Kommenteeritud kokkuvõte

Direktiivi 2002/65/EÜ (milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust) läbivaatamise mõjuhinnang

A. Vajadus meetmete järele

Mis on probleem ja miks on tegemist ELi tasandi probleemiga?

Üldised probleemid on järgmised: 1) direktiivi vähene sidusus ja vähenenud asjakohasus, mis on tingitud kattumisest muude tootepõhiste ja horisontaalsete õigusaktidega; 2) tarbijad, kes kasutavad finantsteenuste ostmisel kaugsidevahendit, ei ole piisavalt kaitstud ja kannavad kahju (tarbijate vähene teadlikkus mõne finantsteenuse põhielementidest ja kuludest, taganemisõiguse mitteoptimaalne kasutamine, uued turutavad, millega kasutatakse ära mustreid tarbijakäitumises) ning 3) kaugsidevahendi kaudu müüdavate finantsteenuste ühtse turu konkurentsivõime ei ole veel täielikult saavutatud.

Nende probleemide põhjused on õigusraamistik, mis ei taga õiguskindlust, käitumisharjumused, mida finantsteenuste osutajad ära kasutavad, ning tõkked, mis pärsivad finantstoodete piiriülese pakkumise võimalikku suurenemist. Nende probleemide tagajärjed tarbijatele on kahju mitterahuldava toote ostmise korral, piisava usalduse puudumine finantsteenuse kasutamiseks oma päritoluliikmesriigis ja/või piiriüleselt ning sellest tulenev heaolukadu. Tagajärjed ettevõtjatele on ebavõrdsed tingimused, nõuete täitmisega seotud lisakulud ning heaolukadu, mis tuleneb asjaolust, et ühtse turu potentsiaal jääb kasutamata. Kui meetmeid ei võeta, jääks asjade seis samaks.

Mida tuleks saavutada?

Direktiivi läbivaatamise üldeesmärgid on 1) ühtlustada õigusraamistikku, millega tagatakse suurem selgus kõigile sidusrühmadele ja kõrgetasemeline tarbijakaitse; 2) vähendada sidevahendi abil finantsteenuseid ostvatele tarbijatele tekitatavat kahju ja tagada neile pidev kõrgetasemeline kaitse ning 3) hõlbustada finantsteenuste piiriülest osutamist ja suurendada ühtse turu konkurentsivõimet. Need eesmärgid on kooskõlas direktiivi algsete eesmärkidega.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Läbivaatamise tulemus on selgem õigusraamistik, mis tagab õiguskindluse ja säilitab samal ajal turvavõrgu. Horisontaalsed tarbijaõigused, mis hõlmavad praeguseid ja tulevikus turule tulevaid finantsteenuseid, on võimalik saavutada vaid ELi tasandil.

B. Lahendused

Millised on erinevad poliitikavariandid eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud variant? Kui ei, siis miks?

Hinnati järgmisi poliitikavariante: variant 0: poliitikat ei muudeta (lähtestsenaarium); variant 1: direktiivi kehtetuks tunnistamine ja muud kui regulatiivsed meetmed; variant 2: põhjalik läbivaatamine; variant 3a: asjakohaste sätete lisamine horisontaalsesse õigusakti, ning variant 3b: asjakohaste sätete lisamine tootepõhistesse õigusaktidesse. Mõju hindamise põhjal on eelistatud poliitikavariant variant 3a: direktiivi kehtetuks tunnistamine ning asjakohaste õiguste ajakohastamine ja lisamine horisontaalsesse õigusakti, nimelt direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta.

Millised on eri sidusrühmade seisukohad? Kes millist varianti toetab?

Tarbijaorganisatsioonid eelistavad üldjuhul direktiivi põhjalikku läbivaatamist (variant 2), kuid nad nõustuksid ka direktiivi kehtetuks tunnistamise ja asjakohaste sätete lisamisega horisontaalsesse õigusakti (varianti 3a). Finantsteenuste osutajad ja ettevõtjate ühendused eelistavad lähtestsenaariumit või varianti 3b (tarbijate õiguste lisamine tootepõhistesse õigusaktidesse). Avaliku sektori asutuste meelest on kõige parem variant lisada direktiivi osad horisontaalsesse õigusakti (variant 3a).

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised? 

Eelistatud poliitikavariant on tulemuslik viis erieesmärkide saavutamiseks ja samuti tõhus, eelkõige tarbijate vaatenurgast, ning sellega tagatakse suur sidusus. Sellel variandil on eeldatavasti üldine positiivne mõju tarbijate usaldusele, kuna selle rakendamisel kehtestatakse uued õigusnormid selle kohta, kuidas ja millal tuleks esitada tarbijatele teavet, ning piiratakse tavasid, millega kasutatakse ära käitumismustreid, nagu vaikimisi valikute kasutamine. Samuti ajakohastatakse selle variandi rakendamisel taganemisõigust, muutes selle õiguse kasutamise lihtsamaks. Eelistatud variandil on positiivne mõju tarbijakahju vähendamisele (vähemalt 170–210 miljoni euro ulatuses).

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) kulud? 

Eelistatud poliitikavariandi rakendamisel tekivad ettevõtjatel ühekordsed ja korduvkulud, kuna selle variandi meetmed eeldavad, et teenuseosutajad viivad end kurssi täiustatud tarbijaõiguste direktiiviga, kohandavad oma IT-süsteeme, koolitavad töötajaid ning ajakohastavad oma veebisaite ja lepinguid. Pärast muudatuste elluviimist ei ole oodata korduvkulude märkimisväärset suurenemist. See poliitikavariant tekitaks ettevõtjatele ligikaudu 19 miljonit eurot kulusid.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Toetava uuringu raames tehtud analüüsi ja sidusrühmadelt saadud tagasiside põhjal ei tohiks mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) olla suuremate ettevõtjatega võrreldes ebaproportsionaalne. Mõjuhinnangus kindlaks tehtud peamine mõju avaldub VKEdele proportsionaalselt.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Eelistatud poliitikavariandiga kaasnevad ühekordsed ja korduvkulud liikmesriikide ametiasutustele. Ametiasutustel tuleb kanda vastuvõtmisetapis mõningased ülevõtmis- ja rakendamiskulud, kuid need ei ole liiga koormavad, kuna uued sätted on minimaalsed. Tekivad täiendavad järelevalve- ja täitmise tagamise kulud, kuna kehtestatakse uued nõuded, nagu keeld kasutada vaikimisi valikuid, ja kohandatakse teabe esitamise reegleid erinevate turustuskanalite jaoks.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Algatusega eeldatavasti lihtsustatakse õigusraamistikku – direktiiv tunnistatakse kehtetuks, kuid samal ajal säilitatakse nn turvavõrgu sätted, milleks lisatakse direktiivi asjakohased artiklid kehtivasse tarbijakaitsealasesse õigusakti. Tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust käsitlevate uute õigusnormide kohaldamist toetab ka kehtiva tarbijaõiguste direktiivi teatavate sätete kohaldamine.

Proportsionaalsus? 

Eelistatud poliitikavariant piirdub üksnes sellega, mis on vajalikeesmärkide saavutamiseks. Algatus hõlmab vaid seda, mida ELi riigid ei suuda ise saavutada, ning ainult neid valdkondi, kus halduskoormus ja -kulud on kooskõlas saavutatavate eri- ja üldeesmärkidega.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Komisjon jälgib valitud poliitika rakendamist, kui see vastu võetakse. Järgmisel hindamisel võetakse aluseks mõjuhinnangus esitatud järelevalvenäitajate loetelu.