Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Pädevuse ja oskuste arendamine rohe- ja digipöörde kontekstis“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rootsi taotlusel)

(2023/C 228/08)

Raportöör:	María del Carmen BARRERA CHAMORRO
Kaasraportöör:	Justyna Kalina OCHĘDZAN

Nõukogu eesistujariigi Rootsi taotlus	kiri 14.11.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304 ettevalmistav arvamus
Vastutav sektsioon	Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	3.4.2023
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2023
Täiskogu istungjärk nr	578
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	149/0/0

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et digipööre on suurendanud tööturul ebavõrdsust. Eelkõige on töökohtade automatiseerimise tõttu vähenenud keskmist kvalifikatsiooni nõudvad ja keskmise palgaga töökohad ning kasvanud madalat kvalifikatsiooni nõudvate ja madala palgaga töökohtade arv. On oodata ka kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ja kõrge palgaga töökohtade arvu kasvu, mistõttu nõutakse üha rohkem oskusi (1). Komitee märgib samuti, et tööjõu ja oskuste nappus on muutumas paljudes sektorites üha suuremaks. Komitee leiab, et tõhusad koolitusvõimalused on määrava tähtsusega, et aidata ettevõtjatel ja töötajatel selle katsumusega toime tulla, ning need on väga olulised ka selleks, et aidata ära hoida digiüleminekust tulenevat tööturu ebavõrdsust.

1.2.

Komitee arvates tuleb vältida üleminekute elluviimist töötajate koondamiste või drastiliste tööturumeetmete kaudu ning ta kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama süsteemid, mis soodustavad ettevõtteväliste üleminekute asemel ettevõttesiseseid üleminekuid, mille käigus ettevõtjad võimaldavad oma töötajatel omandada vajalikke oskusi, vältides nende oskuste puudumise korral töötajate koondamist.

1.3.

Haridus on elukestev inimõigus. Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kutsub komitee seepärast liikmesriike üles kehtestama õiguse elukestvale õppele, võttes arvesse riiklikke töösuhete süsteeme ning haridus- ja koolitustavasid. See õigus peab tagama kõigile kodanikele õppimisvõimalused isiklikuks ja kutsealaseks arenguks ning muutma selle haridus- ja koolituspoliitika peamiseks juhtpõhimõtteks.

1.4.

Komitee nõuab, et juurdepääs täielikule kvalifikatsioonile oleks digi- ja rohepöördega seotud probleemide/ülesannete lahendamisel kõigi jaoks tõeline õigus, mis põhineb digi- ja roheoskuste ning keskkonnasäästlikkuse alasel kinnitatud ja sertifitseeritud koolitusel. Selleks tuleb oskustealane väljaõpe siduda tasustatud koolituspuhkusega, võttes arvesse riikides kehtivaid õigusnorme ja kokkuleppeid.

1.5.

Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni senised algatused digi- ja keskkonnahoidlike oskuste valdkonnas ei ole olnud piisavad ja sotsiaalpartnerid on neis osalenud vaid väga vähesel määral. Seepärast nõutakse, et ELi digiõppe tegevuskava aastateks 2021–2027 sisaldaks tõhusaid strateegiaid töötajate ja töötute paremaks koolitamiseks ja oskuste kohandamiseks kõigis sektorites, olenemata ettevõtte suurusest, kaasates sellesse sotsiaalpartnerid. Riigi tasandil peavad riiklikud sotsiaalpartnerid jätkama Euroopa digiülemineku raamlepingu (2) rakendamist. Komitee soovib tõsta esile kollektiivläbirääkimiste kui koolitusprogrammide kujundamise ja kohandamise vahendi rolli.

1.6.

Komitee nõuab, et pädevad asutused mitte ainult ei valideeriks, vaid ka sertifitseeriks digi- ja keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuse alast koolitust.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles looma 2030. aastaks iga-aastase näitaja selle kohta, kui palju täiskasvanud töötajaid – pöörates erilist tähelepanu noortele – osaleb keskkonnahoidlike oskuste, keskkonnateadlikkuse, ökoloogilise ja keskkonnavastutuse alasel koolitusel, kasutades lihtsaid ja VKEde jaoks kohandatud vahendeid.

1.8.

Komitee kutsub üles edendama ja hõlbustama olemasolevate õppeprogrammide kohandamist nii, et need sisaldaksid digi- ja rohepöörde kontekstis vajalikke oskusi.

1.9.

Komitee peab oluliseks kehtestada strateegiline järelevalve suutlikkuse üle ennetada liikmesriikide tööturu ja ühiskonna tulevasi koolitusvajadusi, et vältida rohe- ja digilõhet ning tugevdada ELi konkurentsivõimet.

1.10.

Komitee märgib, et digioskuste algtasemetes esineb suuri erinevusi, mis puudutab eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ja suurt hulka täiskasvanuid, eriti eakaid inimesi. Olemasoleva digilõhe tõttu tuleb digioskuste kavandamisel pöörata rohkem tähelepanu eakate ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade koolitamisele, sealhulgas kohandades vajaduse korral koolitust vastavalt nende vajadustele, tagamaks, et kedagi ei jäeta digi- ja rohepöördes kõrvale. Erilist tähelepanu tuleb pöörata naiste kaasamisele kõnealusesse koolitusse, võttes arvesse soolist ebavõrdsust juurdepääsul koolitusele, mis võimaldab kohaneda digi- ja rohepöördega.

1.11.

Komitee tunnistab, et õiglase ülemineku saavutamiseks on vaja tagada, et igaühel oleks võimalik parandada oma igapäevaülesannetega seotud põhilisi digioskusi, samuti mõista küberturvalisust, digitaalset suhtlust, andmeturvet, isikuandmete kaitset, eraelu puutumatust internetis ja desinformatsiooni ohte.

2. Üldised märkused

2.1.

Me elame muutuste ja üleminekute ajal. Järjestikused kriisid kattuvad ettevõtjate, töötajate ja kodanike suurte katsumustega, nagu digi- ja rohepöördest tingitud kiired muutused tööturul. Samal ajal tekib rida uusi kutsealasid, mis on seotud digi- ja rohepöördega, praegused töökohad arenevad ja luuakse uusi. Töötajatele tuleb anda vahendid nende muutuste juhtimiseks ja nendega toimetulekuks, samal ajal kui ettevõtjad suudavad jääda tootlikuks ja konkurentsivõimeliseks.

2.2.

Need raskused ilmnevad tööelu kõigil tasanditel ja kõigis etappides. Seega seisavad nendega silmitsi nii noored kui ka täiskasvanud ning nii madala kvalifikatsiooni, keskmise kvalifikatsiooni kui ka kõrge kvalifikatsiooniga inimesed. On näha, et osal traditsiooniliselt madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel nõutakse nüüd digitaalset koolitust, sest ametikohale pääsemise viis on muutumas. Lisaks puudutab see eriti naisi, sest sooline digilõhe on endiselt suurenemas. Töökohtade leidmiseks on toimunud üleminek traditsioonilistelt suulistelt kontaktivormidelt pakkumistele, mida on võimalik leida ainult veebi või spetsiaalsete digiplatvormide kaudu. See tähendab, et põhiliste digioskuste alane koolitus peab jõudma kogu elanikkonnani.

2.3.

Komitee märgib, et üks COVIDi kriisi tagajärgi on olnud ebavõrdsuse suurenemine tööturul, eelkõige kaugtöö suurenemise tõttu (3). Näiteks teatavatel, harilikult madalat kvalifikatsiooni nõudvatel ja madala palgaga kutsealadel ei saa tavaliselt kaugtööd teha. Seevastu inimestel, kes töötavad teatavatel kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel, mis hõlmab eelkõige kontoritööd ja mille palk on harilikult kõrgem, on sageli võimalus teha kaugtööd. Seepärast peab kaugtöö hõlmama võimalust arendada digi- ja keskkonnaalaseid oskusi, et mitte suurendada ebavõrdsust ja et võimaldada neile, kes ei saa kaugtööd teha, samuti juurdepääsu asjaomasele kaugtööalasele koolitusele.

2.4.

Komitee märgib, et tööturul valitseb üha suurem tasakaalustamatus, mis on eelkõige seotud nn suure digilõhega. Seda nähtust on käsitatud keskmist kvalifikatsiooni nõudvate ja keskmise palgaga töökohtade vähenemisena, mis tuleneb töökohtade automatiseerimisest, ning madalat kvalifikatsiooni nõudvate ja madala palgaga töökohtade ning kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ja kõrge palgaga töökohtade arvu suurenemisena. Komitee rõhutab, et suurenev ebavõrdsus seab ohtu meie heaoluühiskonna säilimise.

2.5.

Komitee märgib, et Euroopa seisab silmitsi suure demograafilise probleemiga ja tööealise elanikkonna vähenemisega. See teravdab tööjõu ja oskuste nappust kõigis majandussektorites ja erinevatel oskuste tasemetel. Sellest tulenevalt on kõnealuste puudustega tegelemiseks vaja kõikide oskuste tasemetega inimesi. Nende puuduste kõrvaldamiseks tuleb tagada töötajate täienduskoolitus ja ümberõpe ning edendada toetavate poliitikameetmete abil mitteaktiivsete ja töötute osalemist tööturul. Sellega seoses on vaja kaaluda ka rändepoliitilist lähenemisviisi.

2.6.

Komitee arvates tuleb vältida üleminekute elluviimist töötajate koondamiste või drastiliste tööturumeetmete kaudu. Ettevõtteväliste üleminekute asemel peaks süsteem soodustama pigem ettevõttesiseseid üleminekuid, st neid, mille puhul ettevõtted võimaldavad oma töötajatel omandada vajalikke oskusi ning väldivad selliste oskusteta töötajate koondamist. See on eriti keeruline VKEde jaoks, kes vajavad üleminekuks liikmesriikidelt asjakohast rahalist toetust.

2.7.

Komitee märgib, et kaugtöö levimisega muutub tööturg kogu maailmas paindlikumaks. See tähendab, et Euroopa töötajad ei suuda konkureerida madalate kuludega, sest teiste riikide madalad elamiskulud ja nende valuutade nõrkus võrreldes Euroopa valuutaga muudavad meie töötajad vähem konkurentsivõimeliseks. Seepärast saavad Euroopa töötajad konkurentsi jääda ainult tänu rohkematele ja parematele oskustele ning suuremale ja paremale pädevusele.

2.8.

On oluline tagada, et erinevates lepingulistes suhetes olevatel töötajatel oleks juurdepääs koolitusele, mis aitaks neil säilitada oma oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, arvestades kõnealuseid uusi tööturutingimusi.

2.9.

Komitee märgib, et aeg uue oskuse tekkimisest kuni suure nõudluseni selle järele tööturul muutub üha lühemaks. See nõuab tugevat kohanemisvõimet, proaktiivset tegutsemist ja vajalikku bürokraatia vähendamist seoses juurdepääsuga avalikes asutustes pakutavale koolitusele ja täiendusõppele. Samuti rõhutab komitee hariduse ja koolituse õppekava õigeaegse ja tõhusa ajakohastamise tähtsust, et vastata vajadusele uute ja tekkivate oskuste järele. See on ka osa vajadusest teha tihedamat koostööd valitsuste, sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning kodanikuühiskonna vahel.

2.10.

Komitee märgib, et kuna Euroopa tööturgudel on palju rutiinseid ja lihtsaid töökohti, ei kasuta 55 % ELi täiskasvanud töötajatest oma oskusi tööl täielikult ära ja 28 %-l on kõrgem kvalifikatsioon kui nende töö tegemiseks vajalik. Tuleb märkida, et inimkapitali potentsiaali n-ö raiskamine viib töötasu märkimisväärse vähenemiseni ja vähendab töötajate heaolu. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse aruannetes rõhutatakse, et värbamisraskused ja oskuste vajadustele mittevastavus võivad muu hulgas peegeldada töökohtade halba kvaliteeti (4).

2.11.

Majanduse digipöörde ülesande täitmisel ei tule keskenduda mitte ainult sellele, kuidas suurendada kõigi töötajate põhilisi digioskusi, vaid ka juba olemasolevate oskuste digiüleminekule ja võimele omandada kõrgema taseme digioskusi. Jõupingutused peavad keskenduma traditsiooniliste oskuste ümberkujundamisele nii, et neid saaks kasutada digimaailmas. Digitaliseeritud oskuste kontseptsioon on oma olemuselt valdkonnaülene ja viitab võimele integreerida digitaalseid aspekte muude oskustega. See nõuab piisavat pädevust ja teadmisi digimaailma kohta ning piisavat koolitust konkreetsete kutsealaste oskuste alal.

2.12.

Rohepööre ei ole tööturu ja vajalike oskuste seisukohast mitte väike ülesanne. Kõigis sektorites muutub toimimisviis, sest on vaja vähendada CO2 heidet ja kohandada ärimudeleid Euroopa rohelise kokkuleppega seotud kestlikkuse vajadustega (5). Selles dokumendis rõhutatakse, et tööstusstrateegias tuleb pöörata tähelepanu tööjõule avalduvale mõjule, samuti koolitusele, kutsealasele ümberõppele ja oskuste parandamisele. Seda mõju tuleb analüüsida koos sotsiaalpartneritega ning teha seda alati ennetavalt, eesmärgiga vältida soovimatu mõju avaldumist tööhõivele ja majandusele.

2.13.

Digi- ja rohepöörde puhul on tegemist n-ö revolutsiooniga, mis on oma mõju poolest võrreldav 20. sajandi alguse tööstusrevolutsiooniga. Kõiki kutsealasid ja organisatsioone mõjutavad või hakkavad mõjutama digipööre ja vajalikud meetmed, mis tuleb võtta tagamaks, et tööstus-, käsitöö-, põllumajandus- ja kaubandustoodang ning teenuste osutamine oleks võimalikult keskkonnahoidlik. Erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEdele ja mikroettevõtjatele, keda tuleb toetada ja aidata nii inimressursside kui ka rahaliste vahenditega.

2.14.

Komitee leiab, et õiglase rohepöörde saavutamiseks kõigis asjakohastes tööstussektorites on vaja roheoskustealast koolitust ja haridust. Esile kerkib kolm peamist ülesannet:

—	praegusi oskusi sektorite vajadustega nende CO2 heite vähendamise protsessis ja arvestades uute energiaallikatega seotud tööd;

—	õpetada oskusi kõigi kestlike ja keskkonnahoidlike töökohtade jaoks;

—	suurendada teadlikkust, et vähendada CO2 jalajälge töökohal.

2.15.

Õiglase ülemineku saavutamiseks ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga tuleb kõigile inimestele tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele koolitusele ja elukestvale õppele nii töökohal kui ka väljaspool töökohta seoses digi- ja rohetehnoloogiaga praeguste ja tulevaste kutsealade jaoks. Kooskõlas liikmesriikide riigisiseste ja valdkondlike tavadega tuleb tõhusalt toetada töötajaid, et parandada kõnealuste oskuste alast koolitust (ühitamine, koolituspuhkus jne), ja anda ettevõtjatele sel eesmärgil rahalist toetust.

3. Konkreetsed märkused

3.1.

Digi- ja rohepööre muudab olemasolevaid töökohti ja loob uusi. Töökohtade kvaliteet ning õiglased töö- ja palgatingimused on sellise õiglase ülemineku eeltingimus, mis võimaldab digipööret ja CO2 heite vähendamist pikas perspektiivis ning majanduse, tootlikkuse ja innovatsiooni kestlikku kasvu. Oskuste väärtus ettevõtjate konkurentsivõime tegurina on samuti väga oluline ümberõppe algatuste kujundamisel ja töötajate tõhusal juurdepääsul koolitusele. Ainus viis nende eesmärkide saavutamiseks on arendada elukestvalt uusi digitaalseid ja digitaliseeritud oskusi ning keskkonnahoidlikke oskusi.

3.2.

Igas vanuses inimeste kutsealasel arengul on ülioluline roll õiglase digi- ja rohepöörde tagamisel. Sellega seoses nõuab komitee, et ELi digiõppe tegevuskava aastateks 2021–2027 ning nõukogu soovitused digioskuste ja digitaalse koolituse kohta sisaldaksid tõhusaid strateegiaid töötajate ja töötute paremaks koolitamiseks ja nende oskuste kohandamiseks kõigis sektorites, olenemata ettevõtte suurusest. Digioskustealast koolitust tuleb kohandada iga kutseala ja sektori vajadustele, tagades alati töö- ja pereelu ühitamise.

3.3.

Komitee tunnistab, et uute oskuste õppimise ja oskuste kohandamise eest uute digi- ja roheülesannetega vastutab kogu ühiskond tervikuna. Sellega seoses märgib Euroopa Komisjon, et 90 % töökohal toimuvast koolitusest rahastavad ettevõtjad (6). Liikmesriigid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad peaksid oma valdkondlike ühenduste kaudu ja ka individuaalselt välja töötama oskuste parandamist toetavaid strateegiaid digipöörde hoogustamiseks ja rohepöördega tegelemiseks. Põhjalikult tuleb analüüsida ja heade tavadena jagada häid näiteid riiklikest rahastamismehhanismidest ja kollektiivlepingutealase koolituse strateegiatest (7).

3.4.

Komitee peab kiiduväärseks Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC), BusinessEurope’i, Euroopa üldhuviteenuste ühenduse ja Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu (UEAPME) vahel sõlmitud digipööret käsitlevat Euroopa raamlepingut, (8) milles märgitakse: „Kui tööandja nõuab, et töötaja osaleks tööga seotud koolitusel, mis on otseselt seotud ettevõtte digiüleminekuga, maksab koolituse eest tööandja või selle eest makstakse kooskõlas kollektiivlepingu või riikliku tavaga. Koolitus võib toimuda ettevõttesiseselt või -väliselt ning toimub nii tööandjale kui ka töötajale sobival kokkulepitud ajal ning võimaluse korral tööajal. Kui koolitus toimub väljaspool tööaega, tuleks ette näha asjakohane hüvitis.“ Komitee nõuab, et neid põhimõtteid võetaks arvesse digiõppe tegevuskava aastateks 2021–2027 väljatöötamisel.

3.5.

3.6.

Komitee jagab nõukogu soovitust keskkonnasäästlikkust toetava õppe kohta (9) seoses digivaldkonna mikrokvalifikatsioonitunnistustega, kuid juhib tähelepanu sellele, et need peavad täiendama täielikke diplomeid ja tunnistusi. Lisaks märgib komitee, et nende kvaliteet peab olema tagatud ja sertifitseeritud, mitte ainult valideeritud, et neil oleks oluline roll ka formaalse ja mitteformaalse õppe valideerimisel.

3.7.

Komitee tunnistab, et õiglase ülemineku tagamiseks peab oskustealane väljaõpe olema seotud tasustatud õppepuhkusega kooskõlas riiklike õigusnormide ja riiklike kokkulepetega. See peab võimaldama töötajatel osaleda karjääri kujundamise programmides ja kursustel seoses uute keskkonnahoidlike ja digitaalsete töökohtadega, võimaldades samal ajal inimese töö- ja pereelu ühitamist.

3.8.

Seoses Euroopa Komisjoni kestlikkuspädevuse raamistikuga, (10) mis vastab inimeste kasvavale vajadusele parandada ja arendada neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida on vaja selleks, et elada, töötada ja tegutseda kestlikul viisil, kutsub komitee komisjoni üles looma tööotsijatele ja töötajatele konkreetseid lahendusi, et neil oleks tõhus juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale kutseõppele, mis aitab neil omandada rohe- ja digipöördeks vajalikke oskusi. Sellega seoses kutsub komitee üles suurendama koolituse tõhusust ja kvaliteeti, et tagada kvaliteetne, kaasav ja võrdne koolitus kõigile.

3.9.

Komitee palub komisjonil luua 2030. aastaks iga-aastase näitaja selle kohta, kui palju täiskasvanud töötajaid – pöörates erilist tähelepanu noortele – osaleb keskkonnahoidlike oskuste, keskkonnateadlikkuse, ökoloogilise ja keskkonnavastutuse alasel koolitusel, kasutades lihtsaid ja VKEde jaoks kohandatud vahendeid.

3.10.

Praegusi koolitusprogramme tuleb kohandada uute ülesannetega. Seepärast kutsub komitee üles edendama ja hõlbustama olemasolevate õppeprogrammide kohandamist nii, et need sisaldaksid rohepöörde kontekstis vajalikke oskusi, ning koolitama õpetajaid nendes valdkondades. Kutseõpe peab hõlmama keskkonnavastutuse ja kliimateadlikkuse alast koolitust. Koolituskursuste hindamine ja sertifitseerimine on väga oluline. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles julgustama liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et tagada tööotsijatele ja töötajatele juurdepääs kvaliteetsele, hinnatud ja sertifitseeritud koolitusele.

3.11.

Vaja on teavet kõigi tegevusvaldkondade kohta ja nende head nähtavust. Teabe või töökohtade ja kvalifikatsiooni vaatluskeskuste näol Euroopas ja mõnes ELi riigis juba olemasoleva põhjal võiks kindlaks teha head tavad, et hinnata tulevasi vajadusi, suurendada teadlikkust ning kaasata töötajaid ja ettevõtjaid, et töötada ühiselt välja tulevikustsenaariumid meetmete võtmiseks ja uute talentide ligimeelitamiseks.

3.12.

Komitee peab oluliseks kehtestada strateegiline järelevalve vajalike oskuste üle, et ennetada liikmesriikide tööturu ja ühiskonna tulevasi koolitusvajadusi, et vältida rohe- ja digilõhet ning tugevdada ELi konkurentsivõimet. Sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonnal ja avalikel tööturuasutustel peab olema nõudmiste analüüsimisel ja diagnoosimisel juhtroll. Nad peaksid olema kaasatud vajalike oskuste prognoosimisse ning olema teadlikud pakutava koolituse vastavusest ettevõtjate poolt nõutavatele oskustele, tööturule ja suundumustele, ja seda ka piirkondlikul tasandil.

4. Digi- ja roheoskused ja -pädevus

4.1.

Komitee teeb ettepaneku integreerida kestlik areng haridus- ja koolituspoliitikasse ja -programmidesse, nagu Euroopa haridusruum ja digiõppe tegevuskava, muu hulgas kooskõlas kestliku arengu eesmärgi 4 alaeesmärgiga 7. See tähendab kestliku arengu alase hariduse ja koolituse lisamist programmi „Erasmus+“, ESF+-i ja programmi „Euroopa horisont“ ning koostoime loomist nende programmide vahel.

4.2.

Komitee rõhutab, et investeerimine inimestesse ja elukestva õppe võimaluste laiendamine on sama oluline kui investeerimine digi-, rohe- ja kestlikku tehnoloogiasse.

4.3.

Komitee kutsub otsusetegijaid üles parandama õpetajate ja haridustöötajate toetamist digi-, rohe- ja kestlike tehnoloogiate kasutuselevõtul õpikeskkondades, investeerides nende esmasesse ja pidevasse kutsealasesse arengusse ning nende endi digi- ja roheoskuste ja -pädevuse arendamisse.

4.4.

Komitee kutsub üles investeerima pikaajalistesse interdistsiplinaarsetesse ja erapooletutesse teadusuuringutesse, mis käsitlevad digitehnoloogia erinevaid aspekte hariduses, mis ühendavad haridus-, pedagoogika-, psühholoogia-, sotsioloogia-, neuro-, inseneri- ja arvutiteadused, et põhjalikumalt uurida, kuidas laste mõttemaailm digimaailmas areneb.

4.5.

Komitee nõuab terviklikku lähenemisviisi digistrateegiatele, mis edendavad põhioskuste arendamist kui sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakivi.

4.6.

Komitee väljendab heameelt Euroopa oskusteaasta üle ja juhib tähelepanu lähenemisviisile, mille kohaselt arendatakse digi- ja roheoskusi laiemalt. Siiski on väga oluline kõrvaldada põhiliste digioskuste puudujäägid, võttes arvesse, et ainult 54 %-l eurooplastest on sellised oskused, samas kui Euroopa digikümnendi eesmärkide kohaselt peaksid 2030. aastaks 80 %-l eurooplastest olema vähemalt põhilised digioskused. Komitee tunnistab vajadust toetada pädevuse arendamist, et vastata selliste uute tehnoloogiate, nagu suurandmete analüüsi, tehisintellekti ja küberturvalisuse kasutuselevõtuga seotud vajadustele.

4.7.

Komitee leiab, et digitaalse kodanikupädevuse arendamine on eeltingimus, et tagada kõigi õpilaste aktiivne osalemine ühiskonnas. Rohe- ja digipöördes tuleks erilist tähelepanu pöörata soolisele lõhele naiste juurdepääsul koolitusele. Suuremat osa elanikkonnast ei saa jätta kõrvale soolise lähenemise puudumise tõttu. Selleks tuleb paremini edendada Euroopa digipädevuse raamistikku (DigComp 2.0), tagamaks, et eri haridus- või koolitusteenuse osutajad ning haridus- ja koolitusvaldkonna sidusrühmad seda aktsepteerivad, et edendada digikodanikuks saamiseks vajalikku laiemat pädevust.

4.8.

Komitee märgib, et erinevused juurdepääsul digitaalsetele vahenditele ja digioskuste arendamisel on seotud sotsiaal-majandusliku keskkonnaga. Piirkondlikud ja sotsiaal-majanduslikud erinevused tuleks kõrvaldada, tagades sihipärase toetuse kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja pöörates tähelepanu maapiirkondadele.

4.9.

Komitee kutsub üles edendama kasutatavates digivahendites koostalitlusvõime ja avatud protokollidega seotud põhimõtete kehtestamist, et edendada demokraatlikumat veebipõhist õpperuumi ning digivahendeid, mis on alternatiiviks juurdunud traditsioonilistele vahenditele ning mis võimaldavad õppimist ja sisu ühiselt luua.

4.10.

Digioskuste arengut tuleb jälgida Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu, tagamaks, et kõiki digitaristu lünkade täitmiseks kasutatavaid rahastamisvahendeid toetatakse asjakohase õppepoliitikaga digioskuste edendamiseks.

4.11.

Komitee tunnistab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja samuti VKEdel on raskusi digipöördega kohanemisel, sest neil ei ole digipöördeks piisavalt vahendeid ega selleks sobivat koolitust. Tuleb luua rohkem rahastamisvõimalusi, vastastikuse õppimise meetmeid ja digiressursside vahetamist sektoris, võttes arvesse, et kodanikuühiskonna organisatsioonid toimivad kõigile pakutavate haridus- ja koolitusteenuste võimaldajate või osutajatena. Lisaks tuleb edendada juurdepääsu vabavarale, et tagada tasuta juurdepääs, luua ühiselt demokraatlikul viisil veebiruume ja edendada alternatiivseid digiressursse, mis avavad kõigile veebiruumi.

Brüssel, 27. aprill 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Oliver RÖPKE

(1) https://www.cedefop.europa.eu/en/news/more-employment-higher-skills-demand

(2) https://www.businesseurope.eu/sites/buseur/files/media/reports_and_studies/2020-06-22_agreement_on_digitalisation_-_with_signatures.pdf

(3) https://www.businessinsider.com/service-industry-work-from-home-remote-madrid-london-paris-berlin-2021-2?r=US&IR=T

(4) https://www.cedefop.europa.eu/files/3092_en.pdf

(5) Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

(6) Adult Learning Statistical Report, https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8337&furtherPubs=yes.

(7) Näiteks Scuola Edile rahastamine Itaalia ehitussektoris sektori kollektiivlepingu kaudu ja Fondi Interprofessionali, millest rahastatakse VKEde koolitustegevust, milles sotsiaalpartnerid on kollektiivlepingutes kokku leppinud.

(8) http://erc-online.eu/wp-content/uploads/2020/07/Final-22-06-20-with-signatures_Agreement-on-Digitalisation-2020.pdf

(9) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9242-2022-INIT/et/pdf

(10) https://joint-research-centre.ec.europa.eu/greencomp-european-sustainability-competence-framework_en