Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang algatuse kohta, mille eesmärk on kehtestada laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks kompensatsioon

A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

ELi maksusüsteemid võimaldavad äriühingu tulumaksu maksubaasi arvutamisel võla intressimaksed maha arvata, samal ajal kui omakapitali kaudu rahastamisega seotud kulud, näiteks dividendid, ei ole enamasti mahaarvatavad. Selline asümmeetria soodustab investeeringute rahastamisel laenudevahendite kasutamist omakapitali asemel ja põhjustab – muude tegurite kõrval, nagu olemasolevate omakapitali omanike eelistamine, et vältida kontrolli-/hääleõiguste lahjenemist, piiratud juurdepääs omakapitali kaudu rahastamisele või laenuvahendite abil rahastamise odavus võrreldes omakapitali kaudu rahastamisega – mittefinantsettevõtjate võlgade liigset kuhjumist. Ülemäärane võlakoormus muudab ettevõtjad haavatavaks ettevõtluskeskkonna ettenägematute muutuste suhtes ja suurendab nende maksejõuetuse riski, eriti kriisi ajal.

Lisaks on omakapitaliinvesteeringute soodustamise vajadus nüüd veelgi suurem, võttes arvesse digi- ja rohepöörde nõudmisi. Omakapitali nappus ja kõrgem hind mõjutavad kõiki ettevõtjaid, kuid eelkõige uusi ja uuenduslikke ettevõtjaid, kellel on oma riskiprofiili tõttu sageli piiratud juurdepääs välisele laenuvahendite abil rahastamisele ja kes sõltuvad omakapitaliinvesteeringutest.

Kuus liikmesriiki on olnud esirinnas teatava omakapitali maksukompensatsiooni kehtestamisel, et lahendada laenuvahendite kasutamise soodustamise probleem. Need riiklikud meetmed võivad aga põhjustada ühtsel turul moonutusi ja investeeringute väära jaotamist, kui ettevõtjad teevad otsuseid omakapitali kompensatsiooni kättesaadavuse või puudumise põhjal. Kui neid meetmeid kohaldatakse ainult riigi tasandil ja ilma ELi tasandil ühtlustatud maksustamise vältimise vastase raamistikuta, võivad need meetmed tekitada ka lünki, mida on võimalik ära kasutada agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil, ning suurendada kahjulikku maksukonkurentsi liikmesriikide vahel.

Mida tuleks saavutada?

Algatuse üldeesmärk on tegeleda kogu ELis ühtselt laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga ning aidata seeläbi kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

Täpsemalt tahetakse algatusega saavutada järgmised kolm eesmärki:

1.Soodustada omakapitaliinvesteeringuid, muutes ELi majanduse stabiilsemaks ja vastupidavamaks.

2.Muuta omakapitaliinvesteeringud kättesaadavamaks, eelkõige VKEdele, uutele ja uuenduslikele ettevõtjatele, et edendada digi- ja rohepööret.

3.Kehtestada ühine ja tugev kuritarvituste vältimise meetmete raamistik, et vältida maksukompensatsiooni kuritarvitamist agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)?

Probleem on sama kõigis ELi liikmesriikides, sest kõigi ELi liikmesriikide maksustamislahendused soodustavad laenuvahendite kasutamist omakapitali asemel. Lisaks võib kuue liikmesriigi erinevatel meetmetel, mille eesmärk on tegeleda laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga, olla soovimatu mõju, mis võib viia investeeringute väära jaotamiseni ja tekitada lünki, mida on võimalik ära kasutada kahjulike maksutavade kasutamiseks.

Liidus võivad riiklikud lähenemisviisid moonutada siseturgu ja muuta mõned liikmesriigid haavatavaks maksuarbitraaži suhtes. Ainult ühine ELi raamistik võib muuta süsteemi ettevõtjate jaoks lihtsamaks ja tõhusamaks, hoides samal ajal ära mis tahes kuritarvitusi maksustamise vältimise eesmärgil.

B. Lahendused

Millised on erinevad poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks?

Lähtestsenaarium (variant 0) kujutab endast praegust olukorda: omakapitali ja võla suhtes kehtivates maksustamislahendustes esineb endiselt erinevusi, mis põhjustavad järjepidevat laenuvahendite eelistamist. Kuues liikmesriigis rakendatud riiklikud meetmed võivad moonutada investeerimisotsuseid siseturul. Puudub ühine ELi raamistik laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga tegelemiseks, mis tähendab, et probleem püsib. Seepärast kaaluti mitut poliitikavarianti.

1. variandiga kehtestataks maksukompensatsioon äriühingu kogu omakapitali suhtes 1 . Kasum ja kahjum jäetaks välja, et tagada kompensatsiooni määramine üksnes pikaajalise omakapitali puhul. Kompensatsiooni kestus ei ole piiratud.

2. variandiga kehtestataks kasvupõhine äriühingu omakapitali maksukompensatsioon (äriühingu omakapitali määratlus on sama nagu 1. variandi puhul), mis määrataks maksustamisaasta lõpu netokapitali taseme ja eelneva maksustamisaasta lõpu netokapitali taseme vahe põhjal. See kompensatsioon määrataks kümneks aastaks, et jäljendada keskmist laenutähtaega.

3. variandiga nähtaks ette samasugune tingliku intressi mahaarvamine võla ja omakapitali puhul. See tähendab maksukompensatsiooni, mis põhineb äriühingu kapitalil (st omakapitalil vastavalt 1./2. variandile ja võlal), samal ajal kui praegune intressimaksete mahaarvamine keelataks. Selle variandiga kaotataks laenuvahendite kasutamise soodustamine täielikult, kuid sellel on eelarvemõju, mis sõltub valitud tingliku intressimäära tasemest. Kuna kompensatsioon põhineb kogu kapitalil, on selle kestus piiramatu, nagu 1. variandi puhul.

4. variandiga keelataks intressikulude mahaarvamise võimalus täielikult. Sellega ühtlustataks täielikult laenu- ja omakapitalikulude suhtes kehtivad maksustamislahendused, muutes mõlemad mahaarvamisele mittekuuluvaks. Sarnaselt 3. variandiga kaotataks sellega laenuvahendite kasutamise soodustamine täielikult, kuid majanduskasvu ja tööhõive arvelt. Samuti eeldaks see variant, et liikmesriigid peavad uued läbirääkimised topeltmaksustamise vältimise lepingute üle, ja tekitaks uusi lünki maksuplaneerimisvõimalustes. Lisaks võib see negatiivselt mõjutada ELi ühtse turu konkurentsivõimet ettevõtluskohana võrreldes teiste jurisdiktsioonidega, kus selline mahaarvamise võimalus on olemas.

5. variandiga ühendataks kasvupõhine äriühingu omakapitali maksukompensatsioon (sama nagu 2. variandi puhul) kulude maksubaasist mahaarvamise osalise piiramisega, milleks võidakse vähendada kõigi äriühingute intresside mahaarvamise võimalust teatava osa võrra. Tehakse ettepanek piirata mahaarvamist 85 %-ga ülejäävast laenukasutuse kulust (makstud intress miinus saadud intress). Nagu 2. variandi puhul, määrataks kompensatsioon kümneks aastaks.

Eelistatud on 5. variant. See aitab edukalt lahendada laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemi, samal ajal kui mõju eelarvele on tasakaalustatud ja arvesse on võetud maksusüsteemi õigluse aspekte. Eeldatakse, et sellel on positiivne mõju investeeringutele ja SKP-le ning mõõdukas mõju tööhõivele.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist varianti toetab?

Enamik ettevõtjate ühendusi ja äriühinguid (kes moodustavad enamiku vastanutest) eelistab kogu ELi hõlmavat meedet riigipõhistele lähenemisviisidele. Nad leiavad, et omakapitali kompensatsioon toetaks majanduse taastumist COVID-19 tervisekriisist ja aitaks ettevõtjatel ühtsel turul piiriüleselt tegutseda. Omakapitali kompensatsiooni (1., 2. ja 5. variant) eelistatakse oluliselt rohkem kui intresside mahaarvamise keelamist (4. variant) või samasugust tingliku intressi mahaarvamist nii võla kui ka omakapitali puhul (3. variant).

Mõned ettevõtjate ühendused toetavad erimeetme kehtestamist VKEde suhtes, kuna sellistel ettevõtjatel on raskem saada juurdepääsu omakapitali kaudu ja laenuvahendite abil rahastamisele, ning need avalikus konsultatsioonis osalenud rõhutavad tõhusate kuritarvituste vältimise meetmete väljatöötamise tähtsust. Mõned ettevõtjate ühendused on vastu mis tahes muudatustele võla mahaarvamises. Samuti soovitab üks finantsorganisatsioon eelistada uue omakapitali kompensatsiooni (2. ja 5. variant), sest see on ainus meede, mis tegelikult soodustaks uusi omakapitaliinvesteeringuid.

Üks vabaühendus nõustub, et laenuvahendite kasutamise soodustamine on probleem, kuid hoiatab eelarvemõju eest. Mõne kodaniku sõnul ei viita praegused madalad krediidi- ja laenuintressimäärad vajadusele sellel turul sekkuda, vähendades ettevõtjate võlakoormust. Üks akadeemiliste ringkondade esindaja leiab, et ELi meede, mis seisneb omakapitali kompensatsiooni kehtestamises, on problemaatiline, kuna selles ei võeta arvesse äriühingute ja üksikisikute tulumaksu vastasmõju.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

5. variandiga nähakse ette laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamine, vältides samal ajal negatiivset mõju liikmesriikide eelarvetele. Kompensatsiooni kestuse piiramine kümne aastaga takistab meetme muutumist aja jooksul kogu omakapitalil põhinevaks kompensatsiooniks ja piirab seega veelgi mõju liikmesriikide rahandusele võrreldes 1. variandiga. Samuti on see vähem kulukas kui 2. variant, sest selles on kompensatsioon kombineeritud võlaga seotud intressimaksete maksubaasist mahaarvamise vähendamisega.

See variant, nagu ka teised, tagab ühise ja tugeva kuritarvituste vältimise meetmete raamistiku, et takistada agressiivset maksuplaneerimist ELi tasandil. Sellega luuakse võrdsed võimalused ja tugevdatakse Euroopa eraettevõtjate finantsstabiilsust, lihtsustades samal ajal uute ja uuenduslike ettevõtjate juurdepääsu rahastamisturule.

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud?

Ettevõtjate halduskulud on tühised või väga väikesed. Omakapitali kompensatsioonide ühtlustamine liikmesriikides vähendaks piiriüleses tegevuses osalevate ettevõtjate halduskoormust. Eeldatakse, et piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulud vähenevad.

Maksuhaldurite kulud piirduksid mõningase lisakontrolli kuludega maksumaksjate auditeerimisel.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Algatuse eesmärk on tagada võrdsed võimalused kogu ELis. Praegu saavad VKEd omakapitali kompensatsiooni kasutada ainult juhul, kui nad on maksuresidendid ühes kuuest liikmesriigist, kus on kehtestatud riiklik kompensatsioon, samal ajal kui hargmaised ettevõtted võivad sellest kasu saamiseks kasutada tütarettevõtjat ühes neist liikmesriikidest. Tänu algatusele muutub omakapitali kompensatsioon kõigis ELi 27 liikmesriigis kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele, ning toob neile seega märkimisväärset kasu.

Konkurentsivõime seisukohast vähendaks algatus omakapitali hinda ning muudaks omakapitali VKEdele, uutele ja uuenduslikele ettevõtjatele kättesaadavamaks, mis suurendaks omakorda investeeringuid ja Euroopa rahastamisturu stabiilsust, muutes Euroopa turul tegutsevad ettevõtted stabiilsemaks ja finantskriisidele vastupidavamaks.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Mõjuhinnang näitab, et mõju liikmesriikide eelarvetele oleks väga piiratud.

Mõju maksuhaldurite kontrollikuludele ei ole oodata liikmesriikides, kus on juba kehtestatud riiklik omakapitali kompensatsioon. Teiste liikmesriikide maksuhaldurite puhul tuleb läbi vaadata täiendavad elemendid, kuid märkimisväärset mõju töökoormusele ei ole oodata.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Ei.

Proportsionaalsus?

Meetmed ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik laenuvahendite kasutamise soodustamise peatamiseks. Võttes arvesse intresside mahaarvamise piirangut, vähendavad meetmed oluliselt liikmesriikide eelarvetes tekkivaid kulusid või isegi välistavad need, saavutades eesmärgi piiratud eelarvemõjuga.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Komisjon hindab korrapäraselt algatuse rakendamist ja elluviimist eri liikmesriikides. Hindamine toimub peamiselt liikmesriikidelt saadud andmete põhjal.

Komisjon hindab poliitika tulemusi viis aastat pärast vahendi rakendamise algust, võttes arvesse selle eesmärke ning üldist mõju laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemi lahendamisele. Lisaks hinnatakse maksualaste kuritarvituse vältimise raamistiku tulemuslikku kohaldamist ning üldist mõju maksutulule, ettevõtetele ja siseturule.