KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2021

(2022/C 400/01)

SISUKORD

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID

EAFI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFI KONSOLIDEERITUD ELI USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELI BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021

ELI AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021

EAFI JA ELI USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFI RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

Euroopa Arengufondi 2021. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse X jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisades toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen teadlik oma vastutusest Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 18.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondi varasid ja kohustisi ning eelarve täitmist kajastava aruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

Rosa ALDEA BUSQUETS

Peaarvepidaja

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1. TAUST

Euroopa Liidul (edaspidi „EL“) on koostöösuhted paljude arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes vahendeid saavatele riikidele arengu- ja tehnilist abi. Selle eesmärgi saavutamiseks koostab EL koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoostöösse suunatavad ELi vahendid tulevad kolmest allikast:

—	ELi eelarvest,

—	Euroopa Arengufondilt,

—	Euroopa Investeerimispangalt.

Kuni 2021. aastani oli Euroopa Arengufond (edaspidi „EAF“) peamine vahend abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid“) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (edaspidi „ÜMTd“) tehtava arengukoostöö raames.

EAFi ei rahastata ELi eelarvest. EAF on moodustatud nõukogu raames kokkutulnud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastutab EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) haldab investeerimisrahastut.

Iga EAF moodustatakse umbes viieaastaseks perioodiks ja igal EAFil on oma finantsmäärus, millega on ette nähtud eraldi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Peale selle esitatakse kõnealused raamatupidamise aastaaruanded ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahendite finantsseisundist, mille eest vastutab komisjon.

2013. aasta juunis kirjutasid nõukogus kokkutulnud osalevad liikmesriigid alla üheteistkümnendat EAFi käsitlevale sisekokkuleppele, (1) mis jõustus 1. märtsil 2015.

Nõukogu võttis 2018. aastal vastu üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (2). Selle uue tekstiga tunnistati kehtetuks varasem määrus ja seda kohaldatakse varasematest EAFidest rahastatavate meetmete suhtes, ilma et see piiraks kehtivaid juriidilisi kohustusi. Seda määrust ei kohaldata investeerimisrahastule varasemate EAFide raames.

Investeerimisrahastu loodi AKV-ELi partnerluslepingu raames, seda haldab EIP ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu. Kuna komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on majandusaasta aruandele eraldi osana (II osa) lisatud investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne.

2. KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?

2. detsembril 2013 toimunud kohtumisel võttis nõukogu vastu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (3). Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita ELi eelarvesse, vaid selle rahastamist jätkatakse olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu.

ELi eelarve on iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks. Erinevalt ELi eelarvest on EAF mitmeaastasuse põhimõttel toimiv fond. Iga EAF on tavaliselt viieks aastaks moodustatav fond, kuhu on koondatud arengukoostöö vahendid. Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega.

EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtusid liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil ning otsustasid fondile eraldatava kogusumma ja kontrollisid selle vahendite kasutamist.

Komisjon haldab fondi kooskõlas liidu arengukoostöö poliitikaga. Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika koordineerima ELiga, et tagada vastastikune täiendavus.

Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid.

3. EAFi TEGEVUS PÄRAST 31. DETSEMBRIT 2020

Aegumisklausli jõustumisega 31. detsembril 2020 on üheteistkümnes EAF jõudnud oma lõppfaasi. Nimetatud klausliga kehtestatakse üheteistkümnenda EAFi kohaste kulukohustuste tähtpäev, mis tähendab seda, et alates 2021. aastast ei saa üheteistkümnenda EAFi alusel enam täiendavaid rahastamislepinguid sõlmida. Kehtivate rahastamislepingutega seotud konkreetseid kokkuleppeid sõlmitakse aga kuni 31. detsembrini 2023 (auditeerimise ja hindamise eesmärgil isegi hiljem). Peale selle jätkub Euroopa Arengufondist rahastatavate pooleliolevate projektide elluviimine kuni nende lõpetamiseni.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames integreeritakse ELi koostöö AKV riikidega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“. Samamoodi on koostöö ÜMTdega nüüd hõlmatud ÜMTde assotsieerimise otsusega. See tähendab seda, et kui 2021. aastani rahastati EAFi programme ELi liikmesriikide vabatahtlikest osamaksudest, siis alates 2021. aastast rahastatakse arenguprogramme ELi eelarve kaudu. See tähendab ka seda, et Euroopa Parlament peab arenguprogrammide rahastamise heaks kiitma ja et sarnaselt kõikidele muudele ELi rahastatavatele programmidele peavad tehingud olema kooskõlas ELi finantsmäärustega.

4. EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS

4.1. MAJANDUSAASTA ARUANNE

EAFi finantsmääruse artikli 18 lõike 3 kohaselt koostatakse EAFi raamatupidamise aastaaruanne vastavalt tekkepõhise arvestuse eeskirjadele, mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS). Need raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid kohaldatakse kõigis ELi institutsioonides ja asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja aastaaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada raamatupidamise aastaaruannete koostamise menetlust. Kõnealuseid ELi raamatupidamiseeskirju kohaldab ka EAF, võttes arvesse oma tegevuse eripära.

EAFi majandusaasta aruande koostamine on tehtud ülesandeks komisjoni peaarvepidajale, kes on ka EAFi peaarvepidaja ning kes tagab, et EAFi majandusaasta aruanne annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

I osa. Komisjoni hallatavad vahendid

i)	EAFi raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad

ii)	EAFi konsolideeritud ELi usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne

iii)	EAFi ja ELi usaldusfondide konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

iv)	EAFi rakendamise aruanne

II osa. EIP hallatavate vahendite rakendamise aastaaruanne

i)	Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne

Osa „EAFi konsolideeritud Euroopa usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne“ sisaldab kahe EAFi raames loodud usaldusfondi raamatupidamise aastaaruannet: ELi Bêkou usaldusfond (vt punkt „ELi Bêkou usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“) ja ELi Aafrika usaldusfond (vt punkt „ELi Aafrika usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“). Kummagi usaldusfondi raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab komisjoni peaarvepidaja. Raamatupidamise aastaaruandele teostab välisauditi eraaudiitor. Neis raamatupidamise aastaaruannetes esitatavad usaldusfondide summad on esialgsed.

Komisjon peab EAFi majandusaasta aruande vastu võtma hiljemalt bilansipäevale järgneva aasta 31. juuliks ning esitama selle eelarve täitmisele heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

5.1. AUDITEERIMINE

EAFi majandusaasta aruannet auditeerib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“), kes koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande.

5.2. EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

Viimaseks kontrolliks on asjaomase eelarveaasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel Euroopa Parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb aastaaruande läbivaatamisel ja kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ning komisjoni vastustel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni küsimustele ja täiendava teabe taotlustele.

KOKKUVÕTE RAHALISEST RAKENDAMISEST 2021. AASTAL

Netosumma, ainult kümnes ja üheteistkümnes EAF.

Eelarve täitmine

2021. aasta oli märkimisväärne kahe sündmuse tõttu. 2021. aasta oli esimene aasta pärast üheteistkümnenda EAFi aegumisklausli tähtpäeva, mis oli 31. detsembril 2020. Seepärast ei võetud 2021. aastal üheteistkümnenda EAFi kohaste projektide suhtes enam üldisi kulukohustusi. Peale selle mõjutas 2021. aastal kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi lepingute (individuaalsed kulukohustused: 2 118 miljonit eurot) ja maksete (3 393 miljonit eurot) rahalist rakendamist pikaleveninud COVID-19 kriis.

Kõikide EAFide brutomaksete kogusumma (3 435 miljonit eurot) moodustas 91 % liikmesriikidele teatatud 3 763 miljoni euro suurusest eesmärgist. Pikaleveninud COVID-19 olukorra tõttu ei täitnud 50 % Sahara-taguses Aafrikas asuvatest delegatsioonidest oma prognoositud minimaalset makse-eesmärki (90 %). Kõige enam paistsid silma Madagaskar, mis oma piirid peaaegu täielikult sulges, mille tõttu oli väga keeruline rakendamist algselt ettenähtud viisil jätkata, Tšaad ja Gambia rakendamise peatamise või edasilükkumise tõttu ning Etioopia, Guinea (Conakry) ja Mali, kus poliitilised kriisid mõjutasid oluliselt toiminguid ja eelarvetoetuse prognoositud makseid. Ka Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnas mõjutasid rakendamist COVID-19-ga seotud piirangud. Fidži ja Haiti majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise olukorra halvenemisest tingitud negatiivsel kõrvalmõjul olid laastavad tagajärjed taristuprojektile.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises.

—

Eelmaksed (vt lisade punkt 2.2): 101 miljoni euro suurune vähenemine, peamiselt tulenevalt väiksematest ettemaksetest allkirjastatud lepingute arvu vähenemise tõttu (2020. aastal 3 670 miljonit eurot võrreldes 2 118 miljoni euroga 2021. aastal). See vähenemine oli põhiliselt tingitud jätkuvast COVID-19 pandeemiast ja geopoliitilistest kriisidest põhjustatud probleemidest. Seetõttu suurenesid eelmaksete ja muude maksete märkimisväärse vähenemise tõttu raha ja raha ekvivalendid 266 miljoni euro võrra (vt lisade punkt 2.5).

—

2021. aasta lõpu seisuga avatud lepingute oluliselt väiksem arv, mis oli tingitud nii EAFi tegevusmahu vähendamisest kui ka jätkuva COVID-19 kriisi ja geopoliitiliste kriiside negatiivsest mõjust uute lepingute sõlmimisele, põhjustas viitvõlgnevuste märkimisväärse, 519 miljoni euro suuruse vähenemise (vt lisade punkt 2.8).

—

Abimeetmete kulud (vt lisade punkt 3.3): abimeetmete kulude vähenemine kokku 1 743 miljoni euro võrra on tingitud kombineeritud mõjust. Ühelt poolt takistasid EAFi meetmete elluviimist 2021. aastal probleemsed tingimused seoses COVID-19 pandeemia ja ebastabiilse geopoliitilise olukorraga mitmes riigis. Samal ajal on kümnenda EAFi ja varasemate EAFide meetmete vähenemine kooskõlas kõnealuste EAFide tegevusmahu vähendamisega, mille tagajärjel on nende EAFide alusel vähem avatud lepinguid.

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 muutmise mõju raamatupidamise aastaaruandes

1. jaanuaril 2021 liigitati EAFi finantsvarad ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 muudatuste tagajärjel (vt arvestusmeetodeid käsitlev lisade punkt 1) müügivalmis finantsvarade alt ümber õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade alla. Mõlemal juhul hinnatakse finantsvarasid õiglases väärtuses, seega on bilansilised jääkmaksumused võrreldavad. Õiglase väärtuse reservi vastav summa kanti üle kumuleerunud ülejäägi/puudujäägi alla. See ümberliigitamine ei mõjutanud EAFi netovarasid (vt netovara muutuste aruanne).

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID

SISUKORD

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EAFI BILANSS

EAFI TULEMIARUANNE

EAFI RAHAVOOGUDE ARUANNE

EAFI NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFIDE BILANSS

EAFIDE TULEMIARUANNE

EAFIDE NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021

BILANSS

TULEMIARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE

ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021

BILANSS

TULEMIARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE

EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KONSOLIDEERITUD BILANSS

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (4)

EAFi BILANSS

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	31.12.2021	31.12.2020
PÕHIVARA
Finantsvarad	2.1	39	33
Eelmaksed	2.2	671	870
Usaldusfondide osamaksud	2.3	382	394
Kaubanduslikud nõuded		4	3
		1 096	1 300
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.2	1 453	1 355
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	2.4	35	140
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	994	728
		2 481	2 223
VARAD KOKKU		3 577	3 523
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	2.6	(7)	(2)
		(7)	(2)
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	2.7	(501)	(615)
Viitvõlgnevused	2.8	(1 008 )	(1 527 )
		(1 509 )	(2 143 )
KOHUSTISED KOKKU		(1 516 )	(2 145 )
NETOVARA		2 061	1 379
VAHENDID JA RESERVID
Õiglase väärtuse reserv	2.9	—	(5)
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	2.10	62 643	58 986
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital	2.10	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(59 860 )	(55 111 )
Eelarveaasta tulem		(2 974 )	(4 744 )
NETOVARA		2 061	1 379

EAFi TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	2021	2020
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.1
Sissenõudmine		27	92
		27	92
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.2
Finantstulud		(26)	6
Muud tulud		74	37
		48	43
Tulud kokku		75	135
KULUD
Abimeetmed	3.3	(2 864 )	(4 607 )
Kaasrahastamise kulud	3.4	(19)	(53)
Finantskulud	3.5	(20)	(21)
Muud kulud	3.6	(145)	(197)
Kulud kokku		(3 049 )	(4 878 )
EELARVEAASTA TULEM		(2 974 )	(4 744 )

EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	2021	2020
Eelarveaasta tulem		(2 974 )	(4 744 )
Põhitegevusest
Kapitali suurenemine – osamaksud (neto)		3 657	4 177
Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine		12	(127)
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine		101	(29)
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine		105	(17)
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)		5	(17)
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)		(114)	99
Viitvõlgnevuste ja ettemakstud tulude suurenemine/(vähenemine)		(519)	209
Muud mitterahalised muutused		—	(3)
Investeerimistegevus
Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarade (suurenemine)/vähenemine (mitte-tuletisinstrumendid) (*1)		(7)	2
NETORAHAVOOD		266	(452)
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)		266	(451)
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	2.5	728	1 179
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	2.5	994	728

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi-kapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Õiglase väärtuse reserv (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	73 264	18 455	54 809	(55 111 )	2 252	(2)	1 948
Õiglase väärtuse muutused					(3)		(3)
Kapitali suurenemine – osamaksud	(223)	(4 400 )	4 177	—	—		4 177
Eelarveaasta tulem	—	—	—	(4 744 )	—		(4 744 )
SALDO SEISUGA 31.12.2020	73 041	14 055	58 986	(59 854 )	2 252	(5)	1 379
Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju				(5)		5	—
SALDO SEISUGA 1.1.2021	73 041	14 055	58 986	(59 860 )	2 252	—	1 379
Kapitali suurenemine – osamaksud	(43)	(3 700 )	3 657	—	—		3 657
Eelarveaasta tulem	—	—	—	(2 974 )	—		(2 974 )
SALDO SEISUGA 31.12.2021	72 998	10 355	62 643	(62 834 )	2 252	—	2 061

EAFide BILANSS

(miljonites eurodes)
		31.12.2021					31.12.2020
	Lisade punkt	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	Kokku	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	Kokku
PÕHIVARA
Finantsvarad	2.1	—	—	(2)	41	39	—	—	(2)	35	33
Eelmaksed	2.2	—	—	219	452	671	—	3	292	575	870
Usaldusfondide osamaksud	2.3	—	31	9	341	382	—	29	9	355	394
Kaubanduslikud nõuded		—	—	—	4	4	—	—	—	3	3
		—	31	226	839	1 096	—	33	299	969	1 300
KÄIBEVARA
Eelmaksed	2.2	—	14	353	1 085	1 453	0	9	341	1 005	1 355
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	2.4	180	(314)	1 296	(1 127 )	35	181	(177)	1 723	(1 586 )	140
EAFide vastastikku sissenõutavad summad		181	(316)	1 279	(1 144 )	—	181	(246)	1 663	(1 598 )	—
Raha ja raha ekvivalendid	2.5	—	—	—	994	994	—	—	—	728	728
		361	(615)	2 928	(192)	2 481	362	(414)	3 726	(1 451 )	2 223
VARAD KOKKU		361	(584)	3 154	646	3 577	362	(381)	4 025	(483)	3 523
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	2.6	—	—	—	(7)	(7)	—	—	—	(2)	(2)
		—	—	—	(7)	(7)	—	—	—	(2)	(2)
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	2.7	—	(0)	(27)	(473)	(501)	—	(1)	(62)	(554)	(615)
Viitvõlgnevused	2.8	—	(6)	(110)	(892)	(1 008 )	—	(67)	(217)	(1 244 )	(1 527 )
		—	(6)	(138)	(1 365 )	(1 509 )	—	(67)	(279)	(1 798 )	(2 143 )
KOHUSTISED KOKKU		—	(6)	(138)	(1 372 )	(1 516 )	—	(67)	(279)	(1 800 )	(2 145 )
NETOVARA		361	(591)	3 016	(725)	2 061	362	(448)	3 747	(2 282 )	1 379
Õiglase väärtuse reservid	2.9	—	—	—	—	—	—	—	(2)	(4)	(5)
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	2.10	12 164	10 492	20 960	19 027	62 643	12 164	10 535	20 960	15 327	58 986
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital	2.10	627	1 625	—	—	2 252	627	1 625	—	—	2 252
Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused	2.10	(2 512 )	2 018	101	394	—	(2 512 )	2 041	188	283	—
Varasematest aastatest ülekantud tulem		(10 098 )	(14 404 )	(19 065 )	(16 293 )	(59 860 )	(10 098 )	(14 440 )	(18 606 )	(11 966 )	(55 111 )
Eelarveaasta tulem		(1)	(6)	(260)	(2 708 )	(2 974 )	—	36	(457)	(4 324 )	(4 744 )
NETOVARA		180	(274)	1 737	419	2 061	181	(203)	2 084	(683)	1 379

EAFide TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
		2021					2020
	Lisade punkt	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	Kokku	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	Kokku
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.1
Sissenõudmine		—	—	1	26	27	(1)	5	69	19	92
		—	—	1	26	27	(1)	5	69	19	92
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.2
Finantstulud		—	0	(22)	(4)	(26)	—	5	1	1	6
Muud tulud		—	5	14	55	74	—	5	18	13	37
		—	5	(8)	51	48	—	10	19	13	43
Tulud kokku		—	5	(7)	78	75	(1)	15	88	32	135
KULUD
Abimeetmed	3.3	—	(7)	(214)	(2 644 )	(2 864 )	—	34	(462)	(4 179 )	(4 607 )
Kaasrahastamise kulud	3.4	—	—	—	(19)	(19)	—	—	(41)	(12)	(53)
Finantskulud	3.5	—	7	(23)	(3)	(20)	1	(3)	(16)	(4)	(21)
Muud kulud	3.6	—	(11)	(16)	(119)	(145)	—	(9)	(25)	(162)	(197)
Kulud kokku		—	(12)	(252)	(2 785 )	(3 049 )	1	21	(545)	(4 356 )	(4 878 )
EELARVEAASTA TULEM		—	(8)	(259)	(2 708 )	(2 974 )	—	36	(457)	(4 324 )	(4 744 )

EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
Kaheksas EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	12 164	—	12 164	(10 098 )	627	(2 510 )	183
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(2)	(2)
SALDO SEISUGA 31.12.2020	12 164	—	12 164	(10 098 )	627	(2 512 )	181
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			—	—
SALDO SEISUGA 31.12.2021	12 164	—	12 164	(10 098 )	627	(2 512 )	181

(miljonites eurodes)
Üheksas EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	10 773	15	10 758	(14 440 )	1 625	2 109	53
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi		—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(69)	(69)
Tagasimaksed liikmesriikidele	(223)		(223)				(223)
Eelarveaasta tulem			—				—
SALDO SEISUGA 31.12.2020	10 550	15	10 535	(14 440 )	1 625	2 041	(203)
Kapitali suurenemine – osamaksud		—	—				—
Ümberpaigutused kümnendast EAFist ja kümnendasse EAFi			—			(23)	(23)
Tagasimaksed liikmesriikidele	(43)		(43)				(43)
Eelarveaasta tulem			—	(6)		—	(6)
SALDO SEISUGA 31.12.2021	10 507	15	10 492	(14 410 )	1 625	2 018	(274)

(miljonites eurodes)
Kümnes EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Õiglase väärtuse reserv (G)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	20 960	—	20 960	(18 606 )	265		2 618
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi			—		71		71
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—		(147)		(147)
Eelarveaasta tulem			—	(457)			(457)
SALDO SEISUGA 31.12.2020	20 960	—	20 960	(19 063 )	188	(2)	2 084
Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju				(2)		2	—
SALDO SEISUGA 1.1.2020	20 960	—	20 960	(19 065 )	188	—	2 084
Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi			—		23		23
Ümberpaigutused üheteistkümnendast EAFist ja üheteistkümnendasse EAFi			—		(110)		(110)
Eelarveaasta tulem			—	(260)			(260)
SALDO SEISUGA 31.12.2021	20 960	—	20 960	(19 324 )	101	—	1 737

(miljonites eurodes)
Üheteistkümnes EAF	Fondikapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)	Õiglase väärtuse reserv (G)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)+(G)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	29 367	18 440	10 927	(11 966 )	136	(2)	(905)
Õiglase väärtuse muutused					—	(2)	(2)
Kapitali suurenemine – osamaksud		(4 400 )	4 400		147		4 547
Eelarveaasta tulem			—	(4 324 )	—		(4 324 )
SALDO SEISUGA 31.12.2020	29 367	14 040	15 327	(16 290 )	283	(4)	(683)
Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju				(4)		4	—
SALDO SEISUGA 1.1.2020	29 367	14 040	15 327	(16 294 )	283	—	(683)
Kapitali suurenemine – osamaksud		(3 700 )	3 700		110		3 810
Eelarveaasta tulem			—	(2 708 )	—		(2 708 )
SALDO SEISUGA 31.12.2021	29 367	10 340	19 027	(19 002 )	394	—	419

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD (5)

1. PEAMISED ARVESTUSMEETODID

1.1. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale sidusrühmade ringile.

Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Raamatupidamise aastaaruanded“ ning on samad mis IPSAS 1-s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, olulisuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte. Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on asjakohasus, tõesus (usaldusväärsus), arusaadavus, ajakohasus, võrreldavus ja kontrollitavus.

1.2. ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.2.1. Aruandeperiood

Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse igal aastal. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.2.2. Valuuta ja ümberarvestamise alused

Majandusaasta aruanded on esitatud miljonites eurodes, sest euro on ELi arvestusvaluuta. Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes. Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse kinnisvara ja seadmete ning immateriaalse vara puhul, mille väärtuseks eurodes on nende väärtus soetamise kuupäeval.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste aasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Rahaühik	31.12.2021	31.12.2020	Rahaühik	31.12.2021	31.12.2020
Bulgaaria leev (BGN)	1,9558	1,9558	Poola zlott (PLN)	4,5969	4,5597
Tšehhi kroon (CZK)	26,8580	26,2420	Rumeenia leu (RON)	4,9490	4,8683
Taani kroon (DKK)	7,4364	7,4409	Rootsi kroon (SEK)	10,2503	10,0343
Inglise nael (GBP)	0,84028	0,8990	Šveitsi frank (CHF)	1,0331	1,0802
Horvaatia kuna (HRK)	7,5156	7,5519	Jaapani jeen (JPY)	130,3800	126,4900
Ungari forint (HUF)	369,1900	363,8900	USA dollar (USD)	1,1326	1,2271

1.2.3. Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes tingimata summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustiste summad, nõuetest tuleneva finantsriski summad ja finantsinstrumente käsitlevates lisades avaldatud summad, amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarade ning finantstagatiste lepingute kohustiste, viitlaekumiste ja -võlgade ja eraldiste väärtuse languse allahindlus, immateriaalse vara ja materiaalse põhivara väärtuse languse määr ning varude ja tingimuslike varade ja kohustiste netorealiseerimisväärtus. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda.

Mõistlike hinnangute kasutamine on raamatupidamise aastaaruande koostamise lahutamatu osa ega vähenda selle usaldusväärsust. Hinnangut võib olla vaja muuta, kui muutub olukord, millele hinnang tugines, või kui saadakse uut teavet või kogemusi. Oma olemuselt ei ole hinnangu muutus seotud eelnevate perioodidega ja see ei ole vea parandamine. Kui raamatupidamislik hinnang muutub, kajastatakse selle mõju selle ajavahemiku üle- või puudujäägina, kus muutus on teatavaks saanud.

1.2.4. Uute ja läbivaadatud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade (EAR) kohaldamine

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskiri, mis kehtib 1. jaanuaril 2021 või hiljem algavate perioodide suhtes

2020. aastal võttis peaarvepidaja vastu läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 „Finantsinstrumendid“, mis on kohustuslikult kehtiv alates 1. jaanuarist 2021. Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskiri nr 11 põhineb uuel rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardil nr 41 „Finantsinstrumendid“, muudetud rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardil nr 28 „Finantsinstrumendid: esitamine“ ja muudetud rahvusvahelise avaliku sektori raamatupidamise standardil nr 30 „Finantsinstrumendid: avalikustatav teave“, mis anti välja augustis 2018. Sellega kehtestatakse finantsvarade ja finantskohustiste finantsaruandluse põhimõtted. Kooskõlas läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 üleminekusätetega arvestab üksus kõik muudatused alates esmasest kohaldamisest 1. jaanuaril 2021. Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 ei nõuta varasemate perioodide summade uuesti esitamist. Selle tulemusel on kõiki käesolevas aruandes esitatud finantsvarasid, finantskohustisi, kaubanduslikke nõudeid ja intressitulu/-kulu 31. detsembri 2020. aasta seisuga arvestatud kooskõlas üksuse 2020. aasta raamatupidamise aastaaruandes nimetatud arvestuspõhimõtetega.

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaldamisest tulenevad muudatused

Finantsvarade uued liigitus- ja hindamispõhimõtted

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 kehtestatakse finantsvarade liigitamise suhtes põhimõtetest lähtuv lähenemisviis ja kasutada tuleb kahte kriteeriumit: üksuse mudel oma finantsvarade haldamiseks ja nende varade lepingupõhiste rahavoogude tunnused. Sõltuvalt nendest kriteeriumidest liigitatakse finantsvarad amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks, õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavateks finantsvaradeks või õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

Uute kriteeriumide kohaldamise tulemusel liigitati kõik omakapitaliinvesteeringud ja võlaväärtpaberid kategooria „müügivalmis“ alt ümber õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks. Seotud õiglase väärtuse reserv liigitati netovara all ümber kumuleerunud ülejäägiks või puudujäägiks.

Uus väärtuse languse mudel

Kui eelmine väärtuse languse mudel põhines kantud kahjul, siis läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 kehtestati tulevikku suunatud väärtuse languse mudel, mis põhineb finantsvara kogu eluea eeldataval krediidikahjul. Eeldatava krediidikahju puhul võetakse arvesse võimalikke makseviivitusi ja finantsvarade krediidikvaliteedi muutusi. Uut väärtuse languse mudelit kohaldatakse kõikide amortiseeritud väärtuses või õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavate finantsvarade, samuti laenukohustuste ja finantstagatiste lepingute suhtes.

Finantstagatiste arvestus

Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 11 nõutakse finantstagatiste arvestuse nõuete kohaldamist kõikide finantstagatiste lepingute suhtes. Finantstagatise kohustise väärtuse hindamisel lähtutakse tagatise õiglasest väärtusest esmasel kajastamisel ja tagatud võlgade portfelli eeldatava krediidikahju muutustest.

1.3. BILANSS

1.3.1. Finantsvarad

Liigitus esmasel kajastamisel

Finantsvarade liigitus määratakse kindlaks esmasel kajastamisel. Juhtimismudeli ja vara lepingupõhiste rahavoogude tunnuste põhjal saab finantsvarad liigitada kolme kategooriasse: amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks, õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavateks finantsvaradeks või õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks.

i) Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad on mitte-tuletisinstrumentidest finantsvarad, mis vastavad kahele tingimusele: 1) üksus hoiab neid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks ja 2) kindlaksmääratud päevadel esineb lepingupõhiseid rahavooge, mille näol on tegemist üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutava intressi maksetega.

Sellesse kategooriasse kuuluvad:

—	raha ja raha ekvivalendid;

—	laenud (sealhulgas tähtajalised hoiused, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu);

—	kaubanduslikud nõuded.

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, välja arvatud sellised finantsvarad, mille tähtaeg on rohkem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, kuuluvad käibevara alla.

ii) Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses netovara/omakapitalina

Nende mitte-tuletisinstrumentidest finantsvarade lepingupõhised rahavood kajastavad üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi. Peale selle seisneb juhtimismudel finantsvarade hoidmises nii lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks kui ka finantsvarade müümiseks.

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

31. detsembri 2021. aasta seisuga üksusel selliseid varasid ei olnud.

iii) Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

Üksus liigitab tuletisinstrumendid ja omakapitaliinvesteeringud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, sest lepingupõhised rahavood ei kajasta üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi.

Lisaks liigitab üksus enda hoitavad võlaväärtpaberid õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, sest võlaväärtpaberite portfelle hallatakse ja hinnatakse portfelli õiglase väärtuse põhjal.

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade ostu kajastatakse kauplemispäeval, see tähendab päeval, mil üksus võtab kohustuse vara ostuks. Raha ekvivalendid ja laenud kajastatakse raha finantseerimisasutuses hoiustamise või laenuvõtjatele ülekandmise hetkel.

Finantsvarasid hinnatakse arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Kõikide finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, võetakse nende arvelevõtmisel arvesse ka tehingukulusid. Finantsvarade puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, kajastatakse tehingukulud kuluna tulemiaruandes.

Finantsvara õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole mitteseotud poolte vahelise tehinguga, see tähendab, kui tehing tehakse tasuta või ebaolulise tasu eest avaliku poliitika eesmärkidel. Sellisel juhul on finantsinstrumendi õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahe näol tegemist mittekaubandusliku komponendiga, mis kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Sellisel juhul tuletatakse finantsvara õiglane väärtus otseselt samaväärse instrumendi hetke turutehingute põhjal. Kui instrumendi puhul aktiivne turg puudub, siis tuletatakse õiglane väärtus hindamismeetodi põhjal, milles kasutatakse kättesaadavaid jälgitavaid turuandmeid.

Järgnev väärtuse hindamine

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarasid hinnatakse järgnevalt amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Finantsvarasid, mida kajastatakse õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, hinnatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse (sealhulgas välisvaluuta ümberarvestamisest ja kõikidest teenitud intressidest tulenevatest) muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Õiglane väärtus järgneval väärtuse hindamisel

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberite ja börsiväliste tuletisinstrumentidega), määrab EL õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad hiljutiste mitteseotud poolte vaheliste tehingute kasutamine, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Investeeringuid riskikapitalifondidesse, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, kajastatakse omistatava vara puhasväärtuse alusel, mida loetakse nende õiglase väärtusega samaväärseks.

Finantsvara väärtuse langus

EL kajastab ja hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit eeldatava krediidikahju puhul seoses finantsvaradega, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses ja õiglases väärtuses netovara/omakapitalina.

Eeldatav krediidikahju on erinevus lepingupõhiste rahavoogude ja nende rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, mida EL eeldab saada. Eeldatava krediidikahju puhul võetakse arvesse mõistlikku ja põhjendatavat teavet, mis on liigsete kulude ja jõupingutusteta aruandepäeval kättesaadav.

Amortiseeritud väärtuses kajastatud varade puhul vähendatakse vara bilansilist jääkmaksumust väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa võrra, mis kajastatakse tulemiaruandes. Kui väärtuse langusest tekkinud kahjum järgneval perioodil väheneb, siis vähendatakse kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruande kaudu.

a) Nõuded

Üksus hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit kogu eluea eeldatava krediidikahju summa ulatuses, kasutades praktilisi vahendeid (nt eraldise maatriksit).

b) Raha ja raha ekvivalendid

Üksus hoiab raha ja raha ekvivalente arvelduskontodel ja kuni kolmekuuliste tähtajaliste hoiustena. Raha hoitakse väga kõrge krediidireitinguga pankades, seega on kohustuste täitmatajätmise tõenäosus väga väike. Arvestades lühikest kestust ja kohustuste täitmatajätmise väikest tõenäosust on raha ja raha ekvivalentidega seotud eeldatav krediidikahju ebaoluline. Seetõttu ei kajastata raha ekvivalentide puhul väärtuse languse allahindlust.

c) Antud laenud

Eeldatavat krediidikahju hinnatakse kolmeetapilise mudeli põhjal, milles võetakse arvesse tõenäosusega kaalutud makseviivituse juhte finantsvara kogu eluea jooksul ja krediidiriski muutumist alates finantsvara väljastamisest. Laenude puhul on väljastamine tagasivõtmatu laenuandmiskohustuse kuupäev.

Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt ei suurene (1. etapp), siis on väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatav krediidikahju seoses aruandepäevale järgneva 12 kuu jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (12 kuu eeldatav krediidikahju). Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt suureneb (2. etapp) või kui on objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta krediidiriski tõttu (3. etapp), siis võrdub väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatava krediidikahjuga seoses finantsvara kogu eluea jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (kogu eluea eeldatav krediidikahju).

Kajastamise lõpetamine

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringutest rahavoogude saamise õigus on aegunud või kui üksus on sisuliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle andnud teisele poolele. Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade müük kajastatakse kauplemise kuupäeval.

1.3.2. Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda vahendite saajale rahalist ettemakset, s.t käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases lepingus, otsuses, kokkuleppes või alusaktis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ja ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaksmääratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti, või need tuleb tagasi maksta. Kui vahendite saaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmakseks olev ettemakse üksusele tagastada. Kuna üksus säilitab eelmakse üle kontrolli ja tal on rahastamiskõlbmatute kulude korral õigus tagasimaksele, kajastatakse summa varana.

Eelmakse kajastatakse bilansis esmaselt vahendite ülekandmisel saajale. Seda hinnatakse antud vahendite summas. Järgnevatel perioodidel hinnatakse eelmakset esmaselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on maha arvatud perioodi jooksul tehtud rahastamiskõlblikud kulud (sh vajaduse korral hinnangulised summad).

1.3.3. Nõuded ja sissenõutavad summad

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud tehingud esitada eraldi. Nende kahe kategooria eristamiseks seostatakse terminit „nõuded“ kaubanduslike tehingutega ning terminit „sissenõutavad summad“ kasutatakse mittekaubanduslike tehingute puhul, s.t kui EL saab väärtuse muult üksuselt, andmata otseselt vastu umbkaudselt võrdset väärtust (nt liikmesriikidelt sissenõutavad omavahenditega seotud summad).

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded vastavad finantsinstrumentide määratlusele. Üksus liigitas need amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks ja hindas nende väärtust vastavalt sellele.

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade puhul kajastatakse õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud nende väärtuse languse allahindlus. Väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et üksusel ei ole võimalik kõiki summasid nõuete algsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest jääkmaksumusest sissenõutava summa. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.

1.3.4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvarad ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

1.3.5. Võlgnevused

Kreditoorse võlgnevuse arvestus hõlmab nii kaubanduslike tehingute summasid (näiteks kaupade ja teenuste ost) kui ka mittekaubanduslike tehingute summasid, näiteks vahendite saajate kulutaotlused, toetused ja muud ELi rahalised vahendid või saadud eelmaksed (vt lisade punkt 1.4.1).

Vahendite saajatele makstava toetuse ja muude maksete kulutaotlused kirjendatakse taotluse saamise ajal võlgnevusena taotletava summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse võlgnevusi kinnitatud ja rahastamiskõlblikus summas.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel algse summa ulatuses. Sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui asjad või teenused on üksusele tarnitud või osutatud ja ta on need vastu võtnud.

1.3.6. Finantskohustised

Finantskohustised liigitatakse amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantskohustisteks, õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantskohustisteks ja finantstagatiste lepingu kohustisteks.

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantskohustisi kajastatakse esmaselt õiglases väärtuses, mis hõlmab kantud tehingukulusid, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses, kasutades tegeliku intressimäära meetodit. Nende kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse ainult siis, kui kohustus on täidetud, sellest on loobutud või see on tühistatud või aegunud.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantskohustised hõlmavad ka tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne. Kui üksus peab tagatislepingust tulenevalt tegema makseid finantsinstrumentide hindade või vahetuskursside muutuste tõttu, siis on tagatisleping tuletisinstrument. Selle üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade üle.

Üksus kajastab finantstagatiste lepingu, kui ta sõlmib lepingu, mille kohaselt ta peab tegema kindlaksmääratud makseid, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele tähtaegselt makseid. Finantstagatiste lepingu kohustised kajastatakse arvele võtmisel õiglases väärtuses.

Järgnev väärtuse hindamine sõltub finantstagatisega kaasneva krediidiriski muutumisest. Kui krediidirisk oluliselt ei suurene (1. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas 12 kuu eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kui krediidirisk oluliselt suureneb (2. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas eluea eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

Finantskohustised liigitatakse pikaajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui nende lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Finantstagatiste lepingud liigitatakse lühiajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui üksusel on tingimusteta õigus kohustise täitmine alates aruandepäevast vähemalt 12 kuu võrra edasi lükata.

1.3.7. Viitlaekumised ja ettemakstud tulud ning viitvõlgnevused ja ettemakstud kulud

Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või asi tarnitud või kui on olemas lepinguline kohustus (nt lepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruannetes viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu ettemakstuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

Ka kulud kajastatakse selles perioodis, millega need on seotud. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitvõlgnevusi perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Viitvõlgnevused arvutatakse peaarvepidaja välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt. Juhiste eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annab tõese ülevaate nendest majandus- ja muudest sündmustest, mida see kajastab. Samamoodi, kui enne kaupade või teenuste kättesaamist on tehtud eelmakse, on tegemist ettemakstud kuluga, mis kajastatakse järgneva arvestusperioodi all.

1.4. TULEMIARUANNE

1.4.1. Tulud

Tulu on saadud ja saada oleva majandusliku kasu või teenusepotentsiaali brutosumma, mille võrra suureneb netovara. See summa ei sisalda aga omanike sissemaksetest tulenevat suurenemist.

Tulu liik sõltub tulemiaruande aluseks olevate tehingute laadist ja jaguneb alljärgnevalt.

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu on maksud ja ülekanded, kusjuures ülekandja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid. Ülekanded on mittekaubanduslikest tehingutest tulevikus saadav majanduslik kasu või teenusepotentsiaal (makse arvesse võtmata). ELi üksuste puhul hõlmavad tehingud peamiselt komisjonilt saadud vahendeid (nt tasakaalustav toetus traditsioonilistele ametitele või tegevustoetus rahalist toetust käsitlevate lepingute korral).

Üksus kajastab ülekantavat vara juhul, kui tal on möödunud sündmuse (ülekande) tulemusel vahendite üle kontroll ja ta loodab tulevikus saada neist vahendeist majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali ning kui kõnealuste vahendite õiglast väärtust saab usaldusväärselt hinnata. Ka mittekaubanduslike tehingutega saadavad ja varana kajastatavad vahendid (näiteks raha) kajastatakse tuluna, välja arvatud juhul, kui üksusel lasub ülekande suhtes kohustus (tingimus), mis tuleb täita enne tulu kajastamist. Kuni tingimuse täitmiseni on tegemist ettemakstud tuluga, mis kajastatakse kohustisena.

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, mis täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

a) Intressitulu ja -kulu

Intressitulu ja -kulu amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või -kohustise amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulu või -kulu asjaomase perioodi peale.

b) Dividenditulu

Dividendi- ja samalaadsete väljamaksete tulu kajastatakse makse saamise õiguse kindakstegemisel.

c) Tulu ja kulu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest

See tähendab nende finantsvarade õiglase väärtuse suurenemist (tulu) ja õiglase väärtuse vähenemist (kulu), sealhulgas välisvaluutaga seotud ümberarvestamise tulemusel. Intressi kandvate finantsvarade puhul hõlmab see ka intressi.

d) Tulu finantstagatiste lepingutest

Finantstagatiste lepingutest saadav tulu (garantiipreemia) kajastatakse selle aja jooksul, mil üksus on valmis finantstagatiste lepingu omanikule võimalikku krediidikahju hüvitama.

1.4.2. Kulud

Kulud on väljamaksetest või vahendite ärakasutamisest või kohustiste tekkimisest tulenev majandusliku kasu või teenusepotentsiaali vähenemine aruandeperioodil, mille tulemusel netovara väheneb. Kulude hulka kuuluvad kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingute kulud.

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslike tehingute kulud kajastatakse siis, kui asi on üksusele tarnitud ja too on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse arvel esitatud algses summas. Lisaks sellele kajastatakse tulemiaruandes bilansipäeva seisuga perioodi jooksul osutatud teenusega seotud kulud, mille kohta ei ole veel arvet saadud või vastu võetud.

Mittekaubanduslike tehingute kulud seonduvad vahendite saajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused. Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; vahendite saaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summa suurust saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis kuuluvad vahendite saajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need viitvõlgnevustena.

1.5. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.5.1. Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb möödunud sündmusest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida (majandus)üksus täielikult ei kontrolli. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.5.2. Tingimuslikud kohustised

Tingimuslik kohustis on võimalik kohustus, mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli, või olemasolev kohustus, mille puhul ei ole tõenäoline, et selle täitmiseks on vajalik loovutada ressursse majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol.

Tingimuslik kohustis tekib ka nendel harva esinevatel juhtudel, mil olemasolevat kohustust ei saa piisava usaldusväärsusega hinnata.

Tingimuslikke kohustisi raamatupidamisaruannetes ei kajastata. Need avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali sisaldavate ressursside vähenemine on vähetõenäoline.

1.6. FONDIKAPITAL

EAFi liikmesriigid teevad fondi osamakse EAFi programmide elluviimiseks, nagu on sätestatud iga EAFi sisekokkuleppes. Kapitali sissenõudmise, see tähendab asjaomase aasta N rahastamistaotluste õiguslik alus määratakse kindlaks nõukogu otsusega aastal N–1 ja saadavad vahendid on selgelt määratud täpsustatud tulevasteks perioodideks.

Osamaksud vastavad omanike sissemaksete kriteeriumidele (ELi raamatupidamiseeskiri nr 1) ja seega käsitletakse neid EAFi raamatupidamise aastaaruannetes fondikapitalina. Fondikapital on EAFi liikmesriikidelt saadavate osamaksude kogusumma. Sissenõudmata fondikapital lahutatakse avalikult fondikapitali kogusummast (vt netovara muutuste aruanne), seega kajastatakse bilansis ainult sissenõutud fondikapitali.

Kuna kokkulepitud osamaksud määratakse täpsustatud aruandeperioodideks, nii et EAFil on õiguslik nõue EAFi liikmesriikide vastu ainult nendel perioodidel, ei kajastata mis tahes eelnevalt laekunud summasid mitte sissenõutud kapitalina, vaid ettemakstud kapitalisissemaksetena võlgnevuste all.

1.7. KAASRAHASTAMINE

Laekunud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile ning neid kajastatakse muu hulgas liikmesriikide, kolmandate riikide ja teiste poolte ees tekkinud võlgnevustena. EAF peab kas kasutama osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksma need vahendid (s.o saadud osamaksud) tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud. Mõju netovaradele puudub.

Projektide kaasrahastamisega seotud kulusid kajastatakse vastavalt nende tekkimisele. Neile vastav osamaksude summa kajastatakse tegevustuluna ja see ei mõjuta eelarveaasta tulemit.

2. BILANSI LISAD

VARAD

2.1. FINANTSVARAD

Finantsvara on igasugune vara, mis on:

raha;

b)	teise üksuse omakapitaliinstrument;

c)	lepingupõhine õigus saada teiselt üksuselt raha või muud finantsvara või vahetada teise üksusega finantsvarasid või finantskohustisi üksusele potentsiaalselt soodsatel tingimustel või

d)	leping, mida arveldatakse või mida võidakse arveldada üksuse enda omakapitaliinstrumentidega.

Finantsvarasid liigitatakse järgmiselt: õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad, laenud ja nõuded, lõpptähtajani hoitavad investeeringud ja müügivalmis finantsvarad. Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks nende esmasel kajastamisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

EAFi finantsvarad koosnevad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavatest finantsvaradest ja antud laenudest ning on järgmised.

(miljonites eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Finantsvarad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina	38	—
Müügivalmis finantsvarad	—	32
Antud laenud	1	1
Kokku	39	33

38 miljoni euro väärtuses õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad on seotud omakapitaliinvesteeringutega kahes peamises valdkonnas: säästev taastuvenergia investeerimisfondi Climate Investor One, rahastu ElectriFI ning ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) kaudu ning väikepõllumajandustootjatele ja maapiirkondade VKEdele finantsteenuste kättesaadavaks tegemine ABC fondi kaudu.

1 miljon eurot on täielikult seotud laenuga ElectriFI-le – investeerimisrahastule, millest rahastatakse varajases kasvuetapis ja väikeseid projekte, mis keskenduvad tekkivatel turgudel kestlikest energiaallikatest elektrienergia tootmisele ja kättesaadavaks tegemisele. Rahastu tegutseb üle maailma, keskendudes eelkõige Sahara-tagusele Aafrikale.

2.2. EELMAKSED

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne ehitustööde alustamist, asjade tarnimist või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal. Eelmaksed tehakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse.

See, kas eelmakseid kajastatakse lühiajaliste või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb sellest, millal eelmakseid kasutatakse. Kasutustingimused on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Kui eelmakseid kasutatakse 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse neid lühiajaliste eelmaksetena. Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on osa eelmakseid kajastatud pikaajalise varana.

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Pikaajalised eelmaksed	2.2.1	—	—	219	452	671	870
Lühiajalised eelmaksed	2.2.2	—	14	353	1 085	1 453	1 355
Kokku		—	14	572	1 537	2 123	2 225

2021. aasta oli esimene aasta pärast üheteistkümnenda EAFi aegumisklausli tähtpäeva. See tähendab seda, et alates 1. jaanuarist 2021 ei saa enam võtta täiendavaid üldisi kulukohustusi. Peale selle oli rakendamine pikaleveninud COVID-19 kriisi tõttu üha keerukam mitme delegatsiooni puhul, eeskätt Madagaskaril, Tšaadis ja Gambias. Selle ja poliitiliste kriiside tõttu muudes piirkondades, näiteks Etioopias, Guineas (Conakry) ja Malis sõlmiti vähem individuaalseid kulukohustusi käsitlevaid lepinguid ning seega vähenesid üheteistkümnenda EAFi eelmaksed 1 583 miljonilt eurolt 2020. aastal 1 537 miljonile eurole 2021. aastal.

Kümnenda EAFiga seotud eelmaksete vähenemine 633 miljonilt eurolt 2020. aastal 572 miljonile eurole 2021. aastal on EAFi tavapärase tegevustsükli tagajärg. Kümnenda EAFi järkjärgulise lõpetamise tulemusel viidi lõpule paljude lepingute täitmine ja lepingud lõpetati. Sellest tulenevalt vähenes vahendite saajatele tehtud eelmaksete summa ja suurenes tasaarvestatavate eelmaksete summa.

2020. aastal hõlmasid lühiajalised eelmaksed 3 miljoni euro suurust summat, mis on praegu liigitatud finantsinstrumentidega seotud kaubanduslikeks nõueteks.

2.2.1. Pikaajalised eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

(miljonites eurodes)

31.12.2021

31.12.2020

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

139

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

171

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

EIP ja EIF

230

266

rahvusvahelised organisatsioonid

278

343

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

avalik-õiguslikud asutused

kolmandad riigid

ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus

575

698

Kokku

671

870

2.2.2. Lühiajalised eelmaksed

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Eelmaksed (bruto)	—	24	970	4 717	5 711	5 097
Tasaarvestatud (kantud üle järgmisse eelarveaastasse)	—	(10)	(617)	(3 632 )	(4 258 )	(3 742 )
Kokku	—	14	353	1 085	1 453	1 355

2.2.3. Lühiajalised eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

(miljonites eurodes)

31.12.2021

31.12.2020

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

(40)

ELi rakendusametid

ELi delegatsioonid

159

206

231

180

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

EIP ja EIF

160

224

rahvusvahelised organisatsioonid

642

572

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

109

avalik-õiguslikud asutused

119

146

kolmandad riigid

190

155

ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus

1 221

1 175

Kokku

1 453

1 355

2.2.4. Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel.

(miljonites eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Eelmaksetega seotud tagatised	44	49

Enamik eelmakseid makstakse eelarve kaudse täitmise raames. Sellisel juhul ei ole tagatise saaja EAF, vaid avaliku sektori hankija. Kuigi EAF ei ole vahendite saaja, aitavad need tagatised tema vara tagada. 2021. aastal oli nende tagatiste väärtus 764 miljonit eurot.

2.3. USALDUSFONDI OSAMAKSUD

Selles rubriigis on kajastatud ELi Aafrika usaldusfondile ja ELi Bêkou usaldusfondile tehtud osamaksude summa. Osamaksud ei sisalda neid usaldusfondide kulusid, mis kaetakse EAFist.

EAF rakendab usaldusfondi osamakse eelarve otsese täitmise raames.

(miljonites eurodes)
	Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2020	Fondi tehtud sissemaksed 2021	Usaldusfondide kulude netosumma jaotus 2021	Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2021
Aafrika	385	627	(631)	381
Bêkou	9	7	(15)	1
Kokku	394	634	(646)	382

Osamaksude vähenemine 800 miljonilt eurolt 2020. aastal 634 miljonile eurole 2021. aastal on tingitud usaldusfondide kulude vähenemisest jätkuva COVID-19 pandeemia ja halveneva turvaolukorra tõttu mitmes piirkonnas, mis takistasid usaldusfondide tegevust 2021. aastal.

2.4. MITTEKAUBANDUSLIKUD JA KAUBANDUSLIKUD NÕUDED

Kaubanduslikud tehingud on tehingud, mille puhul üksus saab varasid või teenuseid või kustutatakse tema kohustused ning ta annab teisele poolele vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid (peamiselt kaupade, teenuste või vara kasutamise näol). Mittekaubanduslike tehingute puhul saab üksus teiselt üksuselt teatavas väärtuses vahendeid, andmata otseselt vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid, või annab teisele üksusele teatavas väärtuses vahendeid, saamata otseselt vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid.

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	31.12.2021	31.12.2020
Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad	2.4.1	26	48
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded	2.4.2	9	92
Kokku		35	140

2.4.1. Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Liikmesriigid	—	—	—	—	—	—
Kliendid	—	4	47	5	56	61
Avalik-õiguslikud asutused	—	7	17	2	25	27
Kolmandad riigid	—	1	4	1	6	4
Allahindamine	—	(9)	(51)	(5)	(66)	(49)
Vastastikku sissenõutavad summad ELi institutsioonidega	—	—	—	5	5	4
Kokku	—	2	16	8	26	48

2.4.2. Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Viitlaekumised	—	—	(1)	—	—	88
EAFide vastastikku sissenõutavad summad	181	(316)	1 279	(1 144 )	—	—
Muu	—	—	—	9	9	4
Kokku	181	(316)	1 278	(1 136 )	9	92

Viitlaekumiste vähenemine 2021. aastal on peamiselt tingitud koos Maailmapangaga läbiviidud võlakergendusprojekti lõpetamisest, mille puhul oli 2020. aasta lõpu seisuga tasumata veel 62,6 miljoni euro suurune summa, mis 2021. aastal hüvitati. Lisaks hõlmasid kogunenud intressid 2020. aastal 18 miljonit eurot seoses Aafrika-ELi taristuprojektiga. Täiendava analüüsi tulemusel selgus, et EAFile ei tule intressi maksta ja seega seda 2021. aastal ei kogutud (vt lisade punkt 3.2).

Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud üheteistkümnendas EAFis; sellest tulenevalt on EAFide vahelistest tehingutest tulenevad vastastikku sissenõutavad summad eri EAFide bilanssides tasakaalus.

EAFide vastastikku sissenõutavad summad esitatakse ainult konkreetsete EAFide kaupa. EAFide vastastikku sissenõutavate summade kogusumma on null.

Rubriik „Muu“ koosneb kahest finantsinstrumentidega seotud nõudest: 4 miljoni euro suurune nõue ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) vastu ja teine 4 miljoni euro suurune nõue rahastamisvahendi Climate Investor One vastu.

2.5. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (6)

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused (näiteks arvelduskontod ja säästukontod) ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Erikontod
Keskpangad	—	—	—	795	795	693
	—	—	—	795	795	693
Arvelduskontod
Kommertspangad	—	—	—	165	165	8
Finantsinstrumentide raha	—	—	—	34	34	27
	—	—	—	199	199	35
Kokku	—	—	—	994	994	728

Raha ja raha ekvivalentide kasv 266 miljoni euro võrra on selgitatav peamiselt maksete vähenemisega pikaleveninud COVID-19 pandeemiast ja mitmesugustest poliitilistest kriisidest tingitud täiendavate probleemide tõttu. See on kooskõlas kulutuste vähenemisega (vt lisade punkt 3.3) ja eelmaksete vähenemisega (vt lisade punkt 2.2). EAFi netomaksed moodustasid 2021. aastal 3 323 miljonit eurot, võrreldes rekordtasemel, 4 605 miljoni euro suuruste maksetega 2020. aastal.

Nagu varasematel aastatel ja eesmärgiga piirata vastaspoole riski, hoitakse rohkem raha keskpankade juures olevatel kontodel kui kommertspankades (vt lisade punkt 5.1).

KOHUSTISED

2.6. FINANTSKOHUSTISED

2.6.1. Finantseraldised

Need eraldised kajastavad hinnangulist tulevast kahjumit seoses mitme rahastamisvahendi raames antud tagatistega, mille puhul on volitatud üksustel õigus anda tagatisi enda äranägemisel, kuid EAFi nimel ja vastutusel. EAFi tagatistega seotud finantsrisk on piiristatud ning finantsvarale on tehtud eraldised tulevaste sissenõuete katteks.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Finantstagatise kohustis	—	—	—	1	1	—

1 miljoni euro suurune summa kajastab eeldatavat kahju seoses tagatisega, mis anti 8 miljoni euro suurusele Euritzi rahastamisvahendile (vt lisade punkt 3.2.1).

2.6.2. Kaasrahastamisega seotud võlgnevused

Kaasrahastamisega seotud võlgnevused hõlmavad vahendeid, mille EAF on saanud kaasrahastamislepingute alusel. EAF peab neid osamakse kasutama kokkulepitud teenuste osutamiseks kolmandatele isikutele ja tagastama kasutamata jäänud vahendid rahastajatele. See, kas kaasrahastamisega seotud summad kajastatakse lühi- või pikaajaliste võlgnevustena, sõltub sellest, millal neid summasid kasutatakse.

Majandusaasta lõpus hinnatakse kaasrahastamisega seotud võlgnevusi igal üksikjuhul eraldi ning kõik summad, mida järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt ei kasutata, loetakse pikaajaliseks võlgnevuseks. Lühiajaliste kohustiste summad on esitatud lisade punktis 2.7.2.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Kaasrahastamisega seotud pikaajalised võlgnevused	—	—	—	6	6	2
Kaasrahastamisega seotud lühiajalised võlgnevused	—	—	(3)	38	35	42
Kokku	—	—	(3)	44	41	44

2.7. VÕLGNEVUSED

Võlgnevused on kohustised tasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta erinevalt viitvõlgnevustest on esitatud arve või mille osas on hankijaga ametlikult kokku lepitud. Võlgnevused võivad olla seotud nii kaubanduslike tehingutega (näiteks kaupade ja teenuste ost) kui ka mittekaubanduslike tehingutega (näiteks toetuste, eelmaksete või muude ELi rahaliste vahendite saajate kulutaotlused).

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Lühiajalised võlgnevused	2.7.1	—	—	33	230	263	345
Mitmesugused võlgnevused	2.7.2	—	—	(5)	243	238	270
Kokku		—	—	27	473	501	615

2.7.1. Lühiajalised võlgnevused

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Tarnijad	—	—	25	47	72	141
Liikmesriigid	—	—	—	3	3	—
Kolmandad riigid	—	—	—	158	158	189
Avalik-õiguslikud asutused	—	—	(11)	61	51	100
Institutsioonid ja ametid	—	—	—	4	4	—
Muud lühiajalised võlgnevused	—	—	18	(44)	(25)	(85)
Kokku	—	—	33	230	263	345

Võlgnevused hõlmavad peamiselt kuluaruandeid, mis on seoses vahendite saajatele antud toetustega EAFile esitatud. Need kajastatakse kuluaruande saamise ajal kogu kuluaruande summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblikkuse kontrollimist makstakse vahendite saajatele välja ainult rahastamiskõlblikud kulud. Aasta lõpus analüüsitakse täitmata kulutaotlusi ja nendega seotud hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud kajastatakse tulemiaruandes. Hinnangulised rahastamiskõlbmatud kulud kajastatakse muude lühiajaliste võlgnevuste all.

Võlgnevused kolmandatele riikidele hõlmavad 60 miljoni euro suurust eelarvetoetust Etioopiale, mis on riigis valitseva olukorra tõttu alates 2020. aasta novembrist peatatud.

Võlgnevuste vähenemine eelkõige tarnijate ja kolmandate riikide puhul on tingitud selliste arvete vähenemisest, mis ei olnud enne aasta lõppu kinnitatud ega makstud.

2.7.2. Mitmesugused võlgnevused

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Kaasrahastamisega seotud võlgnevused	2.6.2	—	—	(3)	38	35	42
Ettemakstud kapitalisissemaksed	2.7.2.1	—	—	—	199	199	223
Mitmesugused võlgnevused		—	—	(2)	6	4	5
Kokku		—	—	(5)	243	238	270

2.7.2.1. Ettemakstud kapitalisissemaksed

43 miljonit eurot ettemakstud kapitalisissemakseid on seotud tagasimaksega liikmesriikidele kaheksanda ja üheksanda EAFi kohaste projektide vabastatud või kasutamata vahenditest (vt lisade punkt 2.10.1). Liikmesriigid nõustusid tasaarvestama tagasimakse üheteistkümnenda EAFi osamaksudega 2022. aasta esimese osamaksunõude ajal.

Lisaks tagasimaksele on 156 miljoni euro suurune summa seotud 2022. aasta esimese osamaksega, mille Ühendkuningriik ettemaksena tegi. Väljaastumislepingu artikli 152 kohaselt osaleb Ühendkuningriik EAFis kuni üheteistkümnenda EAFi ja kõigi veel lõpetamata varasemate EAFide tegevuse lõpetamiseni ning täidab sellega seoses samu kohustusi kui liikmesriigid (vt lisade punkt 2.10.1).

2.8. VIITVÕLGNEVUSED

Viitvõlgnevused on kohustised tasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta erinevalt võlgnevustest ei ole veel arvet esitatud või mille osas ei ole hankijaga ametlikult kokku lepitud. Viitvõlgnevuste arvutamine põhineb eelarveliste kulukohustuste vabadel vahenditel aasta lõpu seisuga. See osa hinnangulistest viitvõlgnevustest, mille moodustavad väljamakstud eelmaksed, on kajastatud eelmaksete summa vähenemisena.

Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenuseid ei ole veel osutatud või kaupu tarnitud, loetakse tulu ettemakstuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Viitvõlgnevused	—	6	110	891	1 007	1 526
Muud kumuleerunud kulud ja edasilükkunud tulud	—	—	—	1	1	1
Kokku	—	6	110	892	1 008	1 527

Viitvõlgnevused hõlmavad nendest täitmisel olevatest ja täidetud lepingutest tulenevaid hinnangulisi tegevuskulusid, mille kulutaotlused ei ole veel kinnitatud ja mille puhul vahendite saajate kantud rahastamiskõlblikke kulusid hinnati parima kättesaadava teabe põhjal. See osa hinnangulistest viitvõlgnevustest, mille moodustavad väljamakstud eelmaksed, on kajastatud eelmaksete summade vähenemisena (vt lisade punkt 2.2).

Viitvõlgnevuste vähenemine on peamiselt tingitud viitvõlgnevuste vähenemisest seoses üheteistkümnenda EAFiga (2020. aastal 1 244 miljonit eurot) ja kümnenda EAFiga (2019. aastal 217 miljonit eurot). See on kooskõlas EAFi tegevustsükliga ja aluseks olevate avatud lepingute arvuga – aegumisklausli saabuvat tähtpäeva (31. detsember 2020) arvestades oli üheteistkümnenda EAFi rakendamine 2020. aastal haripunktis. Peale selle oli EAFi tegevuse rakendamine nii jätkuvast COVID-19 pandeemiast kui ka mitmes piirkonnas esinevatest poliitilistest kriisidest tingitud probleemide tõttu keerukas, mille tagajärjel vähenes 2021. aastal allkirjastatud individuaalsete lepingute arv. Selle tulemusel oli 2021. aasta lõpu seisuga oluliselt vähem selliseid avatud lepinguid, mille puhul tuli kulud esitada hinnangute põhjal ja viitvõlgnevustena, kui 2020. aastal (vt ka lisade punkt 2.2).

NETOVARA

2.9. ÕIGLASE VÄÄRTUSE RESERV

(miljonites eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Õiglase väärtuse reserv	—	5

ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 läbivaatamise tulemusel on õiglase väärtuse reserv üle viidud kumuleerunud ülejäägi/puudujäägi alla (vt lisade punkt 2.1).

2.10. FONDIKAPITAL

Osamaksud vastavad omanike sissemaksete kriteeriumidele (ELi raamatupidamiseeskiri nr 1) ja seega käsitletakse neid EAFi raamatupidamise aastaaruannetes fondikapitalina. Fondikapital on EAFi liikmesriikidelt saadavate osamaksude kogusumma. Sissenõudmata fondikapital lahutatakse fondikapitali kogusummast (vt netovara muutuste aruanne), seega kajastatakse bilansis ainult sissenõutud fondikapitali.

2.10.1. Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	Kokku
Fondikapital	12 164	10 550	20 960	29 367	73 041
Sissenõudmata fondikapital	—	(15)	—	(14 040 )	(14 055 )
Sissenõutud fondikapital 31.12.2020	12 164	10 535	20 960	15 327	58 986
Fondikapital	12 164	10 507	20 960	29 367	72 998
Sissenõudmata fondikapital	—	(15)	—	(10 340 )	(10 355 )
Sissenõutud fondikapital 31.12.2021	12 164	10 492	20 960	19 027	62 643

Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata summasid. Sissenõutud fondikapital koosneb osamaksudest, mille EAF on sisse nõudnud ja mille liikmesriigid on üle kandnud hoiukontodele (vt lisade punkt 2.10.2 allpool).

Nõukogu otsusega (EL) 2021/1941 (7) vähendati vastavalt sellele kaheksanda ja üheksanda EAFi sisekokkulepetes sätestatud liikmesriikide osamakse 43 miljoni euro suuruse summa võrra kaheksanda ja üheksanda EAFi raames vabastatud vahendite arvelt. Kuna kaheksanda EAFi raames vabastatud vahendid on juba teistele EAFidele üle kantud, arvati 43 miljonit eurot üheksanda EAFi kapitalist maha. Sellest vähendamisest tulenevad tagasimaksed on hüvitatud üheteistkümnenda EAFi täiendava osamaksude tasumise nõude raames. Tagasimakset kasutatakse 2022. aasta osamaksu esimese osa vähendamiseks, mis selgitab 43 miljoni euro ulatuses ettemakstud kapitali (vt lisade punkt 2.7.2.1).

Kuigi Ühendkuningriik on kuni kõikide programmide sulgemiseni EAFi liige, siis kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 153 ei saa tema osa kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi kohustustega sidumata või vabastatud vahendites uuesti kasutada.

2.10.2. Sissenõutud ja sissenõudmata fondikapital liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

(miljonites eurodes)
11. EAFi osamaksud	%	Sissenõudmata kapital 31.12.2020 seisuga	2021. aastal sisse nõutud kapital	Sissenõudmata kapital 31.12.2021 seisuga
Austria	2,40	337	(89)	248
Belgia	3,25	456	(120)	336
Bulgaaria	0,22	31	(8)	23
Horvaatia	0,23	32	(8)	23
Küpros	0,11	16	(4)	12
Tšehhi Vabariik	0,80	112	(30)	83
Taani	1,98	278	(73)	205
Eesti	0,09	12	(3)	9
Soome	1,51	212	(56)	156
Prantsusmaa	17,81	2 501	(659)	1 842
Saksamaa	20,58	2 889	(761)	2 128
Kreeka	1,51	212	(56)	156
Ungari	0,61	86	(23)	64
Iirimaa	0,94	132	(35)	97
Itaalia	12,53	1 759	(464)	1 296
Läti	0,12	16	(4)	12
Leedu	0,18	25	(7)	19
Luksemburg	0,26	36	(9)	26
Malta	0,04	5	(1)	4
Madalmaad	4,78	671	(177)	494
Poola	2,01	282	(74)	208
Portugal	1,20	168	(44)	124
Rumeenia	0,72	101	(27)	74
Slovakkia	0,38	53	(14)	39
Sloveenia	0,22	32	(8)	23
Hispaania	7,93	1 114	(294)	820
Rootsi	2,94	413	(109)	304
Ühendkuningriik	14,68	2 061	(543)	1 518
Kokku	100,00	14 040	(3 700 )	10 340

Kuna kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi kapital on täielikult sisse nõutud ja laekunud eelnevatel aastatel, nõuti 2021. aastal sisse 3 700 miljoni euro suurune summa, mis on täielikult seotud üheteistkümnenda EAFiga.

2.10.3. Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Suletud EAFidest ümberpaigutatud vahendid	627	1 625	—	—	2 252	2 252

Sellesse rubriiki kuuluvad suletud EAFidest kaheksandasse ja üheksandasse EAFi ümberpaigutatud vahendid.

2.10.4. Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	Kokku
Saldo seisuga 31.12.2019	(2 510 )	2 109	265	136	—
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	(2)	(69)	71	—	—
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	—	—	(147)	147	—
Saldo seisuga 31.12.2020	(2 512 )	2 041	188	283	—
Kümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	—	(23)	23	—	—
Üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide vabastatud summad	—	—	(110)	110	—
Saldo seisuga 31.12.2021	(2 512 )	2 018	101	394	—

Sellesse rubriiki kuuluvad ühest toimivast EAFist teise ümberpaigutatud vahendid.

Alates Cotonou lepingu jõustumisest paigutatakse kõik toimivate varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast vabastamist ümber kõige viimasena käivitatud EAFi. Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saajafondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti. Kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud vahendeid saab kohustustega siduda vaid sisekokkuleppes sätestatud tingimustel.

3. TULEMIARUANDE LISAD

TULUD

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	2021	2020
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu	3.1	27	92
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud	3.2	48	43
Kokku		75	135

3.1. MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULU

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu on seotud tehingutega, mille puhul ülekandja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid. Peamiselt hõlmab see rubriik komisjonilt aasta jooksu saadud summasid ja sissenõutud tegevuskulusid.

(miljonites eurodes)
	Lisade punkt	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	2021	2020
Kulude sissenõudmine		—	1	—	7	8	39
Kaasrahastamisest saadud tulu	3.1.1	—	—	—	19	19	53
Kokku		—	1	—	26	27	92

Kogutulu mittekaubanduslikest tehingutest vähenes 65 miljoni euro võrra, jõudes pärast märkimisväärset kasvu 2020. aastal tagasi tavapärasele tasemele (2019. aastal 28 miljonit eurot). 2020. aastal oli tegevus aegumisklausli saabuvat tähtpäeva (31. detsember 2020) arvestades kogu EAFi lõikes aktiivsem ja selle tagajärjel suurenes kaasrahastamisest saadud tulu.

Kulude sissenõudmise vähenemine on suuresti selgitatav asjaoluga, et võrreldes 2020. aastaga väljastati 2021. aastal väiksem arv sissenõudekorraldusi.

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu jaguneb eelarve täitmise laadi alusel järgmiselt.

(miljonites eurodes)

2021

2020

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

ELi delegatsioonid

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

kolmandad riigid

avalik-õiguslikud asutused

(13)

rahvusvahelised organisatsioonid

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

Kokku

3.1.1. Kaasrahastamisest saadud tulu

Saadud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumidele ja seetõttu ei tohiks need laekumisel tulemiaruannet mõjutada.- Osamaksud jäävad kohustiste alla (vt lisade punktid 2.6.2 ja 2.7.2) kuni saadud vahenditega seotud tingimuste täitmiseni, see tähendab kuni rahastamiskõlblike kulude tekkimiseni (vt lisade punkt 3.4). Seejärel kajastatakse vastav summa tulemiaruandes kaasrahastamisest saadud mittekaubandusliku tuluna. Seega puudub mõju eelarveaasta tulemile.

3.2. KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

Kaubanduslikest tehingutest ja sündmustest saadud tulud on seotud sellist liiki tehingutega nagu teenuste osutamine, kaupade müük ja üksuse varade kasutamine teiste poolt, mille tulemusel teenitakse intresse, litsentsitasusid ja dividende.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	2021	2020
Finantstulud	—	—	(22)	(4)	(26)	6
Muud tulud	—	5	14	55	74	37
Kokku	—	5	(8)	51	48	43

Finantstulud on negatiivsed, sest eelmise aasta hinnanguline tulu oli jooksva aasta hinnangulisest tulust suurem. Hinnangute vähenemine tuleneb mitme asjaolu koosmõjust. Esiteks järeldati täiendava analüüsi põhjal, et Aafrika-ELi taristuprojektist saadav intress (18 miljonit eurot), mis aasta varem oli hõlmatud finantstulu viitlaekumiste alla, moodustab osa usaldusfondi tehtavatest osamaksudest ja seda ei tule EAFile maksta. Teiseks vähenes sissenõudekorralduste hilinenud maksmiselt kogunenud intress eelmise aastaga võrreldes 8 miljoni euro võrra.

Muud tulud koosnevad peamiselt kasumist, mis saadakse vahetuskursierinevustest. Vastav vahetuskursierinevustest tulenev kahjum kajastatakse muude kulude all (vt lisade punkt 3.6).

KULUD

Selle rubriigi alla kuuluvad tegevusega seoses kantud kulud.

3.3. ABIMEETMED

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	2021	2020
Programmikohane abi	—	(4)	(19)	1 268	1 244	2 889
Makromajanduslik toetus	—	7	—	—	7	(8)
Valdkondlik poliitika	—	(2)	—	(2)	(5)	3
AKV riikide sisesed projektid	—	—	228	724	951	1 019
Hädaabi	—	6	7	(6)	6	19
Muud abiprogrammid	—	—	—	(1)	(1)	—
Institutsioonidele ettenähtud toetus	—	—	(1)	15	14	13
Usaldusfondide osamaksud	—	—	—	646	646	673
Kokku	—	7	214	2 644	2 864	4 607

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist eri tegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid.

2021. aastal vähenesid tegevuskulud oluliselt (1 734 miljoni euro võrra), peamiselt üheteistkümnenda EAFi kulude vähenemise tõttu (4 179 miljonilt eurolt 2020. aastal 2 644 miljonile eurole 2021. aastal) koos kümnenda EAFi kulude vähenemisega (462 miljonilt eurolt 2020. aastal 214 miljonile eurole 2021. aastal). Kõnealune vähenemine on tingitud COVID-19 pandeemiast ja poliitilistest kriisidest mitmes piirkonnas, mis aeglustasid ja takistasid rakendamist aasta jooksul, eelkõige delegatsioonides (vt lisade punkt 2.4). Lisaks olid üheteistkümnenda EAFi kulud 2020. aastal erakordselt suured, sest aegumisklausli saabuva tähtpäeva (31. detsember 2021) tõttu oli lepingute ja tehtud maksete arv suurem.

Peale selle on kümnenda EAFi kulude muutused kooskõlas EAFi tegevustsükliga ning seotud avatud lepingute arvu muutumisega. 2021. aastal viidi lõpule paljude kümnenda ja varasemate EAFidega seotud lepingute täitmine ning lepingud lõpetati, mille tagajärjel nende EAFide raames kantud kulud vähenesid. Aasta lõpu seisuga oli avatud lepingute arv kümnenda EAFi raames 33 % väiksem kui 2020. aastal.

Üheteistkümnenda EAFi puhul tuleneb kulude vähenemine peamiselt vähenemisest kolmes valdkonnas:

1)	programmikohane abi (2020. aastal 2 889 miljonit eurot ja 2021. aastal 1 244 miljonit eurot);

2)	AKV riikide sisesed projektid (2020. aastal 1 019 miljonit eurot ja 2021. aastal 951 miljonit eurot) ja

3)	usaldusfondide osamaksud (2020. aastal 673 miljonit eurot ja 2021. aastal 646 miljonit eurot).

3.4. KAASRAHASTAMISE KULUD

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	2021	2020
Kaasrahastamine	—	—	—	19	19	53

Selles rubriigis on kajastatud 2021. aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Tuleb märkida, et tekkinud kulud sisaldavad prognoositavalt järgmisse eelarveaastasse ülekantavaid summasid (ja seega ka prognoositavalt tühistatavaid eelmise aasta summasid).

Nagu eespool märgitud, oli 2020. aasta erakordne aegumisklausli tähtaja saabumise tõttu, mille tagajärjel oli rakendamise tase kõrgem. Kaasrahastamise summa 2021. aastal on kaasrahastamise tavapärase tasemega rohkem kooskõlas (2019. aastal 14 miljonit eurot) (vt lisade punkt 2.3).

Vastavalt kaasrahastamist käsitlevatele raamatupidamiseeskirjadele ei olnud nendel summadel mõju majandusaasta tulemile, sest need kajastati nii kaasrahastamise kuludes kui ka kaasrahastamisest saadud tulus (lisade punkt 3.1.1).

Abimeetmed ja kaasrahastamise kulud eelarve täitmise liikide kaupa

(miljonites eurodes)

2021

2020

Otsene eelarve täitmine

Täitja:

komisjon

168

ELi rakendusametid

usaldusfondid

(515)

ELi delegatsioonid

658

1 969

315

2 170

Kaudne eelarve täitmine

Täitja:

EIP ja EIF

113

(67)

rahvusvahelised organisatsioonid

1 053

1 268

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

204

243

avalik-õiguslikud asutused

212

248

kolmandad riigid

983

795

ELi asutused koos avaliku ja erasektori partnerlusega

2 568

2 490

Kokku

2 883

4 660

3.5. FINANTSKULUD

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	2021	2020
Laenude ja nõuete väärtuse langusest tekkinud netokahjum	—	—	—	1	1	—
Kahjum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest	—	—	—	1	1	—
Sissenõutavate summade allahindlus	—	(7)	23	1	17	21
Kokku	—	(7)	23	3	20	21

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli laenude väärtuse langusest tekkinud realiseerimata netokahjum 1 miljon eurot.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarade 1 miljoni euro suurused finantskulud on seotud peamiselt vahetuskursierinevuste, intresside ja õiglase väärtuse muutumisega, eelkõige ABC fondi puhul.

Üheksanda EAFi puhul on negatiivne summa rubriigis „Sissenõutavate summade allahindlus“ põhiliselt tingitud eelmise aasta sulgemisel reserveeritud summade tühistamisest. 2020. aastal olid aeguvatest sissenõudekorraldustest (üle kahe aasta), pankrottidest ja loobumistest tulenevad ebatõenäoliselt laekuvad hinnangulised summad suuremad kui 2021. aastal.

3.6. MUUD KULUD

Selle rubriigi alla kuuluvad sellised halduskulud nagu välisteenused (v.a IT-teenused), kasutusrendi kulud, teavitamine ja väljaanded, koolituskulud jm.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	2021	2020
Haldus- ja IT-kulud	—	—	4	94	98	120
Realiseeritud kahjum klientide vastu esitatud nõuetest	—	6	0	0	7	4
Kahjum vahetuskursi muutustest	—	5	11	25	41	72
Kokku	—	11	16	119	145	197

Rubriik „Haldus- ja IT-kulud“ hõlmab EAFi ja komisjoni sisekokkuleppel põhinevaid summasid nende halduskulude katmiseks, mida nii peakorter kui ka delegatsioonid on seoses EAFi programmide juhtimisega kandnud. Nn toetuskulud hõlmavad peamiselt projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud kulusid, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi, finantsjuhtimise, prognoosimise jm kulusid.

Selle rubriigi alla kuuluvate summade vähenemine on tingitud haldus- ja IT-kulude vähenemisest (2020. aastal 120 miljonit eurot) ja vahetuskursi muutustest saadud kahjumiga seotud kulude vähenemisest (2020. aastal 72 miljonit eurot).

Vahetuskursside muutustest tekkinud kahjumi oluline vähenemine on peamiselt tingitud 31. detsembri 2021. aasta seisuga hoitavate valuutasaldode ümberhindamisest tuleneva realiseerimata kahjumiga.

4. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED NING MUUD OLULISED AVALDATAVAD ANDMED

4.1. TINGIMUSLIKUD VARAD

Tingimuslikud varad on võimalikud varad, mis tulenevad möödunud sündmusest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Eelmaksetagatised	—	—	3	—	44	49
Täitmistagatised	—	7	3	—	11	12
Lisatagatised	—	5	3	—	9	9
Kokku	—	13	6	—	20	21

Eelmaksetagatisi nõutakse teatavatel juhtudel ettemaksete tegemisel vahendite saajatelt, kes ei ole liikmesriigid.

Selleks et EAFist rahaliste vahendite saajad täidaksid EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõutakse täitmistagatisi.

Lisatagatised on seotud ainult ehitustööde hankelepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 % vahendite saajale tehtavatest vahemaksetest eesmärgiga tagada, et töövõtjad täidavad oma kohustusi. Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena. Hankija loal võib töövõtja selle asemel esitada lisatagatise, mis asendab vahemaksest kinnipeetud summasid. Need saadud tagatised on kajastatud tingimuslike varadena.

Eelarve kaudse täitmise raames hallatavate lepingute puhul antakse tagatised avaliku sektori hankijale, mitte EAFile, mistõttu EAF neid ei kajasta (vt lisade punkt 2.2.4).

4.2. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

Tingimuslikud kohustised on võimalikud kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli, või olemasolevad kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest, mille puhul vahendite väljavool ei ole tõenäoline või summat ei saa piisava usaldusväärsusega hinnata.

4.2.1. Antud tagatised

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Antud tagatised	—	—	—	(7)	(7)	(3)

Eelmises tabelis on esitatud EAFi võimalikud tulevased maksed seoses EIP grupile või muudele finantseerimisasutustele antud tagatistega. Summad on esitatud ilma nende programmide puhul kajastatud finantseraldiste või finantskohustisteta.

7 miljoni euro suurune summa on täielikult seotud tagatisega EURITZi rahastamisvahendi raames.

4.3. MUU OLULINE TEAVE

4.3.1. Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

Allpool avaldatud summa koosneb eelarvelistest täitmata kulukohustustest, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on tulemiaruandes kajastatud kuluna. Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need tekivad alati mitmeaastaste programmidega seoses.

(miljonites eurodes)
	8. EAF	9. EAF	10. EAF	11. EAF	31.12.2021	31.12.2020
Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud	—	21	408	5 926	6 355	7 224

Täitmata kulukohustuste vähenemine tuleneb suuresti eelarveliste täitmata kulukohustuste vähenemisest, mis moodustasid kokku 7 993 miljonit eurot (2020. aastal 9 286 miljonit eurot). See vähenemine on peamiselt tingitud aasta jooksul võetud individuaalsete kulukohustuste väiksemast arvust uute probleemide tõttu, mis takistasid rakendamist eelkõige delegatsioonides (vt lisade punkt 2.2).

5. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud rahavoogude juhtimise toimingutega.

5.1. RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

EAFi rahavoogude juhtimise toimingute haldamist käsitlevad reeglid ja põhimõtted on sätestatud üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes.

Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid.

a)	Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantseerimisasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid.

b)	Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes.

c)	EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

Lisaks erikontodele on komisjon avanud finantseerimisasutustes (nii keskpankades kui ka kommertspankades) EAFi nimel ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad tegevus- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt.

5.2. VALUUTARISK

EAFi valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon

(miljonites eurodes)
	31.12.2021					31.12.2020
	USA dollar (USD)	Taani kroon (DKK)	Euro	Muu	Kokku	USA dollar (USD)	Taani kroon (DKK)	Euro	Muu	Kokku
Finantsvarad
Müügivalmis finantsvarad	—	—	—	—	—	2		31	—	33
Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad (*2)	8	—	30	—	39	—		—	—	—
Nõuded (*3)	—	—	8	—	8	65	—	69	6	140
Raha ja raha ekvivalendid	3	—	991	—	994	2	—	726	—	728
	11	—	1 029	—	1 040	69	—	826	6	901
Finantskohustised
Võlgnevused (*4)	—	—	—	—	—	(16)	(6)	(605)	10	(617)
	—	—	—	—	—	(16)	(6)	(605)	10	(617)
Kokku	11	—	1 029	—	1 040	53	(6)	221	16	284

5.3. INTRESSIRISK

EAF ei laena raha ning seepärast tal intressiriski suhtes riskipositsioon puudub.

Siiski saab ta erinevatel pangakontodel hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele.

Osamaksud EAFi eelarvesse kannab liikmesriik erikontole, mille ta on avanud selleks väljavalitud finantseerimisasutuses. Mõne konto intressimäär võib praegu olla negatiivne, mistõttu on nende kontode saldode minimeerimiseks võetud likviidsuse juhtimise meetmeid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2016/888 (8) katab nende kontode negatiivse intressi asjaomane liikmesriik.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi arvutamine seotud turu viiteintressimääraga ja seda korrigeeritakse vastavalt kõnealuse intressimäära kõikumistele. Selle tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad turuintressimääradest.

5.4. KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE RISK)

Maksimaalne krediidiriski positsioon

Finantsvarade puhul on esitatud summad bilansilised netojääkmaksumused ja kajastavad EAFi krediidiriski positsiooni aruandeperioodi lõpus.

(miljonites eurodes)
	31.12.2021
Finantsvarad
Antud laenud	1
Raha ja raha ekvivalendid	994
Kaubanduslikud nõuded (*5)	8
Antud tagatised
Finantstagatiste lepingud	8
Kokku seisuga 31.12.2021	1 011

Rahastamisvahenditega seotud laenud: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)
31.12.2021
	1. etapp	2. etapp	3. etapp	Krediidi-riski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Krediidireiting
Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga	—	—	—	—	—
Üle keskmise kvaliteediga	—	—	—	—	—
Alla keskmise kvaliteediga	—	—	—	—	—
Muud kui investeerimiskvaliteediga ja makseviivitusega	—	—	3	—	3
Bilansiline brutojääkmaksumus	—	—	3	—	3
Miinus kahju allahindlus	—	—	2	—	2
Bilansiline netojääkmaksumus	—	—	1	—	1

Raha ja raha ekvivalendid: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)
	31.12.2021
Krediidireiting
Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga	751
Üle keskmise kvaliteediga	241
Alla keskmise kvaliteediga	2
Muud kui investeerimiskvaliteediga ja makseviivitusega	—
Bilansiline brutojääkmaksumus	994
Miinus kahju allahindlus	—
Bilansiline netojääkmaksumus	994

Nõuded: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)
31.12.2021
	Tähtaeg ei ole saabunud	Tähtajaks tasumata	Tähtajaks tasumata	Tähtajaks tasumata	Tähtajaks tasumata	Kokku
	Tähtaeg ei ole saabunud	0–30 päeva	31–90 päeva	91 päeva kuni 1 aasta	> 1 aasta	Kokku
Bilansiline brutojääkmaksumus	8	—	—	—	—	8
Miinus kahju allahindlus	—	—	—	—	—	—
Bilansiline netojääkmaksumus	8	—	—	—	—	8

Kaubanduslike nõuete analüüsi põhjal ja ajakohastatud ELi raamatupidamiseeskirjale nr 11 ülemineku eesmärgil ei ole 1. jaanuari 2021 seisuga vaja kirjendada EAFi 2021. majandusaasta aruandes kajastatud nõuete väärtuse languse korrektsiooni.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad: krediidikvaliteet

2021. aastal on käesolevas raamatupidamise aastaaruandes sisalduvad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad seotud omakapitaliinvesteeringutega, mille puhul puudub krediidirisk (vt lisade punkt 2.1).

2020. majandusaasta aruandes avaldatud krediidiriski andmed

Teavitamise eesmärgil esitatakse 2020. majandusaasta aruandes krediidiriski kohta avaldatud andmed, mis olid järgmised.

Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega finantsvarad

(miljonites eurodes)
	Kokku	Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega	Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega
	Kokku	Tähtajaks tasutud ja langemata väärtusega	< 1 aasta	1–5 aastat	> 5 aasta
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	140	124	7	9	—
Kokku seisuga 31.12.2020	140	124	7	9	—

Finantsvarad riskikategooriate kaupa

(miljonites eurodes)
	31.12.2020
	Nõuded	Raha	Kokku
Vastaspooled, kellel on välisreiting
Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga	9	372	381
Üle keskmise kvaliteediga	—	211	211
Alla keskmise kvaliteediga	—	145	145
Muud kui investeerimiskvaliteediga	—	—	—
	9	728	737
Vastaspooled, kellel puudub välisreiting
Rühm 1 (varasemate makseviivitusteta võlgnikud)	131	—	131
Rühm 2 (varasema makseviivitusega võlgnikud)	—	—	—
Kokku	131	—	131
Kokku	140	728	868

5.5. LIKVIIDSUSRISK

Finantskohustiste jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

Sellesse rubriiki kuuluvad finantskohustised ja võlgnevused on esitatud bilansilises jääkmaksumuses.

(miljonites eurodes)
	< 1 aasta	1–5 aastat	> 5 aasta	Kokku
Finantskohustised seisuga 31.12.2021	501	6	—	508
Finantskohustised seisuga 31.12.2020	615	2	—	617

EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud rahavarude kogusumma on alati piisav maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga.

Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul kehtib hooajalisus.

Selle tagamiseks, et rahalistest vahenditest piisaks alati mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavate maksete katmiseks, vahetavad komisjoni rahavoogude juhtimise üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet kassaseisu kohta.

Lisaks eelnevale tagavad EAFi rahavoogude juhtimise toimingutes kasutatavad automatiseeritud likviidsuse juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

6. SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

EAFiga seotud osapooled on ELi Bêkou usaldusfond, ELi Aafrika usaldusfond ja Euroopa Komisjon. Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa EAFi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid.

EAFi juhib Euroopa Komisjon ja sel ei ole eraldi juhtkonda. Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas komisjonis töötavate ELi ametnike rahalised õigused on avaldatud Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruande rubriigis 7.2 „Juhtivtöötajate peamised rahalised õigused“.

7. BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Ukraina

Kooskõlas ELi raamatupidamiseeskirjaga nr 19 („Aruandekuupäeva järgsed sündmused“) on 2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda mittekorrigeeriv sündmus, seega ei nõua see mingite käesolevas raamatupidamise aastaaruandes 31. detsembri 2021. aasta seisuga esitatud andmete korrigeerimist. Järgnevatel aruandeperioodidel võib sõda mõjutada teatavate varade ja kohustiste kajastamist ja hindamist bilansis ning ka teatavaid tulemiaruandes kajastatud tulusid ja kulusid. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal esinevate faktide ja asjaolude põhjal ning eelkõige muutuva olukorra tõttu ei saa Ukrainas toimuva sõja finantsmõju EAFile usaldusväärselt hinnata.

Käesoleva majandusaasta aruande edastamise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki muust olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva punkti all nõutav. Majandusaasta aruanne koos lisadega on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

8. EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

Eelarveaasta tulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte, eelarve täitmise tulemus aga kassapõhise arvestuse reeglite kohaselt. Kuna nii eelarveaasta tulem kui ka eelarve täitmise tulemus on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes. Täpsem teave peamiste võrreldavate artiklite laadi kohta on esitatud tabelite lisades.

(miljonites eurodes)
	2021	2020
EELARVEAASTA TULEM	(2 974 )	(4 744 )
Tulud
Nõuded, mis ei mõjuta eelarve täitmise tulemust	—	(2)
Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded	(6)	(23)
Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded	20	13
Laekumised, mis kajastatakse vastava kulukohustuse makseid vähendavana	13	61
Viitlaekumised (neto)	(69)	(33)
Muu	—	—
Kulud
Aruandeaasta maksmata kulud	111	119
Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud	(741)	(817)
Eelmaksete netomõju	(295)	(281)
Viitvõlgnevused (neto)	539	1 102
EELARVE TÄITMISE TULEMUS	(3 401 )	(4 604 )

8.1. VÕRRELDAVAD TULUARTIKLID

Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele.

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kuid eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda.

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Eelmaksete netomõju rida viitab eelmaksete tasaarvestamisele vahendite saajatelt sissenõutud summadega. Nende laekumiste puhul on tegemist eelarve tuludega, kuid neil ei ole mõju tulemile, mistõttu tuleb need võrdlemise eesmärgil juurde arvata.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult netomõju, s.t aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta tühistatud viitlaekumised.

8.2. VÕRRELDAVAD KULUARTIKLID

Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad eelarveaasta tulemis, kuid ei kuulu eelarve kulude hulka. Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või korrektsioonide korral vähendavad kulusid.

Tühistatud maksetest tekkivad laekumised ei mõjuta eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele.

Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algset eelmakset hakatakse käsitama eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Viitvõlgnevuste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, s.t EAFi vahendite saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta vahendite saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult viitvõlgnevuste netomõju, s.t aruandeaasta viitvõlgnevusi, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate tühistatud viitvõlgnevused.

EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021 (9)

TAUSTTEAVE ELi BÊKOU USALDUSFONDI KOHTA

Liidu usaldusfondide üldine taust

Asutamine

Kooskõlas liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (11) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“). Liidu usaldusfondid luuakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel hädaolukorra ajal ja pärast hädaolukorda võetavate, kriisidele reageerimiseks vajalike meetmete jaoks või temaatiliste meetmete jaoks.

Liidu usaldusfondi loob oma otsusega Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist või neilt heakskiidu saamist. Otsus sisaldab ka teiste rahastajatega sõlmitavat moodustamise kokkulepet.

Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:

—	liidu sekkumine loob lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

—	liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus ja kaasnevad juhtimiseelised ning see tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle;

—	liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata;

—	liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse.

Olemasolevad ELi usaldusfondid

Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi.

—	ELi BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond eesmärgiga toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte. Loodi 15. juulil 2014.

—	ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks. Loodi 15. detsembril 2014.

—	ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Loodi 12. novembril 2015.

—	ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast ja kiiret konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks. Loodi 12. detsembril 2016.

Missioon

ELi Bêkou usaldusfond loodi eesmärgiga edendada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimist ja ülesehitamist. Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt on selle peamine eesmärk „anda järjepidevat ja sihipärast abi haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõime suurendamiseks ja toetada kõiki Kesk-Aafrika kriisist väljumise ja ülesehitamisega seotud aspekte, koordineerida tööd lühikese, keskmise pikkusega ja pika aja jooksul ning aidata naaberriikidel kriisi tagajärgedega toime tulla“.

Põhitegevus

Liidu usaldusfondi on koondatud eri rahastajatelt saadud vahendid, et rahastada programme vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. Alates ELi Bêkou usaldusfondi loomisest 2014. aasta juulis on usaldusfond vastu võtnud 22 programmi ja jõudnud enam kui 2,5 miljoni vahendite saajani. Programmid on loodud selleks, et aidata Kesk-Aafrika Vabariigil ja selle elanikkonnal toime tulla 2013. aasta kriisi tagajärgedega. Konkreetsemalt on ELi Bêkou usaldusfondi eesmärk tagada juurdepääs põhiteenustele (peamiselt tervishoid, veevarustus ja kanalisatsioon), elavdada majandust, soodustada töökohtade loomist ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja leppimist.

Juhtimine

ELi Bêkou usaldusfondi juhtimise tagab Euroopa Komisjon, kes tegutseb ka usaldusfondi kahe juhtorgani – nõukogu ja tegevjuhtkonna – sekretariaadina. ELi Bêkou usaldusfondi nõukogusse ja tegevjuhtkonda kuuluvad rahastajate, komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad, Kesk-Aafrika Vabariigi ametiasutuste esindaja ning vaatlejad. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle kodukord on sätestatud liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes.

Nõukogu põhiülesanne on usaldusfondi üldise strateegia koostamine ja läbivaatamine. Tegevjuhtkond vastutab fondist rahastatavate meetmete väljavalimise eest ja teeb järelevalvet nende rakendamise üle. Lisaks kiidab ta heaks usaldusfondi rahastatud meetmete majandusaasta aastaaruanded ja iga-aastased tegevusaruanded.

Rahastamisallikad

ELi Bêkou usaldusfondi rahastatakse rahastajate toetustest.

Majandusaasta aruanne

Aruande koostamise alus

Majandusaasta aruannete koostamise õigusraamistik ja tähtpäevad on sätestatud lepingus, millega asutatakse Euroopa Liidu Kesk-Aafrika Vabariigi usaldusfond (ELi Bêkou usaldusfond) ja kehtestatakse selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi moodustamise kokkulepe“). Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt eeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad) ja mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS).

Peaarvepidaja

Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi liidu usaldusfondide peaarvepidaja. Peaarvepidaja vastutab kõikidele liidu usaldusfondidele ühise raamatupidamisarvestuse korra ja kontoplaani kehtestamise eest. Komisjoni siseaudiitoril, OLAFil ja kontrollikojal on liidu usaldusfondi suhtes samasugused volitused, nagu neil on komisjoni muu tegevuse suhtes. Liidu usaldusfondidele tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit.

Majandusaasta aruande sisu

Majandusaasta aruandes käsitletakse ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini ning see sisaldab raamatupidamise aastaaruannet ja eelarve täitmise aruandeid. Kui raamatupidamise aastaaruanne ja seda täiendavad lisad koostatakse tekkepõhise arvestuse alusel, siis eelarve täitmise aruanded põhinevad eeskätt raha liikumisel.

Esialgsetest aruannetest eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni jõudmise protsess

Majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Peaarvepidaja koostatud esialgne majandusaasta aruanne edastatakse järgmise aasta 15. veebruariks tegevjuhtkonnale, kes seejärel edastab selle audiitorühingule, mille üksus on valinud pakkumismenetluse teel. Pärast auditit koostab peaarvepidaja lõpliku majandusaasta aruande ja esitab selle heakskiitmiseks tegevjuhtkonnale (artikli 8 lõike 3 punkti 4 alapunkt c).

ELi Bêkou usaldusfondi majandusaasta aruanne on konsolideeritud Euroopa Arengufondi majandusaasta aruandesse.

Tähtsaimad sündmused tegevustasandil

Eelarveaastal saavutatud tulemused

EL käivitas oma esimese usaldusfondi (ELi usaldusfond) – Bêkou (sango keeles „lootus“) usaldusfondi – 2014. aasta juulis, et aidata Kesk-Aafrika Vabariiki ja selle elanikkonda pärast 2013. aasta kriisi. ELi Bêkou usaldusfondi eesmärk on tagada juurdepääs põhiteenustele (peamiselt tervishoid ning veevarustus ja kanalisatsioon), toetada maaelu arengut ja majanduse taastumist ning edendada leppimist. Alates loomisest on ELi Bêkou usaldusfond rahastanud 22 programmi ja jõudnud enam kui pooleni riigi elanikkonnast.

Hoolimata rahuleppe sõlmimisest 2019. aasta veebruaris muutus julgeolekuolukord 2021. aastal äärmiselt halvaks ja humanitaarvajadused kasvasid sel määral, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo nimetas seda „suurimaks humanitaarhädaolukorraks alates 2015. aastast“. Sellises keerukas ja ebakindlas keskkonnas tegutsedes kasutas ELi Bêkou usaldusfond ära oma suhtelisi eeliseid – paindlikkust ja kohanemisvõimet muutuvate oludega. Lisaks oli ELi Bêkou usaldusfond endiselt peamine vahend, millega suurendatakse nii elanikkonna kui ka riigi toimetulekuvõimet, ühendades humanitaarabi ja arenguabi andmise ning rahu tagamise.

Tegevustasandil tähtsamad sündmused 2021. aastal

2020. aasta detsembris tehti otsus ELi Bêkou usaldusfondi teise ja viimase pikendamise kohta kuni 31. detsembrini 2021. 2021. aastal mõjutas ELi Bêkou usaldusfondi projektide elluviimist julgeolekuolukorra järsk halvenemine. Pärast üldvalimiste korraldamist 2020. aasta detsembris vaidlustas mässuliste rühmituste liit selle tulemused ja üle kogu Kesk-Aafrika territooriumi hakkas levima vägivaldne konflikt. Kuigi olukord pealinnas Banguis ei muutunud nii ohtlikuks, tekitas konflikt suuri julgeolekuprobleeme ja juurdepääsupiiranguid enamikule Bêkou partneritele.

ELi Bêkou usaldusfond võttis küll 2020. aastal vastu programmi, millega toetatakse elanikkonnakaitse elluviimist Kesk-Aafrika Vabariigis, kuid julgeolekuolukorda ja institutsioonilist keskkonda ei peetud enam piisavalt soodsaks, et alustada selle programmi rakendamist. Sellest tulenevalt vabastati 4 miljoni euro ulatuses kulukohustusi, mis võeti uuesti kasutusele riigi kaguosa sotsiaal-majanduslikule arengule suunatud programmi jaoks (RELSUDE).

2021. aastal jätkus reageerimine COVID-19 puhangule. Kuigi pandeemia mõju ELi usaldusfondi tegevusele ei olnud sel aastal nii suur, häiris kehtestatud sanitaarmeetmetest ja jätkuvast konfliktist põhjustatud ebastabiilsus juba niigi väga nõrkade institutsioonide tegevust ning riigis halvenes põhiteenuste osutamine. Täites oma rolli hädaabi ja arengu vahelise ühenduslülina suurendas ELi Bêkou usaldusfond oma eraldisi programmide „Tervishoid III“ ja WASH kaudu, jätkates haavatavate elanikkonnarühmade toetamist.

2021. aasta lõpuks oli ELi Bêkou usaldusfond viinud lõpule kulukohustuste võtmise ja kõikide saadud osamakse käsitlevate lepingute sõlmimise, välja arvatud seire, hindamise, auditeerimise ja teavitamise jaoks broneeritud vahendite puhul, mille kohta võib lepinguid sõlmida kuni ELi Bêkou usaldusfondi rakendamisperioodi lõpuni 31. detsembril 2025. Aasta jooksul tehti täiendavaid jõupingutusi rahaliste vahendite puudujäägi vältimiseks ja tegevjuhtkond suurendas vahendeid järgmistele sektoritele: vesi ja kanalisatsioon (4,5 miljonit eurot), sotsiaal-majanduslik taastumine RELSUDE (5,38 miljonit eurot), „Leppimine II“ (1,45 miljonit eurot), „Tervishoid III“ (0,34 miljonit eurot) ja tehnilise koostöö rahastu „FATC II“ (1,23 miljonit eurot).

Eelarve ja eelarve täitmine

Tulude poolel olid rahastajad 2021. aasta lõpuks võtnud seoses ELi usaldusfondiga kohustusi rohkem kui 310 miljoni euro ulatuses, mida on 1,89 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal. Esitati kõik rahastamissertifikaadid.

Nagu kirjeldatud, siis võeti 2021. aastal otsustamistasandil 13 miljoni euro ulatuses kulukohustusi lisatoetuste kaudu ELi Bêkou usaldusfondi raames käimasolevatele meetmetele. Selle eesmärk oli toetada vee- ja kanalisatsioonisektorit, sotsiaal-majanduslikku taastumist, tervishoidu, leppimist ja ELi usaldusfondi tehnilise koostöö rahastu ulatuslikumat rahastamist. Nagu on kirjeldatud tegevustasandi tähtsamaid sündmusi käsitlevas jaos, hõlmasid need lisatoetused Kesk-Aafrika Vabariigi sotsiaal-majandusliku ja julgeolekuolukorra muutustele reageerimise seisukohast strateegilisi sektoreid, samuti oli nende eesmärk toetada partnereid meetmete kestlikkuse tugevdamisel seoses üleminekuga ELi Bêkou usaldusfondilt uuele instrumendile „Globaalne Euroopa“.

ELi Bêkou usaldusfond sõlmis 2021. aastal seitse uut lepingut ja 14 kulude pikendamise lepingu lisa kogumaksumusega ligi 35 miljonit eurot. Uute lepingutega toetatakse näiteks tervishoiuministeeriumile ja naisküsimuste ministeeriumile antava tehnilise abi rakendamist, leppimis- ja sotsiaalse sidususe programme Kesk-Aafrika noortele suunatud projekti kaudu, soolise vägivalla ennetamist ning riigi majanduslikku arengut linnapiirkondades ettevõtluse kutseliseks muutmise ja soodustamise kaudu.

Samuti maksti 2021. aastal välja üle 36 miljoni euro. Alates ELi Bêkou usaldusfondi loomisest on välja makstud kokku peaaegu 233 miljonit eurot.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises:

—	tegevuskulud on vähenenud 938 000 euro võrra, ülesehitusabi, linnade arenduse ja juhtimise, kutseõppe ja erasektori arendamisega seotud kulud on aga kasvanud, sest elanikkonnakaitse alt suunati vahendeid ümber sotsiaal-majandusliku arengu jaoks;

—	eelmaksed vähenesid 5 924 000 euro võrra, sest sõlmitud uute lepingute väiksema väärtuse tõttu tehti vähem ettemakseid (2021. aastal sõlmiti uusi lepinguid ja tehti lepingutesse muudatusi 36 miljoni euro ulatuses võrreldes 53 miljoni euroga 2020. aastal);

—	finantskohustised vähenesid 14 671 000 euro võrra, sest rahastajate sissemakstud osamaksud ei ole piisavad iga-aastaste väljaminevate maksete katmiseks. Selle tulemusel vähenesid ka raha ja raha ekvivalendid.

BILANSS

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
PÕHIVARA
Eelmaksed	214	2 418
	214	2 418
KÄIBEVARA
Eelmaksed	11 762	15 482
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	4 446	5 340
Raha ja raha ekvivalendid	3 792	7 339
	20 000	28 161
VARAD KOKKU	20 214	30 579
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	(3 167 )	(17 838 )
	(3 167 )	(17 838 )
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	(2 847 )	(795)
Viitvõlgnevused	(14 200 )	(11 947 )
	(17 047 )	(12 741 )
KOHUSTISED KOKKU	(20 214 )	(30 579 )
NETOVARA	—	—

TULEMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	2021	2020
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Tulu annetustest	46 995	47 889
Kulude sissenõudmine	—	115
Tulud kokku	46 995	48 004
KULUD
Tegevuskulud	(46 021 )	(46 959 )
Finantskulud	(48)	(68)
Muud kulud	(925)	(978)
Kulud kokku	(46 995 )	(48 004 )
EELARVEAASTA TULEM	—	—

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	2021	2020
Eelarveaasta tulem	—	—
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine	5 924	3 685
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine	894	(3 487 )
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)	(14 671 )	(11 889 )
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	2 052	784
Viitvõlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	2 254	814
NETORAHAVOOD	(3 547 )	(10 093 )
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)	(3 547 )	(10 093 )
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	7 339	17 432
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	3 792	7 339

ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2021 (12)

TAUSTTEAVE ELi AAFRIKA USALDUSFONDI KOHTA

Liidu usaldusfondide üldine taust

Asutamine

Kooskõlas liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (13) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (14) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“). Liidu usaldusfondid luuakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel hädaolukorra ajal ja pärast hädaolukorda võetavate, kriisidele reageerimiseks vajalike meetmete jaoks või temaatiliste meetmete jaoks.

Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:

—	liidu sekkumine loob lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige oma ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

—	liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus ja kaasnevad juhtimiseelised ning see tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle;

—	liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata;

—	liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse.

Olemasolevad ELi usaldusfondid

Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi.

—	ELi BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond eesmärgiga toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte. Loodi 15. juulil 2014.

—	ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks. Loodi 15. detsembril 2014.

—	ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Loodi 12. novembril 2015.

—	ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast ja kiiret konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks. Loodi 12. detsembril 2016.

Missioon

ELi Aafrika usaldusfondi põhieesmärgid on toetada stabiilsuse kõiki aspekte ja anda panus rände paremasse haldamisse ning tegeleda ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, eelkõige edendades vastupanuvõimet, majanduslikke ja võrdseid võimalusi, julgeolekut ja arengut ning võideldes inimõiguste rikkumiste vastu.

Põhitegevus

Liidu usaldusfondi on koondatud eri rahastajatelt saadud vahendid, et rahastada meetmeid vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. ELi Aafrika usaldusfond tegutseb kolmes peamises geograafilises piirkonnas – Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond ning Põhja-Aafrika piirkond. Usaldusfondi projektides võivad üksikjuhtumipõhiselt osaleda ka abikõlblike riikide naaberriigid. Usaldusfond on loodud piiratud ajaks, et võtta nende piirkondade probleemide lahendamiseks lühiajalisi ja keskpika perioodi meetmeid.

Juhtimine

ELi Aafrika usaldusfondi juhtimise tagab Euroopa Komisjon, kes tegutseb ka usaldusfondi kahe juhtorgani – nõukogu ja tegevjuhtkonna – sekretariaadina. ELi Aafrika usaldusfondi nõukogusse ja tegevjuhtkonda kuuluvad rahastajate ja komisjoni esindajad; rahastamises mitteosalevate ELi liikmesriikide, abikõlblike riikide ametiasutuste ja piirkondlike organisatsioonide esindajad kuuluvad neisse vaatlejatena. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle kodukord on sätestatud liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes.

Rahastamisallikad

ELi Aafrika usaldusfondi rahastatakse rahastajate toetustest.

Majandusaasta aruanne

Aruande koostamise alus

Majandusaasta aruannete koostamise õigusraamistik ja tähtpäevad on sätestatud lepingus, millega asutatakse Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond ja kehtestatakse selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi moodustamise kokkulepe“). Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt eeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad) ja mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS).

Peaarvepidaja

Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt on komisjoni peaarvepidaja ühtlasi usaldusfondi peaarvepidaja.

Majandusaasta aruande sisu

Esialgsetest aruannetest eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni jõudmise protsess

ELi Aafrika usaldusfondi majandusaasta aruanne on konsolideeritud Euroopa Arengufondi majandusaasta aruandesse.

Tähtsaimad sündmused tegevustasandil

Eelarveaastal saavutatud tulemused

2021. aasta oli viimane aasta, mille jooksul ELi Aafrika usaldusfond sai võtta finantskohustusi, sealhulgas heaks kiita uusi meetmeid või eelarvelisi lisatoetusi ja allkirjastada uusi lepinguid või olemasolevate lepingute muudatusi. 2022. aasta seisuga jätkub ELi Aafrika usaldusfondi programmide rakendamine kuni 2025. aasta lõpuni.

2021. aasta jooksul tõendas ELi Aafrika usaldusfond järjekordselt, et tegemist on kiire ja tõhusa rakendusvahendiga, mis hõlbustab poliitikadialoogi partnerriikidega Aafrika kolmes piirkonnas, järgides innovaatilisi lähenemisviise ja andes käegakatsutavaid tulemusi kõigis kolmes piirkonnas (Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond ja Põhja-Aafrika piirkond).

ELi Aafrika usaldusfond kinnistas veelgi koostöös ELi liikmesriikide arenguasutuste, ÜRO organisatsioonide, vabaühenduste ja partnerriikidega saavutatud tulemusi, kiites kolmes piirkonnas heaks mõne uue programmi ja väga suure arvu eelarvelisi lisatoetusi kogusummas üle 242,6 miljoni euro. Seega on usaldusfondil kokku 248 heakskiidetud programmi (millele lisandub neli mitut komponenti hõlmavat programmi), mille tegevuseelarve on kokku üle 4 935,1 miljoni euro. 2021. aastal sõlmiti rakenduspartneritega uued tegevuslepingud kogusummas üle 367 miljoni euro, mis tähendab, et sõlmitud lepingute kogusumma on rohkem kui 4 918 miljonit eurot. 2021. aasta lõpuks oli tegevuskulude maksete summa ligikaudu 3 739 miljonit eurot.

2021. aastal jätkas ELi Aafrika usaldusfond jõupingutusi oma kahe eesmärgi saavutamiseks – stabiilsuse edendamiseks ning sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemiseks Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, Aafrika Sarve piirkonnas ja Põhja-Aafrika piirkonnas. Ebaseadusliku rände probleemidega tegelemiseks jätkas ELi Aafrika usaldusfond tasakaalustatud lähenemisviisi rakendamist, keskendudes ELile ja Aafrikale vastastikust huvi pakkuvatele valdkondadele – võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, vabatahtliku päritoluriiki tagasipöördumise toetamine ning päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestlik taasintegreerimine.

Eelmise aasta jooksul sai ELi Aafrika usaldusfond ELi liikmesriikidelt täiendavalt 3,5 miljonit eurot. Selle tulemusena oli ELi Aafrika usaldusfondile 31. detsembri 2021. aasta seisuga lubatud vahendite kogusumma üle 5 061,7 miljoni euro, millest 623,2 miljonit eurot moodustasid vahendid ELi liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt (Ühendkuningriik, Norra ja Šveits).

Sarnaselt varasematele aastatele nähtub Saheli ja Tšaadi järve ning Aafrika Sarve piirkonda käsitlevatest järelevalve- ja õppesüsteemi aruannetest (kättesaadavad ELi Aafrika usaldusfondi veebisaidil), et ELi Aafrika usaldusfondi eri töövaldkondades saavutati käegakatsutavaid tulemusi. Põhja-Aafrika piirkonna järelevalve- ja õppesüsteemi raames avaldati järelevalvearuanded (kättesaadavad ELi Aafrika usaldusfondi veebisaidil), mille eesmärk on analüüsida seda, kuidas ELi Aafrika usaldusfondist rahastatavad programmid toetavad fondi strateegilisi prioriteete Põhja-Aafrika piirkonnas.

Vastutust ja läbipaistvust on parandatud tõhusama teabevahetuse kaudu, mis hõlmab ELi Aafrika usaldusfondi veebisaidi regulaarset ajakohastamist, sotsiaalmeedias postituste tegemist ja teabeürituste korraldamist.

2021. aastal jätkus julgeolekuolukorra halvenemine Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, kus kasvasid bandiitlus ja kogukondadevahelised pinged. Jätkus valitsusväliste relvastatud rühmituste vägivald ja piirkonnas toimunud rohkem kui 3 600 vägivaldse rünnaku tulemusel registreeriti peaaegu 10 000 surmajuhtumit. Pidev vägivald ja äärmuslikud kliimaga seotud sündmused tõid kaasa massilise sundrände. Raskete kliimatingimuste tõttu tabasid piirkonda ka põuad ja üleujutused, mis tekitasid suure toiduga kindlustamatuse. Peale selle tõid piirkonna riikide valitsuste poolt COVID-19 leviku piiramiseks võetud meetmed kaasa toidutootmise vähenemise, inflatsiooni kasvu ja täiendavad piirangud humanitaarabile, süvendades inimeste haavatavust. Sellisel taustal kiitis ELi Aafrika usaldusfondi tegevjuhtkond heaks kolm uut programmi ja kuus eelarvelist lisatoetust kokku 75,9 miljoni euro ulatuses (millest 73,4 miljonit eurot moodustasid uued vahendid, 0,7 miljonit eurot vabastatud vahendid ja 1,8 miljonit eurot sissenõutud vahendid). Lisaks saavutas ELi Aafrika usaldusfond aasta jooksul konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi nelja strateegilise eesmärgi alusel, jätkates samal ajal jõupingutusi stabiilsuse tagamiseks.

2021. aastal järgis ELi Aafrika usaldusfond jätkuvalt terviklikku lähenemisviisi, et toetada Aafrika Sarve piirkonnas stabiilsuse ja vastupidavuse kõiki tahke, kasutades samas parimal võimalikul viisil ära oma paindlikkust COVID-19 pandeemia kasvava negatiivse mõjuga toimetulekuks. Hoolimata piirkonnas süvenenud konfliktiolukorrast ja pandeemia põhjustatud häiretest võimaldas rakenduspartnerite kaasamine täita olulised vahe-eesmärgid ELi Aafrika usaldusfondi kõigi nelja erieesmärgi puhul kooskõlas eelmistel aastatel tehtud tööga. 2021. aastal kiideti heaks üks uus programm ja 22 eelarvelist lisatoetust kogusummas 158,2 miljonit eurot. Selleks et ELi Aafrika usaldusfondi rahalisi vahendeid enne lepinguperioodi lõppu 31. detsembril 2021 tegevuseks maksimaalselt ära kasutada, vabastati kokku 136,7 miljonit eurot olemasolevate programmide kasutamata vahendeid ja nõuti sisse 16,8 miljonit eurot (peamiselt varem Eritreas elluviidavatele projektidele eraldatud vahenditest). Nende vahendite suhtes võeti täies ulatuses uusi kulukohustusi, peamiselt eelarveliste lisatoetuste näol muudele käimasolevatele programmidele.

2021. aastal jätkas ELi Aafrika usaldusfond igakülgset reageerimist Põhja-Aafrika piirkonna probleemidele, et päästa elusid, kaitsta kõige haavatavamaid inimesi, toetada vastuvõtvaid kogukondi, pakkuda turvalisi ja organiseeritud liikuvusvõimalusi ning võidelda COVID-19 pandeemia tagajärgedega. Põhja-Aafrika piirkonna komponent jätkas tööd vastavalt ELi usaldusfondi strateegilise nõukogu kokkulepitud strateegilistele prioriteetidele, mis hõlmavad toetust rände juhtimise tõhustamiseks, tööjõu rände ja liikuvuse toetamist, haavatavate rändajate kaitset, vabatahtlikku tagasipöördumist, püsivat taasintegreerimist ja kogukondade stabiliseerimist ning integreeritud piirihaldust. 2021. aastal ei võetud vastu uusi meetmeid, kuid heaks kiideti mitu eelarvelist lisatoetust olemasolevatele meetmetele kokku 8,55 miljoni euro väärtuses. Peale selle muudeti mitut pooleliolevat programmi, et vabastada kasutamata vahendeid ja jaotada need ümber muudele kindlakstehtud vajadustega pooleliolevatele programmidele, seega on uute kulukohustuste summa ilma vabastamata või ümberjaotamata vahenditeta 7,45 miljonit eurot.

Eelarve ja eelarve täitmine

2021. aastal võeti kulukohustusi kogusummas 112 miljonit eurot võrreldes 740 miljoni euroga 2020. aastal. Täiendav netosumma, mille kohta 2021. aastal lepinguid sõlmiti, oli 358 miljonit eurot võrreldes 1,1 miljardi euroga 2020. aastal. Aruandeperioodi maksed moodustasid 748 miljonit eurot, mis on 304 miljoni euro võrra vähem kui 2020. aastal.

2021. aastal jõudis eelarve täitmine kasutada olevate kulukohustuste assigneeringute kasutamisel 99,61 %ni.

Saheli ja Tšaadi järve piirkonna komponendi raames kiideti 2021. aastal heaks kolm uut programmi ja kuus eelarvelist lisatoetust kokku 75,9 miljoni euro ulatuses (millest 73,4 miljonit eurot moodustasid uued vahendid). Selleks et ELi Aafrika usaldusfondi rahalisi vahendeid enne lepinguperioodi lõppu 31. detsembril 2021 tegevuseks maksimaalselt ära kasutada, vabastati 0,7 miljonit eurot kasutamata vahendeid ja nõuti sisse 1,8 miljonit eurot, mille suhtes võeti lisatoetuste kaudu täies ulatuses uusi kulukohustusi.

Aafrika Sarve piirkonna puhul kiideti heaks üks uus programm ja 22 eelarvelist lisatoetust kogusummas 158,2 miljonit eurot. Selleks et ELi Aafrika usaldusfondi rahalisi vahendeid enne lepinguperioodi lõppu 31. detsembril 2021 tegevuseks maksimaalselt ära kasutada, vabastati 136,7 miljonit eurot olemasolevate programmide kasutamata vahendeid ja nõuti sisse 16,8 miljonit eurot, mille suhtes võeti täies ulatuses uusi kulukohustusi, peamiselt lisatoetuste kaudu muudele käimasolevatele projektidele.

Põhja-Aafrika piirkonnas ei võetud 2021. aastal vastu uusi programme, vaid mitu eelarvelist lisatoetust kokku 8,5 miljoni euro ulatuses. Selleks et ELi Aafrika usaldusfondi rahalisi vahendeid enne lepinguperioodi lõppu 31. detsembril 2021 tegevuseks maksimaalselt ära kasutada, vabastati 1,1 miljonit eurot kasutamata vahendeid, mille suhtes võeti uusi kulukohustusi muude kindlakstehtud vajadustega programmide jaoks.

Kuna 31. detsembril 2021 lõppes ELi usaldusfondi kohaste tegevuslepingute lepinguperiood (välja arvatud nende lepingute puhul, mis käsitlevad sellist haldustegevust nagu hindamine, auditeerimine ja teavitamine), jätkus kolme komponendi raames nende summade vabastamine ja nende suhtes uute kulukohustuste võtmine, pärast mida leiti neile uued kasutusotstarbed haavatava elanikkonna vajaduste rahuldamisel.

Reageerimine COVID-19-le

2021. aastal oli COVID-19 pandeemial ELi Aafrika usaldusfondist toetust saavatele riikidele jätkuvalt suur mõju. ELi Aafrika usaldusfondist suunati lisavahendeid, et tagada asjakohane reageerimine COVID-19-le kõigis kolmes piirkonnas, mida usaldusfondi tegevus hõlmab.

Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas vähenes 2021. aastal COVID-19-ga seotud programmitöö seoses ravi, testimise ja hädaolukordadele reageerimisega. Näiteks pakuti 98 %-le inimestest, keda 2021. aasta esimeses pooles abistati, muud kui otseselt meditsiinilist toetust või isikukaitsevahendeid, nagu ennetustegevust või sotsiaal-majanduslikke leevendusmeetmeid.

Aafrika Sarve piirkonnas oli COVID-19 pandeemial suur negatiivne mõju piirkonna majandustegevusele, sealhulgas leibkondade sissetulekule, taime- ja kariloomade kasvatusele ja müügile ning toiduhindadele. Samuti süvendas see ebaseadusliku rändega kaasnevaid olemasolevaid riske ja mõjusid tulenevalt suurematest probleemidest seoses kaitsega selliste nähtuste eest nagu väärkohtlemine, sooline vägivald, ärakasutamine, inimkaubandus, smugeldamine ja meelevaldne kinnipidamine. ELi usaldusfondi toetusel kasvas 2021. aasta esimeses pooles märkimisväärselt selliste inimeste arv, kellel on parem juurdepääs COVID-19-ga seotud põhilistele sotsiaalhüvedele nagu teenused ja rahaülekanded. 2021. aastal toimus projektitegevustes muutus – kui varem, 2020. aastal oli see peamiselt suunatud COVID-19-ga seotud ennetus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniatele, siis nüüd keskenduti majanduslikule toetusele. Eelkõige tarnis ELi Aafrika usaldusfond 2021. aastal ligi 6 miljonit ühikut COVID-19-ga seotud varustust, jaotades vahendeid ümber COVID-19-le reageerimiseks või uute programmide kaudu.

2021. aastal avaldas COVID-19 pandeemia kahjulikku mõju ka Põhja-Aafrika piirkonna riikide majandusele, süvendades haavatavate elanikkonnarühmade seniseid raskusi elatise tagamisel ja suurendades sõltuvust hädaabist. Selle komponendi raames kaasati 34,1 miljonit eurot, millest said kasu ligikaudu 195 000 haavatavat meest, naist ja last kogu piirkonnas ning olulistele laboritele ja isolatsiooniüksustele tarniti üle 500 000 ühiku COVID-19-ga seotud varustust.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises:

—	eelmaksed vähenesid 159 078 000 euro võrra, sest uute allkirjastatud lepingute väiksema väärtuse tõttu maksti välja vähem ettemakseid;

—

tegevuskulud püsisid suhteliselt stabiilsed, vähenedes vaid 30 430 000 euro võrra. Hoolimata halvenevast julgeolekuolukorrast ja jätkuvast COVID-19 pandeemiast jätkas usaldusfond oma tegevust, eelkõige pandeemia negatiivse mõju kõrvaldamiseks, stabiilsuse edendamiseks ja rände algpõhjustega toimetulemiseks;

—

finantskohustised vähenesid 23 142 000 euro võrra tulenevalt asjaolust, et sissemakstud osamaksud ei olnud piisavad rahastajate vahel jaotatud netokulude katmiseks. Sellest hoolimata kasvasid raha ja raha ekvivalendid 121 788 000 euro võrra, sest sissemakstud osamaksud olid aasta jooksul toimunud maksete väljavoolust suuremad.

BILANSS

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
PÕHIVARA
Eelmaksed	55 305	92 655
	55 305	92 655
KÄIBEVARA
Eelmaksed	437 657	559 386
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	45 339	6 346
Raha ja raha ekvivalendid	179 759	57 971
	662 755	623 703
VARAD KOKKU	718 061	716 359
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	(525 530 )	(546 379 )
	(525 530 )	(546 379 )
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	(53 143 )	(45 377 )
Viitvõlgnevused	(139 388 )	(124 602 )
	(192 531 )	(169 979 )
KOHUSTISED KOKKU	(718 061 )	(716 359 )
NETOVARA	—	—

TULEMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	2021	2020
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Kulude sissenõudmine	16	—
Tulu annetustest	871 456	921 014
	871 472	921 014
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Finantstulud	131	—
Muu kaubanduslik tulu	16 340	2 883
	16 471	2 883
Tulud kokku	887 943	923 897
KULUD
Tegevuskulud	(856 291 )	(889 014 )
Finantskulud	(550)	(518)
Muud kulud	(31 103 )	(34 365 )
Kulud kokku	(887 943 )	(923 897 )
EELARVEAASTA TULEM	—	—

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)
	2021	2020
Eelarveaasta tulem	—	—
Põhitegevusest
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine	159 078	(184 933 )
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine	(38 992 )	12 125
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)	(20 849 )	161 968
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	7 765	19 408
Viitvõlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	14 786	22 488
NETORAHAVOOD	121 788	31 056
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)	121 788	31 056
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	57 971	26 915
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	179 759	57 971

EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (15)

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(miljonites eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020 (*6)
PÕHIVARA
Finantsvarad	39	33
Eelmaksed (*6)	726	965
Kaubanduslikud nõuded	4	3
	770	1 002
KÄIBEVARA
Eelmaksed	1 902	1 930
Kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud nõuded	85	152
Raha ja raha ekvivalendid	1 177	793
	3 164	2 875
VARAD KOKKU	3 934	3 877
PIKAAJALISED KOHUSTISED
Finantskohustised	(154)	(173)
	(154)	(173)
LÜHIAJALISED KOHUSTISED
Võlgnevused	(557)	(661)
Viitvõlgnevused ja ettemakstud tulud	(1 162 )	(1 664 )
	(1 719 )	(2 325 )
KOHUSTISED KOKKU	(1 873 )	(2 498 )
NETOVARA	2 061	1 379
VAHENDID JA RESERVID
Õiglase väärtuse reserv	—	(5)
Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid	62 643	58 986
Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital	2 252	2 252
Varasematest aastatest ülekantud tulem	(59 860 )	(55 111 )
Eelarveaasta tulem	(2 974 )	(4 744 )
NETOVARA	2 061	1 379

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)
	2021	2020
TULUD
Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Sissenõudmine	27	92
Tulu usaldusfondide annetustest	272	296
	300	388
Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud
Finantstulud	(25)	6
Muud tulud	90	40
	64	46
Tulud kokku	364	434
KULUD
Abimeetmed	(2 218 )	(3 935 )
Usaldusfondide rakenduskulud	(902)	(936)
Kaasrahastamise kulud	(19)	(53)
Finantskulud	(21)	(22)
Muud kulud	(178)	(232)
Kulud kokku	(3 338 )	(5 178 )
EELARVEAASTA TULEM	(2 974 )	(4 744 )

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	2021	2020
Eelarveaasta tulem	(2 974 )	(4 744 )
Põhitegevus
Kapitali suurenemine – osamaksud	3 657	4 177
Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine	—
Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine	266	(210)
Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine	66	(9)
Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)	(19)	6
Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)	(104)	119
Viitvõlgnevuste ja ettemakstud tulude suurenemine/(vähenemine)	(502)	232
Muud mitterahalised muutused	—	(3)
Investeerimistegevus
Müügivalmis finantsvarade (suurenemine)/vähenemine (*7)	(7)	2
NETORAHAVOOD	384	(431)
Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)	384	(430)
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga	793	1 223
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga	1 177	793

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)
	Fondi-kapital – toimivad EAFid (A)	Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)	Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A)–(B)	Kumulatiivsed reservid (D)	Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)	Õiglase väärtuse reserv (F)	Netovarad kokku (C)+(D)+(E)+(F)
SALDO SEISUGA 31.12.2019	73 264	18 455	54 809	(55 111 )	2 252	(2)	1 948
Õiglase väärtuse muutused						(3)	(3)
Kapitali suurenemine – osamaksud (*8)	(223)	(4 400 )	4 177	—	—		4 177
Eelarveaasta tulem	—	—	—	(4 744 )	—		(4 744 )
SALDO SEISUGA 31.12.2020	73 041	14 055	58 986	(59 854 )	2 252	(5)	1 379
Läbivaadatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 mõju	—	—	—	(5)		5
Saldo seisuga 1.1.2021	73 041	14 055	58 986	(59 860 )	2 252	—	1 379
Kapitali suurenemine – osamaksud	(43)	(3 700 )	3 657				3 657
Eelarveaasta tulem			—	(2 974 )			(2 974 )
SALDO SEISUGA 31.12.2021	72 998	10 355	62 643	(62 834 )	2 252	—	2 061

EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

SISUKORD

TAUST

1.1

VARASEMAD EAFID

1.2

KÜMNES JA ÜHETEISTKÜMNES EAF

RAHALINE RAKENDAMINE

2.1

TULEM

2.2

TULUD

2.3

TEGEVUSKULUD JA ERIPROGRAMMID

SÕNASTIK

1. TAUST

1959. aastal käivitatud Euroopa Arengufond on peamine vahend, mille kaudu EL annab arengukoostöö valdkonnas abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd). Fondi põhieesmärk on vaesust vähendada ja see lõppkokkuvõttes kaotada.

EAF on moodustatud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest; liikmesriigid määravad kindlaks fondile (viie aasta jooksul) eraldatava kogusumma. Lisaks nendele osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamakse. EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjon. Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank.

EAFi toimimispõhimõte on mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse umbes viie aasta pikkuseks perioodiks ja igal EAFil on oma finantsmäärus, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Vastavalt sellele koostatakse komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise aastaaruanded iga EAFi jaoks eraldi.

Sisekokkulepe, millega luuakse viimane, üheteistkümnes EAF (2014–2020), jõustus 1. märtsil 2015. Alates 2021. aastast on koostöö AKV riikidega hõlmatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga (NDICI). EAFist rahastatavate pooleliolevate projektide rahastamine jätkub aga EAFi vastavatel õiguslikel alustel.

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt üheteistkümnenda EAFi finantsmääruse (16) artiklile 39. Selles keskendutakse olulistele sündmustele, mis 2021. aastal rahalist rakendamist märkimisväärselt mõjutasid.

Kuna varasemate EAFide raames pooleliolev tegevus puudub, (17) siis on käesolevas aruandes esitatud andmed ainult kümnenda ja üheteistkümnenda EAFi kohta (kui ei ole konkreetselt märgitud teisiti).

1.1. VARASEMAD EAFID

KUUES JA SEITSMES EAF

Kuues EAF suleti 2006. aastal ja seitsmes EAF 2008. aastal.

KAHEKSAS JA ÜHEKSAS EAF

2019. aastal sulges komisjon kaheksanda EAFi projektide ülejäänud pooleliolevad tehingud. Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt on varasemate EAFide vahendite saldod ja vabastatud vahendid paigutatud ümber üheksandasse EAFi.

2021. aastal suleti kaheksanda EAFi finants- ja tegevuskulud kogusummas 10 374 miljonit eurot. Komisjon teavitas liikmesriike kaheksanda EAFi sulgemisest teatisega, mis esitati nõukogule 2021. aasta oktoobris. Sulgemist on kajastatud ka käesolevas aruandes.

Kõik kaheksanda EAFi meetmed on lõpetatud, kõik kontrollid on läbi viidud ning kõik lepingud ja finantsotsused on EAFi raamatupidamisaruannetes suletud. Kõik tegevuse lõpetamise ajal veel avatud olnud sissenõudekorraldused nõuti sisse või neist loobuti (v.a kümme sissenõudekorraldust, millest kuue puhul on tegemist kohtuasjadega, mida õigustalitus jälgib). Kooskõlas komisjoni otsusega C(2003) 1904 kanti need 13 sissenõudekorraldust üle üheksanda EAFi alla.

Üheksanda EAFi sulgemine edeneb jõudsalt (2021. aastal suleti üheksa rahastamisotsust). 16 otsust on veel avatud. Kolm avatud otsust on aga seotud meetmetega Lõuna-Sudaanis (nõukogu otsus 2011/315/EL) (18). Need otsused tehti pärast üheksanda EAFi aegumisklausli tähtpäeva ja põhimõtteliselt tuleks need sulgeda 2023. aastaks.

Aastatel 2015–2021 tegi komisjon kolm kaheksanda ja üheksanda EAFi assigneeringute tagasimakset kogusummas 1 826 miljonit eurot. 2022. aasta jaanuaris maksti liikmesriikide EAFi osamaksude esimese osa maksmise raames tagasi 43 miljoni euro suurune saldo.

1.2. KÜMNES JA ÜHETEISTKÜMNES EAF

Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid AKV-EÜ partnerluslepingu 23. juunil 2000 Cotonous. Leping jõustus 1. aprillil 2003 (sellega loodi üheksas EAF). Cotonou lepingut on muudetud kahel korral: 25. juunil 2005 Luxembourgis allakirjutatud lepinguga (millega loodi kümnes EAF) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous allakirjutatud lepinguga (millega loodi üheteistkümnes EAF).

27. novembril 2001 vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (Ülemeremaade ja -territooriumide otsus) (19) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus 2007/249/EÜ) (20).

2015. aasta märtsis jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 2013. aasta augustis vastu võetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2014–2020) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt oli kümnenda EAFi kogueelarve teisel perioodil (2008–2013) 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldati

—	21 966 miljonit eurot AKV riikidele,

—	286 miljonit eurot ÜMTdele ja

—	430 miljonit eurot komisjonile EAFi programmitöö ja rakendamise kulude toetamiseks.

AKV riikidele ette nähtud summa jaguneb järgmiselt:

—	17 766 miljonit eurot riiklikele ja piirkondlikele sihtprogrammidele,

—	2 700 miljonit eurot AKV riikide siseseks ja piirkondlikuks koostööks ning

—	1 500 miljonit eurot investeerimisrahastutele.

Eelkõige on piirkondlike programmide jaoks ette nähtud suurem osa eelarvest, rõhutades piirkondliku majandusintegratsiooni kui riikliku ja kohaliku arengu peamise raamistiku tähtsust. Kümnenda EAFi raames kehtestati uuendusena iga riigi jaoks nn stiimulsummad.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele kolmandal perioodil (2014–2020) antavat ühenduse abi üheteistkümnendast EAFist 30 506 miljoni euroga, millest:

—	29 089 miljonit eurot on eraldatud vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 2 punktile d AKV riikidele; sellest 27 955 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

—	364,5 miljonit eurot on eraldatud ÜMTdele vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 3 lõikele 1; 359,5 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

—	1 052,5 miljonit eurot on eraldatud komisjonile, et rahastada üheteistkümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktiga a.

2. RAHALINE RAKENDAMINE

2.1. TULEM

MUUTUSED KÜMNENDA EAFi ASSIGNEERINGUTES

Kümnes EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2021

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)
	MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2020	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2021. AASTAL	Lisade punkt	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	20 896	(280)	(111)		20 505
	Kaasrahastamine	0	202			202
	AKV RIIGID KOKKU	20 896	(78)	(111)		20 707
ÜMTd	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	0	243	(3)		240
ÜMTd	ÜMTd KOKKU	0	243	(3)		240
	KÜMNES EAF KOKKU	20 896	165	(113)		20 947

MUUTUSED ÜHETEISTKÜMNENDA EAFi ASSIGNEERINGUTES

(miljonites eurodes)
	MEEDE	ESIALGNE ASSIGNEERING	VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2020	VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2021. AASTAL	Lisade punkt	JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD
AKV RIIGID	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	29 008	(190)	197		29 015
	Kaasrahastamine	0	75	12		88
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe	0	1	0		1
	AKV RIIGID KOKKU	29 008	(113)	209		29 103
ÜMTd	Liikmesriikide korrapärased osamaksud	0	349	4		353
	Kaasrahastamine	0	0	0		0
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe	0	0	0		0
	ÜMTd KOKKU	0	349	4		353
	ÜHETEISTKÜMNES EAF KOKKU	29 008	235	213		29 456

MUUTUSED KÜMNENDA EAFi KULUKOHUSTUSTES, ERALDATUD VAHENDITES JA MAKSETES

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2021

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMT – Kümnes EAF

(miljonites eurodes)
		ASSIGNEE-RINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
		ASSIGNEE-RINGUD	KOGU-SUMMA	AASTANE	%	KOGU-SUMMA	AASTANE	%	KOGU-SUMMA	AASTANE	%
		(1)	(2)		(2):(1)	(3)		(3):(2)	(4)		(4):(3)
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
AKV RIIGID	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	12 454	12 392	(108)	100 %	12 334	(49)	100 %	12 143	96	98 %
	VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD	1 979	1 972	(8)	100 %	1 964	(4)	100 %	1 960	5	100 %
	VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	528	526	0	100 %	526	4	100 %	522	15	99 %
	VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	3 684	3 655	(28)	99 %	3 552	93	97 %	3 239	165	91 %
	VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	1 842	1 825	(26)	99 %	1 794	(13)	98 %	1 692	25	94 %
	Kaasrahastamine
	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	185	180	(1)	97 %	177	0	99 %	164	3	93 %
	VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	5	5	(0)	111 %	5	2	100 %	3	0	66 %
	VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	12	11	0	91 %	11	0	100 %	11	0	100 %
	Mittekasutatav reserv
	VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV	18
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
ÜMTd	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	186	186	(0)	100 %	183	0	98 %	169	2	92 %
	VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD	15	15	0	100 %	14	(0)	99 %	14	0	100 %
	VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	5	5		100 %	5		100 %	5		100 %
	VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	34	34	(1)	100 %	34	0	99 %	33	(0)	98 %
	Mittekasutatav reserv
	VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV	0
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B)	20 947	20 805	(172)	99 %	20 600	33	99 %	19 956	311	97 %

MUUTUSED ÜHETEISTKÜMNENDA EAFi KULUKOHUSTUSTES, ERALDATUD VAHENDITES JA MAKSETES

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2021

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMT – Üheteistkümnes EAF

(miljonites eurodes)
		ASSIGNEE-RINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
		ASSIGNEE-RINGUD	KOGU-SUMMA	AASTANE	%	KOGU-SUMMA	AASTANE	%	KOGU-SUMMA	AASTANE	%
		(1)	(2)		(2): (1)	(3)		(3): (2)	(4)		(4): (3)
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
AKV RIIGID	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	15 538	15 531	(24)	100 %	14 021	928	90 %	9 976	1 644	71 %
	VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD	676	675	(1)	100 %	630	21	93 %	577	51	92 %
	VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	1 071	1 069	(1)	100 %	1 063	190	99 %	856	53	80 %
	VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	4 014	3 908	(4)	97 %	3 703	260	95 %	2 968	267	80 %
	VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	7 317	7 300	4	100 %	6 991	593	96 %	4 926	955	70 %
	Kaasrahastamine
	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	46	46	4	100 %	45	4	98 %	18	12	40 %
	VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	4	4	0	100 %	4	3	100 %	0		10 %
	VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD	33	33	6	100 %	33	9	100 %	24	1	72 %
	VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	6	4	0	67 %	4	0	100 %	4		100 %
	Kasutatavad reservid
	VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUTE RESERV	1
	VAHESUMMA: RIIKLIKE/PIIRKONDLIKE SIHTPROGRAMMIDE RESERV	(100)
	Mittekasutatav reserv
	VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV	498
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe
	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	1	1	0	52 %	1		100 %	1		100 %
	Liikmesriikide korrapärased osamaksud
ÜMTd	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	213	213	0	100 %	194	1	91 %	183	12	94 %
	VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD	12	12	0	100 %	12	2	100 %	12	4	99 %
	VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	9	8	0	100 %	6	2	75 %	5	1	77 %
	VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD	103	103	(0)	100 %	102	3	99 %	37	12	37 %
	Kaasrahastamine
	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	0
	Mittekasutatav reserv
	VAHESUMMA: MITTEKASUTATAV RESERV	17
	Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe
	VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD	0
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (sh RESERVID) (A+B)	29 456	28 905	(16)	98 %	26 807	2 015	93 %	19 586	3 012	73 %

2.2. TULUD

Tulude laad

EAFi põhitulu moodustavad liikmesriikide osamaksud. Kolm korda aastas paluvad Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank liikmesriikidel teha osamaksud EAFi. Igal aastal nõutavate osamaksude summa kajastab aasta jooksul kaetavate maksete summat.

Ülevaade osamaksudest liikmesriikide kaupa

2.3. TEGEVUSKULUD JA ERIPROGRAMMID

Kulude laad

Mitmeaastase finantsraamistiku alusel kasutatavast summast on 3 % eraldatud komisjonile kulude toetamiseks ja 97 % on eraldatud EAFi projektide rakendamiseks. Summad kehtestatakse igas sisekokkuleppes ning neid saab suurendada vabatahtlike osamaksude ja tegevusest saadud tuluga.

Kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kulude laadi kaupa

	ASSIGNEE-RINGUD	OTSUSED			ERALDATUD VAHENDID			MAKSED
	ASSIGNEE-RINGUD	KOGU-SUMMA	AASTANE	%	KOGU-SUMMA	AASTANE	%	KOGU-SUMMA	AASTANE	%
	(1)	(2)		(2):(1)	(3)		(3):(2)	(4)		(4):(3)
RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD	1 621	1 618	(1)	100 %	1 609	200	99 %	1 391	69	86 %
TEGEVUSE RAKENDAMINE	48 782	48 093	(187)	99 %	45 798	1 848	94 %	38 151	3 254	78 %
KÜMNES JA ÜHETEISTKÜMNES EAF KOKKU: AKV RIIGID + ÜMT (A + B)	50 403	49 711	(188)	99 %	47 407	2 048	94 %	39 542	3 323	78 %

Kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine piirkondade ja riikide kaupa

		EAFi KOONDARUANNE 31. DETSEMBRI 2021. AASTA SEISUGA RIIKIDE KAUPA (% ASSIGNEERINGUTEST)
	Kümnes + üheteistkümnes EAF	Kümnes ja üheteistkümnes EAF KOKKU (miljonites eurodes)
	2021. aasta kokku	Assigneeringud	Otsused	% assignee-ringutest	Eraldatud vahendid	% assignee-ringutest	Maksed	% assignee-ringutest
AKV RIIGID	General / enveloppe administrative/intér	1 608	1 604	100 %	1 598	99 %	1 381	86 %
	Réserve / Non réparti par pays	2 969	2 553	86 %	2 553	86 %	2 202	74 %
	Kõik AKV riigid	4 576	4 157	91 %	4 151	91 %	3 583	78 %
	Angola	348	348	100 %	335	96 %	276	79 %
	Benin	740	737	100 %	690	93 %	647	87 %
	Botswana	130	130	100 %	128	98 %	122	94 %
	Burkina Faso	1 307	1 306	100 %	1 300	99 %	1 226	94 %
	Burundi	572	570	100 %	546	95 %	466	81 %
	Kamerun	521	521	100 %	505	97 %	438	84 %
	Cabo Verde	147	147	100 %	146	100 %	145	99 %
	Komoorid	80	79	100 %	77	96 %	64	80 %
	Kongo (Brazzaville)	163	163	100 %	153	94 %	102	62 %
	Kongo Demokraatlik Vabariik	1 430	1 421	99 %	1 327	93 %	1 105	77 %
	Côte d’Ivoire	710	709	100 %	699	98 %	633	89 %
	Djibouti	186	186	100 %	170	92 %	122	66 %
	Eritrea	215	215	100 %	215	100 %	35	16 %
	Etioopia	1 655	1 652	100 %	1 579	95 %	1 353	82 %
	Gabon	35	33	95 %	32	91 %	28	80 %
	Gambia	316	315	100 %	309	98 %	243	77 %
	Ghana	793	792	100 %	782	99 %	697	88 %
	Guinea-Bissau	186	186	100 %	185	100 %	152	82 %
	Guinea (Conakry)	504	504	100 %	473	94 %	401	80 %
	Mauritius	82	82	100 %	82	100 %	78	94 %
	Keenia	874	873	100 %	858	98 %	648	74 %
	Lesotho	259	258	100 %	245	95 %	182	70 %
	Libeeria	495	494	100 %	445	90 %	399	81 %
	Madagaskar	791	790	100 %	714	90 %	471	60 %
	Malawi	1 025	1 025	100 %	919	90 %	805	79 %
	Mali	1 425	1 424	100 %	1 389	98 %	1 172	82 %
	Mauritaania	347	347	100 %	336	97 %	288	83 %
	Mosambiik	1 468	1 462	100 %	1 180	80 %	940	64 %
	Namiibia	189	189	100 %	176	94 %	159	85 %
	Niger	1 287	1 285	100 %	1 263	98 %	1 184	92 %
	Nigeeria	1 160	1 145	99 %	1 126	97 %	987	85 %
	Uganda	1 000	1 000	100 %	965	97 %	731	73 %
	Kesk-Aafrika Vabariik	624	622	100 %	616	99 %	495	79 %
	Rwanda	841	841	100 %	827	98 %	800	95 %
	São Tomé ja Príncipe	56	56	100 %	50	89 %	41	73 %
	Senegal	668	667	100 %	638	96 %	581	87 %
	Seišellid	23	23	100 %	23	99 %	21	93 %
	Sierra Leone	663	663	100 %	621	94 %	548	83 %
	Somaalia	903	901	100 %	898	99 %	872	97 %
	Svaasimaa	135	128	95 %	113	84 %	95	70 %
	Tansaania	1 176	1 174	100 %	1 108	94 %	945	80 %
	Tšaad	938	936	100 %	832	89 %	708	75 %
	Togo	378	378	100 %	374	99 %	332	88 %
	Sambia	834	834	100 %	740	89 %	536	64 %
	Zimbabwe	472	471	100 %	465	99 %	435	92 %
	* Aafrika riigid kokku	28 150	28 082	100 %	26 654	95 %	22 709	81 %
	Antigua ja Barbuda	16	15	99 %	15	99 %	14	88 %
	Barbados	22	22	100 %	22	99 %	20	91 %
	Belize	43	43	100 %	35	82 %	28	66 %
	Dominica	41	41	100 %	41	99 %	38	91 %
	Grenada	21	21	100 %	21	99 %	20	94 %
	Guyana	81	81	100 %	78	96 %	76	94 %
	Haiti	1 030	1 020	99 %	890	86 %	736	72 %
	Jamaica	243	240	99 %	236	97 %	213	88 %
	Dominikaani Vabariik	283	283	100 %	277	98 %	268	95 %
	Saint Lucia	32	32	100 %	32	100 %	28	86 %
	Saint Kitts ja Nevis	9	8	92 %	8	91 %	6	66 %
	Saint Vincent ja Grenadiinid	27	27	98 %	26	97 %	22	81 %
	Suriname	27	27	100 %	27	97 %	20	73 %
	Trinidad ja Tobago	29	29	99 %	28	99 %	22	76 %
	* Kariibi mere riigid kokku	1 904	1 889	99 %	1 735	91 %	1 511	79 %
Fidži	49	49	100 %	48	99 %	41	85 %
Cooki saared	5	5	99 %	5	99 %	5	99 %
Saalomoni Saared	69	69	100 %	60	88 %	58	84 %
Kiribati	42	42	100 %	42	99 %	26	61 %
Marshalli Saared	17	17	100 %	17	99 %	14	82 %
Mikroneesia	23	23	100 %	23	97 %	10	43 %
Nauru	4	4	100 %	4	99 %	4	92 %
Niue	3	3	100 %	3	99 %	3	98 %
Belau	5	5	100 %	4	69 %	3	60 %
Paapua Uus-Guinea	246	244	100 %	228	93 %	155	63 %
Lääne-Samoa	67	67	100 %	67	100 %	66	99 %
Ida-Timor	174	174	100 %	172	99 %	138	79 %
Tonga	28	28	100 %	28	99 %	28	99 %
Tuvalu	13	13	100 %	13	99 %	12	89 %
Vanuatu	55	55	100 %	50	91 %	41	76 %
* Vaikse ookeani piirkonna riigid kokku	800	799	100 %	764	95 %	605	76 %
AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud	7 744	7 607	98 %	7 299	94 %	6 242	81 %
Portugalikeelsed Aafrika riigid (PALOP)	62	61	98 %	59	95 %	50	80 %
KESK-AAFRIKA PIIRKOND	555	551	99 %	500	90 %	346	62 %
IDA-AAFRIKA JA AUSTRAALIA PIIRKOND	3 176	3 166	100 %	3 022	95 %	2 116	67 %
Lääne-Aafrika piirkond	1 958	1 943	99 %	1 903	97 %	1 399	71 %
Kariibi mere piirkond	535	531	99 %	474	89 %	323	60 %
Vaikse ookeani piirkond	326	324	99 %	277	85 %	186	57 %
* AKV riikide piirkondlik koostöö kokku	14 355	14 182	99 %	13 534	94 %	10 662	74 %
AKV riigid	49 785	49 110	99 %	46 838	94 %	39 070	78 %
ÜMTd	Réserve / Non réparti par par pays/terri	31	14	44 %	11	37 %	10	32 %
	Kõik ÜMTd	31	14	44 %	11	37 %	10	32 %
	Anguilla	28	28	100 %	27	99 %	27	99 %
	Falklandi saared	10	10	100 %	10	98 %	10	98 %
	Pitcairn ja sõltkonnad	5	5	100 %	5	100 %	5	100 %
	Turksi ja Caicose saared	33	33	100 %	33	100 %	32	97 %
	Briti Neitsisaared	2	2	100 %	2	98 %	2	90 %
	Montserrat	33	33	100 %	33	100 %	31	94 %
	Saint Helena	38	38	100 %	38	100 %	35	94 %
	* Briti ÜMTd kokku	148	148	100 %	147	100 %	141	96 %
	Hollandi Antillid	41	41	100 %	23	57 %	19	46 %
	Hollandi Antillid – Bonaire	4	4	100 %	4	91 %	2	55 %
	Hollandi Antillid – Saba	4	4	100 %	3	97 %	3	97 %
	Hollandi Antillid – Sint Eustatius	2	2	100 %	2	97 %	2	97 %
	Aruba	21	21	100 %	21	99 %	18	84 %
	Sint-Maarten	14	14	100 %	7	51 %	4	31 %
	* Madalmaade ÜMTd kokku	86	86	100 %	61	71 %	49	57 %
	Wallis ja Futuna	39	39	100 %	37	95 %	26	66 %
	Mayotte	29	29	100 %	29	100 %	29	100 %
	Uus-Kaledoonia	50	50	100 %	50	100 %	49	98 %
	Prantsuse Polüneesia	51	51	100 %	50	98 %	49	96 %
	Saint-Pierre ja Miquelon	47	47	100 %	47	100 %	47	100 %
	* Prantsusmaa ÜMTd kokku	215	215	100 %	212	99 %	199	93 %
	Réserve/non réparti par région	137	137	100 %	136	99 %	71	52 %
	* ÜMTde piirkondlik koostöö kokku	137	137	100 %	136	99 %	71	52 %
	ÜMTd	617	599	97 %	567	92 %	471	76 %
	KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTd	50 402	49 709	99 %	47 406	94 %	39 540	78 %

Üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kuluvaldkondade kaupa

Üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kuluvaldkondade kaupa (OECD arenguabi komitee sektorikoodid) (21)

(miljonites eurodes)
Sektor	Kulukohustustega seotud	Lepingutega seotud	Makstud
Sotsiaaltaristu ja -teenused
110 – Haridus	1 192,46	1 064,95	839,46
120 – Tervishoid	2 131,40	2 419,57	2 073,28
130 – Rahvastikupoliitika ja -programmid ning reproduktiivtervis	352,44	40,12	25,41
140 – Vesi ja kanalisatsioon	788,50	728,46	365,94
150 – Valitsus ja kodanikuühiskond	5 909,31	5 883,98	4 812,88
160 – Muu sotsiaaltaristu ja -teenused	996,71	1 448,73	1 299,56
Sotsiaaltaristu ja -teenused KOKKU	11 370,82	11 585,81	9 416,53
Majandustaristu ja -teenused
210 – Veondus ja ladustamine	1 425,48	1 933,76	742,39
220 – Side	140,96	139,91	83,87
230 – Energeetika	2 015,13	1 752,16	836,02
240 – Pangandus- ja finantsteenused	93,93	116,10	50,50
250 – Ettevõtlus- ja muud teenused	346,23	276,47	123,41
Majandustaristu ja -teenused KOKKU	4 021,71	4 218,41	1 836,20
Tootmissektorid
310 – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük	3 251,42	2 823,53	1 839,53
320 – Tööstus, maavarad ja kaevandamine, ehitus	644,39	424,96	158,21
330 – Kaubandus ja turism	498,46	419,71	203,21
Tootmissektorid KOKKU	4 394,26	3 668,20	2 200,94
Mitut sektorit hõlmav / valdkondadevaheline tegevus
410 – Üldine keskkonnakaitse	989,44	821,21	481,09
430 – Muu mitut sektorit hõlmav tegevus	3 882,47	2 445,97	1 365,91
Mitut sektorit hõlmav / valdkondadevaheline tegevus KOKKU	4 871,91	3 267,18	1 847,01
Kaupadena antav abi ja üldine programmiabi
510 – Üldine eelarvetoetus	3 116,32	3 149,33	2 436,61
520 – Toiduabi arenguabi raames	614,50	385,77	347,06
Kaupadena antav abi ja üldine programmiabi KOKKU	3 730,82	3 535,09	2 783,68
Võlaga seotud meetmed
600 – Võlaga seotud meetmed	91,50	91,50	91,50
Võlaga seotud meetmed KOKKU	91,50	91,50	91,50
Humanitaarabi
720 – Hädaolukordadele reageerimine	746,19	460,11	437,98
730 – Ülesehitusabi ja taastamine	137,83	44,16	34,02
740 – Katastroofideks valmisolek	72,79	109,06	78,89
Humanitaarabi KOKKU	956,81	613,33	550,89
Rahastajate halduskulud / Jaotamata kulud / Määratlemata kulud
910 – Rahastajate halduskulud	982,02	968,04	777,47
998 – Jaotamata kulud / Määratlemata kulud	183,30	36,68	21,44
N/A – Ei kohaldata	260,50	1,57	1,15
Rahastajate halduskulud / Jaotamata kulud / Määratlemata kulud KOKKU	1 425,82	1 006,29	800,06
ÜHETEISTKÜMNENDA EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summad KOKKU	30 863,65	27 985,81	19 526,81

Muutused üheteistkümnenda EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summades kuluvaldkondade kaupa

3. SÕNASTIK

Assigneeringud

Eelarve rahastamine.

Eelarves esitatakse nii kulukohustuste (õiguslikult siduvad lubadused anda rahalisi vahendeid) kui ka maksete (vahendite saajatele sularaha maksmine või pangaülekannete tegemine) prognoos. Kulukohustuste ja maksete assigneeringud on sageli erinevad (liigendatud assigneeringud), sest mitmeaastased programmid ja projektid seotakse tavaliselt täielikult kulukohustustega nende kinnitamise aastal, makseid aga tehakse nende rakendamisaja jooksul vastavalt programmide ja projektide edenemisele.

Assigneeringute tühistamine

Assigneeringud, mida ei ole eelarveaasta lõpuks kasutatud ja mida ei saa üle kanda, tühistatakse.

Assigneeringute ülekandmine

Erand aastasuse põhimõttest, kui assigneeringud, mida asjaomasel eelarveaastal kasutada ei saanud, kantakse erandkorras üle kasutamiseks järgmisel aastal.

Eelarve täitmine

Eelarvevahendite kasutamine kulu- ja tulutoimingute kaudu.

Eelarve täitmise tulemus

Saadud tulude ja väljamakstud summade vahe, sh ülekandmistest, tühistamistest ja vahetuskursierinevustest tulenevad korrigeerimised.

Ametite puhul tuleb sellele vahele vastav summa rahastamisasutusele tagasi maksta.

Eelarveline kulukohustus

Toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja broneerib juriidiliste kohustuste täitmiseks tehtavate edaspidiste maksete jaoks vajalikud eelarveassigneeringud.

Eelarvepunkt/eelarverida/eelarvepositsioon

Tulud ja kulud on eelarve struktuuris kajastatud eelarvepädevate institutsioonide kehtestatud kohustusliku liigenduse kohaselt, mis kajastab iga punkti sisu ja otstarvet. Eelarverea nimetuses (jaotis, peatükk, artikkel või rida) sisaldub liigendusühiku formaalne kirjeldus.

Juriidiline kohustus

Toiming, millega eelarvevahendite käsutaja võtab kolmandate isikute ees kohustuse, mille tulemuseks on kulu liidu eelarvele.

Juriidiliste kohustuste levinud vormid on hankelepingud, toetuslepingud ja toetusotsused.

Kindlaksmääratud nõuded

Õigus koguda võlgnikult tulu, mida tunnistatakse sissenõudekorralduse väljastamise teel.

Kulud

Eelarvevahendite kasutamine eri liiki rahastamisallikatest.

Kulukohustuste assigneeringud

Kulukohustuste assigneeringutest kaetakse jooksval eelarveaastal võetavate juriidiliste kohustuste (lepingud, toetuslepingud või otsused) koguväärtus.

Kulukohustusest vabastamine

Toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega tehtud.

Liigendamata assigneeringud

Assigneeringud, millega täidetakse aastaseid vajadusi ja mille suhtes tuleb seega võtta kulukohustusi eelarveaasta jooksul. Järgmisel aastal saab välja maksta ainult selliseid summasid, mille puhul kehtib automaatne ülekandmine. Kasutamata liigendamata assigneeringud, see tähendab assigneeringud, mille suhtes ei ole aasta jooksul kulukohustusi võetud, tühistatakse (välja arvatud juhul, kui komisjoni otsusega antakse erandkorras luba mitteautomaatseks ülekandmiseks). Liigendamata assigneeringud on halduskulude assigneeringud ning kulukohustuste assigneeringud võrduvad maksete assigneeringutega.

Liigendatud assigneeringud

Liigendatud assigneeringuid kasutatakse mitmeaastaste meetmete rahastamiseks; nendest kaetakse jooksval eelarveaastal rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmete jaoks võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust.

Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringutega kaetakse kulud, mis tulenevad jooksval eelarveaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidilistest kohustustest.

Paranduseelarve

Eelarveaasta kestel vastu võetud otsus muuta (suurendada, vähendada, ümber paigutada) jooksva aasta vastuvõetud eelarve erinevaid aspekte.

RAL (Reste à liquider)

Summa, mis on eelarvelise kulukohustusega seoses teataval hetkel veel maksmata. Vt täitmata kulukohustused.

Sihtotstarbeline tulu

Konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks ette nähtud tulu.

Tegevusassigneering

Tegevusassigneeringutega rahastatakse eri poliitikavaldkondi, peamiselt toetuste või hankemenetluste kaudu.

Toetused

Eelarvest antavad rahalised otsetoetused kolmandatest isikutest vahendite saajatele, kes on kaasatud tegevusse, millega aidatakse kaasa liidu poliitika elluviimisele.

Tulem

Kulude ja tulude mõju bilansile vastavalt tekkepõhise arvestuse põhimõtetele.

Täitmata kulukohustused

Täitmata kulukohustused (pr k „Reste à Liquider“, RAL) on kulukohustuste assigneeringud, mille alusel makseid ei ole veel tehtud. Need tulenevad otseselt mitmeaastaste programmide olemasolust ning kulukohustuste ja maksete assigneeringute lahususest.

Tühistatavad assigneeringud

Kasutamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus tühistatakse. See tähendab assigneeringust tulenevate kulutamise ja/või kohustiste võtmise volituste täielikku või osalist tühistamist.

Ühisettevõtete (ja EIT) puhul võib nende suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohaselt lisada kõik kasutamata assigneeringud kuni kolme järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestusse (nn „N+3“ reegel). Seega saab ühisettevõtete tühistatavad assigneeringud uuesti kättesaadavaks teha kuni eelarveaastani „N+3“.

Vahetuskursierinevus

Erinevus, mis tekib väljaspool euroala asuvate riikidega tehtavatele tehingutele vahetuskursside kohaldamise või välisvaluutas varade ja kohustiste aruande kuupäeva seisuga ümberhindamise tulemusena.

Vastuvõetud eelarve

Eelarveprojekt võetakse vastu siis, kui eelarvepädevad institutsioonid selle kinnitavad.

Õiguslik alus / alusakt

Seadusandja (tavaliselt nõukogu ja Euroopa Parlamendi) vastuvõetud õigusakt, milles on täpsustatud liidu rahastamisprogrammi eesmärk, assigneeringute eesmärgid, sekkumist käsitlevad eeskirjad, aegumiskuupäev ja asjaomased finantsreeglid ning mis toimib rahastamisprogrammi rakendamise õigusliku alusena.

Ülejääk

Summa, mille võrra tulud ületavad kulusid ja mis tuleb rahastamisasutusele tagastada. Vt eelarve täitmise tulemus.

Ümberpaigutused eelarveridade vahel

Ümberpaigutused eelarveridade vahel on assigneeringute viimine ühelt eelarverealt teisele eelarveaasta jooksul, moodustades erandi eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttest.

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANK

CA/551/22

10. märts 2022

Dokument 22/071

DIREKTORITE NÕUKOGU

INVESTEERIMISRAHASTU

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

SEISUGA 31. DETSEMBER 2021

1)	Finantsseisundi aruanne

2)	Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

3)	Omakapitali muutuste aruanne

4)	Rahavoogude aruanne

5)	Raamatupidamise aastaaruande lisad

6)	Sõltumatu audiitori aruanne

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

SEISUGA 31. DETSEMBER 2021

(tuhandetes eurodes)
	Lisade punkt	31.12.2021	31.12.2020
VARAD
Raha ja raha ekvivalendid	5	1 358 564	923 940
Nõuded rahastajate vastu	9/17	85 210	68 908
Likviidsed finantsvarad	10	—	351 873
Tuletisfinantsinstrumendid	6	7	33 584
Laenud ja ettemaksed	7	1 986 281	1 673 445
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	8	697 631	526 810
Muud varad	11	1 086	109
Varad kokku		4 128 779	3 578 669
KOHUSTISED JA RAHASTU OMAKAPITAL
KOHUSTISED
Tuletisfinantsinstrumendid	6	18 835	642
Ettemakstud tulud	12	48 432	29 732
Antud tagatiste eraldised	13	—	851
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	14	16 602	33 152
Võlad kolmandatele isikutele	15	239 639	152 378
Muud kohustised	16	2 333	3 446
Kohustised kokku		325 841	220 201
RAHASTU OMAKAPITAL
Rahastu liikmesriikidelt sisse nõutud osamaks	17	3 471 695	3 221 695
Jaotamata kasum		331 243	136 773
Rahastu omakapital kokku		3 802 938	3 358 468
Kohustised ja rahastu omakapital kokku		4 128 779	3 578 669

KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2021 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)
	Lisade punkt	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	Lisade punkt	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
Intressid ja samalaadsed tulud (*9)	19	86 456	84 783
Intressid ja samalaadsed kulud	19	-10 436	-5 250
Intressid ja samalaadsed tulud (neto)		76 020	79 533
Tulud teenus- ja vahendustasudest	20	2 219	353
Kulud teenus- ja vahendustasudest	20	-175	-225
Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto)		2 044	128
Tuletisfinantsinstrumentide õiglase väärtuse muutumine		-51 770	18 949
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt	21	123 627	-46 717
Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	7	3 568	-29 621
Laenude müük ja sissenõudmisest saadud tulu		—	2 362
Valuutakursside muutustest tulenev netotulu		33 676	-48 545
Netotulu finantstehingutest		109 101	- 103 572
Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	7	42 974	-4 312
Tagatiste eraldiste muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	13	851	-228
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldiste muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	14	16 616	3 715
Üldhalduskulud	22	-53 136	-58 527
Majandusaasta kasum/(kahjum)		194 470	-83 263
Majandusaasta koondkasum/(-kahjum) kokku		194 470	-83 263

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2021 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)
	Lisade punkt	Sissenõutud osamaksud	Jaotamata kasum	Kokku
Seisuga 1. jaanuar 2021		3 221 695	136 773	3 358 468
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	17	250 000	—	250 000
2021. majandusaasta kasum		—	194 470	194 470
Rahastu omakapitali muutused		250 000	194 470	444 470
Seisuga 31. detsember 2021		3 471 695	331 243	3 802 938
Seisuga 1. jaanuar 2020		2 967 000	220 036	3 187 036
Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud	17	209 614	—	209 614
Üheksanda EAFi intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaksu ümberjaotamine omakapitali	17	45 081	—	45 081
2020. majandusaasta (kahjum)		—	-83 263	-83 263
Rahastu omakapitali muutused		254 695	-83 263	171 432
Seisuga 31. detsember 2020		3 221 695	136 773	3 358 468

RAHAVOOGUDE ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2021 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)
	Lisade punkt	Alates 1.1.2021 kuni 31.12.2021	Alates 1.1.2020 kuni 31.12.2020
PÕHITEGEVUS
Majandusaasta kasum/(kahjum)		194 470	-83 263
Korrigeerimised:
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt	8	- 130 991	47 909
Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist	7	-42 974	4 312
Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)		-3 568	29 621
Laenudelt ja ettemaksetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus	7	6 462	-5 202
Antud tagatiste eraldiste netomuutus pärast tühistamiste mahaarvamist	13	-851	228
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldiste netomuutus pärast tühistamiste mahaarvamist		-16 550	-4 117
Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine		51 770	-18 949
Likviidsetelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus	10	-1 271	1 067
Ettemakstud tulude muutus		18 700	-2 834
Vahetuskursi muutuste mõju laenudele	7	-84 893	90 878
Vahetuskursi muutuste mõju aktsiatele ja muudele muutuvtuluga väärtpaberitele	8	-27 230	33 616
Vahetuskursi muutuste mõju hoitavale rahale		-9 875	9 233
(Kahjum)/kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustistes toimunud muutuste arvestamist		-46 801	102 499
Laenude väljamaksed	7	- 515 212	- 560 291
Laenude tagastamine	7	339 944	276 101
Laenude müük ja sissenõudmisest saadud tulu		—	2 362
Rahalt ja raha ekvivalentidelt kogunenud intressitulu muutus	5	-304	66
Likviidsed finantsvarad (suurenemine)	10	-2 333 691	-2 710 009
Likviidsed finantsvarad lõpptähtaegade kaupa	10	2 684 293	2 689 790
Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väärtuse suurenemine	8	-84 224	-85 305
Puhastulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt		77 749	85 477
Muude varade väärtuse suurenemine		977	109
Muude kohustiste (suurenemine)/vähenemine		1 113	-1 093
Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade suurenemine		34 598	8 543
Netorahavood (mida kasutatakse) põhitegevuses		158 442	- 191 751
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Liikmesriikidelt saadud osamaksud		250 444	227 035
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikidelt saadud summad		63 254	60 387
Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikide eest makstud summad		-27 337	-18 807
Rahavood finantseerimistegevusest (neto)		286 361	268 615
Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto)		444 803	76 864
Rahavoogude koondaruanne:
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga		924 077	837 980
Netorahavood, mis tulenevad / (mida kasutatakse)
põhitegevusest		158 442	- 191 751
finantseerimistegevusest		286 361	268 615
vahetuskursi muutuste mõjust rahale ja raha ekvivalentidele		-9 875	9 233
Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga		1 359 005	924 077
Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:
Sularaha	5	434 064	398 991
Tähtajalised hoiused (kogunenud intressideta)	5	672 730	380 000
Kommertsväärtpaberid	5	252 211	145 086
		1 359 005	924 077

Raamatupidamise aastaaruannete lisad 31. detsembri 2021. aasta seisuga

1. Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu“) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid“) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping“) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 22. juunil 2010.

Rahastu ei ole juriidiline isik. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“ ja „pank“) haldab liikmesriikide („rahastajad“) nimel osamaksusid vastavalt lepingu tingimustele ja korraldab rahastu tegevust.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest. Rahastu rahastamiseks ja intressitoetuste maksmiseks vajaliku toetuse summad saadakse ELi liikmesriikide osamaksudest mitmeaastase finantsraamistiku raames (esimene finantsprotokoll aastateks 2000–2007 (edaspidi „üheksas Euroopa Arengufond (EAF)“), teine finantsprotokoll aastateks 2008–2013 (edaspidi „kümnes EAF“) ja kolmas finantsprotokoll aastateks 2014–2020 (edaspidi „üheteistkümnes EAF“)). EIP-le on tehtud ülesandeks järgneva haldamine:

i)	rahastu, s.o riske kandev käibefond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 685,5 miljonit eurot, millest 48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele (edaspidi „ÜMTd“);

ii)	intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas kuni 1 220,85 miljonit eurot ja ÜMTdele kuni 8,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 15 % ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks.

EL ja AKV riigid on kokku leppinud üleminekumeetmeid käsitleva otsuse muutmises, et pikendada AKV-ELi koostöölepingu sätete kohaldamist 30. juunini 2022 või kuni uue lepingu jõustumiseni või kuni liidu ja AKV riikide vahelise uue lepingu ajutise kohaldamiseni, olenevalt sellest, mis saabub varem (AKV-ELi suursaadikute komitee 26. novembri 2021. aasta otsus nr 3/2021, millega muudetakse AKV-ELi suursaadikute komitee otsust nr 3/2019 võtta vastu AKV-ELi koostöölepingu (22) artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed).

14. juunil 2021 jõustunud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitleva määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/947) (23) luuakse peamine õiguslik alus ELi abi andmiseks väljaspool ELi aastatel 2021–2027 ning panga uute institutsiooniliste volituste juhtimine seoses tegevusega väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas AKV piirkonnas. Muu hulgas integreeritakse sellega ELi eelarvesse EAF, mida praegu rahastatakse väljaspool eelarvet. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määrusega tagatakse komisjonile õiguslik alus, et delegeerida EIP-le edaspidi ELi volitusi väljaspool ELi toimuvaks tegevuseks. Samuti tagatakse sellega välisinvesteeringute raamistik liidu koostööks partnerasutustega ELi eelarvest rahastatavate toetuste või tagatiste kaudu.

23. detsembril 2020 otsustas nõukogu pikendada AKV investeerimisrahastu kulukohustuste võtmise perioodi vähemalt kuue kuu võrra. Edaspidi võetakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames kasutusele AKV investeerimisrahastust tagasisaadavad vahendid, ühendades Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD+) AKV riikide erasektorile pühendatud komponendi ja usaldusfondi, mida mõlemat rakendab EIP. AKV riikide taristupakett, mis on praegu tagatud investeerimisrahastust tagasisaadavate vahenditega, viiakse üle sihtotstarbelise investeerimissuuna nr 1 tagatise alla, et vabastada AKV investeerimisrahastust tagasisaadavad vahendid, millest on maha arvatud investeerimisrahastu võimalikud varasemad kulukohustused (seoses heakskiitmiste, allkirjastamiste ja tagatistega). AKV riikide taristupakett on osa EFSD+ tagatislepingust.

Pärast investeerimisrahastu kulukohustuste võtmise perioodi pikendamist kiitis pank kooskõlas oma volitustega tegevuse heaks kuni 30. juunini 2021 (24).

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti tegevuse jätkuvuse põhimõttest, mille puhul eeldatakse, et investeerimisrahastust suudetakse maksta välja kõik mis tahes tegevuse raames tasumisele kuuluvad summad. Investeerimisrahastu toimimise kestust ei ole kindlaks määratud. Üheteistkümnenda EAFi sisekokkulepe kehtib kõnealuse kokkuleppe artikli 14 lõike 3 kohaselt seni, kuni see on vajalik kõikide AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse ja mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatavate toimingute täielikuks elluviimiseks.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021.

Halduskomitee ettepanekul võttis direktorite nõukogu 10. märtsil 2022 raamatupidamise aastaaruande vastu ja andis loa esitada see juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 22. aprilliks 2022 heaks kiita.

2. Peamised arvestusmeetodid

2.1. Koostamise alus – nõuetele vastavuse kinnitus

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS).

2.2. Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb anda raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond rahastu arvestusmeetodite kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

— Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamine

Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsvarade ja -kohustiste õiglane väärtus põhineb noteeritud turuhinnal või maaklerite hinnanoteeringutel. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Hinnangud liigitatakse vastavalt nende tasemele õiglase väärtuse hierarhias, mis sõltub hindamismeetodis kasutatud sisenditest. Hindamismeetodid on avaldatud ja neid on kirjeldatud lisade punktides 2.4.2 ja 4.

— Laenude ja ettemaksete väärtuse langusest tulenev kahjum

Eeldatava krediidikahju hindamiseks tuleb juhtkonnal teha olulisi otsuseid, eelkõige hinnata väärtuse langusest tuleneva kahjumi kindlaksmääramisel, kui oluliselt on suurenenud krediidirisk alates esmasest kajastamisest, võtta arvesse tulevikku suunatud teavet ning prognoosida tulevaste rahavoogude suurust ja ajastust ning tagatise väärtust. Nende prognooside aluseks on hulk tegureid, mis võivad oluliselt muuta kajastatava krediidikahju allahindluse ajastust ja summat (lisade punkt 2.4.2). Asjakohaseid eeldusi COVID-19-st põhjustatud väärtuse languse mõju kohta on üksikasjalikult kirjeldatud lisade punktides 2.4.2 ja 3.2.3.7.

— Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:

—	hiljutised ametlikud turutehingud;

—	põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

—	oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul;

—	korrigeeritud netovarade meetod või

—	muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Rahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

— Rahastu osalusega üksuste konsolideerimine

EIP tegi olulise otsuse, et ükski üksustest, milles tal on osalus, ei ole rahastu kontrolli all. See on tingitud sellest, et kõikides sellistes üksustes kuulub vastutus haldamise, tegevuse juhtimise ja partnerlusasjade eest täisosanikule, fondijuhile või haldusnõukogule, kellel on õigus ja pädevus teha kõik vajalikud toimingud partnerluse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks kooskõlas investeerimis- ja tegevuspõhimõtetega.

— Ebakindlus seoses pankadevahelise intressimäära (IBOR) reformiga

Seoses viiteintressimääraga, mida vahetult pärast 30. juunit 2023 enam ei eksisteeri, nimelt USA dollari LIBORiga, kohaldab rahastu Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 1. etapi muudatusi, mis käsitlevad ebakindlust.

2.3. Muutused arvestusmeetodites

Kui järgmised muudatused kõrvale jätta, siis on rahastu kõigi käesoleva raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud arvestusperioodide suhtes järjepidevalt kohaldanud lisade punktis 2.4 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Rahastu võttis aasta jooksul vastu järgmised standardimuudatused ja uued standardid.

Kasutuselevõetud standardid

Rahastu raamatupidamise aastaaruande puhul võeti alates 1. jaanuarist 2021 kasutusele alljärgnevad kehtivate standardite tõlgendused, muudatused ja parandused.

Viiteintressimäära reform (2. etapp – standardite IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused) (IBORi reformi 2. etapp)

Need 27. augustil 2020 välja antud muudatused olid viimane osa Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu vastusest IBORi ja muude viiteintressimäärade pooleliolevale reformile.

Muudatused käsitlevad raamatupidamise aastaaruandele avalduvat mõju juhul, kui äriühing asendab reformi tulemusel vana viiteintressimäära alternatiivse viitemääraga. Nendega pakutakse praktilisi vabastusi standardite teatavatest nõuetest.

Eelkõige on need vabastused seotud finantsinstrumentide, liisingulepingute või riskimaandamissuhete muutmisega, kui lepingujärgne viiteintressimäär asendatakse uue alternatiivse viitemääraga.

Kui finantsinstrumendi lepingupõhiste rahavoogude muudatus on viiteintressimäära reformi otsene tagajärg ja kui see muudatus tehakse majanduslikult samaväärsetel alustel, siis pakuvad 2. etapi muudatused praktilise vahendi tegeliku intressimäära ajakohastamiseks, et väljendada muudatust ilma kajastamist lõpetamata või finantsinstrumendi bilansilist jääkmaksumust korrigeerimata. Samuti nähakse muudatustega ette erand, millega võimaldatakse kasutada läbivaadatud diskontomäära, mis kajastab intressi muutumist liisingukohustise määra ümberhindamisel, tulenevalt reformiga nõutavast muudatusest.

Samuti nähakse 2. etapi muudatustega ette mitu vabastust riskimaandamisinstrumentide arvestust käsitlevatest nõuetest, kui muudatus on reformi otsene tagajärg ja see tehakse majanduslikult samaväärsetel alustel. Eelkõige ei pea äriühing lõpetama riskimaandamisinstrumentide arvestust üksnes sel põhjusel, et ta teeb reformiga nõutavaid muudatusi.

Standardi muudatused võeti vastu tagasiulatuvalt, ilma et need mõjutaksid algsaldot.

Rahastut mõjutavad avaldatud, kuid veel vastuvõtmata standardid

Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2018–2020 (standardite IFRS 1 ja IFRS 9 muudatused) ning standardite IFRS 3 ja IAS 37 piiratud muudatused

Standardi IFRS 3 „Äriühendused“ muudatustega ajakohastatakse standardis IFRS 3 sisalduvat viidet finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, muutmata äriühenduste raamatupidamisarvestuse nõudeid.

Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ muudatustega täpsustatakse, millised kulud üksus hõlmab selle hindamisse, kas leping kannab kahjumit.

EL kiitis need muudatused heaks 28. juunil 2021 ja neid kohaldatakse 1. jaanuaril 2022 ja hiljem algavate aruandeperioodide suhtes.

Rahastu ei võtnud neid muudatusi ettenähtust varem vastu ning eeldatavalt ei avalda need rahastu raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju.

2.4. Kokkuvõte peamistest arvestusmeetoditest

Finantsseisundi aruandes on varad ja kohustised esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

2.4.1. Välisvaluuta ümberarvestamine

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta. Kui ei ole teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima tuhandeni.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustised, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber finantsseisundi aruande kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

Mitterahalised kirjed, mida hinnatakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mida hinnatakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustistest, kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

2.4.2. Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, kajastatakse esmaselt arvelduspäeva seisuga.

Liigitus ja hindamine

Finantsvarad

Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvara amortiseeritud väärtuses, õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks finantsvaraks ning finantskohustised liigitatakse amortiseeritud väärtuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavateks finantskohustisteks.

IFRS 9 kohaselt algab liigitamine sellest, et otsustatakse, kas finantsvara käsitatakse võla- või omakapitaliinstrumendina. IFRS 9s on osutatud standardile IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine“.

Võlainstrumendid on instrumendid, mis on vastaspoole seisukohast finantskohustised – laenud ja võlaväärtpaberid, sh struktureeritud (majandus)üksuste, valitsuse või äriühingute emiteeritud võlakirjad, väärtpaberid või sertifikaadid.

Võlainstrument on amortiseeritud väärtuses kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:

—	vara hoitakse ärimudelis, mille puhul hoitakse varasid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks, ning

—	finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed.

Võlainstrument on õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:

—	vara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk saavutatakse nii lepingupõhiste rahavoogude kogumise kui ka finantsvara müümisega, ja

—	finantsvara lepingutingimustest tulenevad konkreetsetel kuupäevadel rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed.

Eespool nimetatud kriteeriume tuleks kohaldada finantsvara suhtes tervikuna, ka juhul, kui tegemist on varjatud tuletisinstrumendiga.

Omakapitaliinstrumendid on instrumendid, mis on emitendi seisukohast omakapital, s.t sellised instrumendid, mis ei sisalda lepingulist maksekohustust ja mis tõendavad jääkosalust emitendi netovaras. Omakapitaliinstrumente hinnatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Sellise omakapitaliinstrumendi, mida ei hoita kauplemise eesmärgil, esmasel kajastamisel võib rahastu otsustada esitada hilisemad muutused ainult muu koondkasumi hulgas. Selline otsus tehakse iga investeeringu kohta eraldi.

Kõik muud finantsvarad liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks.

Ärimudeli hindamine

Rahastut haldav Euroopa Investeerimispank analüüsib sellise ärimudeli eesmärki, kus võlainstrumenti hoitakse portfelli tasandil, sest see kajastab kõige paremini ärijuhtimise ja juhtkonnale teabe esitamise viisi. Arvesse võetakse järgmist teavet:

—

portfelli moodustamise põhimõtted ja eesmärgid ning nende põhimõtete rakendamine praktikas. Eelkõige uuritakse, kas juhtimisstrateegia eesmärk on teenida lepingulist intressitulu, säilitades teatava intressimäära profiili, mille puhul finantsvarade tähtaeg vastab nende varade rahastamiseks võetud kohustiste tähtajale, või müües varasid rahavoogude realiseerimiseks;

—	kuidas analüüsitakse portfelli tootlust ja antakse sellest aru rahastu juhtkonnale;

—	millised on riskid, mis mõjutavad ärimudeli edukust (ja selle ärimudeli raames hoitavate finantsvarade tulemuslikkust) ja kuidas neid riske hallatakse, ning

—	eelmistel perioodidel toimunud müügi sagedus, maht ja ajastus, müügi põhjused ning tuleviku müügitegevuse prognoos.

Teavet müügitegevuse kohta ei vaadelda aga eraldi, vaid üldise hindamise käigus, analüüsides seda, kuidas täidetakse rahastu eesmärki hallata finantsvara ja kuidas realiseeritakse rahavoogusid.

Tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingute ärimudelit on kirjeldatud ja see on avalikustatud lisade punktis 24.

Rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed

Käesolevas analüüsis on põhisumma määratletud kui võlainstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel. Intress on määratletud kui tasu raha ajaväärtuse eest, konkreetsel ajavahemikul tasumata põhisummaga seonduva krediidiriski eest ja muude elementaarsete laenamisega seotud riskide ja kulude (nt likviidsusrisk ja halduskulud) eest ning see sisaldab ka kasumimarginaali.

Instrumendi lepingutingimustest lähtudes analüüsitakse, kas lepingupõhised rahavood on ainult põhiosa ja intressi maksed. Selle käigus analüüsitakse, kas finantsvaraga on seotud lepingutingimus, mille tulemusel võib muutuda lepingupõhiste rahavoogude ajastus ja summa, nii et see ei vasta enam osutatud tingimusele.

Kajastamise lõpetamine

Rahastu lõpetab finantsvara kajastamise, kui lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või kui rahastu loovutab lepingujärgsete rahavoogude saamise õigused sellise tehingu tulemusena, mille raames rahastu kas kannab finantsvara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle või säilitab sisuliselt kõik omandiga seonduvad riskid ja hüved, kuid ei säilita kontrolli finantsvara üle.

Finantsvara või -kohustise kajastamise lõpetamisel (lisade punkt 2.4.4) kajastatakse kasumiaruandes järgmiste summade vahe: ühelt poolt vara või kohustise bilansiline jääkmaksumus (või selle vara või kohustise osale omistatud bilansiline jääkmaksumus, mille kajastamine lõpetatakse) ja teiselt poolt i) saadud või makstud tasu ja ii) muu koondkasumi hulgas kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum. Seejuures ei võeta arvesse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavatelt omakapitaliinvesteeringutelt saadavat kumulatiivset kasumit või kahjumit, mida ei kanta võõrandamisest saadud kasumisse või kahjumisse, vaid reservfondi.

IBORi reformi kontekstis hindab rahastu seda, kas amortiseeritud väärtuses kajastatava finantsinstrumendi muutus on oluline, pärast IBORi reformi 2. etapiga kehtestatud praktilise vahendi kohaldamist. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu välja antud muudatuste kohaselt ei lõpeta rahastu sellise finantsinstrumendi kajastamist, mille lepingupõhised rahavood muutuvad reformi otsesel tagajärjel ja mille puhul muudatus on majanduslikult samaväärne eelmisele lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alusele (see tähendab vahetult enne muudatust kasutatud alusele).

Ümberliigitamine

Pärast esmast kajastamist finantsvara enam ümber ei liigitata, välja arvatud pärast seda, kui rahastu on muutnud ärimudelit, mille alusel ta haldab oma finantsvarasid.

Muutmine

Amortiseeritud väärtuses kajastatav finantsvara loetakse muudetuks siis, kui selle lepingupõhised rahavood räägitakse uuesti läbi või neid muudetakse muul viisil. Uuesti läbirääkimine või muutmine võib, kuid ei pruugi tähendada endise finantsinstrumendi kajastamise lõpetamist ja uue finantsinstrumendi kajastamist.

Pärast amortiseeritud väärtuses kajastatava finantsvara rahavoogude märkimisväärset lepingupõhist muutmist, mille tagajärjel finantsvara kajastamine lõpetatakse, kajastatakse uut finantsvara õiglases väärtuses ning muudatusest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamine avaldab konsolideeritud kasumiaruandes mõju finantstehingutest laekuva tulu rubriigis.

Lepingupõhist muutmist käsitatakse märkimisväärsena siis, kui läbivaadatud tingimuste kohaselt erineb rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtus (kasutades diskonteerimisel algset tegelikku intressimäära) vähemalt 10 % võrra algse finantsvara ülejäänud rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusest. Arvesse võetakse ka selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu selle vääringu muutumist, milles finantsvara on nomineeritud, ja konverteerimise tingimusi.

IBORi reformi kontekstis hindab rahastu seda, kas amortiseeritud väärtuses kajastatava finantsinstrumendi muutus on oluline, pärast IBORi reformi 2. etapiga kehtestatud praktilise vahendi kohaldamist. Rahastu ajakohastab tegelikku intressimäära ilma finantsinstrumendi bilansilist jääkmaksumust muutmata, kui finantsinstrumendi amortiseeritud väärtuses hinnatavate lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus muutub reformi otsesel tagajärjel ja kui muudatus on majanduslikult samaväärne eelmisele alusele (see tähendab vahetult enne muudatust kasutatud alusele).

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamine

Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel hindamiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus peamisel turul, selle puudumisel aga kõige soodsamal turul, millele rahastul on sel kuupäeval juurdepääs.

Asjakohasel juhul hindab EIP rahastu nimel instrumendi õiglast väärtust, kasutades instrumendi noteeritud hinda aktiivsel turul. Aktiivse turuna käsitatakse turgu, kus vara või kohustusega seotud tehingud toimuvad piisava sagedusega ja piisavas mahus, et anda pidevalt teavet hinnakujunduse kohta.

Kui finantsseisundi aruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Valitud hindamismeetod hõlmab kõiki tegureid, mida turul osalejad tavatsevad arvesse võtta tehinguhinna kindlaksmääramisel.

Hindamismeetodid võivad hõlmata võrdlust jälgitava turuhinnaga samalaadsete instrumentidega, netonüüdispuhasväärtuse mudelit, diskonteeritud rahavoogude mudelit, Black-Scholesi mudelit, polünoomilise optsioonihinna mudelit ja muid hindamismudeleid. Hindamismeetodites kasutatavate eelduste ja sisendite hulka kuuluvad riskivabad intressimäärad ja võrdlusintressimäärad, diskontomäära arvutamiseks kasutatavad krediidiriski marginaalid, võlakirja- ja aktsiahinnad, valuutavahetuskursid, aktsiahinnad, aktsiaindeksid ning prognoositav hinnavolatiilsus ja korrelatsioon.

Hindamismeetodite eesmärk on leida õiglane väärtus ehk hind, mille eest toimuks hindamiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks.

Pank kasutab levinumate ja lihtsamate finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramiseks üldtunnustatud hindamismudeleid. See kehtib näiteks intressimäära ja valuuta vahetuslepingute kohta, mille puhul kasutatakse ainult jälgitavaid turuandmeid, ning juhtimishinnanguid ja prognoose ei ole eriti vaja. Jälgitavaid hindu ja mudelite sisendeid võib tavaliselt saada noteeritud võla- ja kapitaliväärtpaberite, börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide ja lihtsate börsiväliste tuletisinstrumentide (näiteks intressimäära vahetuslepingud) turult. Jälgitavate turuhindade ja mudelite sisendite kättesaadavus vähendab vajadust juhtkonna hinnangute ja prognooside järele ning õiglase väärtuse määramisega seotud ebakindlust. Jälgitavate turuhindade ja sisendite kättesaadavus on eri toodete ja turgude puhul erinev ning see võib muutuda konkreetsete sündmuste mõjul ja vastavalt finantsturgudel valitsevate tingimuste muutumisele.

Keerukamate instrumentide puhul kasutab pank enda väljatöötatud meetodeid, mis põhinevad tunnustatud hindamismudelitel. Mõned või kõik nende mudelite sisendid ei ole turul jälgitavad, vaid tuletatakse turuhindadest ja -määradest või oletustel põhinevatest hinnangutest. Oluliste mittejälgitavate sisenditega instrumentide hulka kuuluvad näiteks teatavad laenud ja tagatised, millel puudub aktiivne turg. Kui õiglane väärtus määratakse kindlaks hindamismudelitega, kus kasutatakse olulisi mittejälgitavaid sisendeid, on suurem roll juhtkonna hinnangutel ja prognoosidel. Juhtkonna hinnanguid ja prognoose on tavaliselt vaja selleks, et valida välja sobiv hindamismudel, prognoosida hinnatava instrumendi poolt tulevikus tekitatava rahavoo suurust, määrata kindlaks vastaspoole makseviivituse tõenäosus ja ettemakserisk ning valida sobivad diskontomäärad.

Rahastu hindab õiglast väärtust õiglase väärtuse hierarhia abil, mis kajastab hindamisel kasutatud sisendite olulisust. Hierarhia on järgmine:

—	1. tase: sisenditeks on instrumentide noteeritud (korrigeerimata) hinnad sellistel aktiivsetel turgudel, millele rahastul on juurdepääs ja kus kaubeldakse samasuguste instrumentidega.

—

2. tase: muud sisendid kui 1. taseme noteeritud hinnad, mis on jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud). See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamiseks kasutatakse sarnaste instrumentide noteeritud hinda aktiivsel turul, samasuguste või sarnaste instrumentide noteeritud hinda turul, mis ei ole täiesti aktiivne, või muid hindamismeetodeid, mille puhul olulised sisendid on turuandmete alusel jälgitavad.

—

3. tase: mittejälgitavad sisendid. See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamismeetod ei sisalda jälgitavatel andmetel põhinevaid sisendeid ja mille väärtuse kindlakstegemisel on oluline roll mittejälgitavatel sisenditel. Siia kuuluvad ka instrumendid, mille väärtus põhineb sarnaste instrumentide noteeritud hindadel ja mille puhul instrumentidevaheliste erinevuste kajastamiseks tuleb teha olulisi mittejälgitavaid korrigeerimisi või lähtuda eeldustest.

Rahastu kajastab üleviimist ühelt õiglase väärtuse hierarhia tasemelt teisele selle aruandeperioodi lõpul, mil muutus aset leidis.

Finantsvara väärtuse langus

IFRS 9 põhineb tulevikku suunatud eeldatava krediidikahju mudelil. EIP on kehtestanud raamistiku eeldatava krediidikahju arvutamiseks sõltuvalt makromajanduslikust olukorrast. See hõlmab kindlal ajahetkel kehtivate krediidiriski parameetrite (makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär) kindlaksmääramist, lähtudes süsteemsest tegurist (krediiditsükkel), mis tuleneb makromajandusest ja mida prognoositakse makromajanduslike prognooside või stsenaariumide kaudu. Lõplik eeldatav krediidikahju on asjaomase makromajandusliku stsenaariumi eeldatava krediidikahju tõenäosusega kaalutud keskmine. Seda tulevikku suunatud kahjumudelit kohaldatakse nii amortiseeritud väärtuses kajastatavate finantsvarade, finantstagatislepingute kui ka bilansiväliste kohustuste puhul.

IFRS 9 kohaselt lähtutakse kahju allahindluse hindamisel ühest järgmisest alusest.

—	12 kuu eeldatav krediidikahju: see on eeldatav krediidikahju, mis tekib juhul, kui makseviivitusi esineb 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, ning

—	kogu eluea eeldatav krediidikahju: see on eeldatav krediidikahju kõigist makseviivitustest, mis tekivad finantsinstrumendi oodatava tähtaja jooksul.

Standardiga IFRS 9 on ette nähtud kolmeastmeline väärtuse languse mudel, mis põhineb krediidikvaliteedi muutumisel pärast esmast kajastamist. Finantsinstrumendid liigitatakse 1. etapis, välja arvatud instrumendid, mille puhul täheldatakse krediidiriski märkimisväärset suurenemist pärast nende esmast kajastamist. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb panga oskusteabel, sealhulgas tulevikku suunatud teabel.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud varad on finantsvarad, mis liigitatakse alates esmase kajastamise hetkest 3. etapis olevaks. Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud finantsvarade puhul kajastatakse pärast esmast kajastamist eluea jooksul eeldatava krediidikahju kumulatiivsed muutused kasumiaruandes.

Pank valib etapi vastavalt järjestikusele lähenemisviisile, mis on kooskõlas krediidiriski suuniste ning finantsjärelevalve suuniste ja korraga ning hõlmab eeskätt varajasi hoiatussignaale, jälgimisnimekirja, sisereitinguid ja makseviivitusi.

Kooskõlas standardite koostajate väljaantud suuniste ja turutavadega leiab EIP, et COVID-19-ga seotud makseraskuste tõttu restruktureerimise lühiajaliste meetmete kohaldamist nõudeid täitvate vastaspoolte suhtes, mille eesmärk on kõrvaldada COVID-19 pandeemia kahjulik süstemaatiline majandusmõju, ei tuleks iseenesest käsitada automaatse põhjusena järeldada, et krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud. Nagu on avalikustatud lisade punktis 3.2.3.8, kohaldab EIP selliste vastaspoolte krediidiriski hindamisel eksperdihinnanguid.

EIP on seisukohal, et COVID-19 pandeemia mõju kajastub tulevikku suunatud eeldatava krediidikahju mudelis, mida peetakse piisavalt usaldusväärseks, et selliseid äärmuslikke sündmusi arvesse võtta. Eelkõige on asjaomast mõju vastavalt arvesse võetud makromajanduslikes prognoosides ja makseviivituste tõenäosust käsitlevate tingimuste ülesehituses.

Kui krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, viiakse instrument üle 2. etappi, kuid seda ei käsitata veel krediidiriski tõttu langenud väärtusega instrumendina. Kui rahastamisvahendi väärtus on krediidiriski tõttu langenud, viiakse instrument üle 3. etappi.

3. etapi riskipositsiooni kindlaksmääramiseks selgitab pank välja, kas on objektiivseid tõendeid viivisnõuete olemasolu kohta. Finantsvara makseviivitusega on tegemist siis, kui laenuvõtja ei tasu tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, ilma et rahastu sekkuks, või laenuvõtja on jätnud tema vastu oleva mis tahes olulise krediidi iseloomuga nõude rahastule üle 90 päeva tasumata.

Sellega seoses käsitatakse finantsvara vähenenud väärtusega finantsvarana, kui on kindlaks tehtud, et rahastul tõenäoliselt ei õnnestu kõiki summasid algsete lepingutingimuste kohaselt või samaväärse väärtusega sisse nõuda. Üksikute krediidiriski positsioonide analüüsimisel lähtutakse laenuvõtja laadist ja üldisest finantsseisundist, tema vahenditest ja senisest maksekohustuste täitmisest, sellest, kas tal on lootust saada tuge rahalist vastutust kandvalt tagatiseandjatelt, ja asjakohasel juhul ka tagatise realiseerimisväärtusest.

Vähenenud väärtusega nõudeid vaadatakse läbi ja analüüsitakse vähemalt kaks korda aastas. Kui tulevikus oodatavate rahavoogude summad ja ajastus muutuvad võrreldes varasemate prognoosidega, siis muudetakse ka krediidikahju eraldisi ning need debiteeritakse või krediteeritakse kasumiaruandes. Väärtuse languse allahindlus tühistatakse alles siis, kui krediidikvaliteet on sedavõrd paranenud, et võib piisava kindlusega eeldada põhisumma ja intressi õigeaegset tasumist vastavalt krediidilepingu tingimustele. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja nõuded, mille sissenõudmisest on loobutud, kantakse maha. Mahakandmised kaetakse kas varem kindlaks tehtud väärtuse languse arvelt või kantakse kasumiaruandes kuludesse ja vastavalt vähendatakse nõude põhisummat. Varem mahakantud summade osalisel või täielikul laekumisel kantakse need kasumiaruandes tuludesse.

Eeldatava krediidikahju hindamine – sisendid, eeldused ja meetodid

2. ja 3. etapis olevate varade puhul hinnatakse eeldatavat krediidikahju kogu eluea lõikes; 1. etapi varade puhul lähtutakse 12 kuu eeldatavast krediidikahjust.

Eeldatav krediidikahju arvutati järgmiste muutujate alusel:

—	krediidireiting ja makseviivituse tõenäosus kindlal ajahetkel,

—	makseviivitusest tingitud kahjumäär kindlal ajahetkel,

—	makseviivituses olev riskipositsioon.

Vastaspoole krediidirisk määratakse kindlaks teatava kuupäeva seisuga, kasutades hindamislehtedel põhinevaid mudeleid, mida on kohandatud vastaspoolte ja riskipositsioonide eri kategooriatega.

Iga krediidireiting on seotud konkreetse makseviivituse tõenäosusega, mis kajastab tõenäosust, et vastaspoolel tekib makseviivitus järgmise 12 kuu jooksul või kohustuse ülejäänud tähtaja jooksul. Riskipositsioonide puhul on reiting seega põhiteave kindlal ajahetkel esineva riskipositsioonidega seotud makseviivituste tõenäosuse kõvera kindlaksmääramiseks. EIP kogub teavet rahastu krediidiriski positsioonide tulemuste ja makseviivituste kohta. Kogutud andmed rühmitatakse tegevusalade ja piirkonnatüüpide kaupa. Tegevusalasid ja piirkondi, mis käituvad krediiditsüklites ühtemoodi, analüüsitakse koos.

Selleks et analüüsida kogutud andmeid ning koostada prognoose riskipositsioonide järelejäänud tähtaja jooksul makseviivituse tekkimise tõenäosuse ning selle muutumise kohta aja möödumise tõttu ja konkreetsete makromajanduslike stsenaariumide puhul, kasutab EIP statistilisi mudeleid.

Makseviivitusest tingitud kahjumäär kajastab EIP prognoosi selle kohta, milliseks kujuneb vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe. Makseviivitusest tingitud kahjumäära võib määratleda ka kui „1. Sissenõudmismäär“. Makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimisel lähtutakse peamiselt vastaspoole geograafilisest asukohast ja laadist ning nende viiest peamisest riskipositsiooni klassist: riigid, riigiasutused, finantseerimisasutused, ettevõtted ja projektide rahastamine. Makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi saab veelgi täpsustada vastavalt riskipositsiooniga seotud toodete ja lepingute eripärale.

EIP kasutab kindlat ajahetke käsitlevat ja tulevikku suunatud teavet nii oma analüüsides, millega tehakse kindlaks, kas instrumendi krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kui ka eeldatava krediidikahju hindamisel.

EIP on eeldatava krediidikahju hindamiseks välja töötanud tingimusliku modelleerimismeetodi – kindlal ajahetkel esineva makseviivituse tõenäosuse mudeli – makseviivituste tõenäosuse kõvera arvutamiseks, mis hõlmab

—	krediiditsükli ja makromajanduslike muutujate majanduslikult põhjendatud seose määratlust ning

—	SKPd käsitlevat kolme makromajanduslikku stsenaariumit (üks lähtestsenaarium ja kaks stsenaariumit, mis kajastavad majanduse langust ja elavdumist), mis võivad mitme aasta jooksul realiseeruda, ja nende vastavaid tõenäosusi.

Makromajanduslike stsenaariumide koostamiseks kasutab EIP mitut riiki ja mitut võrrandit hõlmavat osaliselt struktureeritud maailmamajanduse mudelit, mis sisaldab konkreetseid riike käsitlevaid osasid. Keskne ehk lähtestsenaarium on kavandatud nii, et see vastaks Euroopa Komisjoni kõige hiljutisematele prognoosidele. Positiivne ja negatiivne stsenaarium on kavandatud keskse stsenaariumi põhjal, kasutades mitut riiki ja mitut võrrandit hõlmavat mudelit. Stsenaariumid on tuletatud SKP muutustest, mis on majandustegevuse peamine hindamisviis. Reaalse SKP muutusi kalibreeritakse, et korrata selle muutuja varasemat volatiilsust. Vajaduse korral kasutatakse SKP muutuste ulatuse ja püsivuse täpsustamiseks ka eksperdihinnanguid. Selle tulemusel tehakse kindlaks muutused koos võimaliku halvenemisega, et määrata muutuste mõju aja jooksul. Iga stsenaariumi tõenäosus määratakse kindlaks turu (volatiilsuse) näitajate ning siseselt väljatöötatud näitajate/indeksite põhjal, mida ebakindluse määramiseks aja jooksul järjepidevalt kasutatakse.

EIP kindlal ajahetkel esineva makseviivituse tõenäosuse ja kindlal ajahetkel esineva makseviivitusest tingitud kahjumäära mudelites kasutatakse erinevate makromajanduslike stsenaariumide puhul peamise sisendina samu krediiditsükli prognoositud väärtusi. Krediiditsükkel arvutatakse välise reitinguagentuuri esitatavate reitingu alandamise määrade ja reaalse SKP aastaste kasvumäärade prognooside ning pika- ja lühiajaliste intressimäärade vahe põhjal.

Makseviivituses olev riskipositsioon on makseviivitusse sattumise oodatav risk, mis põhineb vastaspoole praegusel riskipositsioonil ja lepingu kohaselt lubataval jooksva summa muutusel, sh amortisatsioon. Finantsvara makseviivituses olev riskipositsioon on vara bilansiline brutojääkmaksumus. Siduvate laenuandmiskohustuste ja finantstagatiste puhul sisaldab makseviivituses olev riskipositsioon väljamakstud summat.

2.4.2.1. Raha ja raha ekvivalendid

Rahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud. Raha ja raha ekvivalente kajastatakse finantsseisundi aruandes amortiseeritud väärtuses.

2.4.2.2. Likviidsed finantsvarad

Likviidsed finantsvarad on noteeritud ja noteerimata võlakirjad, mida hoitakse tähtaja lõpuni, ja kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on üle kolme kuu ja mis seejärel liigitatakse amortiseeritud väärtuses kajastatavateks väärtpaberiteks.

Need võlakirjad ja kommertsväärtpaberid kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses, mille moodustab õiglane väärtus, millele on liidetud otsesed tehingukulud. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

2.4.2.3. Laenud ja ettemaksed

Laenude ja ettemaksete portfell võib koosneda võlainstrumentidest, näiteks laenud ja võlaväärtpaberid, sealhulgas struktureeritud (majandus)üksuse emiteeritud võlakirjad, väärtpaberid või sertifikaadid, mida hoitakse tähtaja lõpuni eesmärgiga koguda lepingupõhiseid rahavoogusid.

Laenud ja ettemaksed on järgmised:

—	laenud ja ettemaksed, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses;

—	laenud ja ettemaksed, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Rahastust antud laenud kajastatakse rahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Laenude väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nominaalväärtuses. Laenud, mille rahavoo moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed, kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel kajastatakse laene amortiseeritud väärtuses, kasutades tegeliku intressimäära meetodit.

Võlaväärtpaberid kajastatakse rahastu varana sularaha emitendile ülekandmise hetkel, kusjuures tegemist võib olla lepingupõhiselt seotud või ühe väärtpaberistamise seeriaga võlainstrumendiga. Võlaväärtpaberite väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nominaalväärtuses. Võlaväärtpaberid kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses, mis koosneb õiglasest väärtusest, millele on liidetud otsesed tehingukulud; seejärel kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Laenude ja ettemaksete väärtuse languse põhimõtteid on kirjeldatud lisade punktis 2.4.2.

Laene ja ettemakseid, mille rahavoog ei koosne ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksetest, tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Nende õiglase väärtuse hindamise meetod põhineb diskonteeritud rahavoogude meetodil või likvideerimisväärtusel.

IBORi reformi mõju amortiseeritud väärtuses kajastatavate laenude ja ettemaksete ümberhindamisele on kirjeldatud seda küsimust käsitlevates lõikudes lisade punkti 2.4.2 „Liigitus ja hindamine“ alapunktis „Muutmine“.

2.4.2.4. Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Rahastu omakapitaliinvesteeringuid on kahte liiki: i) otsesed omakapitaliinstrumendid ja ii) riskikapitalifondid. Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid kajastatakse esmaselt õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud. Seejärel kajastatakse õiglase väärtuse muutused, sealhulgas välisvaluuta ümberarvestusest tulenev kasum ja kahjum, kasumi- ja muu koondkasumi aruande kirjes „Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt“.

Noteerimata investeeringu puhul, mille õiglast väärtust ei saa kindlaks teha aktiivsel turul, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks tunnustatud hindamismeetodeid (lisade punkt 4.2.1).

Rahastu omandatud osalused kujutavad endast investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele. Rahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud majandusharu tavadega, mis tagab, et rahastul ei ole kontrolli ega muud olulist mõju IFRS 10 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles rahastul on üle 20 % hääleõigustest.

2.4.3. Finantstagatised

Finantstagatislepingud on lepingud, mis nõuavad rahastult kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi tingimustele.

Kehtivate reeglite määratluse (IFRS 4 „Kindlustuslepingud“) kohaselt ei ole tagatis kindlustusleping.

Finantstagatisi arvestatakse standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ järgi kas tuletisinstrumentide või finantstagatistena olenevalt sellest, millistele IFRS 9-s loetletud tunnustele ja omadustele need vastavad.

Tuletisinstrumentide arvestusmeetodid on esitatud lisa punktis 2.4.5.

Finantstagatisi kajastatakse algselt finantsseisundi aruande lahtris „Antud tagatiste eraldised“ õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantstagatiste andmisega. Esmasel kajastamisel vastab maksekohustus oodatavate tagatispreemiate või oodatava esialgse kahjumi netonüüdispuhasväärtusele.

Pärast esmast kajastamist hinnatakse finantstagatisi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem:

—	kahju allahindluse summa, mis määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt, ja

—	esmaselt kajastatud tagatispreemia, millest on maha arvatud tulu vastavalt IFRS 15 põhimõtetele.

Finantstagatistest (välja arvatud tagatiste realiseerimisest) tulenevat kohustiste netosumma suurenemist või vähenemist kajastatakse IFRS 9 kohaselt kasumi- ja muu koondkasumi aruande rubriigis „Tagatiste eraldiste muutus“.

Vastavalt IFRS 15 kohasele amortisatsioonikavale kajastatakse saadud tagatispreemia kogu finantstagatise tähtaja jooksul kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kui „Teenus- ja vahendustasude tulu“.

2.4.4. Finantskohustised (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Liigitus ja hindamine

Finantskohustised

Finantskohustisi, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid finantskohustisi, näiteks tuletisinstrumentidest tulenevaid kohustisi, kajastatakse amortiseeritud väärtuses.

Rahastu lõpetab finantskohustise kajastamise, kui ta lepingulised kohustused on täidetud või tühistatud või lõppenud.

2.4.5. Tuletisfinantsinstrumendid

Tuletisfinantsinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud, lühiajalised valuutavahetuslepingud ja intressimäära vahetuslepingud.

Tuletisfinantsinstrumendid kajastatakse esmaselt kauplemispäeva seisuga.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

Kõiki tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja esitatakse tuletisfinantsinstrumentidena. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustistena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisfinantsinstrumentide õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruande rubriigis („Tuletisfinantsinstrumentide õiglase väärtuse muutumine“).

IFRS 9 kohaselt on tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite põhilepingust eraldamise nõue finantsvarade või finantskohustiste puhul elimineeritud ja seega käsitletakse hübriidlepingut finantsvarade või -kohustiste liigitamisel ühe tervikuna.

Sellest tulenevalt kasutati tuletisinstrumentide rahavoogude kindlaksmääramisel ISDA avaldatud asendusmäärasid, millega asendati LIBORi viitemäärad (1). IBORi reformi mõju tuletisinstrumentidele on kirjeldatud lisade punktis 6.

2.4.6. Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad rahastule tasuma.

Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:

—	vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral;

—	need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele;

—	kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused;

—	instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustisteks, ning

—	instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul.

Osamaksusid liigitatakse ja kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes amortiseeritud väärtuses.

2.4.7. Intressid ja samalaadsed tulud

Rahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netojääkmaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise jääkmaksumuse suhtes.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt ja laenu oodatava kestuse jooksul krediidiga korrigeeritud tegeliku intressimääraga. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netoväärtusele.

Rahastu vahenditelt saadud intressitoetuste puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära korrektsioonina ning kirjendatakse kasumiaruande rubriigis „Intressid ja samalaadsed tulud“ perioodi kohta, mis kestab subsideeritud laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Siduvate kohustustega seotud teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. Neid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“).

2.4.8. Intressitoetused ja tehniline abi

Oma tegevuse raames haldab rahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi.

Intressitoetuste ja tehnilise abi maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata rahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele. Rahastu teeb väljamaksed lõplikele vahendite saajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid.

Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need ümber rahastule tehtud osamaksuks.

2.4.9. Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu

Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt rahastu kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

2.4.10. Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse, ning olulise toimingu eest teenitud tasu kajastatakse tuluna pärast olulise toimingu lõpuleviimist. Need tasud esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Teenus- ja vahendustasude tulu“).

Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadavaid dividende kajastatakse nende laekumise ajal ja need esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud realiseeritud netokasumi all.

2.4.11. Maksustamine

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

3. Riskijuhtimine

Käesolevas lisas esitatakse teave rahastu krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta, keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele peamistele riskidele. Need on järgmised:

—	krediidirisk – kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk;

—	likviidsusrisk – risk, et majandusüksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju;

—	tururisk – risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.1. Riskijuhtimise korralduslik külg

EIP kohandab investeerimisrahastu riskijuhtimisraamistikku jooksvalt.

EIP riskijuhtimise peadirektoraat määrab kindlaks rahastu riskid, hindab ja jälgib neid ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimine front office'i toimingutest sõltumatu.

EIP tasandil annab grupi riskijuht riskide eest vastutava halduskomitee liikme järelevalve all grupi riskide kohta aru EIP halduskomiteele. Grupi riskijuhil on otsene juurdepääs riskipoliitikakomisjonile ning ta võib EIP direktorite nõukogule kõikides tema tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes otse kirjutada ja nõukoguga otse suhelda.

3.2. Krediidirisk

Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk.

3.2.1. Krediidiriski põhimõtted

Laenude vastaspoolte kohta krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja arvutada ja seda hinnastada. EIP on välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata kindlaks oma laenuvõtjate / tagatiseandjate sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, finantseerimisasutused jne) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii EIP suhtes kohaldatavaid parimaid pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe (Basel II) raames sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale vastaspoolele määratakse sisereiting, mis kajastab tema makseviivituse tõenäosust, millele järgneb tema äri- ja finantsriskiprofiili ja tegevuse kontekstis asjakohase riigiriski põhjalik analüüs. Vajaduse korral tehakse eksperdihinnangutel põhinevaid korrigeerimisi, võttes arvesse emaettevõtja või valitsuse poolt juriidilisele isikule antavat toetust, ning lõpliku reitingu puhul võib teha muudatusi, et kajastada teavet (nt turuhindu), mida hindamislehe koostamisel ei arvestatud.

Projektipõhise finantseerimise ja muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate krediidikvaliteedi hinnangute korral kasutatakse asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid, milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist. Sarnaselt äriühingute ja finantseerimisasutustega määratakse igale projektile sisemine riskireiting. ELi-välistele riikidele annab majandusosakond reitingu statistilise mudeli põhjal.

Kõiki sisemisi riskireitinguid jälgitakse kogu laenutähtaja jooksul ja neid uuendatakse korrapäraselt.

Kui see on asjakohane, kohaldatakse selliste majandusüksustega, kes ei ole riigid, tehtavate tehingute suhtes tehingulimiite ja vastaspoole suuruse piiranguid. Vastaspoole piiranguid määratakse asjakohasel juhul rühma konsolideeritud riskipositsioonide tasandil. Sellised piirangud kajastavad üldjuhul muu hulgas vastaspoolte omavahendite suurust.

Krediidiriski maandamiseks kasutab EIP vastavalt vajadusele ja lähtudes iga juhtumi eripärast mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid:

—	vastaspoole või projektiga seonduvad väärtpaberid (nt aktsiatele seatud pant; varadele seatud pant; õiguste loovutamine; kontodele seatud pant) ja/või

—	tagatised, mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised, nõudegarantiid), või pangagarantii.

Rahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumente.

3.2.2. Maksimaalne krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid arvesse võtmata

Järgnevas tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvessevõtmist.

(tuhandetes eurodes)

Maksimaalne riskipositsioon

31.12.2021

31.12.2020

VARAD

Raha ja raha ekvivalendid

1 358 564

923 940

Nõuded rahastajate vastu

85 210

68 908

Likviidsed finantsvarad

—

351 873

Tuletisfinantsinstrumendid

33 584

Laenud ja ettemaksed

1 986 281

1 673 445

Muud varad

1 086

109

Kokku

3 431 148

3 051 859

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

-16 602

-33 152

BILANSIVÄLISED KIRJED

Tingimuslikud kohustised

—	Antud tagatised

1 499 675

998 560

Kulukohustused

—	Väljamaksmata laenud

1 677 411

1 722 618

—	Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised

256 299

554 686

Bilansivälised kirjed kokku

3 433 385

3 275 864

Krediidiriski positsioon kokku

6 847 931

6 294 571

3.2.3. Laenude ja ettemaksetega seonduv krediidirisk

3.2.3.1. Krediidiriski hindamine laenude ja ettemaksete puhul

Rahastu antavate laenude ja ettemaksete või tagatiste kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse välja oodatava kahju määrade hinnangud, mis kajastuvad laenu reitinguklassis. Lisade punktis 24 kirjeldatud tulemusliku rahastamise vahendi tegevuse (kui vahendatud laenud välja arvata) suhtes ei kohaldata krediidiriski poliitika suuniseid, vaid teistsugust korda. Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal, võttes arvesse laenuvõtja krediidikvaliteeti, laenu lõpptähtaega, tagatist ja vajaduse korral tagatiseandjat.

Laenu reitinguklassidesse määramise süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad laenuandmistehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste võlglaste makseviivituse tõenäosuse, makseviivituses oleva riskipositsiooni ja makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—	laenuandmise riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina;

—	krediidiriski muutuste näitajana järelevalvetegevuse prioriseerimise eesmärgil;

—	laenuportfelli krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga;

—	võrdlusalusena üldise laenureservi iga-aastaste täienduste arvutamiseks ja

—	riskihinnastamisotsuste tegemisel kasutatava teabeallikana.

Laenu reitinguklassi määramisel võetakse arvesse järgmiseid tegureid.

Laenuvõtja krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel. Kooskõlas valitud Basel III sisereitingutel põhineva meetodiga on pank töötanud välja sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatiseandjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt, mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide jaoks.

ii)

Makseviivituse korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatiseandja satuvad samaaegselt finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise väärtus ja seega on halvem (madalam) ka laenu reitinguklass.

iii)	Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi liigi kombinatsiooni alusel.

iv)	Sissenõudmismäär: summa, mis saadakse eeldatavasti tagasi pärast asjaomase vastaspoole makseviivitust. Seda summat väljendatakse protsendina riskipositsioonist.

v)	Lepinguline raamistik: usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja parandab selle reitinguklassi.

vi)	Laenu kestus (või üldisemalt laenu rahavoog): kui kõik muud näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu teenindamisel raskustesse sattumise oht.

Laenu oodatava kahju määr arvutatakse viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse kahjumäära tasemest määratakse laenule üks järgmistest allpool loetletud laenu reitinguklassidest.

„A“

Kõrgeima krediidikvaliteediga laenud. Neil on kolm alaliiki.

„A0“ Laenud, mis on antud ELi liikmesriigile või mille on taganud ELi liikmesriik ja mille oodatava kahju määr on 0 %.

„A+“ Muudele üksustele kui ELi liikmesriigid antud või selliste üksuste poolt tagatud laenud, mille kestuse ajal ei ole oodata laenu krediidikvaliteedi langust.

„A–“ Laenutehingud, mille praeguse seisundi säilimine on mõnevõrra kaheldav, kuid mille puhul negatiivne suundumus peaks olema piiratud.

„B“	Kõrge krediidikvaliteediga laenud. See on varaklass, mida pank peab usaldusväärseks, kuigi selle krediidikvaliteet võib tulevikus mõnevõrra halveneda. Tähiseid B+ ja B– kasutatakse sellise halvenemise asetleidmise suhtelise tõenäosuse tähistamiseks.

„C“	Hea krediidikvaliteediga laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta ainumakselaenud või nendega samaväärse amortisatsiooni ja tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud.

„D“

See reitinguklass on piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+ ja D–. D-reitinguga laenud nõuavad rohkem tähelepanu.

„E“

See laenu reitinguklass hõlmab laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme ja mille kahjumisseminekut ei saa välistada. Seetõttu jälgitakse neid laene tähelepanelikult ja pingsalt. Alamklassid E+ ja E– tähistavad nimetatud jälgimise intensiivsust, kusjuures E– reitinguga tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav mingisugune võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju.

„F“

F (probleemsed) tähistab laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. F– reitinguga laenud võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast allakirjutamist esinenud ettenägematuid, erakorralisi ja drastilisi negatiivseid asjaolusid. Kõigile tehingutele, millest rahastule tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja neile tehakse konkreetne eraldis.

Üldjuhul pannakse D– või sellest madalama sisereitinguga laenud jälgimisnimekirja, mis koostatakse laenude sisemise reitinguklasside määramise põhjal. Kui laen siiski kiideti juba algselt heaks D– või sellest madalama reitinguklassi riskiprofiiliga, pannakse see jälgimisnimekirja üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu reitinguklassi edasise languse heakskiitmise tasemest madalamale.

Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud rahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel.

3.2.3.2. Laenude andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs

Alljärgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest ja ettemaksetest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon (bilansiline netojääkmaksumus) laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatiseandjate antud tagatisi.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2021	Tagatisega	Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid	Tagatiseta	Kokku	Osakaal väljamakstud kogusummast
Finantseerimisasutused	74 086	—	1 115 656	1 189 742	60 %
Äriühingud	211 067	—	368 877	579 944	29 %
Avaliku sektori asutused	20 776	—	664	21 440	1 %
Riigid	—	917	194 238	195 155	10 %
Kokku välja makstud	305 929	917	1 679 435	1 986 281	100 %
Väljamaksmata	193 663	—	1 467 146	1 660 809	—
Väljamakstud ja väljamaksmata vahendid kokku	499 592	917	3 146 581	3 647 090	—

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2020	Tagatisega	Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid	Tagatiseta	Kokku	Osakaal väljamakstud kogusummast
Finantseerimisasutused	87 269	—	963 366	1 050 635	64 %
Äriühingud	203 772	27 026	177 321	408 119	24 %
Avaliku sektori asutused	21 866	—	1 057	22 923	1 %
Riigid	—	1 506	190 262	191 768	11 %
Kokku välja makstud	312 907	28 532	1 332 006	1 673 445	100 %
Väljamaksmata	196 692	—	1 492 774	1 689 466	—
Väljamakstud ja väljamaksmata vahendid kokku	509 599	28 532	2 824 780	3 362 911	—

Laenuvõtjate ja tagatise andjate jälgimine ning projektidega seonduv finants- ja lepinguline järelevalve on tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraadi ülesanne. Seega on rahastu antud laenude, laenuvõtjate ja tagatiseandjate krediidivõimelisus pideva jälgimise all. Neid jälgitakse vähemalt kord aastas, kuid vajaduse korral ka sagedamini, ning krediidisündmuse toimumisel. Eelkõige uurib tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraat, kas lepingulistest õigustest on kinni peetud, ja võtab meetmeid krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste kohustuste mittetäitmise heastamiseks. Kui krediidiriski suunised seda nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid. Kui tuleb uuendada väljaantud laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või meetmed võetakse õigeaegselt.

3.2.3.3. Krediidikvaliteedi analüüs laenuvõtjate liikide lõikes

Järgmistes tabelites on esitatud rahastu laenuportfelli (31. detsembri 2021. aasta ja 31. detsembri 2020. aasta seisuga) krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse määramise rakenduste abil, võttes aluseks allakirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2021		Kõrge reiting	Standardne reiting	Min aktsepteeritav risk	Kõrge risk	Reiting puudub (*10)	Kokku	Osakaal
Seisuga 31.12.2021		A kuni B–	C	D+	D– ja sellest madalam	Reiting puudub (*10)	Kokku	Osakaal
Laenuvõtja	Finantseerimis-asutused	285 924	109 219	443 921	1 130 146	—	1 969 210	54 %
	Äriühingud	108 621	49 059	12 253	532 735	315 011	1 017 679	28 %
	Avaliku sektori asutused	—	20 776	—	—	664	21 440	1 %
	Riigid	917	2 529	3 360	631 955	—	638 761	17 %
Kokku		395 462	181 583	459 534	2 294 836	315 675	3 647 090	100 %

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31.12.2020		Kõrge reiting	Standardne reiting	Min aktsepteeritav risk	Kõrge risk	Reiting puudub (*11)	Kokku	Osakaal
Seisuga 31.12.2020		A kuni B–	C	D+	D– ja sellest madalam	Reiting puudub (*11)	Kokku	Osakaal
Laenuvõtja	Finantseerimis-asutused	290 565	90 445	475 331	815 120	—	1 671 461	50 %
	Äriühingud	118 990	46 861	14 433	512 142	313 762	1 006 188	30 %
	Avaliku sektori asutused	—	21 866	—	—	1 057	22 923	1 %
	Riigid	—	4 865	3 926	653 548	—	662 339	19 %
Kokku		409 555	164 037	493 690	1 980 810	314 819	3 362 911	100 %

3.2.3.4. Laenude ja ettemaksete riskikontsentratsioonid

3.2.3.4.1. Geograafiline analüüs

Rahastu laenuportfelli kuuluvad laenud jagunevad laenuvõtja riigi põhjal geograafiliselt järgmiselt:

(tuhandetes eurodes)
Laenuvõtja riik	31.12.2021	31.12.2020
Egiptus	345 810	319 040
Keenia	321 069	195 917
Nigeeria	237 992	236 149
Piirkondlik (AKV)	208 795	37 497
Mauritius	101 446	76 419
Etioopia	96 391	92 346
Barbados	85 058	75 037
Rwanda	64 169	59 114
Uganda	61 033	61 869
Sambia	52 345	42 553
Kongo (Demokraatlik Vabariik)	48 766	56 527
Tansaania	46 423	60 058
Senegal	42 968	32 850
Kamerun	42 097	36 749
Uus-Kaledoonia	37 098	41 224
Jamaica	20 776	23 411
Dominikaani Vabariik	19 076	30 741
Guinea	18 972	18 534
Ghana	15 835	21 249
Malawi	14 898	17 349
Zimbabwe	14 708	—
Angola	12 253	14 654
Mali	12 120	12 918
Mauritaania	11 921	38 131
Cabo Verde	11 718	14 952
Mosambiik	9 107	10 775
Kaimanisaared	8 692	8 027
Prantsuse Polüneesia	5 783	8 783
Benin	4 023	3 932
Burkina Faso	3 581	1 267
Mikroneesia	2 872	3 073
Seišellid	2 529	3 359
Eswatini	1 792	—
Haiti	1 208	2 617
Niger	1 182	2 243
Samoa	909	1 898
Vanuatu	866	1 200
Togo	—	10 625
Belau	—	358
Kokku	1 986 281	1 673 445

3.2.3.4.2. Majandussektori analüüs

Järgmises tabelis on analüüsitud rahastu laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenuvõtjani läbi finantsvahendajate, kajastatakse „Teenindussektor jm“ all.

(tuhandetes eurodes)
Laenuvõtja majandussektor	31.12.2021	31.12.2020
Finantsteenused	1 190 407	1 030 121
Elektrienergia	211 761	192 599
Avalik haldus	195 154	191 768
Tervishoid	170 000	—
Kemikaalid	111 251	89 495
Äriteenused, IT ja meedia	34 306	26 638
Õhu- ja meretransporditaristu	20 776	21 866
Ravimid ja meditsiinitooted	13 684	11 709
Telekommunikatsioon	12 253	14 964
Kapitalikaubad	9 269	11 531
Metallid ja kaevandamine	8 667	34 292
Jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt	5 326	6 063
Teenindussektor jm	2 561	24 761
Mitmesugused kommunaalteenused	866	1 200
Ehitusmaterjalid ja ehitus	—	14 433
Põllumajandus ja toiduahel	—	2 005
Kokku	1 986 281	1 673 445

3.2.3.5. Iga sisemise riskireitingu krediidiriski positsioon

EIP kasutab Basel III põhimõtetel põhineva sisereitingute metoodika kohast sisereitingute metoodikat. Enamikule rahastu vastaspooltele on antud sisereiting selle metoodika alusel. Järgmises tabelis on esitatud rahastu laenuportfelli jaotus vastavalt laenuvõtjate ja tagatiseandjate sisereitingule, kui see on olemas, olenevalt sellest, kumma oma on parem. Juhul kui sisereiting ei ole teada, on esitatud välisreiting.

Tabelis on kajastatud nii allakirjutatud (väljamakstud kui ka väljamaksmata) riskipositsioonid kui ka kaalutud riskipositsioonid. Need on saadud vastavalt sisemetoodikale, mida rahastu kasutab limiidi juhtimiseks.

(tuhandetes eurodes)
		2021
	Moody’se ekvivalent-reiting	12 kuu eeldatav krediidi-kahju	Kogu eluea eeldatava krediidi-kahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidi-riski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidi-kahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidi-riski tõttu langenud	Krediidi-riski tõttu langenud väärtusega	Õiglases väärtuses muutus-tega läbi kasumi-aruande	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk	Aaa	—	64 876	—	—	—	64 876
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	85 059	—	—	—	—	85 059
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	1 056	—	—	—	—	1 056
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	46 507	—	—	—	—	46 507
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	435 300	12 288	—	—	—	447 588
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	556 705	237 898	—	—	—	794 603
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	55 928	258 220	—	—	—	314 148
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makse-viivitusega	—	—	69 180	—	—	69 180
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	272 917	272 917
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-3 565	-33 268	-30 169	—	-42 651	- 109 653
Laenude ja ettemaksete bilansiline jääkmaksumus		1 176 990	540 014	39 011	—	230 266	1 986 281
Siduvad laenuandmiskohustused
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk	Aaa	—	—	—	—	—	—
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	86 796	—	—	—	—	86 796
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	87 000	—	—	—	—	87 000
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	61 060	—	—	—	—	61 060
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	173 963	—	—	—	—	173 963
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	777 195	18 595	—	—	—	795 790
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	45 955	167 782	—	—	—	213 737
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makse-viivitusega	—	—	10 000	—	—	10 000
Sisereitinguta (*12)		129 669	27 365	—	—	—	157 034
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	92 031	92 031
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-1 693	-14 909	—	—	—	-16 602
Siduvate laenuandmiskohustuste bilansiline jääkmaksumus		1 359 945	198 833	10 000	—	92 031	1 660 809

(tuhandetes eurodes)
		2020
	Moody’se ekvivalent-reiting	12 kuu eeldatav krediidi-kahju	Kogu eluea eeldatava krediidi-kahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidi-riski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidi-kahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidi-riski tõttu langenud	Krediidi-riski tõttu langenud väärtusega	Õiglases väärtuses muutus-tega läbi kasumi-aruande	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses
Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk	Aaa	—	73 545	—	—	—	73 545
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	75 048	—	—	—	—	75 048
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	2 087	—	—	—	—	2 087
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	54 412	6 087	—	—	—	60 499
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	392 787	19 761	—	—	—	412 548
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	581 607	193 877	32 032	—	—	807 516
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	70 495	177 919	1 493	—	—	249 907
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makse-viivitusega	—	5 693	45 000	—	—	50 693
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	92 436	92 436
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-16 389	-43 976	-44 538	—	-45 931	- 150 834
Laenude ja ettemaksete bilansiline jääkmaksumus		1 160 047	432 906	33 987	—	46 505	1 673 445
Siduvad laenuandmiskohustused
Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk	Aa1–Aa3	95 067	—	—	—	—	95 067
Sisereiting 3 – väike krediidirisk	A1–A3	87 000	—	—	—	—	87 000
Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk	Baa1–Baa3	57 282	—	—	—	—	57 282
Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool	Ba1–Ba3	152 264	—	—	—	—	152 264
Sisereiting 6 – suur krediidirisk	B1–B3	675 365	8 964	—	—	—	684 329
Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk	Alla Caa1	72 500	110 331	—	—	—	182 831
Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool	Alla Caa1, kuid makse-viivitusega	—	—	38 497	—	—	38 497
Sisereitinguta (*13)		129 669	27 365	—	—	—	157 034
Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		—	—	—	—	268 314	268 314
Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine		-6 817	-26 335	—	—	—	-33 152
Siduvate laenuandmiskohustuste bilansiline jääkmaksumus		1 262 330	120 325	38 497	—	268 314	1 689 466

EIP jälgib pidevalt sündmusi, mis mõjutavad tema laenuvõtjaid ja tagatiseandjaid, eriti panku. Kui nende reiting halveneb, hindab EIP igal üksikjuhul eraldi oma lepingukohaseid õigusi ja taotleb leevendusmeetmete võtmist. Ta jälgib ka väljaantud laenude eest saadud pangatagatiste uuendamist, et vajaduse korral tagada nende õigeaegne asendamine või meetmete võtmine.

3.2.3.6. Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenud

Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks, neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru pangas kehtestatud „Finantsjärelevalve suunistes ja korras“ sätestatud korra kohaselt. See kord on kooskõlas hea pangandustavaga ja seda kohaldatakse kõigi EIP hallatavate laenude suhtes.

Jälgimise käigus tagatakse, et i) tähtajaks tasumata jäänud summad avastatakse ja neist teatatakse vastutavale talitusele lühikese tähtaja jooksul; ii) suure mõjuga juhtumid suunatakse viivitamata edasi asjakohasele tegevus- ja otsustamistasandile; iii) rahastu juhtkonnale antakse korrapäraselt aru üldseisu kohta.

Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenudest ja ettemaksetest tulenevaid võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt.

(tuhandetes eurodes)
	Laenud ja ettemaksed	Laenud ja ettemaksed
	31.12.2021	31.12.2020
Bilansiline jääkmaksumus	1 986 281	1 673 445
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud
Brutosumma	69 180	45 000
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu	-30 169	-44 538
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse bilansiline jääkmaksumus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	39 011	462
Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega
Tähtaeg on ületatud:
0–30 päeva	2 334	2 008
30–60 päeva	9	—
60–90 päeva	—	—
90–180 päeva	—	174
Üle 180 päeva	—	—
Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus	2 343	2 182
Tähtajaks tasutud ning krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus	1 944 927	1 670 801
Laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus kokku	1 986 281	1 673 445

3.2.3.7. Eeldatava krediidikahju tundlikkus tulevaste majandustingimuste suhtes (tuhandetes eurodes)

Eeldatav krediidikahju on tundlik tulevikku suunatud stsenaariumide koostamisel tehtavate hinnangute ja eelduste suhtes. EIP viib läbi oma oluliste varaklasside puhul kajastatud eeldatava krediidikahju tundlikkusanalüüsi.

Tulevaste majandustingimuste prognoose (makromajanduslike stsenaariumide kaudu) kasutatakse prognoosimismudelis, mille põhjal koostatakse tingimuslikud riskiparameetrid, mida omakorda kasutatakse kahju allahindluse arvutamiseks.

Stsenaariumid on tuletatud SKP muutustest, mis on majandustegevuse peamine näitaja. Reaalse SKP muutusi kalibreeritakse, et korrata selle muutuja varasemat volatiilsust. Peale selle kasutatakse SKP muutuste ulatuse ja püsivuse täpsustamiseks vajaduse korral eksperdihinnangud. Selle tulemusel tehakse kindlaks muutused koos võimaliku halvenemisega, et määrata muutuste mõju aja jooksul. Iga stsenaariumi tõenäosus määratakse kindlaks turu (volatiilsuse) näitajate ning siseselt väljatöötatud näitajate/indeksite põhjal, mida ebakindluse määramiseks aja jooksul järjepidevalt kasutatakse. Positiivsete ja negatiivsete muutuste kaalud sõltuvad majanduses esinevate riskide tasakaalust; varem on kvartaliprognoosides kohaldatud negatiivseid ja positiivseid muutusi vastavalt -15 250 euro (2020. aastal -20 533 euro) ja 11 780 euro (2020. aastal 17 658 euro) ulatuses.

Alljärgnevas tabelis on esitatud laenude ja ettemaksetega seotud kahju allahindlus 1. ja 2. etapis. Iga tulevikku suunatud stsenaariumit (st lähte-, positiivset ja negatiivset stsenaariumit) kaaluti 100 %, selle asemel et kaaluda kõiki kolme stsenaariumit stsenaariumi tõenäosusega.

(tuhandetes eurodes)
	2021
	Positiivne stsenaarium	Lähte-stsenaarium	Negatiivne stsenaarium
Brutoriskipositsioon	3 319 800	3 319 800	3 319 800
Kahju allahindlus	37 862	49 642	64 892

(tuhandetes eurodes)
	2020
	Positiivne stsenaarium	Lähte-stsenaarium	Negatiivne stsenaarium
Brutoriskipositsioon	3 063 652	3 063 652	3 063 652
Kahju allahindlus	70 645	88 303	108 836

3.2.3.8. Laenutingimuste läbivaatamine ja laenude restruktureerimine makseraskuste korral

EIP käsitleb makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudena (st laenud, võlaväärtpaberid ja siduvad laenuandmiskohustused) selliseid laene, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad soodustingimusi, mida EIP otsustab pakkuda võlgnikule, kelle puhul leitakse, et ta ei suuda oma finantsraskuste tõttu täita lepingujärgseid võla teenindamise tingimusi, eesmärgiga võimaldada võlgnikul võlga teenindada või lepingut täielikult või osaliselt refinantseerida. Riskipositsioone käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerituna siis, kui on pakutud soodustingimusi, olenemata sellest, kas mingid summad on tähtajaks tasumata või kas riskipositsioon liigitatakse makseviivituses olevaks. Riskipositsioone ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureerituna juhul, kui võlgnik ei ole finantsraskustes.

Tavapärase äritegevuse käigus oleks kõnealuste laenude reitinguklass halvenenud, laenud oleksid enne laenutingimuste läbivaatamist jälgimisnimekirja kantud ja kolmeetapilises väärtuse languse mudelis oleks finantsinstrument liikunud 1. etapist 2. etappi. Pärast laenutingimuste läbivaatamist jätkaks EIP selliste laenude tähelepanelikku jälgimist ning krediidiriski tõttu väheneks finantsinstrumendi väärtus ja see liiguks 3. etappi. Kui laenu reitinguklass järgnevalt piisavalt paraneb, eemaldataks laen kooskõlas EIP menetlustega jälgimisnimekirjast.

Osana oma vastusest COVID-19 pandeemia majandusmõjule otsustas pank teha oma klientidele teatavatel tingimustel kättesaadavaks mitu toetusmeedet, mis muu hulgas hõlmavad i) finantsklauslite ja muude oluliste klauslite ajutist leevendamist (sealhulgas nende kohaldamise peatamist), ii) rahavoogude uut prognoosimist, kehtestades uued tagasimaksegraafikud, või tagasimaksekohustuste ajutist peatamist ning iii) teatavaid muid täiendavaid toetusmeetmeid, nagu uute lepingute sõlmimine, laenude väljamaksmise kiirendamine ja laenuvõtjatele laenatavate summade suurendamine. Pank hindab selliste meetmete võtmise taotlusi iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse teatavatest eritingimustest tulenevaid piiranguid. Neid meetmeid kavatsetakse laiendada klientidele, keda COVID-19 pandeemia majandusmõju ajutiselt puudutab, kuid kellel ei ole struktuurseid finantsraskusi ega maksevõimeprobleeme ja keda meetmete võimaldamise ajal käsitatakse tegevust jätkavate ettevõtjatena. Kui hinnangu tulemusel selgub, et klient ei vasta nendele nõuetele, või kui rahastu tuvastab kliendi ärimudeli pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riske, kaalub ta mis tahes muid asjakohaseid meetmeid ja järgib vajaduse korral EIP restruktureerimise standardprotsesse.

EIP rakendas aruandeperioodil muu hulgas, kuid mitte ainult, järgmisi makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja viise: laenude tähtaja pikendamine, ainult põhiosa tagasimaksete edasilükkamine, põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine, oluliste lepingutingimuste rikkumine ning viiviste kapitaliseerimine.

Järgmises tabelis on kajastatud tehingud, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021		31.12.2020
	Nõuete-kohaselt teenindatavad laenud	Viivislaenud	Nõuete-kohaselt teenindatavad laenud	Viivislaenud
Lepingute arv, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist	16	9	12	14
Bilansilised väärtused (sh intress ja võlgnevused)	210 553	58 742	169 274	58 748
Kajastatud eeldatava krediidikahju allahindlus	16 124	20 475	19 311	28 934
Intressitulu lepingutest, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist	11 583	3 563	7 729	5 099
Riskipositsioonid, mis on maha kantud või mille kajastamine on lõpetatud (pärast tehingu lõpetamist või müüki)	—	—	—	49 472

(tuhandetes eurodes)
	Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
	31.12.2020	Tähtaja pikendamine	Põhiosa tagasimaksete ja intressi-maksete edasi-lükkamine	Oluliste lepingu-tingimuste rikkumine	Muu	Lepingu-kohased tagasi-maksed, lõpetamine ja/või maha-kandmine	31.12.2021
Finantseerimisasutused	90 525	—	—	61 942	4 920	-8 061	149 326
Äriühingud	137 497	-690	—	-13 752	—	-3 086	119 969
Kokku	228 022	-690	—	48 190	4 920	-11 147	269 295

3.2.4. Rahast ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk

Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas rahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31. detsembri 2021. aasta ja 31. detsembri 2020. aasta seisuga olid investeeringud pangahoiuste, hoiusesertifikaatide ja kommertsväärtpaberite vormis.

Heakskiidetud üksustelt nõutakse samasugust reitingut kui EIP sularahahalduse investeeringute suhtes kohaldatav lühi- ja pikaajaline reiting. Juhul kui krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud panga puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Erand on tehtud pangale Société Générale, kus rahastul on hoiukontod jooksvate tehingute jaoks. Société Générale'i lühiajaline krediidilimiit 31. detsembri 2021. aasta ja 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli 110 000 000 eurot (sada kümme miljonit eurot). Suurem limiit on ette nähtud hoiukontodel jooksvate tehingute tegemiseks hoitavatele rahasummadele ning sularahahalduse portfelli kuuluvatele, osutatud vastaspoole välja antud instrumentidele.

Kõik investeeringud on tehtud heakskiidetud majandusüksustesse ja nende lõpptähtaeg on kuni kolm kuud alates väärtuspäevast. Volitajaile on teatatud kõigist krediidiriski positsioonide ülemmäära rikkumistest. 31. detsembri 2021. aasta ja 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli rahastu likviidsete varade portfelli kuuluvate tähtajaliste hoiuste, kommertsväärtpaberite ja sularaha reiting arvelduspäeval samaväärne vähemalt reitinguga P-2 (Moody’s).

Järgmises tabelis on näidatud raha ja raha ekvivalentide seis koos kogunenud intressidega.

(tuhandetes eurodes)
Minimaalne lühiajaline krediidireiting	Minimaalne pikaajaline krediidireiting	31.12.2021		31.12.2020
(Moody’s)	(Moody’s)	31.12.2021		31.12.2020
P-1	Aaa	299 814	22 %	49 988	5 %
P-1	Aa2	160 066	12 %	25 022	3 %
P-1	Aa3	67 036	5 %	130 024	14 %
P-1	A1	82 730	6 %	99 969	11 %
P-1	A2	199 879	15 %	119 972	13 %
P-1	A3	444 064	32 %	498 965	54 %
P-2	A3	104 975	8 %	—	—
Kokku		1 358 564	100 %	923 940	100 %

3.2.5. Tuletisinstrumentidest tulenev krediidirisk

3.2.5.1. Tuletisinstrumentide krediidiriski põhimõtted

Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt kaubeldavates valuutades kui eurodes. EIP teeb kõik vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehingud lähtuvad samadest vahetuslepingute raamlepingutest ja lisadest osaluse kohta krediidiriski kahjude katmisel, millele EIP ja tema välised vastaspooled on alla kirjutanud.

3.2.5.2. Tuletisinstrumentide krediidiriski hindamine

Kõiki seoses rahastuga tehtud EIP vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus ja sama metoodika kohaselt, mida EIP kasutab enda jaoks tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab EIP vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade aktsepteeritavustingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma vahetustehingute puhul.

EIP kasutab vahetustehingute ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni hindamiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes meetodites võetakse täielikult arvesse rahastuga seonduvaid tuletisinstrumente.

Rahastu sõlmib lühiajalisi valuuta vahetuslepinguid muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski maandamiseks. Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt. Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli 1 530,0 miljonit eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga 1 480,0 miljonit eurot). Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli -16,3 miljonit eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga 33,6 miljonit eurot).

Rahastu sõlmib erinevate valuutade intressimäära vahetuslepinguid, et maandada muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski. Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud on pika lõpptähtajaga. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli lühiajaliste valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 51,9 miljonit eurot ja nende õiglane väärtus oli -2,6 miljonit eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga erinevate valuutade intressimäära vahetuslepinguid ei olnud).

Rahastu sõlmib intressimäära vahetuslepinguid, et maandada väljamakstud laenude intressiriske. 31. detsembri 2021. aasta seisuga olid intressimäära vahetuslepingud lõpetatud, nende tinglik väärtus oli 0,0 miljonit eurot (2020. aastal 17,7 miljonit eurot) ja õiglane väärtus 0,0 miljonit eurot (2020. aastal -0,6 miljonit eurot).

3.2.6. Likviidsete finantsvaradega seotud krediidirisk

Järgmises tabelis on esitatud likviidsete varade portfelli olukord. Sellesse portfelli kuuluvad eranditult riiklike üksuste, pankade ja muude üksuste emiteeritud kommertsväärtpaberid, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu. Kõlblikud emitendid on ELi liikmesriigid, nende ametiasutused, pangad ja muud üksused. Iga heakskiidetud emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse.

(tuhandetes eurodes)
Minimaalne lühiajaline krediidireiting	Minimaalne pikaajaline krediidireiting	31.12.2021		31.12.2020
(Moody’s)	(Moody’s)	31.12.2021		31.12.2020
P-1	Aa1	—	0 %	50 006	14 %
P-1	Aa2	—	0 %	50 040	14 %
P-1	Aa3	—	0 %	50 016	14 %
P-1	Aaa	—	0 %	51 705	15 %
P-1	A2	—	0 %	50 058	15 %
P-2	Baa1	—	0 %	50 035	14 %
P-2	Baa3	—	0 %	50 013	14 %
Kokku		—	0 %	351 873	100 %

3.3. Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et üksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju. Likviidsusriski võib jagada rahastamisriskiks ja turu likviidsusriskiks. Rahastamisrisk on risk, et üksus ei suuda tõhusalt rahuldada oodatavaid ja ootamatuid, praegusi ja tulevasi rahavoovajadusi, ilma et see mõjutaks tema igapäevatoiminguid ja finantsseisundit. Turu likviidsusrisk on risk, et üksusel on ebapiisava turusügavuse või turuhäirete tõttu raske positsiooni turuhinnaga tasaarvestada või likvideerida.

3.3.1. Likviidsusriski juhtimine

Rahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest ja rahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest. Oma rahastamisriski juhtimiseks koostab rahastu netolikviidsusvajaduse ja liikmesriikide iga-aastaste osamaksude kavasid.

Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi, nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid.

Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on rahastul likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete katmiseks, millest EIP laenude osakond korrapäraselt teatab. Vahendid investeeritakse raha- ja võlakirjaturgudele pankadevaheliste hoiuste ja muude lühiajaliste finantsinstrumentide vormis, võttes arvesse rahastu väljamaksekohustusi. Rahastu likviidseid varasid haldab panga rahavoogude juhtimise osakond, pidades silmas vajadust säilitada rahastu kohustuste täitmiseks vajalik likviidsus.

Kooskõlas front office’i ja back office’i ülesannete lahususe põhimõttega kuuluvad nende varade investeerimisega seotud arveldustoimingud EIP tehingute planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse. Vastaspoolte ja raha investeerimise limiitide heakskiitmine ning nimetatud limiitidest kinnipidamise jälgimine kuulub aga panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse.

3.3.2 . Likviidsusriskide hindamine

Käesoleva punkti tabelites esitatakse rahastu finantskohustiste jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa (diskonteerimata rahavood).

Rahastule kuulub järgmisi kohustisi muude kui tuletisinstrumentide näol: allakirjutatud laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise / investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi väljamaksmata summad.

Rahastust antud laenude väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg, kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide edenemisest. Kuna rahastu annab laenusid võrdlemisi kiiresti muutuvas keskkonnas, on väljamaksmise ajakava väga ebakindel.

Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude. Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli pikendatakse ühe või kahe aasta võrra. Mõned väljamaksed ületavad kasutuselevõtu tähtaja ja nendega seotud kohustusi ei täideta kuni kõigi fondi aluseks olevate investeeringute tegemiseni, kuna mõnikord ei piisa fondi likviidsusest tasudest ja muudest kuludest tulenevate maksekohustuste täitmiseks.

Tagatiste suhtes konkreetseid väljamaksekohustusi ei ole, välja arvatud juhtudel, kui tagatis välja nõutakse. Tagatiste suurust vähendatakse vastavalt tagatud laenude tagasimaksmise ajakavale.

Intressitoetustega seotud väljamaksed tulenevad panga omavahenditest rahastatavatest subsideeritud laenudest. Seetõttu kajastavad aruandes esitatud väljamaksed neist laenudest tulenevaid kohustusi, mitte aga väljamaksmata intressitoetuste kogusummat. Intressitoetuste väljamaksmise ajakava on sama ebakindel kui laenude puhul.

Tabelis „Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus“ esitatud tehnilise abi väljamaksekohustustega seotud „Väljamaksete nominaalne brutosumma“ kajastab sõlmitud tehnilise abi lepingute väljamaksmata osa. Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel. Vahemikku „3 kuud või vähem“ liigitatud väljamaksete näitaja puhul on tegemist aruandepäeva seisuga tasumata arvete summaga.

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevad finantskohustised, mille lepingulist tähtaega ei ole kindlaks määratud, on kajastatud real „Tähtajatud“. Kulukohustused, mille alusel on aruandepäevaks esitatud väljamaksetaotlus, liigitatakse vastavalt maksetähtajale.

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus põhineb vahetuslepingutest tulenevatel lepingulistel diskonteerimata rahavoogudel, sealhulgas eri valuutade vahetuslepingutel, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutel, lühiajalistel valuutavahetuslepingutel ja intressimäära vahetuslepingutel.

(tuhandetes eurodes)
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Välja-maksete nominaalne bruto-summa
(seisuga 31.12.2021)	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Välja-maksete nominaalne bruto-summa
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused	—	—	—	—	1 677 411	1 677 411
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused	6 322	—	—	—	466 678	473 000
Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised)	—	—	—	—	1 755 974	1 755 974
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused	—	—	—	—	379 620	379 620
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused	1 519	—	—	—	37 617	39 136
Kokku	7 841	—	—	—	4 317 300	4 325 141

(tuhandetes eurodes)
Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Välja-maksete nominaalne bruto-summa
(seisuga 31.12.2020)	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Tähtajatud	Välja-maksete nominaalne bruto-summa
Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused	199 006	—	—	—	1 523 612	1 722 618
Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused	1 043	—	—	—	377 303	378 347
Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised)	—	—	—	—	1 553 246	1 553 246
Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused	18 494	—	—	—	356 391	374 885
Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused	2 504	—	—	—	43 029	45 533
Kokku	221 047	—	—	—	3 853 581	4 074 629

(tuhandetes eurodes)
Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
(seisuga 31.12.2021)	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised	82	3 340	34 870	9 394	47 686
Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	-115	-8 470	-47 250	-10 329	-66 164
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised	1 530 000	—	—	—	1 530 000
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed	-1 547 698	—	—	—	-1 547 698
Kokku	-17 731	-5 130	-12 380	-935	-36 176

(tuhandetes eurodes)
Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
(seisuga 31.12.2020)	3 kuud või vähem	Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta	Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat	Üle 5 aasta	Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised	1 480 000	—	—	—	1 480 000
Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed	-1 448 077	—	—	—	-1 448 077
Intressimäära vahetuslepingud – laekumised	147	394	775	—	1 316
Intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed	—	-815	-1 142	—	-1 957
Kokku	32 070	-421	-367	—	31 282

3.3.3. Pikaajalised finantsvarad ja -kohustised

Järgmises tabelis on esitatud need finantsvarad ja -kohustised (välja arvatud tuletisinstrumendid), mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Finantsvara:
Laenud ja ettemaksed	2 074 642	1 812 807
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	697 631	526 810
Muud varad	1 086	109
Kokku	2 773 359	2 339 726
Finantskohustised:
Antud tagatiste eraldised	—	851
Võlad kolmandatele isikutele (*14)	179 593	81 371
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	16 602	33 152
Kokku	196 195	115 374

3.4. Tururisk

Tururisk on risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.4.1. Intressirisk

Intressiriski põhjustab intressitootlike positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest.

Rahastut ei mõjuta otseselt selle majandusliku väärtuse kõikumine ega eri varade, kohustiste ja riskimaandusvahendite hindamiserinevused, sest i) tal puuduvad vahetud laenukulud ja kohustised, millelt tuleb maksta intressi, ning ii) ta aktsepteerib intressimäära kõikumise mõju investeeringutelt saadavale tulule.

Oma laenuportfelli ja mikrovahetuslepingute tundlikkust intressimäärade kõikumise suhtes hindab rahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel.

BPV väljendab asjaomase portfelli nüüdispuhasväärtuse suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti (0,01 %) võrra eelnevalt kindlaksmääratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6 aastat, keskmise tähtajaga – 7–11 aastat, pika tähtajaga – 12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 21 aasta) kaupa.

Rahastu kasutab eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kolmekuulise euro vahetuskursi kõverat. Muus vääringus kui eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse kolmekuulise eurodes rahastamise vahetuskurssi pluss erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute baasi. Nende muude vääringute kui euro puhul, mille diskontokõver ei ole usaldusväärne ja piisavalt täielik, kasutatakse kas euro või USA dollari diskontokõverat.

Riski maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab rahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega.

Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2021. aasta seisuga 769 000 eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga 697 000 eurot), kui kõik asjaomased intressimäärad tõuseksid samaaegselt 1 baaspunkti võrra.

(tuhandetes eurodes)
Baaspunkti väärtus	Rahaturg	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga	Kokku

Seisuga 31.12. 2021	1 aasta	2–3 aastat	4–6 aastat	7–11 aastat	12–20 aastat	21 aastat
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku	-46	-120	-371	-218	-14	—	-769

(tuhandetes eurodes)
Baaspunkti väärtus	Rahaturg	Väga lühikese tähtajaga	Lühikese tähtajaga	Keskmise tähtajaga	Pika tähtajaga	Ülipika tähtajaga	Kokku

Seisuga 31.12.2020	1 aasta	2–3 aastat	4–6 aastat	7–11 aastat	12–20 aastat	21 aastat
Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku	-45	-113	-313	-215	-11	—	-697

IBORi reform

Riski ja riskijuhtimise laad ja ulatus

Finantslepingutes kasutatakse ulatuslikult selliseid viiteintressimäärasid nagu Londoni pankadevaheline intressimäär (LIBOR). Viimastel aastatel on vähenenud kindlustunne nende usaldusväärsuse ja stabiilsuse suhtes ning reguleerivad asutused üle maailma on nõudnud viiteintressimäärade reformi. Ülemaailmne üleminek alternatiivsetele viiteintressimääradele on üks kõige keerukamaid reforme, mida finantsturgudel on läbi viidud.

2018. aasta veebruaris moodustas panga varade ja kohustiste komisjon sihtotstarbelise varade ja kohustiste allkomisjoni IBORi töörühma, et ennetavalt jälgida arengut alternatiivsetele intressimääradele ülemineku valdkonnas.

IBORi töörühma eesmärgid olid hoolikalt jälgida viiteintressimäära reformiga seotud arengut ja hinnata, mil määral alternatiivsetele määradele üleminek edeneb. Muu hulgas hõlmas see edusamme lepingute muutmisel, kahepoolseid läbirääkimisi klientidega, IT-süsteemide ja rakenduste ajakohastamist, asendusmäärade kehtestamist uutes lepingutes ja IBORitega seotud riskipositsioonide korrapärast jälgimist valuutade ja varaklasside kaupa.

Varade ja kohustiste komisjonis on korrapäraselt jälgitud ja arutatud edusamme kehtestatud töökava rakendamisel ning komisjon on esitanud korrapäraselt aruandeid panga kõrgemale juhtkonnale.

Peamised riskid, millega rahastu IBORi reformi tulemusel kokku puutub, on seotud tegevusega. See hõlmab näiteks IBORi kõveraid kasutavate süsteemide ajakohastamist ning reformiga seotud tegevuskontrollide ja regulatiivsete riskide läbivaatamist, klientidega uute kahepoolsete läbirääkimiste pidamist laenulepingute üle, lepingutingimuste ajakohastamist ning arveldamis- ja makseinfrastruktuuride kohandamist. Finantsrisk piirdub peamiselt intressiriskiga.

Nende riskide tulemusel ei muudetud rahastu riskijuhtimisstrateegiat.

Riskipositsioon finantsinstrumentide klasside kaupa ja ülemineku edenemine

Osana oma laenuandmistegevusest on rahastul IBORi reformist tulenev riskipositsioon peamiselt seoses USA dollaris nomineeritud ujuva intressiga laenude tõttu. Ujuva intressiga varad esitatakse üldjuhul rahastu finantsseisundi aruandes amortiseeritud väärtuses. Peale selle kasutab rahastu tuletisinstrumente nii fikseeritud intressiga laenutehingute riskide mikromaandamiseks kui ka oma üldise intressiriski ja välisvaluutariski positsioonide jälgimiseks.

Tuletisinstrumendid on suurim varaklass, mis IBORi intressimäära riskiga otseselt kokku puutub, sest vastavate rahavoogude puhul on osutatud IBORi intressimäärale (see tähendab ujuvale intressimäärale).

31. detsembri 2021. aasta seisuga oli rahastu ISDA asendusprotokolli kohaldamise teel üle viinud kogu oma selliste tuletisinstrumentide portfelli, milles on osutatud LIBORitele, mida vahetult pärast 30. juunit 2023 enam ei eksisteeri. IBORi reformi mõju tuletisinstrumentidele on kirjeldatud lisade punktis 6.

Laenud on suuruselt teine varaklass, mis IBORi intressimäära riskiga otseselt kokku puutub, sest vastavate rahavoogude puhul on osutatud IBORi intressimäärale (see tähendab ujuvale intressimäärale).

Alates 1. juulil 2020 on pank rakendanud ja kasutanud kõikides uutes laenulepingutes EIP ajakohastatud asendusmäärasid; läbivaadatud asendusmäärad võeti kasutusele 2021. aasta teises kvartalis.

Pank moodustas töökonna, mis keskendus suhtlemisele selliste klientidega, kellega sõlmitud lepingutes osutatakse USA dollari LIBORile, eesmärgiga suurendada teadlikkust, võtta võimaluse korral kasutusele asendusmäärad ja saada üldine arusaamine klientide eelistustest.

3.4.2. Valuutarisk

Rahastu valuutarisk seisneb ohus, et negatiivsete vahetuskursi muutuste tõttu väheneb tulu või majanduslik väärtus.

Kuna rahastu arvestusvääring on euro, esineb tal valuutariski alati, kui tekib ebakõla muus kui arvestusvääringus nomineeritud varade ja kohustiste vahel. Valuutariski põhjustab ka tulevaste muus kui arvestusvääringus sooritatavatest arveldustest tekkivate rahavoogude (näiteks intressi- ja dividendimaksed) väärtuse muutus vahetuskursside muutumise tõttu.

3.4.2.1. Valuutarisk ja likviidsed varad

Rahastu likviidsed varad on nomineeritud kas eurodes või USA dollarites.

Valuutariski maandatakse eri valuutade hetke- ja forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute ning eri valuutade vahetustehingutega. EIP rahavoogude juhtimise osakond võib juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes muud instrumenti, mis annab kaitse rahastu finantstegevusega seoses esinevate tururiskide vastu.

3.4.2.2. Valuutarisk ja rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud

Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad eurodes. Rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes muus aktsepteeritud valuutas.

Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib, kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata. Allpool on esitatud rahastu valuutariski maandamise suunised.

3.4.2.2.1. USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Rahastu USA dollarites nomineeritud tehingute valuutarisk kaetakse tervikuna, kasutades EUR/USD valuutavahetuslepinguid, mida pikendatakse ja mille summat korrigeeritakse korrapäraselt. Valuutavahetuslepinguid kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks pakub see likviidsust uute väljamaksete tarvis (laenud ja omakapital), teiseks aga maandatakse makrotasandi riskid.

Iga perioodi alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad tagasimaksed / väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid, mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid kaetud.

Kui USA dollarites valuutapositsiooniga seotud risk ületab piirmäära, maandatakse seda igakuiselt hetke- või forvardtehingutega.

Pikendamisperioodi kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete valuutavahetustehingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse likviidsetesse varadesse või vahetatakse eurodeks, kui ülejääk tuleneb valuutapositsiooni suurenemisest.

3.4.2.2.2. Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud rahastu tehingute riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et vahetuslepingute turg on toimiv.

Rahastu teeb tehinguid ka vääringutes, millel riskide maandamise võimalused puuduvad või on väga kallid. Neid tehinguid nomineeritakse kohalikes valuutades, kuid arveldamine toimub eurodes või USA dollarites. Rahastu komitees 22. jaanuaril 2015 heakskiidetud investeerimisrahastu finantsriskiraamistik võimaldab USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandada nende kohalike vääringute valuutariske, mis on USA dollariga märkimisväärses positiivses korrelatsioonis. USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandatud riskiga kohalikud valuutad on esitatud punkti 3.4.2.2.3 tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetiline riskimaandus)“ all, USA dollariga sünteetiliselt maandamata riskiga kohalikud vääringud aga samas tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta)“ all.

3.4.2.2.3. Välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes)

Selle lisa tabelites on esitatud rahastu valuutapositsioon.

Valuutapositsioon on tabelites esitatud vastavalt investeerimisfondi riskipoliitikale, mida on kirjeldatud fondi finantsriskiraamistikus. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni aluseks on raamatupidamisandmed ning need väljenduvad teatavate varade ja kohustiste vahena. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni varad ja kohustised valitakse selliselt, et laekuvaid tulusid saaks konverteerida aruandlusvaluutasse (eurodesse) alles nende laekumisel.

Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis on kajastatud aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase väärtuse muutus ning laenude ja ettemaksete väärtuse langus. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis sisalduvad tuletisinstrumendid on arvel nominaalväärtuses, mitte õiglases väärtuses, et viia see vastavusse varade säilinud väärtusega, mida samuti väljendatakse nominaalväärtuses, mida on kohandatud vastavalt laenude väärtuse langusele.

Ülejäänud varad ja kohustised (peamiselt laenudelt, tuletisinstrumentidelt ja toetustelt kogunenud intressid) on tabelites esitatud pealkirja „Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon“ all.

Seisuga 31. detsember 2021	Varad ja kohustised			Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
Valuutad	Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon	Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon	Bilansis kajastatud valuutapositsioon	Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
USA dollar	- 130 383	-29 399	- 159 782	756 190
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaandusega) (*15)
KES	90 567	7 138	97 705	—
TZS	16 478	333	16 811	—
DOP	18 783	301	19 084	—
UGX	36 935	978	37 913	—
RWF	49 667	365	50 032	—
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta) (*15)
HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR	96 450	-517	95 933	—
Kokku muud vääringud peale euro	178 497	-20 801	157 696	756 190
Euro	—	3 645 241	3 645 241	628 913
Kokku euro ja muud vääringud	178 497	3 624 440	3 802 937	1 385 103

Seisuga 31. detsember 2020	Varad ja kohustised			Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
Valuutad	Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon	Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon	Bilansis kajastatud valuutapositsioon	Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised
USA dollar	- 117 144	-51 893	- 169 037	479 103
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaandusega) (*16)
KES	23 439	-960	22 479	—
TZS	27 302	272	27 574	—
DOP	14 538	320	14 858	—
UGX	44 997	572	45 569	—
RWF	44 523	-872	43 651	—
Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta) (*16)
HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR	98 509	-1 512	96 997	—
Kokku muud vääringud peale euro	136 164	-54 073	82 091	479 103
Euro	—	3 276 377	3 276 377	1 661 939
Kokku euro ja muud vääringud	136 164	3 222 304	3 358 468	2 141 042

3.4.2.3 Valuutariski analüüs

31. detsembri 2021. aasta seisuga põhjustaks euro kümneprotsendiline odavnemine muude vääringute suhtes omakapitali suurenemise 17,5 miljoni euro võrra (31. detsembri 2020. aasta seisuga 9,1 miljonit eurot). Euro kümneprotsendiline kallinemine muude vääringute suhtes põhjustaks omakapitali vähenemise 14,3 miljoni euro võrra (31. detsembri 2020. aasta seisuga -7,5 miljonit eurot).

3.4.2.4. Vahetuskurss

31. detsembri 2021. aasta ja 31. detsembri 2020. aasta bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse.

	31. detsember 2021	31. detsember 2020
Kolmandate riikide vääringud
Botswana pula (BWP)	13,27	13,20
Dominikaani Vabariigi peeso (DOF)	64,83	71,27
Fidži dollar (FJD)	2,36	2,46
Haiti gurd (HTG)	113,16	87,33
Jamaica dollar (JMD)	173,48	172,10
Keenia šilling (KES)	128,26	133,80
Mauritaania ouguiya (MRU)	40,99	44,14
Mauritiuse ruupia (MUR)	49,30	48,52
Mosambiigi metikal (MZN)	71,70	91,02
Nigeeria naira (NGN)	467,07	466,78
Rwanda frank (RWF)	1 162,53	1 210,77
Tansaania šilling (TZS)	2 610,48	2 838,58
Uganda šilling (UGX)	4 027,00	4 474,00
USA dollar (USD)	1,13	1,23
CFA frank (XAF/XOF)	655,96	655,96
Lõuna-Aafrika rand (ZAR)	18,06	18,02
Sambia kvacha (ZMW)	18,88	25,93

3.4.3. Aktsiarisk

Aktsiarisk on risk, et aktsiainvesteeringu õiglane väärtus langeb muutuste tõttu aktsiahindade tasemes ja/või aktsiainvesteeringute väärtuses.

Rahastu jaoks tekib aktsiarisk, kui ta investeerib otse omakapitali ja riskikapitalifondidesse.

Börsil noteerimata aktsiapositsioonide väärtus ei ole järelevalve ja kontrolli teostamiseks pidevalt kättesaadav. Nende positsioonide väärtuse kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid.

Kui otseste omakapitaliinvesteeringute ja riskikapitaliinvesteeringute väärtus muutub +/–10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna, muutub rahastu omakapital omakapitaliinstrumentide portfelli õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2021. aasta seisuga vastavalt 69,8 miljonit eurot ja -69,8 miljonit eurot (31. detsembri 2020. aasta seisuga vastavalt 52,7 miljonit eurot ja -52,7 miljonit eurot).

4. Finantsinstrumentide õiglane väärtus

4.1. Liigitus ja õiglane väärtus

Järgmises tabelis on esitatud finantsvara ja -kohustiste bilansiline jääkmaksumus ja õiglane väärtus, kusjuures viimane on esitatud tasemete kaupa. Need andmed ei hõlma selliste finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida ei kajastata õiglases väärtuses, kui nende bilansiline jääkmaksumus on piisavalt lähedal nende õiglasele väärtusele.

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2021	Bilansiline jääkmaksumus						Õiglane väärtus
	Tuletis-finants-instrumendid	Aktsiad ja muud muutuv-tuluga väärt-paberid	Raha, laenud ja ettemaksed	Likviidsed finants-varad	Muud finants-varad/-kohustised	Kokku	1. tase	2. tase	3. tase	Kokku
Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Tuletisfinantsinstrumendid	7	—	—	—	—	7	—	7	—	7
Riskikapitalifondid	—	590 570	—	—	—	590 570	—	—	590 570	590 570
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	—	107 061	—	—	—	107 061	—	—	107 061	107 061
Laenud ja ettemaksed	—	—	229 991	—	—	229 991	—	—	229 991	229 991
Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kokku)	7	697 631	229 991	—	—	927 629	—	7	927 622	927 629
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid	—	—	1 358 564	—	—	1 358 564	—	252 080	—	252 080
Laenud ja ettemaksed	—	—	1 756 290	—	—	1 756 290	—	1 918 979	—	1 918 979
Nõuded rahastajate vastu	—	—	85 210	—	—	85 210	—	—	—	—
Likviidsed finantsvarad	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—
Muud varad	—	—	—	—	1 086	1 086	—	—	—	—
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad kokku	—	—	3 200 064	—	1 086	3 201 150	—	2 171 059	—	2 171 059
Finantsvarad kokku	7	697 631	3 430 055	—	1 086	4 128 779
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantskohustised
Tuletisfinantsinstrumendid	-18 835	—	—	—	—	-18 835	—	-18 835	—	-18 835
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantskohustised kokku	-18 835	—	—	—	—	-18 835	—	-18 835	—	-18 835
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised
Antud tagatiste eraldised	—	—	—	—	—	—
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	—	—	—	—	-16 602	-16 602
Võlad kolmandatele isikutele	—	—	—	—	- 239 639	- 239 639
Muud kohustised	—	—	—	—	-2 333	-2 333
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised kokku	—	—	—	—	- 258 574	- 258 574
Finantskohustised kokku	-18 835	—	—	—	- 258 574	- 277 409

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2020	Bilansiline jääkmaksumus						Õiglane väärtus
	Tuletis-finantsinst-rumendid	Aktsiad ja muud muutuv-tuluga väärt-paberid	Raha, laenud ja ettemaksed	Likviidsed finantsvarad	Muud finants-varad/-kohustised	Kokku	1. tase	2. tase	3. tase	Kokku
Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Tuletisfinantsinstrumendid	33 584	—	—	—	—	33 584	—	33 584	—	33 584
Riskikapitalifondid	—	437 142	—	—	—	437 142	—	—	437 142	437 142
Otsesed omakapitaliinvesteeringud	—	89 668	—	—	—	89 668	—	—	89 668	89 668
Laenud ja ettemaksed	—	—	47 309	—	—	47 309	—	—	47 309	47 309
Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kokku)	33 584	526 810	47 309	—	—	607 703	—	33 584	574 119	607 703
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad
Raha ja raha ekvivalendid	—	—	923 940	—	—	923 940	—	—	—	—
Laenud ja ettemaksed	—	—	1 626 136	—	—	1 626 136	—	1 757 593	—	1 757 593
Nõuded rahastajate vastu	—	—	68 908	—	—	68 908	—	—	—	—
Likviidsed finantsvarad	—	—	—	351 873	—	351 873	300 174	50 032	—	350 206
Muud varad	—	—	—	—	109	109	—	—	—	—
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad kokku	—	—	2 618 984	351 873	109	2 970 966	300 174	1 807 625	—	2 107 799
Finantsvarad kokku	33 584	526 810	2 666 293	351 873	109	3 578 669
Finantskohustised, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
Tuletisfinantsinstrumendid	-642	—	—	—	—	-642	—	-642	—	-642
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantskohustised kokku	-642	—	—	—	—	-642	—	-642	—	-642
Finantskohustised amortiseeritud väärtuses
Antud tagatiste eraldised	—	—	—	—	-851	-851
Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised	—	—	—	—	-33 152	-33 152
Võlad kolmandatele isikutele	—	—	—	—	- 152 378	- 152 378
Muud kohustised	—	—	—	—	-3 446	-3 446
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised kokku	—	—	—	—	- 189 827	- 189 827
Finantskohustised kokku	-642	—	—	—	- 189 827	- 190 469

4.2. Õiglase väärtuse hindamine

4.2.1. Hindamismeetodid ja olulised mittejälgitavad sisendid

Järgmises tabelis on esitatud teave õiglase väärtuse hierarhias 2. ja 3. tasemele paigutatud finantsinstrumentide väärtuse hindamisel kasutatavate hindamismeetodite ja oluliste mittejälgitavate sisendite kohta.

Hindamismeetod		Olulised mittejälgitavad sisendid	Mittejälgitavate sisendite ja õiglase väärtuse hindamise vaheline seos
Õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumendid
Tuletisfinants-instrumendid	Rahavoogude diskonteerimine. Tulevaste rahavoogude prognoosimisel lähtutakse forvardkurssidest ja -intressimääradest (mille aluseks on jälgitavad forvardkursid ja intressikõverad aruandeperioodi lõpul) ning lepingulisest forvard- ja intressimäärast, mida diskonteeritakse vastavalt vastaspoolte krediidiriski määrale.	—	—
Riskikapitalifondid	Netovarade korrigeerimise meetod. Õiglane väärtus määratakse, kohaldades kas viimases aruandes kajastatud vara puhasväärtuse suhtes, mida on korrigeeritud rahavoogude alusel, rahastu osaluse protsenti aluseks olevas instrumendis või asjaomase fondijuhi esitatud aktsia sama kuupäeva täpset väärtust, kui see on kättesaadav. Selleks et võtta arvesse viimase kättesaadava vara puhasväärtuse ja majandusaasta lõpu aruande esitamise vahelist ajavahemikku, vaadatakse vahepealsed sündmused läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse aruandes esitatud vara puhasväärtust.	Riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast hindamise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid ja haldustasusid, riskikapitalifondi alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud täiendavaid kohustisi ning turul ja majandustingimustes toimunud muutusi.	Mida pikem on ajavahemik riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast õiglase väärtuse hindamise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon.
Otsesed omakapitali-investeeringud	Netovarade korrigeerimine.	Investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast hindamise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid, investeerimisobjekti alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud täiendavaid kohustisi, turul ja majandustingimustes toimunud muutusi, kapitali kasvu, müüki ja kontrolliva osaluse muutumist.	Mida suurem on turustatavusest olenev diskonto, seda madalam on õiglane väärtus.
		Turu (likviidsuse) puudumisest tuleneva diskonto kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelmisi sarnaste aktsiatega samas riigis või piirkonnas tehtud tehingute hindu. Diskontomäär jääb vahemikku 5–30 %.
Laenud õiglases väärtuses (tulemusliku rahastamise vahend)	Tegevust jätkavad laenuvõtjad: diskonteeritud rahavoogude meetod, kasutades lepingupõhiseid/oodatavaid tulevasi rahavooge, mille suhtes on kohaldatud asjakohast riskiga korrigeeritud ja laenuga kaasnevat riski (sh laenuvõtja krediidirisk) kajastavat diskontomäära. Diskontomäära võrreldakse asjaomase turupõhise võrdlusalusega / hinnatakse asjaomase turupõhise võrdlusaluse põhjal. Tegevust mittejätkavad laenuvõtjad: netovarade meetod (likvideerimisväärtuse meetod).	Diskontomäära komponendid, et kajastada laenuvõtja krediidiriski võrreldes riskivabade turumääradega.	Mida suurem on diskontomäär, seda madalam on õiglane väärtus.
Õiglases väärtuses kajastamata finantsinstrumendid
Laenud ja ettemaksed	Rahavoogude diskonteerimine. Hindamismudel põhineb lepingujärgsetel rahavoogudel, mille eeltingimus on, et võlgnikul ei teki makseviivitusi, ning mille puhul ei võeta arvesse tagatise väärtust ega ennetähtaegsete tagasimaksete võimalusi. Selle mudeli puhul diskonteeritakse laenu nüüdispuhasväärtuse saamiseks selle lepingujärgsed rahavood, kasutades korrigeeritud turu diskontokõverat. Järgnevalt korrigeeritakse iga laenu nüüdispuhasväärtust vastavalt sellest tulenevale oodatava kahju määrale. Lõpuks tulemused liidetakse ning saadakse laenude ja ettemaksete õiglane väärtus.	—	—
Likviidsed finantsvarad	Rahavoogude diskonteerimine.	—	—

Vastavalt standardile IFRS 13 on 31. detsembri 2021. aasta ja 2020. aasta seisuga tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võetud arvesse järgmisi väärtuse korrektsioone:

—	krediidiväärtuse korrigeerimine vastavalt vastaspoole krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul; korrektsiooni suurus on - 167 800 eurot 31. detsembri 2021. aasta seisuga ja -34 300 eurot 31. detsembri 2020. aasta seisuga;

—	deebetväärtuse korrigeerimine vastavalt enda krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul; korrektsiooni suurus on +2 700 eurot 31. detsembri 2021. aasta seisuga ja +21 800 eurot 31. detsembri 2020. aasta seisuga.

4.2.2. Ümberpaigutused 1. ja 2. taseme vahel

Rahastu kehtestatud korra kohaselt kajastatakse varade ühelt tasemelt teisele ümberpaigutamist selle kuupäeva seisuga, mil toimus ümberpaigutamise põhjustanud sündmus või muutus.

Rahastu ei teinud 2021. ega 2020. aastal õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi.

4.2.3. 3. taseme õiglane väärtus

3. taseme õiglaste väärtuste võrdlus

Järgmises tabelis on esitatud 31. detsembril 2021 ja 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta jooksul 3. taseme instrumentides toimunud muutused.

(tuhandetes eurodes)
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid
Saldo seisuga 1. jaanuar 2021	526 810
Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:
õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu	13 489
aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase netoväärtuse muutus	117 502
Kokku	130 991
Väljamaksed	84 224
Tagasimaksed	-71 624
Vahetuskursierinevused	27 230
Saldo seisuga 31. detsember 2021	697 631

(tuhandetes eurodes)
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid
Saldo seisuga 1. jaanuar 2020	604 311
Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:
õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu	-15 632
aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase netoväärtuse muutus	-47 909
Kokku	-63 541
Väljamaksed	85 305
Tagasimaksed	-65 649
Vahetuskursierinevused	-33 616
Saldo seisuga 31. detsember 2020	526 810

2021. ega 2020. aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 3. tasemest ega 3. tasemesse.

5. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Sularaha	434 064	398 991
Tähtajalised hoiused	672 730	380 000
Kommertsväärtpaberid	252 211	145 086
Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes	1 359 005	924 077
Kogunenud intress	-441	-137
Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes	1 358 564	923 940

6. Tuletisfinantsinstrumendid

Põhilised tuletisfinantsinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks, on järgmised:

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2021	Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
Seisuga 31. detsember 2021	Varad	Kohustised	Tinglik väärtus
Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud	7	-2 568	51 865
Valuuta vahetuslepingud	—	-16 267	1 530 000
Tuletisfinantsinstrumendid kokku	7	-18 835	1 581 865

(tuhandetes eurodes)
Seisuga 31. detsember 2020	Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
Seisuga 31. detsember 2020	Varad	Kohustised	Tinglik väärtus
Intressivahetustehingud	—	-642	17 710
Valuuta vahetuslepingud	33 584	—	1 480 000
Tuletisfinantsinstrumendid kokku	33 584	-642	1 497 710

IBORi reformi tulemusel esines 2021. aastal minimaalne ühekordne erinevus võrdlusaluseks olevate rahavoogude ja kasutatava diskontokõvera muutumise tõttu (883 eurot).

7. Laenud ja ettemaksed

7.1. Laenud ja ettemaksed

Alljärgnevas tabelis on esitatud laenude ja ettemaksete alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)
	Üldised laenud (*17)	Kõrgema nõudeõiguse järguga laen	Allutatud laenud	Krediidi-riski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude nominaalväärtus seisuga 1. jaanuar 2021	1 151 398	572 864	—	—	1 724 262
Väljamaksed	274 020	62 869	—	—	336 889
Mahakandmised	—	—	—	—	—
Tagasimaksed	- 225 990	- 113 215	—	—	- 339 205
Kapitaliseeritud intressid	—	—	—	—	—
Vahetuskursierinevused	61 532	26 597	—	—	88 129
Amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude nominaalväärtus seisuga 31. detsember 2021	1 260 960	549 115	—	—	1 810 075
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2021	-68 243	-35 550	—	—	- 103 793
12 kuu eeldatava krediidikahju netomuutus	6 509	6 836	—	—	13 345
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	6 327	6 045	—	—	12 372
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	-249	-742	—	—	-991
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	15 875	2 373	—	—	18 248
Vahetuskursierinevused	-3 942	-1 153	—	—	-5 095
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 31. detsember 2021	-43 723	-22 191	—	—	-65 914
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2021	1 217 237	526 924	—	—	1 744 161
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2021	1 080	61 493	30 000	—	92 573
Väljamaksed	—	8 323	170 000	—	178 323
Tagasimaksed	—	-739	—	—	-739
Vahetuskursierinevused	—	1 859	—	—	1 859
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2021	1 080	70 936	200 000	—	272 016
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2021	-1 080	-25 893	-18 291	—	-45 264
Õiglase väärtuse netomuutus	—	1 609	1 959	—	3 568
Vahetuskursierinevused	—	-329	—	—	-329
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 31. detsember 2021	-1 080	-24 613	-16 332	—	-42 025
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2021	—	46 323	183 668	—	229 991
Amortiseeritud soetusmaksumus	-3 151	-3 736	—	—	-6 887
Intressid	10 295	8 686	35	—	19 016
Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2021	1 224 381	578 197	183 703	—	1 986 281

(tuhandetes eurodes)
	Üldised laenud (*18)	Kõrgema nõudeõiguse järguga laen	Allutatud laenud	Krediidi-riski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenude nominaalväärtus amortiseeritud väärtuses seisuga 1. jaanuar 2020	1 021 556	597 364	27 714	—	1 646 634
Väljamaksed	433 466	67 762	—	—	501 228
Mahakandmised	-15 170	-2 268	-27 905	—	-45 343
Tagasimaksed	- 214 018	-60 571	—	—	- 274 589
Vahetuskursierinevused	-74 436	-29 423	191	—	- 103 668
Laenude nominaalväärtus amortiseeritud väärtuses seisuga 31. detsember 2020	1 151 398	572 864	—	—	1 724 262
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2020	-96 166	-36 650	-27 714	—	- 160 530
12 kuu eeldatava krediidikahju netomuutus	-1 344	-2 531	—	—	-3 875
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	-5 888	-3 628	—	—	-9 516
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	-12 373	—	—	—	-12 373
Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	19 565	1 887	—	—	21 452
Mahakandmised	15 170	2 268	27 905	—	45 343
Vahetuskursierinevused	12 793	3 104	-191	—	15 706
Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 31. detsember 2020	-68 243	-35 550	—	—	- 103 793
Amortiseeritud väärtuses kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2020	1 083 155	537 314	—	—	1 620 469
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2020	1 080	36 858	—	—	37 938
Väljamaksed	—	29 063	30 000	—	59 063
Tagasimaksed	—	-1 512	—	—	-1 512
Vahetuskursierinevused	—	-2 916	—	—	-2 916
Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2020	1 080	61 493	30 000	—	92 573
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2020	-1 080	-15 156	—	—	-16 236
Õiglase väärtuse netomuutus	—	-11 330	-18 291	—	-29 621
Vahetuskursierinevused	—	593	—	—	593
Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 31. detsember 2020	-1 080	-25 893	-18 291	—	-45 264
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2020. a.	—	35 600	11 709	—	47 309
Amortiseeritud soetusmaksumus	-3 578	-5 100	—	—	-8 678
Intressid	7 325	7 020	—	—	14 345
Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2020	1 086 902	574 834	11 709	—	1 673 445

7.2. Laenude ja ettemaksete väärtuse langus – kahju allahindlus

(tuhandetes eurodes)
	2021
	Kogu eluea eeldatav krediidikahju
	12 kuu eeldatav krediidikahju	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses
Saldo seisuga 1. jaanuar 2021	16 389	43 976	43 428	—	103 793
Ümberpaigutus 12 kuu eeldatava krediidikahju alla	—	—	—	—	—
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“	-5 008	-1 019	—	—	-6 027
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“	—	-77	249	—	172
Kahju allahindluse netohindamine	-8 480	-8 912	-15 309	—	-32 701
Uued tekkinud või ostetud finantsvarad	504	1 039	—	—	1 543
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-361	-3 405	-2 195	—	-5 961
Vahetuskursierinevused	521	1 666	2 908	—	5 095
Saldo seisuga 31. detsember 2021	3 565	33 268	29 081	—	65 914

(tuhandetes eurodes)
	2020
	Kogu eluea eeldatav krediidikahju
	12 kuu eeldatav krediidikahju	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Krediidiriski tõttu langenud väärtusega	Kokku
Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses
Saldo seisuga 1. jaanuar 2020	17 191	38 509	104 830	—	160 530
Ümberpaigutus 12 kuu eeldatava krediidikahju alla	96	-167	—	—	-71
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“	-770	3 439	-6 080	—	-3 411
Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“	-127	-54	7 170	—	6 989
Kahju allahindluse netohindamine	3 200	2 950	-6 554	—	-404
Uued tekkinud või ostetud finantsvarad	2 278	3 001	1 352	—	6 631
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-802	347	-4 967	—	-5 422
Mahakandmised	—	—	-45 343	—	-45 343
Vahetuskursierinevused	-4 677	-4 049	-6 980	—	-15 706
Saldo seisuga 31. detsember 2020	16 389	43 976	43 428	—	103 793

8. Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Alljärgnevalt on esitatud omakapitaliinvesteeringute alg- ja lõppsaldode võrdluse tabel.

(tuhandetes eurodes)
	Riskikapitali-fondid	Otsesed omakapitali-investeeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2021	452 161	76 258	528 419
Väljamaksed	84 224	—	84 224
Tagasimaksed/müük	-71 624	—	-71 624
Vahetuskursierinevused	28 400	1 220	29 620
Kulud seisuga 31. detsember 2021	493 161	77 478	570 639
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2021	-15 019	13 410	-1 609
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	101 418	16 084	117 502
Õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu	13 489	—	13 489
Vahetuskursierinevused	-2 479	89	-2 390
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2021	97 409	29 583	126 992
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2021	590 570	107 061	697 631

(tuhandetes eurodes)
	Riskikapitalifondid	Otsesed omakapitaliinvesteeringud	Kokku
Kulud seisuga 1. jaanuar 2020	462 304	101 424	563 728
Väljamaksed	85 305	—	85 305
Tagasimaksed/müük	-66 011	-18 274	-84 285
Vahetuskursierinevused	-29 437	-6 892	-36 329
Kulud seisuga 31. detsember 2020	452 161	76 258	528 419
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2020	42 390	13 810	56 200
Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus	-45 079	-2 830	-47 909
Õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu	-15 632	3 019	-12 613
Vahetuskursierinevused	3 302	-589	2 713
Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2020	-15 019	13 410	-1 609
Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2020	437 142	89 668	526 810

9. Nõuded rahastajate vastu

85,2 miljoni euro suurused nõuded rahastajate vastu (2020. aastal 68,9 miljonit eurot) sisaldasid üksnes liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamakse.

10. Likviidsed finantsvarad

Likviidsete varade portfelli kuuluvad noteeritud võlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg aruande kuupäeval on vähem kui kolm kuud. Järgmine tabel näitab likviidsete varade portfellis toimunud liikumisi:

(tuhandetes eurodes)
Saldo seisuga 1. jaanuar 2021	351 873
Soetamine	2 333 691
Finantsvara, mille tähtaeg möödub	-2 684 293
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus	301
Kogunenud intressi muutus	-1 572
Saldo seisuga 31. detsember 2021	—

(tuhandetes eurodes)
Saldo seisuga 1. jaanuar 2020	330 587
Soetamine	2 710 009
Finantsvara, mille tähtaeg möödub	-2 689 790
Amortiseeritud üle-/alakursi muutus	-208
Kogunenud intressi muutus	1 275
Saldo seisuga 31. detsember 2020	351 873

11. Muud varad

Põhilised muud varad olid järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Nõuded EIP vastu	877	—
Finantstagatised	209	109
Muud varad kokku	1 086	109

12. Ettemakstud tulud

Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast.

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Ettemakstud intressitoetused	47 981	28 788
Laenude ja ettemaksetega seotud ettemakstud vahendustasud	451	944
Ettemakstud tulud kokku	48 432	29 732

13. Antud tagatiste eraldised pärast tühistamiste mahaarvamist

Alljärgnevates tabelites on esitatud finantstagatiste eraldiste alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)
	2021
	12 kuu eeldatav krediidikahju	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Antud tagatised
Saldo 1. jaanuari seisuga	851	—	—	851
Kahju allahindluse netohindamine	-851	—	—	-851
Saldo 31. detsembri seisuga	—	—	—	—

(tuhandetes eurodes)
	2020
	12 kuu eeldatav krediidikahju	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Antud tagatised
Saldo 1. jaanuari seisuga	628	—	—	628
Kahju allahindluse netohindamine	228	—	—	228
Vahetuskursierinevused	-5	—	—	-5
Saldo 31. detsembri seisuga	851	—	—	851

14. Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

Alljärgnevates tabelites on esitatud väljamaksmata laenudest (siduvatest laenuandmiskohustustest) tuleneva kahju allahindluse alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)
	2021
	12 kuu eeldatav krediidikahju	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Siduvad laenuandmiskohustused
Saldo 1. jaanuari seisuga	6 817	26 335	—	33 152
Kahju allahindluse netohindamine	-4 089	-7 013	—	-11 102
Uued tekkinud või ostetud finantsvarad	869	3 015	—	3 884
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-1 942	-7 456	—	-9 398
Vahetuskursierinevused	38	28	—	66
Saldo 31. detsembri seisuga	1 693	14 909	—	16 602

(tuhandetes eurodes)
	2020
	12 kuu eeldatav krediidikahju	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud	Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud	Kokku
Siduvad laenuandmiskohustused
Saldo 1. jaanuari seisuga	3 943	33 326	—	37 269
Ümberpaigutus 12 kuu eeldatava krediidikahju alla	181	—	—	181
Kahju allahindluse netohindamine	388	-5 932	—	-5 544
Uued tekkinud või ostetud finantsvarad	3 885	2 773	—	6 658
Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud	-1 157	-3 853	—	-5 010
Vahetuskursierinevused	-423	21	—	-402
Saldo 31. detsembri seisuga	6 817	26 335	—	33 152

15. Võlad kolmandatele isikutele

Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto)	53 136	58 527
Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad	40 045	56
Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused ja tehniline abi	146 458	93 795
Võlad kolmandatele isikutele kokku	239 639	152 378

16. Muud kohustised

Muud kohustised koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Ennetähtaegsed laenude tagasimaksed	1 793	3 166
Ettemakstud tulu intressitoetustest	540	280
Muud kohustised kokku	2 333	3 446

17. Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Liikmesriigid	Osamaks rahastusse	Intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaks	Kokku osamaksud	Sissenõutud, kuid veel tasumata (*19)
Austria	88 683	11 770	100 453	2 398
Belgia	130 046	17 069	147 115	3 249
Bulgaaria	2 113	596	2 709	219
Horvaatia	563	180	743	225
Küpros	1 287	359	1 646	—
Tšehhi Vabariik	7 704	2 170	9 874	797
Taani	72 328	9 702	82 030	1 980
Eesti	776	219	995	86
Soome	51 342	7 083	58 425	1 509
Prantsusmaa	774 222	96 940	871 162	17 814
Saksamaa	772 017	101 078	873 095	20 580
Kreeka	46 503	6 854	53 357	1 507
Ungari	7 694	2 144	9 838	615
Iirimaa	25 571	4 097	29 668	940
Itaalia	438 908	61 020	499 928	12 530
Läti	1 074	303	1 377	116
Leedu	1 796	505	2 301	181
Luksemburg	9 757	1 301	11 058	255
Malta	431	120	551	38
Madalmaad	175 971	23 537	199 508	4 777
Poola	19 573	5 511	25 084	2 007
Portugal	36 258	5 368	41 626	1 197
Rumeenia	5 938	1 686	7 624	718
Slovakkia	3 291	932	4 223	376
Sloveenia	2 576	721	3 297	225
Hispaania	230 483	35 684	266 167	7 932
Rootsi	95 412	13 274	108 686	2 939
Ühendkuningriik	469 378	68 773	538 151	—
Kokku seisuga 31. detsember 2021	3 471 695	478 996	3 950 691	85 210
Kokku seisuga 31. detsember 2020	3 221 695	398 996	3 620 692	68 908

18. Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised

(tuhandetes eurodes)
	31.12.2021	31.12.2020
Kulukohustused
Väljamaksmata laenud	1 677 411	1 722 618
Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väljamaksmata kulukohustused	473 000	378 347
Antud tagatised	1 499 675	998 560
Intressitoetused ja tehniline abi	478 011	483 897
Tingimuslikud kohustised
Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised	256 299	554 686
Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised kokku	4 384 396	4 138 108

19. Intressid ja samalaadsed tulud ja kulud

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
Laenud ja ettemaksed	80 395	80 252
Intressitoetused	6 061	4 531
Intressid ja samalaadsed tulud kokku	86 456	84 783

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
Tuletisfinantsinstrumendid	-4 800	-541
Raha ja raha ekvivalendid	-3 598	-2 961
Likviidsed finantsvarad	-2 038	-1 748
Intressid ja samalaadsed kulud kokku	-10,436	-5,250

20. Tulud ja kulud teenus- ja vahendustasudest

Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
Laenude ja ettemaksetega seotud teenus- ja vahendustasud	1 702	141
Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud	517	211
Muu	—	1
Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku	2 219	353

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
Komisjon maksis kolmandatele isikutele aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite eest	-175	-225
Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku	-175	-225

21. Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud netotulu koosneb põhiliselt järgmisest.

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
Netotulu	4 310	-3 069
Dividenditulu	1 815	4 261
Õiglase väärtuse netomuutus	117 502	-47 909
Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt	123 627	-46 717

22. Üldhalduskulud

Üldhalduskulud on kulud, mida EIP rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse rahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

Üldhalduskulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)
	Alates 1.1.2021	Alates 1.1.2020
	kuni 31.12.2021	kuni 31.12.2020
EIP kantud tegelikud kulud	-55 924	-61 470
Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest	2 788	2 943
Üldhalduskulud kokku	-53 136	-58 527

23. Osalemine konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes (tuhandetes eurodes)

Struktureeritud (majandus)üksuse määratlus

Struktureeritud (majandus)üksus on üksus, mille kontrollija määratlemisel ei ole peamiseks teguriks hääleõigus või muud sarnased õigused. IFRS 12-s on märgitud, et struktureeritud (majandus)üksusel on mõned või kõik alljärgnevatest tunnustest:

—	piiratud tegevus;

—

kitsas ja selgelt määratletud eesmärk, näiteks maksutõhusa rendilepingu teostamine, uurimis- ja arendustegevuse teostamine, (majandus)üksusele kapitali- või rahastamisallika tagamine või investoritele investeerimisvõimaluste andmine struktureeritud (majandus)üksuse varadega seotud riskide ja hüvede investoritele edasiandmise kaudu;

—	ebapiisav omakapital, mis ei võimalda struktureeritud (majandus)üksusel rahastada oma tegevust ilma allutatud finantstoetuseta;

—	rahastamine investoritele emiteeritud mitme lepingupõhiselt seotud instrumendi kaudu, mille tulemusena tekib krediidiriski või muude riskide kontsentratsioon (seeriad).

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksus

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksused on kõik struktureeritud (majandus)üksused, mida ei kontrolli rahastu. Siia kuulub ka osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes.

Osalus struktureeritud (majandus)üksustes – määratlus

IFRS 12 kohaselt on osalus lepingupõhine ja lepinguväline seotus, mille tõttu aruandvat (majandus)üksust mõjutab tema finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus. Sellise osaluse näited on omakapitaliosalus ja muud laadi seotus, näiteks rahastamine, likviidsustoetus, krediidikvaliteedi parandamine, teise (majandus)üksuse ees kohustuste võtmine ja talle tagatiste andmine. IFRS 12 kohaselt ei tähenda tavaline kliendi-tarnija suhe seda, et aruandvale (majandus)üksusele peab tingimata kuuluma osalus teises (majandus)üksuses.

Järgmises tabelis on loetletud need struktureeritud (majandus)üksuste liigid, milles rahastamisvahendil on osalus, kuid mis ei ole tema poolt konsolideeritud.

Struktureeritud (majandus)-üksuse liik

Laad ja eesmärk

Rahastu osalus

Projektide rahastamine – laenud eriotstarbelistele vahenditele

Projektide rahastamise tehingud on tehingud, mille puhul rahastu usaldab oma võla teenindamise laenuvõtjale, kelle ainus või peamine sissetulekuallikas on üksainus või mõned varad, mida rahastatakse selliste laenude või muude projektiga lepinguliselt seotud olemasolevate varadega. Projektide rahastamise tehinguid rahastatakse sageli eriotstarbeliste vahendite kaudu.

Väljamakse netosumma;

intressitulu

Riskikapitalitehingud

Rahastamisvahend rahastab riskikapitali- ja investeerimisfonde. Riskikapitali- ja investeerimisfondid haldavad nendelt investoritelt koondatud raha, kes soovivad osalust börsivälisel kapitalil põhinevates tugeva kasvupotentsiaaliga väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning taristuprojektide rahastamises.

Investeeringud riskikapitaliüksuse emiteeritud osadesse või aktsiatesse;

dividendituluna saadud dividendid.

Järgmises tabelis on esitatud selliste konsolideerimata struktureeritud üksuste bilansiline jääkmaksumus, milles rahastul on aruandekuupäeva seisuga osalus, ning nimetatud üksustest lähtuv rahastu maksimaalne kahjumirisk. Maksimaalse kahjumiriski moodustavad bilansiline jääkmaksumus ja sellega seotud väljamaksmata kulukohustused.

Struktureeritud (majandus)üksuse liik	Kirje	Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2021	Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2020	Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2021	Maksimaalne kahjumirisk seisuga 31.12.2020
Riskikapitalifondid	Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	590 570	437 142	590 570	437 142
Kokku		590 570	437 142	590 570	437 142

Peale asjaomase rahastamise ei anta rahastust struktureeritud üksustele muud toetust.

24 . Tulemusliku rahastamise vahend (tuhandetes eurodes)

2013. aasta juunis kiitis AKV-ELi ministrite ühisnõukogu heaks üheteistkümnenda Euroopa Arengufondi uue finantsprotokolli aastateks 2014–2020.

Lepiti kokku eraldada investeerimisrahastule 500 miljoni euro suurune rahaline kate, nn tulemusliku rahastamise vahend (IFE), mis võimaldab rahastul toetada projekte, mille mõju arengule on eriti tugev, kuid ka kaasnevad riskid on tavapärasest suuremad. Kõnealuse vahendiga avardatakse rahastu võimalusi anda laenu erasektorile, milleks tehakse sellest investeeringuid järgmistesse rahastamisvahenditesse.

Sotsiaalmõju omakapitalifondid – fondid, mida edendab üha suurem hulk uute erakapitali investeerimisfondide fondivalitsejaid, kes seavad fondi investeerimisstrateegia eesmärgiks sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide leevendamise, pidades samas silmas fondi enda ja selle investeerimisobjektiks olevate äriühingute jätkusuutlikkust.

Laenud finantsvahendajatele (näiteks mikrokrediidiasutustele, kohalikele pankadele ja krediidiühistutele) neis AKV riikides, kus EIP ei saa krediidiriski suuniste tõttu rahastamist pakkuda, eriti kohalikus vääringus, näiteks kuna riigi riskitase on kõrge, valuuta volatiilne või hinnakujunduse võrdlusalus puudub. Selliste laenude peamine eesmärk on rahastada projekte, millel on suur mõju arengule, eelkõige pakkudes toetust mikro- ja väikeettevõtjatele ning põllumajandusele, mis muidu ei ole rahastu seisukohalt rahastamiskõlblikud.

Riskijagamist edendavad rahastamisvahendid, mis kujutavad endast tagatist esimese järjekoha kahju (esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa) suhtes, millega edendatakse EIP ja kohalike finantsvahendajate (põhiliselt kommertspankade) vahelisi riskijagamistehinguid, millest saavad kasu muude skeemidega hõlmamata VKEd ja väikesed projektid, mis vastavad mõjupõhistele rahastamiskriteeriumitele ja millel turulünga tõttu puuduvad muud rahastamisvõimalused. Esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa on kujundatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagatisele antud edasigarantiina, mida rahastavad EIP (investeerimisrahastu raames) ja muud rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengu rahastajad. Selline garantii võimaldab saavutada märkimisväärse finantsvõimenduse.

Otserahastamine, mida pakutakse võla- (s.t laenud) ja omakapitaliinstrumentide kaudu usaldusväärsete ja kogenud arendajate projektidele, mis võivad märkimisväärselt edendada arengut, kuid mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju ja jääda ilma oma investeeringust (s.t esineb aktsiariskilaadne risk, mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju). Selle vahendi kasutamisel lähtub EIP rangetest projektide valiku ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumitest, olenemata sellest, kui suur on projektide mõju arengule, kuna need projektid ei vasta piisaval määral rahastamiskriteeriumitele (sest ei ole tõenäoline teenida investeering tagasi või katta kahjum intressimääralt või omakapitalilt saadava tuluga).

Tulemusliku rahastamise vahendi abil saab ka tegevust mitmekesistada, hõlmates uusi valdkondi nagu tervishoid ja haridus, põllumajandus ja toiduga kindlustatus, ning töötada välja uusi ja uuenduslikke riskijagamisvahendeid. 2016. aastal suurendati tulemusliku rahastamisvahendi rahastamissuutlikkust 800 miljoni euroni, muutes selle osaliselt uuendatavaks.

Raamatupidamise ja finantsvaatenurgast kuulub tulemusliku rahastamise vahend rahastu portfelli. Selle aruanne esitatakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande osana.

Järgmises tabelis on esitatud bilansilised jääkmaksumused ja kulukohustustega seotud, kuid väljamaksmata summad varaliikide kaupa.

Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik	Kirje	Hindamine	Bilansiline brutojääk-maksumus seisuga 31.12.2021	Kahju allahindluse / õiglase väärtuse korrigeerimise summa seisuga 31.12.2021	Bilansiline jääkmak-sumus seisuga 31.12.2021	Väljamaks-mata summa seisuga 31.12.2021	Bilansivälise eeldatava krediidikahju korrigeeri-mise summa seisuga 31.12.2021
Laenud finantsvahendajatele	Laenud ja ettemaksed	Soetusmaksumuses	68 228	-1 981	66 247	29 272	-242
Otselaenutehingud	Laenud ja ettemaksed	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	101 840	-41 403	60 437	92 031	—
Sotsiaalmõju omakapitalifondid	Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	61 611	9 866	71 477	106 675	—
Otsene osalus omakapitalis	Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	58 523	23 608	82 131	14	—
Riskijagamis-vahendid	Antud tagatised	Meetod, mis annab tulemuseks suurema väärtuse (*20)	—	—	—	44 146	—
Kokku			290 202	-9 910	280 292	272 138	-242

Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik	Kirje	Hindamine	Bilansiline brutojääk-maksumus seisuga 31.12.2020	Kahju allahindluse / õiglase väärtuse korrigeerimise summa seisuga 31.12.2020	Bilansiline jääkmak-sumus seisuga 31.12.2020	Väljamaks-mata summa seisuga 31.12.2020	Bilansivälise eeldatava krediidikahju korrigeeri-mise summa seisuga 31.12.2020
Laenud finantsvahendajatele	Laenud ja ettemaksed	Soetusmaksumuses	49 522	-1 839	47 683	26 954	-199
Otselaenutehingud	Laenud ja ettemaksed	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	91 186	-44 681	46 505	98 314	—
Sotsiaalmõju omakapitalifondid	Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	41 885	-4 778	37 107	73 362	—
Otsene osalus omakapitalis	Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	57 395	9 195	66 590	14	—
Riskijagamis-vahendid	Antud tagatised	Meetod, mis annab tulemuseks suurema väärtuse (*21)	—	—	—	40 746	—
Kokku			239 988	-42 103	197 885	239 390	-199

EIP kohaldab tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingute (v.a laenud finantsvahendajatele) suhtes üldvolituse kohaseid riskipõhimõtteid, nagu on ette nähtud EIP krediidi- ja aktsiariski suunistes, ning eesmärgiga rakendada tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingutega seotud riski jälgimiseks ja riskist teatamiseks õiglase väärtuse meetodit. Selle metoodika kohaselt korraldab pank kvalitatiivse riskihindamise, et hinnata nende tehingutega seotud investeerimisloogika usaldusväärsust ja usutavat ärialast elujõulisust.

25. Bilansipäevajärgsed sündmused

COVID-19 pandeemia kontekstis jätkab investeerimisrahastu olukorra tähelepanelikku jälgimist, eelkõige osana bilansipäevajärgsete sündmuste läbivaatamisest. Leitakse, et 31. detsembri 2021. aasta seisuga ei ole pärast bilansikuupäeva toimunud olulisi sündmusi, mis tingiksid raamatupidamise aastaaruande korrigeerimise või mida peaks aruandes avalikustama.

(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1).

(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(4) Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

(*1) 2020. aasta näitaja käsitleb müügivalmis finantsvarade (suurenemist)/vähenemist.

(5) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(6) Vastavalt üheteistkümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklile 53 kajastatakse sularahavaru üheteistkümnenda EAFi bilansis. Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 5. peatükis „Finantsriskide juhtimine“.

(7) Nõukogu 9. novembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1941, mis käsitleb Euroopa Arengufondi liikmete osamaksusid, sealhulgas 2023. aasta osamaksu ülemmäära, 2022. aasta osamaksu, 2022. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist ja mittesiduvat prognoosi 2024. ja 2025. aasta eeldatava aastase osamaksu kohta (ELT L 396, 10.11.2021, lk 61).

(*2) Alates 2021. aastast on finantsvarad ümber liigitatud (kuuluvad ajakohastatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaldamisalasse).

(*3) Alates 2021. aastast ei hõlma nõuded ettemakstud kulusid ega viitlaekumisi (valuutarisk puudub) ja sissenõutavaid summasid ei kajastata (ei kuulu ajakohastatud ELi raamatupidamiseeskirja nr 11 kohaldamisalasse).

(*4) Alates 2021. aastast ei kajastata enam võlgnevusi, sest nende tõttu ei teki EAFile olulist valuutariski (sest valdav osa neist on eurodes).

(8) Nõukogu 6. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/888, millega muudetakse määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 149, 7.6.2016, lk 1).

(*5) Välja arvatud ettemakstud kulud.

(9) Arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1)..

(11) Nõukogu määrus (EL) 2018/1877.

(12) Arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(14) Nõukogu määrus (EL) 2018/1877.

(15) Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(*6) Kirjavea tõttu sisaldas EAFi 2020. aasta raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne usaldusfondide osamaksude all 2 miljoni euro suurust negatiivset summat, mis ekslikult bilansis esitati. EAFi 2021. aasta raamatupidamise konsolideeritud aastaaruandes on see esitamisviga parandatud ja käesolevas aruandes sisalduvad 2020. aasta saldod on kooskõlas proovibilansiga.

(*7) 2020. aasta näitaja käsitleb müügivalmis finantsvarade (suurenemist)/vähenemist.

(*8) 2020. aastal esitati osamaksud ja liikmesriikidele tehtud tagasimaksed eraldi ridadel. Esitatud andmete kooskõlastamiseks EAFi netovarades toimunud muutusi käsitleva tabeliga on need kaks rida ühendatud.

(16) Nõukogu määrus (EL) 2018/1877.

(17) Välja arvatud tegevus Lõuna-Sudaanis.

(18) ELT L 142, 28.5.2011, lk 61.

(19) ELT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(20) ELT L 109, 26.4.2007, lk 33.

(21) Brutosummad (st summad ei hõlma vabastatud vahendeid ega sissenõudekorraldusi) Veergude „Kulukohustustega seotud“, „Lepingutega seotud“ ja „Makstud“ summad on esitatud värvikoodidega.

(*9) 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta puhul hõlmavad intressid ja samalaadsed tulud 77,5 miljonit eurot (2020. aastal 77,9 miljonit eurot), mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt amortiseeritud väärtuses hoitavatelt varadelt.

(22) ELT L 420, 14.12.2020, lk 32.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(24) Nõukogu 23. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2233, mis käsitleb AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite sidumist kulukohustustega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 188).

(1) Selliste rahavoogude kindlaksmääramisel, mille puhul on osutatud USA dollari LIBORile, on kasutatud LIBORi viitemäärasid ajal, mil USA dollari LIBORi konfiguratsioonide kasutamist ei ole veel lõpetatud.

(*10) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenutehingud.

(*11) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenutehingud.

(*12) Agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole.

(*13) agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole.

(*14) Võlad kolmandatele isikutele hõlmavad liikmesriikidele võlgnetavaid veel väljamaksmata intressitoetusi ja tehnilist abi, mis on peamiselt tähtajatud.

(*15) Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2.

(*16) Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2.

(*17) Sealhulgas agendilepingud.

(*18) Sealhulgas agendilepingud.

(*19) 9. novembril 2021 määras nõukogu kindlaks iga liikmesriigi 21. jaanuariks 2022 makstava rahalise osamaksu summa. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli sisse maksmata 85,2 miljonit eurot.

(*20) Täpsem teave on esitatud lisade punkti 2.4.3 jaos „Hilisem hindamine“.

(*21) Täpsem teave on esitatud lisade punkti 2.4.3 jaos „Hilisem hindamine“.