Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 384/06)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Kastelberg“

PDO-FR-A0419-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti°4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti°9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru Kastelberg

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendages tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains noble“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juulini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhin’i departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B - Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Kastelberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Kiltkivi annab sellele grand crus veinile suure potentsiaali – need on täidlased, väljapeetud ja puhta maitsega veinid.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Jean Louis Stoltz kirjutas oma 1847. aastal avaldatud raamatus „Premières notions de viticulture et d’œnologie“ („Esimesed tähelepanekud viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise valdkonnas“), et Kastelberg on suure säilitamispotentsiaaliga vein. 1852. aastal avaldatud teoses „Ampélographie rhénane“ on see liigitatud ühe parima kasvatusalana.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhin’i departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains noble“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.