Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 150/06)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSEST TEATAMINE

„Eger/Egri“

PDO-HU-A1328-AM06

Teate esitamise kuupäev: 05.01.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Varaseima müügikuupäeva muutmine korjeaasta 1. detsembriks tüübi „Classicus Egri Csillag“ puhul

a) Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—	VIII. Lisatingimused

b) Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:

9.	Lisatingimused

c) Põhjendus:

Viimaste aastate andmed näitavad, et kliimamuutustel on suur mõju ka saagikoristuse kuupäevale. Teatavate viinamarjasortide puhul on saagikoristuse kuupäev peaaegu kuu aega varasem. Need muutused mõjutavad märkimisväärselt ka veini Classicus Egri Csillag valmistamiseks kasutatavaid viinamarjasorte. See tähendab omakorda seda, et vein valmib varem. Muudatuse tegemine on vajalik selleks, et säilitada organoleptilises kirjelduses esitatud veini omadused, kuna ilma muudatuseta kahjustaks pikaajaline ladustamine neid.

2. Egerszóláti omavalitsusüksuse lubatud nõlvade nimede laiendamine nii, et nende hulka kuulub ka Nagy-határi nõlv, ning Nagy-határi nõlva märkimine tootespetsifikaadile lisatud kaardil

a) Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—	VIII. Lisatingimused

b) Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:

9.	Lisatingimused

c) Põhjendus:

Tootjad on juba varasematel aastatel tootnud määratletud piirkonnas Nagy-határi nõlval spetsifikaadile vastavaid veine. Seetõttu on osutunud vajalikuks kasutada kõrgeima kvaliteediga veinidel nimetust „Nagy-határi nõlv“. Nagy-határi nõlv on Egerszóláti üks kõrgemaid nõlvu. Selle paiknemine (ida- ja kagupoolel) võimaldab toota aromaatseid jaheda kliima veine, mille happesus on veidi suurem kui muudel nõlvadel kasvanud viinamarjadest toodetud veinidel. Mulla koostis sarnaneb lähedal asuva tuntud Kántor-tagi nõlva mullaga. Selles tootmispiirkonnas on pruun metsamuld, mis on kujunenud paksu pealispinna ja suure savisisaldusega rüoliidi tufil ning sobib seetõttu täidlasemate veinide tootmiseks.

3. Selgitus Kutya-hegy nõlva piiritlemise kohta Egeri tootespetsifikaadile lisatud Ostorose omavalitsusüksuse kaardil ning Tehéntánci nõlva lisamine lubatud nimena

a) Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—	VIII. Lisatingimused

b) Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:

9.	Lisatingimused

c) Põhjendus:

Kutya-hegi nõlva ümbritseva piirkonna mulla koostis ja seisund on samad, mis tootespetsifikaadil märgitud Kutya-hegy nõlval. Tehéntánci nõlva mikrokliima on Ostoroses üks soojemaid. See paikneb kagupoolel, mis on sobilik aromaatsete hästi tasakaalustatud täidlaste veinide tootmiseks. Selle muld on pruun metsamuld, mis on kujunenud hea veevarustusomaduste ja paksu pealispinnaga rüoliidi tufil.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Eger

Egri

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Classicus bikavér

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Sordil ’Kékfrankos’ põhinevad kuivad punased seguveinid, mis on granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga, rikkaliku vürtsika ja puuviljase lõhna ja maitsega ning ilma tuntava tanniinsuseta. Sellel veinil on iseloomulikud küpsed ja värsked puuviljanüansid, veini keerukust näitab ka asjaolu, et ühegi viinamarjasordi iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

2. Classicus muskotály

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Elavad ja värsked valged veinid, mis on rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase varjundi ning muskaatviinamarjale iseloomuliku lõhna ja maitsega. Kuiv, poolkuiv, poolmagus ja magus vein.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

3. Classicus siller

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Punastest viinamarjadest valmistatud veinid, mis sisaldavad rohkem värvaineid ja mille värvus on sügavam kui roosadel veinidel ning millel on sordile ja sordilisele koostisele omased helepunased varjundid. Oranži varjundiga kuivad veinid; jõulisemad ja suurema happesusega ning puuviljaste ja vürtsikate nüanssidega nii lõhna kui ka maitse puhul.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

4. Classicus rozé

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Punastest viinamarjadest valmistatud elava happesusega kerged värsked veinid, mille värvuse varjundid varieeruvad sibulakoort meenutavast roosani, elavate ja värskete puuviljaste lõhnade ja maitsete (vaarikas, virsik, hapukirss, punane sõstar, must sõstar, maasikas jne) ning vahetevahel lillearoomidega.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

5. Classicus fehér

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Püsiva järelmaitsega elavad ja värsked veinid, rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase varjundiga. Sordiveinid on kasutatud sordile iseloomuliku puuviljase ning muu lõhna ja maitsega. Võimalik on valmistada kuiva, poolkuiva, poolmagusat või magusat valget veini.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

6. Classicus csillag

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Elavad ja värsked kuivad valged veinid, rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase varjundiga. Sellel on puuviljane ja/või lilleline lõhn ning intensiivne puuviljamaitse. Selle keerukust näitab asjaolu, et ühegi viinamarjasordi ega puidust vaatides laagerdumise iseloomulik tunnus ei domineeri teise omaduse üle.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

7. Classicus vörös

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga veinid. Sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulikud värvisügavused ja -varjundid. Kupaažveinide lõhn, maitse, tasakaalustatud happesus ja tanniinisisaldus peegeldavad kasutatud sortide suhtelist osakaalu. Kuivad kuni magusad veinid, millel on sametine maitse ja täidlus ning viljade (hapukirss, vaarikas, Kreeka pähkel, punane sõstar, must sõstar jne) ja vürtside (kaneel, vanill, šokolaad, tubakas jne) aroomid.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

8. Superior bikavér

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Sordil ’Kékfrankos’ põhinevad kvaliteetsed kuivad punased seguveinid, mis on sügavama granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga kui klassikalised Egeri punased veinid, rikkaliku vürtsika ja puuviljase lõhna ja maitsega, kui mitte kunagi tuntava tanniinsusega. Sel veinil on küpsemise ja värskete viljade nüansid, ent pikaaegne vaatides ja pudelites laagerdumine annab sellele küpse täidlase iseloomu. Selle keerukust näitab hästi asjaolu, et ühegi viinamarjasordi iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

9. Superior fehér

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Püsiva järelmaitse ja suhteliselt suure alkoholisisaldusega kvaliteetsed, arenenud, küpsed veinid, mille värvus varieerub rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni. Sordiveinid on viinamarjasordi tüübile iseloomuliku puuviljase ning muu lõhna ja maitsega. Seguveinid on täidlased, püsiva järelmaitsega, erisuguste omadustega, mis sõltuvad segus olevate sorditüüpide osakaalust, ning need võivad olla kuivad, poolkuivad, poolmagusad või magusad.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

10. Superior csillag [kvaliteetne täht]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Arenenum, küpsem, intensiivsem ja komplekssem kuiv valge vein rikkaliku robustse maitse, rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase värvuse ning puuvilja- ja/või lillelõhnaga. Ühegi viinamarjasordi iseloom ei domineeri. Vahetevahel võib sel olla mineraalne iseloom (sõltuvalt nõlvast) või muud omapärased aroomid.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

11. Superior vörös [kvaliteetne punane]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Veinid, mis on sügavama granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga kui klassikalised Egeri punased veinid. Sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulikud värvisügavused ja -varjundid. Kupaažveinide lõhn, maitse, tasakaalustatud happesus ja tanniinisisaldus peegeldavad kasutatud sortide suhtelist osakaalu. Tuntavate küpsete aroomidega kuivad kuni magusad veinid, millel on sametine maitse ja täidlus ning viljade (hapukirss, vaarikas, Kreeka pähkel, punane sõstar, must sõstar jne) ja vürtside (kaneel, vanill, šokolaad, tubakas jne) aroomid.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

12. Superior késői szüretelésű [kvaliteetne hiliskorje]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Valgete veinide värvus varieerub rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni; punastel veinidel granaatpunasest kuni sügava rubiinpunaseni. Kui kasutatakse üht viinamarjasorti, on veinil sellele sordile omased värvisügavused, varjundid, lõhnad ja aroomid; mitme sordi kasutamisel on omadused komplekssemad. Laagerdunud (kuivatatud) viinamarjade aroomid ja maitsed domineerivad ning võib esineda väärishallituse mõjul tekkinud aroome.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	33,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

13. Grand superior bikavér [kõrgeima kvaliteediga härjaveri]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Jõuline, rikkalik täidlane punane vein, millel on granaatpunased kuni rubiinpunased varjundid või sügavus. Sordi ’Kékfrankos’ kohustusliku kasutamise tõttu on tegemist ainulaadse kuiva punase kupaažveiniga, mis erineb teistest punastest seguveinidest. Samuti on sel rikkalikud vürtsikad ja puuviljased lõhnad ja aroomid. Sel on iseloomulik püsiv järelmaitse ilma liigselt tuntavate tanniinideta. Paljudel juhtudel on nõlva tähisega turustamiseks mõeldud veinidel ainulaadne iseloom (nt mineraalsus). Pikaaegse vaatides ja pudelites laagerdumise tõttu võivad sel olla tugevad küpsemise nüansid. Selle keerukust näitab hästi asjaolu, et ühegi viinamarjasordi iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

14. Grand superior fehér [kõrgeima kvaliteediga valge]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Robustne, täidlane, rikkalik ja küpsenud valge vein, mille värvus võib varieeruda rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni. Selle väga küps iseloom, püsiv järelmaitse ja suhteliselt suur alkoholisisaldus tõendavad selle kõrget kvaliteeti. Sordiveinid on viinamarjasordi tüübile iseloomuliku puuviljase ning muu lõhna ja maitsega. Seguveinid on täidlased, püsiva järelmaitsega, erisuguste omadustega, mis sõltuvad segus olevate sorditüüpide osakaalust, ning need võivad olla kuivad, poolkuivad, poolmagusad või magusad.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

15. Grand superior csillag [kõrgeima kvaliteediga täht]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Täidlane, rikkalik, robustne kuiv valge vein. Selle värvus võib varieeruda rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni. Tänu traditsioonilisele viinamarjakasvatusele ja laagerdumisele on tegemist erakordselt küpsete lõhnade ja maitsetega veiniga. Selle keerukust näitab asjaolu, et ühegi viinamarjasordi ega iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle. Veinil on ka rikkalikud puuviljamaitsed ning sel võib vahetevahel olla mineraalne iseloom (sõltuvalt nõlvast). Sel on robustne maitse ja püsiv järelmaitse ning see on laagerdunud puidust vaatides.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

16. Grand superior vörös [kõrgeima kvaliteediga punane]

LÜHIKE TEKSTILINE KIRJELDUS

Täidlane, jõuline, rikkalik, laagerdunud punane vein, mille värvus varieerub granaatpunasest kuni sügava rubiinpunaseni. Sordiveinidel on kasutatud viinamarjasordi tüübile iseloomulikud värvisügavused ja -varjundid. Erakordselt pika laagerdumise tõttu iseloomustavad veini eeskätt küpsemise aroomid, küpsed lõhnad ja maitsed, küpsed tanniinid ja tasakaalustatud happed. Seguveinid on täidlased, erakordselt sametiste küpsete maitsete ja segus kasutatud sortide osakaalust sõltuva tanniinisisaldusega. Nende lõhnu ja maitseid võivad iseloomustada viljade (hapukirss, vaarikas, Kreeka pähkel, punane sõstar, must sõstar jne) ja vürtside (kaneel, söestunud puit, vanill, šokolaad, tubakas jne) aroomid. Veinid võivad varieeruda kuivast magusani.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	4,6 g/l väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (mg/l)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kohustuslikud veinivalmistustavad (1)

Veinivalmistuse eritava

Classicus bikavér:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega vähemalt kaheksa päeva;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	veini tuleb laagerdada puidust vaatides vähemalt kuus kuud, v.a sortidest ’Blauburger’, ’Kadarka’, ’Kékoportó’ ja ’Turán’ tehtud vein.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	kohustuslik on vähemalt neljast viinamarjasordist kupaaž, milles iga sordi osakaal on üle 5 %;

—	sordi ’Kékfrankos’ osakaal peab olema vähemalt 30–65 % ning selle sordi osakaal kupaažis peab olema suurim;

—	sortidest ’Turán’ ja ’Bíborkadarka’, koos või eraldi, valmistatud veini osakaal ei tohi ületada 10 %.

Classicus muskotály:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

—	Classicus siller:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult.

Classicus rozé ja Classicus fehér:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

2. Kohustuslikud veinivalmistustavad (2)

Veinivalmistuse eritava

Classicus csillag:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	ühest sordist veini osakaal ei tohi ületada 50 %;

—

vähemalt ühe järgmise sordi kasutamine on kohustuslik ning see peab nende sortide segus moodustama vähemalt 50 %: ’Cserszegi Fűszeres’, ’Ezerfürtű’, ’Furmint’, ’Gyöngyrizling’, ’Hárslevelű’, ’Irsai Olivér’, ’Juhfark’, ’Kabar’, ’Királyleányka’, ’Leányka’, ’Mátrai Muskotály’, ’Mézes’, ’Olaszrizling’, ’Zefír’, ’Zenit’ ja ’Zengő’;

—	järgmistest sortidest veinide segus ei tohi osakaal, eraldi või koos, ületada 30 %: ’Cserszegi Fűszeres’, ’Gyöngyrizling’, ’Irsai Olivér’, ’Mátrai Muskotály’, ’Ottonel Muskotály’, ’Sárga Muskotály’ ja ’Zefír’.

Classicus vörös:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult.

3. Kohustuslikud veinivalmistustavad (3)

Veinivalmistuse eritava

Superior bikavér:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega vähemalt 14 päeva;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	veini tuleb laagerdada puidust vaatides vähemalt 12 kuud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	sordi ’Kékfrankos’ osakaal peab olema vähemalt 30–65 % ning selle sordi osakaal kupaažis peab olema suurim;

—	sordist ’Turán’ veini osakaal ei tohi ületada 10 %.

Superior fehér:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

Superior csillag:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—

ühest sordist veini osakaal ei tohi ületada 50 %;

—

—	järgmistest sortidest veinide segus ei tohi osakaal, eraldi või koos, ületada 30 %: ’Cserszegi Fűszeres’, ’Gyöngyrizling’, ’Irsai Olivér’, ’Mátrai Muskotály’, ’Ottonel Muskotály’, ’Sárga Muskotály’ ja ’Zefír’.

4. Kohustuslikud veinivalmistustavad (4)

Veinivalmistuse eritava

Superior vörös:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult.

Superior késői szüretelésű:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

Grand superior bikavér:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega vähemalt 14 päeva;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	veini tuleb laagerdada puidust vaatides vähemalt 12 kuud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	sordi ’Kékfrankos’ osakaal peab olema vähemalt 30–65 % ning selle sordi osakaal kupaažis peab olema suurim;

—	sordist ’Turán’ veini osakaal ei tohi ületada 10 %.

Grand superior fehér:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud;

—	laagerdumine vähemalt kuus kuud.

Grand superior vörös:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult.

5. Kohustuslikud veinivalmistustavad (5)

Veinivalmistuse eritava

Grand superior csillag:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud;

—	laagerdumine vähemalt kuus kuud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	ühest sordist veini osakaal ei tohi ületada 50 %;

—

—	järgmistest sortidest veinide segus ei tohi osakaal, eraldi või koos, ületada 30 %: ’Cserszegi Fűszeres’, ’Gyöngyrizling’, ’Irsai Olivér’, ’Mátrai Muskotály’, ’Ottonel Muskotály’, ’Sárga Muskotály’ ja ’Zefír’.

6. Lubamatud veinivalmistustavad (väljaspool kehtivate õigusaktide kohaldamisala)

Asjaomased veinivalmistuspiirangud

Veinide magustamine:

—	Classicus bikavér;

—	Classicus csillag;

—	kõik kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid.

Superior késői szüretelésű ja Grand superior csillag:

—	tammelaastude kasutamine;

—	pöördosmoos;

—	veini osaline alkoholitustamine.

7. Viinamarjakasvatuse eeskirjad (1)

Viljelustavad

Viinapuude võrakujunduse eeskirjad

Viinamarjaistandused, mis on rajatud enne 1. augustit 2010 (klassikalised, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid): kaitstud päritoluga klassikaliste, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide tootmiseks sobivaid viinamarju võib koristada mis tahes viinamarjaistandusest senikaua, kui viinamarjaistandus toimib, olenemata viljelusviisist.

Viinamarjaistandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010 (klassikalised, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid):

i.	Guyot’ vorm;

ii.	poolkõrge nöörpuu vorm;

iii.	madal nöörpuu vorm;

iv.	vihmavarjukujuline vorm;

v.	lehvikukujuline vorm;

vi.	ümar vorm;

vii.	lehtrikujuline (gobelet) vorm.

Viinapuude istutustiheduse eeskirjad

a.	Viinamarjaistandused, mis on rajatud enne 1. augustit 2010: kaitstud päritoluga klassikaliste, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide tootmiseks sobivaid viinamarju võib koristada mis tahes viinamarjaistandusest senikaua, kui viinamarjaistandus toimib, olenemata vahekaugusest.

Viinamarjaistandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010 (klassikalised veinid):

i.	viinapuude istutustihedus vähemalt 3 700 viinapuud hektari kohta;

ii.	viinapuude vahekaugus vähemalt 0,8 m.

Viinamarjaistandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010 (kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid):

i.	viinapuude istutustihedus vähemalt 4 000 viinapuud hektari kohta;

ii.	viinapuude vahekaugus vähemalt 0,8 m.

Koristusmeetod: mehaaniline või käsitsi

Saagikoristuse kuupäeva määramine: kasvatatud viinamarjasortide küpsuse määrab pädev veiniühenduse ametnik ning selle alusel määratakse konkreetse sordi saagikoristuse alguskuupäev.

8. Viinamarjade kvaliteet (minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna võimaliku alkoholisisaldusena) (1)

Viljelustavad

Classicus bikavér:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): ’Bíbor Kadarka’, ’Blauburger’, ’Kadarka’, ’Kékfrankos’, ’Kékoportó’, ’Turán’, ’Zweigelt’;

—	12,08 mahuprotsenti (19° Ungari virde klassis): ’Cabernet Franc’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Menoire’, ’Merlot’, ’Pinot Noir’, ’Syrah’.

Classicus muskotály:

—	9,83 mahuprotsenti (16° Ungari virde klassis): ’Chasselas’, ’Csaba Gyöngye’, ’Cserszegi Fűszeres’, ’Ezerfürtű’, ’Hamburgi Muskotály’, ’Irsai Olivér’, ’Mátrai Muskotály’, ’Ottonel Muskotály’, ’Sárga Muskotály’;

—

10,57 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): ’Bouvier’, ’Chardonnay’, ’Furmint’, ’Gyöngyrizling’, ’Hárslevelű’, ’Juhfark’, ’Kabar’, ’Kerner’, ’Királyleányka’, ’Leányka’, ’Mézes’, ’Olaszrizling’, ’Pinot Blanc’, ’Rajnai Rizling’, ’Rizlingszilváni’, ’Sauvignon’, ’Szürkebarát’, ’Tramini’, ’Viognier’, ’Zefír’, ’Zenit’, ’Zengő’, ’Zöldszilváni’, ’Zöld Veltelíni’.

Classicus siller:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): ’Alibernet’, ’Bíborkadarka’, ’Blauburger’, ’Cabernet Dorsa’, ’Cabernet Franc’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Csókaszőlő’, ’Kadarka’, ’Kármin’, ’Kékfrankos’, ’Kékoportó’, ’Merlot’, ’Pinot Noir’, ’Syrah’, ’Turán’, ’Zweigelt’.

Classicus rozé:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): ’Alibernet’, ’Bíborkadarka’, ’Blauburger’, ’Cabernet Dorsa’, ’Cabernet Franc’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Csókaszőlő’, ’Kadarka’, ’Kármin’, ’Kékfrankos’, ’Kékoportó’, ’Menoire’, ’Merlot’, ’Pinot Noir’, ’Syrah’, ’Turán’, ’Zweigelt’.

9. Viinamarjade kvaliteet (minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna võimaliku alkoholisisaldusena) (2)

Viljelustavad

Classicus fehér:

—	9,83 mahuprotsenti (16° Ungari virde klassis): ’Chasselas’, ’Cserszegi Fűszeres’, ’Ezerfürtű’, ’Irsai Olivér’, ’Mátrai Muskotály’, ’Ottonel Muskotály’, ’Sárga Muskotály’, ’Kadarka’;

—

10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): ’Bouvier’, ’Chardonnay’, ’Furmint’, ’Gyöngyrizling’, ’Hárslevelű’, ’Juhfark’, ’Kabar’, ’Kerner’, ’Királyleányka’, ’Leányka’, ’Mézes’, ’Olaszrizling’, ’Pinot Blanc’, ’Rajnai Rizling’, ’Rizlingszilváni’, ’Sauvignon’, ’Szürkebarát’, ’Tramini’, ’Viognier’, ’Zefír’, ’Zenit’, ’Zengő’, ’Zöldszilváni’, ’Zöld Veltelíni’.

Classicus csillag:

—	9,83 mahuprotsenti (16° Ungari virde klassis): ’Chasselas’, ’Cserszegi Fűszeres’, ’Ezerfürtű’, ’Chasselas’, ’Irsai Olivér’, ’Mátrai Muskotály’, ’Ottonel Muskotály’, ’Sárga Muskotály’;

—

Classicus vörös:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): ’Alibernet’, ’Bíborkadarka’, ’Blauburger’, ’Csókaszőlő’, ’Kadarka’, ’Kármin’, ’Kékfrankos’, ’Kékoportó’, ’Turán’, ’Zweigelt’;

—	12,08 mahuprotsenti (19° Ungari virde klassis): ’Cabernet Franc’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Menoire’, ’Merlot’, ’Pinot Noir’, ’Syrah’.

Kõigi kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide puhul:

—	12,83 mahuprotsenti (20° Ungari virde klassis) kõigi sortide puhul.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	Klassikaliste veinide puhul 100 hektoliitrit hektari kohta

2.	Klassikaliste veinide puhul – käsitsikorje 13 600 kg viinamarju hektari kohta

3.	Klassikaliste veinide puhul – mehaaniline korje 13 100 kg viinamarju hektari kohta

4.	Kvaliteetveinide puhul 60 hektoliitrit hektari kohta

5.	Kvaliteetveinide puhul – käsitsikorje 8 100 kg viinamarju hektari kohta

6.	Kvaliteetveinide puhul – mehaaniline korje 7 800 kg viinamarju hektari kohta

7.	Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul 35 hektoliitrit hektari kohta

8.	Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul – käsitsikorje 6 000 kg viinamarju hektari kohta

9.	Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul – mehaaniline korje 5 600 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

1. KLASSIKALISED VEINID:

viinamarjaistanduste katastris I või II klassi liigitatud Aldebrő, Andornaktálya, Demjéni, Egeri, Egerbakta, Egerszalóki, Egerszóláti, Feldebrő, Felsőtárkány, Kerecsendi, Maklári, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostorosi, Szomolya, Tarnaszentmária, Tófalu ja Verpeléti omavalitsusüksuste piirkonnad.

2. KVALITEET- JA KÕRGEIMA KVALITEEDIGA VEINID:

viinamarjaistanduste katastris I või II/1 klassi liigitatud Aldebrő, Andornaktálya, Demjéni, Egeri, Egerbakta, Egerszalóki, Egerszóláti, Feldebrő, Felsőtárkány, Kerecsendi, Maklári, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostorosi, Szomolya, Tarnaszentmária, Tófalu ja Verpeléti omavalitsusüksuste piirkonnad.

7. Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

’Alibernet’

’Blauburger’

’Bouvier’

’Bíbor Kadarka’

’Cabernet Franc’ – ’Cabernet’

’Cabernet Franc’ – ’Carbonet’

’Cabernet Franc’ – ’Carmenet’

’Cabernet Franc’ – ’Gros Cabernet’

’Cabernet Franc’ – ’Gros Vidur’

’Cabernet Franc’ – ’Kaberne Fran’

’Cabernet Sauvignon’

’Chardonnay’ – ’Chardonnay Blanc’

’Chardonnay’ – ’Kereklevelű’

’Chardonnay’ – ’Morillon Blanc’

’Chardonnay’ – ’Ronci Bilé’

’Chasselas’ – ’Chasselas Blanc’

’Chasselas’ – ’Chasselas Dorato’

’Chasselas’ – ’Chasselas Doré’

’Chasselas’ – ’Chrupka Belia’

’Chasselas’ – ’Fehér Fábiánszőlő’

’Chasselas’ – ’Fehér Gyöngyszőlő’

’Chasselas’ – ’Fendant Blanc’

’Chasselas’ – ’Saszla Belaja’

’Chasselas’ – ’Weisser Gutedel’

’Cserszegi Fűszeres’

’Csókaszőlő’

’Ezerfürtű’

’Furmint’ – ’Furmint Bianco’

’Furmint’ – ’Moslavac Bijeli’

’Furmint’ – ’Mosler’

’Furmint’ – ’Posipel’

’Furmint’ – ’Som’

’Furmint’ – ’Szigeti’

’Furmint’ – ’Zapfner’

’Gyöngyrizling’

’Hamburgi Muskotály’ – ’Miszket Hamburgszki’

’Hamburgi Muskotály’ – ’Moscato d’Amburgo’

’Hamburgi Muskotály’ – ’Muscat de Hambourg’

’Hamburgi Muskotály’ – ’Muscat de Hamburg’

’Hamburgi Muskotály’ – ’Muszkat Gamburgszkij’

’Hárslevelű’ – ’Feuilles de Tilleul’

’Hárslevelű’ – ’Garszleveljü’

’Hárslevelű’ – ’Lindeblättrige’

’Hárslevelű’ – ’Lipovina’

’Irsai Olivér’ – ’Irsai’

’Irsai Olivér’ – ’Muskat Olivér’

’Irsai Olivér’ – ’Zolotis’

’Irsai Olivér’ – ’Zolotisztüj Rannüj’

’Juhfark’ – ’Fehérboros’

’Juhfark’ – ’Lämmerschwantz’

’Juhfark’ – ’Mohácsi’

’Juhfark’ – ’Tarpai’

’Kabar’

’Kadarka’ – ’Csetereska’

’Kadarka’ – ’Fekete Budai’

’Kadarka’ – ’Gamza’

’Kadarka’ – ’Jenei Fekete’

’Kadarka’ – ’Kadar’

’Kadarka’ – ’Kadarka Negra’

’Kadarka’ – ’Negru Moale’

’Kadarka’ – ’Szkadarka’

’Kadarka’ – ’Törökszőlő’

’Kerner’

’Királyleányka’ – ’Dánosi Leányka’

’Királyleányka’ – ’Erdei Sárga’

’Királyleányka’ – ’Feteasca Regale’

’Királyleányka’ – ’Galbena de Ardeal’

’Királyleányka’ – ’Königliche Mädchentraube’

’Királyleányka’ – ’Königstochter’

’Királyleányka’ – ’Little Princess’

’Kármin’

’Kékfrankos’ – ’Blauer Lemberger’

’Kékfrankos’ – ’Blauer Limberger’

’Kékfrankos’ – ’Blaufränkisch’

’Kékfrankos’ – ’Limberger’

’Kékfrankos’ – ’Moravka’

’Kékoportó’ – ’Blauer Portugieser’

’Kékoportó’ – ’Modry Portugal’

’Kékoportó’ – ’Portugais Bleu’

’Kékoportó’ – ’Portugalske Modré’

’Kékoportó’ – ’Portugizer’

’Leányka’ – ’Dievcenske Hrozno’

’Leányka’ – ’Feteasca Alba’

’Leányka’ – ’Leányszőlő’

’Leányka’ – ’Mädchentraube’

’Menoire’

’Merlot’

’Mátrai Muskotály’

’Mézes’

’Olasz Rizling’ – ’Grasevina’

’Olasz Rizling’ – ’Nemes Rizling’

’Olasz Rizling’ – ’Olaszrizling’

’Olasz Rizling’ – ’Riesling Italien’

’Olasz Rizling’ – ’Risling Vlassky’

’Olasz Rizling’ – ’Taljanska Grasevina’

’Olasz Rizling’ – ’Welschrieslig’

’Ottonel Muskotály’ – ’Miszket Otonel’

’Ottonel Muskotály’ – ’Muscat Ottonel’

’Ottonel Muskotály’ – ’Muskat Ottonel’

’Pinot Blanc’ – ’Fehér Burgundi’

’Pinot Blanc’ – ’Pinot Beluj’

’Pinot Blanc’ – ’Pinot Bianco’

’Pinot Blanc’ – ’Weissburgunder’

’Pinot Noir’ – ’Blauer Burgunder’

’Pinot Noir’ – ’Kisburgundi Kék’

’Pinot Noir’ – ’Kék Burgundi’

’Pinot Noir’ – ’Kék Rulandi’

’Pinot Noir’ – ’Pignula’

’Pinot Noir’ – ’Pino Csernüj’

’Pinot Noir’ – ’Pinot Cernii’

’Pinot Noir’ – ’Pinot Nero’

’Pinot Noir’ – ’Pinot Tinto’

’Pinot Noir’ – ’Rulandski Modre’

’Pinot Noir’ – ’Savagnin Noir’

’Pinot Noir’ – ’Spätburgunder’

’Rajnai Rizling’ – ’Johannisberger’

’Rajnai Rizling’ – ’Rheinriesling’

’Rajnai Rizling’ – ’Rhine Riesling’

’Rajnai Rizling’ – ’Riesling’

’Rajnai Rizling’ – ’Riesling Blanc’

’Rajnai Rizling’ – ’Weisser Riesling’

’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau’

’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau Bijeli’

’Rizlingszilváni’ – ’Müller Thurgau Blanc’

’Rizlingszilváni’ – ’Rivaner’

’Rizlingszilváni’ – ’Rizvanac’

’Sauvignon’ – ’Sauvignon Bianco’

’Sauvignon’ – ’Sauvignon Bijeli’

’Sauvignon’ – ’Sauvignon Blanc’

’Sauvignon’ – ’Sovinjon’

’Syrah’ – ’Blauer Syrah’

’Syrah’ – ’Marsanne Noir’

’Syrah’ – ’Serine Noir’

’Syrah’ – ’Shiraz’

’Syrah’ – ’Sirac’

’Szürkebarát’ – ’Auvergans Gris’

’Szürkebarát’ – ’Grauburgunder’

’Szürkebarát’ – ’Graumönch’

’Szürkebarát’ – ’Pinot Grigio’

’Szürkebarát’ – ’Pinot Gris’

’Szürkebarát’ – ’Ruländer’

’Sárga Muskotály’ – ’Moscato Bianco’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Blanc’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Bélüj’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat de Frontignan’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat de Lunel’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Lunel’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Sylvaner’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Zlty’

’Sárga Muskotály’ – ’Muscat Weisser’

’Sárga Muskotály’ – ’Weiler’

’Sárga Muskotály’ – ’Weisser’

’Tramini’ – ’Gewürtztraminer’

’Tramini’ – ’Roter Traminer’

’Tramini’ – ’Savagnin Rose’

’Tramini’ – ’Tramin Cervené’

’Tramini’ – ’Traminer’

’Tramini’ – ’Traminer Rosso’

’Viognier’

’Zefír’

’Zengő’

’Zenit’

’Zweigelt’ – ’Blauer Zweigeltrebe’

’Zweigelt’ – ’Rotburger’

’Zweigelt’ – ’Zweigeltrebe’

’Zöld Szagos’ – ’Decsi Szagos’

’Zöld Szagos’ – ’Zöld Muskotály’

’Zöld Szilváni’ – ’Grüner Sylvaner’

’Zöld Szilváni’ – ’Silvanec Zeleni’

’Zöld Szilváni’ – ’Sylvánske Zelené’

’Zöld Veltelíni’ – ’Grüner Muskateller’

’Zöld Veltelíni’ – ’Grüner Veltliner’

’Zöld Veltelíni’ – ’Veltlinské Zelené’

’Zöld Veltelíni’ – ’Zöldveltelíni’

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Vein (1)

1. Määratletud piirkonna kirjeldus

Looduslikud tegurid

Eger asub Mátra ja Büki mägede vahel, Põhja-Ungari keskmäestiku ja Alföldi ristumiskohas, 160–180 meetri kõrgusel merepinnast. Idas ja läänes külgneb Egeri org 200 ja 300 meetri kõrguste mägedega.

Linna kirdeosas paikneb Nagy-Egedi küngastiku suur massiiv, mille kõrgus ulatub üle 500 meetri. Viinamarjakasvatuspiirkond on ida-lääne suunalise küngastiku lõunaosas.

Egeri veinipiirkonna pinnasetüübid

Geograafilise nimega Eger hõlmatud tootmispiirkondade pinnas koosneb mitmest vulkaanilist päritolu rüoliidi tufile kujunenud pruuni metsamulla tüübist (raman, mustmuld, vöödiline, degradeerunud), v.a Verpeléti, Feldebrő, Aldebrő ja Tófalu omavalitsusüksuse serval olevad uhteliivad. Jättes välja mõned erandid, paiknevad viinamarjaistandused platoodel ning nende laugetel lõuna-, lääne- ja idanõlvadel. Neist on kerkinud Nagy-Egedi küngastik, mille pinnas on merelise päritoluga lubjakivisetetel moodustunud pruun metsamuld, ja Mészi küngas, millel on andesiidist lamam.

Pinnase sobivust viinamarjaistanduste rajamiseks parandavad veelgi linna serva soodsad topograafilised tingimused. Viinapuud istutati küngaste ja kõrgustike lõuna- ja edelapoolsetele nõlvadele ehk verő’dele [päikesepaistelised nõlvad]. Veinipiirkonna tüüpilised meteoroloogilised andmed 47 aasta keskmise kohta on järgmised: aasta keskmine temperatuur: 10,65 °C, keskmine sademete hulk aastas: 592,6 mm; aasta keskmine päikesevalgus: 1 964 tundi. Hetkel kehtivates õigusaktides loetletakse viinapuude istutamiseks sobivad piirkonnad viinamarjaistanduste katastris I ja II klassi liigitatud piirkondadena. Egeri veinipiirkonnas on viinapuude istutamiseks sobivaid I klassi piirkondi 18 431 hektarit ja II klassi piirkondi 3 914 hektarit. Kogupindala on 22 345 hektarit.

Inimtegurid

Viinapuude esinemine Egeri läheduses ja viinamarjakasvatus keskajal.

Väikese Egedi künka küljelt leiti 30 miljonit aastat vana fossiilne viinapuu (Vitis Hungarica) leht. See ei ole siiski tänapäevase viinamarjakasvatusega seotud. Arheoloogiliste andmete põhjal on Eger ja selle lähiümbrus olnud asustatud alates 10. sajandist. 11. sajandi alguseks oli sellest teadaolevalt saanud Ungari tähtsaim linn. Vastavalt kuningas Béla IV 1261. aasta hartale andis Ungari esimene kuningas Püha István Egeri oru veinikümnise Egeri piiskopkonnale. Tatarlaste sissetung 1241. aastal hävitas suure osa elanikkonnast ning tööjõupuudus sundis kuningas Béla IV tooma riiki välisasunikke. Arvatavasti umbes sel ajal saabusid Egerisse esimesed valloonid, kes elasid teadaolevalt tänaval nimega Olasz utca; ka Tállyas oli valloonlastest asunikke, kes tutvustasid Prantsuse viinamarjakasvatust ja veini ladustamist vaatides.

Teadaolevalt ehitas esimesed keldrid kirik ning kõige esimesi tunti nimetuse „dézsmapince“ [veinikümnise kelder] all.

Egeri viinamarjakasvatusel on sajanditevanune maine. Flaami graafik ja graveerija Gaspar Bouttats valmistas mitu Ungariga seotud vasegravüüri, sealhulgas Egeri ehk Erlau vaate 1688. aastal Antwerpenis avaldatud väljaandes „Description exacte des Royames de Hongrie“. Meile on teada ka varasem Egeri gravüür „Türklaste veinilinn“ (Agria vulgo Erla), mille avaldas G. Hoefnagel 1617. aastal. Mõlemal gravüüril on kujutatud linna kuulsat lossi ja viinamarjaistandusi.

Allikad viitavad sellele, et viinamarjakasvatus tegi läbi põhjaliku muutuse 17. sajandil. Lisaks varem domineerinud valgetele sortidele hakkasid menu saavutama ka punased viinamarjasordid.

Tuleks märkida, et Egeri viinamajakasvatajad töötasid piirkonna kõva pinnase harimiseks välja spetsiaalse tööriista ehk Egeri kõpla. Oma veinikoguste mõõtmiseks kasutasid nad mõõtühikut „Eger akó“ (umbes 200 liitrit), mis on ligikaudu neljakordne tavaline „akó“. Veinide näiline happesus ja pikk säilivus vajasid pikemat laagerdumist puidust vaatides. Tootjad laagerdasid oma veine vaatides keldrites ja keldrisüsteemides, mis olid uuristatud rüoliidi tuffi linna alla ning kus oli looduslik keldrikliima (küpsemiskliima).

Viinapuupiirkondade liigitamine minevikus

Esimene Egeri veinivalmistuse kuldajastu oli 15.–16. sajandil ning uuestisünd 18. sajandil. 1760. ja 1789. aasta dokumentidest selguvad veinipiirkondade kvaliteediandmed. 1760. aastal olid viinamarjaistandused jagatud kolme klassi pinnase kvaliteedi, nõlva kalde, päikesevalguse jms põhjal. Peaaegu 50 % viinamarjaistandustest kuulusid esimesse klassi.

1789. aastal liigitati Egeri viinamäed kuude klassi (riigis oli kokku kaheksa klassi, kuid Egeri piirkonnas puudusid kahe viimase klassi viinamarjaistandused.) Liigitamise põhimõtted olid samad nagu 1760. aastal ning erinevus seisnes vaid selles, et paljud suurepärased viinamarjaistandused, kus kasvatatakse viinamarju aszú-veini valmistamiseks, liigitati samuti esimese klassi.

Egeris kehtisid juba 18. sajandil veiniühenduse eeskirjad, mille jõustasid veiniühenduse ametnikud, kelle üle teostas järelevalvet magistraat.

8.2. Vein (2)

1. Määratletud piirkonna kirjeldus (jätk)

Kasvatatud viinamarjasordid ja neist valmistatud veinid

Kuni sordi ’Kadarka’ ilmumiseni 15. sajandil, mille tõid Egerisse Türgi okupatsiooni all olevalt kodumaalt põgenevad serblased, kasvatati piirkonnas peamiselt heledaid viinamarju. Lisaks sordile ’Kadarka’ tutvustasid serblased punase veini valmistamise viise. Buda riiklikus viinamarjakasvatuse koolis kajastati Hevesi komitaadi andmetes vähemalt 56 viinamarjasorti. Rohkem sorte oli üksnes Pesti ja Baranya komitaatides. Vahetult enne viinapuu-lehetäi epideemia puhkemist kasvatasid enamus viinamarjaistandusi sorte ’Lúdtalpú’ ja ’Kereklevelű’. 1859. aastal tõstatati väljaandes „Szőlészeti Lapok“ (viinamarjakasvatajate bülletään) lisaks sordile ’Kadarka’ vajadus ka teiste liikide piisava paljundamise järele ning kiideti sortide ’Oporto’ ja ’Fekete Muskotály’ suurepärast veinile värvi andmise võimet.

Tumepunane Egeri viinamarjasort, mida tuntakse ’Bikavéri’ [härjaveri] nime all, ilmus esimest korda kõnekäändude raamatus 1851. aastal: „Härjaveri on kangele punasele veinile, nt Egeri vein, antud nimi“. Selleks et näidata, kui oluline on Egeris viinamarjade kasvatamine ja veinide tootmine, loodi pärast viinapuu-lehetäide epideemiat koos veinikooliga Ampeloloogiainstituudi Egeri jaam. Sellest sai hiljem üks kõige olulisemaid Ungari resistentsusaretuse, sordi väärtuse uurimise, tootmispiirkondade (nõlvade) hindamise ja viinamarjakasvatusviiside, eriti punase veini valmistamise uurimise instituute.

Päritolunimetuse „Eger“ kaitse

Egeri veinide olulisust kinnitab asjaolu, et 15. septembril 1970 registreeriti päritolunimetuse „EGER (ERLAU)“ ja „EGRI (ERLAUER)“ päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppe klassi 33 kuuluva veinina, aidates märkimisväärselt kaasa nende turgude kaitsele.

2. Veini(de) kirjeldus

Piirkond on sobilik kergete, kuid püsiva järelmaitsega, ning tugevate, jõuliste ja täidlaste valgete veinide valmistamiseks. Need veinid on aroomi- ja mineraalirikkad ning samuti on need looduslike hapete poolest rikkalikumad kui Egerist lõuna pool asuvates veinipiirkondades toodetud veinid.

Veinipiirkonnas toodetakse ka rikkaliku maitsega roosasid veine, millel on Ungari keskmisest pikem eluiga, ning siller-veine, millel on värskete ja küpsete viljade aroom.

Punaste veinide tanniinisisaldus on suhteliselt väike ning tänu veinitootmise põhjapiiri lähedusele ning küngastiku- ja orutuultele on neil näiline happesus, püsiv järelmaitse ning erinevad tuntavad puuviljased ja vürtsikad aroomid, mistõttu sobivad need pikaajaliseks laagerdamiseks.

Sellele veinipiirkonnale on alati olnud iseloomulik suure hulga sortide kasutamine. Seetõttu on sel seguveinide, eelkõige Egri Bikavéri piirkonna maine.

3. Põhjusliku seose esitlemine ja näitamine

Veinipiirkonna üldisi kliimatingimusi mõjutab peamiselt Büki mäestiku lähedus. See pakub kaitset talvekülmade eest ning pärast sooje suve- ja sügispäevi tagavad mäetuulest tingitud jahedad ööd selle, et viinamarjades säilivad täiustatud ja peen happesus ning nende peamised puuviljaaroomid. Seepärast on üldiselt Egeri veinidel elav happesus ja püsiv järelmaitse. Tänu Egeri veinipiirkonna pinnase vee heale tasakaalule ja 600 mm aasta keskmisele sademehulgale valmivad viinamarjad tasakaalustatult ja stressivabalt. Selle tulemusena ei ole neis veinides veepuuduse tõttu väljaarenemata happesust.

Egeri veinipiirkonna erinevate kliimatingimuste ja pinnase koostise tõttu on üksikute nõlvade vahel olulised erinevused veinide, eriti „nõrgemate“ aastakäiguveinide alkoholisisalduses, happesuses ja aroomis. Egri Szőlészeti és Borászati Kutató Intézet (Egeri viinapuude ja veinide uurimisinstituut) teostatud katsetest nähtub, et tootmispiirkondade asend ning nende kaitseta jätmine avaldavad suuremat mõju veinide alkoholisisaldusele ja uimastavale toimele, samas kui peene aroomi kujunemises mängib suuremat rolli pinnase koostis. Seega võimaldavad erinevate mullaomadustega nõlvad toota erisuguseid ainulaadseid veine. Näiteks õhema vulkaanilist päritolu huumushorisondiga muldadel toodetud veinid on mineraalsemad; suure savisisaldusega sügavatel muldadel toodetud veinid on täidlasemad ning Debrő piirkonna liivaste alade veinid on pinnase kiire soojenemise tõttu uimastavama toimega.

Traditsioonid ja selline klimaatiline mitmekesisus nõuavad ja õigustavad veinipiirkonnas paljude erinevate viinamarjasortide viljelemist ning väga mitmekesiste veinide tootmist. Erinevalt muude veinipiirkondade tingimustest võimaldavad Egeri määratletud tootmispiirkonna klimaatilised ja pedoloogilised tingimused viinamarjakasvatajatel toota igat tüüpi suurepärase kvaliteediga veine.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistamise üldeeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

nimetuse „oltalom alatt álló eredetmegjelölés“ [kaitstud päritolunimetus] asemel võib kasutada traditsioonilist nimetust „védett eredetű bor“ [kaitstud päritoluga vein] kujul „védett eredetű Classicus bor“ [kaitstud päritoluga klassikaline vein], „védett eredetű superior bor“ [kaitstud päritoluga kvaliteetvein] või „védett eredetű grand superior bor“ [kaitstud päritoluga kõrgeima kvaliteediga vein];

b)	sordinimesid, traditsioonilisi nimetusi, muid piiratud kasutusega nimetusi või veini värvusele viitavaid nimetusi võib näidata üksnes juhul, kui need ei ole oma kirja tüübi, suuruse või värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

veini nime* täiendatakse kvaliteetveinide puhul nimetusega „Superior“ ja kõrgeima kvaliteediga veinide puhul nimetusega „Grand Superior“, mis tuleb näidata etiketil päritolunimetuse järel, kasutades sama tüpograafiat. Kui on lisatud nõlva nimi, peab igal nõlva nime sisaldaval nähtaval väljal olema näidatud liigitus ja omavalitsusüksuse nimi;

traditsioonilise nimetuse „Bikavér“ võib märkida üksnes järgmistes piirkondades kasvanud viinamarjadest valmistatud veinidele: Andornaktálya, Demjén, Eger, Egerbakta, Egerszalók, Egerszólát, Felsőtárkány, Kerecsend, Maklár, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostoros ja Szomolya, mis on viinamarjaistanduste katastris liigitatud I või II klassi; Verpeléti omavalitsusüksuse Cinege, Közép-bérc, Ördöngösi, Öreg-hegy, Padoki ja Sziráki nõlvad ning Tarnaszentmária nõlv Dobi tető.

Märgistamise üldeeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)	traditsioonilise nimetuse „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

härja kuju või pead või neid meenutavat kujutist ning sõna „bikavér“ võõrkeeles või mis tahes ungari- või võõrkeelset terminit, mis viitab härjaverele, võib näidata üksnes Egri Bikavéri, Egri Bikavér Superiori ja Egri Bikavér Grand Superiori veinide etiketil või pudelil. Erand on Egeri veinipiirkonna kaubamärgil olev härjapea kujutis;

c)	mis tahes suuruse või kujuga tähe- või seda meenutavaid kujutisi või sõna „csillag“ [täht] võõrkeeles või mis tahes ungari- või võõrkeelset nimetust, mis viitab tähele, võib näidata üksnes Egri Csillagi, Egri Csillag Superiori ja Egri Csillag Grand Superiori veinidel;

d)	sordinime näitamine kupaaži puhul on võimalik üksnes siis, kui iga sordi osakaal kupaažis on 5 % või rohkem. Sel juhul võib sordinime näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa viiendikku päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest; Aastakäik peab olema esitatud;

e)	nõlva nime näitamine on kohustuslik kõrgeima kvaliteediga veinide puhul.

Väiksemate geograafiliste üksuste piiritlemise ja tähistamise eeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

haldusüksused:

i)	klassikalised, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid, kõik veinitüübid;

ii)	päritoluidentiteet: vähemalt 85 %;

iii)	esitada võib järgmiste omavalitsusüksuste nimed: Aldebrő, Andornaktálya, Demjén, Eger, Egerbakta, Egerszalók, Egerszólát, Feldebrő, Felsőtárkány, Kerecsend, Maklár, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostoros, Szomolya, Tarnaszentmária, Tófalu, Verpelét;

väiksemate geograafiliste üksuste ja kaubamärkide vaheline seos: selliste veinitoodete puhul, mille tähistamiseks on kasutatud registreeritud kaubamärke, mis koosnevad osaliselt või täielikult väiksema geograafilise üksuse nimest või viitest riigi geograafilisele piirkonnale, või enne 11. maid 2002 kasutamise käigus kehtestatud kaubamärke, ei kehti veinide tootmiseks kasutatud viinamarjade päritolu käsitlevad eeskirjad;

nõlvad:

i)	üksnes kõrgeima kvaliteediga veinidel;

ii)	päritoluidentiteet: vähemalt 95 %;

iii)	etiketil tuleb näidata ka veinipiirkonna omavalitsusüksus;

iv)

nõlvade nimed:

—	Aldebrő: Káli-völgy, Poharas-dűlő, Sík-hegy, Szent Donát-dűlő, Uraké;

—	Andornaktálya: Bánya-tető, Cserje, Cserjés-lápa, Dezerta, Felső-rétre járó, Felső-tábla, Gesztenyési-dűlő, Kerek-szilvás, Kétágú-dűlő, Kis-hegy, Málnás, Marinka, Mocsáry, Nagy-parlag, Nagy-völgy, Parti-dűlő, Pesti, Pünkösd-tető, Rózsa-hegy, Schwarcz, Szállás-völgy, Szél-hegy, Zúgó-part;

—	Demjén: Bodzás-tető, Farkas-hegy, Hangács, Nyitra, Pünkösd-tető, Szőlőhegy, Varjasi-dűlő.

Väiksemate geograafiliste üksuste piiritlemise ja tähistamise eeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

iv)

nõlvade nimed (jätk):

—

Eger: Almagyar, Áfrika, Agárdi, Almár-völgy, Bajusz, Bajusz-völgy, Bánya-tető, Békési, Benke-lápa, Birka, Braun-völgy, Cigléd, Cinege, Déllés, Dobrányi, Donát, Érseki, Erzsébet-völgy, Fehér-hegy, Felső-galagonyás, Fertő, Gőzmalmos, Grőber, Grőber-völgy, Gyilkos, Hajdú-hegy, Hergyimó, Kerékkötő, Kis-Eged, Kis-galagonyás, Kis-Kocs, Kolompos, Kolompos-völgy, Kőlyuk-tető, Kőporos, Kutya-hegy, Losonci-völgy, Makjány, Marinka, Merengő, Mész-hegy, Mezey alsó, Mezey öreg, Nagy-galagonyás, Nagy-Eged-dűlő, Nagy-Eged-hegy, Nagy-Kocs, Nyerges, Nyúzó, Öreg-hegy, Pap-hegy, Pirittyó, Posta út, Rác-hegy, Rádé, Répás-tető, Rózsás, Sík-hegy, Steiner, Szarkás, Szépasszony-völgy, Szőlőcske, Szőlőske, Tiba, Tibrik, Tihamér, Tót-hegy, Új-fogás, Vécsey-völgy, Vidra, Vizes-hegy;

—	Egerbakta: Dobos-lápa, Ivánka, Ivánkafő, Magyalos, Muki-lápa, Ortás, Pap-tag, Szőlő-tető, Töviskes, Zsebe-lápa;

—	Egerszalók: Ádám-völgy, Buk-tető, Ferenc-hegy, Juhkosár, Káptalan-völgy, Kis-határ, Kovászó, Kővágó, Magyalos, Nagy Ádám-tető, Pap-tag, Vágás;

—	Egerszólát: Alsó-hegy, Birka-tető, Boldogságos, Csutaj-tető, Felső-hegy, Kamra-völgy, Kántor-tag, Nagy-határ, Szarvas, Tó-bérc;

—	Feldebrő: Alberki, Bogár-hát, Csepegő, Csonkás, Egri út, Szőlők háta;

—	Felsőtárkány: Homok-hegy, Homok-lápa, Nyavalyás, Öreg-hegy, Tiba alja.

Väiksemate geograafiliste üksuste piiritlemise ja tähistamise eeskirjad (3)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

iv)

nõlvade nimed (jätk):

—	Kerecsend: Nagy-aszó, Öreg-hegy, Tardi-dűlő;

—	Maklár: Nagy-aszó, Öreg-hegy;

—	Nagytálya: Kendervát, Nagy-aszó, Öreg-hegy, Pipis, Vitis-dűlő;

—	Noszvaj: Csókás, Dóc, Herceg, Hosszú-szél, Kőkötő, Nagyfai-dűlő, Nyilas-már, Perzselő, Pipis, Szeles-oldal, Szeles-tető, Tekenő-hát, Zsidó-szél;

—	Novaj: Halom, Hegyi-tábla, Hermány, Hodály-tető, Juhszalagos, Kis-gyepföld, Mezőkövesdi út tető, Nagy-gyepföld, Nagyút, Öreg-hegy, Pap-föld, Szeszfőzde-tető, Vitéz;

—	Ostoros: Bikus, Csárda-kert, Gólint, Hermány, Janó, Kutya-hegy, Pajados, Sóderbánya-tető, Szél-hegy, Szilvás-tető, Tag, Tehéntánc, Verem-part;

—	Szomolya: Csáj-lapos, Demecs, Galagonyás, Gyűr, Ispán-berki, Jató-tető, Kangyalló, Mácsalma, Nagy-völgy-tető, Pazsag, Proletár, Szilos-oldal, Vas-lápa, Vén-hegy;

—	Tarnaszentmária: Dobi-oldal, Dobi-tető, Szőlőhegy;

—	Tófalu: Bogár-hát, Petes alja;

—	Verpelét: Ácsok, Alberki, Cinege, Fekete-oldal, Hagyóka, Hosszúi-dűlő, Kecske-hát, Kerékkötő, Keresztfa, Királyi-dűlő, Kis-hegy, Kő-hegy, Közép-bérc, Majka, Ördöngős, Öreg-hegy, Padok, Pallagfő, Szent János-völgy, Szirák, Tilalmas, Tölgyes-szél, Túró-mező, Varjas, Veres.

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Classicus bikavér:

—	traditsioonilise nimetuse „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], „ó“ [aastakäiguvein], „muzeális bor“ [ajalooline vein].

Classicus muskotály:

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „cuvée“, „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas];

—	nimetust „Muskotály“ võib kasutada üksnes selliselt, et see ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavam.

Classicus siller ja Classicus rozé:

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „cuvée“, „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Classicus fehér:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—

traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], „ó“ [aastakäiguvein], „muzeális bor“ [ajalooline vein].

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Classicus csillag:

—	nimetuse „csillag“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—

traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Classicus vörös:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—

Superior bikavér:

—	traditsioonilise nimetuse „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Superior fehér:

– viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

– muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

– traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], főbor [põhivein].

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (3)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Superior csillag:

—	nimetuse „csillag“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Superior vörös:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], főbor [põhivein].

Superior késői szüretelésű:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Grand superior bikavér:

—	traditsioonilise nimetuse „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (4)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Grand superior fehér:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Grand superior csillag:

—	nimetuse „csillag“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Grand superior vörös:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised nimetused, mida on lubatud kasutada, ja muud piiratud nimetused: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Esitlemist käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

a)	kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid (kõik veinitüübid) ning samuti klassikalise Bikavéri ja Csillagi võib turule lasta üksnes klaaspudelites. Kõik muud veinitüübid võib turule lasta üksnes klaaspudelites või karbis olevas säilituskotis (bag-in-box);

b)	veine võivad villida üksnes Egeri veinipiirkonna veiniühenduste nõukogus registreeritud villijad. Villimiskohustust ei kohaldata tootmispiirkonnas nende veinide suhtes, mille viinamarjakasvatajad on oma veinikeldris tootnud kohapeal tarbimiseks;

c)	villimine võib väljaspool määratletud piirkonda toimuda üksnes siis, kui sellest teavitatakse 48 tundi enne villimist. Organoleptiliste omaduste säilitamiseks peab villimine toimuma 90 päeva jooksul pärast tootmiskohast lähetamist.

Varaseim müügikuupäev

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

erand seoses määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega

Tingimuse kirjeldus:

klassikalised veinid:

i)	Bikavér: korjele järgneva aasta 1. september;

ii)	Csillag: korjeaasta 1. detsember;

iii)	kõik muud veinitüübid: reguleerimata;

kvaliteetveinid:

i)	Bikavér: korjele järgneva aasta 1. november;

ii)	Csillag: korjele järgneva aasta 15. märts;

iii)	kõik muud veinitüübid: reguleerimata;

kõrgeima kvaliteediga veinid:

i)	Bikavér: korjele järgneva aasta 1. november;

ii)	Csillag: korjele järgneva aasta 1. juuli;

iii)	kõik muud veinitüübid: reguleerimata;

Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

erand seoses määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega

Tingimuse kirjeldus:

Kompolti omavalitsusüksuses; Bogácsi, Bükkzsérci ja Cserépfalu omavalitsusüksuses selliste viinamarjade puhul, mis on kasvanud Noszvaj omavalitsusüksuses asuval Dóc dűlő nõlval.

Üleminekueeskirjad

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Tootjad, kes lasid turule enne 31. detsembrit 2009 kasvanud viinamarjadest valmistatud, nõlva tähisega veini Egri Bikavér, ning kes vastasid põllumajanduse ja maaelu arengu ministri 5. augusti 2009. aasta määruse nr 102/2009 (Egeri veinipiirkonna kaitstud päritolunimetusega veinide kohta) 20. jaos sätestatud tingimustele, peavad järgnevatel aastatel samast viinamarjaistandusest ja samalt nõlvalt pärit viinamarjadest veini Egri Bikavér segamisel kohaldama veini Egri Bikavér segamise varasemaid eeskirju, mis on sätestatud põllumajanduse ja maaelu arengu ministri 31. detsembri 2003. aasta määruses nr 103/2003, kuni viinamarjaistandus toimib või kuni tootja muudab viinamarjaistanduse sordilist koostist.

Viinamarjakasvatajad, kes toodavad veini Classicus Egri Bikavér maheviinamarjaistanduste mahestandardite kohaselt ning on võimelised tõendama, et mis tahes aastal ei suuda nad segada neljast viinamarjasordist veine, nagu on sätestatud III punktis, võivad sellel aastal toota maheveini Classicus Egri Bikavér kolmest viinamarjasordist veinide segamise teel, järgides kupaaži eeskirju.

c)	Üleminekueeskirjad tunnistatakse kehtetuks alates 2021/2022. veiniaastast.

Link tootespetsifikaadile

https://boraszat.kormany.hu/download/4/03/d2000/Eger_OEM_term%C3%A9kle%C3%ADr%C3%A1s_v5.pdf

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.