EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

1. veebruar 2023,

seoses ettepanekuga võtta vastu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas

(CON/2023/4)

(2023/C 106/02)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

16. ja 24. novembril 2022 sai Euroopa Keskpank (EKP) vastavalt Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt taotlused esitada arvamus seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas (1) (edaspidi „kavandatav määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna kavandatav määrus sisaldab sätteid, mis kuuluvad EKP pädevusse vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklile 3.1, eelkõige seoses Euroopa Keskpankade Süsteemi põhiülesandega edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1. Üldised märkused

1.1

EKP toetab kindlalt Euroopa Komisjoni algatust, millega edendatakse välkmaksete pakkumist ja kasutuselevõttu, mis on määratletud kui kreeditkorraldused, mille puhul kantakse raha makse saaja maksekontole kümne sekundi jooksul pärast maksjalt maksekäsundi laekumist, kui tegemist on euromaksega ELi piires. Algatus on tihedalt seotud eurosüsteemi jaemaksete strateegiaga (2), mille põhielemendid on järgmised: a) üleeuroopalise lahenduse väljatöötamine jaemaksete tegemiseks suhtluspunktis; b) välkmaksete laialdane kasutusele võtmine; c) piiriüleste maksete edendamine väljaspool ELi; ning d) innovatsiooni, digiteerimise ja Euroopa maksete valdkonna toetamine.

1.2

Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamiseks on oluline lahendada ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) killustatusega seotud küsimused. Praegu ei ole välkmaksed kõikides SEPA jurisdiktsioonides võrdsetel alustel kättesaadavad. Meetmed, millega ühtlustatakse välkmaksete pakkumist kõikides SEPA jurisdiktsioonides, laiendaksid tarbijate valikuvõimalusi ning edendaksid innovatsiooni, Euroopa maksete turvalisust ja avatud strateegilist autonoomiat. Samuti tuleks toetada meetmeid, mis aitavad edendada tõhusust kogu SEPA ulatuses, tagades vastavuse kohaldatavatele andmekaitsealastele õigusaktidele. Uurida tuleks võimalust luua lahknevuste kontrollimiseks ühtsed ja/või tsentraliseeritud üleeuroopalised lahendused, mis tehakse makseteenuse pakkujatele kättesaadavaks enne välkmaksete autoriseerimist või enne vahendite krediteerimist makse saaja kontole, näiteks eurosüsteemi keskse positsiooni tugevdamine välkmaksete turul, et välkmaksed jõuaksid kõikide asjaomaste osapoolteni.

1.3

Välkmaksete pakkumine ja kasutusele võtmine liidus on kasvanud alates SEPA välkmaksete kreeditkorraldussüsteemi (SCT Inst) käivitamisest 2017. aastal, kuid ei ole veel muutunud uueks normaalsuseks, nagu oleks võinud eeldada. EKP julgustab turuosalisi jätkuvalt rakendama välkmakseid kogu Euroopas ning soodustama lõppkasutaja poolt kasutusele võtmist nii kiiresti kui võimalik. 2018. aasta novembris käivitas EKP TARGETi kiirmaksete arveldamise teenuse, mis lihtsustab välkmaksete pakkumist makseteenuse pakkujate poolt ning võimaldab neil välkmakseid arveldada koheselt, turvaliselt ja mis tahes ajahetkel. Alates 2022. aastast peavad kõik SCT Inst skeemiga liituvad ja TARGET2s kättesaadavad makseteenuse pakkujad olema kättesaadavad ka TIPSi kaudu, aidates laiendada välkmakseid pakkuvate makseteenuse pakkujate üleeuroopalist kättesaadavust (või koostalitlusvõimet) tehnilisel turutaristu tasandil.

1.4

EKP märgib, et välja on jäetud e-raha asutused ja makseasutused (kes oleksid muidu kohustatud välkmaksete saatmise ja vastuvõtmise teenust pakkuma kõikidele oma makseteenuste kasutajatele), kuna nad ei saa osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (3) (edaspidi „arvelduse lõplikkuse direktiiv“) alusel määratud arveldussüsteemides (4). EKP mõistab, et kui arvelduse lõplikkuse direktiivi kohaldamisala laiendatakse selliselt, et see hõlmab ka e-raha asutused ja makseasutused, peaksid need makseteenuse pakkujad täitma ka nõuet pakkuda kõikidele oma makseteenuse kasutajatele välkmaksete saatmise ja vastuvõtmise teenust, kuna nad osaleksid otse kõnealuse direktiivi kohaselt määratud arveldussüsteemides.

EKP toetab nõuet, mille kohaselt peavad kohaldamisalasse kuuluvad makseteenuse pakkujad pakkuma välkmaksete teenust sama hinna eest, mis muid makseteenuseid. Samuti toetab EKP lihtsustatud sanktsioonikontrolli kasutusele võtmist praeguse tehingupõhise mudeli asemel, vähendamata seejuures sanktsioonikontrolli tõhusust. Lisaks toetab EKP ettepanekut võtta kasutusele teenus makse saaja rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) ja nime vaheliste lahknevuste tuvastamiseks. Selline teenus aitab vähendada välkmaksetega seotud vigu ja pettusi. Teenuse eest küsitav tasu võib küll heidutada kasutajaid teenust kasutamast ning, kui võtta arvesse ka õigus teenuse kasutamisest loobuda, võib tulemuseks olla selle täiendava kaitsemeetme vähene kasutuselevõtt, samas kui makseteenuse pakkujad peavad teenuse arendamiseks kandma investeerimiskulusid. Samas ei ole nõuded selle kohta, kuidas lahknevuste kontrollimise teenust rakendada, liiga normatiivsed ning võimaldavad turul lahenduste väljatöötamisel vajalikku paindlikkust. Ühtlustatud lähenemisviis hoiaks ära võimalike killustumisega seotud probleemide tekkimise. Samuti on oluline anda turule piisavalt aega asjakohaste meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks viisil, mis ei pärsi välkmaksete kiirust, kuna see võib takistada välkmaksete kasutuselevõtmist müügikohas.

2. Konkreetsed märkused

2.1 Määratletud mõisted

Teatavate mõistete osas, mida kavandatavas määruses kasutatakse, võib olla vaja a) viia mõisted kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2366 (5) (edaspidi „teine makseteenuste direktiiv“ (PSD2)) kasutatavate mõistetega; ja b) muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL (6) (edaspidi „maksekontode direktiiv“ (PAD)) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 (7) (edaspidi „Euroopa juurdepääsetavuse akt“ (EAA)). Täpsemalt kannab kavandatavas määruses kasutatav mõiste „maksekonto tunnus“ sama tähendust, mis teises makseteenuste direktiivis määratletud „kordumatu tunnus“ (8). Eelnimetatud arvesse võttes teeb EKP liidu seadusandjale ettepaneku kaaluda sama terminoloogia kasutamist kavandatavas määruses. Lisaks on „kreeditkorraldus“ maksekontode direktiivis määratletud mõiste (9). EKP teeb ettepaneku viia asjaomane määratlus järjepidevuse huvides kooskõlla kavandatavas määruses kasutatava mõiste „välkkreeditkorraldus“ määratlusega. Maksekontode direktiivis (10) rõhutatakse vajadust tagada selles sisalduvate määratluste kooskõla teises makseteenuste direktiivis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012 (11) sätestatud määratlustega. Lisaks sisaldab Euroopa juurdepääsetavuse akt mõiste „makseterminal“ määratlust, mis sarnaneb kavandatavas määruses kasutatava mõiste „makseteenuse kasutajaliides“ määratlusega. EKP soovitab liidu seadusandjal kaaluda Euroopa juurdepääsetavuse akti muutmist, et viia mõiste „makseterminal“ määratlus kooskõlla mõiste „makseterminali liides“ määratlusega. Lõpetuseks - süstemaatilise sidususe tagamiseks on oluline kaaluda kavandatavas määruses kasutatavaid mõisteid teise makseteenuste direktiivi eelseisvate muudatuste kontekstis.

2.2 Lahknevused makse saaja nime ja maksekonto tunnuse vahel

Kavandatavale määrusele lisatud seletuskirja kohaselt võivad makseteenuse pakkujad nõuda täiendavat tasu makse saaja nime ja maksekonto tunnuse vaheliste lahknevuste tuvastamise teenuse eest (12). Ühest küljest võib täiendav tasu lahknevuste tuvastamise eest avaldada makseteenuse kasutajatele heidutavat mõju ning mitte soodustada välkmaksete pakkumist ja kasutuselevõttu. Teisest küljest on lahknevuste kontrollimise teenus välkmaksete kontekstis hädavajalik. Seetõttu tuleks kavandatavat määrust muuta, et vältida olukorda, kus makseteenuse kasutajad kas ei kasuta välkmakseid või loobuvad lahknevuste kontrollimise teenusest sellega seotud tasude tõttu. Olenemata sellest, kas makseteenuse kasutajad võtavad teenuse kasutusele või mitte, kehtestatakse kavandatava määrusega makseteenuse pakkujatele kohustus asjaomast teenust pakkuda; see nõuab investeerimiskulusid. Mõnes liikmesriigis (nt Madalmaades) on juba kehtestatud kohustuslik IBANi kontroll makse saaja nime alusel, mille kõik makseteenuse pakkujad on riigisiseste kontode IBANide puhul lisatasuta ette näinud. Ühtlustatud lähenemisviis IBANi kontrollidele kogu SEPA ulatuses võib olla kasulik ja kulutõhus, mis võib viia näiteks ühise süsteemi kehtestamiseni ja/või teenuse tsentraliseeritud osutamiseni.

2.3 Välkmaksete sanktsioonikontroll

Kohaldamisalasse kuuluvad makseteenuse pakkujad peavad läbi viima liidu sanktsioonide kontrolli kohe pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravate meetmete jõustumist (13). Sellega seoses soovib EKP teha kolm märkust.

Esiteks ei vabasta kavandatav määrus asjaomast makseteenuse pakkujat asjakohaste riiklike sanktsioonide järgimisest, mida kohaldatakse asjaomase isiku, asutuse või üksuse suhtes.

Teiseks võivad aluslepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravad meetmed jõustuda nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval või nende avaldamisele järgneval päeval. Tagamaks, et kohaldamisalasse kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldavad kõnealuseid piiravaid meetmeid viivitamata, soovitab EKP kehtestada makseteenuse pakkujatele kohustus sellised kontrollid läbi viia kohe pärast piiravate meetmete avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (mitte kohe pärast jõustumist), hõlbustades nõuete täitmist kõikidel juhtudel, mil jõustumise kuupäev on avaldamise kuupäevast hilisem.

Kolmandaks ja õiguskindluse tagamiseks juhib EKP tähelepanu asjaolule, et juriidilise isiku tunnust (LEI) võib kasutada liidu sanktsioonide ja/või lahknevuste kontrollimise teenuse vastaspoole üldise tuvastusstandardina. Viimastes Euroopa Maksenõukogu suunistes, mis käsitlevad Euroopa Maksenõukogu makseskeemide reeglistiku kavandatud üleminekut ISO 20022 sõnumistandardi 2019. aasta versioonile 2023. aasta novembriks, nähakse juriidilise isiku tunnust „mitte-eraõigusliku“ osapoole alternatiivse tunnusena (14). See kõrvaldaks tehnilised takistused Euroopa Maksenõukogu makseskeemide tasandil. Kuigi juriidilise isiku tunnusele tuginemine sõltub selle laiemast rakendamisest, näitaks viide juriidilise isiku tunnuse võimalikule kasutamisele kavandatavas sanktsioonikontrolli normis, et Euroopa Liit toetab selle ülemaailmse standardi kasutamist ja edendamist.

2.4 Rikkumismenetlus

Vältimaks olukorda, kus SCT Inst skeemi kavandatav seisak toob soovimatult kaasa makseteenuse pakkujate poolt liidu õiguse rikkumise, soovitab EKP lisada kavandatavasse määrusesse ühe möönduse. Nimelt teeb EKP ettepaneku mitte algatada makseteenuse pakkujate suhtes rikkumismenetlusest erandlikus olukorras, kus SCT Inst skeem ei ole kättesaadav ning välkmaksete töötlemine on lühikese aja jooksul takistatud, kui see on vastava juhtorgani poolt heakskiidetud.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud kavandatavat määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

Frankfurt Maini ääres, 1. veebruar 2023

EKP president

Christine LAGARDE

(1) COM(2022) 546 final.

(2) Vt eurosüsteemi jaemaksete strateegia, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(4) Kavandatava määruse artikli 1 punkt 2.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366, 25. november 2015, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL, 23. juuli 2014, maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(8) Vt teise makseteenuste direktiivi artikli 4 punkt 33.

(9) Vt maksekontode direktiivi artikli 2 punkt 20.

(10) Vt maksekontode direktiivi põhjendus 14.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(12) Vt kavandatava määruse seletuskirja lk 10.

(13) Vt kavandatava määruse artikli 1 punkt 2.

(14) Vt Euroopa Maksenõukogu juhised, avaldatud Euroopa Maksenõukogu veebilehel www.europeanpaymentscouncil.eu.