EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.10.2022

COM(2022) 541 final

2022/0345(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2022) 541 final} - {SWD(2022) 541 final} - {SWD(2022) 544 final}

SISUKORD

SELETUSKIRI    2

1.ETTEPANEKU TAUST2

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS5

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED6

4.MÕJU EELARVELE12

5.MUU TEAVE12

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•     Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1. Muud reostusallikad asulates. Direktiivis keskendutakse olmereovee kogumisele ja puhastamisele tsentraalsetes puhastites. Vähem tähelepanu pööratakse muudele reostusallikatele asulates (väiksemad linnad alla 2 000 ie, muud kui tsentraalsed reoveepuhastid, vihmavesi). Mõne saasteaine eemaldamisel kohaldatav piirnorm on alates 1991. aastast toimunud tehnilise arengu valguses aegunud ning tekkinud on uued saasteained, nagu mikroplast või mikrosaasteained, mis võivad olla keskkonnale või rahvatervisele ohtlikud juba väga väikese kontsentratsiooni juures.

2. Direktiivi kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppega 4 . Pärast direktiivi vastuvõtmist on tekkinud uued ühiskondlikud väljakutsed. Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud kõrgelennulised poliitikaeesmärgid, et võidelda kliimamuutustega, suurendada ELi majanduse ringluspõhisust ja vähendada keskkonnaseisundi halvenemist. Reoveesektoris tuleb teha lisajõupingutusi, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet (34,45 miljonit tonni CO2 aastas (umbes 0,86 % ELi koguheitest)), kahandada energiatarbimist (ligikaudu 0,8 % ELis tarbitavast energiast) ning suurendada ringluspõhisust, parandades reoveesetete käitlemist (eelkõige lämmastiku (N) ja fosfori (P), samuti võimalike väärtuslike orgaaniliste ainete kogumise kaudu) ning suurendades puhastatud vee ohutut taaskasutamist.

3. Ebapiisav ja ebaühtlane juhtimine. Hindamine ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringud näitasid, et käitlejate tulemuslikkus ja läbipaistvus on väga erinev. Lisaks rõhutatakse Euroopa Kontrollikoja aruandes, 5 et põhimõtet „saastaja maksab“ ei kohaldata piisavalt. Seire- ja aruandlusmeetodeid saaks täiustada eeskätt täiendava digiteerimisega. Samuti näitas hiljutine COVID-19 kriis, et reovesi on usaldusväärne allikas, kust saab kiiresti kasulikku teavet rahvatervise jaoks, kui tervise ja reoveekäitluse eest vastutavate pädevate asutuste tegevus on hästi koordineeritud.

•    Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel eeldatavasti väheneb veelgi asulates asuvatest allikatest pärit reostus. Seetõttu on direktiivi läbivaatamine otseselt seotud keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi 6 ja põhjaveedirektiivi 7 (veepoliitika raamdirektiivi 8 kaks tütardirektiivi) muutmisega, mille raames vaadatakse läbi neis direktiivides esitatud saasteainete loetelud, milles on kindlaks määratud saasteainete vastuvõetavad sisaldused pinna- ja põhjavees. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel on positiivne mõju merestrateegia raamdirektiivi 9 ja suplusvee direktiivi 10   läbivaatamisele . See on seotud ka tööstusheidete direktiivi 11   läbivaatamisega ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse 12 seonduva läbivaatamisega, kuna teatav tööstusheide kogutakse ühiskanalisatsioonivõrkudes. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamisel lisatavad meetmed, mille eesmärk on veelgi vähendada mikrosaasteaineid, eelkõige neid, mis tulenevad ravimite ja hügieenitarvete kasutamisest, aitavad kaasa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia ja ravimistrateegia 13 nõuetekohasele rakendamisele.

Ringmajanduse tegevuskavas 14 on selgelt osutatud sellele, et asulareovee sektor tuleb paremini lõimida ringmajandusega. See on eriti asjakohane reoveesetete direktiivi 15 puhul, millega reguleeritakse reoveesetete kasutamist põllumajanduses, ja see mõjutab mulla seisundit käsitlevat ettepanekut, millest anti teada ELi mullastrateegias 2030. aastaks.

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

See eesmärk on igati kooskõlas ELi kliimamääruses 18 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning jõupingutuste jagamise määrusega, 19 mille kohaselt peavad liikmesriigid vähendama heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites kasvuhoonegaaside heidet vastavalt riiklikele eesmärkidele. See on kooskõlas ka hiljutise energiatõhususe direktiivi 20 uuestisõnastamise ettepanekuga, mis sisaldab kõigile avaliku sektori asutustele kehtestatavat eesmärki vähendada energiatarbimist aastas 1,7 %, ning 2021. aasta ettepanekuga vaadata läbi taastuvenergia direktiiv 21 ja kavaga „REPowerEU“, milles on suurendatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 45 %ni. Algatus võib samuti aidata saavutada kava „RepowerEU“ eesmärki suurendada biometaani tootmist ELis 2030. aastaks 35 miljardi kuupmeetrini ning toetada komisjoni 2021. aasta ettepanekut COM(2021) 805 võtta vastu määrus metaaniheite vähendamiseks .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•    Õiguslik alus

Kehtiv asulareovee puhastamise direktiiv põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) 23 artikli 192 lõikel 1, kus on sätestatud, et „[l]iidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.“ Reovee käitlemise alaseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas nende oluliste sätetega ning silmas pidades ELi ja liikmesriikide jagatud pädevust. See tähendab, et EL võib õigusakte vastu võtta vaid juhul, kui ta järgib nõuetekohaselt vajalikkuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

•    Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi meetmed on endiselt olulised tagamaks, et kõik ELis elavad inimesed saavad kasu jõgede, järvede, põhjaveekogude ja merede vee kvaliteedi paranemisest. Kuna 60 % ELi veekogudest on piiriülesed, on vaja tagada kõikjal sama kiiresti samal tasemel kaitse, et vältida olukorda, kus edusammude puudumine mõnes riigis seab ohtu teiste liikmesriikide jõupingutused. Hindamine on näidanud, et asulareovee puhastamise direktiiv on olnud enamikus liikmesriikides ainulaadne vajalikku taristusse tehtavate investeeringute edendaja.

Hindamine kinnitas ka seda, et ELi meetmete abil on võimalik veelgi paremini tagada võrdsel tasemel keskkonna- ja inimeste tervise kaitse kõikides liikmesriikides. Viimase 30 aasta jooksul, mil on rakendatud asulareovee puhastamise direktiivi, on supluskohtade vee (seega ka turismi- ja puhkealade vee), joogivee tootmiseks kasutatava toorvee ja veekogude vee kvaliteet üldiselt säilinud ja mitmel juhul paranenud. Hiljutine COVID-19 pandeemia näitas liikmesriikide vastastikust sõltuvust seoses viiruse levimisega. Reovees esinevate patogeensete tegurite tõhusa, kiire ja ühtlustatud jälgimise tagamine võib kasu tuua kogu ELile. Ilma ühtlustamata ja terviklike ELi tasandi meetmeteta oleks uut tüüpi viiruste ja muude oluliste tervisenäitajate jälgimine reovees võimalik vaid mõnes üksikus, tõenäoliselt kõige edasijõudnumas liikmesriigis.

Kõigile ELi elanikele tuleks tagada parem juurdepääs sanitaarvõimalustele. Samuti tuleks tagada kõigile võrdne juurdepääs olulisele teabele (reoveekäitlejate majanduslike näitajate ja keskkonnatoime kohta). Kõik liikmesriigid seisavad silmitsi kliimamuutuste tagajärgedega, eelkõige mõjuga oma veerežiimile. Sademete sagedus ja hulk on muutunud, mis lisaks üleujutustele suurendab puhastamata vihmaveest (reovee ülevool ja asula äravooluvesi) tuleneva reostuse ohtu. Samamoodi esineb uusi probleemseid saasteaineid (nagu mikrosaasteained või mikroplast) kõigis liikmesriikides ning kõigis liikmesriikides mõjutab vee kvaliteeti heide muudest asulates asuvatest allikatest. Samuti on kindlakstehtud probleemide põhjused liikmesriikides väga sarnased.

Veel näitas hindamine, et ELi standardid aitasid olulisel määral kaasa üleilmselt konkurentsivõimelise ELi veesektori väljakujunemisele. Pärast direktiivi vastuvõtmist on loodud mitu ettevõtet, kes on saavutanud reovee puhastamise sektoris ülemaailmse juhtpositsiooni ja ekspordivad oma teenuseid üle kogu maailma. ELi standardite täiendav ajakohastamine, näiteks uute mikrosaasteaineid või energiakasutust käsitlevate nõuete kehtestamine, soodustab innovatsiooni ja suurendab lõppkokkuvõttes mastaabisäästu.

•    Proportsionaalsus

Eelistatud poliitikavariant hõlmab proportsionaalset paketti meetmeid, mis on kõigist võimalikest meetmetest kõige kulutõhusamad (lisateavet leiab mõjuhinnangu punktist 7.1). Suurt tähelepanu pöörati optimaalse lahenduse leidmisele, pidades silmas järgmist:

·kulude ja tulude analüüs (või kulutõhususe analüüs mikrosaasteainete puhul, kuna puudus usaldusväärne meetod rahalise kasu mõõtmiseks): rahaline kasu on järjekindlalt suurem kui kulud eelistatud variandi iga meetme puhul kõikides liikmesriikides;

·halduskoormuse kahanemine ja täitmise tagatavus: kui keskendas vaid piiratud arvule puhastitele või tiheasustusaladele, on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi sellistes valdkondades nagu reostuse, energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning hoida ühtlasi halduskoormus proportsionaalsel tasemel ja tagada nõuete täitmise hea taseme;

·riskipõhise lähenemisviisi rakendamine enamiku kavandatud meetmete puhul, mis aitab tagada investeeringute tegemise seal, kus neid vaja on.

Kui optimaalne lahendus tuleb leida kohalikul tasandil, on riiklikele või kohalikele ametiasutustele jäetud paindlikkus. Seda on näiteks vaja, et saavutada energianeutraalsuse eesmärk või vähendada vihmaveest tulenevat reostust lõimitud veemajanduskavade alusel.

•    Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•    Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Sidususe hindamine näitas, et direktiiv on üldiselt sisemiselt sidus. Direktiiv toimib koostoimes muude ELi õigusaktidega ning aitab suurel määral kaasa veepoliitika raamdirektiivi, suplusvee direktiivi ja joogiveedirektiivi 24 eesmärkide saavutamisele. Asulareovee puhastamise direktiiviga hõlmatud tegevus kattub vähesel määral tegevusega, mis on reguleeritud tööstusheidete direktiiviga. Üldiselt ei esine probleeme ka direktiivi ja uuemate ELi poliitikameetmete sidususe osas, kuigi direktiivi ning kliima- ja energiapoliitika vahelist kooskõla saaks mõnevõrra parandada.

Asjakohasuse ja tulemuslikkuse analüüs näitas vajadust jätkata sekkumist, muu hulgas seetõttu, et sobimatult puhastatud või puhastamata asulareovesi on endiselt üks peamisi põhjuseid, miks ELi veekogud ei saavuta vähemalt veepoliitika raamdirektiivi kohast head seisundit. Peale selle peavad teadusringkonnad, poliitikakujundajad ja üldsus üha olulisemaks probleemiks aina lisanduvaid tõendeid uute probleemsete saasteainete, sealhulgas mikrosaasteainete (nagu ravimid ja mikroplast) esinemise kohta veekogudes.

Mis puudutab ringmajanduse pakutavaid võimalusi, siis on asulareovee puhastamise direktiivis mõned üksikud sätted reovee ja reoveesetete taaskasutamise või väärtuslike komponentide kogumise kohta. Nende täitmist ei ole kunagi rangelt tagatud, osaliselt seepärast, et puuduvad tugevad ja ühtlustatud ELi tasandi standardid ning esineb võimalik oht inimeste tervisele.

ELi lisaväärtuse hindamisel, kus muu hulgas vaadeldi, kas direktiiv on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, selgus, et suur hulk sidusrühmi peab asulareovee puhastamise direktiivi endiselt vajalikuks ning et direktiivi kehtetuks tunnistamisel oleks kahjulik mõju. Direktiiv aitab kaitsta umbes 60 % ELi piiriülestest vesikondadest reovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest. Lõpetuseks tehti hindamise käigus kindlaks mitmesugused võimalused, kuidas direktiivi lihtsustada ja kasutada paremini ära digiteerimist, ning neid võimalusi võeti arvesse direktiivi läbivaatamisel.

Pärast õiguskontrollikomitee soovitusi (17. juuli 2019. aasta arvamus) hindamisaruannet täiustati, eelkõige selliste aspektide osas nagu peamised põhjused, miks mõnes liikmesriigis on raskusi nõuete täitmisel, ELi veekogude vee kvaliteeti mõjutav laiem kontekst ja uute saasteainetega tegelemise tähtsus. Tugevdati järeldusi ja esitati üksikasjalikumat teavet olukorra kohta igas liikmesriigis.

•    Konsulteerimine sidusrühmadega

REFITi kohase hindamise ja seejärel mõju hindamise raames toimus põhjalik konsulteerimine, mis hõlmas mitut eri konsultatsiooni, nagu on ette nähtud konsultatsioonistrateegias. Sidusrühmadega konsulteerimise meetoditeks valiti poolstruktureeritud intervjuud, interaktiivsed seminarid, ulatuslik veebipõhine avalik konsultatsioon, et jõuda eri teemadel suure hulga sidusrühmadeni, ning samuti faktilist teavet ja modelleerimise eeldusi käsitlev kirjalik konsultatsioon. Korraldati ka sidusrühmade lõppkonverents, et saada arvamusi komisjoni kavandatud erinevate poliitikavariantide kohta.

Veebipõhine avalik konsultatsioon kestis 12 nädalat: 2021. aasta 28. aprillist 21. juulini. Kokku saadi 285 vastust ja 57 seisukohavõttu. Konsultatsiooni raames koguti vastajatelt arvamusi reoveest põhjustatud reostusega seotud probleemide kohta ja selle kohta, kuidas neid probleeme kõige paremini lahendada. Osalejatel paluti hinnata väiteid või kavandatud meetmeid skaalal ühest (kõige vähem nõus / kõige vähem tulemuslik) viieni (kõige rohkem nõus / kõige tulemuslikum).

Mitmel juhul konsulteeriti liikmesriikidega. Spetsiaalne kohtumine liikmesriikide ekspertidega aitas protsessi alguses kindlaks teha parimad tavad ja võimalikud variandid. Sellele lisandus 2020. aastal eraldi konsulteerimine iga liikmesriigiga, et koostada usaldusväärne lähtestsenaarium (vt allpool). Peale selle toimus 2021. aastal neli veebipõhist temaatilist seminari, kus tähelepanu keskmes oli i) seire ja aruandlus, ii) reovesi ja reoveesetted, iii) kulud ja tulud ning iv) lõimitud veeseire. 26. oktoobril 2021 korraldati sidusrühmade virtuaalne lõppkonverents, et tutvustada peamisi variante ja mõju hindamise esimesi tulemusi (312 osalejat 226 organisatsioonist 27 liikmesriigis).

Teadusuuringute Ühiskeskuse välja töötatud mudelid. Teadusuuringute Ühiskeskus on aastate jooksul välja töötanud ELi vee kvaliteedi ja kvantiteedi mudelid. Neid mudeleid kohandati REFITi kohase hindamise ja mõju hindamisega seotud poliitikaküsimustele.

Konsulteerimine ekspertidega. Teadusuuringute Ühiskeskuse ja keskkonna peadirektoraadi ühisel eestvõtmisel konsulteeriti konkreetsetes poliitikaküsimustes (asjakohased individuaalsed süsteemid, antimikroobikumiresistentsus, ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool ja asula äravooluvesi, toitained, mikroplast ja kasvuhoonegaaside heide) väikese eksperdirühmaga. Iga küsimuse kohta koostati aruanne, mida kasutati otse mõju hindamisel või Teadusuuringute Ühiskeskuse mudeli täiustamiseks. Kõik aruanded peaks avaldatama lähikuudel.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) pakutav tugi. Keskkonna peadirektoraat tegi koostööd OECDga, et töötada mõju hindamise jaoks välja tulu mõõtmise metoodika. OECD esitas ka mitu aruannet, mis toetasid õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimunud hindamist. Peale selle esitas OECD läbipaistvuse ja juhtimisega seotud küsimuste analüüsi.

Põhjalik konsulteerimine liikmesriikidega. 2020. aastal konsulteeriti eraldi iga liikmesriigiga, et töötada välja usaldusväärne lähtestsenaarium ja koguda tõendeid parimate tavade kohta. Iga riigi kohta koostati toimik, kus esitati hüpoteesid, mida Teadusuuringute Ühiskeskus kavatses kasutada modelleerimisel. Kõik liikmesriigid andsid selle konsultatsiooni raames sihtotstarbelist teavet.

Sõlmiti kaks lepingut kahe väliskonsultandiga: üks selleks, et toetada üldist mõju hindamist, ja teine selleks, et toetada mikrosaasteainete puhul laiendatud tootjavastutuse süsteemi kohaldamise teostatavuse uurimist.

Konsultatsioon näitas, et mõnel juhul – näiteks muude kui tsentraalsete reoveepuhastite (asjakohased individuaalsed süsteemid), läbipaistvuse või tervisenäitajate seire jaoks – on variante vähe. Muude probleemide käsitlemiseks (tugevad vihmasajud, energiakasutus) jäeti kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega piisav paindlikkus, et võimaldada töötada kõige kulutõhusamad lahendused välja kohalikul tasandil.

Variantide mõju hindamisel kasutati mudelit, mille oli loonud Teadusuuringute Ühiskeskus ja mida oli juba kasutatud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimunud hindamise jaoks. Võrdluseks koostati lähtestsenaarium (mis tugines eeldusele, et kehtiva direktiivi nõudeid järgitakse täielikult, ja hõlmas täiendavaid tähtaegu mõnele liikmesriigile) ja maksimaalne teostatav stsenaarium.

Iga probleemi puhul lähtuti eelistatud variandi valimisel mitmest kriteeriumist: tasuvus, kulutõhusus, panus Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse ja veereostuse vähenemisse, täitmise tagatavus ja halduskoormuse kahanemine. Eelistatud variant hõlmab proportsionaalset paketti meetmeid, mis on kõigist võimalikest meetmetest kõige kulutõhusamad.

Aastaks 2040 viiakse järk-järgult ellu järgmised peamised meetmed.

Direktiivi kohaldamisala laiendatakse, et hõlmata tiheasustusalad, mille reostuskoormus on üle 1 000 ie.

Muude kui tsentraalsete reoveepuhastite (asjakohaste individuaalsete süsteemide) jaoks töötatakse välja uued standardid ning liikmesriikidelt nõutakse nende puhastite tõhusa kontrolli sisseseadmist.

Vihmaveest põhjustatud reostuse vähendamiseks peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama lõimitud veemajanduskava kõigil suurtel tiheasustusalade ja tiheasustusaladel, millel reostuskoormus on üle 10 000 ie, kui esineb oht keskkonnale. Esikohale seatakse ennetusmeetmed, sealhulgas roheline taristu, ning olemasolevate kogumis-, säilitus- ja puhastussüsteemide optimeerimine, kasutades paremini selgelt määratletud standarditel ja kirjeldustel põhinevat digiteerimist.

Vähendatakse veelgi toitainete keskkonda sattumist, kehtestades lämmastiku ja fosfori eemaldamisel kohaldatavad rangemad piirnormid. Neid uusi norme kohaldatakse järjepidevalt kõigi suuremate puhastite suhtes, mis töötlevad üle 100 000 ie reostuskoormust, aga ka kõigis puhastusjaamades, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust ja asuvad aladel, kus on endiselt probleemiks eutrofeerumine.

Kehtestatakse uued piirnormid selliste mikrosaasteainete jaoks, mille eemaldamiseks on vajalik täiendav puhastamine. Neid kohaldatakse kõigepealt kõigi suurte puhastite suhtes ja seejärel puhastite, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust, kui selgete ja lihtsate kriteeriumide alusel on olemas oht keskkonnale või rahvatervisele.

Kehtestatakse tootjavastutuse süsteem, mis hõlmab ravimeid ja hügieenitarbeid (kaks peamist kahjulike mikrosaasteainete allikat), et katta mikrosaasteainete puhul tekkivad täiendava puhastamise kulud ja innustada tooma ELi turule vähem kahjulikke tooteid 26 .

Liikmesriigid peavad paremini kontrollima ja jälgima tekkekohas reostust, mida põhjustavad muud kui olmereostuse allikad. Selle eesmärk on suurendada võimalusi taaskasutada reoveesetteid ja puhastatud vett ning vähendada ohtu, et ained, mida ei ole võimalik eemaldada, satuvad keskkonda ja et puhastid ei toimi korralikult.

Kõigi reoveepuhastite jaoks, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust, kehtestatakse 2040. aastaks riigi tasandil energianeutraalsuse eesmärk, kooskõlas parimate tavadega, mis on mõnes liikmesriigis juba kindlaks määratud. See tähendab seda, et sektoris kasutatava energia kogus peab olema tasakaalus sektoris toodetava taastuvenergia kogusega. Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse kõigi puhastite puhul, mis töötlevad üle 10 000 ie reostuskoormust, energiaauditeid 27 .

Selleks et parandada sektori juhtimist, peavad reoveekäitlejad muutma läbipaistvaks peamised tulemusnäitajad ja tegema nende näitajate seiret.

Juurdepääsu sanitaarvõimalustele parandatakse viisil, mis on igati kooskõlas hiljuti vastu võetud läbivaadatud joogiveedirektiiviga, millega parandatakse juurdepääsu veevarustusele.

Täiustatakse seiret ja aruandlust, et paremini kasutada võimalusi, mida pakub digiteerimine. 

Liikmesriigid peavad korraldama oma tervishoiu ja reovee valdkonna pädevate asutuste vahelise koostöö, et tagada peamiste rahvatervise näitajate (nagu mõne viiruse (nt SARS-CoV-2) esinemine reovees) pidev jälgimine.

Eesmärkide saavutamise tähtajaks valiti 2040. aasta, et anda liikmesriikidele piisavalt aega vajalike investeeringute tegemiseks. Nähakse ette ka vahe-eesmärgid, et tagada direktiivi järkjärguline rakendamine ja abinõude tarvitusele võtmine varajases etapis, kui mõnes liikmesriigis peaks tekkima viivitusi.

2040. aastaks – ajaks, mil kõik meetmed peaksid olema kasutusele võetud – on eelistatud variandi peamine mõju kokkuvõtlikult järgmine.

·Veereostus väheneb võrreldes lähtestsenaariumiga, kahanedes biokeemilise hapnikutarbe osas 4,8 miljonit ie (105,014 tonni), lämmastiku osas 56,4 miljonit ie (229,999 tonni), fosfori osas 49,6 miljonit ie (29,678 tonni), mürgiste mikrosaasteainete osas 77,4 miljonit ie ja E. Coli osas 24,8 miljonit ie. Mikroplasti heide väheneb 9 %, peamiselt tänu vihmavee paremale käitlemisele.

·Energianeutraalsuse saavutamiseks kavandatud meetmete ja lämmastiku täiendava eemaldamise tulemusel kahaneb kasvuhoonegaaside heide 4,86 miljonit tonni (37,32 % sektori välditavast heitest), mis on kooskõlas ELi kliimamääruse ja kliimapaketi „Eesmärk 55“ eesmärkidega.

·Alates 2040. aastast ulatuvad kogukulud 3,848 miljardi euroni aastas, mida on vähem kui eeldatav rahaline kasu (2040. aastaks 6,643 miljardit eurot aastas). Need hinnangud kehtivad nii ELi kui ka iga liikmesriigi tasandil. Lisakulude katmiseks kasutatakse eeldatavasti veetariife (51 %), riigieelarvet (22 %) ja uut tootjavastutuse süsteemi (27 %), mida rakendatakse mikrosaasteainete puhul.

Mis puudutab mõjutatud isikuid, siis mitmesuguste reoveevoogude kogumise, puhastamise, seire ja nõuetekohase ärajuhtimise eest vastutavad reoveekäitlejad. Asulareovee puhastamise direktiivi muutmine avaldab neile otsest mõju. Vaja on lisainvesteeringuid, eelkõige et paremini eemaldada toitained, ent samuti mikrosaasteainete eemaldamiseks. Investeeringuid on vaja ka selleks, et saavutada energianeutraalsus, isegi kui sellised investeeringud toovad tulu vaid (kesk)pikas perspektiivis.

•    Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•    Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Finantsselgitus, mis käsitleb mõju eelarvele ning käesoleva ettepaneku jaoks vajalikke inim- ja haldusressursse, on esitatud nullsaaste paketi finantsselgituses, mis esitatakse seoses ettepanekuga vaadata läbi pinna- ja põhjavett kahjustavate saasteainete loetelud.

5.MUU TEAVE

•    Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Eelistatud poliitikavariandi põhimeetmete rakendamise kava on esitatud kokkuvõtlikult allpool tabelis 2. 2025. aastaks seatakse sisse täiendav seire, mis hõlmab muud kui olmereostust, tervisega seotud parameetreid, reoveekäitlejate peamisi tulemusnäitajaid ja meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks. Luuakse riiklikud ja ELi andmebaasid, mis sisaldavad kõiki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalikke elemente, ning tehakse kindlaks haavatavad ja tõrjutud inimesed koos meetmetega, millega parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele.

Liikmesriikide aruannetest saab erinevaid näitajaid edusammude mõõtmiseks:

·nõuete täitmise määr ja kaugus püstitatud eesmärgist liikmesriigi ja reovee puhastamise tasandi kohta, mis annavad suurepärase ülevaate direktiivi rakendamisest;

·nende puhastite arv, kus reovett puhastatakse täiendavalt N/P ja mikrosaasteainete eemaldamiseks, ning seonduv N/P heite ja toksilise reostuse vähenemine liikmesriigi ja ELi tasandil;

·liikmesriigi energiakasutus ja seonduv kasvuhoonegaaside heide;

·reovee ülevoolu ja asula äravooluvett käsitlevate lõimitud veemajanduskavadega hõlmatud tiheasustusalade arv ning nende kavade kooskõla ELi eesmärgiga;

·meetmed, mille liikmesriik on võtnud selleks, et parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele ja paremini kontrollida asjakohaseid individuaalseid süsteeme, ning kokkuvõte liikmesriigis jälgitavatest peamistest tervisenäitajatest.

Konkreetselt asulareovee puhastamise direktiivi mõju hindamiseks kasutatakse ka muid andmeid. Nende hulka kuuluvad eelkõige andmed, mis on saadud veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiivi alusel suublate (jõed, järved ja mered) vee kvaliteedi kohta. Lisateavet võimalike näitajate kohta, millest tuleb nõuete täitmise hindamiseks ja direktiivi edukuse mõõtmiseks aru anda, leiab mõjuhinnangu 10. lisast.

	2025	2030	2035	2040
Reovee ülevool ja asula äravooluvesi (vihmavesi)	Seire on korraldatud	Lõimitud kavad üle 100 000 ie tiheasustusalade jaoks + ohus olevad alad on kindlaks tehtud	Lõimitud kavad ohus olevate 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks	Soovituslik ELi eesmärk kõigi üle 10 000 ie tiheasustusalade jaoks
Asjakohased individuaalsed süsteemid	Korrapärane kontroll kõigis liikmesriikides + aruandlus liikmesriikide puhul, kus on palju asjakohaseid individuaalseid süsteeme	ELi standardid asjakohaste individuaalsete süsteemide jaoks
Väikesed tiheasustusalad	Uus künnis: 1 000 ie	Kõik üle 1 000 ie tiheasustusalad vastavad nõuetele
Lämmastik ja fosfor	Ohus olevate alade (10 000 – 100 000 ie tiheasutustusalad) kindlaksmääramine	N/P eemaldamise vahe-eesmärk üle 100 000 ie puhastites + uued standardid	N/P eemaldamine kõigis üle 100 000 ie puhastites + vahe-eesmärk ohus olevate alade jaoks	N/P eemaldamine kõigil ohus olevatel aladel (10 000 – 100 000 ie)
Mikrosaasteained	Laiendatud tootjavastutuse süsteemide sisseseadmine	Ohus olevad alad (10 000 – 100 000 ie) on kindlaks tehtud + vahe-eesmärk üle 100 000 ie puhastite jaoks	Täiendav puhastamine kõigis üle 100 000 ie puhastites + vahe-eesmärgid ohus olevate alade jaoks	Täiendav puhastamine kõigi ohus olevate alade puhastites
Energia	Energiaauditid üle 100 000 ie puhastites	Energiaauditid kõigis üle 10 000 ie puhastites + vahe-eesmärk	Energianeutraalsuse vahe-eesmärk	Energianeutraalsus ja seonduv kasvuhoonegaaside vähenemine on saavutatud

Tabel 2. Eelistatud poliitikavariandi põhimeetmete rakendamise kava

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Direktiivi eesmärke laiendati, et need hõlmaksid lisaks keskkonnakaitsele, inimeste tervise kaitsele, kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, sektori juhtimise ja läbipaistvuse parandamisele paremat juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning, pärast hiljutist koroonaviiruse kriisi, rahvatervisega seotud parameetrite regulaarset seiret asulareovees.

Artikkel 2. Mõisted

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tehtud hindamisest lähtudes on olemasolevaid mõisteid veidi selgitatud. Lisatud on mitu mõistet, mis on seotud direktiivi kohaste uute kohustustega; sellised mõisted on näiteks „asula äravooluvesi“, „reovee ülevool“, „ühis- ja lahkvoolne kanalisatsioon“, „kolmanda ja neljanda astme puhastus“, „mikrosaasteaine“, „sanitaarvõimalused“, „antimikroobikumiresistentsus“ jms.

Artikkel 3. Kogumissüsteemid

Kohustust rajada asulareovee kogumissüsteem laiendatakse kõigile tiheasustusaladele, kus reostuskoormus on vähemalt 1 000 inimekvivalenti (ie). Kehtestatakse uus kohustus tagada, et kui kogumissüsteem on olemas, oleksid majapidamised nendega ühendatud.

Artikkel 4. Individuaalne või muu asjakohane süsteem (uus)

See artikkel on uus ja asendab osaliselt endist artiklit 3. Individuaalse või muu asjakohase kogumissüsteemi kasutusvõimalus on alles jäetud, kuid seda piiratakse erandjuhtudele. Sellega seoses on kehtestatud uued kohustused:

individuaalne või muu asjakohane süsteem peab olema nõuetekohaselt projekteeritud, heakskiidetud ja kontrollitud;

kui tiheasustusalal, kus reostuskoormus on vähemalt 2 000 ie, kogutakse nendega üle 2 % puhastatava vee aruandekohasest kogusest, tuleb nende kasutamise kohta esitada üksikasjalikud põhjendused.

Artikkel 5. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad (uus)

See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse kohustus koostada kohalikud asulareovee käitlemise lõimitud kavad, et vähendada vihmaveega (asula äravooluvesi ja reovee ülevool) kaasnevat reostust. Nende kavade soovituslik sisu ja soovituslikud eesmärgid, mida kohandatakse vastavalt kohalikele tingimustele, põhinevad kehtivatel parimatel tavadel ning neid käsitletakse üksikasjalikult V lisas. Kavad tuleb koostada kõigi tiheasustusalade jaoks, kus reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, ja kõigi niisuguste tiheasustusalade jaoks, kus reostuskoormus on 10 000 – 100 000 ie ja kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele.

Artikkel 6. Teise astme puhastus (endine artikkel 4)

Kohustust rakendada asulareovee teise astme puhastust enne selle keskkonda laskmist laiendatakse kõigile tiheasustusaladele reostuskoormusega vähemalt 1 000 ie (võrdluseks on see number praegu kehtivas direktiivis vähemalt 2 000 ie).

Artikkel 7. Kolmanda astme puhastus (endine artikkel 5)

Selle artikli peamisi eesmärke on muudetud, nii et kolmanda astme puhastus on nüüd kohustuslik kõigis suuremates rajatistes, kus puhastatakse vähemalt 100 000 ie-le vastavat veekogust. Kolmanda astme puhastuse peab enne ärajuhtimist läbima ka sellise tiheasustusala reovesi, kus reostuskoormus on 10 000 – 100 000 ie ja mis asub alal, mille puhul liikmesriik on kindlaks teinud, et see on eutrofeerumise suhtes tundlik.

Liikmesriigid peavad kindlaks tegema oma territooriumil paiknevad eutrofeerumise suhtes tundlikud alad ja ajakohastama nende tundlike alade loetelu, mis on koostatud endise artikli 5 kohaselt. Muud selle artikli kohased kohustused on alles jäetud ja neid on ajakohastatud.

Artikkel 8. Neljanda astme puhastus (uus)

See artikkel on uus ja sellega on kehtestatud kohustus rakendada asulareovee suhtes täiendavat puhastust, et kõrvaldada võimalikult suur hulk mitmesuguseid mikrosaasteaineid. Seda puhastust peavad hiljemalt 31. detsembril 2035 hakkama tegema kõik asulareoveepuhastid, kus puhastatakse vee kogust, mis vastab vähemalt 100 000 ie-le. 31. detsembriks 2040 kohaldatakse seda nõuet kõigi tiheasustusalade suhtes, kus reostuskoormus on 10 000 – 100 000 ie ja mis asuvad aladel, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või akumuleerumine kujutab endast riski inimeste tervisele või keskkonnale. Liikmesriigid peavad oma territooriumil need alad kindlaks tegema kooskõlas selles artiklis täpsustatud kriteeriumidega.

Artikkel 9. Laiendatud tootjavastutus (uus)

See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse tootjale (sealhulgas importijale) kohustus kanda osa direktiivi artikliga 8 ette nähtud neljanda astme puhastuse kuludest juhul, kui ta laseb liikmesriigi turule tooteid, mis oma olelusringi lõppedes põhjustavad asulareovee saastumist mikrosaasteainetega. Selle rahalise panuse suurus määratakse turule lastavate toodete koguse ja toksilisuse järgi.

Artikkel 10. Miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele (uus)

Selles artiklis sätestatakse artikli 9 lõikes 5 nõutavad miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele.

Artikkel 11. Asulareoveepuhastite energianeutraalsus (uus)

See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse kohustus saavutada riigi tasandil energianeutraalsus kõigis reoveepuhastites, mille koormus on üle 10 000 ie. 31. detsembriks 2040 peavad liikmesriigid tagama, et kõigi asulareoveepuhastite aastane toodetav taastuvenergia kokku oleks riigi tasandil võrdne kõigi selliste asulareoveepuhastite aastase kasutatava energiakogusega. Selleks et seda eesmärki oleks lihtsam saavutada, tehakse regulaarselt asulareoveepuhastite energiaauditeid, milles keskendutakse eelkõige sellele, et leida biogaasi tootmise võimalusi ja neid kasutada, vähendades ühtlasi metaaniheidet.

Artikkel 12. Piiriülene koostöö (endine artikkel 9)

Seda artiklit on pisut muudetud: lisatud on uus lõige 2, mille kohaselt on nõutav kutsuda komisjon vajaduse korral toetama liikmesriikidevahelisi arutelusid. Lõiget 1 on muudetud ja, lähtudes hiljutisest juhtumist Oderi jõel, on sinna lisatud kohustus juhureostusest otsekohe teatada.

Artikkel 13. Kohalikud ilmastikutingimused (endine artikkel 10)

Seda artiklit on ajakohastatud ainult seoses artiklite uue numeratsiooniga.

Artikkel 14. Mitteolmereovee ärajuhtimine (endine artikkel 11)

Seda artiklit on muudetud eesmärgiga tagada, et enne, kui pädev asutus väljastab loa mitteolmereovee ärajuhtimiseks asulareovee kogumissüsteemi, konsulteerib ta nende asulareoveepuhastite käitajatega, mida selline ärajuhtimine mõjutab. Peale selle tuleb tagada mitteolmereoveest pärit reostuse regulaarne seire puhastite sisse- ja väljalaske juures, et võetaks asjakohaseid meetmeid võimaliku reostuse allika(te) kindlakstegemiseks ja probleemi kõrvaldamiseks. Need meetmed hõlmavad vajaduse korral väljastatud loa tagasivõtmist.

Artikkel 15. Vee taaskasutus ja asulareovee ärajuhtimine (endine artikkel 12)

Lõiget 1 on muudetud: liikmesriigid peavad süsteemselt edendama kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust.

Lõikes 3 on kohustust kehtestada asulareoveepuhastitest ärajuhtimise luba laiendatud nii, et see hõlmab nüüd kõiki tiheasustusalasid, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 ie.

Artikkel 16. Biolagundatava mitteolmereovee ärajuhtimine (endine artikkel 13)

Lõiget 1 on ajakohastatud (uus numeratsioon). Lõiget 2 on muudetud eesmärgiga tagada, et riigi tasandil kehtestatud nõuded sellise ärajuhtimise kohta on vähemalt samaväärsed direktiivi I lisa B osas esitatud nõuetega.

Artikkel 17. Asulareovee seire (uus)

See artikkel on uus ja sellega kehtestatakse asulareovee riiklik seiresüsteem, et teha asjakohaste rahvatervisega seotud parameetrite seiret asulareovees. Sellega seoses peavad liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 looma rahvatervise ja asulareoveepuhastuse eest vastutavate ametiasutuste vahelise koordineeriva struktuuri. See struktuur otsustab, milliste parameetrite seiret millise sagedusega ja millise meetodiga tehakse.

Peale selle toimub vähemalt 70 % riigi elanikkonnalt pärit asulareovee seire, kuni pädevad tervisekaitseasutused kinnitavad, et SARS-CoV-2 pandeemia elanikkonda ei ohusta.

Kõigil sellistel tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, peavad liikmesriigid regulaarselt tegema antimikroobikumiresistentsuse seiret asulareoveepuhastite väljalasete juures.

Artikkel 18. Riskihindamine ja -juhtimine (uus)

See artikkel on uus. Liikmesriikidel on kohustus hinnata asulareovee ärajuhtimisega kaasnevaid riske keskkonnale ja inimeste tervisele ning vajaduse korral võtta nende riskide vähendamiseks täiendavaid meetmeid lisaks selle direktiivi kohastele miinimumnõuetele. Need meetmed peaksid asjakohasel juhul hõlmama reovee kogumist ja puhastamist tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on alla 1 000 ie, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamist tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on alla 10 000 ie, ning lisameetmeid sademevee põhjustatud reostuse vähendamiseks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on alla 10 000 ie.

Artikkel 19. Juurdepääs sanitaarvõimalustele (uus)

See artikkel on uus. Liikmesriikidelt nõutakse sanitaarvõimalustele juurdepääsu parandamist ja säilitamist, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade jaoks.

31. detsembriks 2027 peavad liikmesriigid tegema kindlaks, millistesse kategooriatesse kuuluvatel inimestel puudub juurdepääs sanitaarvõimalustele või on see piiratud, hindama võimalusi selliste inimeste jaoks sanitaarrajatistele juurdepääsu parandada ning julgustama tasuta ohutult juurdepääsetavate sanitaarrajatiste rajamist avalikus ruumis kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie.

Artikkel 20. Reoveesetted (endine artikkel 14)

Seda artiklit on ajakohastatud: reoveesetteid töödeldakse, võetakse ringlusse või taaskasutusse, kui see on asjakohane jäätmete raamdirektiivis 28 määratletud jäätmehierarhia kohaselt ja vastab reoveesetete direktiivi 29 nõuetele, ning kõrvaldatakse jäätmete raamdirektiivis esitatud nõuete kohaselt. Selleks et kriitilise tähtsusega materjalide, nt fosfori taaskasutusmäära märkimisväärselt suurendada, antakse komisjonile volitus fikseerida minimaalsed taaskasutusmäärad.

Artikkel 21. Seire (endine artikkel 15)

Kehtestatud on uued kohustused: nüüd peavad liikmesriigid tegema asulareoveepuhastite väljalasetes asula äravooluvee ja reovee ülevooluga seotud reostuse ning selle direktiivis reguleerimisalasse kuuluvate saasteainete kontsentratsioonide ja nendega seotud reostuskoormuse seiret, samuti mikroplastide esinemise seiret (ka reoveesettes). Peale selle tuleb kooskõlas artikliga 13 regulaarselt teha teatavate mitteolmereoveest pärit saasteainete seiret reoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.

Artikkel 22. Teave rakendamise järelevalve kohta (endine artikkel 16)

See artikkel on uus. Aruandlust käsitlevaid sätteid on lihtsustatud ja need on asendatud uue süsteemiga, mis ei seisne tegelikus aruannete esitamises, vaid niisuguse riikliku andmestu regulaarses ajakohastamises, mille Euroopa Keskkonnaametil ja komisjonil on juurdepääs. Sellega tagatakse, et süsteemi on tõhustatud, sest puudub pikk viiteaeg aruandes esitatud andmete saamise kuupäeva ja tegeliku aruande esitamise kuupäeva vahel.

Artikliga nõutakse, et liikmesriigid loovad andmestud, kuhu kogutakse selle direktiivi alusel asulareoveega seotud asjakohased andmed. Selleks saab näiteks jälgida selle direktiivi lisades loetletud parameetrite, antimikroobikumiresistentsuse, asjakohaste terviseparameetrite jne seireandmeid, kuid ka näiteks meetmeid, mis on võetud sanitaarvõimalustele juurdepääsu tagamiseks vms.

Nende andmestute ülesehitus peab vastama uuesti sõnastatud joogiveedirektiivi 30 artikli 18 kohaselt koostatud andmestute omale. Samuti on ette nähtud pakutav toetus Euroopa Keskkonnaametilt.

Artikkel 23. Riiklik rakenduskava (endine artikkel 17)

Seda artiklit on muudetud. Alles on jäetud kohustus koostada selle direktiivi riiklik rakenduskava ning ette nähtud selle rakenduskava minimaalne sisu. Need kavad peavad sisaldama vähemalt järgmist: i) direktiivi rakendamise taseme hindamine seoses mitmesuguste direktiivist tulenevate kohustustega, ii) selliseks rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine, iii) hinnang investeeringute kohta, mida on vaja, et uuendada olemasolevaid asulareoveepuhastite taristuid, ja iv) võimalike rahastusallikate kindlakstegemine.

Liikmesriikidelt nõutakse, et nad ajakohastaksid oma riiklikke rakenduskavasid ja esitaksid need komisjonile vähemalt iga viie aasta möödudes, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad selle direktiivi artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõudeid.

Artikkel 24. Üldsuse teavitamine (uus)

See artikkel on uus. Liikmesriigid peavad tagama, et internetis on kättesaadav piisav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta. Samuti peab kõigile kogumissüsteemiga ühendatud isikutele olema vähemalt kord aastas kõige sobivamal kujul (nt arvetel) kättesaadavaks tehtud peamine teave, näiteks asulareoveepuhastite taristute käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tase, kogutud ja puhastatud asulareovee aastane kogus majapidamise kohta jms.

Artikkel 25. Õiguskaitse kättesaadavus (uus)

See uus artikkel on kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47 ning sellega rakendatakse Århusi konventsiooni seoses õiguskaitse kättesaadavusega. Üldsusel ja vabaühendustel peab olema võimalus õiguslikult kontrollida selle direktiivi alusel liikmesriigis vastu võetud otsuseid.

Artikkel 26. Hüvitamine (uus)

Lisatud on uus artikkel hüvitamise kohta, mille eesmärk on tagada, et kui on tekkinud tervisekahju täielikult või osaliselt selle tulemusel, et rikuti käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklikke meetmeid, on asjaomasel üldsusel võimalik nõuda ja saada asjaomastelt pädevatelt asutustelt, ja kui neid on võimalik kindlaks teha, siis rikkumise eest vastutavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt selle kahju eest hüvitist.

Artikkel 27. Delegeeritud volituste rakendamine (uus)

See on uus standardartikkel, mis käsitleb delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.

Artikkel 28. Komiteemenetlus (endine artikkel 18)

See on uus standardartikkel, mis käsitleb rakendusaktide vastuvõtmist.

Artikkel 29. Karistused (uus)

See artikkel on uus ja selles täpsustatakse karistuste minimaalset sisu, et need oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ilma et see piiraks direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) 31 kohaldamist.

Artikkel 30. Hindamine(uus)

See artikkel on uus ja selles esitatakse direktiivi edaspidise hindamise raamistik (nagu on ette nähtud komisjoni parema õigusloome suunistes). Esimene hindamine on kavandatud mitte varasemaks kui kümme aastat pärast selle direktiivi ülevõtmise perioodi lõppu.

Artikkel 31. Läbivaatamine (uus)

Kõige rohkem iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 32. Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted (uus)

See artikkel on uus ja selles on sätestatud, et arvesse võetakse Mayotte’i eriomast olukorda ning kuni artiklis 7 sätestatud uute nõuete kohaldamiseni jätkatakse samal tasemel keskkonnakaitsega, nagu on sätestatud endises artiklis 5.

Artikkel 33. Ülevõtmine (endine artikkel 19)

See artikkel põhineb standardvormil.

Artikkel 34. Jõustumine (uus)

See artikkel põhineb standardvormil. Sätestatakse direktiivi jõustumine kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35. Adressaadid (endine artikkel 20)

Seda artiklit ei muudeta.

Endine artikkel 6 on välja jäetud

See artikkel on lihtsustamise huvides välja jäetud, kuna vähem tundlike alade määramise võimalust kasutatakse liikmesriikides väga harva. Lisaks vähendaks selle võimaluse allesjätmine direktiivi läbivaadatud tekstis keskkonnakaitse üldist taset, mille poole direktiivi läbivaatamisega püüeldakse.

Endine artikkel 7 on välja jäetud

Kohustus asulareovett enne ärajuhtimist asjakohaselt puhastada tähendab, et liikmesriigid peavad täitma kehtivates ELi õigusaktides sätestatud nõudeid, mistõttu selle sätte asjakohasus on (õiguslikult) piiratud. Eesmärk tagada asulareovee asjakohane puhastamine 31. detsembriks 2027 jäetakse üleminekusättena alles üksnes Mayotte’iga seoses.

Endine artikkel 8 on välja jäetud

See artikkel on välja jäetud, kuna see on nüüd iganenud – nüüd peavad liikmesriigid täitma artiklis 4 sätestatud nõudeid. Ka see artikkel oli seotud vähem tundlike aladega – kontseptsiooniga, mis on direktiivist välja jäetud.

I lisa

A osa. Kogumissüsteemid

Ei muudetud.

B osa. Asula heitvee juhtimine puhastitest suublatesse

Ajakohastatud uute viitedokumentidega ning miinimumnõuetega teise (tabel 1), kolmanda (tabel 2) ja neljanda astme puhastusele (uus tabel 3).

C osa. Mitteolmereovee ärajuhtimine

Seda osa on muudetud ja nüüd esitatakse selles miinimumtingimused, mille puhul võib väljastada artiklis 13 osutatud loa mitteolmereovee ärajuhtimiseks. Luuakse seos tööstusheidete direktiiviga 32 .

D osa. Seire ja selle tulemuste hindamise võrdlusmeetodid

Asulareoveepuhastite heitvee seirenõudeid on ajakohastatud. Tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, on nõutav vähemalt ühe proovi võtmine päevas.

II lisa

A osa sisaldab endises II lisas esitatud tundlike alade määramise kriteeriume, need on alles jäetud ja ajakohastatud. Samuti on lisatud loetelu aladest, mida liikmesriigid peavad käsitlema eutrofeerumise suhtes tundlikena.

III lisa. Loetelu toodetest, mis kuuluvad laiendatud tootjavastutust käsitleva artikli 9 kohaldamisalasse (uus)

Laiendatud tootjavastutust käsitleva artikli 9 kohaldamisalasse kuuluvad tooted on tooted, mis kuuluvad mõne selles lisas loetletud ELi õigusakti kohaldamisalasse (ravimid ja kosmeetikatooted).

IV lisa. Tööstussektorid

Endine III lisa – seda ei muudetud.

V lisa. Artikli 5 kohase asulareovee käitlemise lõimitud kava sisu (uus)

Selles lisas loetletakse artikli 5 kohaselt koostatava asulareovee käitlemise lõimitud kava miinimumsisu. Need kavad peavad sisaldama asulareoveepuhasti veekogumisala algse olukorra analüüsi, selles alas reovee ülevoolu ja asula äravooluvee tekitatava reostuse vähendamise eesmärkide määratlust ning nende eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete kirjeldust.

Eesmärgid peavad hõlmama järgmist: i) soovituslik eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral, ning ii) asula puhastamata äravooluvee eraldi kogumissüsteemide kaudu ärajuhtimise järkjärguline lõpetamine, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et need kogumissüsteemid on piisavalt kvaliteetsed, et mitte halvendada suublate kvaliteeti.

VI lisa. Üldsuse teavitamine (uus)

Selles lisas kirjeldatakse üksikasjalikult üldsusele uue artikli 24 kohaselt antavat teavet.

VII lisa (uus)

See on standardlisa, milles on loetletud kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle hilisemad muudatused, samuti nende ülevõtmise kuupäevad ja kohaldamise alguskuupäevad.

VIII lisa (uus)

See on nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ ja uuesti sõnastatud direktiivi ettepaneku uus vastavustabel.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

2022/0345 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut ⌦ Liidu toimimise lepingut ⌫, eriti selle artiklit 130s ⌦ artikli 192 lõiget 1 ⌫,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 33

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 34

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

⇩ uus

(1)Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ 35 on korduvalt oluliselt muudetud 36 . Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 1 (kohandatud)

nõukogu 28. juuni 1988. aasta otsuses Põhjamere ja teiste ühenduse veekogude kaitsmise kohta 37 kutsutakse komisjoni üles tegema ühenduse tasandil ettepanekuid asulareovee puhastamiseks võetavate meetmete kohta;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 2 (kohandatud)

ühe liikmesriigi reovee puudulikust puhastamisest tingitud reostus kahjustab sageli teiste liikmesriikide veekogusid; vastavalt asutamislepingule 130r on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 3

selleks et puudulikult puhastatud asulareovee kõrvaldamine ei kahjustataks keskkonda, on üldjuhul asulareovett vaja bioloogiliselt puhastada;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 4

tundlikel aladel on vaja nõuda põhjalikumat puhastamist; mõnedel vähem tundlikel aladel võib pidada piisavaks reovee eelselitust;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 5

kogumissüsteemidesse sisenevat tööstusreovett ning heitvee ärajuhtimist ja asulareoveepuhastite reoveesetete kõrvaldamist tuleks reguleerida üldeeskirjade või -määruste ja/või erilubade abil;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 6

teatavate tööstusvaldkondade biolagundatava reovee suhtes, mis ei läbi enne suublasse juhtimist asulareoveepuhasteid, tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 7

julgustada tuleks reovee puhastamisel tekkivate setete ringlusse võtmist; reoveesetete juhtimine pinnavette tuleb järk-järgult lõpetada;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 8

reoveepuhasteid, suublaid ning reoveesetete kõrvaldamist on vaja jälgida, et tagada keskkonna kaitstus reovee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 9

on tähtis tagada, et teave reovee ja reoveesetete kõrvaldamise kohta on korrapäraste aruannete kujul üldsusele kättesaadav;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 10

liikmesriigid peaksid koostama ja komisjonile esitama käesoleva direktiivi rakendamise kavad;

🡻 91/271/EMÜ põhjendus 11

tuleks moodustada komitee, mis abistaks komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel ja selle kohandamisel tehnika edusammudega,

⇩ uus

(2)Direktiiviga 91/271/EMÜ on kehtestatud õigusraamistik, mis puudutab asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning biolagundatava reovee ära juhtimist teatavates tööstussektorites. Selle eesmärk on kaitsta keskkonda negatiivse mõju eest, mis tuleneb ebapiisavalt puhastatud reovete ärajuhtimisest. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks jääma samaks ja ühtlasi peaks see aitama kaitsta rahvatervist näiteks juhul, kui asulareovett juhitakse suplusvette või veekogudesse, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, või kui asulareovett kasutatakse rahvatervist iseloomustavate parameetrite uurimiseks. Samuti peaks see parandama juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning peamisele teabele asulareovee kogumise ja puhastamise juhtimise kohta. Lõpuks peaks käesolev direktiiv aitama järk-järgult kaotada asulareovee kogumisel ja puhastamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige lämmastikuheite täiendava vähendamise kaudu, aga ka energiatõhusust ja taastuvenergia toomist edendades, millega see aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 38 kehtestatud kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi saavutamisele.

(3)2019. aastal viis komisjon õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames läbi nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ hindamise 39 (edaspidi „hindamine“). Selle tulemusena selgus, et direktiivi teatavaid sätteid on vaja ajakohastada. Tehti kindlaks asulareoveega seotud jääkreostuskoormuse kolm olulist allikat, mille puhul reostust oleks võimalik vältida, nimelt reovee ülevool ja asula äravooluvesi, võimalikud mittetöötavad individuaalsed süsteemid (st niisuguse olmereovee puhastamise süsteemid, mis kogumissüsteemi ei sisene) ning väikesed tiheasustusalad, mis ei ole praegu direktiiviga 91/271/EMÜ täielikult hõlmatud. Need kolm reostusallikat avaldavad liidu pinnaveekogudele märkimisväärset koormust. Lisaks rõhutati hindamisaruandes vajadust parandada asulareoveega seotud tegevuste läbipaistvust ja juhtimist, et haarata kinni võimalusest, mida asulareovee puhastamise sektor pakub taastuvenergia arendamiseks ning märkimisväärseks liikumiseks energianeutraalsuse ja seejuures ka kliimaneutraalsuse suunas, ning ühtlustada terviseparameetrite, näiteks COVID-19 viiruse ja selle variantide seiret asulareovees, toetades sellega rahvatervisega seotud meetmeid.

(4)Väikesed tiheasustusalad avaldavad märkimisväärset koormust 11 %-le liidu pinnaveekogudest 40 . Selleks et niisugustelt tiheasustusaladelt pärit reostust paremini vähendada ning et vältida töötlemata asulareovee juhtimist keskkonda, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada kõigi tiheasustusalade suhtes, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 inimekvivalenti (ie).

(5)Selleks et tagada asulareovee tõhus puhastamine enne selle keskkonda juhtimist, tuleks tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 1 000 ie, kogu asulareovesi koguda tsentraalsete kogumissüsteemide abil. Kui sellised süsteemid on juba olemas, peaksid liikmesriigid tagama, et nendega on ühendatud kõik asulareovee allikad.

(6)Erandjuhul, kui on võimalik tõendada, et asulareovee tsentraalne kogumissüsteem ei annaks keskkonnakasu või kaasneksid sellega ülemäärased kulud, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada individuaalseid asulareovee puhastamise süsteeme, tingimusel et on tagatud sama puhastusaste nagu teise ja kolmanda astme puhastuse korral. Selleks peaksid liikmesriigid looma riiklikud registrid, et teha kindlaks nende territooriumil kasutusel olevad individuaalsed süsteemid ja võtta vajalikud meetmed, millega tagatakse nende süsteemide nõuetekohane hooldus ja regulaarne vastavuskontroll. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et asulareovee kogumiseks ja säilitamiseks kasutatavad individuaalsed süsteemid oleksid vastupidavast materjalist ja lekkekindlad ning et süsteemide järelevalve ja kontroll toimuks korrapäraselt ja kindlaksmääratud ajavahemike järel.

(7)Vihmasadude ajal on reovee ülevool ja asulate äravooluvesi suured keskkonda juhitud reostuse allikad. Sademerežiimi järkjärgulise kliimamuutusest tingitud muutmise ning linnastumise ühismõju tulemusena need heited eeldatavasti vähenevad. Nende reostusallikate vähendamiseks tuleks lahendused leida kohalikul tasandil, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi. Need lahendused peaksid põhinema linnapiirkondade veevarude kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel lõimitud majandamisel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigi vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade jaoks koostatakse kohalikul tasandil asulareovee käitlemise lõimitud kavad, sest nende tiheasustusalade osakaal tekitatavas koormuses on märkimisväärne. Peale selle tuleks koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad 10 000 – 100 000 ie tiheasustusalade jaoks, kus reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonna- või rahvaterviseriski.

(8)Selleks et tagada asulareovee käitlemise lõimitud kavade kulutõhusus, on oluline, et need põhineksid arenenud linnapiirkondades kasutatavatel parimatel tavadel. Seepärast peaksid kaalutavad meetmed põhinema kohalike tingimuste põhjalikul analüüsil ning nende aluseks peaks olema ennetav lähenemisviis, mille eesmärk on piirata reostumata vihmavee kogumist ja optimeerida olemasoleva taristu kasutamist. Eelistada tuleks rohelisi arendusi ning uus hall taristu tuleks kavandada üksnes äärmise vajaduse korral. Selleks et kaitsta keskkonda, eriti rannikualade ja merekeskkonda, ning inimeste tervist ebapiisavalt puhastatud asulareovee ärajuhtimise kahjuliku mõju eest, tuleks kõigil vähemalt 1 000 ie tiheasustusaladel rakendada kogu ärajuhitava asulareovee teise astme puhastust.

(9)Hindamisest nähtub, et direktiivi 91/271/EMÜ rakendamisega saavutati lämmastiku- ja fosforiheite märkimisväärne vähenemine. Hinnangu kohaselt jäävad asulareoveepuhastid siiski oluliseks kanaliks, mida mööda need saasteained keskkonda pääsevad, põhjustades otseselt liidu veekogude ja merede eutrofeerumist. Seda reostumist on võimalik osaliselt vältida, sest tehnika arengust ja kasutatavatest parimatest tavadest nähtub, et direktiivis 91/271/EMÜ lämmastiku ja fosfori jaoks kehtestatud heite piirnormid on vananenud ja neid tuleks karmistada. Kolmanda astme puhastust peaksid süsteemselt läbi viima kõik asulareoveepuhastid reostuskoormusega vähemalt 100 000 ie, sest sellised puhastid on jäänud oluliseks lämmastiku- ja fosforiheite allikaks.

(10)Seega peaks kolmanda astme puhastus olema kohustuslik tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie ja kust juhitakse heitvett alale, kus toimub eutrofeerumine või on seal eutrofeerumisrisk. Tagamaks, et eutrofeerumise piiramiseks tehtavad jõupingutusi koordineeritaks kõigi asjakohaste vesikondade tasandil kogu valgala ulatuses, tuleks käesolevas direktiivis loetleda alad, kus praegu kättesaadavate andmete kohaselt on probleemid eutrofeerumisega. Selleks et tagada liidu asjakohaste õigusaktide sidusus, peaksid liikmesriigid tegema oma territooriumil kindlaks ka muud alad, kus toimub eutrofeerumine või kus on eutrofeerumisrisk; seda tuleks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ 42 ja nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ 43 kohaselt kogutud andmete põhjal. Piirnormide karmistamine, eutrofeerumise suhtes tundlike alade ühtsem ja kaasavam kindlakstegemine ning kohustus tagada kõigist suurematest rajatistest pärit reovee kolmanda astme puhastus aitavad üheskoos eutrofeerumist piirata. Kuna selleks on vaja täiendavaid investeeringuid riigi tasandil, tuleks liikmesriikidele anda piisavalt aega nõutava taristu rajamiseks.

(11)Uusimad teaduslikud teadmised, mis on aluseks mitmele komisjoni strateegiale, 44 rõhutavad vajadust võtta meetmeid, et lahendada mikrosaasteainete probleem, sest neid aineid on nüüd leitud kõigis liidu veekogudes. Mõned neist mikrosaasteainetest ohustavad inimeste tervist ja keskkonda isegi väikeses koguses esinedes. Seepärast tuleks kasutusele võtta täiendav, st neljanda astme puhastus, et tagada mitmesuguste mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveest. Neljanda astme puhastuse puhul tuleks keskenduda eelkõige orgaanilistele mikrosaasteainetele, mis moodustavad reostusest märkimisväärse osa ja mille jaoks on eemaldamistehnoloogiad juba välja töötatud. Puhastuse rakendamise aluseks peaks olema ettevaatusprintsiip koos riskipõhise lähenemisviisiga. Seepärast peaksid kõik vähemalt 100 000 ie asulareoveepuhastid tegema neljanda astme puhastust, sest nendest rajatistest tuleb märkimisväärse osa keskkonda lastavatest mikrosaasteainetest ning mikrosaasteainete eemaldamine asulareoveepuhastites on sellises mastaabis kulutõhus. 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul tuleks liikmesriikidelt nõuda neljanda astme puhastuse rakendamist aladel, mis on mikrosaasteainetega saastumise suhtes tundlikud; need alad tuleks leida selgete kriteeriumide alusel, mida tuleks täpsustada. Sellised alad peaksid hõlmama kohti, kus puhastatud asulaheitvee juhtimisel veekogudesse on lahjendusaste väike või kus suublat kasutatakse joogivee võtmiseks või on see suplusveekogu. Selleks et vältida neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet 10 000–100 000 ie tiheasustusalade puhul, peaksid liikmesriigid standarditud riskihinnangu alusel tõendama, et puudub keskkonna- ja rahvaterviserisk. Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega kavandada ja rajada vajalikud taristud, tuleks neljanda astme puhastuse rakendamise nõuet kohaldada selgete vahe-eesmärkidega järkjärgult aastani 2040.

(12)Selleks et reoveepuhastite heitvesi vastaks jätkuvalt reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusega seotud nõuetele, tuleks võtta proove kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega ning need proovide parameetrid peavad vastama väärtustele, mis on direktiivis sätestatud. Selleks et võtta arvesse nende proovide analüüsitulemuste võimalikku tehnilist varieeruvust, tuleks kehtestada maksimaalne proovide arv, mille parameetrid võivad neist väärtustest kõrvale kalduda.

(13)Mikrosaasteainete asulareoveest eemaldamiseks vajalik neljanda astme puhastus toob kaasa täiendavaid kulusid näiteks seoses seirega ja teatavatesse asulareoveepuhastitesse paigaldatavate uute täiustatud seadmetega. Nende täiendavate kulude katmiseks ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 väljendatud põhimõtte kohaselt, et saastaja maksab, on oluline, et tootjad, kes lasevad liidu turule tooteid, milles sisalduvad ained leitakse toote olelusringi lõppedes mikrosaasteainetena asulareoveest, vastutavad oma tegevusega seoses tekkinud ainete eemaldamiseks vajaliku täiendava puhastuse eest. Selle saavutamiseks kõige sobivam vahend on laiendatud tootjavastutuse süsteem, sest see piiraks rahalist mõju maksumaksjatele ja veetariifile ning stimuleeriks ühtlasi keskkonnahoidlikemate toodete väljatöötamist. Täiendavat puhastust (neljanda astme puhastus) vajavas asulareovees leitud mikrosaasteainete peamised allikad on praegu ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid. Seepärast tuleks nende kahe tootekategooria suhtes kohaldada laiendatud tootjavastutust.

(14)Sellegipoolest peaks laiendatud tootjavastutuse kohustuste puhul olema võimalik maksuvabastus, kui tooteid lastakse turule väikeses koguses, st alla kahe tonni, kuna sellisel juhul oleks tootja täiendav halduskoormus keskkonnakasuga võrreldes ebaproportsionaalne. Samuti peaks maksuvabastus olema võimalik, kui tootja suudab tõendada, et toote olelusringi lõppedes mikrosaasteaineid ei teki. Selline olukord on näiteks juhul, kui on võimalik tõendada, et tootejäägid on reovees või keskkonnas kiiresti biolagunevad või ei jõuagi asulareoveepuhastisse. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada nende turule lastavate toodete kindlakstegemise üksikasjalikud kriteeriumid, mis oma olelusringi lõppedes reovees mikrosaasteaineid ei tekita. Nende kriteeriumide väljatöötamisel peaks komisjon arvesse võtma teaduslikku või muud tehnilist teavet, sealhulgas asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.

(15)Selleks et vältida võimalikke siseturu moonutusi, tuleks käesolevas direktiivis sätestada laiendatud tootjavastutuse rakendamise miinimumnõuded, kuid süsteemi tegelik korraldus tuleks otsustada riigi tasandil. Tootjate rahalised maksed peaksid olema proportsionaalsed toodete kogusega, mida nad turule lasevad, ja nende toodete jääkide ohtlikkusega. Need maksed peaksid katma mikrosaateainete seirega, turule lastavate toodete kogust ja ohtlikkust kajastava statistika kogumise, esitamise ja erapooletu kontrollimisega ning käesoleva direktiivi kohaselt asulareovee neljanda astme puhastuse tõhusa rakendamisega seotud kulud, kuid mitte neid ületama. Kuna asulareovett puhastatakse kokkukogutuna, on asjakohane kehtestada nõue, et tootjad ühineksid keskorganisatsiooniga, mis täidab nende eest neile laiendatud tootjavastutusega pandud kohustusi.

(16)Hindamisest on ka selgunud, et reoveepuhastussektoris on võimalus vähendada sektori enda energiatarbimist ja toota taastuvenergiat, näiteks kasutada asulareoveepuhastite olemasolevaid pindu päikeseenergia tootmiseks või toota reoveesetetest biogaasi. Lisaks näidati hindamises seda, et ilma selgete kohustusteta võib selles sektoris oodata vaid osalist edu. Sellega seoses tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et kõigi nende territooriumil asuvate vähemalt 10 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastite aastane koguenergiakulu ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 45 artikli 2 lõikes 1 määratletud taastuvenergia kogust, mida need asulareoveepuhastid toodavad. Selle eesmärgini tuleks vahe-eesmärkide kaudu järkjärgult jõuda 31. detsembriks 2040. Selle energianeutraalsuse eesmärgi saavutamine aitab sektoris vähendada välditavat kasvuhoonegaaside heidet 46 % ning saavutada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgid ja nendega seotud riiklikud ja liidu eesmärgid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/842 46 sätestatud eesmärgid. EList pärit biogaasi ja päikeseenergia tootmise edendamine ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet 47 järgides energiatõhususe parandamise meetmete soodustamine ehk energiapoliitika kujundamisel ja ajakohaste investeerimisotsuste tegemisel kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete täielik arvessevõtmine aitab vähendada ka liidu energiasõltuvust, mis on üks komisjoni kavas „REPowerEU“ 48 esitatud eesmärkidest. See on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 ning direktiiviga (EL) 2018/2001, 49 milles asulareovee puhastusjaamad on liigitatud taastuvenergia eelisarendusaladeks ehk on kinnitatud, et need kohad on eriti sobivad taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamiseks. Selleks et optimaalsete meetmetega saavutada iga asulareoveepuhasti ja kogumissüsteemi energianeutraalsuse eesmärk, peaksid liikmesriigid tagama, et iga nelja aasta järel tehakse energiaaudit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL 50 artikliga 8. Need auditid peaksid hõlmama taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluste kindlakstegemist direktiivi 2012/27/EÜ VI lisas esitatud kriteeriumide alusel.

(17)Kuna veereostuse piiriülene iseloom nõuab koostööd naaberliikmesriikide või kolmandate riikide vahel, et sellise reostusega võidelda ja teha kindlaks võimalused selle allikat piirata, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad teavitaksid üksteist või kolmandaid riike, kui ühes liikmesriigis või kolmandas riigis ärajuhitud asulareoveest põhjustatud ulatuslik veereostus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada vee kvaliteeti teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis märkimisväärselt mõjutab allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teavitada otsekohe. Komisjoni tuleb teavitada kohtumistest ja vajaduse korral peaks komisjon neist osa võtma, kui liikmesriigid seda taotlevad. Samuti on oluline toime tulla piiriülese reostusega, mis on pärit kolmandatest riikidest, millel on mõne liikmesriigiga ühine veekogu. Kolmandatest riikidest pärit reostuse vastu võitlemiseks võib teha koostööd ja kooskõlastada tegevust kolmandate riikidega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni 51 või muude asjakohaste piirkondlike konventsioonide, näiteks mere- või jõekonventsioonide raames.

(18)Selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse, peaksid liikmesriigid tagama, et asulareoveepuhasteid, mis ehitatakse nii, et need vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele, projekteeritaks, ehitataks, käitataks ja hooldataks nii, et oleks tagatud piisav toimivus kõigi kohalike normaalsete ilmastikutingimuste korral.

(19)Asulareoveepuhastitesse suunatakse ka mitteolmereovett, sealhulgas tööstusreovett, mis võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, mille suhtes direktiivi 91/271/EMÜ sõnaselgelt ei kohaldata, näiteks raskmetallid, mikroplast, mikrosaasteaineid ja muud kemikaalid. Enamikul juhtudel on teadmised sellise reostuse kohta puudulikud, mis võib halvendada puhastusprotsessi toimet ja aidata kaasa suubla reostumisele, samuti takistada reoveesette ja puhastatud heitvee taaskasutust. Seepärast peaksid liikmesriigid korrapäraselt tegema sellise reostuse seiret, mis on pärit asulareoveepuhastisse juhitavast ja sealt veekogusse juhitavast mitteolmereoveest, ning esitama asjakohaseid aruandeid. Selleks et ennetada ärajuhitavast mitteolmereoveest pärit reostust selle allika juures, tuleks kogumissüsteemiga ühendatud (tootmis)ettevõtetest reovee ärajuhtimiseks anda eelnevalt luba. Selleks et tagada, et kogumissüsteemid ja asulareoveepuhastid oleksid tehniliselt võimelised saabuvat reostust vastu võtma ja puhastama, tuleks enne nende lubade väljastamist konsulteerida asjaomaste mitteolmereovett vastuvõtvate asulareoveepuhastite käitajatega ning neil peaks olema võimalus väljastatud lubadega tutvuda, et oma puhastusprotsesse vastavalt kohandada. Kui saabuvas vees tehakse kindlaks mitteolmereoveest pärit reostus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada reostust selle allika juures, ja tõhustama saasteainete seiret kogumissüsteemis nii, et oleks võimalik kindlaks teha reostusallikas, ning vajaduse korral vaatama läbi load, mis anti asjaomastele ühendatud asulareoveepuhastitele. Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab mõnes liidu piirkonnas püsivat või ajutist veenappust. Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui asulate puhastatud heitvett laialdasemalt taaskasutada, piirates magevee võtmist pinnaveekogudest ja põhjaveekogumitest. Seepärast tuleks asulate puhastatud heitvee taaskasutust edendada ja rakendada kõikjal, kus võimalik, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada, et eesmärgina saavutatakse suublate hea ökoloogiline ja keemiline seisund, nagu on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ. Asulareovee puhastamise nõuete karmistamine ning meetmed, mida võetakse reostuse paremaks seireks, jälgimiseks ja vähendamiseks selle allika juures, mõjutavad asula puhastatud heitvee kvaliteeti ja toetavad seega vee taaskasutust. Kui vett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, tuleks seda teha kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2020/741 52 .

(20)Selleks et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ja eelkõige heite piirnormide järgimine, on oluline teha keskkonda juhitava puhastatud asulaheitvee seiret. Seire tegemiseks tuleks riigi tasandil kehtestada süsteem, mille kaudu on kohustuslik taotleda enne puhastatud heitvee keskkonda juhtimist vastav luba. Selleks et vältida plastist biokilekandjate soovimatut sattumist keskkonda asulareoveepuhastitest, kus neid kasutatakse, on oluline, et heitvee ärajuhtimise luba hõlmaks konkreetset kohustust sellist ärajuhtimist pidevalt jälgida ja ennetada sellist biokilekandjate sattumist keskkonda.

(21)Keskkonna kaitstuse tagamiseks tuleks teatavatest tööstussektoritest biolagundatava mitteolmereovee otse keskkonda juhtimiseks taotleda eelnevat luba ja sellise juhtimise suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid nõudeid. Nende nõuetega tuleks tagada, et teatavates tööstussektorites otse ärajuhitav vesi läbiks teise, kolmanda ja neljanda astme puhastuse sedamööda, kuidas see on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks.

(22)Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt täiendavad liidu meetmed liikmesriikide poliitikat ning nende eesmärk on parandada rahvatervist ja ennetada haigusi. Selleks et tagada asulareovee seisundi põhjal kogutud asjakohaste rahvatervise andmete optimaalne kasutamine, tuleks korraldada asulareovee seire ja kasutada seda ennetaval või varajase hoiatuse eesmärgil, näiteks konkreetse viiruse leidmine asulareoveest on märk epideemia või pandeemia tekkimisest. Liikmesriigid peaksid korraldama püsiva dialoogi ja tegevuse kooskõlastamine rahvatervise eest vastutavate pädevate asutuste ja asulareovee käitluse eest vastutavate pädevate asutuste vahel. Sellise kooskõlastamise käigus tuleks luua loetelu rahvatervise seisukohast olulistest parameetritest, mille seiret asulareovees teha, samuti otsustada proovide võtmise sagedus ja koht. See lähenemisviis kasutab ära ja täiendab teisi liidu algatusi rahvatervise kaitse valdkonnas, näiteks keskkonnaseiret, mis hõlmab reovee seiret 53 . Tuginedes COVID-19 pandeemia jooksul kogutud teabele ning kogemustele, mis saadi komisjoni soovituse (ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis, edaspidi „soovitus“) 54 rakendamisel, tuleks liikmesriikidelt nõuda SARS-CoV-2 ja selle variantidega seotud terviseparameetrite korrapärase seire tegemist. Selleks et tagada ühtlustatud meetodite kasutamine, peaksid liikmesriigid võimalikult suurel määral kasutama SARS-CoV-2 ja selle variantide seireks soovituses esitatud proovivõtu- ja analüüsimeetodeid.  

(23)Liit tunnistab vajadust tegelda antimikroobikumiresistentsuse probleemiga ning võttis 2017. aastal vastu Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks 55 . Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) teatel on reovesi tunnistatud ja dokumenteeritud antimikroobikumide ja nende lagunemissaaduste ning antimikroobikumiresistentsete bakterite ja nende geenide peamise allikana. Selleks et koguda teadmisi antimikroobikumiresistentsuse peamiste allikate kohta, on vaja kehtestada kohustus teha asulareovees antimikroobikumiresistentsuse seiret, et laiendada teaduslikke teadmisi ja võtta tulevikus vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

(24)Keskkonna ja inimeste tervise kaitseks peaksid liikmesriigid kindlaks tegema asulareovee käitlemisest põhjustatud riskid. Selle kindlakstegemise põhjal ning kui vaja, siis vett käsitlevate liidu õigusaktide järgimiseks peaksid liikmesriigid võtma asulareovee kogumiseks ja puhastamiseks rangemaid meetmeid kui need, mida on vaja, et vastata käesolevas direktiivis kehtestatud miinimumnõuetele. Olenevalt olukorrast võivad need rangemad meetmed olla muu hulgas kogumissüsteemide rajamine, asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamine või asulareovee teise, kolmanda või neljanda astme puhastuse rakendamine selliste tiheasustusalade või asulareoveepuhastite korral, mille reostuskoormus ei ulatu künnisväärtuseni, mille puhul kohaldataks standardnõudeid. Samuti võivad need hõlmata täiustatumat puhastust kui miinimumnõuete järgimiseks vajalik puhastus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ 56 nõuete järgimiseks vajalik puhastatud asulaheitvee desinfitseerimine.

(25)Kestliku arengu eesmärk 6 ja sellega seotud siht, millega nõutakse liikmesriikidelt, et 2030. aastaks tuleb „tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavatele sanitaarvõimalustele ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele“ 57 . Peale selle on Euroopa sotsiaalõiguste samba 58 20. põhimõtte kohaselt igaühel õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas veele ja sanitaarvõimalustele. Sellest lähtudes ning kooskõlas soovitustega, mis on antud WHO suunistes sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, 59 ning vee ja tervise protokolli 60 sätetega peaksid liikmesriigid riigi tasandil tegelema sanitaarvõimalustele juurdepääsu probleemiga. Selleks tuleks tegutseda nii, et kõigi juurdepääs sanitaarvõimalustele paraneks, näiteks seada sisse avalikud sanitaarrajatised ja soodustada juurdepääsu asjakohasetele sanitaarrajatistele haldusasutustes ja avalikes hoonetes kas tasuta või kõigile taskukohase tasu eest. Sanitaarrajatised peaksid võimaldama inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutut käitlemist ja kõrvaldamist. Neid rajatisi tuleks ohutult hallata, mis tähendab, et need peaksid olema alati kõigile juurdepääsetavad, sealhulgas erivajadustega inimestele, näiteks lastele, eakatele, puudega inimestele ja kodututele; need peaksid asuma kohas, kus on tagatud kasutajate maksimaalne ohutus, ning et nende kasutamine peaks olema hügieeni seisukohast ja tehniliselt ohutu. Selliseid rajatisi peaks olema ka piisaval hulgal, et inimeste vajadused oleksid rahuldatud ja ooteajad ei oleks ebamõistlikult pikad.

(26)Komisjon tunnistas 7. oktoobri 2020. aasta teatises „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ vähemuskultuuride, näiteks nii paiksete kui ka teel olevate romade ja rändurite eriolukorda ja eriti nende puudulikku juurdepääsu sanitaarvõimalustele ning kutsus teatises üles suurendama tõhusat võrdset juurdepääsu olulistele teenustele. Üldiselt on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid, et parandada nende rühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele. On oluline, et need rühmad tehtaks kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 61 artikli 16 lõikega 1. Nende meetmete hulka, millega parandatakse haavatavate ja tõrjutud rühmade juurepääsu sanitaarvõimalustele, võivad kuuluda sanitaarrajatiste tasuta või väikese teenustasu eest kasutamise võimalus avalikus ruumis, sobiva asulareovee kogumissüsteemiga ühenduse parandamine või säilitamine ning teadlikkuse suurendamine lähimate sanitaarrajatiste kohta.

(27)Kooskõlas ELi inimõigustealaste suunistega puhta joogivee ja sanitaartingimuste kohta 62 tuleks erilist tähelepanu pöörata naiste ja tütarlaste vajadustele, sest eriti neid ohustavad rünnakud, seksuaal- ja sooline vägivald, ahistamine ja muud turvalisust ähvardavad ohud, kui nad kasutavad kodust väljaspool asuvaid sanitaarrajatisi. See on kooskõlas nõukogu järeldustega veediplomaatia kohta, 63 milles järjekordselt kinnitatakse, et on oluline lõimida veediplomaatia ja sooline perspektiiv. Seepärast peaksid liikmesriigid eriti tähelepanu pöörama naistele ja tütarlastele kui haavatavale rühmale ning võtma vajalikud meetmed, et parandada või säilitada nende jaoks ohutut juurdepääsu sanitaarvõimalustele.

(28)Hindamisega jõuti järeldusele, et reoveesetete käitlemist saaks parandada, et see vastaks paremini ringmajanduse põhimõtetele ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiale. Meetmed, millega tehakse paremini mitteolmereoveest pärit reostuse seiret ja vähendatakse seda reostust allika juures, aitavad parandada saadava reoveesette kvaliteeti ja tagada selle ohutu kasutamise põllumajanduses. Selleks et tagada reoveesettes sisalduvate toitainete, sealhulgas elutähtsa fosfori nõuetekohane ja ohutu taaskasutus, tuleks liidu tasandil määrata minimaalsed taaskasutusmäärad.

(29)Vaja on täiendavat seiret, et kontrollida nende uute nõuete täitmist, mis käsitlevad mikrosaasteaineid, mitteolmereoveest pärit reostust, energianeutraalsust, kasvuhoonegaaside heidet, reovee ülevoolu ja asula äravooluvett. Selleks et kontrollida neljanda astme puhastuse toimivust seoses mikrosaasteainete sisalduse vähendamisega ärajuhitavas asulareovees, on piisav piiratud hulga esindavate mikrotoitainete seire. Seiresagedus tuleks valida kasutusel oleva parima tava järgi, nagu praegu tehakse Šveitsis. Selleks et säilitada kulutõhusus, tuleks neid kohustusi kohandada asulareoveepuhastite ja tiheasustusalade suuruse järgi. Seirest saadakse andmeid ka kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga 64 kehtestatud üldise keskkonnaseire raamistiku ja täpsemalt seda toetava nullsaaste seireraamistiku 65 jaoks.

(30)Selleks et vähendada halduskoormust ja kasutada paremini digitaliseerimise pakutavaid võimalusi, tuleks direktiivi rakendamise aruannete esitamist parandada ja lihtsustada, võttes liikmesriikidelt kohustuse esitada komisjonile aruanne iga kahe aasta järel ja komisjonilt kohustuse iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldada. See tuleks asendada nõudega, et liikmesriigid parandaksid Euroopa Keskkonnaameti (EEA) toetusel direktiivi 91/271/EMÜ alusel loodud olemasolevaid riiklikke andmestuid ning ajakohastaksid neid korrapäraselt. Komisjonile ja EEAle tuleks anda püsijuurdepääs riiklikele andmebaasidele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe täielikkus, peaksid andmestud hõlmama teavet selle kohta, kuidas asulareoveepuhastid vastavad puhastusnõuetele (vastab / ei vasta, ärajuhitavate saasteainete kontsentratsioon ja selles põhjustatud koormus), milline on energianeutraalsuse eesmärkide saavutamise aste, milline on üle 10 000 ie puhastite kasvuhoonegaaside heide ning milliseid meetmeid võtavad liikmesriigid seoses reovee ülevoolu ja asula äravooluveega ning sanitaarvõimalustele juurdepääsu ja individuaalsete puhastussüsteemidega. Selleks et nende andmete kasutamist optimeerida ning toetada täielikku läbipaistvust, tuleks tagada täielik kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 166/2006 66 .

(31)Selleks et tagada käesoleva direktiivi õigeaegne ja nõuetekohane rakendamine, on oluline, et liikmesriigid koostaksid riikliku rakenduskava ning kavandaksid sealhulgas vajalikud pikaajalised investeeringud koos rahastamisstrateegiaga. Need riiklikud kavad tuleb esitada komisjonile. Halduskoormuse piiramiseks ei peaks seda nõuet kohaldama liikmesriikide suhtes, kes üle 95 % ulatuses täidavad peamisi kohustusi koguda ja puhastada reovett.

(32)Asulareovee kogumise ja puhastamise sektor on spetsiifiline ja toimib tootmisharusisese turuna, sest avaliku sektori ja väikeettevõtted on kogumissüsteemiga ühendatud ja neil puudub võimalus käitajat valida. Seepärast on oluline tagada üldsuse juurdepääs käitaja peamistele toimivusnäitajatele, nt saavutatav puhastusaste, puhastamise kulud, kasutatud ja toodetud energia ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ja CO2 jalajälg. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust asulareovee puhastamise mõjust, tuleks peamine teave selle kohta, milline on iga majapidamise aastane kulu seoses reovee kogumise ja puhastamisega, esitada hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, näiteks arvetel, kuid muu üksikasjalik teave peaks olema kättesaadav internetis käitaja või pädeva asutuse veebisaidil.

(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ 67 tagatakse liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta Århusi konventsioonile (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted teabele juurdepääsu ja andmete jagamise korra kohta täiendaksid kõnealust direktiivi, kehtestades kohustuse teha asulareovee kogumist ja puhastamist käsitlev teave veebis üldsusele kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks ilma eraldi õiguslikku korda loomata.

(34)Käesoleva direktiivi tõhusus ja selle eesmärk kaitsta rahvatervist liidu keskkonnapoliitika kontekstis eeldavad, et füüsilised ja juriidilised isikud ning asjakohasel juhul nende poolt nõuetekohaselt loodud organisatsioonid saaksid kohtumenetluses käesolevale direktiivile tugineda ning et liikmesriikide kohtud saaksid võtta käesolevat direktiivi arvesse liidu õiguse osana, muu hulgas selleks, et vaadata vajaduse korral läbi liikmesriigi ametiasutuse otsused. Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest, et isikute liidu õigusest tulenevate õiguste kohtulik kaitse on liikmesriikide kohtute ülesanne. Peale selle kohustab ELi lepingu artikli 19 lõige 1 liikmesriike nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamist liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Lisaks eeltoodule peaks üldsusel olema vastavalt Århusi konventsioonile juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, kus on tagatud inimese tervis ja heaolu.

(35)Selleks et kohandada käesolevat direktiivi teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisade teatavaid osi seoses reovee teise, kolmanda ja neljanda astme puhastusele esitatavate nõuetega, mitteolmereovee kogumissüsteemi ja asulareoveepuhastisse juhtimiseks vajalikele erilubadele esitatavate nõuetega ning reoveesettest saadava fosfori ja lämmastiku minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamisega, millega käesolevat direktiivi täiendatakse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et ta saaks vastu võtta individuaalsete süsteemide projekteerimisstandardeid, vastu võtta neljanda astme puhastuse näitajate seire ja hindamise meetodeid, kehtestada teatavate toodete puhul laiendatud tootjavastutusest erandi tegemise tingimusi ja kriteeriume, kehtestada asulareovee käitlemise lõimitud kavade väljatöötamise ning asulareovees esinevate antimikroobikumiresistentsuse ja mikroplastide mõõtmise metoodikaid ning vastu võtta selle teabe vormingu ja esitamise viisid, mida liikmesriigid peavad esitama ja EEA koguma käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 68 .

(37)Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike sätete rikkumise korral, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võtma arvesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete eripärasid.

(38)Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 69 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja käesoleva direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel. Hindamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata võimalikule vajadusele võtta vastu loetelu toodetest, mille puhul kohaldatakse laiendatud tootjavastutust, vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.

(39)Direktiiviga 91/271/EMÜ on ette nähtud konkreetsed tähtpäevad Mayotte’i jaoks, kuna see arvati 2014. aastal äärepoolseimate piirkondade hulka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses. Seepärast tuleks vähemalt 2 000 ie tiheasustusaladel asulareovee kogumissüsteemide rajamise ja teise astme puhastuse rakendamise kohustus Mayotte’i puhul edasi lükata.

(40)Selleks et tagada keskkonna pidev kaitse, on oluline, et kui hakatakse kohaldama uusi fosfori- ja lämmastikusisalduse vähendamise nõudeid, säilitavad liikmesriigid kolmanda astme puhastuse vähemalt praegusel tasemel. Seepärast tuleks nõukogu direktiivi 91/271/EÜ artikli 5 kohaldamist jätkata, kuni kõnealuseid uusi nõudeid kohaldama hakatakse.

(41)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on rahvatervise ja keskkonna kaitse, asulareovee kogumise ja puhastuse kliimaneutraalsuse saavutamine, sanitaarvõimalustele juurdepääsu parandamine ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärase seire tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(43)Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud [VII] lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

⌦ Reguleerimisese ⌫

Käesolevas direktiivis käsitleb ⌦ sätestatakse ⌫ asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise ⌦ eeskirjad ⌫ ning teatavate tööstusvaldkondade reovee puhastamist ja ärajuhtimist,. Direktiivi eesmärk on et kaitsta keskkonda nimetatud reovete ärajuhtimisest tuleneva kahju eest. ⇨ ja inimeste tervist ning ühtlasi järk-järgult kaotada kasvuhoonegaaside heide ja parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi. Samuti sätestatakse selles eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust ning rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees ⇦ .

Artikkel 2

⌦ Mõisted ⌫

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.)„asulareovesi“ – olmereovesi⇨ , olme- ja mitteolmereovee segu ⇦ või olmereovee ja tööstusreovee ja/või mahasadanud vihmavee ⌦ asula äravooluvee ⌫ segu;

2.) „olmereovesi“ – asulate ja nendega seotud rajatiste reovesi, mis pärineb peamiselt inimeste ainevahetusest ja majapidamistegevusest;

3).tööstusreovesi ⇨ „mitteolmereovesi“ ⇦ – igasugune reovesi, mis ⇨ juhitakse kogumissüsteemi ⇦ väljub mis tahes kaubandusliku või tööstusliku tegevuse sooritamiseks kasutatavast hoonest, ⌦ kus toimub üks järgmistest tegevustest: ⌫

⌦ a) kaubandustegevus ⌫ ja mis ei ole ei olmereovesi ega mahasadanud vihmavesi;

⇩ uus

b) mis tahes asutuse tegevus;

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

⌦ c) tööstustegevus; ⌫

4). linnastu ⌦ „tiheasustusala“ ⌫ – ala, kus elanikkond ja/või majandustegevus ⇨ asulareovee reostuskoormus ⇦ on piisavalt kontsentreeritud ⇨ (vähemalt 10 ie hektari kohta) ⇦, et asulareovett kogutaksekoguda ja juhitaksejuhtida asulareoveepuhastisse või lõplikku ärajuhtimispunkti;

⇩ uus

5) „asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;

6) „reovee ülevool“ – puhastamata asulareovee juhtimine ühisvoolsest kanalisatsioonist suublasse vihmasaju tõttu;

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

(7)5. „kogumissüsteem“ – juhtmete süsteem ⌦ torustik ⌫ , mis kogub ja juhibmillega kogutakse ja juhitakse asulareovett;

⇩ uus

8) „ühisvoolne kanalisatsioon“ – torujuhe, millega kogutakse ja juhitakse asulareovett;

9)„lahkvoolne kanalisatsioon“ – torujuhe, millega eraldi kogutakse ja juhitakse üht järgmistest vetest:

a) olmereovesi;

b) mitteolmereovesi;

c) olme- ja mitteolmereovee segu;

d) tiheasustusalade sademevesi;

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

6. 10) 1 ie (inimekvivalent) ⌦ „inimekvivalent“ ehk „ie“ ⌫ – ⇨ ühik, millega väljendatakse võimalikku vee keskmist reostuskoormust, mida põhjustab üks inimene ühe päeva jooksul; 1 ie on ⇦ biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;

7.reovee eelselitus — asulareovee füüsikaline ja/või keemiline puhastamine, mis hõlmab asulareovees sisalduvate hõljuvainete selitamist või muid protsesse, mille käigus siseneva reovee BHT5 väheneb vähemalt 20 % ning hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 50 %;

8. 11) „reovee bioloogiline ⌦ teise astme ⌫ puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, mis üldjuhul hõlmab vee bioloogilist töötlemist koos teistkordse selitamisega, või muu protsessi abil, mille puhul I lisa tabelis 1 esitatud nõuded on täidetud;

9. asjakohane puhastus — asulareovee puhastamine mis tahes meetodi ja/või äravoolusüsteemi abil, mille puhul suublad, millesse kõnealune reovesi juhitakse, vastavad pärast reovee vastuvõtmist asjakohastele kvaliteedieesmärkidele ning käesoleva ja teiste ühenduse direktiivide asjaomastele sätetele;

⇩ uus

12) „reovee kolmanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega asulareoveest eemaldatakse lämmastik ja fosfor;

13) „reovee neljanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega asulareoveest eemaldatakse mitmesugused mikrosaasteained;

🡻 91/271/EMÜ

⇨ uus

10. 14)„reoveesetted“ – ⇨ kõik asulareovee puhastamisel tekkinud tahked, poolvedelad ja vedelad jäätmed ⇦ asulareoveepuhastite puhastatud või puhastamata setted;

11. 15)„eutrofeerumine“ – vee rikastumine toitainetega, eriti lämmastiku- ja/või fosforiühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemalt arenenud vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide tasakaalu ja rikub sama vee kvaliteeti;

12. suudmeala — ala jõesuudmes, kus magevesi läheb üle rannikuveeks. Liikmesriigid määravad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks suudmealade välised (merepoolsed) piirid kindlaks direktiivi rakendamise raames kooskõlas 17 lõigetega 1 ja 2;

13.rannikuveed — madalaima veetaseme piirist või suudmeala välispiirist väljapoole jäävad veed.

⇩ uus

70 16) „mikrosaasteaine“ – aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mis tavaliselt esinevad keskkonnas ja asulareovees kontsentratsioonis suurusjärguga alla milligrammi liitri kohta ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3. ja 4. osas esitatud kriteeriumide alusel käsitada tervisele või keskkonnale ohtlikuna;

17) „lahjendusaste“ – suublasse juhtimise kohas suubla aastase vooluhulga ja reoveepuhastist ärajuhitava asulareovee aastase koguse vaheline suhe;

18) „tootja“ – tootja, importija või turustaja, kes tegeleb professionaalsel tasemel toodete laskmisega liikmesriigi turule, sealhulgas direktiivi 2011/83/EÜ artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute alusel;

19) „tootjavastutusorganisatsioon“ – organisatsioon, mille tootjad on ühiselt asutanud, et täita neile artikliga 9 pandud kohustusi;

20)„sanitaarvõimalused“ – rajatised ja teenused inimeste uriini, fekaalide ja menstruaalvere ohutuks kõrvaldamiseks;

21) „antimikroobikumiresistentsus“ – mikroorganismide võime püsida elus või kasvada antimikroobikumi sellise kontsentratsiooni juures, mis on tavaliselt piisav sama liigi mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks;

22)„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste rakendamiseks vajalik otsustusprotsess mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud, sealhulgas vabaühendused, kes edendavad inimeste tervise või keskkonnakaitset;

23) „plastist biokilekandja“ – plastese, mida kasutatakse asulareovee töötlemiseks vajalike bakterite kasvatamiseks;

24) „turule laskmine“ – toote esmakordne liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemine.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 3

⌦ Kogumissüsteemid ⌫

1.    Liikmesriigid tagavad, et kõik linnastud ⌦ tiheasustusalad ⌫ , ⌦ mille reostuskoormus on vähemalt 2 000 ie, vastavad järgmistele nõuetele: ⌫

⌦ a) need on ⌫ varustatud asulareovee kogumissüsteemidega,

⇨ b) kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud. ⇦

–hiljemalt 31. detsembriks 2000 nende linnastute puhul, mille inimekvivalent (ie) on üle 15000, ning

–hiljemalt 31. detsembriks 2005 nende linnastute puhul, mille inimekvivalent on 2000 kuni 15000.

Asulareovee puhul, mis juhitakse 5 alusel määratletud tundlikeks aladeks loetavatesse veekogudesse, tagavad liikmesriigid, et linnastud inimekvivalendiga üle 10000 varustatakse kogumissüsteemidega hiljemalt 31. detsembriks 1998.

🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 1 (kohandatud)

1a.    Erandina lõike 1 esimesest ja teises lõigust tagab Prantsusmaa, et kõik Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) (edaspidi „Mayotte”) linnastud varustatakse asulareovee kogumissüsteemidega:

–hiljemalt 31. detsembriks 2020 linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 10000 ja mis hõlmavad vähemalt 70 % Mayotte’is tekkivast reoveest;

–hiljemalt 31. detsembriks 2027 kõikide linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 2000.”

⇩ uus

2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tiheasustusalad, mille reostuskoormus on 1 000–2 000 ie, vastavad hiljemalt 31. detsembriks 2030 järgmistele nõuetele:

a) need on varustatud kogumissüsteemidega,

b) kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2. (kohandatud)

3.    Lõikes 1 kirjeldatud Kogumissüsteemid vastavad I lisa A jaotises osas sätestatud nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 4

⌦ Individuaalsed süsteemid ⌫

1. Kui kogumissüsteemi rajamine on ⇨ erandjuhul ⇦ põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas, ⌦ siis erandina artiklist 3 tagavad liikmesriigid, et ⌫ kasutatakse individuaalseid või muid asjakohaseid ⌦ asulareovee puhastamise ⌫ süsteeme ⌦ (edaspidi „individuaalsed süsteemid“) ⌫ , mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme.

⇩ uus

2. Liikmesriigid tagavad, et individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega on tagatud vähemalt samal tasemel puhastus nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.

Liikmesriigid tagavad, et tiheasustusalad, kus individuaalseid süsteeme kasutatakse, on kantud avalikku registrisse ning et asjakohane ametiasutus kontrollib neid süsteeme korrapäraselt.

3. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades individuaalsete süsteemide projekteerimise, käitamise ja hoolduse miinimumnõuded ning täpsustades lõike 2 teises lõigus osutatud korrapärasele kontrollimisele esitatavaid nõudeid.

4. Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega puhastatakse üle 2 % asulareoveest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt, peavad esitama komisjonile üksikasjaliku põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta igal tiheasustusalal. Selles põhjenduses tuleb:

a) tõendada, et 1 lõikes sätestatud tingimused individuaalsete süsteemide kasutamiseks on täidetud;

b) kirjeldada kooskõlas lõikega 2 võetavaid meetmeid;

c) tõendada, et järgitakse lõikes 3 osutatud miinimumnõudeid juhul, kui komisjon on kasutanud kõnealuse lõike kohaselt talle delegeeritud õigust.

5. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 4 osutatud teabe esitamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Asulareovee käitlemise lõimitud kavad

1. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2030 on tiheasustusalade jaoks, mille reostuskoormus on vähemalt 100 000 ie, koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.

2. 31. detsembriks 2025 koostavad liikmesriigid loetelu tiheasustusaladest, mille reostuskoormus on 10 000–100 000 ie ning kus varasemate andmete ja uusimate kliimaprognooside põhjal valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) reovee ülevool või asula äravooluvesi kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele;

b) reovee ülevoolu maht on suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral,

c) reovee ülevool või asula äravooluvesi takistab mõne järgmise nõude täitmist:

i) direktiivi (EL) 2020/2184 artikliga 5 kehtestatud nõuded;

ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/7/EÜ 71 artikli 5 punktis 3 sätestatud nõuded;

iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ 72 artiklis 3 sätestatud nõuded;

iv) direktiivi 2000/60/EMÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalased eesmärgid.

Liikmesriigid vaatavad esimeses lõigus osutatud loetelu pärast selle koostamist iga viie aasta möödudes üle ja ajakohastavad seda vajaduse korral.

3. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2035 on lõikes 2 osutatud tiheasustusalade jaoks koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.

4. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad tuleb komisjoni nõudmise korral komisjonile kättesaadavaks teha.

5. Asulareovee käitlemise lõimitud kavad peavad sisaldama vähemalt V lisas esitatud elemente.

6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et:

a) ette näha V lisa punktis 3 osutatud meetmete kindlakstegemise meetodid;

b) ette näha meetodid alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas V lisa punkti 2 alapunktis a osutatud reostuse vähendamise soovituslik eesmärk on saavutatud;

c) määrata, millise vormi abil tuleb asulareovee käitlemise lõimitud kavad komisjonile kättesaadavaks teha, kui seda lõike 4 kohaselt nõutakse.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.7. Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist iga viie aasta möödudes üle ja ajakohastatakse vajaduse korral.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 64

⌦ Reovee bioloogiline Teise astme puhtus ⌫

1. ⌦ Vähemalt 2 000 ie tiheasustusalade puhul ⌫ tagavad liikmesriigid, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise ⌦ teise astme ⌫ puhastuse ⇨ kooskõlas lõikega 3 ⇦ või muu sellega võrdväärse puhastuse. järgmiselt: 

–hiljemalt 31. detsembriks 2000 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga üle 15000;

–hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10000 kuni 15000;

–hiljemalt 31. detsembriks 2005 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 2000 kuni 10000, mille reovett juhitakse magevette ja suudmealadele.

⇩ uus

2 000–10 000 ie tiheasustusalade suhtes, millelt toimub ärajuhtimine rannikualadele, ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2027 esimeses lõigus sätestatud kohustust.

🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

1a.    Erandina lõikest 1 tagab Prantsusmaa, et Mayotte’i kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist bioloogilise puhastuse või muu sellega võrdväärse puhastuse:

–hiljemalt 31. detsembriks 2020 linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 15000 ja mis koos artikli 5 lõikes 2a osutatud linnastutega hõlmavad vähemalt 70 % Mayotte’is tekkivast reoveest;

–hiljemalt 31. detsembriks 2027 kõikide linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 2000.

⇩ uus

2. 1 000–2 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembril 2030 läbib kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi enne ärajuhtimist teise astme puhastuse kooskõlas lõikega 3 või muu sellega võrdväärse puhastuse.

3. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 1 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 1 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.

🡻 91/271/EMÜ

2.    Asulareovesi, mida juhitakse kõrgetel (üle 1500 m üle merepinna) mägialadel asuvatesse veekogudesse, kus reovee bioloogiline puhastus on madalate temperatuuride tõttu raskendatud, tohib puhastada lõikes 1 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult, kui üksikasjalikud uurimused näitavad, et sellise reovee ärajuhtimine ei kahjusta keskkonda.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

3.    Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

4.    Inimekvivalendina väljendatav puhastusvõimsus ⌦ Inimekvivalentides (ie) väljendatav reostuskoormus ⌫ arvutatakse välja ühe aasta jooksul ⌦ asula ⌫reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi olukordi, mis võivad ollaon tingitud näiteks tugevast vihmasajust.

Artikkel 75

⌦ Kolmanda astme puhastus ⌫

⇩ uus

1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et heitvesi, mis on pärit pooltest asulareoveepuhastitest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust ega rakenda [väljaannete talitus, palun lisada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, on läbinud lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse.

Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

1.    Lõike 2 kohaldamisel määravad liikmesriigid 31. detsembriks 1993 vastavalt II lisas sätestatud kriteeriumidele kindlaks tundlikud alad.

⇩ uus

2. 31. detsembriks 2025 koostavad liikmeriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on eutrofeerumise suhtes tundlikud, ning ajakohastavad seda loetelu iga viie aasta tagant alates 31. detsembrist 2030.

Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas.

Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldada, kui kogu liikmesriigi territooriumil rakendatakse lõike 4 kohast kolmanda astme puhastust.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

32.    Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks ⇨ 2035 ⇦ 1998 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10000, et ⇨ pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt, kust heitvesi juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele ja kus ei rakendata [väljaannete talitus, palun sisestada alalütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] kolmanda astme puhastust, ⇦ kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle tundlikele ⌦ kõnealustele ⌫ aladele juhtimist ⇨ 4 lõike kohase kolmanda astme puhastuse ⇦ põhjalikuma puhastuse, kui on kirjeldatud artiklis 4.

⇩ uus

Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 4 kohase kolmanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.

🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

2 a.    Erandina lõikest 2 tagab Prantsusmaa, et Mayotte’i kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne ärajuhtimist tundlikele aladele rangema puhastuse kui artikliga 4 ette nähtud puhastus hiljemalt 31. detsembriks 2020 linnastute puhul, mille inimekvivalent on üle 10000 ja mis koos artikli 4 lõikes 1a osutatud linnastutega hõlmavad vähemalt 70 % Mayotte’is tekkivast reoveest.”

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

3.    Lõikes 2 kirjeldatud asulareoveepuhastitest väljuv vesi vastab I lisa B jaotise asjaomastele nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

⇩ uus

4. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 2 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.

Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada teises lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.

🡻 91/271/EMÜ

⇨ uus

54.    Lõigetes 2 ja 3 individuaalsete puhastite kohta sätestatud nõudeid ei ole aga vaja täita tundlikel aladel, ⇨ Erandina lõigetest 3 ja 4 võivad liikmesriigid otsustada, et lõigetes 3 ja 4 osutatud nõudeid ei kohaldata lõikes 2 osutatud loetellu kantud alal paikneva eraldiseisva asulareoveepuhasti suhtes, ⇦ mille puhul suudetakse tõestada, et kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse sisenevas reovees fosfori- ja lämmastikusisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75 % võrra:.

⇩ uus

a) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 82,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2035;

b) väheneb väljumise ajaks üldfosforisisaldus vähemalt 90 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 85 % ning seda hiljemalt 31. detsembriks 2040.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

65.    Tundlike alade valgaladel asuvatest ⇨ Vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevatest ⇦asulareoveepuhastitest ⇨ lõikes 2 osutatud loetellu kantud, ⇦ ⌦ eutrofeerumise suhtes tundliku ala valgalasse⌫ väljuva vee suhtes, mis põhjustab osaliselt nende alade reostumist, kohaldatakse ⌦ samuti ⌫ lõikeid 32, 34 ja 54.

Kui kõnealused valgalad asuvad osaliselt või täielikult mõnes teises liikmesriigis, kohaldatakse artiklit 9.

6.    Liikmesriigid tagavad, et kindlaksmääratud tundlike alade nimistu vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel.

7.    Liikmesriigid tagavad, et ⇨ heitvesi asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist ⇦ lõike 6 alusel läbivaadatud tundlikud alad vastavad seitsme aasta pärast eespool sätestatud nõuetele.

8.    Liikmesriik ei pea käesoleva direktiivi täitmiseks tundlikke alasid kindlaks määrama, kui ta rakendab lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud reoveepuhastust kogu oma territooriumil.

⇩ uus

Artikkel 8

Neljanda astme puhastus

1. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030, et 50 % selliste asulareoveepuhastite heitveest, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, on läbinud lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse.

Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et kõik asulareoveepuhastid, mis töötlevad vähemalt 100 000 ie reostuskoormust, rakendavad lõike 5 kohast neljanda astme puhastust.

2. 31. detsembriks 2030 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele. Seejärel vaatavad liikmesriigid kõnealuse loetelu iga viie aasta möödudes läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.

Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab järgmisi alasid, välja arvatud juhul, kui riskihinnangu alusel on võimalik tõendada, et nendel aladel puudub keskkonnarisk ja risk inimeste tervisele:

a) veekogud, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;

b) direktiivi 2006/7/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad suplusveekogud;

c) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud järved;

d) direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud jõed või muud vooluveekogud, kus lahjendusaste on vähem kui 10;

e) alad, kus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 73 artikli 4 punktis 25 määratletud vesiviljelus;

f) alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine.

Teises lõigus osutatud riskihinnang esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõike 2 teises lõigus osutatud riskihinnangu vorm ning sellise riskihinnangu koostamiseks kasutatav meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2035, et pooltelt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib 5 lõike kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud alale.

Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040, et kõigilt 10 000–100 000 ie tiheasustusaladelt kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib lõike 5 kohase neljanda astme puhastuse, enne kui see juhitakse lõikes 2 osutatud loetellu kantud aladele.

5. Käesoleva direktiivi artikli 21 ning I lisa D osa kohaselt võetud proovide parameetrid peavad vastama I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele. Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 3 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa D osa tabelis 4.

Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa B ja D osa muutmiseks, et kohandada teises lõigus osutatud nõudeid ja meetodeid tehnika ja teaduse arenguga.

6. Komisjon võtab 31. detsembriks 2030 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide kasutatavad seire- ja proovivõtumeetodid, et määrata I lisa B osa tabelis 3 esitatud näitajate olemasolu ja kogus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 91/271/EMÜ

Artikkel 6

1.    Lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid 31. detsembriks 1993 määrata II lisas sätestatud kriteeriumide abil kindlaks vähem tundlikke alasid.

2.    Asulareovett, mida juhitakse 10000 kuni 150000 inimekvivalendiga linnastutest rannikuvetesse ja 2000 kuni 10000 inimekvivalendiga linnastutest lõikes 1 kirjeldatud aladel asuvatele suudmealadele, tohib puhastada vähem põhjalikult, kui on ette nähtud artiklis 4, kui:

–see reovesi läbib vähemalt 2 lõikes 7 määratletud eelselituse ja seda kontrollitakse I lisa punktis D sätestatud korras,

–põhjalikud uurimused näitavad, et see reovesi ei kahjusta keskkonda.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kõnealuste uurimuste kohta kogu asjakohase teabe.

3.    Kui komisjon leiab, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täitmata, esitab ta nõukogule asjakohase ettepaneku.

4.    Liikmesriigid tagavad, et vähem tundlike alade nimistu vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel.

5.    Liikmesriigid tagavad, et alad, mida enam ei peeta vähem tundlikeks, vastavad seitsme aasta pärast vastavalt kas artikli 4 või artikli 5 nõuetele.

Artikkel 7

Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2005 puhastatakse kogumissüsteemidesse sisenevat asulareovett enne ärajuhtimist artikli 2 lõikes 9 määratletud viisil järgmistel juhtudel:

–reovee juhtimise korral vähem kui 2000 inimekvivalendiga linnastutest magevette ja suudmealadele,

–reovee juhtimise korral vähem kui 10000 inimekvivalendiga linnastutest rannikuvetesse.

🡻 2013/64/EL artikli 1 lõige 4

„Erandina esimesest lõigust on kindlaksmääratud tähtaeg Mayotte’i puhul 31. detsember 2027.

🡻 91/271/EMÜ

Artikkel 8

1.    Liikmesriigid võivad tehnilistest probleemidest tulenevatel erandjuhtudel taotleda komisjonilt geograafiliselt piiritletud elanikkonnale artikli 4 täitmise aja pikendamist.

2.    Taotluses, mida tuleb nõuetekohaselt põhjendada, tuleb kirjeldada ilmnenud tehnilisi raskusi ning teha ettepanek tegevusprogrammi ja asjakohase ajakava kohta, mille abil saavutada käesoleva direktiivi eesmärk. Kõnealune ajakava lisatakse artiklis 17 osutatud rakendusprogrammi.

3.    Lubatud on üksnes tehnilised põhjused ning lõikes 1 osutatud pikendust võidakse anda kuni 31. detsembrini 2005.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

4.    Komisjon vaatab kõnealuse taotluse läbi ja võtab vajalikud meetmed vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

🡻 91/271/EMÜ

5.    Erandjuhtudel, kui suudetakse tõestada, et põhjalikum puhastus ei too keskkonnale mingit kasu, tohib üle 150000 inimekvivalendiga linnastutest vähem tundlikele aladele juhitavat reovett puhastada vastavalt artikliga 6 ettenähtud menetlusele 10000 kuni 150000 inimekvivalendiga linnastute reovee kohta.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

Sellistel juhtudel esitavad liikmesriigid asjaomased dokumendid eelnevalt komisjonile. Komisjon uurib olukorda ja võtab vajalikud meetmed vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

⇩ uus

Artikkel 9

Laiendatud tootjavastutus

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, on laiendatud tootjavastutus.

Selliste meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:

(a)kõik artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevad kulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest, et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest eraldunud mikrosaasteained ja nende jäägid, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest; ning

(b)turule lastavaid tooteid käsitlevate andmete kogumise ja kontrollimise kulud ning

c)    muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud.

2. Liikmesriigid teevad tootjale lõike 1 kohase laiendatud tootjavastutuse suhtes erandi, kui tootja suudab tõendada üht järgmistest asjaoludest:

a) toodet lastakse turule alla kahe tonni aastas;

b) toode, mida tootja turule laseb, et tekita oma olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt, liitudes tootjavastutusorganisatsiooniga.

Liikmesriigid tagavad, et:

a) lõikes 1 osutatud tootjad peavad korra aastas esitama tootjavastutusorganisatsioonile järgmise teabe:

i) III lisas loetletud toodete kogus, mille nad oma tegevuse käigus aastas turule lasevad;

ii) teave alapunktis i osutatud toodete ohtlikkuse kohta reovees nende olelusringi lõpul;

iii) kui see on asjakohane, siis loetelu toodetest, mille suhtes on tehtud lõike 2 kohane erand:

b) lõikes 1 osutatud tootjad peavad tegema tootjavastutusorganisatsioonile rahalise makse, et katta nende laiendatud tootjavastutusest tulenevad kulud;

c) punktis b osutatud iga tootja makse suurus määratakse turule lastavate toodete koguste ja nende ohtlikkuse põhjal reovees;

d) tootjavastutusorganisatsioonides korraldatakse igal aastal sõltumatu audit, mille käigus kontrollitakse nende finantsjuhtimist, sealhulgas nende suutlikkust katta lõikes 4 osutatud kulud, punkti a kohase teabe kvaliteeti ja asjakohasust ning punkti b kohaselt kogutud maksete asjakohasust.

5. Liikmesriigid tagavad, et:

a) kõigi asjaomaste osalejate rollid ja vastutus, kaasa arvatud lõikes 1 osutatud tootjate, tootjavastutusorganisatsioonide, asulareoveepuhastite era- või avalik-õiguslike käitajate ning kohalike pädevate asutuste oma, on selgelt määratletud;

b) kehtestatud on asulareovee käitlemise eesmärgid, et järgida artikli 8 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud nõudeid ja tähtaegu, ning mis tahes muud kvantitatiivsed või kvalitatiivsed eesmärgid, mida käsitatakse asjakohasena seoses laiendatud tootjavastutuse rakendamisega;

c) loodud on aruandlussüsteem, mille abil kogutakse andmeid lõikes 1 osutatud toodete kohta, mida tootjad liikmesriigi turule lasevad, ning reovee neljanda astme puhastuse kohta, samuti muid punkti b seisukohast olulisi andmeid.

Artikkel 10

Miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga artikli 9 lõike 4 kohaselt loodud tootjavastutusorganisatsioon

a) on selgelt määratletud geograafilise ulatusega kooskõlas artiklis 8 sätestatud nõuetega;

b) omab vajalikke rahalisi ja organisatsioonilisi vahendeid, et täita tootjate laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi;

c) teeb avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:

i) tema kuuluvus ja liikmesus;

ii) tootjate tehtud rahalised maksed;

iii) igal aastal toimuvad tegevused, kaasa arvatud selge teave rahaliste vahendite kasutamise kohta.

2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed.

3. Kui liikmesriigi territooriumil on mitu tootjavastutusorganisatsiooni, peab asjaomane liikmesriik määrama vähemalt ühe erahuvidest sõltumatu asutuse rakendamist jälgima või usaldama selle avaliku sektori asutusele.

4. Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi territooriumil ja kes laseb tema turule tooteid, teevad järgmist:

a) määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi; või

b) võtavad punktis a kirjeldatuga samaväärseid meetmeid.

5. Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi toimumise laiendatud tootjavastutuse rakendamisega seotud asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas tootjate ja turustajate, tootjavastutusorganisatsioonide, asulareovee era- ja avalik-õiguslike käitajate, kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.

Artikkel 11

Asulareoveepuhastite energianeutraalsus

1. Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit. Need auditid viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikliga 8 ning hõlmavad taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimaluse kindlakstegemist, kusjuures keskendutakse sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi ja ühtlasi vähendada metaaniheidet. Esimesed auditid tehakse

a)    vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2025;

b)    10 000–100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2030.

2. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite riigi tasandil aastas toodetava, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvenergia kogus on võrdne vähemalt järgmisega:

a)    31. detsembriks 2030. aastaks 50 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;

b)    31. detsembriks 2035. aastaks 75 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast;

c)    31. detsembriks 2040. aastaks 100 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast energiast.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 129

⌦ Piiriülene koostöö ⌫

1. Kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid veekogusid kahjustab mõne teise liikmesriigi ⇨ või kolmanda riigi ⇦ ärajuhitud asulareovesi, võib ⇨ teatab ⇦ kahjustatud veekogudega liikmesriik sellest teisele liikmesriigile ⇨ või kolmandale riigile ⇦ ja komisjonile.

⇩ uus

Kui on toimunud reostumisjuhtum, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada otsekohe.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Asjaomased liikmesriigid algatavad vajaduse korral koos komisjoniga kooskõlastamise ⇨ teevad koostööd ⇦, et selgitada välja kõnealused reostusallikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi sätete täitmine.

⇩ uus

2. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile igasugusest lõikes 1 osutatud koostööst. Komisjon osaleb sellises koostöös asjaomaste liikmesriikide taotluse korral.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 1310

⌦ Kohalikud ilmastikutingimused ⌫

Liikmesriigid tagavad, et asulareoveepuhasteid, mida rajatakse artiklites 64, 75, 6 ja 7 ⇨ 8 ⇦ ⌦ sätestatud ⌫ nõuete täitmiseks, projekteeritakse ja ehitatakse ning käitatakse ja hooldatakse nii, et nende töö kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud. Kõnealuste puhastite projekteerimisel tuleb arvesse võtta puhastuskoormuse hooajalist muutumist.

Artikkel 1411

⌦ Mitteolmereovee ärajuhtimine ⌫

1.    Liikmesriigid tagavad, et tööstusreovee ⇨ mitteolmereovee ⇦ juhtimine kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse toimub enne 31. detsembrit 1993 eeskirjade ja/või pädeva või asjakohase asutuse ⌦ eelneva ⌫ erilubadeeriloa alusel.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

2.    Kõnealused eeskirjad ja/või eriload vastavad I lisa C jaotise nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

⇩ uus

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus:

a) konsulteerib enne eriloa andmist nende kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatega, kuhu mitteolmereovesi lastakse;

b) võimaldab kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel tutvuda nende teeninduspiirkonnas väljastatud erilubade sisuga, kui käitajad seda taotlevad.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub erilubade läbivaatamine, et teha kindlaks lõikes 1 osutatud mitteolmereovees olevad reostusallikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:

a) artikli 21 lõike 3 kohase seire käigus leitakse asulareoveepuhasti sisse- ja väljalaske juures saasteaineid;

b) asulareovee puhastamisel saadud reoveesetteid kasutatakse kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/278/EMÜ; 74  

c) puhastatud asulaheitvett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741;

d) suublatest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;

e) kogumissüsteemi või asulareoveepuhastisse juhitud mitteolmereoveest pärit reostusega kaasneb kõnealuse süsteemi või puhasti käitamishäirete risk.

3.    Lõikes 1 osutatud eriload peavad vastama I lisa C osas esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa C osa muutmiseks, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga keskkonnakaitse valdkonnas.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2. (kohandatud)

⇨ uus

43.    ⌦ Lõikes 1 osutatud ⌫ Eeskirju ja erilubeeriload vaadatakse ⇨ kõige rohkem iga kuue aasta tagant ⇦ korrapäraselt läbi ja vajaduse korral kohandatakse.

Artikkel 1512

⌦ Vee taaskasutus ja asulareovee ärajuhtimine ⌫

1.    Puhastatud reovett tuleb võimaluse korral võtta taaskasutusse. Reovee taaskasutamine toimub viisil, mis kahjustab keskkonda kõige vähem.

⇩ uus

1.    Liikmesriigid edendavad süsteemselt kõigist asulareoveepuhastitest saadava puhastatud heitvee taaskasutust. Kui puhastatud heitvett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määrusega (EL) 2020/741 kehtestatud nõuetele.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

⇨ uus

2.    Pädevad või asjakohased asutused ⇨ Liikmesriigid ⇦ tagavad, et reovee kõrvaldamine ⇨ ärajuhtimine ⇦ asulareoveepuhastitest toimub eelnevate eeskirjade ja/või erilubadeeriloa alusel. ⇨ Sellise eriloaga tagatakse, et I lisa B osas esitatud nõuded on täidetud. ⇦

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

3.    Asulareoveepuhastitest lõike 2 kohaselt välja juhitavat asulareovett käsitlevad eeskirjad ja/või eriload peavad sisaldama reovee juhtimise korral 2000 kuni 10000 inimekvivalendiga linnastutest magevetesse ja suudmealadele ning 10000 või suurema inimekvivalendiga linnastutest kõikidesse suublatesse tingimusi, mis vastavad I lisa punkti B asjakohastele nõuetele. Komisjon võib neid nõudeid muuta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

34.    ⌦Lõikes 2 osutatud eriload ⌫ Kõnealuseid eeskirju ja/või erilube vaadatakse ⇨ kõige rohkem iga kuue aasta möödudes ⇦ korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse.

Artikkel 1613

⌦ Biolagundatav mitteolmereovesi ⌫

1.    Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2000 vastab III lisas loetletud tööstussektorites tegutsevate kõikide vähemalt 4000 inimekvivalendiga tootmisettevõtete puhul biolagundatav reovesi, mis enne suublatesse juhtimist ei läbi asulareoveepuhasteid, enne ärajuhtimist pädeva või asjakohase asutuse varem kehtestatud eeskirjades ja/või erilubades kehtestatud tingimustele.

2.    Iga liikmesriigi pädev või asjakohane asutus määrab 31. detsembriks 1993 sellise reovee ärajuhtimisele nõuded, mis arvestavad asjaomase tööstusvaldkonna laadi.

3.    Komisjon viib 31. detsembriks 1994 läbi liikmesriikide nõuete võrdluse. Võrdluse tulemused avaldab ta aruandena ning teeb nende kohta vajaduse korral asjakohase ettepaneku.

⇩ uus

Liikmesriigid kehtestavad biolagundatava mitteolmereovee ärajuhtimise nõuded, mis on asjakohased asjaomase tööstussektori suhtes ning millega tagatakse vähemalt sama keskkonnakaitse tase kui I lisa B osas esitatud nõuetega.

Lõikes 1 osutatud nõudeid kohaldatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)reovesi tuleb käitistest, mille reostuskoormus on vähemalt 4 000 ie ning mis kuuluvad IV lisas loetletud tööstussektoritesse ega tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL 75 I lisas loetletud tööstustegevusega;

(b)reovesi ei sisene enne selle suublasse juhtimist asulareoveepuhastisse (edaspidi „otselase“).

Artikkel 17

Asulareovee seire

1. Liikmesriigid teevad asulareovee seiret seoses järgmiste rahvatervise seisukohast oluliste parameetritega:

a)    SARS-CoV-2 viirus ja selle variandid;

b)    polioviirus;

c)    gripiviirus;

d)    uued patogeenid;

e)    uued murettekitavad saasteained;

f)    mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida liikmesriigi pädev asutus käsitab seire tegemiseks olulisena.

2. Selleks et järgida lõiget 1, seavad liikmesriigid sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad pideva kooskõlastatud koostöö raames teha järgmist:  

(a)määrata kindlaks muud kui lõikes 1 osutatud rahvatervise parameetrid, mille seiret tuleks asulareovees teha;

(b)otsustada seoses iga lõike 1 kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes otsustamisel arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust ning, kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;

(c)korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele ja liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas.

3. Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra, tuleb teha SARS-CoV-2 ja selle variantide esinemise seiret vähemalt 70 % elanikkonnalt pärit asulareovees ning vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse vähemalt üks proov nädalas. Seda seiret jätkatakse, kuni kõnealune pädev asutus kuulutab SARS-CoV-2-ga seotud rahvatervise hädaolukorra lõppenuks.

Selleks et otsustada, kas on tegemist rahvatervise hädaolukorraga, võtab pädev asutus arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hinnanguid, rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega kooskõlas vastu võetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) otsuseid ning komisjoni otsuseid, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse …/… 76 + artikli 23 lõike 1 kohaselt.

4. Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid 1. jaanuariks 2025, et antimikroobikumiresistentsuse seiret tehakse asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes ning kui see on asjakohane, siis kogumissüsteemides vähemalt kaks korda aastas.

Komisjon võtab artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusaktid, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees antimikroobikumiresistentsuse mõõtmise ühtse metoodika.

5. Käesolevas artiklis osutatud seire tulemused esitatakse kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga g.

Artikkel 18

Riski hindamine ja juhtimine

1. Liikmesriigid teevad [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva teise aasta viimane päev] kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:

a) nende veekogude kvaliteet, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;

b) direktiivi 2006/7/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate suplusveekogude kvaliteet;

c) veekogu hea ökoloogiline seisund, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22;

d) nende veekogude kvaliteet, kus toimub määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 25 määratletud vesiviljelus.

2. Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks; nende hulka kuuluvad asjakohasel juhul järgmised meetmed:

a) alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;

b) alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee teise astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 6;

c) alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee kolmanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 7;

d) alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul ärajuhitava asulareovee neljanda astme puhastuse rakendamine kooskõlas artikliga 8;

e) alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul asulareovee käitlemise lõimitud kavade koostamine kooskõlas artikliga 5 ning V lisas osutatud meetmete vastuvõtmine;

f) kogutud asulareovee puhastamise suhtes rangemate nõuete kohaldamine kui 1. lisa B osas esitatud nõuded.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase kindlakstegemise tulemused vaadatakse iga viie aasta möödudes läbi. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetme kirjeldus lisatakse artikli 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse komisjonile, kui komisjon seda nõuab.

Artikkel 19

Juurdepääs sanitaarvõimalustele

Liikmesriikidelt võtavad kõik vajalikud meetmed, et parandada kõigi, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade juurdepääsu sanitaarvõimalustele.

Selleks teevad liikmesriigid 31. detsembriks 2027 järgmist:

a)    teevad kindlaks sanitaarvõimalustele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimeste kategooriad, sealhulgas kaitsetud ja tõrjutud rühmad, ning põhjused, miks juurdepääs puudub;

b)    hindavad võimalusi parandada punktis a osutatud inimeste kategooriate juurdepääsu sanitaarrajatistele;

c) julgustavad kõigil tiheasustusaladel, mille reostuskoormus on vähemalt 10 000 ie, avalikus ruumis piisaval hulgal niisuguste sanitaarrajatiste rajamist, millele on juurdepääs tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 2014

⌦ Reoveesetted ⌫

1.    Reovee puhastamisel tekkivaid setteid võetakse võimaluse korral alati taaskasutusse. Reoveesetete taaskasutamine toimub viisil, mis kahjustab keskkonda kõige vähem.

2.    Pädevad või asjakohased asutused tagavad, et 31. detsembrini 1998 toimub reoveesetete kõrvaldamine asulareoveepuhastitest üldiste eeskirjade või registreerimise või lubade alusel.

3.    Liikmesriigid tagavad, et reoveesetete kõrvaldamine laevadelt, torudest või muul viisil pinnavetesse lõpetatakse järk-järgult 31. detsembriks 1998.

4.    Kuni lõikes 3 kirjeldatud reoveesetete kõrvaldamise lõpetamiseni tagavad liikmesriigid, et pinnavetesse kõrvaldatud setetes sisalduvate toksiliste, püsivate või bioakumuleeruvate ainete koguhulga kohta on vaja kõrvaldamisluba ja seda hulka vähendatakse järk-järgult.

⇩ uus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemisviisid on vastavuses direktiivi 2008/98/EMÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Sellised viisid peavad tagama suurima ennetuse, ressursside taaskasutuse ja ringlussevõtu ning vähima negatiivse keskkonnamõju.

2. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades reoveesetetes sisalduva fosfori ja lämmastiku minimaalsed taaskasutus- ja ringlussevõtumäärad, et võtta arvesse olemasolevat reoveesetete fosfori ja lämmastiku ringlussevõtu tehnoloogiat.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 2115

⌦ Seire ⌫

1.    ⌦ Liikmesriigid tagavad, et ⌫ pPädevad või asjakohased asutused jälgivad:

a)asulareoveepuhastitest väljuva vee vastavust I lisa punkti BB osa nõuetele ⌦ kooskõlas ⌫ I lisa D osaspunktis D sätestatud korras ⇨ seire- ja tulemuste hindamise meetoditega ⇦ ⇨ ; see seire hõlmab koormust ja I lisa B osas loetletud parameetrite kontsentratsioone; ⇦

b)pinnavetesse juhitavate reoveesetete koguseid, ja koostist ⇨ ja sihtkohta ⇦ ;.

⇩ uus

c)puhastatud asulaheitvee, seal hulgas taaskasutatava vee sihtkohta;

d)üle 10 000 ie koormust töötlevate asulareoveepuhastite tekitatud kasvuhoonegaase ja energiakulu.

🡻 91/271/EMÜ

2.    Pädevad või asjakohased asutused kontrollivad veekogusid, millesse juhitakse asulareoveepuhastitest väljuvat vett või vett, mis väljub neisse artiklis 13 kirjeldatud viisil otse, kui on põhjust eeldada, et neisse juhitavad veed kahjustavad neid oluliselt.

3.    Reovee 6 kohase ärajuhtimise ning reoveesetete pinnavetesse kõrvaldamise korral viivad liikmesriigid läbi kontrolle ja mis tahes muid asjakohaseid uurimusi tõestamaks, et kõnealuste reovete ärajuhtimine või reoveesetete kõrvaldamine ei kahjusta keskkonda.

4.    Liikmesriigid säilitavad pädevate või asjakohaste asutuste poolt lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kogutud teavet ning teevad need komisjonile kuue kuu jooksul pärast asjakohase teabenõude saamist kättesaadavaks.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

5.    Komisjon võib koostada lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kontrolli suunised vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

⇩ uus

2.    Kõigi vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad veekogudesse juhitud reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit saasteainete kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret.

3. Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasetes järgmiste ainete ja näitajate kontsentratsiooni ja nendega seotud koormuse seiret:

a) saasteained, mis on loetletud

i) direktiivi 2000/60/EÜ VIII–X lisas, direktiivi 2008/105/EÜ lisas, direktiivi 2006/118/EÜ I lisas ja direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osas;

ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 2455/2001/EÜ 77 lisas;

iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 78 II lisas;

iv) direktiivi 86/278/EMÜ I ja II lisas;

b) direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse;

c) mikroplastide esinemine.

Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel teevad liikmesriigid reoveesettes leiduvate mikroplastide seiret.

Esimeses ja teises lõigus osutatud seiret tehakse järgmise sagedusega:

a) vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel võetakse aastas vähemalt kaks proovi, kusjuures proovide võtmise vaheline aeg on kõige rohkem kuus kuud;

b) 10 000–100 000 ie tiheasustusaladel võetakse kahe aasta jooksul vähemalt üks proov.

Komisjonil on õigus võtta artiklis 28 osutatud korra kohaselt vastu rakendusakte, millega tagatakse käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, kehtestades asulareovees ja reoveesetetes mikroplastide sisalduse mõõtmise metoodika.

🡻 91/271/EMÜ

Artikkel 16

Ilma et see piiraks nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivi 90/313/EMÜ (mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele) 79 sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et asjaomased asutused avaldavad iga kahe aasta järel asulareovee ärajuhtimise ja reoveesetete kõrvaldamise kohta oma piirkonnas olukorraaruande. Kohe pärast nende aruannete avaldamist edastavad liikmesriigid need komisjonile.

⇩ uus

Artikkel 22

Teave rakendamise järelevalve kohta

1. Liikmesriigid koostavad Euroopa Keskkonnaameti (EEA) abiga:

a) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa D osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

b) 31. detsembriks 2025 andmestu, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

c) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks võetud meetmete kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

d) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa D osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele;

e) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

f) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

g) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab artikli 17 lõigete 1 ja 4 kohase seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi igal aastal;

h) 31. detsembriks 2025 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 7 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud eutrofeerumise suhtes tundlikest aladest, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;

e) 31. detsembriks 2030 andmestu, mis sisaldab loetelu artikli 8 lõike 2 kohaselt kindlaks tehtud aladest, kus mikrosaasteainete kontsentreerumine või kogunemine kujutavad endast keskkonna riski või riski inimeste tervisele, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga viie aasta möödudes;

j) 12. jaanuariks 2029 andmestu, mis sisaldab teavet meetmete kohta, mis on võetud, et kooskõlas artikliga 19 parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele, sealhulgas teavet sanitaarvõimalustele juurdepääsu omava elanikkonna osakaalu kohta, ning ajakohastavad seda andmestut edaspidi iga kuue aasta möödudes.

2. Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on lõikes 1 osutatud andmestutele püsijuurdepääs.

3. Teavet, mille liikmesriigid on esitanud määruse (EÜ) nr 166/2006 artikli 5 kohaselt, võetakse käesoleva artikliga nõutava andmete esitamise raames arvesse.

Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 2006/166 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele lõikes 1 osutatud teabe hulgast.

4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõikes 1 kohaselt esitatava teabe vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 2317

⌦ Riiklik rakenduskava ⌫

1.    Liikmesriigid koostavad 31. detsembriks 1993 ⇨ [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 23. kuu viimane päev] ⇦ käesoleva direktiivi rakendamise ⌦ riikliku ⌫ kava.

⇩ uus

See kava sisaldab järgmist:

a) artiklite 3–8 rakendamise taseme hinnang;

b) käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul, sealhulgas nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus ja prioriteet, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee keskkonnamõjuga;

c) hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada olemasolevaid asulareoveetaristuid, sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende vanusest ja amortisatsioonimäärast;

d) kindlaks tehtud võimalikud avaliku sektori rahastusallikad või vähemalt viited nendele, kui selliseid allikaid on vaja kasutajatasude täiendamiseks.

🡻 2013/64/EL artikli 1 lõike 5 punkt a (kohandatud)

Erandina esimesest lõigust koostab Prantsusmaa Mayotte’i jaoks käesoleva direktiivi rakendamise kava 30. juuniks 2014.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

2.    Liikmesriigid edastavad teabe selle kava kohta komisjonile 30. juuniks 1994.

🡻 2013/64/EL artikli 1 lõike 5 punkt b (kohandatud)

Erandina esimesest lõigust edastab Prantsusmaa komisjonile Mayotte’iga seotud teabe kava kohta 31. detsembriks 2014.

⇩ uus

2.    Liikmesriigid esitavad [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 35. kuu viimane päev] komisjonile oma riiklikud rakenduskavad, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad artiklis 21 osutatud seiretulemuste põhjal, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.

🡻 91/271/EMÜ

3.    Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile iga kahe aasta järel 30. juuniks lõikes 2 osutatud teabe ajakohastuse.

⇩ uus

3. Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid kõige rohkem iga viie aasta möödudes. Nad esitavad kavad 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

4.    Komisjon määrab riiklike kavade täitmisega seotud aruandmise viisid ja vormi kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Kõik nende viiside ja vormide muudatused võetakse vastu vastavalt kõnealusele menetlusele.

⇩ uus

4.    Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse riiklike rakenduskavade esitamise meetodid ja vormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

🡻 91/271/EMÜ

5.    Komisjon vaatab lõigete 2 ja 3 alusel saadud teabe iga kahe aasta järel läbi, hindab seda ning avaldab selle kohta aruande.

⇩ uus

Artikkel 24

Üldsuse teavitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal tiheasustusalal. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.

Lõikes 1 osutatud teave tuleb põhjendatud taotluse alusel esitada ka muude vahendite abil.

2. Peale selle tagavad liikmesriigid, et kõik kogumissüsteemidega ühendatud isikud saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal kujul, sealhulgas arvega või nutirakenduse kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:

a) teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega;

b) aastas või arveldusperioodi jooksul kogutud ja puhastatud asulareovee kogus või hinnanguline kogus konkreetse majapidamise või ühendatud üksuse kohta kuupmeetrites ning aastased suundumused ja asulareovee kogumise ja puhastamise hind konkreetse majapidamise jaoks (hind liitri ja kuupmeetri kohta);

c) konkreetsest majapidamisest aasta jooksul kogutud ja puhastatud asulareovee koguse võrdlus asjaomasel tiheasustusalal soovitusliku keskmise kogusega majapidamise kohta;

d) link lõikes 1 osutatud veebisisule.

3. Komisjon võib artiklis 27 sätestatud korra kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta lõiget 2 ja VI lisa, ajakohastades seda, millist teavet tuleb üldsusele esitada internetis ja kogumissüsteemidega ühendatud isikutele, et kohandada neid nõudeid tehnika arenguga ja andmete kättesaadavusega asjaomases valdkonnas.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatava teabe esitamise vormi ja meetodeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Õiguskaitse kättesaadavus

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada käesoleva direktiivi artikli 6, 7 või 8 kohaste otsuste, tegevuste või tegevusetuste sisulist või protseduurilist seaduslikkust, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a) asjaomasel üldsusel on küllaldane huvi;

b) asjaomane üldsus väidab, et tema õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.

Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.

2. Liikmesriigid näevad ette, millises etapis võib lõikes 1 osutatud otsuseid, tegevusi või tegevusetusi vaidlustada.

Artikkel 26

Hüvitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et kui inimeste tervisele on tekitatud kahju käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt ning vajaduse korral rikkumise eest vastutavatelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt.

2. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riikliku õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada ja esitada kollektiivseid kahju hüvitamise hagisid. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kokku kaks korda.

3. Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise nõuetega seotud riiklikud õigusnormid ja menetlused töötatakse välja ja neid kohaldatakse nii, et need ei muuda lõike 1 kohase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks.

4. Kui on esitatud lõike 1 kohane hüvitisnõue koos tõenditega, mille alusel võib eeldada põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel, tagavad liikmesriigid, et rikkumise eest vastutaval isikul lasub kohustus tõendada, et rikkumine ei põhjustanud kahju ega aidanud selle tekkimisele kaasa.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaeg ei ole lühem kui viis aastat. Sellise tähtaeg ei alga enne kuupäeva, mil rikkumine on lõppenud ja hüvitist taotlev isik teab, et on saanud rikkumise tagajärjel kahju kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 27

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [väljaannete talitus, palun märkida seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 5, artikli 14 lõikes 3, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 3, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 5, artikli 14 lõike 3, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

🡻 1882/2003 artikkel 3 ja III lisa punkt 21 (kohandatud)

Artikkel 2818

⌦ Komitee ⌫

1.    Komisjoni abistab ⌦ teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning asulareovee puhastamist käsitleva direktiivi rakendamise ⌫ komitee.

🡻 1137/2008 artikkel 1 ja lisa punkt 4.2.

2.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

⇩ uus

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 29

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need peavad vajaduse korral hõlmama rahatrahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku töötasuga, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eripärasid.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kehtestatud karistustes on vajadust mööda nõuetekohaselt arvesse võetud järgmist:

   a) rikkumise laad, raskusaste ja ulatus;

b) asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;

c) rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 30

Hindamine

1. 31. detsembriks 2030 ja 31. detsembriks 2040 peab komisjon läbi viima käesoleva direktiivi hindamise, lähtudes eelkõige järgmistest elementidest:

a) käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;

b) artikli 22 lõikes 1 osutatud andmestud;

c) asjakohased teadus-, analüütilised ja epidemioloogilised andmed; sealhulgas liidu rahastatud uurimisprojektide tulemused;

d) WHO soovitused, kui need on olemas;

e) laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajaduse analüüs vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele reovees esinevate mikroplastide ja nende rahvatervise- ja keskkonnamõju kohta ning andmetele, mis on saadud, täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljalasete juures.

Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud hindamise peamised tulemused aruandena Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõike 1 teises lõigus osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 31

Läbivaatamine

Iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi rakendamise kohta ja lisab sellele vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

🡹

Artikkel 32

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Direktiiv 91/271/EÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi VII lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates [väljaannete talitus, palun lisada seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 24. kuu esimene päev], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi VII lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

⇩ uus

2. Artikli 3 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 kohaldatakse Mayotte’i suhtes alates 31. detsembrist 2027.

3. Sellise ärajuhitava asulareovee suhtes, mida puhastatakse vähemalt 100 000 ie koormust töötlevas asulareoveepuhastis ja mille puhul ei nõuta, et see vastaks 31. detsembriks 2030 artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/271/EÜ artiklit 5 ka edaspidi kuni 31. detsembrini 2035.

10 000–100 000 ie reostuskoormusega tiheasustusaladelt pärit ärajuhitava asulareovee suhtes, mille puhul ei nõuta, et see vastaks 31. detsembriks 2035 artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele, kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/271/EÜ artiklit 5 ka edaspidi kuni 31. detsembrini 2040.

🡹

4. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 3319

⌦ Ülevõtmine ⌫

1.    Liikmesriigid jõustavad ⇨ artiklites […] ja lisades […] [osutada artiklitele ja lisadele, mida on oluliselt muudetud, võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiividega] esitatud nõuete ⇦ käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ⇨ [väljaannete talitus, palun sisestada saavas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 23. kuu viimane päev] ⇦ hiljemalt 30. juunil 1993. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata ⌦ edastavad nende meetmete teksti viivitamata ⌫ komisjonile.

2.    Kui liikmesriigid võtavad lõikes 1 nimetatud ⌦ need ⌫ meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. ⌦ Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. ⌫ Sellise viitamise viisi ⌦ ning sellise märkuse sõnastuse ⌫ näevad ette liikmesriigid.

23.    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

🡹

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid […] ja lisasid […] [viidata artiklitele ja lisadele, mida ei ole muudetud, võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiiviga] kohaldatakse alates [väljaannete talitus, palun sisestada seestütlevas käändes kuupäev: käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevale järgneva 24. kuu esimene päev].

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

Artikkel 3520

⌦ Adressaadid ⌫

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1)    EÜT L 135, 30.5.1991.

(2)    Komisjoni talituste töödokument „Evaluation of the Council Directive 91/271/EEC of 21 May 1991, concerning urban waste-water treatment“, SWD(2019) 700.

(3)    Standardühik reostuse mõõtmisel on inimekvivalent (ie), mis tähistab ühe inimese keskmist tekitatud reostust päevas. Tsentraalsetes puhastites puhastatakse lisaks olmereoveele ühiskanalisatsioonivõrguga ühendatud VKEde reovett.

(4)    COM(2019) 640 final.

(5)    Eriaruanne 12/2021 „Põhimõtte „saastaja maksab“ ebajärjekindel kohaldamine ELi keskkonnapoliitikas ja -meetmetes“.

(6)    ELT L 348, 24.12.2008.

(7)    ELT L 372, 27.12.2006.

(8)    EÜT L 327, 22.12.2000.

(9)    ELT L 164, 25.6.2008.

(10)    ELT L 64, 4.3.2006.

(11)    ELT L 334, 17.12.2010.

(12)    ELT L 33, 4.2.2006.

(13)    COM(2020) 761 final.

(14)    COM(2020) 98 final.

(15)    EÜT L 181, 4.7.1986.

(16)    COM(2022)304 final.

(17)    COM(2022) 108 final.

(18)    ELT L 243, 9.7.2021.

(19)    ELT L 156, 19.6.2018.

(20)    ELT L 315, 14.11.2012.

(21)    COM(2021)557 final.

(22)    COM(2021)102 final.

(23)    ELT C 326, 26.10.2012.

(24)    ELT L 435, 23.12.2020.

(25)    Suuremate puhastite puhul kehtestati künniseks 100 000 ie, võttes arvesse, et 46 % tekitatud reostuskoormusest töödeldakse võrdlemisi väikeses arvus (974) suuremates puhastites. Kehtestati ka teine künnis – 10 000 ie –, kuna 81 % reostuskoormusest töödeldakse 7 527 puhastis, mille töödeldav reostuskoormus on üle 10 000 ie.

(26)    Kavandatud süsteem sarnaneb süsteemidega, mis on kehtestatud tahkete jäätmete käitlemise puhul: importijad ja tootjad vastutavad rahaliselt enda toodete tekitatava saaste likvideerimise eest. Antud juhul on ravimid ja hügieenitarbed peamised mikrosaasteainete allikad.

(27)    Nende auditite käigus tehakse järjepidevalt kindlaks taastuvenergia kulutõhusa kasutamise või tootmise võimalused kooskõlas kriteeriumidega, mis on sätestatud energiatõhususe direktiivi uuestisõnastamist käsitleva komisjoni ettepaneku (COM(2021) 558 final) VI lisas.

(28)    ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30.

(29)    EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6–12.

(30)    ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62.

(31)    ELT L 328, 6.12.2008, lk 28–37.

(32)    ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119.

(33)    ELT C […], […], lk […].

(34)    ELT C […], […], lk […].

(35)    Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(36)    Vt VII lisa A osa.

(37)    EÜT C 209, 9.8.1988, lk 3.

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(39)    Komisjoni talituste töödokument „Executive Summary of the Evaluation of the Council Directive 91/271/EEC of 21 May 1991, concerning urban waste-water treatment“ (SWD(2019) 701 final).

(40)    Euroopa Keskkonnaameti aruanne „European waters: Assessment of status and pressures 2018“, nr 7/2018.

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(43)    Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(44)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018) 028 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ (COM(2019) 128 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ (COM(2020) 667 final); Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(47)    Komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1749 energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine — Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.

(48)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: kava „REPowerEU“ (COM/2022/230 final).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(51)    UNECE piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon, muudetud, koos otsusega VI/3, milles selgitatakse ühinemismenetlust.

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).

(53)    Komisjoni teatis „ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) – järgmine samm Euroopa terviseliidu väljakujundamise suunas (COM(2021) 576 final).

(54)    Komisjoni 17. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/472 ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis (ELT L 98, 19.3.2021, lk 3).

(55)    Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017) 0339 final).

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(57)    ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsioon ( A/70/L.1 )

(58)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final).

(59)    WHO suunised sanitaartingimuste ja tervishoiu kohta, 2018.

(60)    1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokoll, 17. juuni 1999.

(61)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).

(62)    ELi inimõigustealased suunised puhta joogivee ja sanitaartingimuste kohta (10145/19).

(63)    Nõukogu järeldused veediplomaatia kohta (13991/18).

(64)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).

(65)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17)

(67)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32).

(68)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(69)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(70)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(71)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

(72)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

(73)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(74)    Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(75)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(76)    + Väljaannete talitus: Palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 40/22 (2020/0322(COD)) sisalduva määruse number ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT viide.

(77)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsus nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

(78)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(79)    EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,26.10.2022

COM(2022) 541 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud)

{SEC(2022) 541 final} - {SWD(2022) 541 final} - {SWD(2022) 544 final}

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ Uus

1. LISA

NÕUDED ASULAREOVEELE

A.Kogumissüsteemid 1

Kogumissüsteemide puhul arvestatakse reovee puhastamise nõudeid.

Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:

–asulareovee hulk ja omadused,

–lekete vältimine,

–suublate reostumise piiramine valinguvee otselaske ⌦ reovee ülevoolu ⌫ tõttu.

B.Asulareovee ⌦ Asula heitvee ⌫ juhtimine puhastitest suublatesse 2

1.    Reoveepuhasteid projekteeritakse ja ehitatakse ümber nii, et neisse sisenevast reoveest ja puhastatud heitveest on võimalik võtta enne selle juhtimist suublatesse representatiivseid ⌦ esindavaid ⌫ proove.

2.    Asulareoveepuhastitest väljuv vesi, mida puhastatakse vastavalt artiklitele 6,4, ja 75 ⇨ ja 8 ⇦, vastab ⌦ peab vastama ⌫ tabelis 1 esitatud nõuetele.

3.    Peale selle vastab ⌦ Artikli 7 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 8 osutatud ⌫ asulareoveepuhastitest väljuv vesi , mida juhitakse II lisa punkti A alapunktis a määratletud eutrofeeruvatele tundlikele aladele, ⌦ peab lisaks punktis 2 osutatud nõuetele vastama ka ⌫ käesoleva lisa tabelis 2 esitatud nõuetele.

⇩ Uus

4. Artikli 8 lõikes 1 osutatud ja artikli 8 lõikes 2 osutatud loetellu kantud asulareoveepuhastitest väljuv vesi peab lisaks punktides 2 ja 3 osutatud nõuetele vastama ka tabelis 3 esitatud nõuetele.

5. Plastist biokilekandjaid kasutavatele asulareoveepuhastitele antavad vee ärajuhtimise load peavad hõlmama kohustust biokilekandjate kasutamist pidevalt jälgida ja ennetada igasugust biokilekandjate tahtmatut sattumist keskkonda.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ Uus

64.    Vajaduse korral kohaldatakse tabelis 1, ja/või 2 ⇨ ja 3 ⇦ esitatud nõuetest rangemaid nõudeid, et tagada suublate vastavus ⌦ direktiivides 2000/60/EÜ, 2008/56/EÜ, 2008/105/EÜ ja 2006/7/EÜ sätestatud nõuetele ⌫mis tahes muu asjakohase direktiivi sätetele.

75.    Asulareovee ärajuhtimiskohad valitakse nii, et heitvee kahju suublale oleks võimalikult väike.

C.⌦ Mitteolmereovee ärajuhtimise eriload ⌫ Tööstusreovesi

Kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse sisenevat tööstusreovett tuleb nõuetekohaselt eelnevalt puhastada, et:

–kaitsta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist,

–vältida kogumissüsteemide, reoveepuhastite ja nendega seotud seadmete kahjustamist,

–tagada, et tööstusreovesi ei häiri reoveepuhasti tööd ega reoveesetete töötlemist,

–tagada, et reoveepuhastitest väljuv vesi ei kahjusta keskkonda ega suublaid nii, et need ei vasta enam ühenduse teistele direktiividele,

–tagada, et reoveesetteid on võimalik kõrvaldada keskkonnaohutult.

⇩ Uus

1. Artiklis 14 osutatud erilubadega tagatakse järgmine:

(a)mitteolmereovees sisalduvad saasteained ei takista reoveepuhasti tööd, ei kahjusta kogumissüsteeme, reoveepuhasteid ega nendega seotud seadmeid ning ei takista puhastatud vee taaskasutust ega reoveesetete ringlussevõttu;

(b)mitteolmereovees sisalduvad saasteained ei kahjusta kogumissüsteemides ja asulareoveepuhastites töötavate inimeste tervist;

(c)asulareoveepuhasti saab mitteolmereovees sisalduvate saasteainete heidet vähendada;

(d)kui asulareoveepuhastis puhastatakse sellisest käitisest väljajuhitud vett, millel on direktiivi 2010/75/EÜ artikli 4 kohane luba, ei ületa kõnealusest puhastist ärajuhitava vee saastekoormus sellist saastekoormust, mis oleks ärajuhitaval veel juhul, kui see lastaks keskkonda otse käitisest ning vastaks kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 15 lõikega 3 sätestatud heite piirnormidele ja mis tahes lisameetmetele, mida võetakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 18;

(e)asulareoveepuhastist ärajuhitava vee saastekoormus ei kahjusta suubla head ökoloogilist seisundit ega potentsiaali ega head keemilist seisundit ning ei takista kõnealusel suublal sellist seisundit saavutada kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkidega.

2. Eriloal peab olema lisa, milles on dokumenteeritud vastavus kõigile punktis 1 esitatud tingimustele. Tagamaks, et kõnealused tingimused on pidevalt täidetud, ajakohastatakse eriloa tingimusi, kui mitteolmereovee, asulareoveepuhasti või suubla omadused märkimisväärselt muutuvad.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ Uus

D.Järelevalve ⌦ Seire ⌫ ja selle tulemuste hindamise võrdlusmeetodid

1.    Liikmesriigid tagavad, et järelevalvet ⌦ seiret ⌫ tehakse viisil, mis vastab ⌦ punktides 2–5 esitatud ⌫ vähemalt järgmistele nõuetele.

Kasutada tohib ka muid kui lõigetes punktides 2, 3 ja 4 kirjeldatud ⌦ osutatud ⌫ meetodeid, kui suudetakse tõestada, et nende meetoditega saadakse nimetatud lõigetes kirjeldatud meetoditega võrdväärsed tulemused.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu teabe kohaldatava ⌦ seire ⌫ meetodi kohta. Kui komisjon leiab, et lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, esitab ta nõukogule asjakohase ettepaneku.

2.    Käesolevas direktiivis reoveepuhastitest väljajuhitud heitvee kohta sätestatud nõuete täidetuse kontrollimiseks võetakse Puhasti väljalaskeu ja vajaduse korral ka sisselaskeu täpselt kindlaksmääratud kohast ⌦ võetakse ⌫ vooluhulgaga proportsionaalseid või iga 24 tunni järel ajapõhiseid proove.⇨ Kõik mikrosaasteainete seire raames võetavad ajapõhised proovid peavad siiski olema võetud iga 48 tunni järel. ⇦

Proovide lagunemise vältimiseks nende võtmise ja analüüsimise vahel peetakse kinni headest rahvusvahelistest laboritavadest.

3.    Proovide minimaalne arv aastas määratakse kindlaks reoveepuhasti võimsuse põhjal ning proove tuleb võtta aasta jooksul korrapäraste ajavahemike tagant:

4.    Puhastatud heitvesi loetakse asjakohastele nõuetele vastavaks, kui veeproovi iga parameeter vastab vastavale väärtusele järgmiselt:

a)tabelis 1 ja artikli 2 lõikes 7 määratletud parameetrite kohta on tabelis 43 esitatud selliste proovide maksimumarv, mille puhul on lubatud, et nende kohta kehtivad nõuded väljendatuna kontsentratsioonidena ja/või vähendusprotsentidena ei ole täidetud;

b)tabelis 1 kontsentratsioonidena väljendatud parameetrite puhul ei tohi tavapärastel töötingimustel võetud proovide parameetrid erineda kehtivatest väärtustest rohkem kui 100 % võrra,. ⇨ välja arvatud hõljuvainete üldkontsentratsiooni puhul, mille kehtivast väärtusest ⇦ Hõljuvainete üldkontsentratsiooni puhul on lubatud kõrvalekalded kuni 150 %;

c)tabelis 2 esitatud parameetrite puhul peab kõikide proovide iga parameetri aasta keskmine vastama ⌦ kõnealuses tabelis esitatud ⌫ asjakohastele ⌦ väärtustele ⌫ määradele. ⇨ Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused;⇦

⇩ Uus

d) tabelis 3 esitatud parameetrite puhul peab iga võetud proov vastama kõnealuses tabelis esitatud väärtustele.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ Uus

5.    ⇨ Proovid võetakse nii, et need kajastaksid kuivale ilmale vastavat reostust. ⇦ Kontrollitava vee kvaliteedi ülemääraseid ⌦ äärmuslikke ⌫ väärtusi arvesse ei võeta, kui nad on tingitud ebaharilikest olukordadest nagu tugeva vihmasaju ⌦ tagajärjel ⌫ .

⇩ Uus

6. Biotiikidest ärajuhitava vee analüüs tehakse filtritud proovidega; hõljuvaine üldkontsentratsioon ei tohi sellise ärajuhitava vee filtrimata proovides siiski ületada 150 mg/l.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ Uus

⇩ Uus

Märkus 1. Selle parameetri tohib asendada teisega, näiteks orgaanilise süsiniku üldkontsentratsiooniga või üldhapnikutarbega (ÜHT), kui suudetakse tõestada, et BHT5 ja asendusparameetri vahel on seos.

Märkus 2. Liikmesriigid mõõdavad kas keemilist hapnikutarvet (KHT) või orgaanilise süsiniku üldkontsentratsiooni.

Märkus 3. See nõue ei ole kohustuslik.

🡻 91/271/EMÜ

Biotiikidest välja juhitavat vett analüüsitakse filtreeritud proovide abil; kõikide hõljuvainete kontsentratsioon ei tohi siiski filtreerimata vees olla suurem kui 150 mg/l.

🡻 98/15/EÜ artikkel 1 ja lisa (kohandatud)

🡺1 98/15/EÜ artikkel 1 ja lisa, parandus ELT L 189, 17.7.2015, lk 41

🡺2 98/15/EÜ artikkel 1 ja lisa, parandus EÜT L 139, 2.6.1999, lk 34

⇨ Uus

Tabel 2:.

🡺1Nõuded ⇨ artikli 7 lõigetes 1 ja 3 osutatud ⇦ heitveele, mis juhitakse asulareoveepuhastitest ⌦ väljajuhitava vee kolmanda astme puhastusele ⌫ tundlikele aladele, mis vastavad II lisa punkti A alapunkti a kriteeriumidele ja kus esineb eutrofeerumist. 🡸 Olenevalt kohapealsest olukorrast võib kohaldada üksnes üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.

⇩ Uus

Märkus 1. Looduslikku lämmastikusidumisvõimet väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse ei võeta.

Tabel 3. Nõuded asulareoveepuhastist väljajuhitava vee neljanda astme puhastusele, nagu osutatud artikli 8 lõigetes 1 ja 3.

Näitajad	Väikseim eemaldusprotsent
Ained, mis reostavad vett isegi väikese kontsentratsiooni korral (vt märkus 1)	80 % (vt märkus 2)

Märkus 1. Punktides a ja b osutatud orgaaniliste ainete kontsentratsioonid tuleb mõõta.

a)    1. kategooria (hõlpsasti töödeldavad ained):

i) amisulpriid (CASi nr 71675-85-9),

ii) karbamasepiin (CASi nr 298-46-4),

iii) tsitalopraam (CASi nr 59729-33-8),

iv) klaritromütsiin (CASi nr 81103-11-9),

v) diklofenak (CASi nr 15307-86-5),

vi) hüdroklorotiasiid (CASi nr 58-93-5),

vii) metoprolool (CASi nr 37350-58-6),

viii) venlafaksiin (CASi nr 93413-69-5),

b) 2. kategooria (hõlpsasti kõrvaldatavad ained):

i) bensotriasool (CASi nr 95-14-7),

ii) kandesartaan (CASi nr 139481-59-7),

iii) irbesartaan (CASi nr 138402-11-6),

iv) 4-metüülbensotriasooli (CASi nr 29878-31-7) ja 6-metüülbensotriasooli (CASi nr 136-85-6) segu.

Märkus 2. Eemaldusprotsent arvutatakse vähemalt kuue aine jaoks. 1. kategooria ainete arv peab olema kaks korda suurem kui 2. kategooria ainete arv. Kui piisavas kontsentratsioonis on võimalik mõõta alla kuue aine sisaldust, määrab pädev asutus vajaduse korral muud ained, mille jaoks väikseim eemaldusprotsent arvutakse. Kõigi arvutamisel kasutatud ainete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent: 80 %.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

2. LISA

⌦ EUTROFEERUMISE SUHTES TUNDLIKUD ALAD  ⌫

TUNDLIKE JA VÄHEM TUNDLIKE ALADE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID

A.Tundlikud alad

⇩ Uus

1. Läänemere, Musta mere, Põhjamere osade valgaladel asuvad alad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks, ning Aadria mere osad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ kohasel tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

⇨ Uus

Veekogu tuleb määrata tundlikuks alaks, kui ta kuulub ühte järgmistest rühmadest:

2.a)Llooduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealad ja rannikuveed, mis on eutrofeerunud või võivad lähitulevikus eutrofeeruda, kui kaitsemeetmeid ei võeta.

Otsustades, milliseid toitaineid tuleb heitvee täiendava puhastamise teel vähendada, võib võtta ⇨ võetakse ⇦ arvesse järgmisi tegureid:

ai)järved ja järvedeni/veehoidlateni/kinniste lahtedeni viivad kesise veevahetusega ojad, kus võib esineda toitainete akumuleerumist. Nendel aladel tuleks kõrvaldada ka fosfor, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et see ei avalda veekogu eutrofeerumisele mingit mõju. Suurte linnastute ⌦ tiheasustusalade ⌫ heitvete puhul võib kaaluda ka lämmastiku kõrvaldamist;

bii)kesise veevahetusega või palju toitaineid vastuvõtvad suudmealad, lahed ja muud rannikuveed. Väikelinnastute ⌦ Väikeste tiheasustusalade ⌫ heitveed ei ole nendele aladele harilikult probleemiks, kuid suurlinnastute ⌦ suurte tiheasustusalade ⌫ heitvetest tuleks eemaldada fosfor ja/või lämmastik, välja arvatud juhul kui suudetakse tõestada, et see ei avalda eutrofeerumisele mingit mõju;.

3.b)Jjoogivee võtmiseks mõeldud mage pinnavesi, mis võib sisaldada direktiivis (EL) 2020/2184 nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/440/EMÜ (liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta) 11 sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui ⇨ kaitse ⇦meetmeid ei võeta;.

4.c)Aalad, kus ⇨ muude liidu keskkonnaalaste õigusaktide ⇦ nõukogu direktiivide täitmiseks on vaja põhjalikumat puhastust, kui on ette nähtud käesoleva direktiivi artikliga 4 ⇨ 7, eelkõige seoses direktiiviga 2000/60/EÜ hõlmatud veekogudega, mille puhul on risk, et hea ökoloogiline seisund või potentsiaal ei säili või ei ole saavutatav ⇦.

⇩ Uus

5. Kõik muud alad, mille liikmesriigid eutrofeerumise suhtes tundlikuks tunnistavad.

🡻 91/271/EMÜ

B.Vähem tundlikud alad

Mereveekogu või -ala võib määrata vähem tundlikuks alaks, kui sellesse juhitav heitvesi ei kahjusta keskkonda selle ala morfoloogia, hüdroloogia või seal valitsevate hüdrauliliste tingimuste tõttu.

Vähem tundlikke alasid kindlaks määrates arvestavad liikmesriigid ohuga, et nendele aladele juhitud heitvesi võib kanduda piirnevatele aladele, kus see võib keskkonda kahjustada. Liikmesriigid tunnustavad väljaspool nende siseriiklikku jurisdiktsiooni asuvate tundlike alade olemasolu.

Vähem tundlike alade kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:

avatud lahed, suudmealad ja muud rannikuveed, kus on hea veevahetus ja ei esine eutrofeerumist või hapnikukadu või mille suhtes peetakse ebatõenäoliseks, et neis tekib neisse juhitud asulareovee tõttu eutrofeerumine või hapnikukadu.

⇩ Uus

3. LISA

NENDE TOODETE LOETELU, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE LAIENDATUD TOOTJAVASTUTUST

1. Inimtervishoius kasutatavad ravimid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ 12 kohaldamisalasse.

2. Kosmeetikatooted, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) 13 kohaldamisalasse.

🡻 91/271/EMÜ (kohandatud)

4. LISA

TÖÖSTUSSEKTORID

1.    Piimatöötlus

2.    Puu- ja köögiviljatoodete tootmine

3.    Karastusjookide tootmine ja villimine

4.    Kartulitöötlus

5.    Lihatööstus

6.    Õlletehased

7.    Alkoholi ja alkohoolsete jookide tootmine

8.    Loomatoidu ⌦ sööda ⌫ tootmine taimsetest saadustest

9.    Želatiini ja liimi tootmine toornahkadest ja luudest

10.    Linnasetehased

11.    Kalatööstus

⇩ Uus

5. LISA

ASULAREOVEE KÄITLEMISE LÕIMITUD KAVA SISU

1. Asjaomase tiheasustusala asulareoveepuhasti reoveekogumisala algolukorra analüüs, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a) üksikasjalik kirjeldus, mis käsitleb kogumissüsteemide võrku, selle võrgu võimekust säilitada asulareovett ja asula äravooluvett ning olemasoleva asulareovee puhastamisvõimekust vihmasaju korral;

b) vihmasaju ajal toimuvate asula äravooluvee ja asulareovee voogude dünaamika analüüs selliste hüdroloogiliste, hüdrauliliste ja veekvaliteedi mudelite alusel, milles on arvesse võetud uusimaid kliimaprognoose ja vihmasaju korral suublasse lastavat hinnangulist reostuskoormust.

2. Reovee ülevoolust ja asula äravooluveest pärit reostuse vähendamise eesmärgid, kaasa arvatud järgmised:

a) soovituslik eesmärk, et reovee ülevoolu maht ei oleks suurem kui 1 % aastas kogutavast asulareoveest ja sellega seotud koormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude korral.

See soovituslik eesmärk tuleks saavutada:

i) 31. detsembriks 2035 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;

ii) 31. detsembriks 2040 kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b) asula puhastamata äravooluvee eraldi kogumissüsteemide kaudu ärajuhtimise järkjärguline lõpetamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et selline ärajuhitav vesi ei halvenda suubla kvaliteeti.

3. Punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed koos selgelt kindlaks määratud osalejatega ja nende vastutusaladega lõimitud kava rakendamisel.

4. Selle kaalumisel, milliseid meetmeid punkti 3 kohaselt võtta, tagavad liikmesriigid, et nende pädevad asutused kaaluvad vähemalt järgmist:

a) esiteks ennetavad meetmed, et hoida ära reostumata vihmavee sisenemine kogumissüsteemidesse, kaasa arvatud loomulikku veesidumisvõimet ja vihmavee kogumist soodustavad meetmed ning meetmed, millega suurendatakse tiheasustusalade rohealasid või piiratakse läbilaskmatute pindade suurust;

b) teiseks meetmed, millega parandatakse olemasoleva taristu, sealhulgas kogumissüsteemide, säilitusmahtude, asulareoveepuhastite haldamist ja optimeeritakse nende kasutust eesmärgiga tagada, et reostunud vihmavesi kogutakse ja puhastatakse ning et puhastamata asulareovee juhtimine suublasse on minimaalne;

c) lõpuks, kui see on vajalik punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas taristu kohandamine asulareovee kogumiseks, säilitamiseks ja puhastamiseks või uue taristu rajamine, kusjuures prioriteediks on roheline taristu, näiteks taimestunud kraavid, puhastavad märgalad ja säilitustiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Kui see on asjakohane, kaalutakse seoses artiklis 5 osutatud asulareovee puhastamise lõimitud kava koostamisega vee taaskasutust.

6. LISA

ÜLDSUSE TEAVITAMINE

1) Pädev asutus ja asulareovee kogumis- ja puhastamisteenuse eest vastutav(ad) käitaja(d), sealhulgas teave käitajate omandistruktuuri kohta ja nende kontaktandmed.

2) Tiheasustusalal tekkiva asulareovee reostuskoormus inimekvivalentides (ie) kokku, üksikasjalik jaotus selle kohta, milline osa koormust tekitavast reoveest (%):

a) kogutakse ja puhastatakse asulareoveepuhastites;

b) puhastatakse registreeritud individuaalsetes süsteemides;

c) jääb kogumata või puhastamata.

3) Kui see on asjakohane, siis põhjendus, mis teatav kogus asulareovett jääb kogumata või puhastamata.

4) Teave tiheasustusalalt igasse suublasse juhitava asulareovee kvaliteedi kohta, sealhulgas järgmised elemendid:

a) nende iga asulareoveepuhasti poolt ärajuhitavate saasteainete aasta keskmine kontsentratsioon ja reostuskoormus, mille suhtes kohaldatakse artiklit 21;

b) hinnanguline reostuskoormus, mis kaasneb individuaalsetest süsteemidest ärajuhitava veega seoses I lisa tabelites 1 ja 2 osutatud parameetritega;

c) hinnanguline reostuskoormus, mis kaasneb ühis- ja lahkvoolse kanalisatsiooniga asula äravooluvee kogumise süsteemidest ärajuhitava ja reovee ülevoolust pärit veega seoses I lisa tabelites 1 ja 2 osutatud parameetritega.

5) Aastased investeerimiskulud kokku ja aastased tegevuskulud kokku, koos kogumis- ja puhastuskulude, töötajate, energia-, kulutarvikute, haldus- ja muude aastaste kulude eristusega, samuti aasta keskmised investeerimis- ja tegevuskulud majapidamise kohta ning kogutud ja puhastatud asulareovee kuupmeetri kohta.

6) Teave selle kohta, kuidas kaetakse punktis 5 osutatud kulud, ja juhul, kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, siis teave kogutava ja puhastatava asulareovee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuuri kohta kas kogutava ja puhastatava asulareovee kuupmeetri suhtes või tarnitava vee suhtes, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, ning kogumise, puhastamise, halduse ja muuga seotud kulude eristus.

7) Tiheasustusala tasandil asulareovee kogumise ja puhastamise taristutega seotud investeerimise kavad koos prognoositava mõjuga asulareoveeteenuste tariifidele ning kavandatud rahalise ja ühiskondliku kasuga.

8) Tiheasustusala iga asulareoveepuhasti kohta:

a) töödeldav reostuskoormus (inimekvivalentides) kokku ja asulareovee puhastamiseks kuluv energia (kWh-des kokku ja kuupmeetri kohta);

b) toodetud taastuvenergia aastakogus (GWh/aasta) kokku, koos energiaallikate osakaalude eristusega;

c) CO2 ekvivalenttonnid, mis aasta jooksul on asulareoveepuhasti käitamisega tekitatud või mille tekkimine ära hoitud.

9) Kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides), mis aasta jooksul on asulareovee kogumise ja puhastamise taristute käitamisega igal tiheasustusalal tekitatud või mille tekkimine on ära hoitud, ning nende taristute rajamisel tekitud kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides), kui need andmed on olemas.

10) Kokkuvõte nende kaebuste ja vastuste iseloomu ja statistiliste andmete kohta, mis asulareoveepuhastite käitajad on saanud ja andnud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

🡹

7. LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv
koos hilisemate muudatustega
(osutatud artiklis [19])

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev

____________

8. LISA

Vastavustabel

_____________

(1)    Kuna ei ole võimalik ehitada kogumissüsteeme ja reoveepuhasteid, mis oleksid võimelised töötlema kogu reovett ka erakordselt tugevate sademetega olukordades, võtavad liikmesriigid vastu otsuse meetmete kohta, millega piirata vee reostumist valinguvee otselaske tõttu. Need meetmed võivad põhineda lahjendusastmetel või võrdlusel kuivailmavooluhulgaga või näha ette lubatava ülevoolude arvu aastas.

(2)

   Kuna ei ole võimalik ehitada kogumissüsteeme ja reoveepuhasteid, mis oleksid võimelised töötlema kogu reovett ka erakordselt tugevate sademetega olukordades, võtavad liikmesriigid vastu otsuse meetmete kohta, millega piirata vee reostumist valinguvee otselaske tõttu. Need meetmed võivad põhineda lahjendusastmetel või võrdlusel kuivailmavooluhulgaga või näha ette lubatava ülevoolude arvu aastas.

(3)    Vähenemine sissetuleva vee suhtes.

(4)    Selle parameetri tohib asendada teisega, näiteks orgaanilise süsiniku üldsisaldusega või üldhapnikutarbega (ÜHT), kui suudetakse tõestada, et BHT5 ja asendusparameetri vahel on seos.

(5)    See nõue ei ole kohustuslik.

(6)    See nõue ei ole kohustuslik.

(7)    Vähenemine sissetuleva vee suhtes.

(8)    Üldlämmastik on Kjeldahli lämmastiku (orgaaniline ja ammooniumlämmastik), nitraatide ja nitritite summa.

(9)    Need kontsentratsioonid on I lisa D jaotise punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmised. Lämmastiku kohta kehtivate nõuete täitmist tohib siiski kontrollida keskmiste päevaväärtuste abil, kui kooskõlas I lisa D jaotise punktiga 1 tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitstuse tase. Sel juhul ei tohi kõikide proovide päeva keskmine olla üle 20 mg/l Nüld, kui bioreaktoris oleva vee temperatuur on vähemalt 12 °C. Temperatuurinõude võib piirkonnas valitsevate ilmastikutingimustega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.

(10)    Need kontsentratsioonid on I lisa D jaotise punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmised. Lämmastiku kohta kehtivate nõuete täitmist tohib siiski kontrollida keskmiste päevaväärtuste abil, kui kooskõlas I lisa D jaotise punktiga 1 tõestatakse, et nii saavutatakse sama kaitstuse tase. Sel juhul ei tohi kõikide proovide päeva keskmine olla üle 20 mg/l Nüld, kui bioreaktoris oleva vee temperatuur on vähemalt 12 °C. Temperatuurinõude võib piirkonnas valitsevate ilmastikutingimustega arvestamiseks asendada tööaja piiranguga.

(11)    EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26, muudetud direktiiviga 79/869/EMÜ (EÜT L 271, 29.10.1979, lk 44).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67–128).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209).