Kokkuvõte

Mõjuhinnang komisjoni rakendusmääruse kohta, milles sätestatakse väärtuslike andmestike nimekiri ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord

A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

Avalikus sektoris toodetakse tohutu hulk andmeid (nt meteoroloogiaandmed, digitaalsed kaardid, statistika ja juriidiline teave), mis on digimajanduses väärtuslik ressurss. Seda kasutatakse andmepõhiste teenuste ja rakenduste loomiseks, avaliku ja erasektori teenuste tõhustamiseks ning teadlikumate otsuste tegemiseks.

Peamine probleem on see, et neid andmeid – avaliku sektori teavet – ei taaskasutata, vähemalt mitte sellisel määral, mis võimaldaks ära kasutada nende sotsiaal-majanduslikku potentsiaali. Seda põhjustavad kaht laadi takistused. Esiteks tekivad turulepääsul takistused taaskasutustasude kohaldamise tõttu. Teiseks takistavad taaskasutamist vähene koostalitlusvõime (ühildamatud litsentsitingimused ja vähene tehniline/semantiline andmete standardimine) ning andmete halb masinloetavus (sealhulgas juurdepääs rakendusliideste kaudu).

Seda probleemi esineb seoses kõigi avaliku sektori andmetega, kuid see on kõige teravam kuue valdkonna väärtuslike andmestike puhul: äriühingute andmed ja äriühingu omandisuhted, georuumilised andmed, Maa seire ja keskkond, meteoroloogiateave, liikuvus ja statistika. Nende andmestike järele on suur nõudlus, kuid taaskasutamine on püsivate takistuste tõttu eeldatust väiksem. Probleem puudutab kõiki taaskasutajaid: mitteärilisi, s.o vabaühendused, teadlased ja üldsus, ning ärilisi – enamasti idufirmad ja väikeettevõtjad, kellel ei ole vahendeid, et andmehõivesse eelnevalt investeerida.

Mida tuleks saavutada?

Peamine poliitikaeesmärk on suurendada avaliku sektori teabe taaskasutamist, et luua hüvesid majandusele (äriline taaskasutamine) ja ühiskonnale (mitteäriline taaskasutamine, nt keskkonna või läbipaistvusega seotud eesmärkidel).

Milline on ELi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Vaid vähesed liikmesriigid on võtnud kasutusele riiklikud meetmed kõige tähtsamate andmekategooriate väljaselgitamiseks ja avaldamiseks (nt võrdlusandmed Taanis ja Tšehhis, avaliku huvi andmed Prantsusmaal). Samas ei ole selliste meetmete eesmärk hõlbustada andmete kasutamist kogu ELis. Lisaks näitab Euroopa andmeportaali avaandmete kättesaadavuse indeks, et avaliku sektori teabe taaskasutamises on ELis jätkuvalt erinevusi ja nende vähendamiseks on kõige sobivamad ELi tasandi meetmed.

Rakendusmääruse vastuvõtmine on avaandmete direktiivist tulenev juriidiline kohustus. Direktiivi 2018. aasta hindamine kinnitas, et direktiiv lõi lisaväärtust kogu ELis avalike andmete kasutamise hõlbustamise valdkonnas. Väärtuslike andmestike nimekirja ning nende andmestike avaldamise ja taaskasutamise korra kehtestamine on järgmine samm pikaajalises ELi avaandmete poliitikas, mille eesmärk on avaliku sektori andmeid ühtlustada ja järk-järgult kättesaadavaks teha. Liikmesriigid toetavad seda eesmärki.

B. Lahendused

Millised on poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks?

Lahenduse ulatus on enamjaolt sätestatud avaandmete direktiivi artiklis 14: kuuest valdkonnast tuleb valida andmed, mis peavad olema tasuta, masinloetavad ja rakendusliideste kaudu kättesaadavad. Seepärast on komisjon välja töötanud valikuvõimalused seoses kahe täiendava aspektiga: kindlaks tehtud andmestike ulatus ning nende avaldamise ja taaskasutamise nõuded.

Kõigi kuue andmevaldkonna puhul on analüüsitud suurema ja väiksema sekkumisintensiivsusega võimalusi, konsulteeritud nende asjus sidusrühmadega ning hinnatud nende kulusid ja tulusid. Eelistatakse mitme kriteeriumiga analüüsi tulemusel põhinevat segaintensiivsusega varianti. Nii saavutatakse iga valdkonna andmete optimaalne ulatus ja avaldamisviis. Eelistatud variandi korral kasutatakse väiksemat intensiivsust äriühingute, georuumiliste ja liikuvusandmete puhul ning intensiivsemat lähenemisviisi statistiliste, keskkonna- ja meteoroloogiaandmete puhul.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist varianti toetab?

Tavaliselt on kõigist avaandmetega seotud algatustest väga huvitatud taaskasutajad (andmeteenuseid loovad väikeettevõtjad, teadlased, vabaühendused), avalik sektor (andmevaldajad) aga vähem. See oleneb siiski ka andmevaldkonnast (nt statistikaametid on väga toetavad, hoolimata sellest, et nad on andmevaldajad).

Kõik taaskasutajad pooldavad intensiivsemat lähenemist. Avaliku sektori asutused muretsevad võimalike kulude pärast (eelkõige ühekordsed rakendusliideste loomise kulud). Eelistatud segaintensiivsusega valikuvariandis võetakse arvesse mõlemat seisukohta.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Eelistatud segavariandi puhul kasvab 2028. aastal avaliku sektori teabe / väärtuslike andmestike majandusvaldkondade väärtus hinnanguliselt 276 miljardi euroni. Suhe SKPsse peaks 2028. aastal tõusma 2,00 %ni võrreldes 1,85 %ga, kui meetmeid ei võeta (lähtetase). See tähendab, et eelistatud variandil on lähtetasemega võrreldes 21 miljardi euro suurune lisamõju. Ka on selle väärtus 8 miljardi euro võrra suurem kui vähem intensiivse variandi rakendamisel (268 miljardit eurot).

Kogumõju on nii otsene kui ka kaudne. Eelistatud variandi rakendamise kaudne edasimõju oleks 2028. aastal 201 miljardit eurot. See on 16 miljardit eurot rohkem kui lähtetase (185 miljardit eurot). Eelistatud variandi otsene mõju on 75 miljardit eurot, s.o 6 miljardi euro suurune lisamõju võrreldes 2028. aasta lähtetasemega.

Eespool esitatud arvud on hinnangulised, sest ühele konkreetsele andmestikule vastavat kasu on raske kvantifitseerida – sageli on nende väärtust parem väljendada kombineerituna teiste andmestikega. Kasutades mõju hindamise uuringuga välja töötatud raamistikku, seoti andmestikud erinevate makromajandusvaldkondade näitajatega ning dokumendianalüüsi tulemuste ja erinevate sidusrühmade antud sisendiga.

Lisaks hinnangulisele majanduslikule mõjule peaks algatus tooma kasu ühiskonnale ja keskkonnale. Äriühingute kohta suurema hulga teabe kättesaadavus on selgesti ühiskonnale kasulik, muu hulgas kuritegevuse (sealhulgas finantskuritegevuse) vastu võitlemise, üldsuse suurema kaasamise ja valitsemissektori vastutuse (nt ettevõtjate avaliku toetamise) valdkonnas. Keskkonna-, ruumi-, liikuvus- ja meteoroloogiaandmete taaskasutamine peaks muu hulgas kaasa aitama kliimamuutuste uurimisele, linnade õhusaaste vähendamisele ja transporditaristu paremaks muutmisele. COVID-19 pandeemia ohjamise meetmed on ka näidanud haiglate, asjakohase taristu ja inimeste asukoha tuvastamise tähtsust.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas lisaks peamistele poliitikavariantidele) kulud? 

Eri andmevaldkondade kulud on erinevad. Ka kulude hindamine on mitmel põhjusel keeruline. Väärtuslike andmestike kulusid on raske eraldada muude andmestike taaskasutamise kuludest, sest teatavat IT-taristut ei saa kasutada ainult väärtuslike andmestike jaoks (nt kui taristu ajakohastamine on ette nähtud muude õigusaktidega, nagu INSPIRE direktiiv, või kui see on osa digiteerimisalgatusest). Samuti oleks väga erinev iga andmestiku ja iga asjaomase avaliku sektori asutuse jaoks vajalike muudatuste hulk.

Olemasolevad üldised hinnangulised näitajad on järgmised:

·ühekordsed kulud (nt rakendusliidese seadistamine) ulatuvad 24,9 miljonist eurost (väikseim hinnanguline näitaja) 435,9 miljoni euroni (suurim hinnanguline näitaja), keskmine hinnang on aga ligikaudu 122,3 miljonit eurot;

·korduvkulud (nt saamata jäänud tulu ja andmekvaliteedi parandamiseks kuni 2028. aastani vajalikud vahendid) on hinnanguliselt 473,6 miljonit eurot.

Osa kuludest saab tasaarvestada programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditest. See programm on spetsiaalselt loodud väärtuslike andmestike avaldamise koormuse vähendamiseks.

Milline on mõju väikeettevõtjatele ja konkurentsivõimele?

Andmete suurem kättesaadavus viib ettevõtlust edasi, mille tulemusel luuakse uusi ettevõtteid, kuigi igas andmevaldkonnas eri määral (olenevalt nt andmete kättesaadavusest valdkonniti). Üldiselt peaks väärtuslike andmestike avatud kättesaadavus kaasa tooma 537 000 uue ettevõtte loomise 2028. aastal võrreldes 485 000 ettevõttega 2024. aastal.

Peale selle, et väärtuslikud andmestikud toetavad uute ettevõtete loomist, võivad need olla idufirmadele suureks abiks nende projektide valideerimisel ja investorite ligitõmbamisel. Andmeinkubaatorite programmid on näidanud, et on olemas seos liikmesriikide tugeva ja ennetava avatud andmete poliitika ning nendest riikidest pärit ja andmetega tegelevate edukate idufirmade arvu vahel. Avaandmed võivad väikeettevõtjaid võimestada ka kaudselt: mõned muutuvad andmehalduses nii osavaks, et andmetarkvara lahendustest saab üks nende peamisi tooteid.

Ühtlasi aitab tasuta andmete kättesaadavus tasakaalustada olukorda väikeettevõtjate ja suurte tehnoloogiaettevõtjate (kelle jaoks andmehõive hind ei ole märkimisväärne takistus) vahel.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Kõik eespool viidatud kulud kannavad avalikud haldusasutused, kuid kõige suuremad kulud on ühekordsed (rakendusliideste seadistamine). Tasuta kättesaadavaks muutumine mõjutab nende andmete kulusid, mille eest taaskasutajad praegu maksavad (eelkõige ettevõtete, ilma- ja katastriüksuste andmed). Direktiivis nähakse aga ette, et liikmesriigid võivad kasutada kaheaastast kohanemisperioodi. Tasuta andmete kättesaadavus ja nende masinloetavus peaks vähendama andmekäitluse kulusid (ei esitata arveid, ei töödelda päringuid) ning tõhustama andmehaldust, vähendades nii keskpikas perspektiivis üldkulusid.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Muud olulist mõju ei ole kindlaks tehtud.

Proportsionaalsus?

Eelistatud poliitikavariandi puhul võetakse arvesse teostatavuse ja proportsionaalsuse nõudeid. Õiguslike probleemide (nt ELi andmekaitseseaduste järgimise tagamine) ja kulude vähendamiseks on eelistatud variandi puhul kasutatud vähem intensiivset lähenemist järgmistele andmevaldkondadele: georuumilised, äriühingute ja liikuvusandmed.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Alusakti (direktiiv (EL) 2019/1024) läbivaatamine võib alata 2025. aastal. Direktiivis loetletud kuus andmevaldkonda saab aga lisada delegeeritud õigusaktiga ja konkreetseid andmestikke saab igal ajal muuta rakendusaktidega.