Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „30 aastat ühtset turgu: kuidas parandada ühtse turu toimimist“

(ettevalmistav arvamus)

(2023/C 228/04)

Raportöör:	Felipe MEDINA MARTÍN
Kaasraportöör:	Angelo PAGLIARA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Ülemkogu eesistujariik, 14.11.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ettevalmistav arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.4.2023
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2023
Täiskogu istungjärk nr	578
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	137/1/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et siseturg on olnud ja on endiselt üks Euroopa integratsiooniprotsessi suuri poliitilisi ja majanduslikke edulugusid. Kodanikud ja ettevõtjad on sellest kasu saanud ning seda tuleks käsitleda pidevalt täiustatava protsessina, mida kohandatakse alati uute vajadustega nende tekkimisel. Viimase 30 aasta jooksul on tehtud hulgaliselt edusamme, kuid jätkuvalt on vaja kriitilist läbivaatamist ja uut täiustamist. Selle kõrval, mis tuleb veel arengus saavutada, on ka uusi probleeme, millega tuleb silmitsi seista, nagu COVID-19 pandeemia, energiakriis või Venemaa sissetung Ukrainasse. Komitee soovib sellesse täiustamisprotsessi oma panuse anda ja soovitab selle tugevdamiseks järgmisi meetmeid.

1.2.

Ühtse turu programmi 2021–2027 eesmärk on parandada siseturu toimimist ning suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Komitee loodab, et programmiga kaasnevad piisavad kontrolli- ja kaitsevahendid seoses töö kvaliteedi, kõigile ettevõtjatele võrdsete võimaluste, kodanike õiguste ja tarbijakaitsega. Samal ajal palub komitee kehtestada kõik vajalikud meetmed igasuguste sotsiaalse ja maksudumpingu vormide kaotamiseks, et tagada aus konkurents ja ühtse turu nõuetekohane toimimine, mille puhul hoitakse ära igat liiki moonutused.

1.3.

Praegused geopoliitilised probleemid mõjutavad ühtse turu toimimist, tarnesüsteeme ja Euroopa majanduse vastupanuvõimet. Komitee väljendab heameelt sammu üle vähendada kriitilist sõltuvust kolmandatest riikidest ning kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed Euroopa tööstuspoliitika ajakohastamiseks, säilitades ja tugevdades ühtset turgu ning kasu tarbijatele, töötajatele ja ettevõtjatele.

1.4.

Hiljutine kriis näitas, et Euroopa Liidu ühtse turu peamine prioriteet peaks olema elatustaseme ja töötingimuste parandamine, edendades majanduskasvu ja õiglast konkurentsivõimet ning luues ettevõtlus- ja sotsiaalselt sõbraliku keskkonna. Komitee peab inimeste ja töötajate vaba liikumist üheks ühtse turu nurgakiviks ning kutsub seetõttu liikmesriike üles üksteise kvalifikatsioone ja diplomeid kiiremini tunnustama. Eritähelepanu tuleb pöörata koondatud töötajatele.

1.5.

Komitee arvates seisavad Euroopa ettevõtjad silmitsi ühtse turu puudustest tulenevate probleemidega, mis mõjutavad tõsiselt konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Hoolimata suurtest jõupingutustest ühtse turu eeskirjade rakendamisel tekib suurem osa regulatiivsest koormusest jätkuvalt riigi tasandil. Seepärast peaksid ELi institutsioonid seadma eesmärgiks täieliku ühtlustamise, tagades oma kõrgemad standardid. Liikmesriigid peaksid meeles pidama oma lisanduste võimalikku mõju turu terviklikkusele ja nõuetekohasele toimimisele ning võimaluse korral vältima meetmeid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid moonutusi ja killustatust. Komitee soovitab ELi institutsioonidel tegutseda ennetavamalt ja kiiremini, et koostada õigel ajal õigusakte, mille abil edendada ühtlustamist. Oluline on piirata nii palju kui võimalik riiklikke algatusi, mis võiksid ohustada siseturgu ja selle ühiseeskirju. Sellega seoses rõhutab komitee, et tehniliste eeskirjade infosüsteemi mehhanismi tuleks tugevdada, et luua tingimused tõeliseks ühtseks turuks, mitte 27 erinevaks turuks.

1.6.

Komitee toetab kindlat pühendumist õigusaktide kvaliteedi parandamisele Euroopas ja liikmesriikides. Komitee leiab, et ELi õigusaktide algetappides tuleks läbi viia hindamine – kohustuslik mõjuanalüüs enne iga õiguslikku algatust ja avalik konsultatsioon –, et muuta algatus läbipaistvamaks ja parandada selle eesmärke. Samamoodi peaksid parema õigusloome tegevuskava ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm keskenduma kaupade ja teenuste turgude suurema avatuse ja integratsiooni saavutamisele. Eesmärk on saavutada suurim kasu kodanikele ja Euroopa majandusele, analüüsides, kas on üleliigseid õigusakte, ja keskendudes peamiselt valdkondadele, kus ühtlustamine on vajalik ja parandaks olemasolevaid sotsiaalkaitsealaseid õigusakte.

1.7.

Komitee leiab, et suuremat rõhku tuleb panna eeskirjade rakendamisele, lihtsustamisele ja täitmise tagamisele, eriti seoses liikmesriikidega. Komitee kutsub liikmesriike üles ühiseid eeskirju rangelt rakendama ja nende täitmist tagama ning vältima täiendavaid riiklikke eeskirju, kui need ei ole vajalikud (1).

1.8.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama iga õigusakti panust ettevõtjate konkurentsivõimesse ja kodanike heaolusse ning tegema kindlaks tõkked, mis tuleb süstemaatiliselt kõrvaldada.

1.9.

Komitee on seisukohal, et Euroopa Liidu käsutuses siseturu kaitsmiseks olevate õigusaktide hulk on piisav ja vajadustega vastavuses: tehniliste eeskirjade infosüsteemi kord, õigusaktide vastastikune tunnustamine, siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), 28. režiim, kaebuste esitamise kord, Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) standardid jne. Need on olulised vahendid ühtse turu kaitsmiseks, kuid nende potentsiaali ei kasutata alati ära, sest need peaksid olema tõhusamad ja kasulikumad.

1.10.

Komitee leiab, et kõigist ühtse turu ees seisvatest uutest probleemidest tuleb esmatähtsaks pidada ELi avatud strateegilise autonoomia edendamist. Sellist autonoomiat on vaja tarnete ja kaubanduse osas energiasektoris ja kriitilise tähtsusega toorainete vallas ning üldisemalt innovatsioonialase juhtpositsiooni saavutamisel, digiüleminekus ja kõrgetasemelistes teadusuuringutes. Komitee soovitab tõhustada koostööd ja kokkuleppeid sarnaselt meelestatud riikidega.

1.11.

Kaupade ja teenuste valdkonnas tunnistab komitee ühisostude positiivset mõju mitmes sektoris, nagu gaas või jaemüük. Sellistel Euroopa tasandi liitudel on palju konkurentsi soodustavaid mõjusid ja ilmseid eeliseid tarbijatele, mistõttu peavad ELi institutsioonid selliseid liite selgelt toetama.

1.12.

Komitee on veendunud, et digiüleminekust tulenevaid ühtse turu probleeme tuleb käsitleda sotsiaaldialoogi kaudu ja nii, et EL on juhtpositsioonil ka ühiste õigusaktide kohaldamisel. Oluline on seista kõige kaitsetumate eest ja tagada, et taotletav tõhusus ei kahjustaks sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ega poliitilist stabiilsust.

1.13.

Ühtne turg ei ole täiuslik, vaid seda tuleb pidevalt kohandada muutuvate oludega, et tagada selle toimimine isegi kriisi ajal, ja selle vabadusi tuleb aktiivselt edendada (pandeemia on näidanud, et vaba liikumist ei saa pidada enesestmõistetavaks). Ühtse turu aastapäev peaks seega andma võimaluse tuua see poliitika tagasi Euroopa tegevuskavasse ja teha ettepanekuid olukorra parandamiseks lähitulevikus.

1.14.

Komitee on mures selle pärast, et riigiabi eeskirjade leevendamine vastusena USA inflatsiooni vähendamise seadusele võib tekitada liikmesriikide vahel veelgi asümmeetriat, ohustades seega ühtse turu vastupanuvõimet. Parim viis Euroopa tööstuspoliitikale uue hoo andmiseks ja keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimiseks on komitee arvates arendada välja Euroopa suveräänsuse fond.

1.15.

Komitee rõhutab ühtse turu olulist panust protektsionismi vältimisel ja võrdsete võimaluste loomisel ELis. Sellega seoses on komitee seisukohal, et põhjalikult tuleb analüüsida riigiabi andmise kriteeriume, nende mõju, kasulikkust ja vastupidavust. On majandussektoreid, mis ei ole kunagi saanud sellist abi, mis on pealegi mõnede liikmesriikide vahel tasakaalustamata, põhjustades ELis erinevusi konkurentsivõimes.

2.   Sissejuhatus

2.1.

2023. aastal möödub 30. aastat ühtse turu algusest. Ühtne turg on Euroopa Liidu üks suurim poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne edulugu Euroopa integratsiooniprotsessis. Aastapäev peaks aga andma võimaluse ühtse turu filosoofiat põhjalikult kohandada ja viia see vastavusse praeguste probleemidega. Protsess algas 1986. aastal ühtse Euroopa aktiga, millega edendati riiklike eeskirjade asemel ühiste eeskirjade vastuvõtmist paljudes eri valdkondades. Seda tehti sadade strateegiliste seadusandlike meetmete heakskiitmise ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kaudu.

2.2.

Praegu ei eita keegi, et ühtsel turul on nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Ühtset turgu võib pidada Euroopa mudeli oluliseks osaks, mis on võimaldanud kaupadel, inimestel, teenustel ja kapitalil vabalt liikuda kogu Euroopa Liidus, muutes ettevõtjate, institutsioonide ja kodanike elu lihtsamaks.

2.3.

Ühtne turg on edendanud arengut mitte ainult majanduslikult ja sotsiaalselt, vaid ka poliitiliselt, kiirendades integratsiooniprotsessi. Tänu ühtsele turule on inimeste vaba liikumine kujundanud mitme põlvkonna eurooplaste elu. Nad on tänu sellistele programmidele nagu Erasmus saanud Euroopa vaimu omaks võtta juba väga noores eas. Nad on loonud ühtekuuluvusel ja üksteise mõistmisel põhinevaid sidemeid paljude eri liikmesriikidest pärit enda sarnaste inimestega, jagades ühist euroopalikku eluviisi.

3.   Üldised märkused

3.1.

Pandeemia näitas, et Euroopa Liit vajab uut majandus- ja ärimudelit. Hiljutised kriisid, praegused geopoliitilised pinged, rohe- ja digipöördega seotud probleemid ning USA inflatsiooni vähendamise seaduse hiljutine heakskiitmine viitavad sellele, et on aeg ajakohastada ühtset turgu ja anda sellele uus hoog. Ei tohi kunagi unustada, et ühtne turg on vahend eurooplaste jaoks, mitte eesmärk omaette.

3.2.

Euroopa integratsiooniprotsessi edenemise tõttu on ühtne turg muutunud. Algselt keskendus ühtne turg sellele, et kaotada mittetariifsed tõkked ja Euroopa Liidu siseturule samaväärse mõjuga meetmed ning ühtlustada õigusakte (Euroopa ühtne turg). Ent uued poliitilised vajadused ja kõrgemad sihid on laiendanud selle kohaldamisala uutele valdkondadele, nagu teenused ja digimajandus.

3.3.

Kogu see edu on saavutatud kõigi sidusrühmade, haldusasutuste ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate tohutute jõupingutustega. Viimastel aastatel ei näi ühtne turg siiski enam poliitiline prioriteet ning kaupade ja teenuste turgude avamine ja integreerimine ei ole enam niivõrd päevakorras. Sellega seoses tuleb märkida, et esimene vajakajäämine on liikmesriikide pühendumuse puudumine viimastel aastatel. Nõukogu on mitmel korral lubanud ühtset turgu parandada ja tugevdada, kuid nõukogu järeldused on harva kajastunud liikmesriikide poliitikas. Seetõttu kutsub komitee nõukogu ja liikmesriike üles võtma selles valdkonnas täiendavaid meetmeid.

3.4.

Komitee märgib, et ühtne turg peab olema kasulik Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks ülemaailmsetel turgudel. Ühtne turg on kavandatud pidevalt areneva protsessina, mis on nii nõrkus kui ka risk, kuid annab sellele ka uue rolli: edendada vastupanuvõimet. See uus roll lisandub traditsioonilistele ülesannetele, mis peavad jääma dünaamiliseks ja mida ei saa pidada enesestmõistetavaks.

3.5.

Komitee kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kõik vajalikud meetmed, et aidata Euroopa tööstuspoliitikal ja ettevõtjatel saavutada rohe- ja digipöörde eesmärgid, kasutades olemasolevaid ELi vahendeid ja järgides vajaduse korral ettepanekut luua Euroopa suveräänsuse fond. Komitee tuletab liikmesriikidele ja komisjonile siiski meelde, et juba on olemas palju rahastamisprogramme ja -vahendeid, mis tuleks enne uute vahendite lisamist täielikult ära kasutada. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kaasama komiteed aruteludesse riigiabi eeskirjade üle.

3.6.

Komitee nõustub (2), et EL vajab tugevat ja ambitsioonikat digipoliitikat, et kasutada digitaalse innovatsiooni pakutavaid võimalusi ELi konkurentsivõimelisemaks muutmiseks. Komitee rõhutab, et tõeline ühtne turg ja lihtsad piiriülesed õigusaktid aitavad paljudel sektoritel pidada sammu tarbijanõudlusega ning konkureerida üleilmselt konkurentsitihedas ja üha digitaalsemas keskkonnas.

3.7.

Ühtse turu digiüleminek võib pakkuda eurooplastele ja Euroopa ettevõtjatele täiendavat majanduskasvu ja heaolu. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed investeeringute suurendamiseks, et ületada praegune digilõhe Euroopa piirkondade vahel. Äärmiselt oluline on liikmesriikidel suurendada investeeringuid haridusse ja koolitusse, et arendada digitaalset ühtset turgu ja muuta see tõhusamaks. Eesmärk peab olema tagada oskustööliste, uuenduslike ettevõtjate ja kvaliteetsete töökohtade olemasolu, võideldes ebakindlate töötingimuste vastu.

3.8.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles keskenduma riskidele, mis tekivad digülemineku protsesside käigus isikuandmete ja tundlike andmete tootmisest, levitamisest ja säilitamisest ning nende kasutamisest ja kontrollimisest. Samal ajal palub komitee komisjonil rakendada kõik vajalikud meetmed selle ohu vältimiseks ja võtta õigusraamistiku alusena arvesse tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle käimasolevate läbirääkimiste (3) järeldusi. Eesmärk peab olema kaitsta isikuandmeid, töötajaid ja tarbijaid, kuid võimaldada nende andmete konfidentsiaalset kasutamist, et saaks kasutada uute tehnoloogiate eeliseid.

3.9.

Väga oluline on kiirendada algatusi digiülemineku ja sektoripõhiste üleeuroopaliste andmeruumide loomiseks, et võimaldada andmeid paremini analüüsida ja kasutada Euroopa ühiskonna ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime hüvanguks. Andmeruumide abil võiks luua ja edendada uusi skaleeritavaid tööstusinnovaatoreid ja idufirmasid. Hästi toimiv ühtne andmeturg on väga oluline ka seetõttu, et see on lahutamatult seotud kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste ühtse turuga ning energia- ja transpordisüsteemidega.

4.   Kaupade ja teenuste ühtne turg

4.1.

Komitee leiab, et ühtse turu puudujääke tuleb veel analüüsida ja tegeleda nende kõrvaldamisega. Eelkõige tuleb kaotada tarbetu regulatiivne ja halduskoormus, et soodustada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Samal ajal tuleb säilitada olemasolevad sotsiaalkaitsealased õigusaktid ja neid parandada.

4.2.

Komitee rõhutab probleeme, mida liikmesriigid põhjustavad, kui nad ennetavad ühiste meetmete vastuvõtmist Euroopa tasandil, ning seda, kuidas need mõjutavad ja suunavad Euroopa õigusaktides leitud ühiseid lahendusi. Mõnel juhul on selle põhjuseks asjaolu, et Euroopa Komisjon ei ole meetmeid välja pakkunud. Kuid mõnikord on selle põhjustanud liikmesriigid, kes on Euroopa ettepanekust ette rutanud (nt lihatoodete päritolumärgistus, toidupakendi esikülje märgistus, Iirimaa ettepanek alkohoolsete jookide terviseohu hoiatuste kohta jne), takistades ühtlustamisprotsessi ja kaupade vaba liikumist. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles vajaduse korral eeskirju kiiremini koostama, et vältida ühtset turgu killustavate liikmesriikide eeskirjade levikut.

4.3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535 (4) nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ja liikmesriikidele kättesaadavate infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Selle seadusandliku meetmega nähakse ette võimalus, et liikmesriik võib olla kohustatud eeskirja eelnõu vastuvõtmist 12–18 kuu võrra edasi lükkama, kui on käimas ELi algatus, mida liikmesriigi eeskiri võib kahjustada ja mida uuendatakse. Praktikas aga seda Euroopa Komisjoni eelisõigust ei kasutata ning lõpuks jäävad Euroopa õigusaktid liikmesriikide suunata.

4.4.

Veel üks saadaval olev vahend, mille eesmärk on peatada kõik ühtse turuga vastuolus olevad meetmed või nende vastu võidelda, on siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT). Seda menetlust kohaldatakse juhtudel, kui teise liikmesriigi haldusasutus ei kohalda nõuetekohaselt Euroopa õigusakte ning takistab kodanike ja ettevõtjate õiguste täielikku kasutamist ühtsel turul. Tegemist on liikmesriikide ametiasutuste vahelise vahendussüsteemiga, mis tegelikkuses toetub olukorra parandamisel pigem ametiasutuste otsustuskindlusele kui nende õiguslikule jõule. Seega on komitee seisukohal, et selle tõhusus on piiratud.

4.5.

Üks saadaolev vahend on ka kaebuste esitamise menetlus Euroopa Komisjonis. Komitee peab seda vahendit tõhusaks, kuna see on paindlik ja läbipaistev. Küll aga vajab see tugevat poliitilist toetust ning menetluse tõhusust ja tulemuslikkust tuleks parandada.

4.6.

2018. aastal kiideti heaks Euroopa eri sektorite avamise ja arendamise strateegia. Probleemid siiski püsivad, diskrimineerimine jätkub ja kõik liikmesriigid ei teavita teenuste direktiivi artikli 15 lõike 7 kohaselt Euroopa Komisjoni.

4.7.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mõned sektorid, nagu finantsteenuste ning jae- ja hulgimüügisektor on väga killustunud, kuid nad on suutnud Euroopa tasandil ühineda ja tugevamaks muutuda. Jae- ja hulgimüügisektor on omaks võtnud ühtse turu mõtte ja vaieldamatud eelised, et teenida Euroopa tarbijaid iga päev paremini tänu ostuliitudele ja ühtsele turule. Endiselt on suuri probleeme asutamisvabaduse ühtlustamisel ja tõhusal rakendamisel jae- ja hulgimüügisektoris, mille strateegia „21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor“ ei ole ikka veel täielikult rakendatud. Lisaks on vaja toetada jaemüügiga seotud ostuliite, et parandada tarbijate heaolu Euroopa tasandil konkurentsi soodustaval mõjul.

5.   Ühtne turg töötajate jaoks

5.1.

Ühtse turu ees seisvate probleemide hulgas juhib komitee tähelepanu töö muutumisele ja sellest tulenevale pooltevaheliste suhete ümberkorraldamisele. Veel üks sellega seotud kitsaskoht on paindlikkusest tulenevad riskid (töötundide arv, asukoht ja teenused), eelkõige mis puudutab platvormitöötajate ning üldisemalt digivaldkonna kutsealade ja nutikaid töömeetoid kasutavaid töötajaid.

5.2.

Hiljutised kriisid näitasid, et ELi ühtse turu peamine prioriteet peaks olema elatustaseme ja töötingimuste parandamine. Samal ajal tuleb edendada majanduskasvu ja õiglast konkurentsivõimet ning luua ettevõtlus- ja sotsiaalselt sõbralik keskkond. Vaatamata tehtud edusammudele on 21,7 % Euroopa elanikkonnast endiselt vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (Eurostat, 2021).

5.3.

Komitee peab inimeste ja töötajate vaba liikumist üheks ühtse turu nurgakiviks ning kutsub seetõttu liikmesriike üles üksteise kvalifikatsioone ja diplomeid kiiremini tunnustama. Eritähelepanu tuleb pöörata lähetatud töötajate õiglase kohtlemise tagamisele seoses palkade ja töötingimustega.

5.4.

Nagu pandeemiakriis on näidanud, on tervishoiutöötajate vaba liikumine olnud Euroopa Liidu jaoks lähenemise ja enesekaitse tegur, kuid paljud kutsealad on endiselt selle protsessi äärealadel (näiteks õigusvaldkonnas ja õpetamises). Komitee (5) kutsub üles kujundama ümber tööhõivet ja oskusi toetavad meetmed ning investeerima tulevaste töötajate oskustesse kutse- ja hariduskoolituse parandamise ning individuaalse õppimise kaudu, toetades sel viisil ettevõtjaid. Eriti tuleks tähelepanu pöörata keskkonnahoidlikele töökohtadele.

5.5.

Digitaalne taristu on äärmiselt oluline ühtse turu eeliste edukaks rakendamiseks kõigis Euroopa piirkondades, eriti nendes, mis jäävad keskmisest maha. Taristu mahajäämus suurendab ebavõrdsust ning mõjutab inimeste ja ettevõtjate võimalusi. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid investeeringute suurendamiseks, et ületada praegune digilõhe ELis. Eritähelepanu tuleb pöörata ettevõtjatele, eelkõige VKEdele.

6.   Edasised sammud. Ühtse turu tulevased probleemid

6.1.

ELi institutsioonid peavad ühtset turgu veelgi tugevdama, et vallandada selle täielik potentsiaal luua tulevikus majanduskasvu, töökohti ja paremat ühiskonda.

6.2.

ELi institutsioonid peaksid võimaluse korral, ja kus see on asjakohane, seadma eesmärgiks ELi õiguse täieliku ühtlustamise, tagades kõrgemad standardid, et vältida ühtse turu tarbetut killustumist, näiteks maksustamise valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu sellele, et ühtse turu ees seisvate probleemide hulka kuuluvad jätkuv liikumine maksude ühtlustamise suunas liikmesriikide vahel ja dumpingu vältimine. Keskpikas perspektiivis tuleb liikuda palkade ühtlustamise, samuti sotsiaalse dumpingu ja/või kõlvatu konkurentsi vältimise suunas, eriti investeeringute ligimeelitamisel, ettevõtjate asukoha valimisel ja töötajate värbamisel.

6.3.

Otsustava tähtsusega on eeskirjade täitmise tagamine, et muuta rakendamine ja lihtsustamine ühtse turu prioriteediks ja juhtpõhimõtteks. ELi institutsioonid peavad tagama, et komisjoni roll aluslepingute täitmise järelevalvajana oleks äärmiselt politiseeritud Euroopa keskkonnas kaitstud. Kui riikide seadusandjad otsustavad oma kaalutlusõigust kasutades lisada nõudeid riiklikul tasandil, peaksid nad seda tegema läbipaistvalt, teavitama sellest komisjoni ja muid riiklikke ametiasutusi ning põhjendama seda kooskõlas oma kohustusega, mille nad on võtnud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Lisaks ei tohi sanktsioonid ELis liikmesriigiti erineda.

6.4.

Õigusaktide kvaliteet tähendab paremat õigusloomet. Ettevalmistusprotsess peaks hõlmama konkurentsivõime kontrolli poliitikakujundamisel, mõjuhinnangute paremat modelleerimist ja põhjalikumat analüüsi selle kohta, kuidas eeskirjad mõjutavad ettevõtjate ja eriti VKEde kumulatiivset halduskoormust.

6.5.

Tarbetud riiklikud tõkked tuleb kõrvaldada. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid hindama, kas riiklikud tehnilised eeskirjad on kaupade ja teenuste vaba liikumise parandamiseks endiselt eesmärgipärased, tulevikukindlad ja proportsionaalsed.

6.6.

Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed võimalused, mida toetab tugev õigusraamistik, et kõik ELi turul müüdavad tooted ja teenused vastaksid ELi nõuetele ja oleksid ohutud, et säilitada tarbijate usaldus ja ohutus. See peab toimuma kooskõlas uue toote- ja teenuseohutuse määrusega, mis hõlmab ka digitooteid ja -teenuseid.

6.7.

ELi institutsioonid peavad käsitlema tõhusalt liikmesriikide protektsionismi ja diskrimineerimist, et tagada tarbijate huvide võrdne kaitse ELi ja liikmesriikide poliitilistes otsustes.

6.8.

Olemasolevaid vahendeid tuleb täiustada, et anda ettevõtjatele ja tarbijatele juurdepääs teabele teavituste kohta (ühtne teavituspunkt) ning muuta protsessid kasulikumaks ja paindlikumaks, näiteks tugevdades piiriüleste tarbijate kaebuste võrgustikku. Komitee julgustab looma kergesti juurdepääsetavate vaidluste lahendamise mehhanismide võrgustikke, sest tarbijad hakkaksid ühtset turgu usaldama, kui nad saaksid ilma jõupingutusteta õiguskaitset teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjate suhtes.

6.9.

Riigihangete ühtne turg on valdkond, kus kehtivad riiklikud kitsendused ja piirangud teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjatele. Need piirangud võivad moonutada ühtse turu tavapärast toimimist. Siin on vajalik ELi institutsioonide jõuline reageerimine, et kujundada välja õigusraamistik, millega soodustatakse kodanike sotsiaalset arengut (6).

6.10.

Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja muud sidusrühmad peaksid tegema koostööd kestlike kogukondade tagamiseks. Kliimakriis on nii oht kui ka võimalus: ühtset turgu tuleb kiiresti kohandada, et kajastada rohelise kokkuleppe raames muutunud prioriteete. Edendada tuleb heitevaba tehnoloogia kasutamist ja töötajate koolitust tuleb kiiresti kohandada. Keskkonnahoidlikud investeeringud võiksid avada tee ELi siseturu pikaajalisele kasvuperioodile ning anda samal ajal olulise panuse kliimamuutustevastasesse võitlusse.

---

(1)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 28.

(2)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 1.

(3)  Nõukogu 21. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2349, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle (ELT L 311, 2.12.2022, lk 138).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(5)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 1.

(6)  ELT C 341, 24.8.2021, lk 20.