Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 104/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Côtes de Thau“

PGI-FR-A1229-AM01

Teate kuupäev: 6. detsember 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Veinide organoleptiline kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud punktiga 3.3 „Toodete organoleptiline kirjeldus“, et täpsustada veinide värvust ja organoleptilisi omadusi.

Need muudatused on tehtud koonddokumendi punktis „Veini(de) kirjeldus“.

2. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 4 on geograafilist piirkonda laiendatud Hérault’ departemangu üheksale piiriäärsele kommuunile. Praegune geograafiline piirkond koosneb kuuest Hérault’ departemangu kommuunist: Agde, Castelnau de Guers, Florensac, Marseillan, Pinet ja Pomerols. Seda laiendatakse üheksale kommuunile, mis külgnevad praeguse piirkonnaga departemangu kirdeosas. Need kommuunid kuulusid vahetus läheduses asuvasse piirkonda: Balaruc les Bains, Balaruc le Vieux, Bouzigues, Frontignan, Loupian, Mèze, Poussan, Sète ja Villeveyrac.

Taotluse eesmärk on tugevdada Thau laguuni ümbritseva KGT geograafilise piirkonna sidusust kooskõlas Thau vesikonna arendus- ja veemajanduskava (SAGE) elementidega. Tegemist on valglaga, kus on parasvöötmeline vahemereline kliima. KGT „Côtes de Thau“ laiendamine tugevdab seost geograafilise piirkonnaga ja identifitseerib KGT geograafiliselt täpsemalt. Tegemist on kliima (parasvöötmeline vahemereline kliima), mulla omaduste ja inimeste poolest ühtsema ja ühtlasema geograafilise üksusega.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Määratletud geograafiline piirkond“.

3. Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 4 on vahetus läheduses asuv piirkond täpsemalt määratletud ja see hõlmab ümber geograafilise piirkonna asuvaid piiriäärseid kommuune, kus tavade kasutamine on tegelikult levinud.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Täiendavad tingimused. Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seotud erand“.

4. Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 5 on ajakohastatud kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide loetelu. Kaitse ja haldamise organ (ODG) soovib jätta tootespetsifikaadist välja 15 sorti, mida veinide valmistamisel ei kasutata või mida ei ole geograafilises piirkonnas istutatud. Jäetakse välja järgmised viinamarjasordid: ’Chasselas B’, ’Chasselas rose Rs’, ’Chambourcin N’, ’Couderc noir N’, ’Danlas B’, ’Jurançon blanc B’, ’Landal N’, ’Lival N’, ’Maréchal Foch N’, ’Mondeuse N’, ’Müller-Thurgau B’, ’Ravat blanc b’, ’Rayon d’or B’, ’Rubilande Rs’, ’Valérien B’.

See muudatus on tehtud koonddokumendi punktis „Peamised veiniviinamarjasordid“.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki punktis 7 on täpsustatud punkti „7.1. Geograafilise piirkonna eripära“, selgitamaks, et KGT geograafiline piirkond hõlmab Hérault’ 15 kommuuni departemangu kirdepiiril, mis moodustavad Thau laguuni ümber midagi amfiteatri taolist.

Täiendatud on ka punkti „7.3. Põhjuslik seos“, et põhjuslik seos, mis põhineb geograafilise piirkonna eripära ja toote eripära vastastikusel toimel, oleks paremini tõendatud. Iidse traditsiooniga Thau kallaste viinamarjaistandused on juba ammusest ajast ainulaadsed tänu veinitootmisele, mis on orienteeritud valgetele veinidele. See ala, mis paikneb ümber Thau laguuni, on niisuguse asetuse ja vahemereliste mõjudega kliimaga, mis sobivad eriti hästi viinamarjakasvatuseks. Valdavalt vett hästi läbilaskvad mullad koosnevad liivast, möllist, savist ja lubjakivist ning soodustavad viinapuude juurte sügavale kasvamist, tagades ühtlasi puuviljased ja värsked veinid.

Need muudatused on tehtud koonddokumendi punktis „Seos geograafilise piirkonnaga“.

6. Esitusviisi ja märgistamise eeskirjad

Punkt 8. Tootespetsifikaadis sätestatud esitusviisi ja märgistamise eeskirjadesse on vastavalt Euroopa Liidu õigusnormidele lisatud märgistamist käsitlev nõue, et piirata viinamarjasortide määratlemist ja tootespetsifikaadis ette nähtud täiendava geograafilise nimetuse „Cap d’Agde“ märkimist võrreldes nimetuse „Côtes de Thau“ märkimisega. See märgistamise nõue võimaldab KGTd tugevdada ja kaitsta.

7. Inspekteerimisasutus

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ tootespetsifikaadi III peatükki on täiendatud inspekteerimisasutuse Institut National de l’Origine et de la Qualité (riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut, edaspidi „INAO“ ) kontaktandmetega. Kontrolli teeb INAO nimel kontrolliasutus CERTIPAQ.

See täiendus on tehtud koonddokumendi punktis „Üksikasjalik teave inspekteerimisasutuse kohta“.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Côtes de Thau

2. Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Analüütiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Kaitstud geograafilist tähist „Côtes de Thau“ kasutatakse punaste, roosade ja valgete mullita veinide ja kvaliteetvahuveinide puhul.

Mullita veinide puhul on mahuprotsentides esitatud üldalkoholisisaldus (minimaalne või maksimaalne), üldhappesus, lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus sätestatud liidu õigusaktides.

Kvaliteetvahuveinide puhul vastavad tegeliku alkoholisisalduse, üldalkoholisisalduse, üldhappesuse, lenduvate hapete sisalduse, vääveldioksiidi üldsisalduse ja süsinikdioksiidi sisalduse (minimaalsed või maksimaalsed) väärtused liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus (glükoos ja fruktoos) on vähemalt 45 grammi liitri kohta ja nende lenduvate hapete sisaldus määratakse erandkorras kindlaks tarbimise valdkonna eest vastutava ministri ja põllumajandusministri ühismäärusega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	9
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Veinide organoleptiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Toodetavaid veine iseloomustab peamiselt intensiivne lõhnabukett ja tasakaalustatud värske maitse.

Valged veinid on tavaliselt särava heleda värvusega, mida võib nimetada kahvatukuldseks. Maitset iseloomustavad tsitrusviljade noodid ja see on väga värske. Lõpunoodid on mõnikord sidrunimaitselised ja/või eksootilised või kergelt amüülalkoholised, kusjuures maitse püsib hästi ja on mõnikord veidi mineraalne.

Roosad veinid on kristalsed ja nende värvus ulatub kahvatust virsikuroosast purpurlillade helkideni. Lõhnas on tunda punaste marjade diskreetseid ja peeni aroome. Maitse on puhas ja elav, on tunda punaseid marju, kusjuures lõpunoodid meenutavad mõnikord lutsukommi. Maitse püsib suus tavaliselt kaua ja on meeldivalt värske.

Punaste veinide värvus on sügavpunane, selles on intensiivseid helke. Lõhn on tugev, selles on punaste marjade noote ja meie gariigi aroome. Maitset iseloomustab peamiselt pehmus ja värskus küpsete puuviljade foonil.

Kvaliteetvahuveinid on peene ja elegantse mulliga, nendes avaldub meeldiv värskus ning vastavalt kuvees kasutatavatele sortidele lille- või puuviljaline aroom.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad

1. Konkreetne veinivalmistustava

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Roosad ja valged veinid

120 hektoliitrit hektari kohta

2. Punased veinid

110 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarju korjatakse ja töödeldakse ning kaitstud geograafilise tähisega „Côtes de Thau“ veine toodetakse järgmistes Hérault’ departemangu kommuunides:

Agde, Balaruc-les-Bains, Balaruc-le-Vieux, Bouzigues, Castelnau-de-Guers, Florensac, Frontignan, Loupian, Marseillan, Mèze, Pinet, Pomerols, Poussan, Sète, Villeveyrac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Alicante Henri Bouschet N’ (tume)

’Alphonse Lavallée N’ (tume)

’Altesse B’ (hele)

’Aramon N’ (tume)

’Aramon blanc B’ (hele)

’Aramon gris G’ (hall)

’Aranel B’ (hele)

’Arinarnoa N’ (tume)

’Auxerrois B’ (hele)

’Baco blanc B’ (valge)

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

’Caladoc N’ (tume)

’Cardinal Rg’ (punane)

’Carignan N’ (tume)

’Carignan blanc B’ (hele)

„Carmenère N“ (tume)

’Chardonnay B’ (hele)

’Chasan B’ (hele)

’Chenanson N’ (tume)

’Chenin B’ (hele)

’Clairette B’ (hele)

’Clairette rose Rs’ (roosa)

’Clarin B’ (hele)

’Colombard B’ (hele)

’Counoise N’ (tume)

’Egiodola N’ (tume)

’Gamay N’ (tume)

’Gamay de Chaudenay N’ (tume)

’Gewurztraminer Rs’ (roosa)

’Grenache N’ (tume)

’Grenache blanc B’ (hele)

’Grenache gris G’ (hall)

„Gros Manseng B“ (hele)

’Lledoner pelut N’ (tume)

’Marsanne B’ (hele)

’Marselan N’ (tume)

’Mauzac B’ (hele)

„Merlot N“ (tume)

’Meunier N’ (tume)

’Muscadelle B’

’Muscardin N’ (tume)

’Négrette N’ (tume)

’Parellada B’ (hele)

„Petit Manseng B“ (hele)

„Petit Verdot N“ (tume)

’Pinot gris G’ (hall)

’Pinot noir N’ (tume)

’Piquepoul blanc B’ (hele)

’Piquepoul gris G’ (hall)

’Piquepoul noir N’ (tume)

’Portan N’ (tume)

’Riesling B’ (hele)

’Roussanne B’ (hele)

’Savagnin rose Rs’ (roosa)

’Sciaccarello N’ (tume)

’Semillon B’ (hele)

’Servant B’ (hele)

’Seyval B’ (hele)

’Sylvaner B’ (hele)

„Tannat N“ (tume)

’Tempranillo N’ (tume)

’Terret blanc B’ (hele)

’Terret gris G’ (hall)

’Terret noir N’ (tume)

’Ugni blanc B’ (hele)

’Verdelho B’ (hele)

’Villard blanc B’ (hele)

’Villard noir N’ (tume)

’Viognier B’ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ geograafiline piirkond hõlmab 15 Hérault’ departemangu kommuuni, mis moodustavad Thau laguuni ümbruses midagi amfiteatri taolist.

Vahemeri, laguunid, rannad ja gariigid moodustavad siin omanäolise looduskeskkonna, mis on majanduse ja elustiili aluseks. Thau laguuni, mis maastikku ja kliimat kujundab, kaitseb Vahemere eest eraldav maismaariba (prantsuse keeles „lido“), kus kasvatatakse viinapuid. Muld on punase kuni beeži värvusega ja tavaliselt kerge tekstuuriga liiva ja mölli segu või liivsavimuld, milles on vähe kive ja mis ulatub suhteliselt sügavale. Kliimat iseloomustavad üsna tugevad vihmad sügisel ja talvel, suvel sajab vähem ja vahel on ka äikest, aga õnneks leevendavad kuivust merebriisid, mis vähendavad aurustumist ja veepuuduse ohtu. Aastane sademete hulk jääb 600 mm kanti. Thau laguuni, tõelise 20 km pikkuse sisemere mõju on väga oluline.

Selline veekeskkond muudab vahemerelise kliima leebemaks ja temperatuurid on mahedamad, mis soodustab valge viinamarja küpsemist.

See looduspärand on tihedalt seotud piirkonna majanduslike probleemidega, eelkõige turismiga (kuurordid, spaad, loodusuurijad jne), viinamarjakasvatusega, karp- ja koorikloomade kasvatamisega või kalapüügiga.

Tarbimise areng kaldub värskete ja puuviljaste valgete veinide suunas ning veinide „Côtes de Thau“ piirkond on eriti sobiv seda tüüpi veinide valmistamiseks. Selles geograafilises piirkonnas on kliima- ja mullatingimused, mis soodustavad heleda viinamarja aeglast küpsemist.

Kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ territooriumil valmistatud mullita veine on kolme värvi: valged, roosad ja punased. Selles regioonis eksisteerib tõeline valgete veinide traditsioon ja kaitstud geograafiline tähis „Côtes de Thau“ on üks väheseid, mille puhul valgeid veine toodetakse punastest enam.

Kui ajalooline sort on endiselt ’Terret B’, siis leida võib ka erinevate Prantsusmaa piirkondade sorte, millel on suur lõhna- ja kvaliteedipotentsiaal.

Iidse traditsiooniga Thau kallaste viinamarjaistandused on juba ammusest ajast ainulaadsed tänu veinitootmisele, mis on orienteeritud valgetele veinidele. See ala, mis paikneb ümber Thau laguuni, on niisuguse asetuse ja vahemereliste mõjudega kliimaga, mis sobivad eriti hästi viinamarjakasvatuseks. Valdavalt vett hästi läbilaskvad mullad koosnevad liivast, möllist, savist ja lubjakivist ning soodustavad viinapuude juurte sügavale kasvamist, tagades ühtlasi puuviljased ja värsked veinid.

Viinamarjakasvatajad on oma toodangut arendanud värskete ja aromaatsete veinide suunas, kasutades kõiki moodsaid tasapisi ekstraheerimise tehnoloogiaid ja temperatuuride kontrollimist.

KGTga „Côtes de Thau“ veinid, mis peegeldavad neile omase värskusega väga mahedat Thau laguuni ümbruse kliimat, sobivad seega eriti hästi kohalike mereandidega.

Hiljem oskasid viinamarjakasvatajad kohaneda väljaspool Thau vesikonda asetsevate turgude nõudlusega, arendades välja märkimisväärse punaste ja roosade veinide toodangu.

Nad püüavad säilitada sobivate meetodite abil ka oma piirkonna väga suurt bioloogilist mitmekesisust. Nad osalevad programmis „Thau vesikond“, mille on välja töötanud riigiasutused ja kohalikud omavalitsusasutused Euroopa Komisjoni toetusel.

Thau laguun on keerukas ja ligitõmbav keskkond. Sellisena kujutab piirkond eriti sobivat kohta, kus omandada tõelist keskkonnaalast haridust. Viinamarjakasvatajad on selle teemaga kohanenud ning arendanud välja neid ümbritsevat bioloogilist mitmekesisust hoidvad veinivalmistustavad.

Laguun on oluline turismiatraktsioon: Thau kallaste veinid võlgnevad oma tuntuse peamiselt suplusele, veespordile, kalapüügile, avastusretkedele, karpide ja koorikloomade kasvandustele ning Cap d’Agde’ile, mida külastab igal aastal mitusada tuhat turisti.

Viinamarjakasvatuse tulevik on selle teemaga tihedalt seotud. Viinamarjakasvatusel on väga tugev seos Thau vesikonnaga ning selle erilise looduskeskkonna kaitse on alus, mis võimaldab kaitstud geograafilisel tähisel areneda ning saavutada oma maine selles rikkalikus ja keerukas miljöös.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse KGTga „ Côtes de Thau“ veinide tarbeks viinamarjade töötlemise ning veini valmistamisega seotud erandit, hõlmab geograafilise piirkonna piiriäärseid kommuune: Montagnac, Saint Pons de Mauchiens, Saint Pargoire, Plaissan, Cournonterral, Montbazin, Gigean, Vic la Gardiole, Saint Thibery, Pézenas, Nézignan l’Evèque, Bessan, Vias, Aumes, Cazouls d’Hérault.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud geograafilist tähist „ Côtes de Thau“ võib täiendada märkega „primeur“ (noor) või „nouveau“ (toorvein).

Etiketil on Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo, kui märge „kaitstud geograafiline tähis“ asendatakse traditsioonilise märkega „Vin de pays“.

Kaitstud geograafilisele tähisele „Côtes de Thau“ võib lisada ühe või mitme viinamarjasordi nime.

Ühe või mitme viinamarjasordi tähise võib kanda ainult vahetult KGT „Côtes de Thau“ alla ning trükkida nii kõrguse kui ka laiuse poolest tähtedega, mis ei ületa poolt kaitstud geograafilise tähise tähtede suurusest.

Kaitstud geograafilist tähist „Côtes de Thau“ võib täiendada väiksema geograafilise üksusega „Cap d’Agde“.

Väiksema geograafilise üksuse „Cap d’Agde“ nime tähemärgid ei tohi olla kõrguselt ja laiuselt suuremad kui kaitstud geograafilise tähise „Côtes de Thau“ nime tähemärgid.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-2cf1f3e1-6ab1-45ea-9fbb-0371f556cb1f

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.