LISA

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Mayotte’i vetele

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ning

SEIŠELLI VABARIIK, edaspidi „Seišellid“,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE tihedat koostööd liidu ja Seišellide vahel, eelkõige India ookeani edelaosa piirkondliku koostöö raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

MÄRKIDES, et pärast Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe sõlmimist 1987. aastal, on liidu ja Seišellide vahel toimunud tihe kalandusalane koostöö, Seda kokkulepet tugevdati lepinguosaliste vahelise kalandusalase partnerluslepingu vastuvõtmisega 2006. aastal ja seejärel 2020. aastal uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja uue rakendusprotokolliga,

PIDADES SILMAS Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja 1995. aasta kokkulepet piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise kohta,

OLLES TEADLIKUD Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete ning FAO sadamariigi meetmeid käsitlevas kokkuleppes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sätestatud põhimõtete tähtsusest ning OLLES KINDLALT OTSUSTANUD võtta vajalikud meetmed nende põhimõtete rakendamiseks,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada India Ookeani Tuunikomisjoni ja teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide resolutsioone,

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere bioloogiliste ressursside pikaajaline kaitse ja kestlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad Seišellide laevade kalapüüki liidu vetes ning Seišellide antavat toetust kestliku kalapüügi edendamiseks nimetatud vetes,

SOOVIDES toetada Mayotte’i kalavarude majandamist ja kohaliku kalandussektori kestlikku arengut,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

– majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et edendada kalavarude kaitse ja kestliku kasutamise eesmärgil liidu vetes kestlikku kalapüüki ning arendada Mayotte’i kalandussektorit;

– Seišellide kalalaevade juurdepääsu tingimusi liidu vetele, vastavalt lisas esitatud määratlusele;

– liidu vetes toimuva püügitegevuse majandamis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, et tagada eespool nimetatud eeskirjade ja tingimuste täitmine; kalavarude kaitse ja kestliku kasutamise ning püügitegevuse korraldamise meetmeid, et tagada nende tõhusus, ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva lepingu kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a) „Seišellide ametiasutus“ – kalanduse eest vastutav ministeerium;

b) „Seišellide laev“ – Seišellidel registreeritud ja Seišellide lipu all sõitev kalalaev;

c) „liidu ametiasutus“ – Euroopa Komisjon;

d) „liidu veed“ – käesoleva lepingu kontekstis määratletud kui liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvad Mayotte’i veed;

e) „ühiskomitee“ – liidu ja Seišellide esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 8;

f) „säästev kalapüük“ – kalapüük kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

g) „püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;

h) „kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

i) „kalapüügiluba“ – kehtiv õigus püüda kala vastavalt käesoleva lepingu kohaselt välja antud kalapüügiloa tingimustele;

j) „abilaev” – Seišellide laev, mis abistab kalalaeva;

k) „ümberlaadimine“ – sama tähendusega kui India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) kontekstis.

Artikkel 3

Põhimõtted ja eesmärgid

1.Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama liidu vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes liidu vetes kala püüdvate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.Lepinguosalised lepivad kokku, et Seišellide laevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguste konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad kõnealuste varude kogu püügikoormuse kohta kõigi lisas osutatud kalapüügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.

3.Lepinguosalised järgivad asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide ning eelkõige IOTC vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke teaduslikke hinnanguid.

4.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas liidu ja Seišellide kalanduspoliitika läbipaistvuse ning majandusliku ja sotsiaalse juhtimisraamistiku põhimõtetega.

5.Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne iga otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada Seišellide laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4

Statistika- ja teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

Käesoleva lepingu kehtimisajal teevad liit ja Seišellid koostööd, et jälgida kalavarude seisundit liidu vetes ja toetada IOTC hindamistegevust.

Lepinguosalised vahetavad ka asjakohast statistilist, bioloogilist, säilitamis- ja keskkonnaalast teavet ning teevad koostööd asjakohaste teaduskohtumiste raames, mis võivad osutuda vajalikuks elusressursside majandamise ja säilitamise eesmärgil.

Tuginedes IOTC parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral meetmeid kalavarude kestliku majandamise tagamiseks.

Artikkel 5

Seišellide laevade juurdepääs liidu vete kalavarudele

Liit kohustub eraldama Seišellide laevadele kalapüügivõimalused, et neil oleks juurdepääs liidu vetele ning nad saaksid tegeleda kalapüügiga vastavalt käesolevale lepingule ja selle lisale.

Liit annab Seišellide laevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt.

Seišellid tagavad, et nende laevad järgivad käesolevat lepingut, kalandust reguleerivaid liidu õigusakte ja asjakohaseid Prantsusmaa õigusakte.

Lepinguosalised tagavad kõnealuste tingimuste ja korra nõuetekohase täitmise asjaomaste pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 6

Kalapüügiload

1.Seišellide laevad võivad liidu vetes kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljaantud kalapüügiluba.

2.Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud lisas.

Artikkel 7

Hõlmatud liigid

Kalapüügiluba antakse ainult pika rändega liikide (ÜRO mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetletud liigid) sihtpüügiks, v.a sugukondadesse Alopiidae ja Sphyrnidae kuuluvad liigid ning järgmised liigid: Cetorhinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharhinus falciformis, Carcharhinus longimanus.

Artikkel 8

Ühiskomitee

Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee, mis täidab järgmisi ülesandeid:

–käesoleva lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine;

–vajalike sidemete loomine, et arutada vastastikust huvi pakkuvaid kalandusküsimusi, sh analüüsida püügiandmete statistikat;

–tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

–vajaduse korral kalapüügivõimaluste ümberhindamine, tuginedes teaduslikele nõuannetele, ja laevaomanike loatasude muutmine;

–vajaduse korral käesoleva lepingu ja selle lisa tehniliste sätete läbivaatamine;

–muude ülesannete täitmine, mille lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kindlaks määrata.

Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi liidus ja Seišellidel ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Kiireloomuliste juhtude korral võib ühiskomitee teha otsuseid kirjavahetuse vormis.

Artikkel 9

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

Nagu on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 8, võib ühiskomitee lisas osutatud kalapüügivõimalused ümber hinnata, kui IOTC soovitused ja resolutsioonid osutavad, et selline kohandamine aitab kaasa tuuni ja tuunilaadsete liikide kestlikule majandamisele India ookeanis.

Artikkel 10

Lepingu kohaldamise peatamine

Lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada,

(a)kui kalapüüki liidu vete kalapüügipiirkonnas takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole tingitud loodusnähtustest;

(b)kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva lepingu ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega tõsiseid ja lahendamata erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

(c)kui rikutakse käesoleva lepingu ja selle lisa sätteid;

(d)kui üks või teine lepinguosaline muudab oluliselt poliitilisi suunised, mis mõjutavad käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid;

(e)kui tuvastatakse Cotonou lepingu artiklis 9 või asjakohases jätkulepingus sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumine.

Asjaomane lepinguosaline annab lepingu kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Pärast nimetatud teate kättesaamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda mõistliku aja jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

Lahenduse leidmisel jätkatakse lepingu kohaldamist.

Artikkel 11

Lepingu lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada,

·kui olukord, mis ei ole tingitud loodusnähtustest ja väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt, takistab kalapüüki liidu vetes;

·kui asjaomased varud on vähenenud, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid, mida toetavad mõlemad pooled;

·kui Seišellide laevadele antud kalapüügivõimalusi kasutatakse vaid väheses ulatuses;

·kui kohustusi, mis on võetud seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu on tõsiselt rikutud;

·kui ilmneb muid asjaolusid, mis kujutavad endast lepingu rikkumist ühe lepinguosalise poolt.

·Lepinguosaline annab lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Pärast sellist teatamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, et leida vaidlusele mõistliku aja jooksul rahumeelne lahendus.

Artikkel 12

Kohaldatav õigus

1.Seišellide kalalaevade tegevuse suhtes liidu vetes kohaldatakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega liidu õigusnorme, eelkõige määrust (EL) nr 2403/2017, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, ning asjakohaseid Prantsusmaa õigusakte, kui käesolevas lepingus ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.Liit teavitab Seišelle viivitamata ühises kalanduspoliitikas või sellega seotud õigusaktides tehtud muudatustest.

Artikkel 13

Konfidentsiaalsus

1.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kõiki isikuandmeid, mis on seotud liidu vetes toimuva püügitegevusega ning on saadud lepingu kohaldamise raames, sh vaatlejate tegevuse käigus, käsitletakse alati kooskõlas lepinguosaliste õigusnormides sätestatud põhimõtetega konfidentsiaalsuse ja andmekaitse kohta.

2.Lepinguosalised tagavad, et liidu vetes toimuva püügitegevuse kohta tehakse avalikult kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3.Pädevad asutused kasutavad lõikes 1 osutatud andmeid ja teavet üksnes lepingu kohaldamiseks ning kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

4.Liit töötleb isikuandmeid asjakohasel viisil, et tagada nende kaitse, sealhulgas loata või ebaseadusliku töötlemise eest, ning andmeid ei säilitata kauem, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati. Ühiskomitee võib kehtestada asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktidega.

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

1.Lepingu ja selle lisa kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe vahetamiseks kohustuvad Seišellid ja liit võtma kasutusele vajalikud elektroonilise teabevahetuse süsteemid. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis originaaliga samaväärsena.

2.Mõlemad lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu ja selle lisa kohaldamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberdokumentidega.

Artikkel 15

Vahekokkuvõte

Lepinguosalised võivad otsustada teha vahekokkuvõtte, et hinnata lepingu toimimist ja tõhusust.

Artikkel 16

Kehtivuse lõppemise või lõpetamisega seotud kohustused

Lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel vastavalt artiklile 11 vastutavad Seišellide laevaomanikud jätkuvalt lepingu sätete või liidu õigusaktide rikkumise eest, mis leidis aset enne lepingu kehtivuse lõppemist või lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

Artikkel 17

Kohaldamisperiood

Käesolevat lepingut kohaldatakse alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2028, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamisest teatatakse vastavalt artiklile 11.

Artikkel 18

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt. Ajutine kohaldamine ei jõustu siiski enne 1. jaanuari 2023.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse Seišellide lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu Euroopa Liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele Mayotte’i vetele ja mere bioloogilistele ressurssidele, ning mis kiideti heaks nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsusega 2014/331/EL, tunnistatakse kehtetuks

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 21

Keeled

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

LISA
Seišellide laevade püügitegevuse tingimused Mayotte’i vetes

I peatükk

Üldsätted

Üldised kohustused

Seišellide laevad, kellele on käesoleva lepingu kohaselt antud kalapüügiluba, täidavad liidu ühise kalanduspoliitika sätetes määratletud kaitse- ja kontrollimeetmeid, muid liidu vetes kalastustegevust reguleerivaid sätteid ning käesoleva lepingu sätteid.

Kalapüügipiirkond

(a)Liit edastab Seišellidele selle kalapüügipiirkonna geograafilised koordinaadid, kus Seišellide laevad võivad kalastada enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

(b)Seišellide laevadel on keelatud tuuni ja tuunilaadsete liikide püük seinnootadega piirkonnas, mis ulatub territoriaalvete lähtejoontest mõõdetult 24 meremiili kaugusele Mayotte’i saare rannikust. Kalapüügipiirkonnas tuleb arvesse võtta, et kogu Mayotte’i majandusvöönd on merekaitseala, mille eesmärk on aidata kaasa Mayotte’i merekeskkonna elurikkuse säilimisele ja toetada kohaliku kalandussektori arengut kooskõlas merekaitseala loomist käsitlevate õigusaktidega (Décret 2010–71 du 18 janvier 2010 portant création du parc naturel marin de Mayotte) ja sellest tulenevate majandamismeetmetega.

(c)Igast kalapüügipiirkonnaga seotud muudatusest teatatakse Seišellide ametiasutusele enne selle jõustumist.

Töötingimused

Kalurite tööhõivet reguleeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsiooniga (muudetud 2022. aastal) ja asjakohaste ILO konventsioonidega, sh tuleb tagada ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine ning välistada tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimine ning sunniviisilise ja lapstööjõu kasutamine, samuti tuleb kalalaeva pardal tagada ohutu ja tervislik töökeskkond ning inimväärsed töö- ja elutingimused.

II peatükk

Kalapüügivõimalused

Käesoleva lepingu artikli 5 alusel antakse kalapüügivõimalused kaheksale tuunipüügiseinerile. Abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ja kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste resolutsioonidega.

Seišellide laevad püüavad liidu vetes kala üksnes juhul, kui neil on lepingu artiklis 6 ja käesolevas lisas sätestatud tingimuste kohaselt välja antud kalapüügiluba.

III peatükk

Kalapüügiload

1. jagu

Kalapüügilubade taotlemine ja väljaandmine

Kalapüügiluba kehtib ühe kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Esialgse loa kehtivusaja alguskuupäevaks määratakse kuupäev, mil alustatakse käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

Kalapüügiloa saamise tingimused

Seišellide laev saab taotleda käesoleva lepingu alusel kalapüügiluba, kui:

·tal on Seišellide antud luba tegeleda käesoleva lepingu kohase kalapüügiga;

·ta on kantud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja, mille on koostatud India Ookeani Tuunikomisjon;

·ükski piirkondlik kalandusorganisatsioon ei ole teda kandnud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

·ta on täitnud oma varasemast tegevusest Mayotte’i majandusvööndis tulenevad kohustused ja tasunud kohaldatava ettemakse, nagu on ette nähtud käesolevas lisas.

Kalapüügiloa taotluse vorm

Kõiki kalapüügiluba taotlevaid Seišellide laevu esindab Mayotte’il asuv esindaja või sellise esindaja puudumisel, Seišellidel asuv esindaja. Kõnealuse esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud kalapüügiloa taotluses.

Seišellide ametiasutus esitab liidu ametiasutusele kalapüügiloa taotluse Seišellide iga laeva kohta, mis soovib käesoleva lepingu alusel kala püüda, vähemalt 45 kalendripäeva enne püügitegevuse eeldatavat alguskuupäeva.

Taotlusele lisatakse järgmine teave:

tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

hiljuti tehtud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis; muu dokument või tõend, mida nõutakse käesoleva lepingu kohaselt asjaomase laevaliigi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

Kõik maksed, mis on seotud kalapüügilubade ja saagiga, makstakse pangakontole liidus, mille andmed esitab liit enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist. Pangaülekannetega seotud kulud kannab laevaomanik või tema esindaja.

Loatasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud. Loatasud sisaldavad kõiki tegevusväliseid tasusid.

Kalapüügiloa väljaandmine

Seišellide laevade kalapüügiload antakse laevaomanikele või nende esindajatele välja 30 päeva jooksul pärast kõikide punktis 3 osutatud dokumentide esitamist liidule. Liidu ametiasutus võtab vastu otsuse, mis sisaldab kalapüügiloaga laevade nimekirja ja saadab kalapüügilubade koopia Seišellide ametiasutusele.

Kalapüügiloaga Seišellide laeva pardal peab olema kalapüügiluba või eespool nimetatud otsuse koopia.

Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele Seišellide laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja Seišellide taotlusel võib Seišellide laeva kalapüügiloa edasi anda loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele Seišellide laevale täiendava loatasuta.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil liidu ametiasutus selle välja annab. Seišellide ametiasutust teavitatakse muudatusest ja talle saadetakse uue loa koopia.

2. jagu

Abilaevad

Liit lubab abilaevadel, kellel on vastav luba, abistada Seišellide laevu, kellel on kalapüügiluba. Abilaevad peavad sõitma Seišellide lipu all ega tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega, samuti ei tohi neid kasutada ümberlaadimiseks.

Abilaevadega seotud aruandlusnõuded peavad vastama IOTC nõuetele ja muudele asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele.

Seišellide lipu all sõitvate abilaevade suhtes kohaldatakse kalapüügilubade taotlemise ja edasiandmise menetlust, mida on kirjeldatud 1. jaos, abilaevade suhtes kohaldatavates piires.

3. jagu

Kalapüügilubade tingimused – tasud ja ettemaksed

Laevaomanike makstavate tasude arvutamisel lähtutakse baasmäärast 135 eurot püütud tonni eest.

Seišellide laevaomanikud tasuvad aastase loatasu ettemakse liidu poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

Tuunipüügiseinerid

13 500 eurot laeva kohta, mis vastab 100 tonnile Mayotte’i kalapüügipiirkonnas püütud tuunile ja tuunilaadsete liikidele;

Abilaevad

5 000 eurot laeva kohta.

Tasude aastaaruanne

Seišellid esitavad ELile püügiandmed Mayotte’i kalapüügipiirkonna kohta vastavalt IV peatüki 1. jao sätetele. Selle teabe põhjal koostab liidu ametiasutus eelmise kalendriaasta eest tasumisele kuuluvate tasude aruande.

Seišellide ametiasutuse esitatud püügiaruannete põhjal koostatud tasude arvestus saadetakse Seišellide ametiasutusele enne järgmise aasta 30. aprilli. Seišellide ametiasutus edastab vastava tasude arvestuse laevaomanikele tasumiseks, tasu arvestatakse saagi selle osa eest, mis ületab 100 tonni kala laeva kohta. Kui lõpparuande kohaselt on summa lõikes 2 osutatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet laevaomanikele.

Kui liidu ja Seišellide esitatud andmestike vahel on lahknevusi, on Seišellidel 60 päeva aega saadud andmed vaidlustada ja esitada liidu ametiasutusele alternatiivne püügiaruanne, millele on lisatud tõendavad dokumendid, nagu püügipäeviku andmed, inspekteerimisaruanded ja teadusandmed.

Liit teatab kõikidest lahknevustest elektroonilise laevaettekannete süsteemi elektroonilises püügipäevikus esitatud andmete, laevade püügipäevikute ja vaatlusandmete või muu teabe vahel. Sellisel juhul uurib Seišellide ametiasutus lahknevusi ja ajakohastab vajaduse korral andmeid.

Lepinguosalised lahendavad lahkarvamused ühe kuu jooksul, et koostada lõplik tasude aruanne.

Laevaomanikud teevad vastavad maksed 30 päeva jooksul pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on tasude lõplikus arvestuses kokku leppinud, ning Seišellide ametiasutus saadab liidu ametiasutusele maksetõendi.

IV peatükk

Seire

1. jagu

Püügiaruanded

Kuni mõlemad lepinguosalised ei ole võtnud kasutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi, teatavad kõik Seišellide laevad, kellel on lubatud käesoleva lepingu alusel liidu vetes kala püüda, iga päev liidu pädevale asutusele püütud kogustest järgmisel viisil:

Seišellide laevad, millel on lubatud liidu vetes kala püüda, täidavad iga liidu vetes tehtud püügireisi kohta iga päev IOTC resolutsioonidele vastava püügiaruande vormi. Liidu vetes viibides esitavad Seišellide laevad liidu ja Seišellide pädevatele asutustele nõutud teabe elektrooniliselt iga kolme päeva järel 4. liitega ette nähtud vormis. Kõik kõnealuse vormi muudatused kinnitab ühiskomitee.

Püügiaruanne tuleb täita ka juhul, kui kala ei püütud. Vorm täidetakse loetavalt ja sellele kirjutab alla laeva kapten või tema esindaja ning püügiaruande vormil registreeritud ja edastatud andmete õigsuse eest vastutab kapten.

Kui püügiaruandeid käsitlevaid sätteid ei täideta, võib liit peatada asjaomase Seišellide laeva kalapüügiloa kuni puuduva püügiaruande saamiseni ja karistada laevaomanikku vastavalt asjakohastele kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele. Korduva rikkumise korral võib liit keelduda kalapüügiloa uuendamisest. Liit teavitab Seišellide ametiasutust viivitamata kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

Seišellid esitavad liidu ametiasutusele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Neid andmeid käsitatakse ajutistena.

Kui elektrooniline laevaettekannete süsteem on täielikult töökorras, esitab Seišellide ametiasutus nõutavad andmed, kasutades XML-vormingus vormi ja järgides 3. liites esitatud suuniseid. Kuni elektroonilise laevaettekannete süsteemi paigaldamiseni kasutatakse 4. liites esitatud asjakohast vormi.

2. jagu
Elektrooniline laevaettekannete süsteem

Kui mõlemad lepinguosalised on elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS – Electronic Reporting System) kasutusele võtnud, esitavad Seišellide laevad püügideklaratsioonid järgmiselt:

lepingu raames kalapüügiga tegeleva Seišellide laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud ERSi;

Seišellide laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil Mayotte’i kalapüügipiirkonda siseneda.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Elektroonilist püügipäevikut peetakse kooskõlas IOTC asjaomaste resolutsioonidega.

Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise eluskaalu.

Kui Mayotte’i kalapüügipiirkonnas viibiv Seišellide laev kala ei püüa, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

Kapten tagab, et elektroonilise püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt Seišellide püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

kalalaeva pardatähis ja nimi;

iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

asjaomane geograafiline piirkond (laius- ja pikkuskraad), kus saak püüti;

püügi kuupäev ja kellaaeg;

sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;

püügivahendi tüüp ning vajaduse korral tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

püütud hinnanguline kalakogus kilogrammides iga pardal hoitava liigi kaupa, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

vette tagasi lastud hinnanguline kalakogus kilogrammides liikide kaupa, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arvuna.

Seišellide ametiasutus tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab neid andmeid turvaliselt säilitada vähemalt 36 kuu jooksul.

Seišellide, liidu ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutused tagavad, et neil on ERSi andmete automaatseks vahetamiseks vajalikud IT-seadmed ja tarkvara. ERSi andmete vahetamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardvormis vahetamiseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue kuu jooksul.

Liikmesriigi püügiseirekeskus, kes vastutab käesoleva lepinguga ette nähtud järelevalvetegevuse eest, on Prantsusmaa püügiseirekeskus.

Seišellide püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse Prantsusmaa püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva kalapüügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

Seišellide püügiseirekeskus edastab Prantsusmaa püügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata Seišellide laevadelt saadud ajakriitilised ERSi teated (COE, COX, PNO).

Seišellide laevade igapäevased püügitegevuse aruanded tehakse Seišellide püügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata kättesaadavaks.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilist kiiredastuskanalit (DEH – Data Exchange Highway), mida haldab liidu ametiasutus.

Liit ja Seišellid määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktpunktina. Nad edastavad üksteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed.

ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 3. liites.

Liidu ametiasutus töötleb iga Seišellide laeva püügiandmeid konfidentsiaalsel ja turvalisel viisil.

Tehniliste probleemide või ERSi rikete korral tuleb püügiaruanded esitada 1. jao kohaselt.

3. jagu

Väljapüütud kogustest teatamine: liidu vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Seišellide laeva ühe merereisi kestus määratakse järgmiselt:

–ajavahemik laeva liidu vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel

–või ajavahemik liidu vetesse sisenemise ja Mayotte’i sadamasse sisenemise vahel.

Seišellide laevad teatavad liidu ametiasutusele vähemalt kuus tundi ette oma kavatsusest siseneda liidu vetesse või sealt lahkuda.

Sisenemisest või lahkumisest teatamisel edastavad Seišellide laevad ka oma asukoha (laius- ja pikkuskraad) teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi koguse ja liigid. Need teated edastatakse 4. liites esitatud vormi kohaselt, e-posti teel või ERSi kaudu kasutades liidu pädeva asutuse esitatud kontaktandmeid.

Kui Seišellide laev püüab kala ilma liidu pädevat asutust eelnevalt teavitamata, on tegemist õigusrikkumisega. Sellise Seišellide laeva suhtes kohaldatakse VIII peatükis osutatud karistusi.

4. jagu

Ümberlaadimine

Ümberlaadimine merel on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse liidu õigusaktidega ettenähtud täitemeetmeid. Saaki võib ümber laadida üksnes Mayotte’i sadamas.

Kui ümberlaadimine toimub Mayotte’i sadamas, edastab Seišellide laevaomanik või tema esindaja Prantsusmaa pädevale asutusele ja samal ajal Mayotte’i sadama valdajale vähemalt 48 tundi ette järgmise teabe:

ümberlaadimissadam või ala, kus seda tehakse;

lossiva laeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

asjakohasel juhul vastuvõtva laeva või külmutuslaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

vajaduse korral hoidla andmed;

ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

võimaluse korral laeva järgmine sihtkoht;

ümberlaaditav kogus kilogrammides liikide kaupa;

toote esitusviis.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena liidu vetest, nagu on määratud kindlaks 3. jao punktis 1. Seišellide laevad peavad esitama oma püügiaruanded liidu pädevale asutusele ja püügiaruannete koopiad Mayotte’i sadamakäitajale hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui mahalaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem.

5. jagu
Laevaseiresüsteem (VMS)

Käesoleva lepingu alusel loa saanud Seišellide laevad varustatakse satelliitseireseadme ja/või laevaseireseadmega vastavalt liidu õigusaktidele ning nad kasutavad laevaseiresüsteemi vastavalt 5. liite asjakohastele sätetele. Enne lepingu ajutist kohaldamist võivad lepinguosalised kokku leppida, et edastavad laevaseiresüsteemi andmed FLUXi kaudu UN/CEFACTi vormingus.

Seišellide laeva pardal olevat andmete edastamiseks kasutatavat satelliitside- ja/või seireseadet on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja kõnealuse süsteemi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Kooskõlas 5. liitega teatavad Seišellide laevad oma asukoha automaatselt ja pidevalt vähemalt kord tunnis Seišellide püügiseirekeskusele.

Asukohateadete turvaline edastamine Seišellidelt

Seišellide püügiseirekeskus saadab asjaomaste Seišellide laevade asukohateated automaatselt Prantsusmaa püügiseirekeskusele HTTPS-ühenduse kaudu. Prantsusmaa ja Seišellide püügiseirekeskused vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Prantsusmaa püügiseirekeskus teavitab viivitamata Seišellide püügiseirekeskust kõikidest katkestustest kalapüügiloaga Seišellide laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Mayotte’i kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

Teabevahetussüsteemi tõrked

Prantsusmaa püügiseirekeskus tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses Seišellide püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Seišellide püügiseirekeskust viivitamata kõikidest riketest asukohateate saatmisel ja vastuvõtmisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse.

Kui Prantsusmaa püügiseirekeskus ei saa VMSi andmeid kätte Seišellide, Prantsusmaa või Euroopa Komisjoni järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide talitlushäire tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada. Andmed, mida Prantsusmaa ei ole saanud, esitatakse niipea, kui probleem on lahendatud. Kuni probleemi lahendamiseni edastab Seišellide püügiseirekeskus iga 24 tunni järel Prantsusmaa püügiseirekeskusele e-posti teel saadud asukohateated ajavahemike kohta, mil tema laevad viibisid liidu vetes. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Seišellide ja Prantsusmaa püügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tavapärast püügitegevust. Eelkõige ei kohelda laeva selliste häirete tuvastamisel eeskirjade rikkujana.

Seišellide laeva asukoha määramise seadmes avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumise korral kohaldatakse karistusi, mis on ette nähtud liidu, Prantsusmaa ja Seišellide asjakohaste õigusaktidega.

Asukohateadete intervalli muutmine

Prantsusmaa püügiseirekeskus võib rikkumist tõendavate dokumentide alusel esitada Seišellide püügiseirekeskusele taotluse, mille koopia edastatakse liidu ja Seišellide ametiasutustele, ning millega palutakse vähendada Seišellide laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks 30 minutile. Prantsusmaa püügiseirekeskus saadab need tõendavad dokumendid Seišellide püügiseirekeskusele ning liidu ja Seišellide ametiasutustele. Seišellide püügiseirekeskus saadab Prantsusmaa püügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Kindlaksmääratud uurimisperioodi lõpus teavitab Prantsusmaa püügiseirekeskus Seišellide püügiseirekeskust ning liidu ja Seišellide ametiasutusi mis tahes vajalikest järelmeetmetest.

V peatükk

Vaatlejad

Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline järgida teadusvaatlejate programmi käsitlevas IOTC resolutsioonis ning liidu ja Seišellide asjaomastes õigus- ja haldusnormides sätestatud kohustusi, sealhulgas kasutada elektroonilisi vaatlussüsteeme. Elektrooniliste vaatlussüsteemide kasutusele võtmisel tuleb siiski arvesse võtta tegelikku mõju laevastikele ja näha ette üleminekuks vajalik aeg.

Määratud laevad ja vaatlejad

Seišellide laevad, millel on lepingu alusel lubatud Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kala püüda, võtavad liidu ametiasutuse taotluse korral riikliku või piirkondliku vaatlusprogrammi raames allpool sätestatud tingimustel pardale ühe vaatleja. Lisavaatlejate pardale võtmist arutatakse iga juhtumi puhul eraldi.

Liidu ametiasutus koostab nimekirja Seišellide laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning nimekirja määratud vaatlejatest, võttes arvesse laevade tehnilisi võimalusi ja turvanõuetest tulenevaid võimalikke ruumipiiranguid. Nimekirja ajakohastatakse ja see edastatakse Seišellide ametiasutusele kohe pärast koostamist ning pärast iga ajakohastamist.

Liidu ametiasutus teatab määratud vaatleja nime Seišellide laeva esindajale või omanikule hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalevõtmise kavandatavat kuupäeva.

Pardalevõtmise tingimused

Liidu või liikmesriigi ametiasutus määrab kindlaks vaatleja pardaloleku aja, mis üldreeglina ei ole pikem, kui tema kohustuste täitmiseks vajalik aeg. Piirkondliku vaatlusprogrammi raames võib vaatleja jääda pardale pikemaks ajaks, kui selles on vastastikku kokku lepitud.

Liidu ametiasutus teavitab Seišellide laeva omanikku või esindajat vaatleja pardal viibimise ajast samal ajal, kui ta annab teada määratud vaatleja nime.

Pärast määratud vaatleja nime teatamist lepivad laevaomanik ja liidu või liikmesriigi pädev asutus kokku vaatleja pardalevõtmise tingimused.

Asjaomased Seišellide laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui Seišellide laev, mille pardal on liidu määratud vaatleja, lahkub liidu vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire ja turvaline naasmine Euroopa Liitu laevaomaniku kulul, välja arvatud juhul, kui vaatleja jääb Seišellide laeva pardale oma ülesannete täitmiseks mõne muu lepingu või vaatlusprogrammi raames.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kuue tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse Seišellide laevaomanik vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Seišellide laevaomanik tagab omal kulul vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda.

Vaatlejate palga ja kohaldatavad maksud tasub Prantsusmaa pädev asutus.

Vaatleja ülesanded

Vaatleja jälgib laevade püügitegevust ja teeb teaduslikel eesmärkidel ülestähendusi, eelkõige järgmise kohta:

siht- ja kaaspüügina püütud kalade ning juhupüügina püütud mereimetajate, kilpkonnade ja merelindude liigid, kogus, suurus ja seisund;

meetodid, mille abil kala püütakse, ning püügipiirkonnad ja -sügavus;

püügitoimingutega tegelevate Seišellide laevade asukoht ja kasutatud püügivahendid;

püügipäevikusse kantud püügiandmed Seišellide kalapüügipiirkonna kohta, sealhulgas kaaspüügi protsent ja hinnanguline tagasiheide;

kalade töötlemine, transport, ümberlaadimine, pardal hoidmine või kõrvaldamine (vajaduse korral).

Vaatleja peab liidu või liikmesriigi ametiasutusega korrapärast teabevahetust, kasutades Seišellide laeva pardal olevaid sidevahendeid.

Lisaks võib vaatleja täita muid ülesandeid, näiteks:

võtta teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

jälgida püügitegevuse mõju kalavarudele ja keskkonnale;

koguda teavet mereimetajatega kokku puutudes (fotod, laeva asukoht, isendite arv ja käitumine jne).

Seišellide laeva kapten tagab vaatleja pardal viibimise jooksul tema ohutuse ja heaolu.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten võimaldab vaatlejale juurdepääsu kõigile kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, kalapüügiga seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs hõlbustab vaatlejal täita oma ülesandeid.

Vaatleja ülesanded

Pardal olles peab vaatleja:

võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks et tema Seišellide laeva pardale tulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks püügitoiminguid;

kandma hoolt pardal oleva varustuse ja seadmete eest;

tagama kõigi Seišellide laeva ja selle tegevusega seotud andmete ja dokumentide ning kogutud teabe konfidentsiaalsuse.

Pardal viibimise lõppedes ja enne Seišellide laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle liidu ametiasutusele ja saadab koopia 15 päeva jooksul Seišellide ametiasutusele. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Aruande üks koopia antakse enne Seišellide laevalt lahkumist kaptenile.

VI peatükk

Tehnilised kaitsemeetmed

Kalapüügiluba omavate Seišellide laevade suhtes Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed on esitatud 2. liites olevas teabelehes.

Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti järgivad Seišellide laevad kõiki IOTC resolutsioone ning liidu ja Prantsusmaa asjakohaste õigusaktide sätteid, ning tegutsevad kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

Seišellide laevad püüavad kala ainult viisil, mis ei häiri kohalikku rannapüüki.

IOTC resolutsioonide kohaselt lepivad lepinguosalised kokku koostöös, et vähendada kaitsealuste liikide, eelkõige merikilpkonnade, mereimetajate, merelindude ja korallriffidel elutsevate kalade juhupüüki. Sel eesmärgil kohaldavad Seišellide laevad tehnilisi meetmeid, mille abil parandada püügivahendite selektiivsust ja vähendada sihtgruppi mittekuuluvate liikide juhupüüki.

Haide, merikilpkonnade või muude sihtgruppi mittekuuluvate liikide kinnijäämise vähendamiseks on Seišellide laevade peibutuspüügivahendite konstruktsioon ja materjal selline, mis aitab vältida neisse takerdumist. Selleks et vähendada peibutuspüügivahendite mõju ökosüsteemile ja sünteetiliste mereprügi kogust, kasutavad Seišellide laevad peibutuspüügivahendites looduslikke või biolagunevaid materjale ning võtavad need püügivahendid Mayotte’i vetest välja, kui nendest saavad mittetoimivad peibutuspüügivahendid.

Keskkonnajuhtimise toetamiseks maksavad laevaomanikud iga brutoregistertonni kohta tasu 2,25 eurot meetmete jaoks, mis aitavad kaitsta Mayotte’i vete elurikkust ning tagada mereökosüsteemide seire ja säilimise. Ühiskomiteele antakse korrapäraselt aru kõnealuste vahendite kasutamise kohta.

VII peatükk

Kontroll ja inspekteerimine

Kontroll ja inspekteerimine toimub kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, eelkõige nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

Inspekteerimine merel ja sadamas

Kalapüügiluba omavaid Seišellide laevu inspekteerivad Mayotte’i vetes või Mayotte’i sadamas liidu või selle liikmesriikide inspektorid, kelle õigus kalanduskontrolle teha on selgesti tuvastatav.

Liidu vetes kala püüdvate Seišellide laevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalapüüki.

Kontrollimenetluse ohutuks toimimiseks peaks pardaleminek toimuma nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul oleks võimalik tuvastada, et tegemist on asjaomaste ülesannete täitmiseks volitatud ametiisikutega, ilma et see piiraks ELi õigusaktide sätete kohaldamist.

Volitatud inspektorid jäävad Seišellide laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei või avalikustada, kui riiklikust õigusest ei tulene teisiti.

Liidu või Prantsusmaa ametiasutused võivad Seišellide või nende määratud asutuse taotlusel lubada Seišellide inspektoritel osaleda Seišellide laevade tegevuse inspekteerimisel vaatlejatena või teha ühiskontrolle, sealhulgas ümberlaadimise ajal. Oma ülesannete täitmisel järgivad lepinguosaliste lähetatud inspektorid vastavalt liidu, Prantsusmaa ja Seišellide õigusaktide sätteid kontrollide läbiviimise kohta.

Kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Seišellide laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Liidu ametiasutus teavitab Seišellide ametiasutust 24 tunni jooksul pärast inspekteerimise lõpetamist, annab teada avastatud rikkumisjuhtumistest ning saadab inspekteerimisaruande võimalikult kiiresti. Vajaduse korral saadetakse avastatud rikkumisjuhtumit käsitleva dokumendi koopia Seišellide ametiasutusele hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast volitatud inspektori naasmist sadamasse.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, on liidu ametiasutusel õigus peatada nõudeid rikkuva Seišellide laeva kalapüügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada liidu ja Prantsusmaa õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Seišellide ametiasutust.

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Selleks et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, kannavad Seišellide laevade kaptenid ette iga sellise laeva viibimisest Mayotte’i vetes, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, ning püüavad saada nähtu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata liidu ametiasutusele.

Liidu või Prantsusmaa ametiasutused edastavad Seišellide ametiasutusele kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded Seišellide laevade kohta, mille tegevuses Mayotte’i vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VIII peatükk

Täitmise tagamine

Karistused

Eespool esitatud peatükkide mis tahes sätete, mere elusressursside kaitse ja majandamise meetmete või liidu ja Prantsusmaa õigusaktide rikkumise puhul kohaldatakse Seišellide laevade suhtes liidu ja Prantsusmaa õigusaktides sätestatud sanktsioone.

Seišellide ametiasutusele teatatakse viivitamata igast sanktsioonist ja sellega seotud asjakohastest faktidest.

Kui sanktsiooniks on kalapüügiloa peatamine või tühistamine, võivad Seišellid peatatud või tühistatud kalapüügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist kalapüügiluba, mida oleks muidu kohaldatud teise Seišellide laevaomaniku laeva suhtes.

Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

ELi ametiasutus teatab Seišellide ametiasutusele viivitamata igast käesoleva lepingu alusel kala püüdva Seišellide laeva arestimisest või kinnipidamisest ning edastavad 48 tunni jooksul kontrolliaruande koopia, mis sisaldab sellise arestimise või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

Arestimise või kinnipidamise korral järgitakse liidu ja Prantsusmaa õigusaktide alusel kohaldatavate kohtumenetluste tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Seišellide ametiasutuste nõupidamine.

Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

Arestimise või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine.

Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Menetlus tuleb lõpetada hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist, kooskõlas liidu ja Prantsusmaa õigusaktidega.

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse sanktsioonid kindlaks vastavalt liidu ja Prantsusmaa õigusaktides sätestatud menetlustele. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

Seišellide laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtumenetluse lõppemist.

Seišellide ametiasutust teavitatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

Liited

1.Kalapüügiloa taotlemisel nõutav teave

2.Teabeleht Mayotte’i vetes kalapüügiga tegelevatele Seišellide laevadele

3.Elektroonilise laevaettekannete süsteemi kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

4.Teabevahetuse aruandevorm

5.Laevaseiresüsteem (VMS)

1. liide

Kalapüügiloa taotlemisel nõutav teave

I – TAOTLEJA

Taotleja nimi:

Omaniku nimi:

Omaniku aadress:

Tootjaorganisatsiooni nimi:

Laevaomaniku esindaja nimi ja aadress:

Laevaomaniku esindaja telefoninumber:

Laevaomaniku esindaja e-posti aadress:

Kapteni nimi:

Kapteni kodakondsus:

Kapteni e-posti aadress:

II – LAEVA TUNNUSANDMED

1. Laeva nimi:

2. Lipuriik:

Registreerimissadam:

Raadiokutsung (IRCS):

MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number:

IMO nr:

IOTC nr:

3. Mis ajast sõidab praeguse lipu all (PP/KK/AAAA):

Varasem lipuriik (vajaduse korral):.…

4. Ehituskoht:

Kuupäev (PP/KK/AAAA):

5. Raadiokutsungi sagedus: HF: … VHF: …

Satelliittelefoni number:

III – LAEVA TEHNILISED ANDMED

1. Laeva üldlaius (meetrites): ....................................

GT: …………………….……….……

2. Kerematerjal Teras  Puit  Polüester  Muu 

3. Mootori tüüp

Mootori võimsus (HJ):

Mootori tootja:

4. Maksimaalne meeskonnaliikmete arv:

5. Saagi säilitusviis laeva pardal: Jää  Jahutatud  Segatüüpi  Külmutatud 

6. Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides:

Kalatrümmide arv:

Kalatrümmide mahutavus (m3):

7. Laeva tüüp:  Tuunipüügiseiner  Abilaev (*)

8. Laevaseiresüsteemi tootja:

Laevaseiresüsteemi mudel:

Laevaseiresüsteemi seerianumber:

Laevaseiresüsteemi tarkvara versioon:

Laevaseiresüsteemi satelliidioperaator (MCSP):

IV – PÜÜGITEGEVUS

1. Lubatud püügivahendid:

2. Sihtliigid: ______________________________________________________________________________________

3. Kalapüügiluba taotletakse ajavahemikuks alates/kuni (PP/KK/AAAA):

Kuupäev:

Taotleja nimi/allkiri:

2. liide

Teabeleht Mayotte’i vetes kalapüügiga tegelevatele Seišellide laevadele

Kalapüügipiirkond:
Kaugemal kui 24 meremiili lähtejoonest.
Lubatud kategooriad:
Tuunipüügiseinerid: 8 Abilaevad: kooskõlas IOTC nõuetega
Tasud ja tonnaažid:
Hind tonni kohta	135 eurot
Iga-aastane ettemakse	13 500 eurot, mis vastab 100 tonnile
Tasu püütud lisatonni eest	135 eurot
Abilaeva loatasu:	5 000 eurot laeva kohta aastas.
Keskkonnajuhtimise ja mere ökosüsteemide jälgimise toetus:	2,25 eurot brutoregistertonni kohta aastas

3. liide

Elektroonilise laevaettekannete süsteemi kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

Üldsätted

Iga Seišellide laev peab olema varustatud elektroonilise laevaettekannete süsteemiga (edaspidi „ERS“), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed“) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib kalapüügipiirkonnas, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa I peatüki punkti 2 kohaselt.

Kui Seišellide laev ei ole ERSiga varustatud või kui laeva pardal olev ERS ei tööta, ei ole laeval õigus püügitegevuseks liidu kalapüügipiirkonda siseneda.

ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele Seišellide püügiseirekeskusele, kes teeb nimetatud andmed automaatselt kättesaadavaks Prantsusmaa püügiseirekeskusele.

ERSi sõnumid

Liidu ning Seišellide ametiasutused määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes. Liidu ja Seišellide ametiasutused edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

Seišellide laev edastab ERSi andmed Seišellidele, kes teeb need liidu jaoks automaatselt kättesaadavaks.

Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

Pooled võivad siiski kokku leppida üleminekuperioodis, mille jooksul edastatakse andmeid vormingus EU–ERS (v 3.1) kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu.

Seišellide püügiseirekeskus edastab Seišellide laeva kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata Prantsusmaa püügiseirekeskusele.

Muud sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata kasutama vormingut UN/CEFACT; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata Prantsusmaa püügiseirekeskusele viimase nõudmisel ja samuti Seišellide püügiseirekeskusele.

Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

Prantsusmaa püügiseirekeskus kinnitab talle edastatud ERSi kiirandmete kättesaamist automaatvastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Liidu taotluse alusel saadud andmete kättesaamise kohta ei esitata vastuvõtuteatist. Liit käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Elektroonilise edastussüsteemi rike

Seišellide ja Prantsusmaa püügiseirekeskused teavitavad üksteist viivitamata kõikidest sündmustest, mis võivad mõjutada ühe või mitme Seišelli laeva ERSi andmete edastamist, ning teavitavad sellest ELi ametiasutust.

Kui Prantsusmaa püügiseirekeskus ei saa Mayotte’i vetes viibivalt Seišellide laevalt edastatavaid andmeid, teatab ta sellest viivitamata Seišellide püügiseirekeskusele. Seišellide püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest Prantsusmaa püügiseirekeskust.

Kui rike on Seišellide laeva ja Seišellide püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab Seišellide püügiseirekeskus sellest viivitamata Seišellide laeva kaptenile või käitajale. Pärast sellise teate saamist edastab Seišellide laeva kapten puuduvad andmed asjakohaste sidevahendite abil Seišellide pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 23.59.

Seišellide laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Kui see tähtaeg on möödas, ei ole Seišellide laeval enam lubatud Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kala püüda; ta peab sealt lahkuma või minema 24 tunni jooksul mõnda Mayotte’i sadamasse. Seišellide laeval on lubatud pöörduda tagasi Mayotte’i kalapüügipiirkonda ainult pärast seda, kui Seišellide püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib taas nõuetekohaselt.

(a)Kui Prantsusmaa ametiasutus ei saa ERSi andmeid kätte Prantsusmaa või Seišellide ametiasutuste järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikke tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

(b)Seišellide püügiseirekeskus saadab Prantsusmaa püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille ta on laevalt pärast viimast edastamist saanud. Prantsusmaa püügiseirekeskuse taotluse korral võib sama protseduuri kasutada üle 24 tunni kestvate hooldustoimingute puhul, mis mõjutavad Seišellide ametiasutuse järelevalve all olevaid süsteeme. Sellisel juhul ei käsitata Seišellide laevu ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Seišellide püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse tema hallatavasse elektroonilisse andmebaasi, millele on osutatud IV peatüki 2. jao punktis 6.

Alternatiivsed sidevahendid

Prantsusmaa püügiseirekeskuse e-posti aadresse ( cnsp-france@developpement-durable.gouv.fr ja appd.dpma@agriculture.gouv.fr) kasutatakse ERSi/VMS-side rikke korral ja järgmistel juhtudel:

– teated kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta ning pardal oleva püügikoguse kohta nii püügipiirkonda sisenemisel kui ka sealt väljumisel;

– teated ümberlaadimise kohta ning teated ümberlaaditud või pardale jäänud püügikoguse kohta;

– ERSi ja VMSi ajutised asendusteated rikete korral.

4. liide

Teabevahetuse aruandevorm

Sisenemisaruanne (COE) 1

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	COE
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sisenemise koht	LT/LG
Sisenemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuhat tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)

Lahkumisaruanne (COX) 2

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	COX
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Väljumise koht	LT/LG
Lahkumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuhat tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)

Eelteade (PNO) 3

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	PNO
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Sadama kood
Eeldatava saabumise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuhat tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)

Igapäevane püügiaruanne, kui laev viibib liidu kalapüügipiirkonnas 4

Sisu	Edastamine
Sihtriik	FRA
Tegevuskood	FAR
Laeva nimi
Rahvusvaheline raadiokutsung
Aruande koostamise kuupäev ja kellaaeg (UTC)	PP/KK/AAAA – TT.MM
Kalakogus pardal liikide kaupa (tuhat tonni):
Kulduim-tuun (YFT)	(tuhat tonni)
Suursilm-tuun (BET)	(tuhat tonni)
Vööttuun (SKJ)	(tuhat tonni)
Muud (täpsustada)	(tuhat tonni)
Püügikordade arv pärast eelmist aruannet

Aruanded edastatakse pädevale asutusele e-posti aadressil: cnsp-france@developpement-durable.gouv.fr

appd.dpma@agriculture.gouv.fr

5. liide

Laevaseiresüsteem (VMS)

Laeva asukoha teated

Seišellide laeva esimene Mayotte’i kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Mayotte’i kalapüügipiirkonnast väljumist ja mis on identifitseeritav koodiga „EXI“.

Seišellide püügiseirekeskus tagab Seišellide laevade asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Seišellide püügiseirekeskus registreerib Seišellide laevade asukohateated turvaliselt ja säilitab neid kolm aastat.

Seišellide kalalaeva andmete edastamine asukoha määramise seadme rikke korral

Seišellide laeva kapten tagab, et laeva asukoha määramise seade on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt Seišellide püügiseirekeskusele.

Seišellide laeva asukoha määramise seadme rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja 30 päeva jooksul. Kui asukoha määramise seadet ei ole 30 päeva jooksul parandatud või asendatud, ei lubata Seišellide laeval enam Mayotte’i kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Kui Mayotte’i püügipiirkonnas kala püüdva Seišellide laeva asukoha määramise seade on rikkis, peab laev edastama oma asukohateated Seišellide püügiseirekeskusele vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

VMSi sõnumite edastamine liidule

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Andmed	Kood	Kohustuslik / vabatahtlik	Sisu
Teate algus	SR	M	Süsteemiandmed, mis märgivad teate algust
Saaja	AD	M	Teatega seotud andmed – saajariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	M	Teatega seotud andmed – saatjariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	M	Teatega seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Teate liik	TM	M	Sõnumiandmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI, MAN)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	M	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	M	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	M	Laeva andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides E/W DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	M	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	M	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Aeg	TI	M	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Kirje lõpp	ER	M	Süsteemiandmed, mis märgivad teate lõppu

NAF vormingus on andmeedastuse struktuur järgmine:

kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ märgivad teate algust.

iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest,

ühekordne kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.