Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Kuidas parandada organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamist riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse?“

(2022/C 323/01)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 18.–19. mai 2022 istungjärgul (18. mai istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 197, erapooletuks jäi 4.

1. Sissejuhatus

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindas oma 2021. aasta veebruari resolutsioonis (1) konsultatsioonide põhjal sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse ning nende kaasamise kvaliteeti. Liikmesriigid esitasid need kavad Euroopa Komisjonile, et saada toetust taaste- ja vastupidavusrahastust, mis on ajutise taasterahastu „NextGenerationEU“ keskne osa. Komitee peamine järeldus oli, et vaatamata taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 18 lõike 4 punktile q (2) oli organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine enamikus liikmesriikides suuresti ebapiisav. Lisaks ilmnes, et sageli sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide endi algatatud konsultatsioone peeti üldiselt pelgalt formaalsuseks, millel puudus tegelik võime mõjutada kavade sisu. Komitee kutsus Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriikide valitsusi tungivalt üles parandama seda olukorda kavade rakendamisel, järelevalves ja kohandamisel. Lisaks rõhutab komitee jätkuvalt, et oluline on tagada ka organiseeritud kodanikuühiskonna parem valmisolek reageerida sellele vajadusele nende kaasatust suurendada.

1.2.

Eespool nimetatud resolutsioonis ja mitmes arvamuses on komitee samuti väljendanud oma nõusolekut taaste- ja vastupidavusrahastu investeerimiseesmärkide ja reformimissuunistega, mille eesmärk peaks olema tootmismudeli muutmine selliselt, et tulemuseks oleks kliimaneutraalne ja digiteeritud majandus. See tuleks ellu viia õiglaste üleminekuprotsesside kaudu, mis tagavad asjaomaste töötajate ja piirkondade kaitse, töötajate ümberpaigutamise ning tootmisstruktuuri taaselustamise ja uuendamise. Komitee arvates peaksid riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ette nähtud investeeringud ja reformid edendama ettevõtete tootlikkuse ja majanduse parandamist liikmesriikides, uuendusliku tööstusstruktuuri tugevdamist VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete toetamise kaudu ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tõhustamist, mida on võimalik muu hulgas saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba arendamise ja rakendamisega.

1.3.

Samal ajal kui Euroopa majandus oli taastumas COVID-19 pandeemiast ja selle vastu võitlemiseks võetud rahvatervise meetmete põhjustatud majanduslangusest ning püüdis ületada pakkumise moonutusi ja inflatsioonisurvet, mida pandeemia oli maailmamajanduses põhjustanud, tekitas ootamatu väline šokk – Vene Föderatsiooni armee sissetung Ukrainasse – uue väga keerulise ja riske täis poliitilise ja majandusliku olukorra. Komitee on sissetungi karmilt hukka mõistnud kui kehtivate rahvusvaheliste eeskirjade ja kokkulepete ränga rikkumise (3). See ohustab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut, põhjustab tohutuid inimkannatusi, materiaalset hävingut ja keskkonnakahju ning on radikaalselt muutnud Euroopa ja maailma majandusraamistikku.

1.4.

Märtsis ulatus euroala aastainflatsioon 7,5 %-ni, mis on kõrgeim pärast euro kasutuselevõttu, ning energiahinna inflatsioon jõudis 44,7 %-ni. Lisaks võib pikaajaline sõda Ukrainas kaasa tuua fossiilkütuste – millest me ikka veel sõltume – ning muude toorainete ja toiduainete nappuse, muutes hindade ja majanduskasvu arengu ettearvamatuks ning avaldades tohutut mõju kõige vaesematele riikidele Aafrikas ja Lähis-Idas. Stagflatsioon kujutab endast reaalset ohtu Euroopa ja maailma muude piirkondade majandusele. See võib mõjutada ka rohelise kokkuleppe meetmete ja vahendite eesmärke, mille sihiks on saavutada Euroopas kliimaneutraalsus aastaks 2050. Sõja geopoliitilised tagajärjed mõjutavad kogu toiduainete väärtusahelat, tööstust, kaitset ja kaubandust Euroopas ja kogu maailmas, vastavat ELi poliitikat nendes ja muudes valdkondades, samuti käimasolevat arutelu Euroopa tuleviku üle ja integratsiooni taset, mida me Euroopa rahvaste ja kodanikena ühiselt tahame saavutada. Seepärast tuleks selle uue stsenaariumi valguses kaaluda ELi rahastamisvahendite läbivaatamist. Lisaks mõjutab Ukraina sõja tekitatud olukord riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist, mis tuleb ellu viia kooskõlas uute majanduspoliitiliste eesmärkidega, mis seatakse nii, et oleks võimalik käsitleda uuest olukorrast tulenevaid riske ja probleeme. Need halvenevad stsenaariumid eeldavad tugevamat ja ühtsemat Euroopat, tehes selleks kõik endast oleneva.

1.5.

Käesolevas resolutsioonis hindab komitee, kas liikmesriigid on kõrvaldanud tuvastatud puudused seoses sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisega riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse ning kuidas nende osalemine kavade rakendamisel areneb. Selleks on komitee ajutine töörühm „Euroopa poolaasta“ kogunud organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti töörühma liikmetele saadetud küsimustiku abil. Küsimustik sisaldas 21 küsimust sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise kohta, mis puudutab riiklike taaste- ja vastupidavuskavade sisu ja rakendamist ning rohe- ja digipöörde mõju liikmesriikide majandusele ja ühiskonnale. Küsimustikule saadi vastuseid kokku 21 liikmesriigist (4). Lisaks toimusid seitsmes liikmesriigis 2021. aasta sügisest kuni 2022. aasta märtsi lõpuni konsultatsioonid ümarlaudade vormis, mis korraldati koostöös organiseeritud kodanikuühiskonna ja/või riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega.

2. Meetod

2.1.

Selle aruande jaoks vajalikke andmeid ja teavet koguti ajavahemikul 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta aprillini. Kokku saadi 23 riiklikku vastust (vastused küsimustikule ja/või ümarlauakohtumised). Konsultatsioonid toimusid liikmete endi teadmistele tuginedes ning neis osalesid sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Mõnes riigis olid sellesse kaasatud riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud või samaväärsed organid, teistes konsulteeriti ka valitsuse esindajatega.

2.2.

Euroopa Komisjon ei ole erinevatel põhjustel kõiki riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid heaks kiitnud, samas kui mõned liikmesriigid ei olnud meie konsultatsioonide ajal veel rakendusetapist kaugemale jõudnud. Seepärast said mõned liikmesriigid küsimustikule vastata ainult osaliselt või üldse mitte. Puuduva teabe täiendamiseks tuginetakse käesolevas resolutsioonis ka välisallikatele, nagu eksperdirühmade väljaanded, võrdlevad uuringud ja riiklikud arutelud. Lisaks saadeti küsimustik ka mõnele Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonile, kontaktrühma mõningatele liikmetele (5) ja komitee kolme rühma teistele esindajatele. Käesolevas resolutsioonis on selgelt välja toodud täiendav teave, mille eesmärk on anda olukorrast täielik ülevaade (6).

2.3.

Konsultatsioonide aluseks olnud 21 küsimust on jaotatud järgmisse nelja ossa:

—	I osa: mida arvab organiseeritud kodanikuühiskond kavade sisust, nende investeerimiseesmärkidest ja kavandatud reformidest?

—	II osa: kuidas kavade rakendamine, nendega seotud investeeringud ja reformid edenevad?

—	III osa: riiklike taaste- ja vastupidavuskavade võimalik mõju liikmesriikide majandusele ja ühiskonnale

—	IV osa: sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine kava rakendamisse

3. Tähelepanekud konsultatsioonide tulemuste kohta

3.1. I osa: mida arvab organiseeritud kodanikuühiskond kavade sisust, nende investeerimiseesmärkidest ja kavandatud reformidest?

3.1.1.

Seoses organiseeritud kodanikuühiskonna ettepanekute arvestamisega riiklike taaste- ja vastupidavuskavade sisus rõhutas Euroopa Komisjon kavade analüüsis sidusrühmade konkreetseid ettepanekuid, mida on reaalselt kajastatud näiteks Tšehhi, (7) Saksamaa, (8) Küprose, (9) Austria, (10) Portugali (11) ja Slovakkia (12) kavades. Läti avaldas riikliku taaste- ja vastupidavuskava kõrval ka partnerite ettepanekud ja lisas mõned neist kavasse. Käesoleva resolutsiooni kontekstis peetud konsultatsioonid näitasid, et kuigi enamik liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioone usub, et kava on edukas ja toetab selle keskkonnahoidlikke, digitaalseid ja sotsiaalseid eesmärke, mainiti siiski sageli, et sotsiaalne mõõde on suhteliselt tagasihoidlik. Lisaks väljendati muret seoses liikmesriikide suutlikkusega hallata taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid või teha seda vajaliku aja jooksul, mis võib takistada kava edu. See kehtib iseäranis kõige suuremate toetusesaajate puhul. Hinnang kava suutlikkusele suurendada majanduslikku vastupanuvõimet on erinev. Eelkõige riigid, kes saavad suhteliselt vähe rahalisi vahendeid, ei oota, et kava aitab suurendada nende majanduse pikaajalist vastupanuvõimet. Samuti peab suur osa organiseeritud kodanikuühiskonnast kahetsusväärseks, et tema seisukohti kavas esitatavate prioriteetide kohta ei ole lõplikus versioonis piisavalt arvesse võetud. Organiseeritud kodanikuühiskond juhtis samuti korduvalt tähelepanu sellele, et paljud riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid olid ette nähtud juba eelmistes riiklikes reformikavades, sõltumatult taaste- ja vastupidavusrahastust ning selle investeerimis- ja reformieesmärkidest, mis jättis organiseeritud kodanikuühiskonnale vähe ruumi mõjutada kava sisu.

3.2. II osa: kuidas kavade rakendamine, nendega seotud investeeringud ja reformid edenevad?

3.2.1.

15. detsembril 2021 avaldas komisjon taaste- ja vastupidavusrahastu tulemustabeli, (13) nagu oli ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastu määruses. Tulemustabelis antakse ülevaade sellest, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine edeneb, kuid selles ei kajastu, mil määral liikmesriigid tegelikult vahendeid oma projektide rahastamiseks suunavad. Seepärast avaldavad mõned liikmesriigid, nagu Austria, Itaalia, Läti, Portugal, Slovakkia ja Hispaania, oma veebisaitidel teavet vahendite kasutamise ja meetmete rakendamise kohta.

3.2.2.

Enamik 2022. aasta aprilli alguseks konsulteeritud sidusrühmadest märkis, et on veel liiga vara anda põhjalikku ülevaadet kava rakendamisest ja sidusrühmade osalemisest selles. Mõnes liikmesriigis on see osaliselt tingitud aeglasest rakendamisprotsessist või viivitustest kava rakendamisel ja jõustamisel. Organiseeritud kodanikuühiskond märgib siiski, et on juba väljendanud oma seisukohti rakendusetapis tekkivate (võimalike) probleemide kohta. Sellega seoses on üks peamisi kitsaskohti liikmesriikide haldussuutlikkus eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil (nagu on rõhutatud ka 2022. aasta märtsis avaldatud Euroopa Poliitikauuringute Keskuse aruteludokumendis) (14). See kehtib eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust suurimate toetusesaajate puhul. Seepärast nõuavad paljud sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid kohalike ja piirkondlike kogukondade ulatuslikumat kaasamist. Enamik sidusrühmi leiab siiski, et organiseeritud kodanikuühiskonna osalemine riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil ei ole tõhus. Teine sageli nimetatud kitsaskoht on puudulik teabevahetus riigi valitsuse ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, mis võib tõsiselt takistada nende osalemist rakendamis- ja järelevalveetapis.

3.2.3.

Tuvastatud probleemidele vaatamata selgus 2022. aasta märtsis avaldatud Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse põhjalikust analüüsist, (15) et mitu liikmesriiki, näiteks Belgia, Küpros, Kreeka, Eesti ja Soome, on võtnud üldise kohustuse jätkata riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisetapis koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ning muud riigid, nagu Tšehhi, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal, osutasid spetsiaalsele komiteele või organile, kes vastutab muu hulgas edusammude jälgimise ja järelevalve, eri tegevussuundade vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamise ning teavitustegevuse ja rakendamisaruannete hindamise eest.

3.3. III osa: riiklike taaste- ja vastupidavuskavade võimalik mõju liikmesriikide majandusele ja ühiskonnale

3.3.1.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringu (16) kohaselt peaks taaste- ja vastupidavusrahastu eeldatavasti käivitama avaliku sektori investeeringuid, mille eesmärk on suurendada reaaltoodangut, ja pakkuma täiendavat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, mis omakorda peaks võimaldama juba kavandatud riiklikke kulutusi täiendavuse põhimõtte alusel. Taaste- ja vastupidavusrahastu tooks ühelt poolt kaasa SKP märkimisväärse suurenemise lühikeses ja keskpikas perspektiivis avaliku ja erasektori investeeringute nõudluse kaudu, suurendades seega kapitali, mis on vajalik SKP suurendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis tööhõive kasvu, suuremale tootlikkuse ja kõrgemate palkade ning positiivse toodanguefekti kaudu.

3.3.2.

Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohad riiklike taaste- ja vastupidavuskavade võimaliku mõju kohta nende riigi majandusele ja ühiskonnale on üsna killustunud. See arusaam varieerub eelkõige sõltuvalt sellest, kui suur on igale liikmesriigile eraldatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite maht. Liikmesriikides, kes saavad suuri summasid, tajutakse mõju kahtlemata positiivsemalt kui liikmesriikides, kes saavad oma majanduse suurusega võrreldes suhteliselt väikeseid summasid. Hoolimata nendest erinevustest peab organiseeritud kodanikuühiskond üldiselt taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade investeeringute mõju reformidele positiivseks, kuna need annavad hoogu kaksikülemineku eesmärkide saavutamiseks.

3.4. IV osa: sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine kava rakendamisse

3.4.1.

Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine kava rakendamisetappi nendes vähestes liikmesriikides, kus see on tegelikult alanud, on toimunud eri vormis. Sidusrühmade esitatud teabe põhjal oli võimalik kindlaks teha neli kaasamise viisi: 1) kohustuslik kaasamine, 2) kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavade spetsiaalsete töörühmade kaudu, 3) kaasamine sidusrühmade kohtumiste kaudu, ja 4) konkreetset kaasamise viisi ei olnud kavandatud. Võrreldes 2021. aastal tehtud järeldustega, mille kohaselt jäi organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine kava koostamise etapis ilmselgelt puudulikuks, hinnatakse kaasamist rakendamisetapis positiivsemalt, kuigi see ei ole kõigis liikmesriikides veel kaugeltki rahuldav. Juhiti tähelepanu sellele, et mõnes riigis edendatakse algatusi, mis on spetsiaalselt kavandatud organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamiseks riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamisse. Lisaks, mis puudutab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise võimalikku erinevust, siis üldiselt näib, et liikmesriikides ei ole kas kumbki pool kaasatud või on kaasatud mõlemad pooled ja erinevus kui selline puudub. 20 konsulteeritud liikmesriigist kolme (Austria, Kreeka ja Portugal) sidusrühmad märkisid siiski, et nende puhul on poolte kaasamises märkimisväärsed erinevused. Nendes riikides on sotsiaalpartnerid rohkem kaasatud kui kodanikuühiskonna organisatsioonid.

3.4.2.

Sellega seoses näitas 2022. aasta alguses läbi viidud BusinessEurope’i uuring, (17) et sotsiaalpartnerid on üha enam kaasatud taastekavadesse ning seepärast on vaid 30 % neist rahulolematud oma senise rolliga kava rakendamisel, seevastu eelmisel aastal ei olnud 71 % neist rahul oma rolliga kava väljatöötamisel. Lisaks, nagu on rõhutatud Eurofoundi 2022. aasta märtsi aruandes, (18) pidasid sotsiaalpartnerid pärast kavade vastuvõtmist äärmiselt oluliseks Euroopa Komisjoni poolt Euroopa poolaasta raames koostatud riigiaruandeid, (19) mis moodustavad raamistiku arutelule riiklike reformide ja investeeringute rakendamise üle, luues sotsiaalpartneritele kindla lähtealuse vahetamaks mõtteid ja andmaks oma panuse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse.

4. Järeldused

4.1.

Üldiselt peetakse kavade lõplikku sisu positiivseks. Mõnel juhul on organiseeritud kodanikuühiskonna märkusi võetud arvesse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade lõplikus versioonis. Üldiselt toetab organiseeritud kodanikuühiskond riiklike taaste- ja vastupidavuskavade keskkonnahoidlikke, digitaalseid ja sotsiaalseid eesmärke. Rohe- ja digipöördesse antava panuse osas väljendati toetavaid seisukohti, kuigi riikliku taaste- ja vastupidavuskava mõju on hinnatud piiratuks, välja arvatud mõnel üksikul juhul. Kahjuks väljendati sageli arvamust, et kava sotsiaalne mõõde on suhteliselt tagasihoidlik, hoolimata selle tähtsusest vastupidavusaspekti seisukohalt. Väljendati seisukohta, et üleminek nõuab rohkem investeeringuid, eriti praeguse kriisi valguses. Hoolimata mõnes liikmesriigis täheldatud parendustest, on endiselt raske ammendavalt vastata sellele, kas osalemine rakendamisetapis on paranenud, muu hulgas seetõttu, et paljudes liikmesriikides on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine märkimisväärselt viibinud. Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid rõhutasid siiski, et institutsiooniline sotsiaaldialoog on selles etapis paranenud. Näiteks Hispaanias tunnistavad sotsiaalpartnerid, et taaste- ja vastupidavusrahastu ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava raamistik on tänu kolmepoolsele sotsiaaldialoogile aidanud kaasa oluliste kokkulepete sõlmimisele töö- ja pensionireformide küsimuses.

4.2.

Vaatamata viivitustele paljude riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel, on mõningates liikmesriikides kujunenud välja head tavad seoses riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise ja järelevalvega. Näiteks Austrias, Prantsusmaal, Luksemburgis, Hispaanias ja Rootsis on sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsuse tihe ja konstruktiivne koostöö, mida tugevdavad läbipaistvus ja jätkuv dialoog, oluline vahend nende kaasamiseks taaste- ja vastupidavusrahastusse. Lisaks on Tšehhis, Eestis, Soomes, Itaalias ja Hispaanias kasutusele võetud taaste- ja vastupidavusrahastu kampaania veebisait või valitsuse portaal, mille kaudu jagatakse üldsusele läbipaistvalt teavet. Itaalias, mis on peamine taaste- ja vastupidavusrahastu toetusesaaja, loodi 2021. aasta novembris valitsuse tasandil alaline partnerluse ümarlaud (Tavolo permanente del partenariato), mille raames tegutsevad spetsiaalsed töörühmad jälgivad kriitiliselt riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise suunda ja kvaliteeti kodanike ootuste seisukohast. Seda organit juhib Itaalia peaminister ja seda koordineerib riikliku majandus- ja töönõukogu (CNEL) esimees. Lisaks allkirjastati spetsiaalne struktureeritud kokkulepe Itaalia omavalitsuste liiduga (ANCI), et arendada dialoogi ja pakkuda kohalikule tasandile rakendusetappides struktureeritud abi neile olulistes küsimustes. Samamoodi edendatakse Itaalias omavalitsuste ja muude kohalike osalejate kaasamist seoses haldussuutlikkusega. Horvaatias osaleb organiseeritud kodanikuühiskond töörühmades, mis valmistavad ette pakkumusi riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks, ning samuti turismiministeeriumiga sõlmitud kokkulepetes, mis käsitlevad turismisektori kava raames võetavaid meetmeid. Portugalis osaleb organiseeritud kodanikuühiskond riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamise järelevalves, eelkõige analüüsides kava tulemusi ja mõju hindamise aruandeid. Sellega seoses on loodud järelevalveorgan, riiklik järelevalvekomitee (CNA), millesse kuuluvad muu hulgas sotsiaalpartnerite, ülikoolide ja sotsiaalvaldkonna esindajad. Sellist heade tavade jagamist innustatakse ja see on teistele liikmesriikidele eeskujuks.

4.3.

Paljudes liikmesriikides nõutakse sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ulatuslikumat kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisetappi. Organiseeritud kodanikuühiskond taotleb suuremat läbipaistvust kavade rakendamisel ja järelevalves ning palub, et teave tehtaks üldsusele kättesaadavaks ning et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade üle peetavat dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega julgustataks veelgi enam. Kui seda ei tehta, on tõenäoline, et peamisi probleeme ei suudeta nõuetekohaselt lahendada. Samuti ei ole enamikus liikmesriikides veel teada, kas organiseeritud kodanikuühiskonna osalemine kavade rakendamis- ja järelevalveetappides, mis praegu edenevad endiselt liiga aeglaselt või viibivad, paraneb märkimisväärselt.

4.4.

Komitee kutsub üles nende liikmesriikide valitsusi, kus sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine (20) on endiselt ebapiisav, seda olukorda kiiresti parandama ja järgima taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud eeskirju. Komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles jõustama kehtivate eeskirjade järgimist.

4.5.

Eeltoodust hoolimata leiab komitee, et organiseeritud kodanikuühiskonna tõhusa ja kvaliteetse osaluse puudumine ELi majanduse juhtimises ei lahene rahuldaval viisil enne, kui on läbi viidud Euroopa poolaasta reform, mis tagab selle direktiivi või määruse kaudu. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et asjakohasest kaasamisest saame rääkida juhul, kui kodanikuühiskonna organisatsioone teavitatakse nõuetekohaselt ja kirjalikult ametlike konsultatsiooniprotsesside raames, mis põhinevad õiguslikel eeskirjadel ning avalikel ja läbipaistvatel menetlustel, andes neile piisavalt aega analüüsida valitsuse ja koostada oma ettepanekuid, ning kui nende ettepanekute arvessevõtmist või tagasilükkamist on põhjendatud avalikes protokollides või muudes dokumentides.

4.6.

Ukraina sõda ja selle otsesed ohud Euroopa ja maailma majandusele ei sea kahtluse alla riiklike taaste- ja vastupidavuskavade eesmärke, vaid vastupidi, komitee arvates peaksid need julgustama Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriikide valitsusi kiirendama kavade ning nendega seotud investeeringute ja reformide rakendamist ja jõustamist ning edendama ELi rohelist kokkulepet, et toetada majanduskasvu ja kiirendada energiasüsteemi CO2 heite vähendamist ja Euroopa Liidu rohelise strateegilise autonoomia saavutamist. Samal ajal peab EL tegema kõik vajaliku, et aidata Ukraina valitsust ja rahvast, hoolitseda asjakohaselt miljonite inimeste eest, kes on sunnitud otsima varjupaika ELi riikides, ning abistada kõige otsesemalt mõjutatud liikmesriike nende majanduse eri sektorites.

4.7.

Enne sõja puhkemist ei olnud riiklike ja taasterahastu vahendite kogusumma piisav, et saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid ning viia ellu vajalik õiglane ja kaasav energiasüsteemi ümberkujundamine, eelkõige eesmärk asendada fossiilkütused puhaste ja taastuvate energiatootmise allikatega kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) soovitustega. Lisaks valitseb praegu tungiv geopoliitiline vajadus lõpetada ELi energiasõltuvus Venemaast. Samuti toob see kaasa julgeoleku- ja kaitseinvesteeringute märkimisväärse suurenemise, mis koormab tugevalt riigieelarvet.

4.8.

Seetõttu teeb komitee ettepaneku:

a)	võtta kiiresti vastu uus ELi energiastrateegia, millega edendatakse energiavõrkude tõhusat ühendamist, fossiilkütuste kiiret asendamist taastuvate energiaallikatega, energiatõhususe parandamist ja energianõudluse vähendamist;

b)	kaaluda võimalust suunata riiklike taaste- ja vastupidavuskavade investeeringud ulatuslikumasse investeerimisse puhtasse ja taastuvasse energiasse, tagades samal ajal ELi strateegilise autonoomia;

c)	kõik liikmesriigid peaksid kasutama oma osa riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vahenditest selleks, et rahastada sellesuunalisi uusi programme, näiteks kestliku energia investeeringute programmid;

lühiajalises perspektiivis peaksid Euroopa ametiasutused ja liikmesriikide valitsused võtma nii tootmise kui ka tarbimise poolel kõik vajalikud meetmed, et kaitsta majandust sõja doominoefektina vallanduva mõju eest ELi majandusele, mis häirib tõsiselt toiduaine-, energia- ja finantsturge, põhjustades energiahindade tõusu ja häireid tarneahelates;

hinnata võimalust luua uus finantsinvesteeringute vahend ja toetada Euroopa Komisjoni teatises kava „REPowerEU“ kohta sisalduvat ettepanekut kiirendada energiasektori ümberkorraldamist, et tagada turvalisem ja kestlikum strateegiline autonoomia. Selleks tuleks kasutada kõige eesmärgipärasemat mudelit, mis põhineb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ning taaste- ja vastupidavusrahastu parimatel tavadel ja tulemustel.

4.9.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2022. aasta järeldused on järjekordne tõsine meeldetuletus kliimamuutuste vastases võitluses esinevate puuduste kohta. Komitee kutsub Euroopa Liidu ametiasutusi üles võtma neid järeldusi arvesse energia-, tööstus- ja majanduspoliitiliste algatuste vastuvõtmisel.

4.10.

Komitee on teadlik tohututest raskustest, mis kaasnevad praeguses olukorras sellise majanduspoliitika rakendamisega, mille eesmärk on samaaegselt vähendada inflatsiooni ning tagada majanduskasv, tööhõive ja riigi rahanduse kestlikkus keskpikas ja pikas perspektiivis. Euroopa Liidu ametiasutused, liikmesriikide valitsused ja Euroopa Keskpank peavad tegutsema tihedas koostöös ja astuma vajalikke samme, et tagada ekspansiivsest raha- ja eelarvepoliitikast loobumine viisil, mis ei põhjustaks uut majanduslangust. Komitee leiab, et stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju tuleks reformida, seades realistlikud puudujäägi- ja võlaeesmärgid, võttes kasutusele investeeringute kuldreegli ning luues vastavalt iga riigi olukorrale paindlikud võimalused valitsemissektori võla vähendamise eesmärkide saavutamiseks.

4.11.

Õiglase ja kaasava rohe- ja digipöörde tagamiseks on väga olulised jõupingutused hariduse ja elukestva õppe pakkumiseks töötajatele ja kogu elanikkonnale. Esmatähtsaks tuleks pidada ümberkorraldusprotsessist mõjutatud töötajate koolitamist ja kutsenõustamist, aga ka tootmissüsteemi erinevatest tehnoloogilistest muutustest tulenevate vajaduste ennetamist. Digiteerimine nõuab eritähelepanu nende inimeste puhul, kellel on oma vanuse või muude asjaolude tõttu keerulisem digiteenustele ligi pääseda. Sellele elanikkonna osale tuleb tagada juurdepääs koolitusele ja spetsiaalsetele tugiteenustele, et aidata neil kasutada kõikvõimalikke hüvesid ja teenuseid.

Brüssel, 18. mai 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ (ELT C 155, 30.4.2021, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(3) Resolutsioon „Sõda Ukrainas ning selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju“ (ELT C 290, 29.7.2022, lk 1).

(4) NB! Enne 1. aprilli 2022 oli komisjon heaks kiitnud 23 kava (sealhulgas 2022. aasta märtsi lõpus Rootsi kava, mille nõukogu peab veel heaks kiitma). Aprilli alguses toetas komisjon ka Bulgaaria kava, mille nõukogu peab samuti veel heaks kiitma (st komisjon on seni heaks kiitnud 24 kava ja nõukogu 22 kava).

(5) Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühm.

(6) Eri liikmesriikidest saadud aruandeid analüüsitakse käesoleva resolutsiooni lisas. Kogu materjal on kättesaadav komitee veebisaidil.

(7) SWD(2021) 211 final.

(8) SWD(2021) 163 final/2.

(9) SWD(2021) 196 final.

(10) SWD(2021) 160 final.

(11) SWD(2021) 146 final.

(12) SWD(2021) 161 final.

(13) Taaste ja vastupidavuse tulemustabel.

(14) „Comparing and assessing recovery and resilience plans – Second edition“, Euroopa Poliitikauuringute Keskus.

(15) „Recovery and Resilience Plans: stakeholders’ views“.

(16) Recovery and Resilience Dialogue with the European Commission, 7. märts 2022.

(17) BusinessEuropeReform Barometer 2022.

(18) „Involvement of social partners in the national recovery and resilience plans“.

(19) Raport majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta.

(20) Ja teiste oluliste sidusrühmade, näiteks noorteorganisatsioonide kaasamine, nagu komitee rõhutas oma arvamuses „Kuidas tagada noortele inimväärne töö ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte kaasamine riiklike taastekavade nõuetekohase väljatöötamise kaudu“ (ELT C 152, 6.4.2022, lk 27).