(1)

Õiglase ja tõhusa maksustamise tagamine siseturul ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemine on jätkuvalt liidu olulised poliitilised prioriteedid. Kuigi viimastel aastatel on selles valdkonnas tehtud olulisi edusamme, eelkõige seoses maksustamise vältimise vastast võitlust käsitleva nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (10) vastuvõtmisega ja halduskoostööd käsitleva nõukogu direktiivi 2011/16/EL (11) kohaldamisala laiendamisega, on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda konkreetsete tuvastatud maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade vastu, mida liidu kehtiv õigusraamistik täielikult ei hõlma. Eelkõige asutavad hargmaiste ettevõtete kontsernid sageli minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, et vähendada oma üldist maksukohustust, sealhulgas paigutades kasumi mujale teatavatest kõrge maksumääraga liikmesriikidest, kus nad tegelevad majandustegevusega ja loovad oma äritegevuse jaoks väärtust. Käesolev ettepanek täiendab äriühingute läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusamme tegelikke tulusaajaid käsitleva teabega seotud nõuetega, mis kehtestati rahapesuvastase raamistikuga ja mis käsitlevad olukordi, kus ettevõtjaid asutatakse selleks, et varjata tegelikku omandiõigust, olgu see siis ettevõtja enda või tema valitsetava ja omatava vara, näiteks kinnisvara või suure väärtusega vara omandiõigust.

(1)

Õiglase ja tõhusa maksustamise tagamine siseturul ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemine on jätkuvalt liidu olulised poliitilised prioriteedid. Kuigi viimastel aastatel on selles valdkonnas tehtud olulisi edusamme, eelkõige seoses maksustamise vältimise vastast võitlust käsitleva nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (10) vastuvõtmisega ja maksustamisalast halduskoostööd käsitleva nõukogu direktiivi 2011/16/EL (11) kohaldamisala laiendamisega, on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et võidelda konkreetsete tuvastatud maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade vastu, sealhulgas variühingute väärkasutamise kaudu, mida liidu kehtiv õigusraamistik täielikult ei hõlma . Sellega seoses ilmnes Pandora dokumentide paljastustest variühingute loomine eesmärgiga liigutada raha pangakontode vahel, vältida makse ja panna toime finantskuritegusid, sealhulgas rahapesu, ning hoida kõrvale liidu sanktsioonidest Venemaa oligarhide suhtes . Eelkõige asutavad hargmaiste ettevõtete kontsernid sageli minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, et vähendada oma üldist maksukohustust, sealhulgas paigutades kasumi mujale teatavatest kõrge maksumääraga liikmesriikidest, kus nad tegelevad majandustegevusega ja loovad oma äritegevuse jaoks väärtust. Käesolev ettepanek täiendab äriühingute läbipaistvuse valdkonnas tehtud edusamme tegelikke tulusaajaid käsitleva teabega seotud nõuetega, mis kehtestati rahapesuvastase raamistikuga ja mis käsitlevad olukordi, kus ettevõtjaid asutatakse selleks, et varjata tegelikku omandiõigust, olgu see siis ettevõtja enda või tema valitsetava ja omatava vara, näiteks kinnisvara või suure väärtusega vara omandiõigust.

(1a)

Minimaalse majandusliku sisuga ettevõtete kasutamiseks võib olla mõjuvaid põhjuseid. Seetõttu on oluline tagada proportsionaalne õigusraamistik, mis kaitseb sellises olukorras olevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEde), kes kasutavad õiguslikke struktuure investeeringute edendamiseks, liikmesriikide õigusnormide täitmiseks või erinevatel riiklikel turgudel tegutsemiseks, võttes samal ajal vastu konkreetseid õigusakte variühingute maksustamise vältimise eesmärgil väärkasutamise tõkestamiseks. Andmete kvaliteet ja täielikkus on seetõttu väga olulised, et käesolevast direktiivist võimalikult suurt kasu saada.

(1b)

Rahvusvahelise õigusakti puudumine, millega oleks reguleeritud variühingute maksustamise eesmärgil väärkasutamine, on tekitanud märkimisväärse lünga maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimise vastu suunatud ülemaailmsetes pingutustes. See loob ka ettevõtjate vahel ebavõrdsed tingimused. Sellise õigusakti puudumine kinnitab käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormide tähtsust. Oluline on tagada, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustused oleksid maksustamise seisukohast proportsionaalsed ja mõjusad, säilitades liidu ettevõtjate konkurentsivõime.

(1c)

Variühingute väärkasutamine maksustamise eesmärgil vähendab maksukohustust ja viib liidus maksutulu kaotamiseni. Seetõttu on oluline kehtestada käesoleva direktiiviga ambitsioonikad ja proportsionaalsed normid ühiste minimaalse majandusliku sisu nõuete määratlemiseks, liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse parandamiseks ja teatavate vahendajate edendatavate variüksuste kasutamise ärahoidmiseks.

(2)

On teada, et liikmesriigis võidakse asutada minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, mille peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, kahandades sellega eelkõige teise liikmesriigi maksubaasi. Kuigi mõned liikmesriigid on välja töötanud õigus- või haldusraamistiku, et kaitsta oma maksubaasi selliste skeemide eest, on asjaomastel õigusnormidel sageli piiratud mõju, sest neid kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja need ei hõlma tulemuslikult olukordi, mis puudutavad rohkem kui üht liikmesriiki. Lisaks on selles valdkonnas kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid liidu piires väga erinevad, samal ajal kui mõnel liikmesriigil puudub üldse regulatsioon, mille abil võidelda majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga ettevõtjate maksustamise eesmärgil väärkasutamise vastu.

(2)

On teada, et liikmesriigis võidakse asutada minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid, mille peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, kahandades sellega eelkõige teise liikmesriigi maksubaasi ja tekitades võimaluse agressiivseks maksuplaneerimiseks . Kuigi mõned liikmesriigid on välja töötanud õigus- või haldusraamistiku, et kaitsta oma maksubaasi selliste skeemide eest, on asjaomastel õigusnormidel sageli piiratud mõju, sest neid kohaldatakse ainult ühe liikmesriigi territooriumil ja need ei hõlma tulemuslikult olukordi, mis puudutavad rohkem kui üht liikmesriiki. Lisaks on selles valdkonnas kohaldatavad riigisisesed õigusnormid liidu piires väga erinevad, samal ajal kui mõnel liikmesriigil puudub üldse regulatsioon, mille abil võidelda majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga ettevõtjate maksustamise eesmärgil väärkasutamise vastu. Seepärast on oluline kujundada kogu liitu hõlmav õiguslik lähenemisviis, et tagada raamistik siseturu terviklikkuse kaitsmiseks, järgides täielikult kõrgeimaid juurdepääsetavuse, lihtsuse ja läbipaistvuse standardeid.

(3)

On vaja kehtestada ühine raamistik, et tugevdada liikmesriikide vastupidavust maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade suhtes, mis on seotud selliste ettevõtjate kasutamisega, kes ei tegele majandustegevusega, isegi kui nad eeldatavasti tegelevad majandustegevusega, ja kes on seega maksustamise seisukohast majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga. Seda tehakse eesmärgiga tagada, et minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid ei kasutataks maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise vahendina. Kuna need ettevõtjad võivad olla asutatud ühes liikmesriigis, kuid neid võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on äärmiselt oluline leppida kokku ühistes õigusnormides, et määrata kindlaks, mida tuleks siseturul käsitada maksustamise seisukohast ebapiisava majandusliku sisuna, ning piiritleda sellise ebapiisava majandusliku sisuga seotud konkreetsed maksutagajärjed. Kui käesoleva direktiivi alusel on tehtud kindlaks, et ettevõtjal on piisav majanduslik sisu, ei tohiks see takistada liikmesriike jätkuvalt kohaldamast maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaseid õigusnorme, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega.

(3)

On vaja kehtestada ühine raamistik, et tugevdada liikmesriikide vastupidavust maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tavade suhtes, mis on seotud selliste ettevõtjate kasutamisega, kes ei tegele majandustegevusega, isegi kui nad eeldatavasti tegelevad majandustegevusega, ja kes on seega maksustamise seisukohast majandusliku sisuta või minimaalse majandusliku sisuga. Seda tehakse eesmärgiga tagada, et minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjaid ei kasutataks maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise vahendina. Kuna need ettevõtjad võivad olla asutatud ühes liikmesriigis, kuid neid võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on äärmiselt oluline leppida kokku ühistes õigusnormides, et määrata kindlaks, mida tuleks siseturul käsitada maksustamise seisukohast ebapiisava majandusliku sisuna, ning piiritleda sellise ebapiisava majandusliku sisuga seotud konkreetsed maksutagajärjed. Kui käesoleva direktiivi alusel on tehtud kindlaks, et ettevõtjal on piisav majanduslik sisu, ei tohiks see takistada liikmesriike jätkuvalt kohaldamast rangemaid minimaalse majandusliku sisu norme ja muid maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastaseid õigusnorme, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega.

(3a)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline suurendada maksuhaldurite suutlikkust ja parandada teabevahetust kogu liidus. Liikmesriigid peavad jagama asjaomast teavet, millele neil on juurdepääs, rakendama sellise teabe vahetamist toetavaid süsteeme ja jõustama viimase sammuna esildatud karistused nõudeid eiravatele üksuste suhtes. Käesoleva direktiivi toetamiseks peaks komisjon esitama ettepanekud konkreetsete meetmete võtmiseks Fiscalise programmi raames.

(4)

Tervikliku lähenemisviisi tagamiseks tuleks õigusnorme kohaldada kõigi liidu ettevõtjate suhtes, kes on liikmesriigis maksustatavad, olenemata nende õiguslikust vormist ja seisundist, kui nad on liikmesriigi maksuresidendid ja neil on õigus saada selles liikmesriigis maksuresidentsuse tõend.

(4)

Tervikliku ja proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks tuleks õigusnorme kohaldada kõigi liidu ettevõtjate suhtes, kes on liikmesriigis maksustatavad, olenemata nende õiguslikust vormist ja seisundist, kui nad on liikmesriigi maksuresidendid ja neil on õigus saada selles liikmesriigis maksuresidentsuse tõend. Seda laia kohaldamisala leevendatakse standarditega, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate majandustegevust.

(5)

Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning võimalike õigusnormide proportsionaalsus ja tõhusus, oleks soovitav piirata nende kohaldamisala ettevõtjatega, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub minimaalne majanduslik sisu ja et neid kasutatakse eelkõige maksusoodustuse saamiseks. Seepärast oleks oluline kehtestada lävendkriteerium kolme kumulatiivse soovitusliku tingimuse kogumina, et teha kindlaks, milliste ettevõtjate puhul esineb piisav eespool nimetatud risk, et õigustada nende suhtes aruandlusnõuete kohaldamist. Esimene tingimus peaks võimaldama kindlaks teha ettevõtjad, kes eeldatavasti tegelevad peamiselt geograafiliselt liikuva majandustegevusega, kuna sellise tegevuse tegeliku toimumise kohta on üldjuhul keerulisem kindlaks teha. Selline tegevus toob tavaliselt kaasa olulised passiivsed tuluvood. Seega vastaksid sellele tingimusele ettevõtjad, kelle tulu koosneb peamiselt passiivsetest tuluvoogudest. Samuti tuleks arvesse võtta, et üksustel, kellele kuulub isiklikuks tarbeks kasutatav vara, näiteks kinnisvara, jahid, reaktiivlennukid, kunstiteosed või üksnes kapital, ei pruugi olla pikema aja jooksul tulu, kuid neil on siiski võimalus saada nende varade omamise tõttu märkimisväärseid maksusoodustusi. Kuna puhtalt riigisisesed olukorrad ei ohusta siseturu nõuetekohast toimimist ja neid oleks kõige parem lahendada siseriiklikul tasandil, peaks teine tingimus keskenduma piiriülese tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Piiriülese tegevuse puhul tuleks arvesse võtta ühelt poolt ettevõtja nii kodu- kui ka välismaiste tehingute laadi ja teiselt poolt tema vara, arvestades, et üksused, kellele kuulub isiklikuks mitteäriliseks tarbeks kasutatav vara, ei pruugi pika aja jooksul tehinguid teha. Lisaks tuleks kolmanda tingimusega juhtida tähelepanu nendele ettevõtjatele, kellel puuduvad omavahendid või kelle omavahendid on ebapiisavad põhilise juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks. Selles osas kalduvad ettevõtjad, kellel puuduvad piisavad omavahendid, kaasama kolmandast isikust haldusteenuste, juhtimisteenuste, postiteenuste ja õigusnormidele vastavuse teenuste osutajaid või sõlmima sidusettevõtjatega asjakohaseid lepinguid selliste teenuste osutamiseks, et luua ja säilitada õiguslik ja maksualane esindatus. Ainult teatavate kõrvalteenuste, näiteks üksnes raamatupidamisteenuste allhange, kui põhitegevusega tegeleb ettevõtja, ei ole iseenesest piisav, et ettevõtja saaks seda tingimust täita. Kuigi selliste teenuseosutajate tegevust võidakse reguleerida muul kui maksustamise eesmärgil, ei saa nende kohustused sellistel muudel eesmärkidel alati vähendada ohtu, et nad võimaldavad asutada ja säilitada ettevõtjaid, keda väärkasutatakse maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil.

(5)

Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning võimalike õigusnormide proportsionaalsus ja tõhusus, oleks soovitav piirata nende kohaldamisala ettevõtjatega, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub minimaalne majanduslik sisu ja et neid kasutatakse peamiselt maksusoodustuse saamiseks. Seepärast oleks oluline kehtestada lävendkriteerium kolme kumulatiivse soovitusliku tingimuse kogumina, et teha kindlaks, milliste ettevõtjate puhul esineb piisav eespool nimetatud risk, et õigustada nende suhtes aruandlusnõuete kohaldamist. Ettevõtjad peaksid tegema ise enesehindamise vormis lävendkriteeriumi testi. Esimene tingimus peaks võimaldama kindlaks teha ettevõtjad, kes eeldatavasti tegelevad peamiselt geograafiliselt liikuva majandustegevusega, kuna sellise tegevuse tegeliku toimumise kohta on üldjuhul keerulisem kindlaks teha. Selline tegevus toob tavaliselt kaasa olulised passiivsed tuluvood. Seega vastaksid sellele tingimusele ettevõtjad, kelle tulu koosneb peamiselt passiivsetest tuluvoogudest. Samuti tuleks arvesse võtta, et üksustel, kellele kuulub isiklikuks tarbeks kasutatav vara, näiteks kinnisvara, jahid, reaktiivlennukid, kunst või üksnes kapital, ei pruugi olla pikema aja jooksul tulu, kuid neil on siiski võimalus saada nende varade omamise tõttu märkimisväärseid maksusoodustusi. Kuna puhtalt riigisisesed olukorrad ei ohusta siseturu nõuetekohast toimimist ja neid oleks kõige parem lahendada siseriiklikul tasandil, peaks teine tingimus keskenduma piiriülese tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Piiriülese tegevuse puhul tuleks arvesse võtta ühelt poolt ettevõtja nii kodu- kui ka välismaiste tehingute laadi ja teiselt poolt tema vara, arvestades et üksused, kellele kuulub isiklikuks tarbeks kasutatav vara, ei pruugi pika aja jooksul tehinguid teha. Lisaks tuleks kolmanda tingimusega juhtida tähelepanu nendele ettevõtjatele, kellel puuduvad omavahendid või kelle omavahendid on ebapiisavad põhilise juhtimisega seotud ülesannete täitmiseks. Selles osas kalduvad ettevõtjad, kellel puuduvad piisavad omavahendid, kaasama kolmandast isikust haldusteenuste, juhtimisteenuste, postiteenuste ja õigusnormidele vastavuse teenuste osutajaid või sõlmima sidusettevõtjatega asjakohaseid lepinguid selliste teenuste osutamiseks, et luua ja säilitada õiguslik ja maksualane esindatus. Ainult teatavate kõrvalteenuste, näiteks raamatupidamisteenuste allhange, kui põhitegevusega tegeleb ettevõtja, ei ole iseenesest piisav, et ettevõtja saaks seda tingimust täita. Kuigi selliste teenuseosutajate tegevust võidakse reguleerida muul kui maksustamise eesmärgil, ei saa nende kohustused sellistel muudel eesmärkidel alati vähendada ohtu, et nad võimaldavad asutada ja säilitada ettevõtjaid, keda väärkasutatakse maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil.

(6)

Ettevõtjad, kelle tegevus on piisavalt läbipaistev ja ei tekita seega maksustamise seisukohast majandusliku sisu puudumise ohtu, oleks õiglane kavandatavatest õigusnormidest välja jätta. Äriühingud, millel on vabalt võõrandatav väärtpaber, mis on võetud kauplemisele või noteeritud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, ning teatavad finantsettevõtjad, kes on liidus otseselt või kaudselt rangelt reguleeritud ning kelle suhtes kohaldatakse rangemaid läbipaistvusnõudeid ja järelevalvet, tuleks samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Ka puhtalt valdusettevõtjad, kes asuvad tegutseva tütarettevõtja ja oma tegeliku tulusaajaga (tegelike tulusaajatega) samas jurisdiktsioonis, ei tegutse tõenäoliselt maksusoodustuse saamise eesmärgil. Sama kehtib tütarvaldusettevõtjate puhul, kes asuvad samas jurisdiktsioonis kui nende osanik või aktsionär või lõplik emaüksus. Sellest tulenevalt tuleks ka need välja jätta. Ettevõtjaid, kellel on oma tegevuse jaoks piisaval arvul täiskohaga ja üksnes nende heaks töötavaid töötajaid, ei tohiks samuti käsitada minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjatena. Kuigi nad ei vasta mõistliku eelduse kohaselt lävendkriteeriumile, tuleks nad õiguskindluse huvides sõnaselgelt välja jätta.

(6)

Ettevõtjad, kelle tegevus on piisavalt läbipaistev ja allub piisavale maksujärelevalvele ega tekita seega maksustamise seisukohast majandusliku sisu puudumise ohtu, oleks õiglane ja proportsionaalne kavandatavatest õigusnormidest välja jätta. Äriühingud, millel on vabalt võõrandatav väärtpaber, mis on võetud kauplemisele või noteeritud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, ning teatavad finantsettevõtjad, kes on liidus otseselt või kaudselt rangelt reguleeritud ning kelle suhtes kohaldatakse rangemaid läbipaistvusnõudeid ja järelevalvet, tuleks samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Ka puhtalt valdusettevõtjad, kes asuvad tegutseva tütarettevõtja ja oma tegeliku tulusaajaga (tegelike tulusaajatega) samas jurisdiktsioonis, ei tegutse tõenäoliselt maksusoodustuse saamise eesmärgil. Sama kehtib tütarvaldusettevõtjate puhul, kes asuvad samas jurisdiktsioonis kui nende osanik või aktsionär või lõplik emaüksus. Sellest tulenevalt tuleks ka need välja jätta. Seda erandit kohaldatakse sõnaselgelt ettevõtjate suhtes, kes on reguleeritud või kelle puhul on väike oht, et neil puudub majanduslik sisu. Väljajätmist tuleks käsitada üksusepõhisena ja mitte laiendada nii, et see hõlmaks kogu kontserni.

(8)

Käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks peaksid ettevõtjad, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub majanduslik sisu ja kelle peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, deklareerima oma iga-aastases maksudeklaratsioonis, et neil on minimaalsed vahendid, nagu töötajad ja ruumid maksuresidentsuse liikmesriigis, ning esitama vajaduse korral dokumentaalsed tõendid. Kuigi on teada, et erinevad tegevused võivad nõuda erineva tasemega või erinevat liiki vahendeid, eeldatakse kõigi asjaolude korral ühtset minimaalset vahendite taset. Selle hindamise ainus eesmärk peaks olema teha kindlaks ettevõtjate majanduslik sisu maksustamise seisukohast ning mitte seada kahtluse alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (12) määratletud „usaldusfondi- või äriühinguteenuste pakkujate“ rolli rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tuvastamisel. Seevastu minimaalsel tasemel vahendite puudumist võib pidada majandusliku sisu puudumisele viitavaks, mille puhul võidakse juba teha kindlaks, et ettevõtjal puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu. Selleks et tagada vastavus asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, peaks ühtne minimaalne tase põhinema kehtivatel liidu ja rahvusvahelistel standarditel, mis käsitlevad olulist majandustegevust maksusoodustusrežiimide kontekstis või äriühingute maksustamise puudumise korral, (13) nagu need on välja töötatud kahjulike maksutavade foorumi raames. On vaja ette näha, et koos maksudeklaratsiooniga esitatakse dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ettevõtjal on minimaalsed vahendid. See on vajalik ka selleks, et haldur saaks kujundada ettevõtjat puudutavate faktide ja asjaolude põhjal seisukoha ning otsustada, kas algatada auditimenetlus.

(8)

Käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävad ettevõtjad, kelle puhul võidakse teha kindlaks, et neil puudub majanduslik sisu ja kelle peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine, deklareerima oma iga-aastases maksudeklaratsioonis, et neil on minimaalsed vahendid, nimelt töötajad ja ruumid maksuresidentsuse liikmesriigis, ning esitama vajaduse korral dokumentaalsed tõendid . Liikmesriigis asuvaid ruume käsitleva nõude puhul tuleks arvesse võtta kaugtöö järjest laiemat levikut, mille puhul seaduslikud ettevõtjad vähendavad ruumipinda ja loobuvad ainult nende valduses olevatest ruumidest . Kuigi on teada, et erinevad tegevused võivad nõuda erineva tasemega või erinevat liiki vahendeid, eeldatakse kõigi asjaolude korral ühtset minimaalset vahendite taset. Selle hindamise ainus eesmärk peaks olema teha kindlaks ettevõtjate majanduslik sisu maksustamise seisukohast ning mitte seada kahtluse alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (12) määratletud „usaldusfondi- või äriühinguteenuste pakkujate“ rolli rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tuvastamisel. Seevastu minimaalsel tasemel vahendite puudumist võib pidada majandusliku sisu puudumisele viitavaks, mille puhul võidakse juba teha kindlaks, et ettevõtjal puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu. Selleks et tagada vastavus asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, peaks ühtne minimaalne tase põhinema kehtivatel liidu ja rahvusvahelistel standarditel, mis käsitlevad olulist majandustegevust maksusoodustusrežiimide kontekstis või äriühingute maksustamise puudumise korral, (13) nagu need on välja töötatud kahjulike maksutavade foorumi raames. On vaja ette näha, et koos maksudeklaratsiooniga esitatakse dokumentaalsed tõendid selle kohta, et ettevõtjal on minimaalsed vahendid. See on vajalik ka selleks, et haldur saaks kujundada ettevõtjat puudutavate faktide ja asjaolude põhjal seisukoha ning otsustada, kas algatada auditimenetlus.

(9)

Maksukindluse tagamiseks on hädavajalik kehtestada ühised õigusnormid ettevõtjate deklaratsioonide sisu kohta. Ettevõtjate puhul, kes täidavad lävendkriteeriumi ja kelle suhtes kohaldatakse sellest tulenevalt aruandlusnõudeid, tuleks eeldada, et neil ei ole maksustamise seisukohast piisavat majanduslikku sisu, kui nad ka deklareerivad, et neil ei ole ühte või mitut elementi, mis moodustavad kumulatiivselt majandusliku sisu minimaalse taseme, või kui nad ei esita nõutavaid tõendeid. Seevastu ettevõtjate puhul, kes deklareerivad, et neil on majandusliku sisu minimaalse taseme kõik elemendid, ja kes esitavad nõutavad tõendavad dokumendid, tuleks eeldada, et neil on maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu ning neil ei tohiks tekkida käesoleva direktiivi alusel täiendavaid kohustusi ega tagajärgi. See ei tohiks siiski piirata mis tahes kohaldatava õiguse kohaldamist ega halduri õigust viia läbi audit, sealhulgas tõendavate dokumentide alusel, ning jõuda võimaluse korral teistsugusele järeldusele .

(9)

Maksukindluse ja stabiilsuse tagamiseks on hädavajalik kehtestada ühised õigusnormid ettevõtjate deklaratsioonide sisu kohta. Ettevõtjate puhul, kes täidavad lävendkriteeriumi ja kelle suhtes kohaldatakse sellest tulenevalt aruandlusnõudeid, tuleks eeldada, et neil ei ole maksustamise seisukohast piisavat majanduslikku sisu, kui nad ka deklareerivad, et neil ei ole ühte või mitut elementi, mis moodustavad kumulatiivselt majandusliku sisu minimaalse taseme, või kui nad ei esita nõutavaid tõendeid. Seevastu ettevõtjate puhul, kes deklareerivad, et neil on majandusliku sisu minimaalse taseme kõik elemendid, ja kes esitavad nõutavad tõendavad dokumendid, tuleks eeldada, et neil on maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu ning neil ei tohiks tekkida käesoleva direktiivi alusel täiendavaid kohustusi ega tagajärgi. See ei tohiks siiski piirata mis tahes kohaldatava õiguse kohaldamist ega halduri õigust viia läbi audit, sealhulgas tõendavate dokumentide alusel . Selleks et liikmesriigid saaksid oma maksuhaldurite vahendeid tõhusalt jaotada, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul eeldatakse, et ettevõtjal on minimaalne majanduslik sisu, tingimusel et ettevõtja faktilised ja õiguslikud asjaolud jäävad sel ajavahemikul muutumatuks.

(10)

On teada, et see , kas ettevõtja tegeleb maksustamise seisukohast tegelikult majandustegevusega või tegutseb peamiselt maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, sõltub lõppkokkuvõttes faktidest ja asjaoludest. Seda tuleks hinnata iga konkreetse ettevõtja puhul eraldi. Seetõttu peaks ettevõtjatel, kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu, olema õigus tõendada vastupidist, sealhulgas tõendada, et nad ei tegutse peamiselt maksustamisalaseid eesmärke silmas pidades, ja selline eeldus ümber lükata. Pärast käesolevast direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmist peaksid nad andma täiendavat teavet selle liikmesriigi haldurile, kus nad on maksuresidendid. Kuigi nad võivad esitada igasugust lisateavet, mida nad peavad asjakohaseks, on oluline kehtestada ühised nõuded selle kohta, mida võib pidada asjakohaseks täiendavaks tõendiks ja mida tuleks seega kõigil juhtudel nõuda. Kui liikmesriik leiab selliste täiendavate tõendite põhjal, et ettevõtja on majandusliku sisu puudumise eelduse rahuldaval viisil ümber lükanud, peaks tal olema võimalik teha otsus, millega tõendatakse, et ettevõtjal on käesoleva direktiivi kohaselt maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Selline otsus võib jääda kehtima ajavahemikuks, mil ettevõtja faktilised ja õiguslikud asjaolud ei muutu, ning kuni kuueks aastaks alates otsuse tegemisest. See võimaldab kasutada eraldatud vahendeid üksnes nende juhtumite jaoks, mille puhul on tõendatud, et need ei ole variühingud direktiivi tähenduses.

(10)

Selle hindamine , kas ettevõtja tegeleb maksustamise seisukohast tegelikult majandustegevusega või tegutseb peamiselt maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, sõltub lõppkokkuvõttes faktidest ja asjaoludest. Seda tuleks hinnata iga konkreetse ettevõtja puhul eraldi. Seetõttu peaks ettevõtjatel, kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu, olema õigus tõendada vastupidist, sealhulgas tõendada, et nad ei tegutse peamiselt maksustamisalaseid eesmärke silmas pidades, ja selline eeldus ümber lükata. Pärast käesolevast direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmist peaksid nad andma vajalikku teavet selle liikmesriigi haldurile, kus nad on maksuresidendid. Kuigi nad võivad esitada igasugust lisateavet, mida nad peavad asjakohaseks, on oluline kehtestada ühised nõuded selle kohta, mida võib pidada asjakohaseks täiendavaks tõendiks ja mida tuleks seega kõigil juhtudel nõuda. Kui liikmesriik leiab selliste täiendavate tõendite põhjal, et ettevõtja on majandusliku sisu puudumise eelduse rahuldaval viisil ümber lükanud, peaks tal olema võimalik teha otsus, millega tõendatakse, et ettevõtjal on käesoleva direktiivi kohaselt maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Selline otsus võib jääda kehtima ajavahemikuks, mil ettevõtja faktilised ja õiguslikud asjaolud ei muutu, ning kuni viieks aastaks alates otsuse tegemisest. See võimaldab kasutada eraldatud vahendeid üksnes nende juhtumite jaoks, mille puhul on tõendatud, et need ei ole variühingud direktiivi tähenduses.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on ära hoida maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidmist, mis võib edukalt toimuda minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjate tegevuse kaudu, ning selleks et tagada maksukindlus ja parandada siseturu nõuetekohast toimimist, on äärmiselt oluline ette näha vabastuste võimalus ettevõtjatele, kes vastavad lävendkriteeriumile, kuid kelle osalus kontsernis ei avalda tegelikku soodsat mõju ettevõtja kontserni või tegelikult kasusaava omaniku (tegelike tulusaajate) üldisele maksuseisundile. Sel põhjusel peaks neil ettevõtjatel olema õigus taotleda, et selle liikmesriigi haldur, mille maksuresidendid nad on, teeks otsuse, millega nad vabastatakse kavandatavate õigusnormide järgimisest täielikult ja algusest saadik. Selline vabastus peaks olema ka ajaliselt piiratud, et halduril oleks võimalik korrapäraselt kontrollida, kas vabastuse andmise otsuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud veel kehtivad. Samal ajal võimaldab sellise otsuse kestuse võimalik pikendamine piirata vahendite eraldamist juhtumitele, mis tuleks direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärk on ära hoida maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidmine minimaalse majandusliku sisuta ettevõtjate tegevuse kaudu ning selleks et tagada maksukindlus ja parandada siseturu nõuetekohast toimimist, on äärmiselt oluline ette näha vabastuste võimalus ettevõtjatele, kes vastavad lävendkriteeriumile, kuid kelle osalus kontsernis ei avalda tegelikku soodsat mõju ettevõtja kontserni või tegelikult kasusaava omaniku (tegelike tulusaajate) üldisele maksuseisundile. Sel põhjusel peaks neil ettevõtjatel olema õigus taotleda, et selle liikmesriigi haldur, mille maksuresidendid nad on, teeks otsuse, millega nad vabastatakse kavandatavate õigusnormide järgimisest täielikult ja algusest saadik , ilma et nad peaksid tegema majandusliku sisu testi, kui nad suudavad tõendada, et asjaomane üksus ei saanud maksusoodustust . Selline vabastus peaks olema ka ajaliselt piiratud, et halduril oleks võimalik korrapäraselt kontrollida, kas vabastuse andmise otsuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud veel kehtivad. Samal ajal võimaldab sellise otsuse kestuse võimalik pikendamine piirata vahendite eraldamist juhtumitele, mis tuleks direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(13)

Kavandatud raamistiku tõhususe tagamiseks on vaja ette näha asjakohased maksutagajärjed ettevõtjatele, kellel puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Ettevõtjatel, kes on ületanud lävendkriteeriumi ja kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu, ning kes ei ole ka esitanud vastupidiseid tõendeid ega tõendeid selle kohta, et nad ei tegutse maksusoodustuse saamise eesmärgil, ei tohiks lubada saada kasu selliste lepingute ja konventsioonide sätetest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine ning mille osaline nende maksuresidentsuse liikmesriik on, ega muudest lepingutest, sealhulgas investeeringute edendamist ja kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sätetest, millel on samaväärne eesmärk või mõju. Sellistel ettevõtjatel ei tohiks lubada saada kasu nõukogu direktiivist 2011/96/EL (14) ja nõukogu direktiivist 2003/49/EÜ (15). Seega ei tohiks neil ettevõtjatel olla õigust saada maksuresidentsuse tõendit sel määral, mil seda kasutatakse kõnealuste soodustuste saamiseks. Seetõttu peaks liikmesriik, kus ettevõtja on maksuresident, keelduma maksuresidentsuse tõendi väljastamisest . Teise võimalusena peaks sellel liikmesriigil olema võimalik selline tõend väljastada , lisades hoiatuse, et ettevõtja ei tohiks seda kasutada eespool nimetatud maksusoodustuste saamiseks . Maksuresidentsuse tõendi andmisest keeldumine või maksuresidentsuse eritõendi väljastamine ei tohiks välistada ettevõtja asukohaliikmesriigi siseriiklike õigusnormide kohaldamist maksuresidentsuse ja sellega seotud asjakohaste kohustustega seoses. Pigem oleks selle eesmärk teatada teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, et kõnealuse ettevõtjaga seotud tehingute puhul ei tohiks kohaldada maksuvabastust ega tagasimakseid, tuginedes ettevõtja asukohaliikmesriigiga sõlmitud mis tahes lepingule või vajaduse korral liidu direktiividele.

(13)

Kavandatud raamistiku tõhususe tagamiseks on vaja ette näha asjakohased maksutagajärjed ettevõtjatele, kellel puudub maksustamise seisukohast minimaalne majanduslik sisu. Ettevõtjatel, kes on ületanud lävendkriteeriumi ja kelle puhul eeldatakse, et neil puudub maksustamise seisukohast majanduslik sisu, ning kes ei ole ka esitanud vastupidiseid tõendeid ega tõendeid selle kohta, et nad ei tegutse maksusoodustuse saamise eesmärgil, ei tohiks lubada saada kasu selliste lepingute ja konventsioonide sätetest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine ning mille osaline nende maksuresidentsuse liikmesriik on, ega muudest lepingutest, sealhulgas investeeringute edendamist ja kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sätetest, millel on samaväärne eesmärk või mõju. Sellistel ettevõtjatel ei tohiks lubada saada kasu nõukogu direktiivist 2011/96/EL (14) ja nõukogu direktiivist 2003/49/EÜ (15). Seega ei tohiks neil ettevõtjatel olla õigust saada maksuresidentsuse tõendit sel määral, mil seda kasutatakse kõnealuste soodustuste saamiseks. Seetõttu peaks liikmesriik, kus ettevõtja on maksuresident, keelduma maksuresidentsuse tõendi väljastamisest ning tegema avalduse , milles on välja toodud selle otsuse aluseks olevad asjaolud . Maksuresidentsuse tõendi andmisest keeldumine ei tohiks välistada ettevõtja asukohaliikmesriigi siseriiklike õigusnormide kohaldamist maksuresidentsuse ja sellega seotud asjakohaste kohustustega seoses. Pigem oleks selle eesmärk teatada teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, et kõnealuse ettevõtjaga seotud tehingute puhul ei tohiks kohaldada maksuvabastust ega tagasimakseid, tuginedes ettevõtja asukohaliikmesriigiga sõlmitud mis tahes lepingule või vajaduse korral liidu direktiividele.

(13a)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et sellised maksutagajärjed oleksid väljendatud kooskõlas liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kehtivate kahepoolsete maksulepingutega.

(15)

Seepärast tuleks direktiivi 2011/16/EL vastavalt muuta.

(15)

Võttes arvesse asjaolu, et halduskoostööd käsitlevas direktiivis 2011/16/EL on sätestatud eeskirjad ja menetlused, mille alusel liikmesriigid teevad koostööd liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse, eelkõige automaatse maksualase teabevahetuse osas, tuleks käesolevat direktiivi vastavalt muuta , võimaldades liikmesriikidel automaatselt vahetada käesoleva direktiivi raames saadud teavet .

(16)

Tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi üle võtvate siseriiklike õigusnormide rikkumise eest. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks et tagada maksukindlus ja minimaalne kooskõlastatuse tase kõigi liikmesriikide vahel, on vaja kehtestada minimaalne rahaline karistus, võttes arvesse ka iga konkreetse ettevõtja olukorda. Kavandatud õigusnormid tuginevad ettevõtjate enesehindamisele selle kohta , kas nad vastavad lävendkriteeriumidele või mitte. Selleks et saavutada sätete tõhusus, suurendades piisavat nõuete täitmist kogu liidus ja võttes arvesse, et ühes liikmesriigis asuvat variühingut võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on oluline, et igal liikmesriigil oleks õigus nõuda teiselt liikmesriigilt selliste ettevõtjate maksuauditite tegemist, kelle puhul võidakse leida, et neil puudub käesolevas direktiivis määratletud minimaalne majanduslik sisu. Seega on tõhususe suurendamiseks oluline, et taotluse saanud liikmesriigil oleks kohustus selline audit läbi viia ja jagada teavet tulemuste kohta, isegi kui nii-öelda variühingut ei tuvastatud.

(16)

Tõhususe suurendamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi üle võtvate siseriiklike õigusnormide rikkumise eest. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks et tagada maksukindlus ja minimaalne kooskõlastatuse tase kõigi liikmesriikide vahel, on vaja kehtestada minimaalne rahaline karistus, võttes arvesse ka iga konkreetse ettevõtja olukorda. Kavandatud õigusnormid tuginevad ettevõtjate tehtavale enesehindamisele , et määrata kindlaks , kas nad vastavad lävendkriteeriumidele või mitte. Selleks et saavutada sätete tõhusus, suurendades piisavat nõuete täitmist kogu liidus ja võttes arvesse, et ühes liikmesriigis asuvat variühingut võidakse kasutada teise liikmesriigi maksubaasi kahandamiseks, on oluline, et igal liikmesriigil oleks õigus nõuda teiselt liikmesriigilt selliste ettevõtjate ühiste maksuauditite tegemist, kelle puhul võidakse leida, et neil puudub käesolevas direktiivis määratletud minimaalne majanduslik sisu. Ühisauditid võimaldavad koondada eksperditeadmisi, tagades seeläbi faktide täieliku kindlakstegemise ja edendades audititulemuste aktsepteerimist. Nõukogu direktiiviga (EL) 2021/514  (16) loodi ühtne ühisauditite raamistik ja seetõttu tuleks neid asjakohastel juhtudel kasutada.

(18)

Kavandatud uute õigusnormide tõhususe hindamiseks peaks komisjon koostama liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hinnangu. Komisjoni aruanne tuleks avaldada.

(18)

Kavandatud uute õigusnormide tõhususe ja mõju hindamiseks liikmesriikide maksutulule ja maksuhaldurite suutlikkusele peaks komisjon koostama liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hinnangu. Komisjoni aruanne tuleks avaldada ja sellega peaks vajaduse korral kaasnema läbivaatamine käesoleva direktiivi mõjususe suurendamiseks ning seadusandlik ettepanek käesoleva direktiivi muutmiseks .

(5)

„tegelik tulusaaja“ – tegelikult kasu saav omanik, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015 / 849 artikli  3 punktis 6 ;

(5)

„tegelik tulusaaja“ – tegelikult kasu saav omanik, nagu see on määratletud [palun lisada viide – ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist – COM ( 2021)0420] artikli 2 punktis 22 ;

(6a)

a)

üle 75  % ettevõtja viimase kahe maksustamisaasta tulust on asjaomane tulu;

a)

üle 65  % ettevõtja viimase kahe maksustamisaasta tulust on asjaomane tulu;

i)

rohkem kui 60  % ettevõtja artikli 4 punktide e ja f kohaldamisalasse kuuluvate varade arvestuslikust väärtusest asusid kahel eelneval maksustamisaastal väljaspool ettevõtja asukohaliikmesriiki;

i)

rohkem kui 55  % ettevõtja artikli 4 punktide e ja f kohaldamisalasse kuuluvate varade arvestuslikust väärtusest asusid kahel eelneval maksustamisaastal väljaspool ettevõtja asukohaliikmesriiki;

ii)

vähemalt 60  % ettevõtja asjaomasest tulust teenitakse või makstakse välja piiriüleste tehingute kaudu;

ii)

üle 55  % ettevõtja asjaomasest tulust teenitakse või makstakse välja piiriüleste tehingute kaudu;

c)

kahel eelneval maksustamisaastal tellis ettevõtja igapäevase tegevuse haldamise ja oluliste funktsioonidega seotud otsuste tegemise allhanke korras.

c)

kahel eelneval maksustamisaastal tellis ettevõtja igapäevase tegevuse haldamise ja oluliste funktsioonidega seotud otsuste tegemise allhanke korras kolmandalt isikult .

e)

ettevõtjad, kellel on vähemalt viis täistööajale taandatud oma töötajat või personali liiget, kes tegelevad üksnes tegevusega, mis annab asjaomast tulu.

a)

ettevõtjal on liikmesriigis oma ruumid või tema ainukasutuses ruumid;

a)

ettevõtjal on liikmesriigis oma ruumid või tema ainukasutuses ruumid või sama kontserni üksustega jagatavad ruumid ;

b)

ettevõtjal on liidus vähemalt üks enda ja aktiivne pangakonto ;

b)

ettevõtjal on liidus vähemalt üks enda ja aktiivne panga- või e-raha konto, mille kaudu kantakse üle asjaomane tulu ;

2)

on kvalifitseeritud ja volitatud tegema otsuseid seoses tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu, või seoses ettevõtja varadega;

2)

on volitatud tegema otsuseid seoses tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu, või seoses ettevõtja varadega;

3)

4)

ii)

suurem osa ettevõtja täistööajale taandatud töötajatest on äriühingu asukohaliikmesriigi maksuresidendid või ei ole sellest liikmesriigist kaugemal, kui selline kaugus on kooskõlas nende ülesannete nõuetekohase täitmisega, ning sellised töötajad on kvalifitseeritud tegelema tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu.

ii)

suurema osa ettevõtja täistööajale taandatud töötajate alaline elukoht, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 593/2008, on äriühingu asukohaliikmesriigis või ei ole sellest liikmesriigist kaugemal, kui selline kaugus on kooskõlas nende ülesannete nõuetekohase täitmisega, ning sellised töötajad on kvalifitseeritud tegelema tegevustega, mis annavad ettevõtjale asjaomast tulu.

ga)

ülevaade ettevõtja ja sidusettevõtjate struktuurist ning olulisest allhankekorrast, sealhulgas struktuuri põhjendused, mida kirjeldatakse standardvormis;

gb)

käesoleva lõike kohaselt esitatud dokumentaalsete tõendite koondaruanne, mis sisaldab eelkõige järgmist:

a)

dokument, mis võimaldab kindlaks teha ettevõtja asutamise ärilised põhjused;

a)

dokument, mis võimaldab kindlaks teha ettevõtja asutamise ärilised põhjused liikmesriigis, kus tegevus toimub ;

b)

teave töötajate profiilide kohta, sealhulgas nende töökogemus, otsustusõigus üldises organisatsioonis, roll ja ametikoht organisatsiooni struktuuris, töölepingu liik, kvalifikatsioon ja töösuhte kestus;

b)

teave täistööajaga, osalise tööajaga ja vabakutseliste töötajate profiilide kohta, nimelt milline on nende töökogemus, otsustusõigus üldises organisatsioonis, roll ja ametikoht organisatsiooni struktuuris, töölepingu liik, kvalifikatsioon ja töösuhte kestus , tagades samal ajal kõrgetasemelise andmekaitse ja isikuandmete kaitse ;

a)

lükkab tagasi ettevõtja taotluse maksuresidentsuse tõendi saamiseks eesmärgiga kasutada tõendit väljaspool selle liikmesriigi jurisdiktsiooni

b)

annab maksuresidentsuse tõendi, mis näeb ette, et ettevõtjal ei ole õigust saada soodustusi, mis tulenevad lepingutest ja konventsioonidest, millega nähakse ette tulu ja vajaduse korral kapitali topeltmaksustamise kaotamine, ning samasuguse eesmärgi või mõjuga rahvusvahelistest lepingutest ning direktiivi 2011/96/EL artiklitest 4, 5 ja 6 ja direktiivi 2003/49/EÜ artiklist 1.

b)

direktiivi [väljaannete talitus] artikli 6 kohaselt aruandekohustusliku ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

b)

kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis direktiivi [väljaannete talitus] artikli 6 kohaselt aruandekohustusliku ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

g)

ettevõtja poolt artikli 7 lõike 2 kohaselt esitatud tõendite kokkuvõte.

g)

ettevõtja poolt artikli 7 lõike 2 kohaselt esitatud deklaratsiooni kokkuvõte ja asjakohasel juhul tõendid .

f)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele ettevõtjatele tehtud auditite arv;

f)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavatele ettevõtjatele tehtud auditite arv , tuues eraldi välja ühisauditid ja tavapärased auditid ;