29.9.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 349/108


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Meetmed laste rasvumise vähendamiseks“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Hispaania taotlusel)

(2023/C 349/17)

Raportöör:

Josep Puxeu ROCAMORA

Kaasraportöör:

Isabel CAÑO AGUILAR

Konsulteerimistaotlus

nõukogu eesistujariigi Hispaania kiri, 8.12.2022

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

1.6.2023

Vastuvõtmine täiskogus

13.7.2023

Täiskogu istungjärk nr

580

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

197/0/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Tervis on üks põhiõigus. Lisaks on laste puhul sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis õigus kasvada õnneliku ja tervena ning oma võimed täielikult välja arendada.

1.2.

Laste ülekaalulisus ja rasvumine on ELi riikides praegu endiselt üks peamine rahvatervise probleem, mida mõjutavad paljud tegurid: keskkonnaalased, ühiskondlikud ja majanduslikud. Laste rasvumist seostatakse lapsepõlves ja täiskasvanueas esinevate füüsilise ja vaimse tervise probleemide ja sotsiaalsete probleemidega.

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu vajadusele vähendada laste sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, sest see on otseselt seotud laste ülekaalulisusega. Mõnel juhul on madalama sissetulekuga leibkondades rasvunud laste ja noorukite osakaal kaks korda suurem;

1.4.

Komitee märgib, et eri liikmesriikides tuginetakse laste rasvumise probleemi lahendamisel erinevatele kriteeriumitele (seoses selliste mitmesuguste aspektidega nagu teabevahetus, toitumisalane märgistus, kehalise aktiivsuse ja kestliku toitumise edendamine ning samuti uuemate aspektidega, nagu ekraanide tervislik kasutamine ning psüühilise ja emotsionaalse tervise edendamine), ning kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles etendama selles valdkonnas senisest ennetavamat rolli ning soodustama ulatuslikumat reguleerimist ja tõhusamat raamistikku.

1.5.

Komitee täheldab murelikult, et enamik riiklikke piiranguid, mida rakendatakse lastele mõeldud toiduainete ja mittealkohoolsete jookide müügiedendamisele ja reklaamimisele, on liiga nõrgad ning olemasolevad vabatahtlikud lähenemisviisid ei ole laste ja noorukite kaitsmiseks piisavad. Komitee on seisukohal, et WHO toitainelist koostist võiks kasutada suure suhkru-, rasva- või soolasisaldusega toodete reklaami piiramise alusena, ning peab oluliseks õppida nende riikide headest meetmetest ja tavadest, kus mitmesugused poliitikameetmed, sealhulgas õigusnormid, on osutunud tõhusaks, et piirata laste kokkupuudet audiovisuaalsete äriliste teadaannetega, millega reklaamitakse suure soola-, suhkru-, rasva-, küllastunud rasvade või transrasva sisaldusega toitu ja jooke. Seejuures tuleb alati kinni pidada lastesaadete edastamiseks mõeldud ajavahemikest ning veenduda, et kõikides reklaamides järgitaks väidete tõesuse põhimõtteid. Tasub meenutada, et WHO soovitab piirata kõiki asjakohaseid lastele suunatud toidureklaami vorme.

1.6.

Samuti kutsub komitee üles uuendama laste rasvumist käsitlevat ELi tegevuskava 2014–2020, võttes arvesse käesolevas arvamuses esitatud ettepanekuid.

1.7.

Komitee leiab, et nimetatud eesmärkide täitmiseks on üks hädavajalik meede see, et institutsioonid suurendaksid selliste toiduainete tarbimist, mida peetakse tervisliku ja kestliku toitumise oluliseks osaks (värsked hooajalised ja kohalikud puu- ja juurviljad, kaunviljad ja täisteraviljad ning loomsed valgud, näiteks kala). Näiteks tuleb süvendada poliitikat, millega edendatakse ELi põllumajandustooteid, töötada välja avalikke hankeid, millega edendatakse tervislikku ja kestlikku toitumist, ning kasutada muu hulgas maksusoodustusi (näiteks käibemaksuvähendusi), millega toetatakse nimetatud toidu ostmist ja tarbimist. Lisaks võivad mõlemad meetmed toetada inflatsiooni ja tõusvate hindade kontekstis seda, et palju rohkematel leibkondadel, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevatel leibkondadel, oleks juurdepääs toitvale ja kvaliteetsele toidule. Samuti innustab komitee jätkama Euroopa turul toiduainete ja jookide koostist puudutava teabe ümbersõnastamist ja parandamist.

1.8.

Komitee kutsub üles andma leibkondadele lihtsaid vahendeid, et nad saaksid vajalikud teadmised, et mõista laste rasvumise mitmetegurilisi põhjuseid ning selle mõju tervisele nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas. Komitee peab samuti hädavajalikuks, et ühiskond tervikuna kasutaks suhtlus-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (SIKT) tervislikult ning järgiks selle kohta antud soovitusi. Ekraanide liigse kasutamisega kaasneb väheliikuv eluviis, suurem kokkupuude kõrge suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toidu ja jookide reklaamidega ning oht laste ja noorukite vaimsele tervisele.

1.9.

Komitee pooldab seda, et õpikeskkonnas edendataks kehalist aktiivsust, tervislikku toitumist ning psüühilist ja emotsionaalset tervist. Haridusasutused on ideaalne koht, kus edendada tervislikke eluviise ja käsitleda laste rasvumist positiivses võtmes, põhjustamata sotsiaalset häbimärgistamist või põlgust teatavate kehastereotüüpide vastu. Seepärast on komitee seisukohal, et üks sellise edendamise viise on kehtivate õppekavade muutmine, suurendades kehalisele tegevusele pühendatud aega ning investeerides toidualasesse ja gastronoomilisse haridusse. Koolisööklatel on oluline roll laste ja noorukite tervislike toitumisharjumuste soodustamisel ning seepärast peab komitee väga oluliseks edendada koolilõunate kättesaadavust hariduse kõigis etappides ja tagada, et pakutav toit on tervislik, tasakaalustatud ja kvaliteetne. Komitee tuletab samuti meelde, et Euroopa Liidu koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava täitmisele saab panna suuremat rõhku ning on võimalik edendada ebavõrdses olukorras lastele suunatud koolitoidutoetusi.

1.10.

Komitee kutsub liikmesriike üles laiendama ja parandama avalikku ruumi ja taristut, et see toetaks ja hõlbustaks aktiivset liikumist, seda eelkõige haridusasutuste ümber ja nendeni viivatel teedel. Samuti leiab komitee, et tuleb luua linnakeskkond, kus on olemas spordi-, mängu- ja rohealad, mis on laste ja noorukite jaoks ligipääsetavad, turvalised ja sõbralikud.

1.11.

Komitee teeb ettepaneku kasutada digikeskkonda tervisliku elustiili, suhete ja käitumise edendamiseks. Sellega seoses palub komitee uuesti, et tervislikuma toidu ja toitumise, aktiivse elu ja ekraanide tervisliku kasutamise kohta korraldataks visuaalne reklaamikampaania, mis on inspireeritud lastele suunatud positiivsetest sotsiaalsetest reklaamikampaaniatest.

1.12.

Komitee tuletab meelde ELi koolitoidukava hindamisel (1) antud soovitusi ning arvamusi tervisliku ja kestliku toitumise kohta ja strateegia „Talust taldrikule“ kohta ning kutsub komisjoni üles lisama laste rasvumise vähendamise meetmed järgmisse kestlike toidusüsteemide raamistikku, näiteks seoses märgistamise ja avalike hangetega.

1.13.

Samuti on komitee veendunud, nagu ta on teistes arvamustes märkinud, et demokraatlikud uuendused, nagu toidupoliitika nõukogud ja osaluspõhiste lähenemisviiside edendamine, aitavad edendada toidupoliitika meetmete kujundamise kvaliteeti ja õiguspärasust. Komitee julgustab looma Euroopa tasandil sellist vahendit nagu Euroopa toidupoliitika nõukogu.

1.14.

Kokkuvõttes toetab komitee rasvumisega võitlemisel terviklikku lähenemist, võttes arvesse elustiilide tervislikku ümberkujundamist, aga ka kõiki rasvumist põhjustavaid sotsiaalseid tingimusi, ning soovitab edendada avaliku sektori strateegiaid, millega tagatakse kedagi diskrimineerimata üldine juurdepääs tervislikule toidule, kehalisele aktiivsusele ja spordile, korralikule puhkusele ning psüühilisele ja emotsionaalsele heaolule.

2.   Tervis kui iga poliitika kesktelg

2.1.

Tervis on üks põhiõigus (2) ja tingimus, mis peab olema täidetud, et meie ühiskond ja majandus toimiksid. Lisaks on laste puhul sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis (3) õigus kasvada õnneliku ja tervena ning oma võimed täielikult välja arendada. Komitee toetab „Ühe tervise“ põhimõtet, mida Euroopa Komisjon edendab kui terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on tasakaalustada ja optimeerida inimeste tervist jätkusuutlikul viisil.

2.2.

Laste rasvumise probleemiga tegelemine on väga oluline, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige eesmärk nr 3 tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul, ning parandada tulevikus kõigi eurooplaste tervislikku seisundit. Teadusest nähtub, et tõenäoliselt toob rasvumise ärahoidmine elu olulistes etappides, nagu esimestel eluaastatel ja noorukieas, tervise seisukohast kõige rohkem kasu ja vähendab seonduvaid kulusid ning sellel on kõige suurem tõenäosus murda rasvumise ja toitumisalase ebavõrdsuse põlvkondadevahelise edasikandumise ahel.

2.3.

Sellega seoses väljendab komitee heameelt selle üle, et tulevane eesistujariik Hispaania palus komiteel koostada ettevalmistava arvamuse võimalike meetmete kohta laste rasvumise vähendamiseks. See toetab suundumuse jätkumist, et ELi institutsioonid ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused koostavad ja töötavad välja strateegiaid, mille eesmärk on pidurdada ja ära hoida laste rasvumist ja ülekaalu:

i)

ELi lapse õiguste strateegias (4) tõdetakse, et laste täielikuks füüsiliseks ja vaimseks arenguks on elutähtis tervislik toitumine koos korrapärase liikumisega;

ii)

Euroopa lastegarantii algatuses, mis peab aitama seada laste ja noorukite õigused ELi poliitikakujundamise keskmesse, on laste rasvumine üks aspekte, mida riiklikud kavad peavad sisaldama;

iii)

samuti on käesolev arvamus jätk Euroopa strateegiale toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta (2007), 2017. aasta valgele raamatule ülekaalulisuse kohta ja laste rasvumist käsitlevale ELi tegevuskavale 2014–2020 (5). Nende algatuste eesmärk oli käesoleva arvamusega sarnaselt pidurdada laste ja noorukite (0–18 eluaastat) ülekaalulisuse ja rasvumise suurenemist. Sellega seoses kutsub komitee üles uuendama laste rasvumist käsitlevat ELi tegevuskava 2014–2020.

3.   Laste rasvumine Euroopas: ülevaade olukorrast

3.1.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) (6) kohaselt on rasvumine keeruline mitmeteguriline mittenakkuslik haigus, mida iseloomustab liigne rasvumine, mis võib kahjustada tervist. Samuti on rasvumine riskitegur muude mittenakkuslike haiguste väljakujunemisel, nagu veresoonkonna haigused, ainevahetuslikud haigused, luu- ja liigesehaigused ja vähk, (7) vaimse tervise häired ja elukvaliteedi langus, vähendades oodatavat eluiga ja suurendades enneaegse surma ohtu. Nende tagajärjel suurenevad märkimisväärselt riigi tervishoiukulud ning lisaks muud individuaalsed, sotsiaalsed ja majanduslikud kulud.

3.2.

Laste ülekaalulisus ja rasvumine on ELi riikides praegu endiselt üks peamine rahvatervise probleem. COSI-WHO uuringu viienda vooru (toimus vahemikus 2018–2020) (8) kohaselt oli 33 osalenud riigis 29 %-l 7–9-aastastest lastest liiga suur kaal (9) ja 12 % oli rasvunud. Soopõhiselt vaadelduna olid määrad poiste puhul veidi kõrgemad kui tüdrukute puhul (ülekaalulisuse puhul vastavalt 31 % ja 28 % ning rasvumise puhul 14 % ja 10 %).

3.3.

Komitee märgib, et COVID-19 pandeemia võis laste rasvumise probleemi süvendada. Üha enam on tõendeid selle kohta, et COVID-19 pandeemia võis muuta laste rasvumise näitajaid kehvemaks, seda eriti kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste puhul (10).

3.4.

Komitee märgib, et eri liikmesriikides tuginetakse laste rasvumise probleemi lahendamisel erinevatele kriteeriumitele (seoses selliste mitmesuguste aspektidega nagu teabevahetus, toitumisalane märgistus, kehalise aktiivsuse ja kestliku toitumise edendamine ning samuti uuemate aspektidega, nagu ekraanide tervislik kasutamine ning psüühilise ja emotsionaalse tervise edendamine), ning kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles etendama selles valdkonnas senisest ennetavamat rolli ning soodustama ulatuslikumat reguleerimist ja tõhusamat raamistikku.

4.   Laste rasvumist mõjutavad tegurid

Rasvumisel ei ole ainult üks põhjus, vaid see tuleneb erinevate tegurite keerukast koostoimest (11). Rasvumise tekkimist mõjutavad nii individuaalsed tegurid (bioloogilised/geneetilised, füsioloogilised ja elustiiliga seotud tegurid) kui ka keskkonnategurid (eri keskkondade mõju, milles inimene areneb: perekond, kool, kogukond), psühhosotsiaalsed tegurid (haridustase ja ühiskonnakiht) ja majanduslikud tegurid (leibkonna sissetulekutase) (12).

4.1.

Psühhosotsiaalsed tegurid ja majanduslikud ressursid järgivad sotsiaalseid mustreid ning nende tõttu võivad väikese sissetulekuga leibkonnad olla kõigis eluetappides keskkonna kahjulike mõjude suhtes haavatavamad ja nende tegurite mõju kumuleerub elu jooksul.

4.2.

On piisavalt tõendeid selle kohta, et ema kokkupuutel ebatervislike toitumis- ja kehakaalu mõjutavate teguritega enne rasedust ja raseduse ajal on oluline roll lapse esimestel eluaastatel kehakoostise programmeerimisel ja sellel, et inimesel on kalduvus rasvuda.

4.3.

Samuti on laste sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, mida on süvendanud pandeemia, kasvav inflatsioon ja majanduskriis, otseselt seotud laste ülekaalulisusega. Mõnel juhul on rasvunud laste ja noorukite osakaal madalama sissetulekuga leibkondades kaks korda suurem, sest sellistes leibkondades on võrreldes kõrgema sissetulekuga leibkondadega teistsugune elustiil.

4.4.

Kehaline aktiivsus on kogu elu jooksul üks tervise tugisammastest. Lisaks on kehaline aktiivsus oluline tegur laste rasvumise ja varajaste metaboolsete riskifaktorite ennetamisel ja ravimisel, (13) samuti on see hädavajalik komponent põhiliste kognitiivsete, motoorsete ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. 81 % 11–17-aastastest lastest ei ole aga kehaliselt piisavalt aktiivsed (14). Enne pandeemiat ütles WHO Euroopa piirkonnas ainult iga seitsmes 15-aastastest noortest (14 %), et tegeleb iga päev vähemalt ühe tunni vältel mõõduka kuni aktiivse kehalise tegevusega (15). Lisaks saavutas 2014. aastal 15-aastastest poistest ainult 25 % ja tüdrukutest 15 % kehalise aktiivsuse soovitusliku taseme (16).

4.5.

Tasakaalustamata toitumist, mille puhul tarbitakse palju suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toitu ja jooke, seostatakse suurema rasvumise tasemega ja kehvema üldise tervisliku seisundiga. Teisalt aga seostatakse paremate tervisenäitajatega harjumusi, mis kalduvad Vahemere, Atlandi või Põhjamaade toitumistavade suunas, või lihtsalt toitumisega, milles on ülekaalus värsked toiduained ja taimne toit (17) (18). COSI uuringu (19) viimase vooru kohaselt sööb Euroopa piirkonnas 6–9-aastastest lastest iga päev värskeid puuvilju vähem kui pool (43 %). Neist 7 % ei söö puuvilju mitte kunagi või teeb seda vähem kui korra nädalas. Köögivilju sööb 6–9-aastastest lastest iga päev ainult kolmandik (34 %).

4.6.

Majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast märgib komitee samuti, et toidu toorainete hinnatõus, mis praegu üle kogu maailma aset leiab, mõjutab ELis jaemüügihindasid, muutes seega Euroopa perede, laste ja noorukite ostukäitumist ja toitumisharjumusi, seda eelkõige kõige haavatavamates rühmades.

4.7.

Emotsionaalne heaolu ja rasvumine on omavahel väga tihedalt seotud. Ühest küljest on see nii seetõttu, et emotsionaalne heaolu on laste rasvumise vältimisel äärmiselt oluline. Teisest küljest seetõttu, et laste rasvumine suurendab tõenäosust, et laps kannatab diskrimineerimise, häbimärgistamise ja koolikiusamise all, ning mõjutab seega laste emotsionaalset heaolu.

4.8.

Liiga pikka aega ekraanide ees viibimine on toodud välja kui üks ülekaalu/rasvumise teket määrav tegur ning selle teguri ja ülekaalu/rasvumise vahel esineb korrelatsioon (20) (21). Rahvusvaheliste organisatsioonide ja avalike asutuste soovitus on kasutada ekraanimeediat päevas maksimaalselt 120 minutit, kuid näib, et Euroopa lapsed ja noorukid ei pea sellest piirangust kinni (22).

5.   Võetavad meetmed

5.1.

Laste rasvumise probleemiga tegelemiseks tuleb vaadelda kogu elukaart ja samuti kõrvaldada mitmed rasvumise tekkimise põhjused. Komitee teeb ettepaneku kasutada terviklikku ja kaasavat lähenemisviisi. Euroopa laste ja noorukite rasvumis- ja ülekaalualaste näitajate vähenemise saavutamiseks peavad kõik sellele pühenduma ja omavahel koostööd tegema, (23) nii ametiasutused, erasektor/ettevõtted, meediakanalid, haridus- ja tervishoiuasutused kui ka perekonnad. Lisaks peab sellise tervikliku lähenemise aluseks olema positiivne ja häbimärgistamist vältiv perspektiiv.

5.2.

Komitee kutsub üles uuendama laste rasvumist käsitlevat ELi tegevuskava 2014–2020, mille eesmärgid peaksid olema järgmised: toetada õiget toitumist, soodustada kehalist aktiivsust, toetada tervislikku haridus- ja sotsiaalkeskkonda, tagada tervishoiuteenused, kaitsta kõige haavatavamaid rühmasid, soodustada ja edendada ettevõtjate ja reklaamijate tervishoiualast sotsiaalset vastutust ning edendada eri haldusasutuste koostoimet. Komitee soovitab võtta meetmeid, mis tõukaksid üldisel ja sektoriülesel viisil tagant nende keskkondade tervislikuks muutmist, kus lapsed ja noorukid elavad ja kasvavad.

5.3.

Komitee tuletab meelde ELi koolitoidukava hindamisel (24) antud soovitusi ning arvamusi tervisliku ja kestliku toitumise kohta ja strateegia „Talust taldrikule“ kohta ning kutsub komisjoni üles lisama laste rasvumise vähendamise meetmed järgmisse kestlike toidusüsteemide raamistikku, näiteks seoses märgistamise ja avalike hangetega.

5.4.

Samuti kordab komitee toidualase demokraatia tugevdamise tähtsust ning on veendunud, nagu ta on teistes arvamustes märkinud, et demokraatlikud uuendused, nagu toidupoliitika nõukogud ja osaluspõhiste lähenemisviiside edendamine, aitavad edendada toidupoliitika meetmete kujundamise kvaliteeti ja õiguspärasust. Komitee julgustab looma Euroopa tasandil sellist vahendit nagu Euroopa toidupoliitika nõukogu.

5.5.   Makrosotsiaalne keskkond

5.5.1.

Komitee kutsub üles kooskõlastama nimetatud keskkonnas kõigi tegevust, et luua sotsiaalne ökosüsteem, mis soodustab kultuurilisi muudatusi, mis aitavad leevendada ebavõrdsust ja kinnistada tervislikumaid elustiile.

5.5.2.

Komitee kordab oma üleskutset töötada välja meetmeid, mis suurendavad avalike süsteemide suutlikkust ennetada tervislike elustiilide kasutuselevõttu raskendavaid eriti haavatavaid olukordi ja nendega tegeleda.

5.5.3.

Komitee rõhutab, et tuleb teha edusamme sotsiaalsete meetmete vallas, mis hõlbustavad perekondlikku tasakaalu ja kaasvastutust ning võimaldavad perekondadel tervislikele tegevustele ligi pääseda ja pühendada neile rohkem aega.

5.5.4.

Komitee soovitab edendada avaliku sektori strateegiaid, millega tagatakse kedagi diskrimineerimata juurdepääs spordirajatistele, ning hõlbustada asjakohast trennitegemist. Komitee soovitab kaotada sooline ja sotsiaalne lõhe kehalises aktiivsuses ja trennitegemisel, tagades kaasava ruumi ja edendades mitmekesiseid võimalusi.

5.5.5.

Komitee on seisukohal, et haldusasutused peavad edendama rasvumise vähendamise vaatenurga hõlmamist kõigi õigusnormide ja poliitikameetmete kujundamisse, elluviimisse ja järelevalvesse kõigis tegevusvaldkondades, võttes arvesse ülekaalulisuse ja rasvumise eelsoodumust põhjustavaid tegureid.

5.5.6.

Komitee täheldab murelikult, et enamik riiklikke piiranguid, mida rakendatakse lastele mõeldud toiduainete ja mittealkohoolsete jookide müügiedendamisele ja reklaamimisele, on liiga nõrgad ning olemasolevad vabatahtlikud lähenemisviisid ei ole laste ja noorukite kaitsmiseks piisavad. Komitee on seisukohal, et WHO toitainelist koostist võiks kasutada suure suhkru-, rasva- või soolasisaldusega toodete reklaami piiramise alusena, ning peab oluliseks õppida nende riikide headest meetmetest ja tavadest, kus mitmesugused poliitikameetmed, sealhulgas õigusnormid, on osutunud tõhusaks, et piirata laste kokkupuudet audiovisuaalsete äriliste teadaannetega, millega reklaamitakse suure soola-, suhkru-, rasva-, küllastunud rasvade või transrasva sisaldusega toitu ja jooke. Seejuures tuleb alati kinni pidada lastesaadete edastamiseks mõeldud ajavahemikest ning veenduda, et kõikides reklaamides järgitaks väidete tõesuse põhimõtteid. Tasub meenutada, et WHO soovitab piirata kõiki asjakohaseid lastele suunatud toidureklaami vorme.

5.5.7.

Komitee peab hädavajalikuks, et institutsioonid suurendaksid selliste toiduainete tarbimist, mida peetakse tervisliku ja kestliku toitumise oluliseks osaks (värsked hooajalised ja kohalikud puu- ja juurviljad, kaunviljad ja täisteraviljad ning loomsed valgud, näiteks kala). Näiteks tuleb süvendada poliitikat, millega edendatakse ELi põllumajandustooteid, töötada välja avalikke hankeid, millega edendatakse tervislikku ja kestlikku toitumist, ning kasutada muu hulgas maksusoodustusi (näiteks käibemaksuvähendusi), millega toetatakse nimetatud toidu ostmist ja tarbimist.

5.5.8.

Samuti kutsub komitee liikmesriike ja toidukäitlejaid üles soodustama toodete koostise parandamist, et edendada tervislikumat toitumist. Kui teatavate kriitiliste toitainete vabatahtlikku vähendamist ei toimu, peaksid valitsused kaaluma täiendavaid stiimuleid ja meetmeid, sealhulgas progresseeruvaid maksumeetmeid sõltuvalt asjaomase toitaine sisaldusest.

5.5.9.

Komitee peab vajalikuks, et haldusasutused tagaksid oma pädevuse piires joogivee tasuta kättesaadavuse, paigaldades avalikesse kohtadesse, haridusasutustesse ning vaba aja veetmise, spordi- ja puhkealadele nõuetekohaselt tähistatud joogikraane.

5.5.10.

Komitee leiab, et tervishoiualase koordineeritud tegevuse strateegilise osana tuleb toetada teadusuuringuid, milles käsitletakse ülekaalu ja rasvumise tegureid, ning koguda ja levitada selle kohta saadud teadmisi.

5.5.11.

Nõudluse osas rõhutab komitee uuesti, et avaliku sektori poliitika peab andma tarbijatele võimaluse valida tervislikum toitumisviis, pakkudes selleks koolitusi ja teavet lihtsate ja otseste teadlikkuse suurendamise kampaaniate abil või jagades harivaid toitumisalaseid suuniseid.

5.5.12.

Komitee pooldab kogu ühiskonda hõlmavat lähenemist ja toetab seepärast Euroopa toidupoliitika nõukogu loomist, mida komitee on maininud mitmetes arvamustes, ja seda, et nimetatud asutus tegeleks ka laste rasvumise teemaga.

5.6.   Perekeskkond

5.6.1.

Kuna perekond on teadmiste ja harjumuste edasiandja ja seeläbi esimene mudel, mille kaudu tajutakse igapäevaelu tegelikkust, ja koht, kus tekivad esimesed käitumismustrid, (25) kutsub komitee üles viima elanikkonnani tõest ja kasulikku teavet selle kohta, miks on oluline vähendada digitaalset väheliikuvat eluviisi, järgida tervislikku unegraafikut, suurendada kehalist aktiivsust ja millised on toitumisvajadused igas vanuses.

5.6.2.

Konkreetsemalt on komitee seisukohal, et tuleb käivitada programmid ja võtta meetmeid, millega suurendatakse suutlikkust ja teadmisi, et tegeleda alaealiste ülekaaluga, vältides seejuures häbimärgistamist ja kehaga seotud negatiivseid hoiakuid. Samuti leiab komitee, et tingimata tuleb koolitada perekondi SIKT (26) tervisliku kasutamise osas, eelkõige nende kasutusaja ja sisu osas.

5.6.3.

Sama tähtis on toetada selliseid meetmeid nagu rinnaga toitmise edendamine, suuniste koostamine imikute lisatoidu kohta, vanemate lastekasvatusoskuste parandamine ning madala sissetulekuga leibkondadele mõeldud tervisliku ja taskukohase kokanduse kursuste korraldamine ja levitamine.

5.7.   Õpikeskkond

5.7.1.

Lapsed veedavad suure osa oma ajast õpikeskkonnas. Seda mitte ainult õppimise ajal, vaid ka vabal ajal ja koolivälisel ajal.

5.7.2.

Sellega seoses on äärmiselt oluline, et õpikeskkonnas käsitletaks laste rasvumist positiivses võtmes, põhjustamata sotsiaalset häbimärgistamist või põlgust teatud kehastereotüüpide vastu. Komitee jaoks on väga oluline edendada positiivset kehakuvandit, pöörates erilist tähelepanu mis tahes diskrimineerivale käitumisele ja sellisele käitumisele, mis võib viidata mõne toitumishäire algusele.

5.7.3.

Komitee pooldab seda, et koolikeskkonnas edendataks kehalist aktiivsust ja tervislikku toitumist. Komitee leiab, et sellega seoses on üks keskne meede kehtivate õppekavade muutmine, kus tuleb komitee arvates suurendada kehalisele tegevusele pühendatud aega, toetada sporditegevuse mitmekesisust ning investeerida toidu- ja toitumisalasesse ja gastronoomilisse haridusse.

5.7.4.

Komitee leiab, et koolisööklatel on oluline roll laste ja noorukite tervislike toitumisharjumuste soodustamisel ning seepärast peab komitee väga oluliseks edendada koolilõunate kättesaadavust hariduse kõigis etappides ja tagada, et pakutav toit on tervislik, tasakaalustatud ja kvaliteetne.

5.8.   Puhkealad. Tervisliku linnakeskkonna kujundamine

5.8.1.

Komitee meelest tuleb füüsilise keskkonna (sealhulgas kool, transpordisüsteemid, linnaosad ja spordikeskused) kujundust ja kasutusviise kasutada selleks, et luua sobivaid ja turvalisi võimalusi vaba aja veetmiseks, aktiivseks mängimiseks ja trenni tegemiseks (27).

5.8.2.

Arvestades eespool toodut, kutsub komitee liikmesriike üles laiendama ja parandama avalikku ruumi ja taristut, et see toetaks ja hõlbustaks aktiivset liikumist, selles oleks rohkem ruumi jalakäijatele ja see lihtsustaks jalgrataste kasutamist, seda eelkõige haridusasutuste ümber ja nendeni viivatel teedel. Samuti leiab komitee, et tuleb luua linnakeskkond, kus on olemas spordi-, mängu- ja rohealad, mis on laste ja noorukite jaoks ligipääsetavad, turvalised ja sõbralikud.

5.8.3.

Komitee arvates on ääretult oluline avada rohealad, pargid ja puhkealad kehalisele tegevusele, soodustada vaba aja veetmise kohtades liftide ja eskalaatoritega liikumise asemel treppide kasutamist ning hõlbustada joogivee tasuta kättesaadavust.

5.9.   Digitaalne ja audiovisuaalne keskkond

5.9.1.

Komitee tuletab meelde ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuetekohase ülevõtmise tähtsust ning teeb ettepaneku kasutada digitaalset keskkonda tervisliku elustiili, suhete ja käitumise edendamiseks, seda alates raadio- ja teleülekannetest kuni uuemate vahenditeni, näiteks suhtlusvõrgustikud, Instagram ja TikTok. Sellega seoses palub komitee uuesti, nagu ta on seda juba varem teinud, (28) et korraldataks visuaalseid reklaamikampaaniaid tervisliku toidu ja toitumise, aktiivse elu ja ekraanide tervisliku kasutamise edendamiseks, võttes eeskuju varasematest reklaamikampaaniatest.

5.10.   Tervishoiualane keskkond

5.10.1.

Komitee peab väga oluliseks, et tervishoiu eest vastutavad haldusasutused hoiaksid ajakohasena soovitused, mis põhinevad teaduslikel tõenditel selle kohta, millised meetmed ja sekkumised on olnud tõhusad, et ennetada ja vähendada ülekaalulisust ja rasvumist ning jälgida selle all kannatavaid inimesi.

5.10.2.

Lisaks tuleb üldise tervisekindlustuse raames tagada võrdne juurdepääs terviklikele tervishoiuteenustele ning süstemaatilisele ja personaliseeritud hindamisele ja nõustamisele, et tervishoiutöötajad soodustaksid kehalist aktiivsust ja tasakaalustatud toitumist ülekaalus ja rasvunud inimeste puhul või inimeste puhul, kellel on oht selle all kannatada. Sellega seoses tuleb edendada laste tervisliku seisundi jälgimist alates sünnist kuni noorukieani, sealhulgas ülekaalulisuse ja rasvumise jälgimist, edendades laste ja noorukite ning nende perekondade seas terviseharidust ja teadlikkust tervislikest eluviisidest.

5.10.3.

Haavatavas sotsiaal-majanduslikus olukorras perekondade puhul on väga oluline, et tervishoiutöötajad pakuksid konkreetset abi, mis on kultuuriliselt sobiv, praktiline ja võimestav ning toetab positiivset kasvatusstiili seoses rasvumise, ülekaalulisuse ja sellega seotud eluviisiga.

5.10.4.

Olemasoleva kirjanduse põhjal peab komitee samuti vajalikuks tegeleda ennetavalt rasedusele mõtlevate naiste ja paaridega ning pakkuda neile õigeaegset ja kultuuritausta arvestavat tuge tervislike eluviiside edendamiseks raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Samuti on vaja edastada üldsusele sõnumeid, mis aitavad soodustada paremat toitumist ja kehalist aktiivsust enne rasestumist, ning käsitleda rinnaga toitmise eeliseid ja seda toetada.

Brüssel, 13. juuli 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindamisaruanne „ELi koolikava hindamine“.

(2)  Õigust tervisele mainitakse esimest korda Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjas (1946), milles on sätestatud: „Inimese üks põhiõigustest on omada võimalikult head terviseseisundit.“ Põhikirja preambulis on tervis määratletud järgmiselt: „Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või puuete puudumine.“ 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis mainiti tervist osana õigusest piisavale elatustasemele (artikkel 25). Tervist tunnustati inimõigusena uuesti 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 12.

(3)  ÜRO lapse õiguste konventsioon, 1989.

(4)  Euroopa Komisjon, 2021, Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia, COM(2021) 142 final: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0142.

(5)  https://health.ec.europa.eu/system/files/2016-11/childhoodobesity_actionplan_2014_2020_en_0.pdf.

(6)   „Draft recommendations for the prevention and management of obesity over the life course, including potential targets“, WHO aruteludokument, 2021. Kättesaadav aadressil https://cdn.who.int/media/docs/default-source/obesity/who-discussion-paper-on-obesity---final190821.pdf?sfvrsn=4cd6710a_24&download=true.

(7)  Weihrauch-Blüher S., Wiegand S., „Risk Factors and Implications of Childhood Obesity“, Current Obesity Reports, 2018. aasta detsember, nr 7(4), lk 254–259.

(8)   „Report on the fifth round of data collection“, 2018–2020: WHO Euroopa laste rasvumise seireuuring (COSI), Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2022.

(9)  Liiga suur kaal = ülekaal + rasvumine.

(10)  WHO European Regional Obesity Report 2022 ja https://www.who.int/europe/news/item/11-05-2021-high-rates-of-childhood-obesity-alarming-given-anticipated-impact-of-covid-19-pandemic.

(11)  Maailma Terviseorganisatsioon (2012): „Population-Based Approaches to Childhood Obesity Prevention“, Genf, WHO.

(12)  Kansra A.R., Lakkunarajah S., Jay M.S., „Childhood and Adolescent Obesity: A Review“, Frontiers in Pediatrics, 2021, nr 8, lk 581461.

(13)  Whiting S. et al, „Physical Activity, Screen Time, and Sleep Duration of Children Aged 6–9 Years in 25 Countries: An Analysis within the WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI) 2015-2017“, Obesity Facts, 2021, nr 14(1), lk 32–44.

(14)  Guthold R., Stevens G.A., Riley L.M., Bull F.C., „Global trends in insufficient physical activity among adolescents: a pooled analysis of 298 population-based surveys with 1.6 million participants“, The Lancet Child & Adolescent Health, 2020, nr 4(1), lk 23–35.

(15)  OECD/Euroopa Liit (2022), „Health at a Glance: Europe 2022: State of Health in the EU Cycle“, OECD Publishing, Pariis.

(16)   „Adolescent obesity and related behaviours: trends and inequalities in the WHO European Region“, 2002–2014, Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017.

(17)  Willett W. et al, „Food in the Anthropocene: the EAT–Lancet Commission on healthy diets from sustainable food systems“, 2019. The Lancet, kd 393, lk 447–492.

(18)  Afshin, Ashkan et al, „Health effects of dietary risks in 195 countries, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017“, The Lancet, kd 393, väljaanne 10184, lk 1958–1972.

(19)   „Report on the fifth round of data collection“, 2018–2020: WHO Euroopa laste rasvumise seireuuring (COSI), Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2022.

(20)  Fang K., Mu M., Liu K., He Y., „Screen time and childhood overweight/obesity: A systematic review and meta-analysis“, Child: Care, Health and Development, 2019. aasta september, nr 45(5), lk 744–753.

(21)  Haghjoo P., Siri G., Soleimani E., Farhangi M.A., Alesaeidi S., „Screen time increases overweight and obesity risk among adolescents: a systematic review and dose-response meta-analysis“, BMC Primary Care, 2022, nr 23(1), lk 161.

(22)   „Report on the fifth round of data collection“, 2018–2020: WHO Euroopa laste rasvumise seireuuring (COSI), Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2022.

(23)  Dobbs R., Sawers C., Thompson F., Manyika J., Woetzel J.R., Child P. et al, „Overcoming obesity: an initial economic analysis“, McKinsey Global Institute, 2014.

(24)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindamisaruanne „ELi koolikava hindamine“.

(25)  Hebestreit A., Intemann T., Siani A. et al, „Dietary Patterns of European Children and Their Parents in Association with Family Food Environment: Results from the I.Family Study“. Nutrients, 2017, nr 9(2), lk 126.

(26)  Suhtlus-, info- ja sidetehnoloogiad.

(27)   „Tackling obesity by creating healthy residential environments“, WHO, 2007.

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 190, 5.6.2019, lk 9).