Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse avaldamine vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetele 2 ja 3

(2022/C 407/06)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6b lõikele 5.

Teade liikmesriigist pärit kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadis tehtava standardmuudatuse heakskiitmise kohta

(määrus (EL) nr 1151/2012)

„Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“

ELi nr: PDO-CY-01243-AM01 – 1.8.2022

KPN (X) KGT ( )

1. Toote nimetus

„Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“

2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Küpros

3. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Põllumajandus-, maaelu arengu ja keskkonnaministeeriumi põllumajandusosakond

4. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

Vastavalt koonddokumendile ja tootespetsifikaadile ning neid toetavatele teaduslikele andmetele ei mõjuta heakskiidetud muudatused toote füüsikalisi, keemilisi ja/või organoleptilisi omadusi ega selle seotust geograafilise piirkonnaga. Seda tõendab ka asjaolu, et toote omadused, mida kirjeldatakse koonddokumendis ja tootespetsifikaadis ja mis on peamiselt seotud kitse- ja lambapiima omadustega, tulenevad piimatüübist, st kitse- ja lambapiimast, mitte ei ole seotud konkreetset tõugu loomade piimaga. Lisaks sellele tulenevad mõned kitse- ja lambapiima omadused, mis vastavalt koonddokumendis ja tootespetsifikaadis kirjeldatule mõjutavad toote „Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“ omadusi, värskete või kuivatatud kohalike taimede tarbimisest. Samas ei sisalda ei tootespetsifikaat ega ka koonddokument ühtegi viidet ega teaduslikku tõendit selle kohta, et toote „Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“ omadused oleksid seotud konkreetse söödatüübiga ja/või teatava sööda osakaaluga ja/või tõugude konkreetse kombinatsiooni (lambad ja kitsed) ning konkreetse söödatüübi ja selle osakaaluga. Seega muudavad mis tahes tõugude väljajätmised ja sööda osakaalu piirangud peale nende, mis on õigusaktiga (määrus (EL) nr 664/2014) ette nähtud, kaitstud päritolunimetuse „Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“ rakendamise praktikas keerulisemaks, avaldamata seejuures mingit positiivset mõju toote kvaliteedile ja/või seotuse tugevdamisele määratletud piirkonnaga.

Lisaks sellele on oluline märkida, et heakskiidetud muudatused lihtsustavad ka kaitstud päritolunimetuse „Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“ tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimise menetlust, kuna need tõhustavad jälgimist.

Koonddokumendi punktis 3.3 „Sööt ja tooraine“ muudetakse pealkirjale „Tooraine“ järgneva teksti teist lõiku, milles viidatakse tulundusloomade tõugudele, kelle piima kasutatakse toote „Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“ tootmiseks, järgmiselt:

„Lamba- ja kitsepiima saadakse määratletud geograafilises piirkonnas kasvavatelt kohalikku ja muud tõugu lammastelt ja kitsedelt, sealhulgas nende ristanditelt“.

Lisaks sellele muudetakse koonddokumendi punktis 3.3 „Sööt ja tooraine“ pealkirjale „Sööt“ järgneva teksti teist lõiku järgmiselt:

„Lamba- ja kitsepiima saadakse kohalikku ja muud tõugu lammastelt ja kitsedelt, sealhulgas nende ristanditelt, keda karjatatakse aastaringselt, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Kogu lammaste ja kitsede söödaks kasutatav koresööt on kohapeal toodetud (haljassööt, hein, silo, õled/kõrred ning looduslikud taimed). Söödalisandina võib kasutada teravilja, sealhulgas otra ja maisi, valgurikast sööta, nagu kooritud ja osaliselt kooritud põldsojaubadest jahu, erinevatest toorainetest valmistatud tooteid ja kõrvalsaadusi, nagu nisukliid, ning anorgaanilisi aineid, vitamiine ja mikrotoitaineid“.

Kuna nõudlus piima järele on suurenenud, otsivad põllumajandustootjaid uusi, tootlikumaid ja kvaliteetsemat piima andvaid tõuge. See muudab toote „Χαλλούμι / Halloumi) / Hellim“ tootmiseks ettenähtud piima kontrolli- ja jälgimismenetluse keerulisemaks. Söödalisandite kontrollimenetluse muudab märkimisväärselt keerulisemaks ka asjaolu, et seoses suundumusega lisada muud teravilja ja valgurikast sööta, on odra ja kliide osakaalule kehtestatud kindel protsendimäär.

Heakskiidetud muudatusi rakendatakse seega kontrollimise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks ning tootespetsifikaadile täieliku vastavuse tagamiseks.

Toote kirjeldus

Tekstis kasutatakse läbivalt nimetust „Halloumi“, mis tähistab eespool esitatud nimetusi

„Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“.

Juustu „Halloumi“ on kahte liiki – toorjuust ja valminud juust.

Toorjuust „Halloumi“ on valmistatud kalgendist, mis on saadud piima kalgendamisel laabiga. Kalgendimassi kuumutatakse ja sellele antakse vormimisega juustule omane kuju. Iseloomuliku lõhna ja maitsega toorjuust on poolkõva ja elastne, vormitud (ristküliku- või poolringikujuliseks), valge kuni kergelt kollaka värvusega, tihke tekstuuriga ja hõlpsasti viilutatav. Toorjuustul on tugev piima/vadaku lõhn ning mündi aroom ja maitse, tunda on ka heinalõhna ning teravat soolast maitset. Maksimaalne niiskusesisaldus on 46 %, minimaalne rasvasisaldus 43 % (kuivaines) ning maksimaalne soolasisaldus 3 %.

Valminud juust „Halloumi“ on valmistatud kalgendist, mis on saadud piima kalgendamisel laabiga. Kalgendimassi kuumutatakse ja sellele antakse vormimisega juustule omane kuju ning seejärel valmitatakse seda soolatud vadakus vähemalt 40 päeva. Iseloomuliku lõhna ja maitsega valminud juust on poolkõva kuni kõva, vähem elastne, vormitud (ristküliku- või poolringikujuliseks), valge kuni kollaka värvusega, tihke tekstuuriga ja hõlpsasti viilutatav. Valminud juustul on tugev piima/vadaku lõhn ning mündi aroom ja maitse, tunda on ka heinalõhna ning teravat soolast maitset; juust on kergelt mõru ja väga soolane. Maksimaalne niiskusesisaldus on 37 %, minimaalne rasvasisaldus 40 % (kuivaines), maksimaalne soolasisaldus 6 % ning happesus 1,2 % (väljendatuna piimhappesisaldusena kuivaines).

Juustu „Halloumi“ mass on 150–350 g.

KOONDDOKUMENT

„Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“

ELi nr: PDO-CY-01243-AM01 – 1.8.2022

KPN (X) KGT ( )

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

Χαλλούμι / Halloumi / Hellim

2. Liikmesriik või kolmas riik

Küpros

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Tekstis kasutatakse läbivalt nimetust „Halloumi“, mis tähistab eespool esitatud nimetusi

„Χαλλούμι / Halloumi / Hellim“.

Juustu „Halloumi“ on kahte liiki – toorjuust ja valminud juust.

Juustu „Halloumi“ mass on 150–350 g.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 664/2014 sätete kohaldamist, kehtivad juustu „Halloumi“ valmistamiseks kasutatava piima suhtes järgmised põhimõtted.

Lamba- ja kitsepiima saadakse kohalikku ja muud tõugu lammastelt ja kitsedelt, sealhulgas nende ristanditelt, keda karjatatakse aastaringselt, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Kogu lammaste ja kitsede söödaks kasutatav koresööt on kohapeal toodetud (haljassööt, hein, silo, õled/kõrred ning looduslikud taimed). Söödalisandina võib kasutada teravilja, sealhulgas otra ja maisi, valgurikast sööta, nagu kooritud ja osaliselt kooritud põldsojaubadest jahu, erinevatest toorainetest valmistatud tooteid ja kõrvalsaadusi, nagu nisukliid, ning anorgaanilisi aineid, vitamiine ja mikrotoitaineid.

Lehmapiima saadakse musta-valgekirjudelt lehmadelt, keda peetakse varjualustes ning söödetakse Küprosel toodetud ja peamiselt looduslikest söödataimedest saadud sööda, heina, silo ja õlgedega ning söödalisanditega. Täpsemalt öeldes on 35–40 % lehmasöödast kohapeal toodetud (haljassöödataimed, hein, silo ja õled/kõrred). Ülejäänud 60–65 % söödast moodustavad söödalisandid, mis koosnevad peamiselt odrast, maisist, sojast ja kliidest. Söödalisandite puhul on 20 % odrast ja kliidest kohapeal toodetud, samas kui soja ja mais on imporditud.

Piim (värske lamba- või kitsepiim või nende segu, millele on või ei ole lisatud lehmapiima), laap (mitte sealaap), värsked või kuivatatud Küprose rohemündi (Mentha viridis) lehed ja sool. Lamba- või kitsepiima või nende segu osakaal peab alati olema suurem kui lehmapiima oma. Seega, kui lamba- või kitsepiimale või nende segule lisatakse lehmapiima, ei tohi lehmapiima osakaal juustus „Halloumi“ olla suurem kui lamba- või kitsepiima või nende segu osakaal. Juustu „Halloumi“ valmistamiseks kasutatakse Küprose päritolu täisrasvast piima. Piim peab olema pastöriseeritud või kuumutatud temperatuurini üle 65 °C. See ei tohi olla kondenspiim ega sisaldada piimapulbrit, kondenspiima, kaseiinsoolasid, värvaineid, säilitusaineid või muid lisaaineid. Piimas ei tohi olla antibiootikume, pestitsiide ega muid kahjulikke aineid.

Lamba- ja kitsepiima saadakse määratletud geograafilises piirkonnas kasvavatelt kohalikku ja muud tõugu lammastelt ja kitsedelt, sealhulgas nende ristanditelt.

Lehmapiima saadakse musta-valgekirjudelt lehmadelt, keda on järk-järgult Küprosele alates 20. sajandi algusest sisse toodud ning kes on kohalike tingimustega väga hästi kohanenud.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Juustu „Halloumi“ toorainena kasutatav lamba-, kitse- ja lehmapiim on toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Ka juustu „Halloumi“ tootmine toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Juustu „Halloumi“ tuleb pakendada määratletud geograafilises piirkonnas järgmistel põhjustel: a) juust „Halloumi“ tuleb vahetult pärast tootmist pakendada, et peatada edasine laagerdumine, b) juustu „Halloumi“ tootmisprotsessi (tootmine–pakendamine) ei tohi katkestada (katkematu tootmine), c) tootja peab jälgitavuse tagamiseks toote pakendama ja asjakohaselt märgistama, d) selleks et vältida kõigi väljaspool Küprost toodetud juustude märgistamist kaitstud päritolunimetusega „Halloumi“, nii et oleks tagatud toote kvaliteet ja päritolu ning nõutav kontrollimine.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kui juustu „Halloumi“ valmistamiseks kasutatav piim on piimade segu, tuleb etiketil esitada eri liiki piimad vastavalt nende osakaalule kahanevas järjekorras.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Nikosia, Limassoli, Larnaca, Famagusta, Paphose ja Kyrenia ringkondade halduspiiridega hõlmatud ala.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna määratlus

Looduslikud tegurid: Küprosel valitseb soojade, kuivade suvede ja pehmete, niiskete talvedega vahemereline kliima. Ka saare maastik on olulise tähtsusega: mägedele sajab suhteliselt suur hulk vihma, mis mõjutab veerežiimi ja madalamate alade keskkonda, sest ka mitu kuud pärast vihmahoogude lõppemist saavad arvukad jõed allikatest vett. Küpros on oma geoloogilise struktuuri, geograafilise asendi, ümbritseva mere ja maapinna kuju tõttu üks rikkaima taimestikuga saartest Vahemeres (Tsintidis jt, 2002). Saarel on 1 908 eri taimeliiki, millest 140 on endeemilised, st need esinevad üksnes Küprosel (Metsaameti andmed, 2004). Küprose kohalike piimaloomatõugude hulka kuuluvad ka rasvasabalambad, kes on hästi kohanenud piirkonna kuiva kliima ja kõrgete temperatuuridega, ning Machaira ja Pissouri tõugu kitsed. Chiose tõugu lambad ja Damaskuse tõugu kitsed (kes on saarele toodud vastavalt 1950. ja 1930. aastatel) on samuti kohalikud tõud, sest nende morfoloogilised ja jõudlusomadused on pärast pikaajalist riiklikku aretusprogrammi algse populatsiooni omadustest lahknenud.

Inimtegurid: ajalooürikutest nähtub, et juustu „Halloumi“ valmistati Küprosel juba väga ammustel aegadel. Nimetuse „Halloumi“ tollast kirjapilti „calumi“ esineb ürikus, mis koosneb viiest Küprose ajalugu käsitlevast käsikirjast ja mida hoitakse Veneetsias Correri muuseumi raamatukogus. See 1554. aastast pärit kirjalik viide juustu „Halloumi“ kohta on seni vanim teada olev allikas. Juustu „Halloumi“ kohta leidub viiteid ka lähemast minevikust, muu hulgas ka Archimandrite Kyprianose 1788. aasta ülestähendustes.

Juustu „Halloumi“ tähtsus kohalike elanike elus ilmneb selgelt kunstis (luule, proosa) ning toote esitlemises põllumajandusnäitustel (Lyssi, 1939). Tooteliikide, auhinnasummade ja Lyssi põllumajandusnäitusel osalemise tingimuste kreeka- ja türgikeelses loetelus on nimetatud tooted, mida võis esitada näituse raames korraldatud võistlustele. Juustu „Halloumi“ türgikeelne nimetus on „Hellim“. Küprosel elavad Türgi päritolu „Halloumi“ tootjad kasutavad selle traditsioonilise toote mõlemat nimetust või üksnes nimetust „Hellim“. Leidub arvukaid tõendeid selle kohta, et nimetused „Halloumi“ ja „Hellim“ viitavad samale traditsioonilisele Küprose tootele, mille puhul kasutatakse kahte nimetust (Halkin Sesi ajaleht, 1959 ja 1962, ning ekspordiks mõeldud tootepakenditel esitatud kaks nimetust).

Toote ja saareelanike vahelist tihedat seost kinnitab ka asjaolu, et tänapäeval on perekonnanimed Halloumas, Hallouma, Halloumakis ja Halloumis Küprosel laialt levinud.

Ammustest aegadest saadik on juust „Halloumi“ olnud Küprose elanike toidulaual oluline toiduaine (Bevan, 1919; Pitcairn, 1934; Zigouris, 1952) ning rahuldanud aastaringselt Küprose perede toiduvajadust. Juust „Halloumi“ oli „erilisel viisil valmistatud kuulus Küprose juust“, kõige tavalisem leivakõrvane igas Küprose majapidamises ja iga maapere jaoks olulise tähtsusega (Xioutas, 2001). Ammustest aegadest saadik on juustu „Halloumi“ tarbitud nii kohapeal kui ka eksporditud mitmesse riiki (Archimandrite Kyprianos, 1788), nagu Egiptus, Süüria, Kreeka, Türgi, Palestiina, Prantsusmaa, Sudaan, Ühendkuningriik, Ameerika, Austraalia ja Hiina (Dawe, 1928).

Juustu tootmisprotsess, eelkõige toote kuumutamine kõrgel temperatuuril teatava aja jooksul, vormimine ja juustule Küprose rohemündi lisamine, on ainulaadne. Asjakohastest uuringutest ilmneb, et toote organoleptiliste omaduste tugevdamiseks on kalgendi kuumutamine väga tähtis. Kalgendi kuumutamine kõrgel temperatuuril aitab kaasa teatavate keemiliste põhiühendite moodustumisele suures koguses, mis on olulised juustu „Halloumi“ maitse kujunemisel. Mõned neist ühendeist kuuluvad laktoonide rühma, näiteks delta-dodekalaktoon (iseloomulik puuviljane maitse) ja delta-dekalaktoon (iseloomulik koorene maitse), samas kui mõned on metüülketoonid, millele on iseloomulik piima meenutav maitse (P. Papademas, 2000).

Juustu „Halloumi“ eristab kõigist muudest juustudest asjaolu, et traditsioonilise tootmisprotsessi üks osa on kalgendimassi vormimine. Traditsiooniliselt hakati kalgendit vormima selleks, et hõlbustada juustu paigutamist mahutitesse, kus seda säilitati vadaku sees. Samuti pannakse vormimise käigus kalgendikihtide vahele rohemünti nii, et mündilehed jäävad sinna kinni ja annavad lõpptootele iseloomuliku lõhna. Rohemündi (Mentha viridis) kasutamine vormimisetapis annab lõpptootele iseloomuliku lõhna tänu terpeenide klassi kuuluvale pulegoonile (mündi terpeenid) ning karvoonile (Papademas ja Robinson, 1998). Kohalikel tootjatel on olemas oskusteave juustu kogu tootmisprotsessi kohta.

Toote eripära

Toote iseloomulikud omadused on järgmised:

a)	toode säilitab kõrgel temperatuuril oma kuju – juustu ei saa määrida ja see ei sula (seda saab süüa nii töötlemata kui ka küpsetatult, grillitult jne);

b)	toote erilised organoleptilised omadused on seotud kalgendi kuumtöötlemisega üle 90 °C juures vähemalt 30 minuti jooksul, mis on tootmisprotsessi ainulaadne osa;

c)	vormimisega antakse tootele iseloomulik kuju;

toote organoleptilised omadused (iseloomulik lõhn ja maitse – juustul on tugev piima/vadaku lõhn ning mündi aroom ja maitse, tunda on ka heinalõhna ning teravat soolast maitset) tulenevad peamiselt lamba- ja kitsepiimast, millele annab maitse loomade sööt, ning vormimise käigus lisatavast rohemündist ja lenduvatest ühenditest, mis tekivad kalgendi kuumtöötlemisel vadaku sees, ning

e)	toote traditsiooniline olemus, sest seda juustu valmistatakse Küprosel ammustest aegadest saadik vastavalt traditsioonilisele meetodile ja kohalike tootjate tänaseni säilinud oskusteabele, mida antakse edasi põlvest põlve.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote teatava kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Juustu „Halloumi“ ja geograafilise keskkonna vaheline seos on tingitud saare vahemerelise kliima eripärast. Vastavalt kohaliku kliima iseloomulikele etappidele söövad piimaloomad kohalikke taimi nii aasal haljana kui ka poolkuiva ja lõpuks kuiva söödana. Mõned neist taimedest on endeemilised. Küprose kohalikud taimed, mida loomad söövad haljana või kuivana, avaldavad olulist mõju piima kvaliteedile ja järelikult ka juustu iseloomulikele omadustele (Papademas, 2000). Tänu piimhappebakterile Lactobacillus cypricasei (Küprose juustu piimhappebakter), mis esineb ainult juustus „Halloumi“, on tõendatud seos saare mikrofloora ja toote vahel (Lawson jt, 2001). Ka Küprose rohemündi lisamine tootele aitab kujundada juustule omast maitset. Toote organoleptilisi omadusi (eelkõige maitset ja lõhna) mõjutavad ka muud tegurid, nagu kasutatava piima liik, sest lamba- ja kitsepiim sisaldab erilisi, väikese molekulmassiga rasvahappeid, ning tootmisprotsessi käigus tekkivad lenduvad ühendid.

Võttes arvesse inimtegurite ja toote vahelist seost, peetakse juustu „Halloumi“ Küprose traditsiooniliseks tooteks, sest sellel juustul on olnud ammustest aegadest oluline osa nii Küprose Kreeka kui ka Türgi päritolu elanike elus ja toidulaual ning oskusteavet juustu tootmise kohta on edasi antud põlvest põlve, nagu on kirjeldatud punktis 5.1. Nii juustule iseloomulik vormitud kuju kui ka selle kuju säilimine isegi kõrgel temperatuuril on tingitud traditsioonilisest tootmisprotsessist, mille kohta on teadmisi ja oskusi edasi antud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

http://www.moa.gov.cy/moa/da/da.nsf/All/82B33F7D83ABF5A8C225879C00346BA5?OpenDocument

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.