EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2023/1908,

10. mai 2023,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2023),

A.	arvestades, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) asutati nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (1);

arvestades, et Euroopa Prokuratuur on uus sõltumatu liidu prokuratuur ning vastutab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise eest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (2) sätestatud kuritegude toimepanijate ja kaasosaliste kohtu ette viimise eest, nagu on osutatud määruses (EL) 2017/1939;

arvestades, et Euroopa Prokuratuur sekkub olukorras, kus asjaomaseid kuritegusid saavad uurida ja nende eest süüdistusi esitada ainult riiklikud asutused, kuid nende volitused lõppevad oma riigi piiridel, ning teistel organisatsioonidel, nagu Eurojust, OLAF ja Europol, ei ole vajalikke volitusi asjaomaste kriminaaluurimiste elluviimiseks ja süüdistuste esitamiseks;

arvestades, et Euroopa Prokuratuuri pädevus hõlmab mitut liiki pettusi, sealhulgas käibemaksupettusi, mille kahju on suurem kui 10 miljonit eurot, rahapesu, korruptsiooni ja muid pettusi, mille puhul Euroopa Prokuratuur täidab osalevate liikmesriikide pädevates kohtutes prokuröri ülesandeid, kuni juhtum on lõplikult lahendatud;

E.	arvestades, et Euroopa Prokuratuuri menetlustoimingud alluvad kohtulikule kontrollile liikmesriikide kohtutes ja Euroopa Kohtul on nende toimingute kohta tehtavate eelotsuste või kohtuliku kontrolli teel täiendavad volitused, et tagada ELi õiguse järjepidev kohaldamine;

arvestades, et Euroopa Prokuratuur koosneb kesktasandist, mille peakorter asub Luxembourgis ja mis koosneb Euroopa peaprokurörist, 22 Euroopa prokurörist (üks igast osalevast ELi riigist) ja haldusdirektorist, ning detsentraliseeritud (riiklikust) tasandist, mis koosneb Euroopa delegaatprokuröridest 22 osalevas ELi liikmesriigis;

arvestades, et kesktasandil moodustavad Euroopa peaprokurör ja 22 Euroopa prokuröri Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi ning teevad järelevalvet uurimiste ja süüdistuste esitamise üle, mida viivad riiklikul tasandil läbi Euroopa delegaatprokurörid, kes tegutsevad oma riigi ametiasutustest täiesti sõltumatult;

arvestades, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 93 kohaselt täidab Euroopa Prokuratuuri haldusdirektor Euroopa Prokuratuuri eelarvevahendite käsutajana tema eelarvet omal vastutusel ja eelarves heakskiidetud piirides ning saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta;

I.	arvestades, et Euroopa Prokuratuuri finantseeskirjade artikli 50 lõike 2 kohaselt tegutseb komisjoni peaarvepidaja ka Euroopa Prokuratuuri peaarvepidajana ja vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise eest, mis konsolideeritakse liidu raamatupidamise aastaaruandega;

J.	arvestades, et praeguse raamistiku kohaselt kontrollib lõplikku raamatupidamisaruannet kontrollikoda ning nõukogu saab soovitada ja Euroopa Parlament otsustada, kas anda heakskiit Euroopa Prokuratuuri haldusdirektori tegevusele asjaomase aasta eelarve täitmisel;

K.	arvestades, et Euroopa Prokuratuur alustas oma tegevust 1. juunil 2021 ja saavutas Euroopa Komisjonist rahalise sõltumatuse alates 24. juunist 2021 ning koostab sel aastal esimese raamatupidamise aastaaruande;

väljendab heameelt Euroopa Kontrollikoja positiivse arvamuse üle Euroopa Prokuratuuri 2021. aastal lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tulude ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri pingutuste üle luua tegevusstruktuur ja tugisüsteem, mis võimaldaks tal toimida liidu sõltumatu prokuratuurina, eelkõige töötajate värbamise üle kesk- ja detsentraliseeritud tasandile, spetsiaalse kriminaalasjade haldamise süsteemi loomise üle, sealhulgas tarkvara hankimise ja juurdepääsu üle oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmebaasidele ning intensiivse koostöö üle asjaomaste partneritega;

on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse ja haldusjuhtimise esimesel aastal saadud kogemused on tuvastanud määruses (EL) 2017/1939 mitu puudust, mis nõuavad seega komisjoni õigeaegset sekkumist; kutsub komisjoni üles alustama Euroopa Prokuratuuriga aktiivset dialoogi ja esitama viivitamata piisavalt põhjaliku ettepaneku määruse (EL) 2017/1939 muutmiseks, mille eesmärk on kõrvaldada olemasolevad puudused, eelkõige finants- ja inimressurssidega seotud siseprotsesside valdkonnas; palub Euroopa Prokuratuuril teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni aegsasti meetmetest, mida on võetud puuduste või võimalike uute tuvastatud vajakajäämiste kõrvaldamiseks;

rõhutab, et kõiki taaste- ja vastupidavusrahastu raames riiklikes kavades kirjeldatud reformidel ja investeeringutel põhinevate vahe-eesmärkide ja sihtide täitmiseks tehtud makseid käsitatakse liidu rahana; rõhutab, et seega kuuluvad kõik seotud projektid, tehingud, hanked või muu tegevus Euroopa Prokuratuuri pädevusse; kutsub kõiki liikmesriike üles tegema Euroopa Prokuratuuriga täielikku koostööd kõigis uurimistes, mis on seotud taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et Euroopa Prokuratuurile 2021. aastaks eraldatud kogueelarve oli 26,3 miljonit eurot, mida on võrreldes algselt ette nähtud eelarvega (45 miljonit eurot) vähem; märgib, et veel 9 200 000 eurot eraldati ja kasutati ära ajal, mil Euroopa Prokuratuur tegutses rahastamise seisukohast veel komisjoni osana; mõistab, et algselt eeldatud 45 miljonist eurost tagastati 9 500 000 eurot liidu eelarvesse; juhib tähelepanu asjaolule, et 9,5 miljoni euro suurune assigneeringute tagastamine tulenes viivitusest nii Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamisel kui ka Euroopa Prokuratuuri tegevuse alustamisel ning asjaolust, et koosseisuliste töötajate värbamiseks eraldatud eelarvekvooti ei kasutatud, sest ametikohtade loetelu ei kohandatud vastavalt;

märgib, et 2021. aastal suurenes Euroopa Prokuratuuri eelarve 2020. aastaga (11,6 miljonit eurot) võrreldes märkimisväärselt, mis tulenes sellest, et määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmisel 2017. aastal alahinnatud töökoormust kriminaalasjades korrigeeriti; rõhutab, et inim- ja finantsressursse tuleb kasvava töökoormusega kohandada ning Euroopa Prokuratuuri eelarvet seetõttu suurendada;

võtab teadmiseks, et eelarve täitmise määr oli kulukohustuste assigneeringute osas 97 % ja maksete assigneeringute osas 71 %; rõhutab, et maksete assigneeringutest kanti 2022. aastasse üle 26 %; märgib, et 83 % maksetehingutest tehti ettenähtud tähtaja jooksul ja keskmine makseaeg oli 21,1 päeva; rõhutab, et 34 % hilinenud maksetest hilines 1 päev ja 75 % hilinenud maksetest hilines vähem kui 5 päeva; soovitab Euroopa Prokuratuuril vähendada makseviivitusi elektrooniliste lahenduste täieliku ja tõhusa kasutamisega, mis aitab muuta institutsioonid läbipaistvamaks ja säästvamaks;

märgib, et COVID-19 pandeemial ei olnud üldiselt Euroopa Prokuratuuri tegevusele vahendite koondamise, vajalike ümberpaigutamiste või investeeringute ning kaupade ja teenuste turukulude mõttes konkreetset mõju; märgib siiski, et pandeemiakriis võis vähesel määral takistada Euroopa delegaatprokuröride õigeaegset ametisse nimetamist, lükates edasi prokuratuuri- ja uurimistoimingute alustamist;

märgib, et kõige olulisem immateriaalne vara on Euroopa Prokuratuuri spetsiaalne IT-süsteem, mida kasutatakse Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade ja muude konfidentsiaalsete andmete turvaliseks sisestamiseks, haldamiseks ja edastamiseks ning mis on seotud liikmesriikide süsteemidega (kriminaalasjade haldamise süsteem – CMS); märgib, et tarkvara arendamine algas enne seda, kui Euroopa Prokuratuur sai Euroopa Komisjonist sõltumatuks, ja kuni selle ajani CMSi eest makstud sisemine väärtus on komisjonilt üle kantud;

10.

täheldab, et suurem osa materiaalsest varast kanti komisjonilt Euroopa Prokuratuurile üle tasuta ning sellest annetusest saadud asjaomane tulu on raamatupidamisarvestuses kajastatud tuluna;

11.

märgib, et see hiljutine õiguste ja kohustuste komisjonilt üleandmine pärast määruse (EL) 2017/1939 vastuvõtmist, isegi kui seda kokkulepitud rakenduskorra kohaselt eeldati, nõuab Euroopa Prokuratuurilt siiski märkimisväärseid pingutusi hilinenud maksete küsimusega tegelemiseks, oma sisemiste finantsreeglite järgimiseks, sealhulgas oma tegevuse operatiiv- ja finantsaspektidega seotud kontrollideks;

12.

innustab Euroopa Prokuratuuri kasutama e-arveldamise menetlusi, et tagada maksete tegemisega seotud toimingute tõhusam haldamine;

13.

võtab teadmiseks asjakohased jooksva tegevusega (koosolekud ja lähetused) seotud lisakulud, mis tekkisid Euroopa delegaatprokuröridega seoses lisaks nende töötasule ja mis loeti Euroopa Prokuratuuri eelarves määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 5 kohaselt tegevuskuludeks;

14.

mõistab, et Euroopa Prokuratuur uurib võimalust saada teenuseid liikmesriikide vandetõlkidelt, keda pädevad riiklikud asutused tunnustavad selliste kinnitatud tõlgete ainuõiguslike pakkujatena, mis on kohtumenetlustes vastuvõetavad ja kasutatavad, või otseselt panustada Euroopa delegaatprokuröride selliste teenustega seotud kulude katmisse riiklikul tasandil kantud kulude hüvitamise kaudu;

15.

tuletab meelde, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 31 ning artikli 91 lõigete 5 ja 6 (millega nähakse ette olukorrad, kus võib vaja minna rahalist panust Euroopa Prokuratuuri eelarvest, et katta uurimiskulusid detsentraliseeritud tasandil ja riiklikul tasandil tehtavaid erakordselt kulukaid uurimismeetmeid) rakendamiseks on vaja kohandada asjaomaseid finantsreegleid, mis praegu ei võimalda liikmesriikide kohtusüsteemide kantud kulude hüvitamist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse tundlikkuse ja konfidentsiaalsuse tõttu ei pruugi hankemenetluse algatamine teada olla ning seetõttu tuleb reeglites arvesse võtta võimalust sõlmida Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide vahel rahastamislepinguid ja teenustaseme kokkuleppeid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sellega seoses meetmeid, tehes ettepaneku finantsmääruse asjakohaste muudatuste tegemiseks, võttes samal ajal arvesse vajadust jaotada selliste kulude koormus proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt;

16.

on teadlik, et eelarvemenetluse raames teavitatakse komisjoni Euroopa Prokuratuuri vajadustest järgmise aasta 31. jaanuariks; märgib, et prognooside tulemustes, mis on olulised selliste vajaduste kvantifitseerimiseks, võetakse nõuetekohaselt arvesse kriminaalasjadega seotud töökoormuse hinnangulist mahtu (sissetulevate kuriteoteadete ja algatatud uurimiste keskmine arv ning käimasolevate uurimiste „küpsusaste“); märgib siiski, et selles prognoosis ei võeta arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtu mõju, mis on suurendanud olemasolevate vahendite summat ning pettuse ja halva juhtimise ohtu; juhib tähelepanu asjaolule, et eelarveliste vajaduste kvantifitseerimise lisakeerukus tuleneb nii sellest, et Euroopa Prokuratuuri pädevus on oma olemuselt kohustuslik ja tal puudub kaalutlusõigus uurimiste ja süüdistuste esitamise otstarbekuse küsimuses, kui ka kindla seose puudumisest uurimiste arvu ja nende kulude vahel, mida on väga raske prognoosida; rõhutab, et Euroopa Prokuratuurile tuleb anda piisavad vahendid ja vajalikud õigused, et ta saaks oma ülesandeid edukalt täita;

17.

märgib, et igas osalevas liikmesriigis on küsitud selgitust selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavatest pettustest Euroopa Prokuratuurile teatatakse, ning et käimas on arutelu selle üle, kuidas Euroopa Prokuratuur saaks sellega seoses tulemuslikult sekkuda;

18.

tunneb muret selle pärast, et puudub kindlus parandusmeetmete suhtes, mida saaks võtta pärast selliste taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavate pettuste avastamist ja nende eest vastutusele võtmist;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon annaks sellega seoses asjakohaseid suuniseid ja teavitaks eelarvepädevaid institutsioone ammendavalt võimalustest;

20.

jagab seisukohta, et nii Euroopa Prokuratuuri eelarve kui ka personaliga seotud ressursside keskpika perioodi raamistiku puudumine ajal, mil on vaja kiiresti hoogustada tegevust ja luua haldusbaas, piirab võimalusi, mis tuleks teha kättesaadavaks, et saavutada maksimaalne paindlikkus organisatsioonilise taristu arendamisel niivõrd uuendusliku projekti jaoks nagu Euroopa Prokuratuur;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

21.

ergutab Euroopa Prokuratuuri oma tulemusnäitajate kogumit korrapäraselt läbi vaatama, tuginedes oma konkreetse tegevusmudeli rakendamisel saadud kogemustele;

22.

võtab teadmiseks, et 2021. aastal sai Euroopa Prokuratuur võimalike kuritegude kohta 2 832 teadet, neist 1 351 riikide ametiasutustelt, 190 liidu institutsioonidelt, organitelt, organisatsioonidelt ja asutustelt, 1 282 erasektori osalejatelt ja 9 ex officio; mõistab, et pärast esitatud teabe kontrollimist kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikega 6 leidis Euroopa Prokuratuur, et on alust kasutada oma volitusi ning alustada või algatada uurimisi 576 juhtumi puhul (2021. aasta lõpus oli pooleli 84 hindamist), millest 31 edastati pärast Euroopa Prokuratuuri volituste teostamist liikmesriikide ametiasutustele; märgib, et 2021. aastal esitas Euroopa Prokuratuur viis süüdistust ja kohtud tegid Euroopa Prokuratuuri juhtumites ühe lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse, samal ajal kui veel kolme juhtumi puhul kohaldati lihtmenetlust;

23.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Prokuratuuril on käimas tervikliku talitluspidevuse kava vastuvõtmise protsess; rõhutab, kui oluline on võtta võimalikult kiiresti vastu talitluspidevuse kava, et vältida häireid Euroopa Prokuratuuri tegevuses, kuid olla valmis ka tulevasteks tormilisteks sündmusteks;

24.

kutsub komisjoni ja ennekõike osalevaid liikmesriike üles kaaluma Euroopa Prokuratuuri volituste ja pädevuse laiendamist, nii et see hõlmaks liidu piiravate meetmete rikkumiste uurimist, nende eest süüdistuse esitamist ja vastutusele võtmist;

Personal, võrdsus ja töötajate heaolu

25.

kiidab asjaolu, et Euroopa Prokuratuur viib ellu intensiivset värbamis- ja integreerimisprotsessi, mille eesmärk on tagada viivitamata täieliku tegevussuutlikkuse saavutamine;

26.

võtab teadmiseks, et ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate ametikohtade täitmise määr on 94 % ning et 22 osalevas liikmesriigis oli 95 Euroopa delegaatprokuröri (esialgselt eelarvestatud 140st);

27.

tõdeb, et 2021. aasta lõpus oli Euroopa Prokuratuuril kokku 217 töötajat, kellest 122 olid kesktasandi koosseisulised töötajad (91 ajutist teenistujat ja 31 lepingulist töötajat), samal ajal kui riiklikel büroodel oli 95 erinõunikku, ning et mõlemal tasandil valitseb hea sooline tasakaal; märgib siiski, et juhtkonna sooline koosseis ei ole optimaalne (neli meest ja üks naine) ning et seda aspekti tuleks parandada koos mitmekesisuse strateegia väljatöötamisega, et muu hulgas piisavalt ergutada Euroopa Prokuratuuri ametikohtadele kandideerima puuetega inimesi;

28.

peab kahetsusväärseks, et mitme liikmesriigi Euroopa delegaatprokuröride valikumenetlused algselt eelarvesse kantud ametikohtade täitmiseks on korduvalt ebaõnnestunud mitmel põhjusel, sealhulgas töötasu suurus (80 % AD 9 tasemest – kooskõlas erinõunike staatusega, mis ei ole mõnikord Euroopa delegaatprokuröridelt oodatava kvalifikatsiooni ja kogemustega kooskõlas), selge karjääriväljavaate puudumine ning ebakindlus seoses nende sotsiaal- ja tervisekindlustusega;

29.

on veendunud, et Euroopa delegaatprokuröride haldusstaatusest tulenev keerukus (liikmesriigid peavad tagama nende sotsiaalsed õigused ja hüvitised, sealhulgas pensioniõigused, tööaja ja puhkuste korra, ning nende töötasu makstakse ELi eelarvest ja arvutatakse protsendina liidu ametniku töötasust) vähendab nende ametikohtade atraktiivsust ja teeb nende ametisse nimetamise protsessi vähem valikuliseks;

30.

mõistab, et üldiste personalieeskirjade rakenduseeskirja kohaldamine Euroopa delegaatprokuröride suhtes ohustab kohtusüsteemi sõltumatust, kuid Euroopa Prokuratuuri staatus ei võimalda võtta Euroopa delegaatprokuröride jaoks vastu alternatiivset rakenduseeskirja, mis ei kuuluks personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetluse alla ja mida ei peaks eelnevalt heaks kiitma komisjon; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuur on ainus prokuröre palkav liidu institutsioon ja et nende sõltumatus on prokuratuuri heaks toimimiseks ülioluline; kutsub komisjoni üles seda küsimust käsitlema ja tagama õigusraamistikus vajaliku paindlikkuse, et võtta täielikult arvesse prokuröride eristaatust Euroopa Prokuratuuri töötajatena; on veendunud, et selline olukord annab lisaargumente, mis toetavad veelgi määruse (EL) 2017/1939 ja Euroopa Prokuratuuri staatuse läbivaatamist;

31.

tunnustab Euroopa Prokuratuuri juhtkonda, et ta on oma õiguste piires võtnud selle küsimusega tegelemiseks kõikvõimalikud elujõulised meetmed, kasutades olemasolevaid vahendeid, et pandeemiajärgsetele probleemidele vaatamata suurendada ametikohtade täitmise määra ja kiirendada värbamisprotsessi; on teadlik pandeemiajärgsetest piirangutest ja väga konkurentsivõimelise Luksemburgi tööturu iseärasustest ning märgib, et kuna Luksemburg ei ole töökohana eelkõige elukalliduse tõttu atraktiivne, on see vähendanud ka kandidaatide geograafilist mitmekesisust; märgib, et finantspaketi ja karjäärivõimaluste poolest on Euroopa Prokuratuur vähem konkurentsivõimeline kui neli liidu institutsiooni, kelle töötajad on Luxembourgis (Euroopa Parlament, komisjon, Euroopa Kohus ja kontrollikoda), kuna ta ei saa pakkuda võimalust saada liidu ametnikuks, ning et ainus Luxembourgis asunud liidu asutus on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames liidetud ja kolitud Brüsselisse;

32.

tunneb muret kolmandate isikute äriteenuste ja ajutiste töötajate sagedase kasutamise pärast enamikus valdkondades, kus liidu avaliku sektori teenistujate arvu ei ole heaks kiidetud ja mis on mõnikord loonud mitteoptimaalsed töötingimused, mis on tingitud märkimisväärse arvu Euroopa Prokuratuuri töötajate suurest töökoormusest pika aja vältel; kutsub komisjoni üles tegelema oma tulevaste ametikohtade loetelude koostamisel viivitamata Euroopa Prokuratuuri töötajate vähesusega;

33.

nõustub kontrollikojaga, et osutatud puudused finantsjuhtimises kajastavad ka rahastamis- ja hankefunktsioonidele eraldatud vahendite nappust ning kujutavad endast nõrkust Euroopa Prokuratuuri personalijuhtimises;

34.

võtab teadmiseks, et inimressurssidega seoses tuleb tähelepanu pöörata läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete täielikule järgimisele, ning – olles teadlik pakilisusest ja survest, mis oli Euroopa Prokuratuuri põhitegevuse algustapis valdav–, tuletab meelde vajadust võtta järelmeetmeid seoses kontrollikoja poolt mõne värbamismenetluse elluviimise kohta tehtud järeldustega;

35.

tunneb heameelt selle üle, et umbes 86 % värvatud töötajatest on võetud tööle Euroopa Prokuratuuri osakondadesse uurimisega seotud ülesannete täitmiseks (186 töötajat, sealhulgas 95 Euroopa delegaatprokuröri);

36.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri personalistrateegias keskendutakse 2022.–2023. aastal tegevusressursside suurendamisele ning et ka haldus- ja kesksed tugifunktsioonid peavad kasvama, et toetada põhitegevusega tegelevate töötajate kasvavat arvu, ning et lisapersonali värbamine on äärmiselt oluline ka nõuetele vastavuse ja riskijuhtimise funktsioonide ning digi- ja turvateenuste valdkonnas;

37.

võtab teadmiseks, et 2021. aastaks vastu võetud töökorras, mis võeti vastu pärast kontorisse tööle naasmise lubamist, nähti ette kodukontoris töötamine kuni 2,5 päeva nädalas ning enamik töötajaid kasutas seda võimalust laialdaselt; mõistab, et Euroopa Prokuratuur viib oma poliitika komisjoni hiljutiste rakenduseeskirjadega tööaja ja hübriidtöö kohta kooskõlla;

Eetikaraamistik ja läbipaistvus

38.

märgib, et Euroopa Prokuratuur töötab praegu välja oma eetikaraamistiku põhijooni; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on oma riskipõhise juhtimise osana võtnud vastu pettusevastase strateegia, kõik töötajad esitavad huvide konflikti deklaratsiooni, kõigi põhitegevuses osalevate töötajate suhtes kehtib salastatud teabele juurdepääsu loa taotlemise nõue ning et huvide deklaratsioonide esitamist nõutakse ja kontrollitakse kõigi süüdistuse esitamisega seotud ülesannete ja haldusdirektori puhul;

39.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Prokuratuuri kolleegium võttis vastu rikkumisest teatamist käsitlevad rakendusnormid, ning mõistab, et selliste sätete suhtes kohaldatakse nüüd arvukamaid praktilisi rakendusmeetmeid;

40.

on teadlik juhtumist, mille Euroopa Ombudsman algatas 2021. aastal seoses Euroopa delegaatprokuröri ametisse nimetamise menetlusega; mõistab, et kuna sama kaebuse esitaja on esitanud sama kaebuse Euroopa Liidu Kohtule, otsustas Euroopa Ombudsman juhtumi käsitlemise lõpetada, võttes arvesse, et ombudsman ei või kaebusi läbi vaadata, kui tõstatatud küsimuste suhtes on käimas või on ellu viidud kohtumenetlus;

41.

nõuab selliste väliste ettevõtete kasutamise lõpetamist, kes jätkavad Yale’i ülikooli loendi (3) kohaselt tegevust Venemaal;

Digitaliseerimine, küberturvalisus ja andmekaitse

42.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteem põhineb komisjoni konkurentsi peadirektoraadis välja töötatud süsteemil ning et kuigi ei ole arutatud võimalusi ühendada see süsteem teiste samaväärsete vahenditega (mida kasutavad näiteks OLAF või Europol), tagatakse siiski ulatuslik koostalitlusvõime, kasutades komisjoni poolt välja töötatud ja kättesaadavaks tehtud kontseptsioone ja komponente;

43.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi haldab täielikult Euroopa Prokuratuur ja kuigi selle arendamine toimub allhanke korras, haldab lepingut spetsiaalne Euroopa Prokuratuuri kriminaalasjade haldamise süsteemi programmimeeskond; märgib, et operatiivsüsteemi ja selle andmeid hoitakse ja töödeldakse Euroopa Prokuratuuri enda andmekeskuses, mida haldab spetsiaalne kriminaalasjade haldamise süsteemi tugirühm;

44.

tunneb heameelt selle üle, et tähelepanu on pööratud automaattõlketeenuste kasutamisele ning prokuröridele, kesktasandi töötajatele ja muudele töötajatele mõeldud tõlkeportaali väljatöötamisele, et tõhustada juhtumite menetlemist ja piirata tõlkimisega seotud kulude suurenemist, kuivõrd need Euroopa Prokuratuuri suurenevat töökoormust arvesse võttes eeldatavasti suurenevad;

45.

ergutab Euroopa Prokuratuuri arendama edasi oma küberturvalisuse alast suutlikkust, et täiendada ja teha koostööd CERT-EU ja komisjoni informaatika peadirektoraadi talitustega;

46.

võtab teadmiseks, et 2021. aastal investeeriti 547 000 eurot audiovisuaal- ja tehnilistesse seadmetesse ja sisseseadesse ning et vastavalt 872 000 ja 4 871 000 eurot investeeriti haldus- ja põhitegevusega seotud IKT-toodetesse/-teenustesse (riistvara, tarkvara, teenused, analüüs, programmeerimine ja tehniline abi); märgib, et 2021. aastal kasutas Euroopa Prokuratuur täielikult ära COVID-19ga seotud tööalastest kohandustest tulenevat arengut, tuginedes videokonverentsiseadmete puhul komisjoni informaatika peadirektoraadile ja algatades projekti, et luua kõigis Euroopa Prokuratuuri koosolekuruumides täielik valmidus videokonverentside pidamiseks;

Hooned ja turvalisus

47.

on teadlik, et 2021. aastal sai Euroopa Prokuratuur Luksemburgi valitsuselt tasuta kokku 8 335 ruutmeetrit kontoripinda, mille üür läheks maksma ligikaudu 3 901 000 eurot aastas, ning et lisaks pakkus Luksemburgi valitsus 2021. aastal ruumide tasuta renoveerimist hinnanguliselt 2 700 000 euro väärtuses;

48.

märgib, et vaatamata peakorterilepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatule ei ole veel sõlmitud üürilepingut asukohaliikmesriigi ametiasutustega, kes annavad kontoripinda tasuta; nõustub kontrollikojaga, kes rõhutab, et kirjaliku ametliku üürilepingu puudumise tõttu ei pruugita suuta tagada Euroopa Prokuratuurile pikaajaliselt piisavat stabiilsust, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks; mõistab, et Euroopa Prokuratuur on oma osa tööst lõpule viinud ja andnud küsimuse üle vastuvõtva liikmesriigi ametiasutusele; kutsub Luksemburgi ametiasutusi üles protsessi kiirendama ja selle viivitamata lõpule viima;

Keskkond ja kestlikkus

49.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri kasutatavat hoonet ja asjaomaseid teenuseid pakuvad Luksemburgi ametiasutused, kes vastutavad ka kestlikkuse ja energiatõhususega seotud investeeringute eest;

50.

kutsub Euroopa Prokuratuuri üles võtma vastu oma töötajate kestliku liikuvuse strateegia;

Institutsioonidevaheline koostöö

51.

kiidab Euroopa Prokuratuuri pingutusi teha partnerite ja sidusrühmadega tihedat koostööd ja koordineerida tegevust;

52.

toonitab, et 2021. aastal sõlmis Euroopa Prokuratuur koostöölepingu komisjoniga ja töökorra Euroopa Investeerimispanga grupi, OLAFi, Euroopa Kontrollikoja, Europoli ja Eurojustiga;

53.

väljendab heameelt 21 teenustaseme kokkuleppe ja vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise üle teiste liidu institutsioonide ja organitega, et maksimeerida juba olemasolevatest lepingulistest vahenditest saadavat kasu;

54.

rõhutab, kui oluline on alustada tulemuslikku dialoogi Euroopa Prokuratuuris mitteosalevate liikmesriikidega; märgib, et 2021. aastal algatas Euroopa Prokuratuur 48 uurimist, mis hõlmasid mitteosalevaid liikmesriike; märgib, et kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevatel asjakohastel liidu õigusaktidel põhinev koostöö toimib sujuvalt Taani, Ungari ja Rootsiga, isegi kui see toimub Euroopa Prokuratuuris osalevate riikidega võrreldes erinevas tempos; jagab Euroopa peaprokuröri väljendatud muret Iirimaa ja Poola poolse koostöö puudumise pärast Euroopa Prokuratuuri uurimistes, mis nõuavad neilt kahelt mitteosalevalt liikmesriigilt tõendite kogumist;

55.

tunneb muret mitteosalevate liikmesriikide koostöö puudumise pärast sellest ajast saadik, kui Euroopa Prokuratuur 2021. aasta juunis oma tööd alustas, ning selle pärast, et see mõjutab eelkõige tõendite kogumist; rõhutab, et 2022. aasta seisuga on Poolaga seotud Euroopa Prokuratuuri uurimiste arv kõigist mitteosalevatest riikidest suurim; peab kahetsusväärseks, et Poola viivitas väga kaua, enne kui ta tegi oma kriminaalmenetluse seadustikus Euroopa Prokuratuuriga sõlmitud töökorra rakendamiseks vajaliku muudatuse; märgib, et eespool nimetatud muudatus on vahepeal vastu võetud; kutsub mitteosalevaid liikmesriike üles täielikult täitma oma kohustusi tagada Euroopa Prokuratuuriga lojaalne koostöö;

56.

kutsub komisjoni üles edendama teiste veel mitteosalevate liikmesriikide Euroopa Prokuratuuris osalemist; kutsub neid riike üles loobuma lähenemisviisidest, mis võivad viia puutumatuse ja privileegiga seotud piirkondade loomiseni, ning võtma vastu vähemalt koostöölepingud, mis tulemuslikult hõlbustavad Euroopa Prokuratuuri tegevust, tagades Euroopa Prokuratuuriga tehtava lojaalse koostöö; julgustab ka Euroopa Prokuratuuri looma tõhusa ja tulemusliku töökorralduse liidu viie mitteosaleva liikmesriigiga ning tegema kindlaks, kuidas Euroopa Prokuratuur saaks nendega paremini koostööd teha;

57.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri koostööd komisjoniga haldusliku sissenõudmise ja kaitsemeetmete valdkonnas, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/1939 artikli 103 lõikes 2, reguleeritakse komisjoniga sõlmitud koostöölepinguga; märgib, et sellega seoses ei ole Euroopa Prokuratuur veel tagasisidet andnud; mõistab, et artikli 103 lõike 2 kohase koostöö edukas rakendamine nõuab koordineerimist Euroopa delegaatprokuröridega liikmesriikides, ning on teadlik, et Euroopa Prokuratuuri sõltumatuse üldpõhimõtte järgimine ja kooskõla tema uurimiste tõhususe ja tulemuslikkuse eesmärgiga on väga olulised; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles nõustama delegaatprokuröre nende püüdlustes toetada komisjoni pingutusi liidu eelarve kaitsmisel ning palub nii Euroopa Prokuratuuril kui ka komisjonil selles konkreetses küsimuses aru anda;

58.

julgustab Euroopa Prokuratuuri tegema tihedat koostööd ja tugevdama koostööd Euroopa Kontrollikoja, OLAFi ja ombudsmaniga, et vältida uurimiste dubleerimist, ning rõhutab vajadust arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi;

59.

võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri vaatlejastaatuse kriminaaltulu jälitamisega tegelevate asutuste vahelises Camdeni võrgustikus (CARIN) alates 2020. aasta detsembrist ja rahvusvahelistes äritehingutes altkäemaksuga võitlemise töörühmas (WGB), samuti kutse osaleda vaatlejana Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) õiguskaitseametnike kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel ning 2021. aastal rahapesuvastase töökonna (FATF/GAFI) sekretariaadiga peetud esialgsetel kohtumistel, et valmistada ette Euroopa Prokuratuuri taotlus saada vaatlejaks;

Teabevahetus

60.

märgib, et Euroopa Prokuratuuri välise kommunikatsiooni keskmes on tema platvormi veebisait (www.eppo.europa.eu), mida jagatakse Euroopa Prokuratuuri ametlike kontode kaudu Facebookis, Twitteris ja LinkedInis, ning et sellised platvormid pakuvad mitmesuguseid võimalusi (avaliku juurdepääsu taotlemine dokumentidele, kodanike, ajakirjanike ja võimalike taotlejate kontaktvormid);

61.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa peaprokurör, Euroopa prokurörid ja mitu spetsialiseerunud töötajat on avaldanud pressiteateid, ajakohastanud teavet sotsiaalmeedias ja andnud intervjuusid Euroopa Prokuratuuri põhitegevuse ja institutsioonilise tegevuse kohta, et märkimisväärselt suurendada teadmisi ja teadlikkust Euroopa Prokuratuuri rollist ja tegevusest;

62.

ergutab Euroopa Prokuratuuri lisama oma strateegiliste meetmete hulka sihipärase tegevuse, mille eesmärk on suurendada Euroopa Prokuratuuri nähtavust ning toetada teadmisi ja arusaamist liidu visioonist ja lähenemisviisist liidu ja maksumaksjate huvide kaitsmisel.

(1) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283 31.10.2017, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(3) https://som.yale.edu/story/2022/over-1000-companies-have-curtailed-operations-russia-some-remain