Raportöör:	Maurizio MENSI
Kaasraportöör:	Jan PIE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 2.5.2023
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine sektsioonis	22.6.2023
Vastuvõtmine täiskogus	12.7.2023
Täiskogu istungjärk nr	580
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	170/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ELi tunnustust kosmosevaldkonna julgeoleku- ja kaitsemõõtmele, mida kajastab 10. märtsil 2023 avaldatud ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia (edaspidi „strateegia“) kohta.

1.2.

Komitee on samal arvamusel väljendatud ühise arusaamaga uuest geopoliitilisest kontekstist seoses tõsiste probleemidega, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, seoses kosmosevarade ja -teenuste elutähtsusega ning vajadusega töötada välja meetmed nende kaitsmiseks, mis on hädavajalik samm tõsiseltvõetava üleeuroopalise kosmosepoliitika väljatöötamisel.

1.3.

Komitee nõustub, et isegi enne kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksuse suurendamist ja kaitse parandamist on prioriteet ohtude kindlakstegemine. Selleks peavad ELi institutsioonid tagama, et kõik asjaomased osalejad, sealhulgas tööstus, sotsiaalsed osalejad ja kodanikuühiskond, kaasatakse kaardistamisse ja soovituste koostamisse. Oluline on julgustada organiseeritud kodanikuühiskonda täielikult mõistma, millist asjaomast avalikku huvi ja kasu pakub strateegia kodanikele, et parandada selle legitiimsust ja suurendada üldsuse toetust, mis tuleneb kosmosetehnoloogia asjaomastest tsiviilrakendustest.

1.4.

Komitee soovitab praeguses murettekitavas geopoliitilises kontekstis parandada liidu kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksust ja kaitset. Komitee märgib, et selle eesmärgi saavutamise peamised murekohad on seotud suutlikkusega tõsta avaliku sektori investeeringute praegust madalat taset, vähendada nende killustatust ja edendada Euroopa lisaväärtusel põhinevat lähenemisviisi olukorras, kus Euroopal on suur mahajäämus kosmosesse tehtavate avaliku sektori investeeringute poolest võrreldes Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Venemaaga.

1.5.

Komitee on seisukohal, et liidu kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksuse suurendamine ja kaitse parandamine hõlmab ka meetmete rakendamist, et toetada elutähtsate tööstuslike väärtusahelate tehnoloogilist suveräänsust ja kerksust eesmärgiga tagada sõltumatus. Sellega seoses soovitab komitee tungivalt täielikult tunnustada ja rõhutada tööstuse olulist rolli sõltuvusprobleemide ja leevendusmeetmete väljaselgitamisel.

1.6.

Komitee soovib meelde tuletada, et maailma liidrid tunnustavad ja toetavad üha enam kosmose laiaulatuslikku rolli inimkonnale lisaväärtuse loomisel. Praegu tegeldakse Euroopa kosmosesektoris mõne meie aja kõige pakilisema probleemiga, nagu kliimamuutuste seire, tehnoloogilise innovatsiooni stimuleerimisele kaasaaitamine ja konkreetse sotsiaal-majandusliku kasu loomine kodanike igapäevaelu parandamiseks. Institutsioonid, ettevõtjad ja kodanikud sõltuvad üha enam kosmosetehnoloogiast, andmetest ning side-, navigatsiooni- ja positsioneerimissüsteemide teenustest ja Maa seirest (nt reaalajas saadav teave ja kohapealne side katastroofide korral). Kosmosel on oluline roll kodanike ja Euroopa strateegilise autonoomia seisukohast, samuti ülemaailmses diplomaatias, Euroopa identiteedi omaksvõtmisel ning järgmiste põlvkondade innustamisel ja motiveerimisel.

1.7.

Komitee väljendab suurt heameelt ELi tulevase kosmoseküsimusi reguleeriva õigusakti üle, mis hõlmab ohutust, turvalisust ja kestlikkust ja standardimist ning mis liigub vajaliku ELi lähenemisviisi suunas kosmoseliikluse korraldamisele (1).

1.8.

Komitee on veendunud, et kõik tööstusega seotud meetmed (nt konkurentsivõime, elutähtsad tehnoloogiad, tarneahela turvalisus) tuleb lõimida sidusa ja üleeuroopalise tööstuspoliitika osana, arvestades Euroopa kosmosetööstuse väga suurt sõltuvust väga piiratud avatud turgudest.

1.9.

Komitee rõhutab, et isegi kui erimeetmed on vajalikud ja võivad olla kasulikud konkreetsete olukordade lahendamiseks, on need meetmed otstarbekad ja täiel määral tõhusad üksnes siis, kui neis on ühendatud kohandatud hankepoliitika, laiaulatuslik ja tõhus teadus- ja arengupoliitika ning Euroopas välja töötatud kosmosetehnoloogiate ja -teenuste turuletoomise toetamine, võttes arvesse ka eksporditurge, eelkõige majandusdiplomaatia kaudu.

1.10.

Komitee on veendunud, et laiaulatuslik, kuid ka sidus toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile on kosmosesektori kestlikkuse ja selle avaliku poliitika vajaduste rahuldamise suutlikkuse nurgakivi. Euroopas tuleb teadusuuringuid ja innovatsiooni tugevamalt ja järjepidevamalt toetada, et säilitada oma positsioon kosmoses ja tagada Euroopa tööstus, mis on võimeline projekteerima, valmistama ja kasutama tipptasemel kosmosesüsteeme.

1.11.

Valdkondades, kus koostöö kolmandate riikidega on keskse tähtsusega, rõhutab komitee, kui oluline on säilitada Euroopa suveräänsus ja vältida Euroopa-välist sõltuvust strateegilistes valdkondades, edendades samal ajal koostööd ja koostalitlusvõimet, tagades üldreeglina USA ja teiste sarnaselt meelestatud kolmandate osapooltega vastastikkuse ja mõlemapoolse kasu.

1.12.

Komitee leiab, et strateegiaga peavad kaasnema konkreetsed ja kiired meetmed, mis puudutavad sihtotstarbelist eelarvet, meetmete rakendamise ajakavasid ja töökohtade loomist (2). EL peab koostama sellise täpse tegevuskava, lähtudes kosmosetegevusega seotud osalejate üleeuroopalisest koordineerimisest.

2.   Arvamuse taust

2.1.

COVID-19 kriis näitas, et elutähtsa võrgutaristu puhul puudub Euroopas autonoomia ja kontroll, ning Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi kiirendanud liikumist kosmosevaldkonna julgeoleku- ja kaitsemõõtme tugevdamise suunas.

2.2.

Institutsioonilisel tasandil kajastavad seda kaks peamist vahesammu:

2.2.1.

Versailles’ deklaratsioonis, mille Euroopa Liidu juhid avaldasid 11. märtsil 2022 vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse, pannakse erilist rõhku kosmosevaldkonnaga seotud kaitsetegevusele, sest ELi juhid leppisid eelkõige kokku kosmosetööstuse ja -tegevuse julgeoleku- ja kaitsemõõtme tugevdamises.

2.2.2.

21. märtsil 2022 avaldas Euroopa Komisjon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja juhtimisel julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi. Strateegiline kompass määratleb kosmosevaldkonda tugeva kaitsealase mõjuga valdkonnana, mis põhjustab üha rohkem vaidlusi, ja mõjutab Euroopa kosmosesektorit mitmel viisil.

2.3.

Nendele ELi algatustele lisanduvad muud koostööprogrammid, näiteks ministrite tasandil toimunud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) nõukogu 2022. aasta kohtumise raames, kus pakuti liikmesriikide panuste jaoks välja mitu algatust, mis käsitlevad julgeolekut kosmoses ja kosmosest tulenevat julgeolekut.

2.4.

Venemaa sissetung Ukrainasse on kahtlusteta näidanud, et kosmos kui keskse tähtsusega vara on täiesti elutähtis. Sõda on näidanud, et lisaks valitsuse varale ja strateegiatele on asjakohane ja määrav mõju ka kommertsvaral – seega on oluline avaliku ja erasektori korrapärane suhtlus ja koostöö, eelkõige seoses tehnilise ja operatiivsuutlikkusega.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tunnistab, et kosmos on keskse tähtsusega elutähtis vara Euroopa poliitikakujundajatele sõltumatute ja teadlike otsuste tegemiseks ja meetmete rakendamiseks kriisiohje- ja julgeolekuvaldkonnas, mis on hädavajalik samm tõsiseltvõetava üleeuroopalise kosmosepoliitika väljatöötamisel. Oluline on julgustada organiseeritud kodanikuühiskonda täielikult mõistma, millist asjaomast avalikku huvi ja kasu pakub strateegia kodanikele, et parandada selle legitiimsust ja suurendada üldsuse toetust, mis tuleneb kosmosetehnoloogia asjaomastest tsiviilrakendustest.

3.2.

Euroopa jõupingutustest saavutada kosmoses usaldusväärne ja kindel autonoomia oma strateegilise autonoomia elluviimiseks on nüüdseks saanud tegelikkus ning neist on üha enam saamas ühine püüdlus kogu mandril. Komitee leiab, et kõik – nii tsiviil- ja militaaralased, riikliku ja Euroopa tasandi kui ka avaliku ja erasektori – jõupingutused peavad olema suunatud tõhususe ja usaldusväärsuse saavutamisele julgeolekuvaldkonna kasutajate jaoks, nagu on rõhutatud tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise sünergia tegevuskavas, (3) mistõttu on vaja tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust ning võimalikke partnerlusi sarnaselt meelestatud riikidega.

3.3.

Üha suurem on oht, et uued ähvardavad osalejad võtavad sihikule kosmosesüsteemid, et mõjutada satelliitide kaudu osutatavaid elutähtsaid teenuseid. Komitee peab üha olulisemaks, et Euroopa kasvava huviga kosmosepõhiste teenuste vastu ja neist sõltuvusega kaasneksid meetmed, mille eesmärk on kaitsta kosmosepõhist suutlikkust ja kosmoseteenuseid, et mitte veelgi suurendada Euroopa ühiskonna ja majanduse kriitilisel tasemel haavatavust.

3.4.

Komitee on veendunud, et liikmesriigid peavad võtma täieliku vastutuse ning pühenduma maailma rahule ja julgeolekule, tugevdades oma tegevusvabadust kosmoses ja selle suhtes, tuginedes oma suveräänsele suutlikkusele ja varale. Komitee peab seda üheks kõige otsesemaks ja elutähtsamaks nende käsutuses olevaks tegutsemis- ja mõjutamisvahendiks. Selleks peavad liikmesriigid tagama oma kosmosetööstuse kerksuse ning oma tarne- ja teenustetaristu julgeoleku oma kodanike hüvanguks. Sellest tulenevalt on Euroopale suveräänse ja kestliku juurdepääsu tagamine kosmosele vaieldamatu prioriteet.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Kosmoseohtude liigid

4.1.1.

Komitee peab kiiduväärseks, et igal aastal koostatakse kosmoseohtude analüüs, mille abil määratakse kindlaks ohud, mis võivad põhjustada kosmosesüsteemide häirimist, kahjustamist või hävimist. Seda analüüsi peetakse väga oluliseks, et mõista vaenulikku keskkonda, milles praegu ja edaspidi arendatakse kosmose- ja maapealset taristu ning teenuseid.

4.1.2.

Komitee tunnistab, et selline hindamine aitaks ära hoida seda, et potentsiaalselt vaenulikud riigid või organisatsioonid omandaksid tundliku suutlikkuse (sealhulgas oskused, tehnoloogia, vara ja komponendid). Eesmärk oleks tagada, et Euroopa haldab ja kontrollib tundlikku suutlikkust.

4.1.3.

Komitee leiab, et Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus peavad iga-aastase kosmoseohtude analüüsi koostamisel ning sellest tulenevate soovituste ja meetmete kindlaksmääramisel arvesse võtma Euroopa kosmosetööstuse (suured ja väikesed ettevõtjad), teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ning akadeemiliste ringkondade seisukohti ja sisendeid.

4.1.4.

Komitee on veendunud, et selline protsess võimaldaks erasektoril a) töötada uute teadus- ja arendustegevuse prioriteetidega, mis on seotud juba teadaolevate ohtude või uute tekkivate ohtudega; b) suurendada klientide ja institutsiooniliste osalejate teadlikkust ennetavate lähenemisviiside vajadusest; c) määratleda Euroopa tasandil uued standardid ja aidata seega kaasa ülemaailmse tasandi standardimisprotsessile; d) vahetada parimaid tavasid avaliku ja erasektori üksuste vahel; e) kohandada maapealseid lähenemisviise kosmosele sobivaks.

4.2.   ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste suurem kerksus ja parem kaitse

4.2.1.   Kogu ELi hõlmav julgeolekuraamistik kosmosesüsteemide kaitseks, teabe jagamiseks ja koostööks kosmose julgeolekuga seotud vahejuhtumite asjus

4.2.1.1.

Komitee arvates loovad ülemaailmsed regulatiivsed algatused ja ühepoolsed otsused kosmoseliikluse korraldamise kohta tõenäoliselt keerulise keskkonna Euroopa osalejate jaoks. Väljaspool Euroopat läbiviidavad reformid võivad tõepoolest kahjustada Euroopa kosmosesektori suutlikkust konkureerida võrdsetel tingimustel. Need võivad mõjutada sektori kestlikkust ja ohustada veelgi Euroopa suveräänsust kui ELi kosmosealast üldeesmärki.

4.2.1.2.

Komitee on veendunud, et Euroopa Liidul on võimalus olla aruteludes esirinnas ning luua alus Euroopa peamise kosmosetaristu ja sellega seotud teenuste kaitsmiseks. Olles proaktiivne ja edendades killustatuse asemel ELi liikmesriikide koostööd, võimaldab Euroopa Liit Euroopa kosmosesektoril kohaldada kokkulepitud eeskirju ja toimimisviise oma huvides ning neid ülemaailmsel tasandil veelgi edendada. Senises ühtlustatum ja koostööpõhisem lähenemisviis liikmesriikide vahel soodustaks ühiseid investeeringuid ELi kaitsesse ja tööstusse laiemalt. Sellest vaatenurgast võiks ühishangete võimalus suurendada nõudluse poole tõhusust ning aidata kaasa Euroopa kosmose- ja kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele (4).

4.2.1.3.

Komitee arvates avaldaks ülekanduva mõjuga tehnoloogia ja tööstuse, näiteks lennunduse ning nii sõjaliste kui ka tsiviilkasutusega („kahesugune kasutus“) tehnoloogia potentsiaali tugevdamine suurt mõju ELi nii tööstuslikule kui ka sõjalisele arengule.

4.2.1.4.

Turvalisuse ja küberturvalisuse osas nõustub komitee täielikult sellega, et sisseprojekteeritud turbe nõue on kerksuse jaoks väga oluline. Ühised Euroopa turbestandardid on samuti olulised seni, kuni neid kasutatakse praktilisel viisil, sest Euroopa kosmosesektori jaoks on nende määratlemise ja vastuvõtmise tsüklid tiheda konkurentsiga turul sageli liiga pikad. See tähendab järgmist: a) neid tuleb arendada paralleelselt tehnoloogia arendamisega; b) tuleb ette näha kiire sertifitseerimisprotsess; c) idufirmade ja VKEde kaasamine nende suutlikkuse kaudu täita turbenõudeid nõuab paremat institutsioonilist toetust ja koostööd tarneahelas; d) välja tuleb töötada uued standardid.

4.2.1.5.

Komitee märgib, et elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi (5) ja küberturvalisuse 2. direktiivi (6) (mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) kohaldatakse üksnes liikmesriigi, mitte ELi institutsioonilisel tasandil. Komitee arvates tuleks neid direktiive kohaldada ka ELi omandis oleva vara suhtes.

4.2.2.   ELi kosmosesektori tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamine

4.2.2.1.

Komitee väljendab täielikku heameelt soovi üle püüda suurendada Euroopa Kaitsefondi ja programmi „Euroopa horisont“ eelarvet, sest viimaste arenguetappidega seoses ei ole EL seni suutnud viia oma eelarvet – ja seotud rahastamisvahendeid – kooskõlla oma väljakuulutatud püüdlusega viia kõrgtehnoloogia nõutavale valmidustasemele.

4.2.2.2.

Ühise rakkerühma taaskäivitamise kontekstis leiab komitee, et tuleks kehtestada ühtne protsess, mille tulemuseks on üks kokkulepitud ja ühine elutähtsate olukordade andmekogu. Oluline on, et Euroopa kosmosetööstus osaleks protsessis peamise sidusrühmana, sest sõltuvuse vähendamine võib parandada Euroopa suveräänsust, samuti nagu see aitab kaasa tööstuse konkurentsivõimele.

4.2.2.3.

Komitee tõstatab küsimuse ühise rakkerühma ja elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse tulevaste rollide ja koostoime kohta ning rõhutab vajadust nendevahelise parema koostoime järele.

4.2.2.4.

Komitee pooldab uute liitude ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide loomist, mis on seotud kosmose- ja kaitsevaldkonna jaoks olulise tehnoloogiaga, sest need võivad kaasa aidata rahastamise suurendamisele ning topeltallikate arendamisele ja kestlikkusele Euroopas.

4.2.3.   ELi kosmosesektori julgeolek

4.2.3.1.

Väga teretulnud on ELi kosmosesektori julgeolekuriskide käsitlemine tarneahelate kaitsmise ja hanke-eeskirjade kaudu, mis tagavad täielikult varustuskindluse.

4.2.3.2.

Komitee peab siiski oluliseks, et need meetmed lõimitaks laiaulatuslikult sidusa ja üleeuroopalise kosmosetööstuse poliitika osana.

4.2.4.   Uued võimed kerksuse parandamiseks ja ELi autonoomne juurdepääs kosmosele

4.2.4.1.

Komitee nõustub, et peamised tehnoloogiad ja võimed kerksuse tagamiseks on enesekaitsevõimeline kasulik laadung, reageerimisvõimelised kanderaketid, kosmose olukorrateadlikkuse võime, hooldusteenused orbiidil ja kosmoserakenduste jaoks ette nähtud turvaline suveräänne andmepilv.

4.2.4.2.

Komitee arvates tuleks tagada ELi pikaajaline sõltumatu juurdepääs kosmosele, sest Euroopa ei saa oma kosmosevõimete käivitamisel ja oma kosmosetaristu hooldamisel sõltuda kolmandatest riikidest. Sellega seoses on hädavajalik kohaldada institutsiooniliste orbiidile viimiste puhul Euroopa kanderakettide eelistamise põhimõtet.

4.2.5.   Kosmoseohtudele reageerimine

4.2.5.1.

Komitee arvates on ohtude avastamiseks vaja välja töötada täiemahuline ja autonoomne kosmoseliikluse korraldamise süsteem, mis tugineks muu hulgas rahastatud programmide loomisele ja toetamisele, et arendada edasi Euroopa kosmoseliikluse korraldamise (STM) suutlikkust (kosmose jälgimine ja seire – SST, kosmoseteadlikkus – SDA) ning kiirendada majanduslikult tasuva, konkurentsivõimelise ja laiendatava Euroopa kosmose jälgimise ja seire suutlikkuse (SST) ja kosmoseliikluse korraldamise suutlikkuse (STM) kasutuselevõttu (7).

4.2.5.2.

Sellega seoses nõustub komitee täielikult ühisteatise rõhuasetusega kosmosevaldkonna kosmoseteadlikkuse süsteemide suutlikkusele, tingimusel et see tugineb igal etapil – lisaks Euroopa ja ELi liikmesriikide võimetele – tööstuse toetusele, oskusteabele ja suutlikkusele.

4.2.5.3.

Komitee julgustab ELi tasandil jõuliselt koordineerima ELi liikmesriikide tehtavaid jõupingutusi, et toetada eesmärki suurendada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat kooskõlas Atlandi-ülese partnerlusliiduga, peamiste strateegiliste partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, tehtava koostööga ja mitmepoolse tegevusega ning võimaluse korral valmistada ette tee ELi tasandi suutlikkuse saavutamiseks.

4.2.5.4.

Komitee tunnistab kosmoseõppuste tähtsust, sest Euroopa riikide vaheline koordineerimine peaks olema jõulisem, tõhusam ja arvestatavam, võttes arvesse meie liitlasi, eelkõige Ameerika Ühendriike. Selle eeltingimus on ühise kosmoseoperatsioonide kultuuri ülesehitamine.

4.2.6.   Kosmose parem kasutamine julgeoleku- ja kaitseotstarbel

4.2.6.1.

Komitee nõustub, et kosmose panuse suurendamine Euroopa kaitsevõimesse tähendab ka tuginemist juba olemasolevatele Euroopa juhtalgatustele ning nende täiendamist julgeoleku- ja kaitsemõõtmega.

4.2.6.2.

Komitee rõhutab, et Copernicuse programmi laiendamine julgeolekuvõimele tähendaks programmi eesmärkide märkimisväärset suurendamist, mida tuleks hoolikalt hinnata, pidades eelkõige silmas seonduvaid riske Copernicuse programmi rahastamissuutlikkusele ja selle praegust avatud andmete poliitikat.

4.2.6.3.

Komitee rõhutab strateegia olulist panust ELi rohelisse kokkuleppesse ja sellega seotud tööstusökosüsteemidesse. Eelkõige aitab Copernicuse programm, mida peetakse kliimamuutuste ja keskkonnaseire maailmatasemeliseks võrdlusaluseks, otseselt kaasa kliimamuutustega tegelemisele ja neile lahenduste leidmisele ning Euroopa rolli toetamisele maailmas. Kuna Copernicuse programmist on saanud ülemaailmselt tunnustatud teadustasemel kujutiste ja andmekvaliteedi standard, tuleb seda veelgi toetada lakkamatute püüdlustega.

4.2.6.4.

Mis puutub liidu turvalise ühenduvuse programmi IRIS2, siis toetab komitee kindlalt programmi, mis aitab liidul jääda kosmosevaldkonnas juhtivaks rahvusvaheliseks osalejaks, kellel on tegutsemisvabadus.

4.2.6.5.

Komitee on veendunud, et kõik tööstusega seotud meetmed (konkurentsivõime, elutähtsad tehnoloogiad, tarneahela turvalisus jne) tuleb lõimida sidusa ja üleeuroopalise tööstuspoliitika osana, arvestades Euroopa kosmosetööstuse väga suurt sõltuvust väga piiratud avatud turgudest.

4.2.6.6.

Komitee soovib rõhutada, et kosmosevaldkond on uuenduslik ja pidevalt arenev sektor. Euroopa kosmosetegevuse konkurentsivõime tagamiseks tuleb kutseoskuste arendamist pidevalt kohandada ja täiustada. Kuna sektoris on viimastel aastatel toimunud ulatuslik värbamine ja see suundumus jääb ka lähitulevikus eeldatavasti tugevaks, tuleb sellele lisaks rakendada konkreetseid meetmeid, nagu ELi kosmoseakadeemia loomine.

4.2.7.   Partnerlus avakosmoses vastutustundliku tegutsemise edendamiseks

4.2.7.1.

Komitee nõustub, et kosmosepõhise võimekuse turvalise, kestliku ja usaldusväärse kasutamise tagamiseks on väga oluline luua partnerlusi ja ühisettevõtteid teiste piirkondade, üksuste ja sarnaselt meelestatud kolmandate osapooltega.

4.2.7.2.

Kuigi koostöö on väga oluline, juhib komitee tähelepanu sellele, et peaks olema kohustuslik säilitada Euroopa suveräänsus ja autonoomia, samal ajal kui edendatakse koostööd ja koostalitlusvõimet, tagades üldreeglina Ameerika Ühendriikide ja teiste sarnaselt meelestatud kolmandate osapooltega vastastikkuse ja mõlemapoolse kasu.

---

(1)  Kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustega teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027“ (COM(2022) 57 final – 2022/0039 (COD)) ja teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele – ELi panus ülemaailmse probleemi lahendamiseks“ (JOIN(2022) 4 final) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 172) ning „Uus kosmosetööstus“.

(2)  Eelkõige naiste tööhõive.

(3)  COM(2021) 70 final.

(4)  Nagu on rõhutatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta“ (COM(2022) 349 final) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 168).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80).

(7)  Kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustega teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027“ (COM(2022) 57 final – 2022/0039 (COD)) ja teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele – ELi panus ülemaailmse probleemi lahendamiseks“ (JOIN(2022) 4 final) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 172) ja „Uus kosmosetööstus“.