoonete renoveerimise ning taastuvenergia ja energiavõrkude arendamise kaudu. Tänu sellele on mitu liikmesriiki kehtestanud ulatuslikud eluhoonete renoveerimisprogrammid. Selle tulemusena saavad tuhanded kodumajapidamised nüüd kasu väiksematest energiaarvetest ja suuremast mugavusest. VKEdele anti toetust ka nende energiatõhususe parandamiseks, energiakulude vähendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

Samuti anti märkimisväärset toetust selleks, et ergutada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, näiteks avamere taastuvenergiasse, aga ka päikese- või tuuleenergia kasutuselevõttu näiteks energiakogukondades ja väikesemahulistes rajatistes. See on aidanud suurendada energiajulgeolekut ning võimaldanud luua ELi taastuvenergia sektoris uusi töökohti ja ettevõtteid. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid on investeeritud peamisse elektri- ja gaasitaristusse, millel on nüüd oluline roll toimiva energia siseturu tagamisel.

Enne 2021. aasta lõppu registreeriti järgmised konkreetsed tulemused:

·taastuvenergia tootmisvõimsust suurendatakse 8 800 MW võrra, millest 3 600 MWd on juba paigaldatud; see on 33 % rohkem kui eelmisel aastal;

·energiatõhusus paraneb 754 000 kodumajapidamises; 2021. aasta lõpuks oli parematest tingimustest võitnud juba koguni 460 000 kodumajapidamist (91 000 võrra rohkem kui 2020. aasta lõpus);

·üldkasutatavate hoonete energiatarbimist vähendatakse aastas 7,8 teravatt-tunni võrra, millest aastas säästetakse juba 2,6 teravatt-tundi;

·üleujutuste eest kaitsvad meetmed vähendavad peaaegu 34 miljoni inimese haavatavust, neist 21,7 miljonit on tänu toetatavatele investeeringutele nüüd üleujutustest vähem ohustatud;

·jätkuvalt on tehtud edusamme tänu põllumajandus- ja metsamaa paremale majandamisele seoses süsiniku sidumise ja säilitamisega ning kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamisega põllumajanduses. 2021. aasta lõpuks oli EL nendes valdkondades oma 2025. aasta eesmärgid juba ületanud;

·1,7 miljardit eurot, mis on võrdne peaaegu 35 %ga EMKFi kogutoetusest kalandus- ja vesiviljelussektorile, on suunatud keskkonnahoiule ja -kaitsele, näiteks Natura 2000 alade kaitseks, ning ressursitõhususe edendamisele ja jäätmete vähendamisele.

Allpool on mõned näited selle kohta, mida selles aktuaalses valdkonnas on rahastatud.

173 miljardit eurot kaasavale majanduskasvule

3.3.Kaasav majanduskasv

Investeeringud kaasavasse majanduskasvu moodustavad kogurahastusest 24 %. Kolme hõlmatud eesmärgi jaoks on saadaval 173 miljardit eurot: kestlik ja kvaliteetne tööhõive (57 miljardit eurot), sotsiaalne kaasatus (71 miljardit eurot) ning haridus ja kutseõpe (45 miljardit eurot).

COVID-19 kriis on põhjustanud kogu ühiskonnas doominoefekti, mis on inimesi erineval viisil mõjutanud. ELi sotsiaalmeetmete kava koos Euroopa sotsiaalõiguste sambaga on olulisem kui kunagi varem nii COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamisel kui ka Euroopa majanduse ja ühiskonna muutmisel kaasavamaks, kestlikumaks ja vastupidavamaks ning paremini ettevalmistatuks rohe- ja digipöördega kaasnevate probleemide ja võimalustega toimetulekuks. Praeguse kriitilise stsenaariumi puhul toimivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid struktuurireformide toetusena, mis hõlmab avalike teenuste ajakohastamist, noorte tööhõive ergutamist ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist.

ESFist on jätkuvalt toetatud kõiki Euroopa elanikke, kellel on praegu raskusi, eesmärgiga luua sotsiaalsem Euroopa. Selleks toetatakse ESFist sotsiaalteenuseid, töökohtade säilitamist, haavatavaid rühmi ja teisi näiteks lühendatud tööaja, tervishoiutöötajate lisatasude, IT-seadmete, isikukaitsevahendite ning haavatavatele rühmadele mõeldud teenustega. Pagulaste toetamisega annab fond panuse ka Ukraina sõja tagajärgedega toimetulekuks.

2021. aasta lõpuks oli tööhõivevõimaluste parandamise projektidega saavutatud järgmised tulemused:

·ESFist ja noorte tööhõive algatusest on toetatud 55,2 miljonit osalejat, sealhulgas 19,9 miljonit töötut ning 20,9 miljonit mitteaktiivset osalejat;

·tänu ESFi ja noorte tööhõive algatuse toetusele on töö leidnud 6,4 miljonit inimest;

·osalejatest 47 % olid madala kvalifikatsiooniga; 14,5 % olid rändajad, välismaise taustaga või kuulusid vähemuste hulka;

·naiste ja meeste osalemine toetatavas tegevuses jaotub ELi tasandil peaaegu võrdselt (52,9 % on naised).

Sotsiaalse kaasamise valdkonnas, kus ESFi osalus on suurim, on seni väljavalitud projektide maht ligi 62 miljardit eurot. 2021. aasta lõpuks oli saanud abi 3,6 miljonit puudega osalejat, 8 miljonit rändajat ja teise riigi või vähemuse taustaga osalejat ning 10,3 miljonit muus ebasoodsas olukorras olevat inimest, et parandada oma tööhõivevõimalusi ja arendada tööturu jaoks õigeid oskusi. ERFist antava ELi toetuse tulemusel suurendati lapsehoiu- ja haridustaristu suutlikkust 19,7 miljoni inimese jaoks ning 53 miljonit inimest kogu ELis saavad nüüd paremaid terviseteenuseid.

EAFRDst toetati üle 175 000 sotsiaalset kaasatust tõhustava meetme elluviimist maapiirkondades. Samuti toetati sellest kohalikke maakogukondi, kes rakendasid oma kohalikke arengustrateegiaid. Rohkem kui 3 650 kohalikku algatusrühma, kes rakendavad kohalikke arengustrateegiaid, hõlmavad 64 % ELi maaelanikkonnast ning toovad kokku konkreetse piirkonna avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna sidusrühmad.

Haridus- ja koolitusvaldkonnas on valitud projektidele sihtotstarbeliselt määratud 52 miljardit eurot. 2021. aasta lõpuks oli tänu ESFile ja noorte tööhõive algatusele toetust saanud 25,9 miljonit madala kvalifikatsiooniga isikut, 8,8 miljonit inimest oli omandanud kvalifikatsiooni ning 2,6 miljonit osales õppes või koolitusel.

3.4.Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine

6,4 miljardit eurot tõhusale avalikule haldusele

Institutsioonilise suutlikkuse ja reformidega seotud projektidele on sihtotstarbeliselt määratud 6,4 miljardit eurot. 2021. aasta lõpuks oli sellistele projektidele eraldatud hinnanguliselt 7,2 miljardit eurot, mis on 113 % kavandatud summast. Kohapealne kasutusmäär ulatus 3,7 miljardi euroni (58 % kavandatud kogumahust). Seda tegevust täiendas toetus, mida anti lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele struktuurireformi tugiprogrammi kaudu, mis on nüüd kujundatud ümber tehnilise toe instrumendiks( 12 ).

Haridus-, elukestva õppe, koolitus- ja tööhõive- ning sotsiaalpoliitikaga tegelevate sidusrühmade suutlikkust parandavate ESFi projektide rakendamine on oluliselt suurenenud – 2020. aasta lõpus oli projektide valikumäär 60 % ja 2021. aasta lõpuks oli see 86 %.

Selle eesmärgi raames on ESFist toetatud

·840 000 osalejat;

·3 000 projekti, mis on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutustele või avalikele teenustele.

3.5.Territoriaalne ja linnaareng

32 miljardit eurot territoriaalsele ja linnaarengule

Ajavahemikul 2014–2020 on integreeritud territoriaalsele arengule ja kestlikule linnaarengule eelolevates punktides esitatud põhieesmärkide all kavandatud ligikaudu 32 miljardit eurot. Algusaastatel esines strateegiate koostamisel ja detsentraliseeritud rakendamise menetluste kehtestamisel viivitusi. Ühtekuuluvuspoliitika raames on 2021. aasta lõpuni projektide jaoks eraldatud 31,5 miljardit eurot, mis moodustab kavandatud eraldistest 99 %. Samuti kiirenes projektide rahakasutus, nii et kavandatud eraldisest (17 miljardit eurot) oli 2021. aasta lõpuks kulutatud 52 % (2020. aasta lõpus 39 %), kuid see jäi siiski tunduvalt alla keskmise vahendite kasutusmäära (62 %).

Integreeritud arengustrateegiate raames välja valitud projektide tulemuseks on

·46 miljonit ruutmeetrit renoveeritud või äsja arendatud avalikku linnaruumi, mis on üldsusele juurdepääsetav;

·3,3 miljonit ruutmeetrit renoveeritud või uusi ühiskondlikke hooneid ja üle 26 000 renoveeritud eluruumi.

Kooskõlas rahalise rakendamisega on rakendamine maha jäänud ja jääb vahemikku 43–52 % sihtväärtustest.

3.6. Territoriaalne koostöö

13 miljardit eurot territoriaalsele koostööle

ERFist toetatakse territoriaalse koostöö programme, mille raames investeeritakse piiriülesesse, riikidevahelisse ja piirkondadevahelisse koostöösse. Need programmid moodustavad kavandatud eraldisest ligi 13 miljardit eurot, samas kui 13,4 miljardit eurot oli 2021. aasta lõpuks projektidele juba eraldatud. Nende projektide kulutused olid 8 miljardit eurot (64 % kavandatud summast). Koostööprogrammide rahaline rakendamine oli 2021. aasta lõpus kooskõlas riiklike/piirkondlike programmide rakendamisega.

Mõned territoriaalse koostöö programmide tulemused on hõlmatud oluliste investeerimisvaldkondade alla koondatud näitajates, samal ajal kui mõne sihtotstarbelise näitajaga mõõdetakse toetatud projektide koostöö aspekti:

·üle 33 000 ettevõtte on osalenud piiriülestes, riikidevahelistes või piirkondadevahelistes teadusprojektides;

·ligikaudu 100 000 inimest on osalenud ühistes kohalikes tööhõivealgatustes ja ühistel koolituskursustel;

·165 000 inimest on saanud kasu piiriülese liikuvuse algatustest.

4.Liikmesriikide hindamistegevus

Viimase aasta jooksul on liikmesriigid eraldanud rohkem ressursse, et hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saavate meetmete mõju ja nende rakendamist.

Liikmesriikides tehtud hindamiste tulemused sõltuvad tavaliselt väga konkreetselt toetatud meetmete kohalikust kontekstist. Siiski annavad need väärtuslikku teavet, mis võib aidata meetmeid ja projekte programmitöö perioodi 2014–2020 viimases osas kohandada ning – mis kõige tähtsam – kavandada perioodi 2021–2027 programmide uusi meetmeid.

Üldiselt tõid läbiviidud hindamised esile positiivsed tulemused toetatud valdkondades ning need näitavad, et meetmed ja projektid olid inimeste ja VKEde toetamisel tõhusad ja nii avaliku kui ka erasektori üksustele kasulikud. Seni on vaid vähesed hindamised käsitlenud seda, kuidas COVID-19 pandeemia on teatavaid sektoreid ja programmivalikuid mõjutanud. Neid elemente ja muid viimase aja pagulas- ja energiakriisile reageerimiseks võetud meetmeid käsitlevate hindamiste arv tulevikus eeldatavasti suureneb.

Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud üksikasjalikum teave liikmesriikide ja komisjoni poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate programmide suhtes tehtud hindamiste tulemuste kohta.

5.Järeldused

Stabiilne raamistik muutuvas keskkonnas

Viimastel aastatel on tekkinud ja kuhjunud mitu kriisi: kõigepealt tervisekriis, siis energiakriis, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, ning lõpuks pikaajaline kliimamuutustega seotud kriis. Seda, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on hädaolukordadele reageerimiseks kohanenud ja jätkavad kohanemist, illustreerivad peale taaste- ja vastupidavusrahastu ka ühtekuuluvuspoliitika järjestikused algatused (nt 2020. aastal CRII, 2021. aastal REACT-EU, 2022. aastal CARE ja FAST-CARE). Need algatused on võimaldanud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel täita oma strateegilist missiooni ja samal ajal nende enneolematute kriisidega toime tulla.

Nii ELi liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon on kuluprogramme kiiresti uue olukorraga kohandanud, mis näitab fondide paindlikkust ettenägematute sündmuste ja asjaoludega kohanemisel ning nendele reageerimisel. Samal ajal jätkati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest struktuurse ja prognoositava toetuse andmist, millega aidati kodanikel saada juurdepääsu kvaliteetsetele ja usaldusväärsetele avalikele teenustele, samuti aidati piirkondadel ja ettevõtjatel kasutada rohe- ja digipöörde väljakutseid uute konkurentsivõime allikate võimendajana ning töötajatel omandada oskusi, mis võimaldavad neil olla tootlikumad ja saada paremaid töökohti. Kokkuvõttes on ühtekuuluvuspoliitika raames alates COVID-19 pandeemia algusest 2020. aastal eraldanud liikmesriikidele vastupanuvõime suurendamiseks ning sotsiaalse ja piirkondliku lähenemise edendamiseks üle 160 miljardi euro.

EL on pidevalt rõhutanud energiatõhususe meetmete, taastuvenergia arendamise ja turu integratsiooni positiivset mõju meie energiajulgeolekule. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on olnud ELi jaoks peamine vahend avaliku sektori toetuse pakkumiseks puhtale energiale, eelkõige energiatõhususe suurendamiseks (sh hoonete renoveerimine) ning taastuvenergia ja energiavõrkude arendamiseks. Sellega seoses on ühtekuuluvuspoliitika aidanud liikmesriikidel ja piirkondadel võidelda energiaostuvõimetusega, kärpida kodumajapidamiste energiaarveid ja vähendada samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning luua kestlikke töökohti ehitussektoris. Venemaa sissetung Ukrainasse on energiajulgeoleku ülimat tähtsust ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku vajadust vaid kinnitanud.

Programmide rakendamine edeneb hästi: 2020. ja 2021. aastal kiirenes kulutuste tegemine märkimisväärselt, mis näitab ühtlast positiivset arengut. Kõige värskemad, 2022. aasta 30. septembri andmed rahastamise rakendamise kohta näitavad, et programmitöö tsükli lõpu poole rakendamine kiireneb. Allesjäänud rahaliste vahendite kiire ja hea kasutamine on oluline nii majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks kui ka COVID-19 otsese ja kaudse mõju, samuti Ukraina kriisi ja selle energiahindadele avalduva mõju ohjamiseks.

Ajavahemikul 2021–2027 suunatakse ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavad 370 miljardit eurot jätkuvalt oluliste investeeringute tegemiseks töökohtade loomisse ja majanduskasvu edendamisse, keskendudes kaasavamale Euroopale ning keskkonnasäästlikumale ja vähese CO2 heitega majandusele.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on inimeste ja VKEde abistamisel jätkuvalt võimas vahend. Ühtekuuluvuspoliitika on tõestanud oma suurt suutlikkust reageerida erinevatele kriisidele, mis on ELi viimastel aastatel mõjutanud, ja jääda samal ajal pühendunuks pikaajalisele eesmärgile vähendada ELi piirkondade vahelisi erinevusi, edendada sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist ning kiirendada ökoloogilist ja digitaalset kaksiküleminekut.

(1) ()     Määrusega (EL) 2020/2220 pikendati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi praegust rakendamisperioodi kahe aasta võrra, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil valmistada ette kõik elemendid, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika uue õigusraamistiku kohaldamiseks asjaomaste strateegiakavade suhtes.

(2) ()    Kui andmed olid saadaval, on nendest näha ka rahalise rakendamise osaline edenemine 30. septembrini 2022.

(3) ()    Rahalise rakendamise üksikasjad fondide ja liikmesriikide kaupa on esitatud lisades.

(4) ()    EAFRD puhul on kulud rahastamiskõlblikud kuni 2025. aasta lõpuni.

(5) ()    See väike üleeraldis loob puhvri juhuks, kui mõni projekt rakendamise ajal ebaõnnestub või kui selgub, et saadaval on rohkem vahendeid, ning tagab seega raha optimaalse kasutuselevõtmise.

(6) ()    See summa sisaldab 17 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vabastatud kulukohustusi, 16 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi vabastatud kulukohustusi ja 32 miljonit eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vabastatud kulukohustusi. 2021. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kulukohustusi ei vabastatud.

(7) ()    Ettevõtteid püütakse toetada kõikidest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Projektide kaudu toetati ERFi raames 2 miljonit ettevõtjat, ESFi raames 1,7 miljonit mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat ning EAFRD raames 390 000 maapiirkondade ettevõtjat.

(8) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30).

(9) ()    See teave on kättesaadav ühtekuuluvuspoliitika avaandmete platvormi COVID-19 veebivaatmikus .

(10) ()    Peamiste poliitikavaldkondade koondsummad on suuremad kui lisas 1.1 esitatud valdkondlike eesmärkide täpsed summad. Selle põhjus on „mitme valdkonna eesmärkide“ all teatatud investeeringute ümberjaotamine.

(11) ()    Valitud summa on suurem kui kavandatav summa, et tagada parem ärakasutamine juhuks, kui mõni projekt rakendamise ajal ebaõnnestub, või kui selgub, et saadaval on rohkem raha.

(12) ()    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1). Samuti saadaval aadressil https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/240

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.1.2023

COM(2023) 39 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid


2022. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2020 kohta

{SWD(2023) 22 final}

LISA 1.1

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 31. detsember 2021 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega) koos paketi REACT-EU ja EAFRD uute 2021. aasta ressurssidega

	Valdkondlik eesmärk	Programmide maht kokku  (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku	Valitud projektide teatatud kulutused kokku	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
		miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
01	Teadusuuringud ja innovatsioon	60 716,9	72 065,1	38 210,9	119 %	63 %
02	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	16 031,4	17 849,6	9 596,5	111 %	60 %
03	VKEde konkurentsivõime	107 776,8	103 871,9	64 627,8	96 %	60 %
04	Vähese CO2 heitega majandus	45 955,1	50 497,2	26 038,6	110 %	57 %
05	Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus	49 657,7	44 215,0	30 527,0	89 %	61 %
06	Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus	84 273,4	80 817,0	48 274,9	96 %	57 %
07	Transpordi- ja energiavõrkude taristu	62 906,1	74 819,0	44 519,1	119 %	71 %
08	Jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive	50 159,6	53 411,1	33 790,8	106 %	67 %
09	Sotsiaalne kaasatus	61 577,8	60 653,4	36 212,8	98 %	59 %
10	Haridus ja kutseõpe	39 031,2	45 304,0	26 983,4	116 %	69 %
11	Tõhus avalik haldus	5 587,7	6 260,6	3 145,1	112 %	56 %
12	Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad	220,5	273,5	649,9	124 %	295 %
13	Kriisist taastumise ja vastupanuvõime tugevdamine	39 092,4	18 883,5	3 460,6	48 %	9 %
LM	Lõpetatud meetmed	153,2	–	–	0 %	0 %
	Mitme valdkonna eesmärgid (ERF/Ühtekuuluvusfond/ESF)	85 982,1	100 500,1	60 111,0	117 %	70 %
TA	Tehniline abi	21 494,4	17 561,3	11 482,2	82 %	53 %
	Kõik kokku	730 616,7	746 982,4	437 630,6	102 %	60 %

Märkus. 2020. aasta lõpu väärtused „Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku“ on suuremad kui 28. aprilli 2021. aasta dokumendis COM(2021) 213 osutatud, sest nüüdseks on teatatud 2020. aasta väärtused EAFRD ja EMKFi kohta ning need on lisatud eespool olevasse tabelisse. 
Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

LISA 1.2

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine valdkondlike eesmärkide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 30. september 2022 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega) koos paketi REACT-EU ja EAFRD uute 2022. aasta ressurssidega

	Valdkondlik eesmärk	Programmide maht kokku  (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku	Valitud projektide teatatud kulutused kokku	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
		miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
01	Teadusuuringud ja innovatsioon	60 919,4	71 267,2	43 496,0	117 %	71 %
02	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia	15 911,8	17 843,0	10 802,4	112 %	68 %
03	VKEde konkurentsivõime	107 589,5	103 695,9	69 278,2	96 %	64 %
04	Vähese CO2 heitega majandus	45 603,6	52 587,6	29 367,5	115 %	64 %
05	Kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus	49 793,3	44 737,9	31 110,4	90 %	62 %
06	Keskkonnakaitse ja ressursitõhusus	84 211,0	82 392,7	50 897,5	98 %	60 %
07	Transpordi- ja energiavõrkude taristu	63 009,2	76 162,8	48 754,9	121 %	77 %
08	Jätkusuutlik ja kvaliteetne tööhõive	49 907,9	54 277,7	36 819,1	109 %	74 %
09	Sotsiaalne kaasatus	61 882,9	61 681,1	40 133,9	100 %	65 %
10	Haridus ja kutseõpe	39 017,3	45 472,4	30 424,7	117 %	78 %
11	Tõhus avalik haldus	5 584,5	6 269,5	3 582,7	112 %	64 %
12	Äärepoolseimad ja hõredalt asustatud piirkonnad	220,5	280,9	685,7	127 %	311 %
13	REACT-EU Kriisist taastumise ja vastupanuvõime tugevdamine	44 856,5	36 108,9	8 048,7	80 %	18 %
LM	Lõpetatud meetmed	145,1	–	–	0 %	0 %
	Mitme valdkonna eesmärgid (ERF/Ühtekuuluvusfond/ESF)	86 059,5	101 565,0	67 742,7	118 %	79 %
TA	Tehniline abi	21 598,0	18 614,0	12 656,9	86 %	59 %
	Kõik kokku	736 310,1	772 956,5	483 801,2	105 %	66 %

Allikas: Euroopa Komisjon, programmide kohta esitatud aruannete alusel, mis on leitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete lehel aadressil https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/99js-gm52

See tabel sisaldab 2021. aastal paketist REACT-EU ja EAFRD programmidest antud täiendavat kogutoetust (vt lisa 4).

LISA 2.1

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 31. detsember 2021 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega)

	ELi eraldatud summa 2014–2020	Programmide maht kokku (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku 2021. aasta lõpus	Valitud projektide teatatud kulutused kokku 2021. aasta lõpus	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
Austria	6 634,7	13 914,9	11 484,7	8 435,8	83 %	61 %
Belgia	3 197,7	6 799,8	6 696,7	3 636,9	98 %	53 %
Bulgaaria	11 047,7	13 020,2	11 527,5	8 009,0	89 %	62 %
Horvaatia	12 091,9	14 100,9	17 321,5	8 294,5	123 %	59 %
Küpros	1 093,0	1 368,3	1 487,5	880,0	109 %	64 %
Tšehhi	25 462,0	33 968,5	37 143,8	23 127,6	109 %	68 %
Taani	1 955,6	2 754,0	2 573,2	1 407,8	93 %	51 %
Eesti	4 855,3	6 303,8	6 142,2	4 147,4	97 %	66 %
Soome	4 896,4	10 762,5	11 309,8	7 349,6	105 %	68 %
Prantsusmaa	35 170,8	55 453,7	57 564,1	35 470,4	104 %	64 %
Saksamaa	33 496,2	52 014,0	50 033,5	32 109,2	96 %	62 %
Kreeka	24 882,8	30 571,4	39 407,7	18 860,5	129 %	62 %
Ungari	26 835,0	31 773,8	37 090,3	22 886,7	117 %	72 %
Iirimaa	9 408,9	12 631,2	13 434,6	8 121,1	106 %	64 %
Itaalia	4 331,9	7 685,8	8 587,3	5 199,5	112 %	68 %
Läti	59 695,0	90 694,1	78 011,2	44 700,9	86 %	49 %
Leedu	6 182,9	7 616,1	7 398,2	4 950,6	97 %	65 %
Luksemburg	9 284,2	10 940,8	12 028,7	8 030,3	110 %	73 %
Malta	313,8	642,2	581,1	422,9	90 %	66 %
Madalmaad	991,1	1 199,0	1 135,8	771,6	95 %	64 %
Poola	2 731,1	4 905,5	5 352,8	2 948,0	109 %	60 %
Portugal	90 843,0	111 012,5	106 453,6	70 488,7	96 %	63 %
Rumeenia	28 838,2	36 306,7	44 296,9	26 769,1	122 %	74 %
Slovakkia	34 757,2	40 965,8	52 320,0	22 232,8	128 %	54 %
Sloveenia	16 473,0	20 773,3	19 860,5	10 730,5	96 %	52 %
Hispaania	4 498,8	5 647,7	6 163,5	3 871,8	109 %	69 %
Rootsi	53 858,9	71 596,3	65 200,7	30 989,7	91 %	43 %
Ühendkuningriik	4 536,1	8 741,8	7 987,6	5 693,2	91 %	65 %
Interreg	16 346,0	26 452,3	28 387,5	17 094,6	107 %	65 %
Kõik kokku	534 709,3	730 616,7	746 982,4	437 630,6	102 %	60 %

Allikas: vt lisa 1.1.

LISA 2.2

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (hinnanguline) kumulatiivne rahaline rakendamine liikmesriikide kaupa vastavalt programmide kohta esitatud aruannetele seisuga 30. september 2022 (kogukulud koos valiku ja kulutuste mahtudega, koos paketi REACT-EU ja EAFRD uute 2022. aasta ressurssidega) 

	ELi eraldatud summa 2014–2020	Programmide maht kokku (EL ja riigid)	Valitud projektide rahastamiskõlblikud kulud kokku 2021. aasta lõpus	Valitud projektide teatatud kulutused kokku 2021. aasta lõpus	Projektide valiku määr	Vahendite kasutamise määr
	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	miljonites eurodes	%	%
Austria	6 694,2	14 064,5	11 830,4	8 835,2	84 %	75 %
Belgia	3 260,6	6 308,1	6 918,8	3 951,7	110 %	57 %
Bulgaaria	11 172,2	13 148,0	11 763,0	8 718,8	89 %	74 %
Horvaatia	12 091,9	14 100,9	17 428,6	9 698,4	124 %	56 %
Küpros	1 093,0	1 369,1	1 519,5	936,3	111 %	62 %
Tšehhi	25 783,1	34 287,6	38 644,6	26 196,3	113 %	68 %
Taani	2 103,7	2 902,4	2 793,6	1 531,3	96 %	55 %
Eesti	4 885,0	6 341,2	6 335,9	4 946,7	100 %	78 %
Soome	4 933,1	10 826,5	11 390,1	7 613,4	105 %	67 %
Prantsusmaa	36 080,6	56 501,3	60 710,8	38 972,9	107 %	64 %
Saksamaa	34 019,7	52 347,0	51 416,0	35 208,0	98 %	68 %
Kreeka	24 880,9	30 566,6	41 469,4	21 010,1	136 %	51 %
Ungari	27 113,6	32 053,6	37 900,5	26 271,9	118 %	69 %
Iirimaa	9 408,9	12 630,4	13 569,5	9 549,3	107 %	70 %
Itaalia	4 331,9	7 589,5	8 587,3	5 218,8	113 %	61 %
Läti	61 263,3	92 252,1	81 991,8	47 853,8	89 %	58 %
Leedu	6 226,7	7 623,7	8 019,2	5 443,3	105 %	68 %
Luksemburg	9 334,7	10 991,2	11 681,2	8 448,3	106 %	72 %
Malta	316,6	644,1	584,6	456,7	91 %	78 %
Madalmaad	1 002,2	1 210,2	1 148,7	863,7	95 %	75 %
Poola	2 851,8	4 985,7	5 530,5	3 383,5	111 %	61 %
Portugal	91 253,3	111 420,6	104 498,4	76 329,2	94 %	73 %
Rumeenia	28 838,2	36 306,4	45 445,8	29 644,3	125 %	65 %
Slovakkia	35 207,3	41 415,1	54 858,6	26 048,7	132 %	47 %
Sloveenia	16 573,8	20 867,6	20 717,8	12 037,5	99 %	58 %
Hispaania	4 514,5	5 665,1	6 613,7	4 440,7	117 %	67 %
Rootsi	54 902,9	72 647,3	73 455,5	34 990,0	101 %	48 %
Interreg	4 615,1	8 816,2	8 019,8	5 964,8	91 %	74 %
Ühendkuningriik	16 334,2	26 427,9	28 113,1	19 237,6	106 %	68 %
Kõik kokku	541 087,1	736 310,1	772 956,5	483 801,2	105 %	63 %

Allikas: vt lisa 1.2.

LISA 3

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – kavandatud summad kliimaeesmärkide jaoks
koos kumulatiivsete projekti valiku- ja kasutusmääradega 31. detsembriks 2021

Fond	ELi kavandatud summa	Kliimameetmetele eraldatud summa		Valitud projektide väärtus 2021. aasta lõpuks (hinnanguline ELi osa)	Kliimameetmetele eraldatud summa		Projektides kulutatud summa 2021. aasta lõpuks (hinnanguline ELi osa)	Kliimameetmetele kulutatud summa
	miljardit eurot	miljardit eurot	%	miljardit eurot	miljardit eurot	%	miljardit eurot	miljardit eurot	%
Ühtekuuluvusfond	61,5	16,7	27 %	77,8	21,8	28 %	41,4	10,6	26 %
EAFRD	135,4	78,7	58 %	133,2	79,4	60 %	83,1	53,2	64 %
EMKF	5,7	0,98	17 %	4,9	0,9	18 %	3,1	0,6	18 %
ERF	223,8	39,3	18 %	252,5	40,9	16 %	137,3	19,9	15 %
ESF ja noorte tööhõive algatus	108,4	1,6	1 %	111,3	13,2	12 %	65,7	7,0	11 %
Kokku	534,7	137,3	26 %	579,7	156,2	27 %	330,5	91,3	28 %

Allikas: Euroopa Komisjon.

LISA 4

Paketist REACT-EU otsustatud eraldis (tuhandetes eurodes) 2022. aasta novembri seisuga

	Paketist REACT-EU programmi kohta saadaolevad ELi eraldised			Otsustatud ELi summad
	2021	2022	Kokku	ERF	ESF	FEAD	Kokku
AT	218,33	59,54	277,87	157,70	114,17	6,00	277,87
BE	258,85	71,09	329,94	124,61	159,24	46,09	329,94
BG	436,36	139,65	576,01	256,41	266,04	38,56	561,01
CY	111,43	20,89	132,32	46,43	65,00	0,00	111,43
CZ	834,78	317,09	1 151,87	1 147,98	0,00	3,89	1 151,87
DE	1 886,64	517,25	2 403,89	1 502,18	850,49	0,00	2 352,67
DK	177,78	32,73	210,51	155,83	54,68	0,00	210,51
EE	177,75	29,67	207,42	190,16	12,76	4,50	207,42
ES	10 855,37	3 629,54	14 484,91	7 812,81	4 075,52	177,00	12 065,33
FI	134,51	36,64	171,15	119,52	51,63	0,00	171,15
FR	3 092,95	848,05	3 941,00	2 517,47	1 165,00	104,03	3 786,50
GR	1 707,88	277,86	1 985,74	1 607,88	100,00	0,00	1 707,88
HR	571,50	101,06	672,56	31,50	530,00	10,00	571,50
HU	881,20	104,38	985,58	633,10	352,48	0,00	985,58
IE	88,33	53,27	141,60	0,00	88,33	0,00	88,33
IT	11 303,49	3 084,28	14 387,77	6 182,33	6 505,78	199,38	12 887,49
LT	273,70	50,45	324,15	278,15	46,00	0,00	324,15
LU	139,83	3,90	143,73	69,69	73,20	0,85	143,73
LV	209,99	20,39	230,38	199,95	22,49	7,93	230,38
MT	111,20	11,16	122,36	11,16	111,20	0,00	122,36
NL	440,83	120,72	561,55	280,77	280,77	0,00	561,55
PL	1 644,72	268,02	1 912,74	1 825,07	79,83	0,00	1 904,89
PT	1 594,15	544,62	2 138,77	1 369,12	278,90	0,00	1 648,02
RO	1 323,88	216,18	1 540,06	1 250,06	234,00	56,00	1 540,06
SE	287,35	79,03	366,38	73,28	293,10	0,00	366,38
SI	262,18	15,67	277,85	255,74	13,21	8,90	277,85
SK	615,98	129,21	745,18	235,78	486,47	22,93	745,18
Kokku	39 640,94	10 782,33	50 423,27	28 334,69	16 310,27	686,06	45 331,03

Allikas: https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/cdnu-kc2j      
Käesoleva andmelooga esitatakse ajakohastatud seisukoht „Programmi kohta saadaolevate ELi eraldiste“ ja „Otsustatud ELi summade“ kohta. https://cohesiondata.ec.europa.eu/d/26d9-dqzy