EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

16. jaanuar 2023,

seoses ettepanekuga võtta vastu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)

(CON/2023/2)

(2023/C 89/01)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

15. detsembril 2021 avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (1) (edaspidi „kavandatav direktiiv“).

Euroopa Keskpank (EKP) on otsustanud esitada kavandatava direktiivi kohta arvamuse omal algatusel. EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklil 25.1, eelkõige kuna kavandatav määrus käsitleb a) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesannet määratleda ja rakendada rahapoliitikat vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 2; b) EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega vastavalt aluslepingu artikli 127 lõikele 6; ja c) EKP ülesannet vajaduse korral soodustada nende eeskirjade ja tavade ühtlustamist, mis reguleerivad tema pädevuses olevates valdkondades statistilise teabe kogumist, koondamist ja levitamist vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 5.3. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

EKP üldiselt toetab kavandatavat direktiivi, mille eesmärk on suurendada hoonete renoveerimise kiirust ja põhjalikkust liidus, parandada teavet hoonete energiatõhususe kohta ning tagada, et kõik hooned oleksid kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega. Kavandatav direktiiv mitte ainult ei aita kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, vaid toetab ka liidu jõupingutusi energiajulgeoleku tagamisel. Renoveerimisega seotud tõkete kõrvaldamise ja hoonete energiatõhususe parandamise eesmärkide seadmisega aitab kavandatav direktiiv vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest, samuti nõudlust maagaasi järele. Lisaks muudab kavandatav direktiiv kodumajapidamised ja ettevõtted energiahindade tõusu suhtes vastupidavamaks, vähendades hoonete energiatarbimist, ning aitab keskpikas ja pikas perspektiivis vähendada tundlikkust fossiilkütuste hinnakõikumise suhtes. Samuti tagab kavandatav direktiiv suurema kindluse liidu kestliku ülemineku tempo ja ajakava osas, mida krediidiasutused ja finantseerimisasutused saavad arvesse võtta portfelli jaotamise ja keskpika perioodi rahastamisega seotud otsuste langetamisel.

1.2.

EKP tervitab kavandatava direktiivi eesmärki parandada juurdepääsu energiamärgistele kogu liidus. Kavandatavad meetmed tagaksid finantseerimisasutustele täieliku juurdepääsu energiamärgistele, aidates lahendada märkimisväärseid väljakutseid, mis on seotud juurdepääsuga kõnealusele teabele ning millega eelkõige krediidiasutused ja üldisemalt finantseerimisasutused praegu silmitsi seisavad. Asjaomased meetmed võimaldaksid krediidiasutustel ja finantseerimisasutustel parandada kliimaga seotud üleminekuriskide hindamist oma kinnisvara osas. See oleks EKP, eurosüsteemi ja EKPSi jaoks oluline mitmel põhjusel. Esiteks, kuna kinnisvaralaenud moodustavad olulise osa järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste pangaportfellist, on asjaomane teave väga oluline EKP ja tema pangandusjärelevalve ülesannete täitmiseks. Teiseks, kuna oluline osa rahapoliitika operatsioonides kasutatavast tagatisest koosneb kinnisvarahüpoteegiga tagatud finantsvaradest, suurendaks krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele täieliku juurdepääsu tagamine energiamärgiste teabele eurosüsteemi suutlikkust – hinnastabiilsuse hoidmise pädevuse teostamisel – tuvastada, jälgida ja maandada riske, mis on seotud tema vastaspooltega, refinantseerimisoperatsioonides aktsepteeritava tagatisega ja avaturu otsetehingutest tulenevate varadega. Kolmandaks on paremat juurdepääsu energiamärgiste üksikasjalikule teabele vaja EKPSi statistikaalaste ülesannete täitmise toetamiseks, sealhulgas statistiliste näitajate väljatöötamiseks kliimamuutuste riskianalüüsi jaoks. See omakorda aitaks EKP-l ühtlustada eeskirju ja tavasid, mis reguleerivad tema pädevuses olevates valdkondades statistiliste andmete kogumist, koondamist ja levitamist.

1.3.

EKP avaldab siiski muret seoses kavandatavate meetoditega uute energiatõhususe klasside määratlemiseks ning kutsub üles nõudeid paremini ühtlustama kogu liidus. Kavandatavas direktiivis määratletakse ainult iga liikmesriigi ühtsed kriteeriumid parimatele ja halvimatele energiamärgistele, ühtlustamata täielikult nende aluseks olevaid määratlusi ja meetodeid, mis määratakse kindlaks riiklikul tasandil. Riski seisukohast vähendab see liikmesriikide võrreldavust ning energiamärgiste kasutatavust konkreetse kinnisvara riskinäitajatena. Meetodite ühtlustamine aitaks EKP-l usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmisel hinnata energiatõhususe mõju krediidiasutuste kinnisvarapositsioonidele, tuginedes usaldusväärsetele ja võrreldavatele andmetele ning ühtsetele ja liidu tasandil standarditud määratlustele. Samuti suurendaks see eurosüsteemi suutlikkust nõuetekohaselt jälgida ja hinnata kliimaga seotud finantsriskide mõju tema bilansis hoitavatele varadele ning tagada eurosüsteemi bilansi piisav riskikaitse.

1.4.

Kavandatavas direktiivis tunnistatakse õigustatult finantssektori huvi saada juurdepääs hoonete energiatõhusust käsitlevale teabele. Kavandatavas direktiivis tuleks selgitada, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ka krediidiasutused, mis on hüpoteeklaenude peamine allikas.

1.5.

Nagu allpool täpsemalt kirjeldatud, pooldab EKP eelkõige a) energiamärgistuse meetodite ühtlustamist kogu liidus; b) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste täielikku ja õigeaegset juurdepääsu energiamärgiste andmebaasidele, et ohjata kliimaga seotud üleminekuriske; ning c) kavandatava direktiivi ülevõtmist enne 2025. aastat.

Konkreetsed märkused

2.   Uute energiatõhususe klasside määratlemise meetodid

2.1.

Kuna mõned liikmesriigid kohaldavad energiatõhususe standardeid piirkondlikul tasandil, eelistaks EKP, et energiamärgistuse protsess ja selle aluseks olevad künnised oleksid liikmesriikides ühtlustatud. Lisaks peaks kavandatav direktiiv piirama riikliku kaalutlusõiguse alla kuuluvaid erandeid (st mõnes liikmesriigis ei kohaldata energiatõhususe nõudeid eraldiseisvate hoonete suhtes, mille kasulik põrandapind on alla 50 m2), et tagada energiamärgiste võimalikult suur kättesaadavus turul ja ühtne lähenemisviis liidu tasandil.

2.2.

Energiamärgise määratluse osas - kuigi EKP toetab asjaolu, et kavandatava direktiivi eesmärk on suurendada energiatõhususe klasside võrreldavust kogu liidus, avaldab EKP muret seoses asjaoluga, et kavandatavad meetodid ei ole piisavalt ühtlustatud. Esiteks, nagu näitab EKP 2022. aastal läbi viidud kliimariski stressitest, ei võimalda praegu kehtivad heterogeensed riiklikud energiamärgiste eeskirjad – eelkõige erinevad meetodid, mida liikmesriigid hoonete energiatõhususe arvutamiseks kasutavad – täpsete andmete koondamist liidu tasandil (2). Teiseks sätestatakse kavandatavas direktiivis ainult ühised kriteeriumid parimate ja halvimate hoonete määratlemiseks. Eelkõige määratletakse G-klassi kuuluvad hooned uute energiamärgiste kasutuselevõtu ajaks energiatõhususe poolest 15 % kõige madalama energiatõhususega hoonete hulka. See tähendab, et 15 %-l kõige madalama energiatõhususega hoonetest oleks liikmesriigiti väga erinev energiatõhusus, mis vähendaks oluliselt tegelikku võrreldavust liidu tasandil. Kolmandaks ei rakendata kavandatava direktiiviga kogu liidus märgistamissüsteemi ühtlustamiseks ühesuguseid künniseid, vaid jäetakse energiamärgiste määratlemine liikmesriikide otsustada. Kuigi selline lähenemisviis võib suurendada liikmesriigis hoonete suhtelise energiatõhususe läbipaistvust ja tuua kaasa võrreldava renoveerimispüüdluse kogu liidus, võib see põhjustada kapitali ebatõhusat jaotamist liidus (3). Lisaks võivad liikmesriigipõhised energiamärgised ja nendega seotud renoveerimise eesmärgid mõjutada kinnisvara hindamist, kui hindamine ei ole otseselt seotud energiatõhususega ja energiakulude mõjuga. See on järelevalve ja riskijuhtimise seisukohast ebasoovitav, kuna see raskendaks kinnisvara hindamise sidumist krediidiriski parameetrite ja laenuandmise standarditega. Neljandaks, arvestades energiamärgiste praegust piiratud katvust ja andmete puudumist hoonete energiatõhususe kohta, võivad olemasoleval energiamärgise teabel põhinevad riigipõhised künnised olla ebatäpselt kalibreeritud, eriti liikmesriikides, kus energiamärgiste katvus on väike. Kui künnised on ebatäpselt kalibreeritud, ei pruugi energiamärgise andmed kajastada energiatõhususe üldist jaotust hoonete lõikes, ning see võib tekitada liikmesriikides põhjendamatut heterogeensust.

2.3.

Eeltoodud põhjustel on EKP seisukohal, et eelistada tuleks kogu liitu hõlmavat homogeensemat metoodikat, eriti pikas perspektiivis. EKP tunnistab, et valik liikmesriigi ja liidu tasandi künniste vahel on lõppkokkuvõttes poliitiline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta ka muid kaalutlusi, näiteks võrreldavad renoveerimistööd igas liikmesriigis, olenemata hoonefondi algsest seisukorrast, või kasutatavus üürnike ja ostjate seisukohast. Kavandatava direktiivi eesmärk peaks siiski olema energiamärgiste klassifitseerimise ühtlustamine kõikides liikmesriikides. Selline lähenemisviis tagaks ühtsema määratluse kogu liidus, tugevdades energiamärgiste kui hoonete energiatõhususel põhineva kinnisvaraga seotud riskide eristamise aluse teabeväärtust (4).

2.4.

Kui energiamärgiste ühtlustamise metoodikat ei ole võimalik muuta, võib energiatõhususe künniste kalibreerimist tõhustada statistilise valimi moodustamisega hoonete muude omaduste ja kõikidelt liikmesriikidelt kogutavate andmete põhjal. Ideaaljuhul tuleks kalibreerimine läbi viia liidu tasandil, et vältida hindamismeetodite killustumist. Üksikasjalikum teave juhusliku valimi suuruse kohta (5) osakaaluna riigi kinnisvara kogumahus suurendaks meetodite ühtsust liikmesriikides.

2.5.

Kui selliseid muutuseid ei ole võimalik rakendada, oleks oluline tagada vähemalt energiamärgiste arvutamiseks kasutatavate andmete avalik kättesaadavus, nagu allpool rõhutatud.

3.   Huvitatud isikute juurdepääs energiatõhususe andmetele

3.1.

EKP toetab kindlalt kavandatava direktiivi eesmärki tagada krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele juurdepääs energiamärgiste andmetele. Juurdepääs andmetele hoonete energiatõhususe kohta on oluline eeltingimus kliimaga seotud üleminekuriskide ja kinnisvara CO2-jalajälje hindamiseks, kuna need mõjutavad krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi, eelkõige nende hüpoteeklaenude portfelle. Juurdepääs aitaks seega vältida võimalikku nakkusohtu liidu finantssüsteemile. Krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavatel asutustel, sealhulgas EKP-l, peaks olema täielik juurdepääs energiamärgistele, et hinnata alusvara kliimariske.

3.2.

Lisaks krediidiasutustele, finantseerimisasutustele ja keskpankadele on muudel finantsturu osalistel, kes investeerivad kinnisvaraga tagatud toodetesse, nagu hüpoteeklaenude portfellid, varaga tagatud väärtpaberid või pandikirjad, vaja juurdepääsu alusvara energiatõhususe andmetele oma kliimariskide hindamiseks ja avalikustamiseks, eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2088 (6) (edaspidi „jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus“ ehk „SFDR määrus“) ning selleks, et hinnata kinnisvaraga seotud majandustegevuse kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 (7) (edaspidi „taksonoomiamäärus“) sätestatud kliimamuutuste leevendamise kriteeriumidega. Seetõttu tuleks kavandatava direktiiviga tagada, et kolmandatest isikutest investoritel, kes teevad otseinvesteeringuid kinnisvaraga tagatud varasse või kes aktsepteerivad sellist vara tagatisena, on juurdepääs energiamärgise teabele selle kinnisvara kohta.

3.3.

Energiamärgise andmed, sealhulgas teave primaarenergia nõudluse kohta, peaksid olema kättesaadavad mitte ainult krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele seoses otseinvesteeringutega või eluaseme ehitamiseks või ostmiseks antavate hüpoteeklaenudega, vaid ka põhjalikuks renoveerimiseks antavate laenudega. See võimaldaks krediidiasutustel ja finantseerimisasutustel hinnata renoveerimise mõju tagatise väärtusele ja viia läbi asjakohane riskianalüüs. Asjaomaste sätete puudumise korral on oht, et kavandatav direktiiv ei suuda täita üht peamist andmelünka, mis on krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste puhul tuvastatud taksonoomiamäärusega nõutava teabe kogumise osas (8).

3.4.

Arvestades energiamärgiste standardite arvutamise praeguse metoodika piiratust (vt punkt 2.2), eriti uute energiamärgiste klasside ühtlustatuma metoodika puudumist, peaks kavandatud direktiiv tagama vähemalt selle, et kõik energiamärgiste põhiomadused ja valdkonnad (nt primaarenergia kasutus kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas) on kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele, sealhulgas krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele. Juurdepääs piisavalt üksikasjalikule teabele (nt primaarenergia tarbimine kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas), ja mitte ainult koondteabele, on oluline selleks, et ületada piirangud, mis tulenevad energiamärgiste klasside erinevustest liikmesriikides, ning tagada nende võrreldavus.

3.5.

Kordumatu tunnuskood on väga oluline, et seostada erinevate andmeallikate teavet, võimaldada koostalitlusvõimet ja vältida aruandlusnõuete dubleerimist. Seetõttu peaks kavandatav direktiiv tagama ka selle, et energiamärgise andmeid saab seostada hoone täpse asukoha, füüsiliste omaduste või asjakohase finantsteabega, kasutades hoone kordumatut tunnuskoodi ja järgides Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri (9) (INSPIRE) raames välja töötatud suuniseid, et anda investoritele, keskpankadele ja reguleerivatele asutustele võimalus hoonetega seotud ülemineku- ja füüsilisi riske kõige paremini hinnata.

3.6.

Kavandatavas direktiivis tuleks selgitada, et teabe edastamist riiklikest andmebaasidest liidu hoonefondi vaatluskeskusele või muule spetsiaalsele platvormile tuleks mõista nii, et see hõlmab üksikasjalikku teavet, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (10) (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) ja muude õiguslike meetmete kohaldamist. Samuti tuleks kõikidele sidusrühmadele ajakohastatud teabe tagamiseks riiklikest andmebaasidest avalikult kättesaadavat teavet ning hoonefondi vaatluskeskusele või muule spetsiaalsele platvormile edastatud teavet ajakohastada sagedamini kui üks või kaks korda aastas, nagu kavandatav direktiiv praegu ette näeb (11).

4.   Uue energiamärgise metoodika ajakava

4.1.

EKP teeb ettepaneku võtta kavandatud direktiiv üle varem, st 2024. aasta lõpuks, mitte 2025. aasta lõpuks, järgmistel põhjustel. Esiteks näitasid EKP 2022. aasta järelevalvetoimingud, et krediidiasutuste esitatud energiamärgiste andmete hulk on võtmetähtsusega küsimus. Kuigi krediidiasutused viitasid ühe algpõhjusena piiratud juurdepääsule energiamärgiste registritele mõnes liikmesriigis (12), ei esitanud nad ka olulisi asendusandmeid. Krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele võimalikult kiiresti juurdepääsu võimaldamine energiamärgiste üksikasjalikele andmetele parandaks nende olemasolevaid kliimaga seotud üleminekuriskide juhtimise tavasid ja strateegiaid, eelkõige nende kinnisvaralaenude portfelli osas. Teiseks on energiatõhususe andmete õigeaegne kättesaadavus liidu tasandil oluline selleks, et nõuetekohaselt täita kavandatava direktiivi ajakohastamise nõudeid. Kavandatava direktiiviga nähakse ette, et avaliku sektori asutustele kuuluvaid hooneid ja hooneosi ning mitteeluhooneid ja hooneosi tuleks 2027. aastaks parandada vähemalt energiatõhususe klassini F, tuginedes uutele energiamärgise standarditele. Neid eesmärke on keeruline saavutada ilma uute energiamärgise standardite varasema vastuvõtmiseta (13). Liikmesriigid peavad kavandatava direktiivi üle võtma 2025. aastaks, jättes vajalike renoveerimistööde lõpuleviimiseks vaid kaks aastat.

4.2.

Kui ülevõtmist ei ole võimalik varasemaks tuua, teeb EKP ettepaneku kiirendada kavandatava direktiivi teatavate sätete rakendamist 2024. aasta lõpuks, mitte 2025. aasta lõpuks.

5.   Energiamärgiste ühtlustamise kord

5.1.

Kuna uued välja antud energiamärgised kehtivad kuni kümme aastat, tähendab kavandatava direktiivi vastuvõtmine kahe põlvkonna energiamärgiste üheaegset kehtimist märkimisväärse ajavahemiku jooksul pärast 2025. aastat. Kavandatava direktiivi ülevõtmisel tuleks seega selgitada, kuidas vanema ja uuema põlvkonna energiamärgised omavahel haakuvad, kas neid tuleks regulatiivsest seisukohast käsitleda ühtemoodi ja kuidas saavad omanikud ajakohastatud energiamärgised liidu standardite alusel, kuna see mõjutab hoonete väärtust. Näiteks heitevabad hooned on kavandatava direktiivi kohaselt energiatõhususe klassiga A, kuid ei ole selge, kas hooned, mis on saanud kehtiva direktiivi alusel energiatõhususe klassi A, loetakse heitevabadeks või mitte. Eriti asjakohane on kaaluda seda punkti koosmõjus muude liidu õigusaktidega, näiteks taksonoomiamääruse ja SFDR määrusega, mis sisaldab ristviiteid energiamärgistele ning heitevabade hoonete ja liginullenergiahoonete määratlustele (14).

5.2.

Lisaks peaksid liikmesriigid kindlaks määrama kõige asjakohasemad lahendused, millega motiveerida hooneomanikke energiamärgiseid õigeaegselt ajakohastama, et suurendada teadlikkust soovitatavast kulutõhusast renoveerimisest energiatõhususe parandamiseks.

6.   Hüpoteegiportfelli standardid

6.1.

Kavandatava direktiiviga antakse liikmesriikidele volitused edendada rahastamisvõimalusi ja finantsvahendeid, muu hulgas hüpoteegiportfelli standardite kaudu, mis sisaldavad mehhanisme, mis motiveerivad hüpoteeklaenude andjaid suurendama oma portfelli energiatõhusust (15). „Hüpoteegiportfelli standardite“ kavandatav määratlus on aga suhteliselt lai ning sisaldab vähe suuniseid selle kohta, kuidas neid standardeid riiklikul tasandil määratleda (16). Selline määratlus võib pärast ülevõtmist põhjustada ühtlustamata hüpoteegiportfelli standardeid liikmesriikides. Kavandatavas direktiivis või komisjoni uues delegeeritud õigusaktis võiks täpsustada miinimumnõudeid, mis ühtlustaksid hüpoteegiportfelli standardeid kogu liidus. Samuti on äärmiselt oluline, et hüpoteegiportfelli standardid oleksid finants- ja võlainstrumentide emiteerimisel hõlpsasti kasutatavad. Selline ülesehitus hõlbustaks piiriüleseid investeeringuid energiatõhusust suurendavatesse hüpoteeklaenudesse – ka kapitaliturgude liidu kontekstis – ja maksimeeriks finantsturgude panust, vähendades seeläbi sõltuvust pangalaenudest ja valitsuse toetuskavadest.

6.2.

Ideaaljuhul peaksid hüpoteegiportfelli standardid aja jooksul muutuma üha rangemaks, kuna kinnisvara keskmine energiamärgise tase paraneb. Seetõttu tuleks hüpoteegiportfelli standardid korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse kinnisvaraobjektide energiatõhususe paranemist ning säilitada rahaline stiimul hüpoteeklaenude kogumite energiatõhususe edasiseks suurendamiseks.

7.   Andmebaaside standardimine

7.1.

Kavandatava direktiiviga tagatakse, et riiklikesse andmebaasidesse lisatakse lingid teistele hoonetega seotud andmekogumitele. See nõuab hoonete energiatõhusust käsitlevate riiklike andmebaaside koostalitlusvõimet ja integreerimist muude hoonete kohta teavet sisaldavate haldusandmebaasidega, nagu riiklik hoonekataster ja hoonete digitaalsed logiraamatud. Selleks et laiendada kogutud teabe kasutatavust otsuste tegemisel, teeb EKP ettepaneku näha kavandatava direktiiviga ette ka selliseks koostalitlusvõimeks ja integreerimiseks vajalike tehniliste rakendusstandardite läbivaatamise väljaspool riigi tasandit. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. Tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EUR-Lexis.

---

(1)  COM(2021) 802 final.

(2)  Vt 2022. aasta kliimariski stressitest, juuli 2022, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu

(3)  Suhteliselt kõrge energiatõhususe tasemega liikmesriikide kinnisvaraomanikud (võttes arvesse kohalikku kliimat) peaksid oma hoone renoveerima, kuigi hoone on kogu liidu seisukohast suhteliselt energiatõhus. Tuleb möönda, et (enamasti kohaliku) tööjõu kättesaadavus võib mõnes liikmesriigis olla piirav tegur.

(4)  Täpsem, kuid lihtsam meetod energiamärgiste ühtlustamiseks võiks olla ühise näitaja leidmine liidu tasandil, näiteks primaarenergia tarbimine kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m2) aastas või CO2-heide või eelistatavalt nende kombinatsioon; seejärel arvutada see ühe hoone kohta ning jagada tulemused seitsmesse klassi. Selleks et täiendada energiamärgistelt saadavat teavet energiatõhususe kohta, mis põhineb primaarenergia tarbimisel kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas, võiks kaaluda kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ülempiiri (kgCO2eq/(m2.a) kehtestamist iga energiamärgise klassi kohta, et tagada kinnisvara CO2-heite kiirem vähendamine.

(5)  Vt kavandatava direktiivi VI lisa punkt 2.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(8)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, 4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1), näeb tegevuse „olemasolevate hoonete renoveerimine“ jaoks ette järgmise olulise kriteeriumi: hoone renoveerimine vastab olulise rekonstrueerimise suhtes kohaldatavatele nõuetele. Teise võimalusena vähendab see primaarenergia nõudlust vähemalt 30 %.

(9)  Vt Euroopa ruumiandmete infrastruktuuri teadmusbaas, avaldatud veebilehel https://inspire.ec.europa.eu

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(11)  Vt kavandatava direktiivi artikli 19 lõiked 3 ja 4.

(12)  Vt 2022. aasta kliimariski stressitest, juuli 2022, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu

(13)  Vt kavandatava direktiivi artikkel 9.

(14)  Vt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I .isa jagu 7.1; komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288, 6. aprill 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1) I osa.

(15)  Vt kavandatava direktiivi artikli 15 lõige 4.

(16)  Vt kavandatava direktiivi artikli 2 punkt 36.