EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2022

COM(2022) 480 final

2022/0288(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona impordi, ekspordi ja transiidi kohta, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud)

{SEC(2022) 330 final} - {SWD(2022) 298 final} - {SWD(2022) 299 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ebaseaduslikud tulirelvade vood hõlbustavad rasket ja organiseeritud kuritegevust, sealhulgas terrorismi, võimaldades kasutada kuritegelike eesmärkide saavutamiseks vägivalda ning toetades ebaseaduslikku äritegevust ja kaitstes seda konkurentsi eest. Ebaseaduslikud tulirelvad mõjutavad ka muid organiseeritud kuritegevuse valdkondi, nagu ebaseaduslik uimastikaubandus ja inimkaubandus. Hinnangute kohaselt oli 2017. aastal ELis tsiviilelanike valduses 35 miljonit ebaseaduslikku tulirelva (56 % kogu tulirelvade hinnangulisest koguarvust) 1 . Vastavalt hinnangutele ületab ebaseaduslike tulirelvade arv kaheteistkümnes ELi liikmesriigis 2 seaduslike tulirelvade arvu.

Kehtivad tulirelvade importi, eksporti ja transiiti käsitlevad ELi eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määruses (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (edaspidi „tulirelvade määrus“). Määruse eesmärk on lahendada peamisi tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade jälgimisega ja nendega ebaseadusliku kauplemisega seotud probleeme, kehtestades ekspordi-, impordi- ja transiidiprotseduuride jaoks ühised määratlused, eeskirjad ja põhimõtted. Selle üldine strateegiline eesmärk on vähendada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise riski, tagades väliskaubanduse eeskirjade sidususe kõigis liikmesriikides kooskõlas ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 10.

Tulirelvade määruses on määratud kindlaks nõuded seaduslike ekspordiprotseduuride jaoks ja tulirelvade jälgimiseks rahvusvahelise veo ajal, mida tuleb rakendada horisontaalselt kõigis ELi liikmesriikides. Seega, olles suunatud eraisikutele ja ettevõtjatele, kes tegutsevad seaduslikul turul, on tulirelvade määrus mõeldud avaldama kaudset mõju ebaseaduslikule kauplemisele. Konkreetsemalt reguleeritakse tulirelvade määrusega tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ekspordilubade andmist ning nende tulirelvade transiiti ja importi. Sellega on kehtestatud ka tolliformaalsused, lihtsustatud ekspordiprotseduurid, karistused, arvestuse pidamise kohustus ning kohustus jagada teavet ja teha halduskoostööd.

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) avaldatud 2021. aasta hinnangus raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele on märgitud, et ebaseaduslikud tulirelvad on pärit EList, ent samuti relvavarudest, mis paiknevad väljaspool ELi 3 . Projekti SAFTE raames, kus uuriti, kuidas terroristid omandavad Euroopas ebaseaduslikke tulirelvi, leiti, et ELis on välised tarnekanalid ebaseaduslike tulirelvade turu varustamisel olulisemad kui ELi-sisesed kanalid. Kõige olulisemaks varustusmehhanismiks peeti kolmandatest riikidest tulirelvade ebaseaduslikku üle piiri toimetamist 4 . Tulirelvade vastupidavuse tõttu võivad relvad, mis on toimetatud ebaseaduslikult liikmesriiki, jääda ELi aastateks ja hõlpsasti üle piiride liikuda 5 .

ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) hiljutisest uuringust on samuti näha, et ELi ebaseaduslike tulirelvade turu senine suletus on vähenemas, kuna jätkuvalt toimetatakse tulirelvi ebaseaduslikult ELi konfliktijärgsetest riikidest, suurenenud on hõlpsasti taaskomplekteeritavate või ümberehitatavate relvade kättesaadavus ja paranenud on juurdepääs tulirelvadele internetiturgude kaudu. Selle tulemusel on eri liiki tulirelvad muutunud kurjategijatele, sealhulgas õigete kuritegelike sidemetega terroristidele, kergemini kättesaadavaks 6 .

Peale selle aitab eeskirjadest kõrvalehoidmine ja tulirelvade kõrvalesuunamine kaasa ebaseaduslikule kauplemisele tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga. Üks hiljutisi suundumusi ebaseadusliku tulirelvakaubandusega tegelevate kurjategijate seas on otsida nii ELis kui ka väljaspool ELi turge, kus tulirelvade omamist käsitlevad õigusaktid on vähem piiravad. Kurjategijad hangivad ühes riigis seaduslikult tulirelvad, et toimetada need ebaseaduslikult teistesse riikidesse kas enda kuritegelikel eesmärkidel kasutamiseks või teistele levitamiseks 7 .

Nagu eespool märgitud, kujutab tulirelvade ebaseaduslik toimetamine konfliktijärgsetest riikidest ELi endast üht peamistest tarneahelatest. Lääne-Balkani relvakonfliktidest jäänud relvavarud on suurim allikas, kust tulirelvi üle piiri ELi toimetatakse.

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressioon Ukraina vastu avaldab märkimisväärset mõju ka väljaspool Ukrainat, meie naabruskonnale ja ELi sisejulgeolekule. Kuigi ettepaneku ja sõjalisel otstarbel kasutatavate tulirelvade Ukrainasse eksportimise vahel puudub otsene seos, vähendab läbivaadatud tulirelvade määrus, kui see jõustub, tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ekspordi puhul embargodest kõrvalehoidmise ohtu ning suurendab kontrolli tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade importimise üle kolmandatest riikidest (sealhulgas konfliktijärgses olukorras olevatest riikidest), mida tuleb nõuetekohaselt jälgida.

Selle ettepaneku eesmärk on hoida ära ELi ja EList välja suunatud ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja selle vastu võidelda, sealhulgas käsitledes importimisel ja eksportimisel esinevaid riske. Importimisel on kaks peamist riski seotud ebaselgete eeskirjadega, mille vältimine võimaldab importida poolvalmis tulirelvi ja nende osi. Neid poolvalmis tulirelvi ja osi saab kasutada selleks, et valmistada kodus tulirelvi, mis ei ole nõuetekohaselt märgistatud ega registreeritud (nn kummitusrelvad). Peale selle kasutatakse kõikjal ELis kuritegelikus maailmas hoiatus- ja signaalrelvi, mida saab ehitada ümber surmavateks tulirelvadeks. Eksportimisel on peamine risk kolmandasse riiki saadetud tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade kõrvalesuunamine ja reeksport riikidesse, mille suhtes on kehtestatud relvaembargo, või müümine kurjategijatele ja relvajõududele, kuna kontroll ja järelevalve enne ja pärast eksporti on puudulik. Kõrvalesuunatud tulirelvad võivad aidata kaasa destabiliseerimisele ELi piiride lähedal või need võidakse toimetada ebaseaduslikult tagasi ELi.

Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk võimaldada teha liikmesriikide vahelisi kooskõlastatud kontrolle ja tagada tulirelvade jälgitavus. Eelkõige nähakse ettepanekuga ette tulirelvadega seotud teabe nõuetekohane talletamine, reageeritakse vajadusele parandada tolliasutuste tööd ebaseaduslike tulirelvade, nende osade ja laskemoona avastamisel ning lubatakse importida poolvalmis tulirelvi ja olulisi osa üksnes relvakaupmeestel ja vahendajatel, mis on tähtis uuendus. Peale selle on ettepaneku eesmärk selgitada lube andvate asutuste rolli. Samuti on selle eesmärk tõhustada õiguskaitseasutuste (sh tolli) ja lube andvate asutuste vahelist koostööd nii impordi kui ka ekspordi valdkonnas, et parandada tulirelvade, nende osade ja laskemoona jälgitavust.

Ettepanekuga püütakse ka parandada süstemaatilist andmete kogumist tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade rahvusvahelise liikumise ja konfiskeeritud tulirelvade kohta. Riigi tasandi tsentraliseeritud andmete puudumine ja andmete tundlikkusest tingitud läbipaistmatus takistavad kvalitatiivsete andmete kogumist. Kvalitatiivsete andmete nappus omakorda takistab ebaseadusliku tulirelvakaubanduse valdkonnas sihipäraste poliitikameetmete väljatöötamist ja uuringute tegemist. Seepärast peetakse ettepanekus tähtsaks saada liikmesriikidelt igal aastal andmed lubade arvu ja loa andmisest keeldumise juhtumite arvu kohta ning tsiviilkasutuseks mõeldud imporditud ja eksporditud tulirelvade koguste ja väärtuse kohta päritolu- ja sihtriikide lõikes. Peale selle on vaja süstemaatiliselt koguda konfiskeerimist käsitlevaid andmeid, et töötada välja sihipärased poliitikameetmed, millega ära hoida ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja selle vastu võidelda.

Lisaks on ettepaneku eesmärk viia tasakaalu ühelt poolt vajadus suurendada julgeolekut ja teiselt poolt vajadus hõlbustada seaduslikku tulirelvakaubandust. Sellega seoses püütakse ettepanekuga tagada võrdsed tingimused ning vähendada ettevõtjate ja tulirelvade kasutajate halduskoormust, kuna ettevõtjad seisavad ekspordi- või impordiloa hankimisel endiselt silmitsi erinevate siseriiklike õigusnormide, menetluste ja tavadega. Peale selle kohaldatakse ELi ettevõtjate suhtes erinevaid nõudeid ja haldusmenetlusi, mistõttu kannavad nad erinevaid kulusid sõltuvalt liikmesriigist, kus nad tegutsevad. Samuti tuleb neil rinda pista koormavate paberipõhiste menetlustega. Käesoleva ettepanekuga püütakse neid probleeme lahendada, luues selge õigusraamistiku, keskendudes menetluste digitaliseerimisele ning suurendades tolliasutuste ja lube andvate asutuste koostööd, et hõlbustada impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduure. Tulirelvaomanike seisukohast hõlbustavad asjakohased sätted tulirelvade ajutist liikumist ilma pikkade loa andmise menetlusteta, sest jahimehed, laskesportlased ja kollektsionäärid vabastatakse teatavatel juhtudel impordi- või ekspordiloa nõudest.

Lõpuks püütakse käesoleva ettepanekuga kaotada praegune hall ala ning tulirelvade määruse kohaldamisala ja 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) (edaspidi „ühine seisukoht“) kohaldamisala kattumine. See kattumine jätab võimalusi erinevaks tõlgendamiseks ja ebajärjepidevuseks õige (sõjalise või tsiviil-) ekspordikorra kohaldamisel sellesse valdkonda kuuluvate toodete suhtes. Lisaks valmistab probleeme see, et puuduvad nii tulirelvade määruses kui ka ühises seisukohas sätestatud selged objektiivsed kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas tulirelvad või laskemoon on mõeldud sõjaliseks otstarbeks või tsiviilkasutuseks. Sellega seoses on käesoleva ettepaneku kohaldamisala viidud täielikult vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiivi (EL) 2021/555 (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) (edaspidi „tulirelvade direktiiv“) kohaldamisalaga (mis hõlmab A-klassi ehk kõige ohtlikumaid tulirelvi). Käesoleva algatuse kohaldamisalasse ei kuulu riikidevahelised (st valitsuste vahelised) tehingud ega otsemüük relvajõududele, politseile või avaliku sektori asutustele, mis on ka edaspidi reguleeritud ühise seisukohaga. Kõiki teisi tehinguid peetakse laadilt tsiviiltehinguteks ning seepärast kohaldatakse nende suhtes üksnes eeskirju ja menetlusi, mis on ette nähtud käesolevas ettepanekus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek kajastab ka prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni välja töötatud ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias, 9 milles on öeldud, et tulirelvad soodustavad oluliselt kuritegelike organisatsioonide kasvavat vägivaldsust, võimaldades neil hirmutada oma vastaseid ning kontrollida oma liikmeid ja turge.

Peale selle on käesolev ettepanek kooskõlas ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase ELi tegevuskavaga 2020–2025 10 . Selles tegevuskavas on kindlaks määratud neli peamist prioriteeti, mille saavutamisele käesolev ettepanek samuti kaasa aitab: seadusliku turu kaitse ja kõrvalesuunamise piiramine, parema luurepildi loomine, suurem surve kuritegelikele turgudele ning rahvusvahelise koostöö tugevdamine.

Täpsemalt nõuab tegevuskava meede 1.4, et „komisjon koostab mõjuhinnangu, mis hõlmab tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade impordi ja ekspordi kontrolli käsitlevaid ELi õigusakte [---], et uurida viise, kuidas parandada tulirelvade jälgitavust (impordi ühtlustatud märgistamine) ja teabevahetust riikide ametiasutuste vahel, et vältida ekspordikeeldudest kõrvalehoidmist, ning kuidas suurendada tulirelvade ekspordi- ja impordikontrolli menetluste turvalisust (lihtsustatud menetluste suurem selgus). Komisjon uurib, kuidas tagada määruse (EL) nr 258/2012 ja tulirelvade direktiivi sidusus, näiteks selleks, et paremini käsitleda hõlpsasti ümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade importi või kohaldada ekspordikontrolli kõikide direktiiviga reguleeritud relvade suhtes. Et tagada eeskirjade range täitmine, kavatseb komisjon hakata kohaldama isikute suhtes, kes teatavad muudetud määruse nr 258/2012 rikkumisest, direktiiviga (EL) 2019/1937 sisse seatud rikkumisest teavitajate kaitse korda.“ Käesolevas ettepanekus käsitletakse kõiki neid küsimusi.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Mis puudutab ELi tollipoliitikat, siis käesolevas ettepanekus võetakse arvesse ELi tollialast tegevuskava, 11 millega toetatakse ELi tolliasutusi, et kaitsta tulusid, jõukust ja turvalisust. Peale selle on käesolev algatus kooskõlas ELi tollivaldkonna riskijuhtimise prioriteetide ja strateegiaga 12 . Mõni selle strateegia põhieesmärk, nagu andmete kvaliteedi parandamine, teabe jagamine, tõhus kontroll, riskide maandamine ja asutustevaheline koostöö on käesoleva ettepaneku jaoks väga väärtuslik.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Lisaks ELi toimimise lepingu artiklile 207 on käesoleva ettepaneku õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 33, kuna selles käsitletakse tolliasutuste, tolliasutuste ja pädevate lube andvate asutuste ning nende asutuste ja komisjoni vahelise teabevahetuse ja koostöö aspekte.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Mis puudutab ettepaneku konkreetseid sätteid, nagu nimekirja koostamine tulirelvadest, mida tuleks eksportimisel jälgida ja mis tuleks registreerida, siis need ei avalda lube andvatele asutustele märkimisväärset mõju ega ole seega ebaproportsionaalsed, kuna selline teave nagu tootja nimi või kaubamärk, tootjariik või tootmiskoht, seerianumber ja valmistamisaasta on juba praegu tulirelvade direktiivi alusel osa ainulaadsest märgistusest. Seega on see teave liikmesriikide elektroonilistes andmekogumissüsteemides ja ELis leiduvatel tulirelvadel juba olemas. Ainus mõju seisneb vajaduses tagada, et ekspordilubade jaoks kasutatavad andmekogumissüsteemid sisaldavad sama teavet.

Kuna iga eksport tähendab vastavat importi kolmandas riigis, ei tekita impordideklaratsiooni koopia esitamine lisakoormust, välja arvatud riikides, kus lokkab korruptsioon või kus on ebatõhusad haldusstruktuurid. Liikmesriikide võimalus anda kolmandatele isikutele õigus teha enda nimel saatmisjärgset kontrolli hõlbustaks seda kontrolli, tekitamata liikmesriikide haldusasutustele või ettevõtjatele täiendavat halduskoormust.

Mis puudutab teabevahetust, siis kohustus esitada ühises andmebaasis teavet keeldumiste kohta võib võrreldes olukorraga, kus teavitamist ei toimu, suurendada lube andvate asutuste halduskoormust, kuid väga piiratul määral, võttes arvesse, et keeldumiste arv aastas on väike (umbes 30). Kui kasutada sama süsteemi kui süsteem, mida kasutatakse praegu kahesuguse kasutusega kaupade puhul, oleks lisakoormus väga väike, kuna enamikul ekspordilube andvatel asutustel juba on juurdepääs kahesuguse kasutusega kaupade elektroonilisele süsteemile. Seepärast ei oleks see säte taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

Proportsionaalne on ka ekspordilube andvate asutuste kohustus kontrollida Schengeni infosüsteemis, kas on teatatud eksporditavate tulirelvade kadumisest või varastamisest teises liikmesriigis, kuna see kohustus kehtiks vaid kahtlaste juhtumite korral ega puuduta relvi, mis on registreeritud ekspordiliikmesriigi andmekogumissüsteemis, ega uusi tulirelvi. Lubades importida poolvalmis tulirelvi ja olulisi osi vaid litsentseeritud relvakaupmeestel ja vahendajatel (ja keelates neid importida eraisikutel), suurendatakse veidi tolliasutuste kulusid, mis on seotud täitmise tagamisega. Võttes arvesse seda, et tulirelvade ekspordi osakaal kogu kaubanduses on väike, ja seda, et tolliasutused teevad riskihindamisel põhinevaid sihipäraseid kontrolle, peetakse seda mõju tühiseks.

Kokkuvõttes avaldavad käesoleva ettepanekuga ette nähtud lihtsustused (nt ühendamine ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, kohaldamisala selgitamine, menetluste edasine lihtsustamine, sealhulgas volitatud ettevõtjate puhul, ajutine eksport) positiivset mõju nii tulirelvade määruse nõuetekohasele ja täielikule rakendamisele kui ka ettevõtjate ja tulirelvaomanike halduskoormusele. Investeeringud ja haldustöö, mis on vajalikud digitaalsete menetluste loomiseks ja süsteemide omavaheliseks ühendamiseks, on ühekordsed ja proportsionaalsed, võttes arvesse nende väga positiivset mõju.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Hindamise käigus tehti kindlaks lüngad, mis olid tingitud sellest, et määrust ei rakendatud ühetaoliselt. Eelkõige rõhutati hindamisel, et tulirelvade määruse lisaväärtus on piiratud, kuna siseriiklikke õigusnorme ja protsesse ei ole tõeliselt ühtlustatud. Peale selle ei olnud tulirelvade määrus tulemuslik sõjalise otstarbega tulirelvadel ja tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvadel vahet tegemisel, relvade täieliku jälgitavuse tagamisel ning liikmesriikidevahelise nõuetekohase teabevahetuse kindlustamisel (eelkõige ekspordiloa andmisest keeldumise kohta). Hindamisaruandes leiti ka seda, et tulirelvade määrus oli ettevõtjate halduskulude vähendamise vaatenurgast ebatõhus. Lisaks leiti hindamise raames, et tulirelvade määrus ei olnud vastavuses muude asjakohaste ELi õigusaktidega, eelkõige läbivaadatud tulirelvade direktiiviga ja ELi ühise seisukohaga.

Komisjon avaldas pärast hindamist 2018. aasta aprillis soovituse, milles kutsuti üles tugevdama ELi eeskirjade rakendamist, et parandada jälgitavust, ekspordi- ja impordikontrolli menetluste turvalisust ning ametiasutuste koostööd ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastases võitluses 14 .

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteeriti mitmel viisil, mille hulka kuulusid üldsuselt käesoleva ettepaneku esialgse mõjuhinnangu kohta tagasiside küsimine, 15 kahepoolne teabevahetus, avalik konsultatsioon 16 ja konfidentsiaalne uuring. Peale selle korraldas väline töövõtja, kes vastutas mõjuhinnangu koostamist toetanud teostatavusuuringu eest, konsultatsioonid mitme sidusrühmaga, kasutades näiteks veebiküsimustikku, mille täiendamiseks oli võimalik esitada kirjalikke seisukohti, ja vahetuid kohtumisi. 

Need konsultatsioonid võimaldasid komisjonil hinnata tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade praeguste impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuride tõhusust, tulemuslikkust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust (st lähteolukorda), praeguseid lünki ja probleeme, erinevaid poliitikavariante, mida võiks nende probleemide lahendamiseks kaaluda, ning konkreetset mõju, mida need variandid võivad avaldada. Sidusrühmade seas valitses üldiselt üksmeel valdkondade osas, mida tuleks parandada, nimelt vajaduses ühtlustada paremini ELi eeskirjad ja üha suuremas vajaduses menetluste digitaliseerimise järele.

Lõviosa avalikul konsultatsioonil vastanutest oli nõus, et komisjoni kindlaks tehtud probleemid põhjustasid tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade seadusliku liikumise kontekstis suurt kuni väga suurt koormust. Kui teemaks olid võimalikud poliitikavariandid, mis olid seotud tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade seadusliku impordi, ekspordi ja transiidi parandamisega, märkis enamik vastanutest, et suur kuni väga suur mõju oleks digitaalsetel impordi- ja ekspordilubadel, selgetel eeskirjadel lihtsustatud menetluste kohta ja pädevate asutuste nimekirja avaldamisel. Sama lubade andmise korra kohaldamist nii tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade kui ka sõjalise otstarbega tulirelvade puhul ei peetud üldse oluliseks või peeti vaid vähesel määral oluliseks, et parandada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade seaduslikku importi, eksporti ja transiiti. Komisjon võttis seda seisukohta arvesse ja piirdus seadusandlikus ettepanekus vaid tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvadega. Avalikul konsultatsioonil vastanud olid mures ka poolvalmis osade müügi piiramise pärast. Käesoleva algatuse kohaselt on lubatud müüa neid osi vaid litsentseeritud relvakaupmeestele. Seega saavad laskesportlased ja jahimehed endiselt osta varuosi ELi litsentseeritud relvakaupmeeste kaudu.

Konfidentsiaalne uuring võimaldas esitada üksikasjalikumaid küsimusi kui avalik konsultatsioon, keskendudes konkreetselt ebaseaduslikule tulirelvakaubandusele. Vastustes kinnitati ühtlustamata impordi- ja ekspordiprotseduuridega seotud probleeme, millele oli osutatud avaliku konsultatsiooni raames. Konfidentsiaalne uuring andis kinnitust sellele, et teabevahetus, eelkõige Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) 17 süstemaatiline kasutamine, teabe vahetamine loa andmisest keeldumise kohta, riskiteabelehtede koostamine ja tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi kasutamine ei olnud piisav. Konfidentsiaalne uuring kinnitas ka lünki hoiatus- ja signaalrelvade, karistusregistri kontrolli, laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade ja poolvalmis osade puhul. Enamik vastanutest märkis, et komisjoni kindlaks määratud ja käesolevas algatuses esitatud poliitikavariandid avaldaksid võitlusele ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu suurt kuni väga suurt mõju.

Kahepoolsetel konsultatsioonidel liikmesriikide ja ettevõtjatega keskenduti mõlema eespool nimetatud konsultatsiooni raames saadud vastustele. Arutati erinevaid variante ja märkusi, et saada põhjalikke teadmisi erinevate osalejate vajaduste ja vastutuse kohta.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Variant 1: pehme õiguse lähenemisviis. Tähelepanu keskmes oleks komisjoni 2018. aasta soovituse (mis käsitleb tulirelvade, nende osade ja oluliste osade ning laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi turvalisuse parandamiseks viivitamata võetavaid meetmeid) täielik rakendamine, milleks koostatakse konkreetsed suunised ja soovitused.

Variant 2: kehtiva õigusraamistiku selgitamine. Sellega kaotataks ebaselgus kohaldatavate õigusaktide tõlgendamisel (nt talletatava teabe või teatavate relvade ja osade tulirelvadena liigitamise osas), loodaks õiguslik alus, et nõuda pädevatelt asutustelt teabe vahetamiseks olemasolevate süsteemide kasutamist, ühtlustataks olemasolevaid lihtsustatud menetlusi, kooskõlastataks tähtaegu, muudetaks selgemaks importijate ja eksportijate roll ning viidaks määruse kohaldamisala kooskõlla ELi-siseste eeskirjadega (samad relvaklassid, samad ettevõtjad). See variant tähendaks sisuliselt enamiku variandi 1 meetmete sätestamist määruses.

Variant 3: uued õigusnormid. See variant tugineb variandile 2 ja täiendab seda uute õigusnormidega. Sellega tagataks imporditavate ja eksporditavate tulirelvade täielik jälgitavus, näiteks imporditavate tulirelvade kohustuslik märgistamine, poolvalmis osade importimine üksnes relvakaupmeestele, elektrooniline andmete kogumine, lõppkasutaja sertifikaadid selliste tulirelvade eksportimiseks, mis on keelatud või mille jaoks on vaja luba (A- ja B-klass), ning veojärgsed kontrollid. Selleks peavad liikmesriikide ametiasutused jagama statistilisi andmeid ning parandama lube andvate asutuste ja tolliasutuste vahelist teabevahetust. Samuti tehtaks uusi lihtsustusi (ajutine import, üldine ekspordiluba, e-menetlused) ning kaotataks kohaldamisala kattuvus sõjavarustuse eksporti käsitlevate ELi normide (ühise seisukoha) kohaldamisalaga, kohaldades asjaomaseid õigusnorme eranditult kõigi tsiviilisikute vaheliste tehingute suhtes.

Variant 3a: uued õigusnormid, muutmata koostoimet ühise seisukohaga. See variant on põhimõtteliselt sama mis variant 3, kuid ühe erandiga: selle asemel, et järgida sõjaliste tehingute ja tsiviiltehingute eristamisel tulirelvade direktiivi loogikat, jääks tulirelvade määrusesse viide tulirelvadele, „mis on mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks“. Sellega seoses oleks vaja kindlaks määrata tehnilised omadused, millest lähtuvalt tuleb tsiviilisikule kuuluvat tulirelva käsitada vastavalt kas sõjalise otstarbega või tsiviilotstarbega relvana.

Võttes arvesse iga variandi mitmesugust majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, aga ka variantide väärtust tulemuslikkuse, tõhususe ja proportsionaalsuse seisukohast, leiti mõju hindamisel, et eelistatud poliitikavariant on variant 3. Kui variandid 1 ja 2 ei tooks probleemi lahendamiseks vajalikke muudatusi, siis variandil 3 oleks suurim ELi lisaväärtus. Kohaldamisala täielik vastavusse viimine 2021. aastal kodifitseeritud tulirelvade direktiivi kohaldamisalaga tähendaks seda, et määrusega reguleeritaks kõiki tulirelvadega tehtavaid tsiviiltehinguid, sealhulgas tsiviilisikute vahelist automaattulirelvadega, suure mahutavusega padrunisalvega poolautomaatsete tulirelvadega ja kokkupandava kabaga või teleskoopkabaga poolautomaatsete tulirelvadega kauplemist. Nagu ka tulirelvade direktiivi puhul jääksid määruse kohaldamisalast välja valitsustevahelised tehingud, müük sõjaväele või relvajõududele, mis tähendab, et julgeoleku ja lihtsustamise eesmärgid saab saavutada üksnes tsiviilkasutuseks ettenähtud tulirelvade puhul. Uute lihtsustuste tegemisega reageeritaks sidusrühmade (relvade jaemüüjate, tootjate, jahimeeste ja laskesportlaste) palvetele vähendada nende halduskoormust ja näha ette ühtne ELi lähenemisviis. Varianti 3a ei peetud tulemuslikuks ega teostatavaks, kuna sõjaliste tulirelvade nimekirja koostamine võib tekitada õigusvaidlusi.

Mõjuhinnangut kontrollis õiguskontrollikomitee (edaspidi „komitee“), kes esitas 8. aprillil 2022 heakskiitva arvamuse koos märkustega. Komitee juhtis tähelepanu mitmele mõjuhinnangu elemendile, millega tuleks tegeleda. Eelkõige palus komitee lisada käsitlemist vajava kaaluka probleemina usaldusväärsete andmete puudumise, kirjeldada paremini probleemide eeldatavat arengut, täpsustada veelgi ühise seisukoha rolli ja selgitada pehme õiguse variandi (variandi 1) lisaväärtust. Peale selle pidas komitee vajalikuks täiustada osa, mis käsitleb tulevast järelevalvet ja hindamist, eeskätt lisades kogutavate andmete näitajad. Samuti palus komitee veelgi selgitada hinnanguid ettevõtjate ja kodanike halduskulude ja säästu kohta. Lõpetuseks palus komitee seoses variantide võrdlemisega lisaselgitusi tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe kohta. Nende ja komitee esitatud muude üksikasjalikumate märkustega on arvestatud mõjuhinnangu lõplikus versioonis. Komitee märkusi on arvesse võetud ka käesolevas ettepanekus.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ettepanek on kohaldatav väikeettevõtjate suhtes, kes moodustavad 90 % asjaomastest ettevõtjatest. Samas langeb 82 % tulirelvade tootmise kogukäibest suurettevõtjate arvele, mistõttu mõjutab ettepanek VKEsid vaid vähesel määral.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Üksikasjalikumat teavet leiab käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgitusest.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kavandatud määruse rakendamine vaadatakse esimest korda läbi ja kohaldamise vahearuanne esitatakse viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist. Aruandes hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud määruse järgimiseks vajalikke meetmeid. Kümme aastat pärast määruse jõustumist saadetakse Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule täielik aruanne. Neis kahes aruandes võetakse arvesse aega, mida on vaja digitaliseeritud menetluste täielikuks kasutuselevõtmiseks ja süsteemide ühendamiseks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga. Aruanded hõlmavad spetsiaalset konsultatsiooni sidusrühmadega, mille eesmärk on hinnata määruse edukust. Selle konsultatsiooni raames hinnatakse asjaomase sektori vaatenurgast seda, millist mõju on avaldanud volitatud ettevõtjate puhul koondloa asendamine üldise ekspordiloaga, lihtsustatud ajutine eksport ja import, vaikimisi transiidiriigiks oleva kolmanda riigi kaudse nõusoleku eeldamine ja menetluste digitaliseerimine.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I lisas loetletakse käesoleva määrusega hõlmatud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad koos CN-koodidega 20 . II lisas esitatakse impordiloa vormi näidis. III lisas esitatakse ekspordiloa vormi näidis. IV lisas loetletakse teave, mis tuleb esitada lõppkasutaja sertifikaadis, ja V lisa sisaldab vastavustabelit.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

2022/0288 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

⇨ tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona impordi, ekspordi ja transiidi kohta ⇦, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid ⇨ 33 ja ⇦ 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

⇩ uus

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 258/2012 21 tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune määrus uuesti sõnastada.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 1 (kohandatud)

(2)Vastavalt nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsusele 2001/748/EÜ 22 , mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel, kirjutas komisjon kõnealusele ⌦ rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ⌫ ⌦ ÜRO ⌫ protokollile (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll“) ühenduse Euroopa Liidu nimel alla 16. jaanuaril 2002.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 2

⇨ uus

(3)ÜRO tulirelvade protokoll, mille eesmärk on edendada, hõlbustada ja tugevdada protokolliosaliste koostööd, et ära hoida tulirelvade, nende osade ⇨ oluliste osade ⇦ ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega kauplemist, jõustus 3. juulil 2005.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 5 (kohandatud)

Oma 18. juuli 2005. aasta teatises meetmetest lõhkeainete, detonaatorite, pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks (5) teatas komisjon kavatsusest rakendada ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 osana meetmetest, mis tuleb võtta selleks, et liidul oleks võimalik kõnealune protokoll sõlmida.

⇩ uus

(4)Liit võttis ÜRO tulirelvade protokolli rakendamiseks vastu määruse (EL) nr 258/2012. Liit ratifitseeris ÜRO tulirelvade protokolli nõukogu otsusega 2014/164/EL 23 .

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 6

(5)ÜRO tulirelvade protokolliga nõutakse protokolliosalistelt haldusmenetluste või -süsteemide kehtestamist või parandamist tulirelvade valmistamise, märgistamise, impordi ja ekspordi tõhusaks kontrollimiseks.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 8

⇨ uus

(6)Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks ⇨ relvajõududele ⇦ mõeldud tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoonaga ⇨ tehtavate tehingute ⇦ suhtes. ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 nõuete täitmiseks võetud meetmeid tuleks kohandada, et näha ette tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade suhtes kohaldatav lihtsustatud menetlus. Seetõttu tuleks tagada kaupade saatmiseks mitmekordse loa andmise, transiiti käsitlevate meetmete ja seaduslikel eesmärkidel toimuva ajutise ⇨ impordi ja ⇦ ekspordi teatav lihtsustamine.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 9 (kohandatud)

(7)Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve käsitleva Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaldamist, samuti ei ole käesoleval määrusel mingit mõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivile 2009/43/EÜ 24 (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta) nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivile 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) ⌦ ega direktiivile (EL) 2021/555 ⌫. Lisaks ei kohaldata ÜRO tulirelvade protokolli ja sellest tulenevalt ka käesolevat määrust riikidevaheliste tehingute ega riiklike vedude suhtes juhtudel, mil protokolli kohaldamine rikuks osalisriigi õigust võtta kooskõlas ÜRO hartaga meetmeid riikliku julgeoleku huvides.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 10 (kohandatud)

⇨ uus

(8)Direktiivis 91/477/EMÜ ⌦ (EL) 2021/555 ⌫ käsitletakse tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade vedu liidu territooriumil, samas kui käesolevas määruses keskendutakse meetmetele, mis käsitlevad tulirelvade ⇨ importi ja ⇦ eksporti liidu tolliterritooriumilt kolmandatesse riikidesse või nende territooriumi kaudu.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 11 (kohandatud)

⇨ uus

(9)Kolmandatest riikidest imporditud tulirelvade, nende osade, oluliste osade, laskemoona ⇨ ning hoiatus- ja signaalrelvade ⇦ suhtes kehtib liidu õigus, eelkõige direktiivi 91/477/EMÜ ⌦ (EL) 2021/555 nõuded. ⌫

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 17 (kohandatud)

(10)Käesolev määrus ei piira nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2009 ⌦ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/821 25  ⌫ kehtestatud liidu korda kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 18 (kohandatud)

⇨ uus

(11)Käesolev määrus on ⌦ peaks olema ⌫ kooskõlas muude asjakohaste sätetega, mis käsitlevad sõjaliseks otstarbeks kasutatavaid tulirelvi, nende osi, olulisi osi ja laskemoona, julgeolekustrateegiaid, väike- ja kergrelvadega ebaseaduslikku kauplemist ning sõjatehnoloogia eksporti, sealhulgas nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP (8. detsembri 2008. aasta millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) 26  ⇨ ja nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/38 27 . ⇦

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 15 (kohandatud)

(12)Liit on vastu võtnud tollieeskirjad, mis on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (EL) nr 952/2013 ja selle rakendussätetes, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93. komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 28 , Arvesse tuleks võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)), mille sätteid kohaldatakse etapikaupa vastavalt nimetatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 188 288. Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ⌦ määrusega (EL) nr 952/2013 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2446 ⌫ ettenähtud ega neist tulenevaid volitusi.

⇩ uus

(13)Mitu mõistet on kopeeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2021/555 29 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 952/2013 30 .

⇩ uus

(14)Kohaldatavate tollialaste õigusaktide kohaselt ei saa tulirelva deklareerida suuliselt.

(15)Pädevad asutused peaksid saama teabe ATA-märkmiku kasutamise kohta. ATA on süsteem, mis võimaldab kaupade vaba liikumist üle piiride ning imporditollimaksu- ja impordimaksuvaba ajutist importi tolliterritooriumile. Kaupade kohta käib ühtne dokument, mida nimetatakse ATA-märkmikuks ja millel on rahvusvahelise garantiisüsteemi tagatis. Tolliformaalsuste selline lihtsustamine ei tohiks vähendada läbipaistvust.

⇩ uus

(16)Tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona tuleks vabasse ringlusse lubada vaid siis, kui need on nõuetekohaselt märgistatud vastavalt tulirelvade direktiivile. Kuni sellise märgistamiseni peaksid importijad suunama tulirelvad mõnele muule tolliprotseduurile, näiteks tolliladustamisse või vabatsooni, ning selle protseduuri ajal võivad nad täita märgistamisnõude kas oma valdustes või muus vastava loaga kohas, näiteks riiklikus katse- või kontrolliasutuses, kooskõlas liidu tollialaste õigusaktidega.

(17)Kui tulirelvad ja nende olulised osad ei ole nõuetekohaselt märgistatud vastavalt ÜRO tulirelvade protokolli artiklile 8 või tulirelvade direktiivile, võib liikmesriik otsustada arestitud tulirelvad importija kulul hävitada.

(18)Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi tohiks vabasse ringlusse lubada ainult siis, kui nendega on kaasas tõend laskekõlbmatuks muutmise kohta ja kui need on märgistatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2403 artiklile 5. Kuni sellise tõendi kättesaamiseni või korrektse märgistamiseni peaksid importijad suunama laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad mõnele muule tolliprotseduurile, näiteks tolliladustamisse või vabatsooni, ning selle protseduuri ajal võivad nad taotleda, et direktiivi (EL) 2021/555 artikli 15 kohaselt määratud kontrollimisasutus kontrolliks laskekõlbmatuks muutmist ja tõendi väljastamist vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 31 artiklile 3.

(19)Mitte tulirelvadeks, vaid hoiatus- ja signaalrelvadeks võiks lugeda üksnes hoiatus- ja signaalrelvi, mis vastavad komisjoni rakendusdirektiivi (EL) 2019/69 32 nõuetele. Seadmed, mille saab hõlpsasti kohandada tulirelvaks, tuleks alati liigitada tulirelvaks vastavalt tollinomenklatuurile ja toll peaks neid käsitama tulirelvadena. Kõrvalesuunamise riski ärahoidmiseks tuleb tagada, et riikide tolliasutuste tegevus impordil hoiatus- ja signaalrelvadena deklareeritud seadmete liigitamisel oleks järjepidev.

(20)Risk, et lõpetamata ja märgistamata toodetest valmistatakse ebaseaduslikult tulirelvi, on suur ja seepärast peaks poolvalmis tulirelvi ja olulisi osi olema lubatud importida üksnes nõuetekohaselt litsentseeritud relvakaupmeestel ja vahendajatel.

(21)Impordiloa taotleja karistusregistri andmeid tuleks nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK 33 loodud Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) kontrollida sama rangelt nagu ekspordiloa taotleja puhul. Eeskätt peaksid pädevad asutused kontrollima, kas imporditud tulirelvad on Schengeni infosüsteemis ja Interpoli andmebaasis iARMS registreeritud kadunud, varastatud või muul viisil arestimiseks otsitavate tulirelvadena.

(22)Kui isiku karistusregistris on andmed nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK 34 artikli 2 lõikes 2 loetletud kuriteo kohta, peaks see olema põhjus keelata tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona import.

(23)Ajutiseks impordiks deklareeritud tulirelvade kohta käiv teave peaks olema selgelt sõnastatud, et toll ja pädevad asutused saaksid tolliprotseduuriga tõhusalt edasi minna, mis piiraks ohtu, et tulirelvad jäävad ebaseaduslikult liidu tolliterritooriumile.

(24)Et haldusmenetlusi hõlbustada, tuleks ajutise impordi ja reekspordi või ajutise ekspordi ja reimpordi tollideklaratsiooni käsitada ajutise impordi ja reekspordi või reimpordi jaoks ettenähtud impordi- või ekspordiloana. Sellest tulenevalt vabastatakse tulirelvaomanikud, kelle suhtes kohaldatakse konkreetsel juhul haldusalaseid lihtsustusi, impordi- ja ekspordiloa nõudest.

(25)Kuna esineb oht, et ELi-välistest riikidest pärit tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon või hoiatus- ja signaalrelvad, mille sihtkoht on mõnes teises ELi-välises riigis, suunatakse liidus toimuva välistransiidi käigus kõrvale, peaksid toll ja pädevad asutused andma selliseks välistransiidiprotseduuriks liidu territooriumil selge loa enne, kui see liidu tolliterritooriumil aset leiab.

(26)Õiguskindluse ja prognoositavuse parandamiseks tuleks transiidiriigiks oleva kolmanda riigi nõusolek lugeda antuks, kui transiidi kohta ei ole 20 tööpäeva jooksul saadud vastuväiteid. Liikmesriikide otsus nõuda sõnaselget nõusolekut peaks olema kõigi ettevõtjate jaoks läbipaistev.

(27)Sihtkohaks olevasse kolmandasse riiki importimise tõendite kohta kehtivaid norme on vaja ühtlustada. Seepärast peaksid eksportijad olema kohustatud esitama ekspordiloa väljastanud pädevale asutusele tõendid tulirelvi, nende olulisi osi või laskemoona sisaldava saadetise kättesaamise kohta impordiriigiks olevas kolmandas riigis; eeskätt tuleks selleks esitada asjaomast importi käsitlevad tollidokumendid.

(28)Eksportijad peaksid saama kasutada ekspordiluba, mis kehtib kuni kolm aastat, seda ka juhul, kui see kattub mitme järjestikuse lühiajalise impordiloaga, mille on väljastanud importivad ELi-välised riigid.

(29)Tuleb tagada, et ekspordiloa tingimused oleksid jätkuvalt täidetud kogu loa kehtivusaja jooksul, nii nagu Euroopa Liidus tulirelva omandamise või omamise loa puhul vastavalt direktiivile (EL) 2021/555.

(30)Et hoida ära kõrvalesuunamise ohtu ja piirata samas halduskoormust, on vaja uurida kahtlasi olukordi, kus liikmesriigid peaksid taotlema sihtriigiks oleva kolmanda riigi ametivõimude kinnitust kättesaamise kohta.

(31)Tuleks selgitada, millised on pädevate asutuste kohustused seoses saatmisjärgse kontrollimisega. Halduskoormus, mille selline kontrollimine liikmesriikidele tekitab, võib õigustada nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 35 artikli 20 kohaldamist. Ühtlasi on selleks vaja, et kolmandaid isikuid saaks usaldada tegema saatmisjärgset kontrollimist liikmesriikide nimel, eeskätt nõukogu otsuse (ÜVJP) 2019/2191 36 rakendamise kaudu.

(32)Liikmesriigid peaksid käesoleva määruse rakendamiseks andma pädevatele asutustele juurdepääsu Euroopa karistusregistrite infosüsteemile (ECRIS).

(33)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1862 37 artiklis 47 on sätestatud tulirelvade registreerimisega tegelevate teenistuste juurdepääs teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II). Käesoleva määruse rakendamisel tuleks tolliasutusi käsitada tulirelvade registreerimisega tegelevate teenistustena.

(34)Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona jälgitavuse tagamiseks on äärmiselt oluline anda tollile juurdepääs Europoli turvalisele teabevahetusvõrgule (SIENA). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/794 38 kohaldavad liikmesriigid peaksid andma sellise juurdepääsu.

(35)Et kasutada liidu turule sisenevate või sealt väljuvate I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade puhul artikli 22 lõikes 6 osutatud riskipõhist lähenemisviisi ning tagada, et kontrollimine on tulemuslik ja toimub kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, teevad komisjon, pädevad asutused ja toll tihedat koostööd ja vahetavad teavet.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 3

(36)Tulirelvade liikumise jälgimise hõlbustamiseks ja tõhusaks võitluseks tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu on vaja parandada teabevahetust liikmesriikide vahel, eelkõige olemasolevate sidekanalite tõhusama kasutamise abil.

⇩ uus

(37)Vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 128 peaks esimene sisenemistolliasutus enne tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade saabumist tagama, et julgeoleku ja ohutuse eesmärgil tehakse sisenemise ülddeklaratsiooni põhjal riskianalüüs, ja võtma selle riskianalüüsi tulemuste põhjal vajalikud meetmed.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 4

(38)Isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 39 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 40 . 

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 12

(39)Tuleks tagada kooskõla liidu õigusaktide alusel kehtivate andmete säilitamist käsitlevate sätetega.

⇩ uus

(40)Teabe tulemusliku liikumise tagamiseks peaksid kõik pädevad asutused olema ühendatud määrusega (EÜ) nr 515/97 loodud tolliinfosüsteemi ning pädevate asutuste koostatud või vahetatavad andmed peaksid olema ühilduvad ja võrreldavad.

(41)Tuleb märkida, et Schengeni õigustik sisaldab täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta (CH/Com-ex (99) 10) 41 ning selle kohaselt peavad liikmesriigid esitama iga aasta 31. juuliks statistika koostamise ühistabeli põhjal oma riigi aastaandmed eelmise aasta ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise kohta. Lisaks soovitas komisjon 2018. aastal, et liikmesriigid peaksid koguma üksikasjalikke statistilisi andmeid eelmise aasta tulirelvade ekspordi ja impordi lubade, lubade andmisest keeldumiste, koguste ja väärtuste kohta päritolu või sihtriigi kaupa ning esitama selle statistika komisjonile 42 .

(42)Käesoleva määruse täitmise üldist tagamist hõlbustab käesoleva määrusega loodava elektroonilise litsentsisüsteemi ning [lisada vastav pealkiri ja joonealuses märkuses esitatav teave kohe pärast dokumendi vastuvõtmist] loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sidumine. Elektroonilise litsentsisüsteemiga nähakse muu hulgas ette selliste ettevõtjate ja füüsiliste isikute registreerimine, kellel on vastavalt tulirelvade direktiivile lubatud valmistada, omandada, omada või vallata tulirelvi, nende olulisi osi, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvi või nendega kaubelda. Nad peavad registreeruma enne impordi- või ekspordiloa taotlemist. Sellest tulenevalt ei pea tulirelvaomanikke, kelle suhtes kohaldatakse lihtsustatud haldusmenetlust, süsteemis registreerima.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 13

(43)Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks liikmesriigid võtma meetmeid, mis annavad pädevatele asutustele asjakohased volitused.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 7

(44)ÜRO tulirelvade protokolli järgimine nõuab ka tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise või nendega ebaseadusliku kauplemise kriminaliseerimist ning meetmete võtmist, mille alusel on võimalik konfiskeerida esemeid, mis on ebaseaduslikult valmistatud või millega kaubeldi ebaseaduslikult.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 16

(45)Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

⇩ uus

(46)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 43  kehtestatud rikkumisest teavitajate kaitse korda tuleks kohaldada ka isikute suhtes, kes teatavad tulirelvade impordi ja ekspordiga seotud õigusnormide rikkumisest.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 14 (kohandatud)

⇨ uus

(47)Selleks et ⇨ kehtestada poolvalmis tulirelvade ja oluliste osade tehnilised näitajad, muuta käesoleva määruse II ja III lisa ning ⇦ hallata nimekirja tulirelvadest, nende osadest, olulistest osadest ja, laskemoonast ⇨ ning hoiatus- ja signaalrelvadest ⇦, milleks käesoleva määruse alusel on nõutav luba, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et viia käesoleva määruse I lisa vastavusse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 44  (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisaga ja direktiivi 91/477/EMÜ (EL) 2021/555 I lisaga ⇨ ning kehtestada poolvalmis tulirelvade ja nende oluliste osade tehnilised näitajad ja kohandada käesoleva määruse II ja III lisa tolliprotseduuride digitaliseerimise ja muutmisega ⇦ . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ⇨ ning et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega 45 . Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. ⇦ 

⇩ uus

(48)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 46 .

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 19

(49)Komisjon ja liikmesriigid peaksid teatama üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

🡻 (EL) nr 258/2012, põhjendus 20 (kohandatud)

(50)Käesolev määrus ei takista ⌦ ei tohiks takistada ⌫ liikmesriike rakendamast oma põhiseaduslikke norme, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 47  (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele),

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
REGULEERIMISESE, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1
⌦ Reguleerimisese ⌫

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad tulirelvade, nende osade, oluliste osade, ja laskemoona ⇨ ning hoiatus- ja signaalrelvade ⇦ ⇨ impordi- ja ⇦ ekspordilubade andmise menetluse ning importi, ⇨ eksporti ⇦ ja transiiti käsitlevate meetmete kohta, et rakendada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll“) artiklit 10.

Artikkel 2
⌦ Mõisted ⌫ 

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„tulirelv“ – I lisas osutatud igasugune kaasaskantav relvarauaga relv, mis laengu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada.

Eset saab kohandada haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks laengu toimel, kui

(a)sellel on tulirelva väljanägemine ja

(b)seda saab vastavalt kohandada tänu selle konstruktsioonile või valmistamismaterjalile;

(2)„osad“ – I lisas osutatud mis tahes osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik selle kasutamiseks, sealhulgas relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk või kaitseriiv, ning mis tahes seadis, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks;

⇩ uus

2.„identsed relvad“ – relvad, mille tehnilised näitajad on tootja, kaubamärgi või margi, liigi, mudeli, materjali, kaliibri ja toimimise poolest identsed;

🡻 (EL) nr 258/2012

⇨ uus

3.„olulised osad“ – tulirelva lukustusmehhanism, padrunipesa ja relvaraud, ⇨ raam, lukukoda, hõlmates vajaduse korral nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk ja sulgur ⇦ , mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on mõeldud;

⇩ uus

4.„poolvalmis tulirelvad“ – tulirelvad, mis ei ole valmis vahetuks kasutamiseks ja mille kuju või kontuur sarnaneb valmis tulirelva omaga ning mida saab kasutada üksnes selleks, et töödelda neist valmis tulirelv, kui just pole tegemist erandjuhuga;

5.„poolvalmis olulised osad“ – olulised osad, mis ei ole valmis vahetuks kasutamiseks ja mille kuju või kontuur sarnaneb valmis olulise osa omaga ning mida saab kasutada üksnes selleks, et töödelda neist valmis oluline osa, kui just pole tegemist erandjuhuga; 

🡻 (EL) nr 258/2012

⇨ uus

64. „laskemoon“ – terviklaeng või selle komponent, sealhulgas I lisas osutatud tulirelvas kasutatav padrunikest, süüte- või paiskelaeng, kuul või lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba;

75. „laskekõlbmatuks muudetud tulirelv“ – tulirelva määratlusele vastav ese, mis on ⇨ vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2015/2403 ⇦ muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutamatuks ning et neid ei ole võimalik taaskomplekteerimiseks eemaldada, asendada või muuta;. Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et kõnealuseid kahjutustamise meetmeid kontrolliks pädev asutus. Liikmesriigid näevad ette, et nimetatud kontrollimise raames antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge;

⇩ uus

8. „hoiatus- ja signaalrelvad“ – seadmed, millel on padrunipesa, mis on kavandatud üksnes paukpadrunite, ärritavate või muude toimeainete või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik ümber ehitada laengu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks; 

🡻 (EL) nr 258/2012

97. „isik“ – füüsiline isik, juriidiline isik, ja kui kehtivad eeskirjad seda ette näevad, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund;

109. „liidu tolliterritoorium“ – territoorium määruse (EMÜ) nr 2913/92 (EL) nr 952/2013 artikli 4 3 tähenduses;

⇩ uus

11. „liidu kaup“ – kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla:

(a)täielikult liidu tolliterritooriumil saadud kaup, mis ei hõlma väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt imporditud kaupa;

(b)väljastpoolt liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt liidu tolliterritooriumile toodud ja vabasse ringlusse lubatud kaup;

(c)ainult punktis b osutatud kaubast või punktides a ja b osutatud kaubast liidu tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup;

12. „liiduväline kaup“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 23 nimetamata kaup või kaup, mis on kaotanud liidu kauba tollistaatuse;

13. „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 osutatud asutused;

14. „tolliasutus“ – asutus, kus võib täita kõiki või osa tollialastes õigusaktides ettenähtud formaalsusi;

15. „tollialased õigusaktid“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 2 osutatud õigusaktide kogum;

16. „tolliformaalsused“ – kõik toimingud, mida isik ja tolliasutused peavad tegema tollialaste õigusaktide täitmiseks;

17. „tollikontroll“ – tolliasutuste eritoimingud, mille eesmärk on tagada kooskõla tollialaste õigusaktide ja muude õigusaktidega, mis käsitlevad liidu tolliterritooriumi ja sellest territooriumist väljaspool asuvate riikide või territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, liikumist, ladustamist ja lõppkasutust ning liiduvälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba liidu tolliterritooriumil liikumist ja olemasolu;

18. „tollideklaratsioon“ – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja viisil soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, vajaduse korral koos viitega mis tahes erikorra kohaldamiseks;

19. „impordideklaratsioon“ – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma kavatsust suunata tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon impordiprotseduurile;

🡻 (EL) nr 258/2012

2010. „ekspordideklaratsioon“ – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma kavatsust suunata tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon ekspordiprotseduurile;

⇩ uus

21. „sisenemine“ – liiduvälise kauba toomine liidu tolliterritooriumile sisenemise ülddeklaratsiooni alusel, et lasta see kaup vabasse ringlusse või suunata eriprotseduuridele vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013;

22. „import“ – kaupade vabasse ringlusse lubamine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201, või liidu kaupade reimport pärast ajutist eksporti, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259;

23. „importija“ – isik, kelle asukoht on liidu tolliterritooriumil ja kes esitab impordideklaratsiooni või ajutise impordi deklaratsiooni enda nimel või kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse;

🡻 (EL) nr 258/2012

246. „eksport“:

(a)ekspordiprotseduur määruse (EMÜ) nr 2913/92 (EL) nr 952/2013 artikli 161 269 tähenduses;

(b)reeksport määruse (EMÜ) nr 2913/92 (EL) nr 952/2013 artikli 182 270 tähenduses, mis ei hõlma kaupu, mis liiguvad välistransiidiprotseduuri alusel, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 91, kui ükski nimetatud määruse artikli 182 lõikes 2 osutatud reekspordi formaalsus ei ole täidetud;

⇩ uus

25. „väljumine“ – kaupade väljumine Euroopa Liidu tolliterritooriumilt;

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

268. „eksportija“ – isik, kelle asukoht on liidu ⇨ tolliterritooriumil ⇦ ja kes esitab ekspordideklaratsiooni või ⌦ ajutise ekspordi deklaratsiooni enda nimel või kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse ⌫ kelle nimel see esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi.

⇩ uus

27. „ettevõtja“:

(a)valmistaja, relvakaupmees või vahendaja, kelle asukoht on liidu tolliterritooriumil;

(b)kui valmistaja asukoht ei ole liidu tolliterritooriumil, siis importija;

(c)volitatud esindaja, kellel on valmistaja kirjalik volitus, millega ta määratakse täitma valmistaja nimel artikli 5 lõikes 2 sätestatud ülesandeid;

28. „deklarant“ – isik, kes esitab impordi-, transiidi-, ekspordi- või reekspordideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse;

29. „relvakaupmees“ – isik, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt ühest järgnevast:

(a)tulirelvade või nende oluliste osade valmistamine, nendega kauplemine, nende vahetamine, rendile andmine, parandamine, muutmine või kohandamine;

(b)laskemoona valmistamine, sellega kauplemine, selle vahetamine, muutmine või kohandamine;

30. „vahendaja“ – isik, välja arvatud relvakaupmees, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt ühest järgnevast:

(a)tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona ostu-, müügi- või tarnimistehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine;

(b)tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona üleandmise korraldamine liikmesriigi siseselt, ühest liikmesriigist teise, liikmesriigist kolmandasse riiki või kolmandast riigist liikmesriiki;

31. „impordiluba“:

(a)ühekordne luba, mis antakse ühele kindlale importijale või deklarandile määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 210 osutatud tolli eriprotseduuride jaoks ühe või mitme tulirelva, nende oluliste osade ja laskemoona ühekordseks saatmiseks ühele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale liidu tolliterritooriumil;

(b)mitmekordne luba, mis antakse ühele kindlale importijale ühe või mitme tulirelva, nende oluliste osade ja laskemoona mitmekordseks saatmiseks ühele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale liidu tolliterritooriumil;

(c)liidu tolliterritooriumile importijatele mõeldud liidu üldine impordiluba, mis on kättesaadav kõigile importijatele, kes täidavad käesoleva määruse II peatükis ja käesoleva määruse artikli 9 lõikes 8 osutatud rakendusaktis loetletud tingimusi ja nõudeid; 

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

3214. „ekspordiluba“:

(a)ühekordne luba või litsents, mis antakse ühele kindlale eksportijale ühe või mitme tulirelva, selle osade, oluliste osade ja laskemoona ühekordseks saatmiseks ühele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale kolmandas riigis, või

(b)mitmekordne luba või litsents, mis antakse ühele kindlale eksportijale ühe või mitme tulirelva, tulirelvade osade, oluliste osade ja laskemoona mitmekordseks saatmiseks ühele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale kolmandas riigis, või

(c)koondluba ⇨ liidu üldine ekspordiluba, ⇦ või -litsents, mis antakse ühele kindlale eksportijale ühe või enama tulirelva, selle osade, oluliste osade ja laskemoona mitmekordseks saatmiseks mitmele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale ühes või mitmes kolmandas riigis ⇨ mis on mõeldud ekspordiks teatavatesse sihtriikidesse ja mis on kättesaadav kõigile eksportijatele, kes täidavad käesoleva määruse III peatükis ja artikli 15 lõikes 7 osutatud rakendusaktis loetletud tingimusi ja nõudeid ⇦ ;

3311. „ajutine eksport“ – liidu tolliterritooriumilt välja viidavate ja reimpordiks mõeldud tulirelvade, ⇨ nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade ⇦ vedu ajavahemikus, mis ei ületa 24 kuud;

⇩ uus

34. „ajutine import“ – liidu tolliterritooriumile sisenevate ja reekspordiks mõeldud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade vedu ajavahemikus, mis ei ületa 24 kuud;

35. „välistöötlemisprotseduur“ – ajutine eksport määruse (EL) nr 952/2013 artikli 259 tähenduses;

36. „seestöötlemisprotseduur“ – protseduur, millega antakse reekspordiks mõeldud liiduvälisele kaubale juurdepääs liidu tolliterritooriumile;

🡻 (EL) nr 258/2012

12. „transiit“ – liidu tolliterritooriumilt välja viidavate ning ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi läbivate kaupade transpordi toiming, kusjuures lõplik sihtkoht asub muus kolmandas riigis;

⇩ uus

37. „ELi-sisene transiit“:

(a)selliste I lisas loetletud liiduväliste tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona transportimine, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ja kulgevad läbi ühe või mitme ELi liikmesriigi territooriumi ning mille lõppsihtkoht on mõnes muus ELi liikmesriigis, või 

(b)selliste I lisas loetletud liidu tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona transportimine, mis eksporditakse ühest ELi liikmesriigist ja mis kulgevad enne liidu tolliterritooriumilt väljaviimist läbi ühe või mitme ELi liikmesriigi territooriumi; 

38. „välistransiit“ – I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona transportimine kolmandast riigist läbi liidu tolliterritooriumi kolmandas riigis asuvasse sihtkohta, ilma neid kaupu tegelikult importimata;

39. „ajutine import“ – protseduur, millega antakse reekspordiks mõeldud liiduvälisele kaubale, käesoleval juhul I lisas loetletud tulirelvadele, nende olulistele osadele, laskemoonale ning hoiatus- ja signaalrelvadele, juurdepääs liidu tolliterritooriumile;

🡻 (EL) nr 258/2012

⇨ uus

4013. „ümberlaadimisega transiit“ – transiit, mis hõlmab kauba tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona füüsilist mahalaadimist seda importivalt transpordivahendilt, millele järgneb kauba pealelaadimine reekspordi eesmärgil üldjuhul teisele transpordivahendile;

4115. „ebaseaduslik kauplemine“ – tulirelvade, nende osade, oluliste osade või laskemoona import, eksport, müük, tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu kolmanda riigi territooriumile, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

(a)asjaomane liikmesriik ei ole selleks andnud käesoleva määruse kohast luba;

(b)tulirelvad, ⇨ nende olulised osad ja laskemoon ⇦ ei ole märgistatud vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ (EL) 2021/555 artikli 4 lõigetele 1 ja 2;

(c)imporditud tulirelvad ei ole impordi toimumise ajal märgistatud vähemalt lihtsa märgistusega, mille alusel oleks võimalik välja selgitada esimene Euroopa Liidu riik, kuhu relvad imporditi, või juhul, kui tulirelvadel sellist märgistust ei ole, ainulaadse märgistusega, mille alusel on võimalik imporditud tulirelvad tuvastada;

4216. „jälgimine“ – tulirelvade ja võimaluse korral ka nende osade, oluliste osade ja laskemoona liikumise korrapärane jälgimine teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida.

⇩ uus

43. „tulirelvi käsitlevad liidu õigusaktid“ – kõik liidu õigusaktid, mis puudutavad relvi, nende olulisi osi ja laskemoona, eeskätt direktiiv (EL) 2021/555 ja sellel direktiivil põhinevad õigusaktid;

44. „pädev asutus“ – riigi ametiasutused käesoleva määruse artikli 34 tähenduses;

45. „lähtekoha pädev asutus“ – selle piirkonna pädev asutus, kust saadetise vedu kavatsetakse alustada või alustatakse; 

46. „sihtkoha pädev asutus“ – selle piirkonna pädev asutus, kuhu saadetis kavatsetakse viia või importida või kus see imporditakse; 

47. „transiidikoha pädev asutus“ – pädev asutus igas riigis, mille kaudu saadetist on kavatsetud lähetada või lähetatakse, välja arvatud siht- ja lähteriigi pädevad asutused; 

48. „ebaseaduslik saadetis“ – igasugune saadetis, mis ei vasta käesolevas määruses või määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud kohustustele;

49. „integreeritud andmestu“ – [ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna] määruse artikli 38 lõikes 3 osutatud integreeritud andmestu, mis sisaldab kõiki andmeid, mida pädevad asutused ja toll nõuavad tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade suunamiseks konkreetsele tolliprotseduurile või reeksportimiseks.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

Artikkel 3
⌦ Kohaldamisala ⌫

1.    Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)riikidevahelised tehingud ja riiklikud veod;

b) tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon, mis on mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks, ning igal juhul täisautomaatsed tulirelvad;

(bc)    tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon, mis on mõeldud liikmesriikide relvajõududele, politseile või riigiasutustele;

d) käesoleva määruse mõistes asukohaliikmesriigi tunnustatud kollektsionäärid ja organid, keda huvitab tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona kultuuriline või ajalooline külg, tingimusel et tagatud on relvade jälgimise meetmed;

e) laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad;

(cf)    antiiksed tulirelvad ja nende koopiad siseriiklikes õigusaktides määratletud tähenduses, tingimusel et antiiksed tulirelvad on valmistatud aastal 1899 või enne seda.

2.    Käesolev määrus ei piira määruse (EMÜ) nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik), määruse (EMÜ) nr 2454/93 (ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) ja määruse (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik) kohaldamist ega määrusega (EÜ) nr 428/2009 (kahesuguse kasutuse määrus) kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimise korda.

II peatükk

EKSPORDILUBA, -MENETLUS JA -KONTROLL NING IMPORTI JA TRANSIITI KÄSITLEVAD MEETMED 
⌦ Sisenemis- ja impordinõuded ⌫

⇩ uus

Artikkel 4 
Erandid liidu tolliprotseduuridest 

1.Käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonagaga seoses ei tohi teha järgmisi toiminguid:

(a)tolliprotseduurile suunamine määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 166 kehtestatud lihtsustatud deklaratsiooni alusel;

(b)deklarandi arvestuskande tegemine vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 182;

(c)enesehindamine vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 185;

(d)deklareerimine delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 143a osutatud spetsiaalset andmestut sisaldavas tollideklaratsioonis;

(e)deklareerimine delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 144 osutatud vähendatud andmestut sisaldavas tollideklaratsioonis.

2.Käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona suhtes, kui tegemist on lihtsustatud protseduuride ühtse loaga, mis on veel kehtiv vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 345 lõikele 4. 

3.Määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 226 sätestatud ELi-sisese transiidi ja välistransiidiprotseduuri korral on tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona jaoks vaja luba vastavalt käesoleva määruse artiklitele 12 ja 13.

Artikkel 5 
Ettevõtjate ülesanded importimise korral

1.Ettevõtjad, kelle asukoht on liidu tolliterritooriumil, võivad importida I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi, laskemoona, ning hoiatus- ja signaalrelvi üksnes juhul, kui nad täidavad lõikes 2 sätestatud kohustusi.

2.Ettevõtjad peavad:

(a)kontrollima, et imporditud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad vastavad

(a)õigusnormidele, mis käsitlevad direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 4 osutatud märgistamist;

(b)direktiivi (EL) 2021/555 artikli 14 lõikes 3 osutatud õigusaktidele, mis käsitlevad relvade ümberehitamise keeldu;

(c)direktiivi (EL) 2021/555 artikli 15 lõikes 3 osutatud õigusaktidele, mis käsitlevad relvade laskekõlbmatuks muutmist;

(b)säilitama kõiki käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaseid sertifikaate ja käesoleva määruse artiklite 9 ja 10 kohaseid asjaomaseid dokumente käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud asutustele kättesaadavana ning tagavad, et tehnilised dokumendid tehakse neile asutustele taotluse korral kättesaadavaks;

(c)esitama artikli 34 lõikes 2 osutatud asutuse põhjendatud palve korral sellele asutusele kogu tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni sellele asutusele kergesti arusaadavas keeles;

(d)kui on põhjust uskuda, et konkreetne tulirelv, tulirelvade olulised osad, laskemoon või hoiatus- ja signaalrelv ei pruugi olla vastavuses tulirelvi käsitlevate liidu õigusaktidega, teavitama sellest käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud asutust;

(e)tegema koostööd käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud asutustega, muu hulgas pärast põhjendatud palve esitamist, ning tagavad, et tulirelvi käsitlevate liidu õigusaktide nõuete rikkumise korral võetakse olukorra parandamiseks viivitamata vajalikud parandusmeetmed.

3.Lõikest 2 tulenevad kohustused ei mõjuta ettevõtjate muid kohustusi, mis tulenevad kohaldatavatest tulirelvi käsitlevatest liidu õigusaktidest.

Artikkel 6 
Märgistus importimisel

1.Tulirelvi või nende olulisi osi imporditakse eeldusel, et need on märgistatud vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4.

2.Kui käesoleva artikli lõike 1 kohane nõutav märgistus puudub, suunatakse tulirelvad või nende olulised osad mõnele muule tolliprotseduurile.

3.Vastavalt ÜRO protokolli artiklile 8 peavad kõik tulirelvad ja nende olulised osad olema tähistatud kordumatu märgistusega, millel on valmistaja nimi, valmistamise riik või koht ning seerianumber, või muu kordumatu kasutajasõbraliku märgistusega, millel on lihtsad geomeetrilised sümbolid koos numberkoodi või täht- ja numberkoodiga ja mille abil saab valmistamisriigi hõlpsasti tuvastada.

4.Kui lõike 3 kohane märgistus puudub, on reeksport keelatud ning tulirelvad ja nende olulised osad arestitakse ja hävitatakse.

Artikkel 7 
Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad

1.Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi imporditakse eeldusel, et nendega on kaasas käesoleva määruse artiklis 9 osutatud impordiluba ja direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 15 osutatud tõend laskekõlbmatuks muutmise kohta.

2.Kui tõend laskekõlbmatuks muutmise kohta puudub, suunatakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelv mõnele muule tolliprotseduurile või deklareeritakse tulirelvana.

Artikkel 8 
Hoiatus- ja signaalrelvad

1.Hoiatus- ja signaalrelvi imporditakse hoiatus- ja signaalrelvadena eeldusel, et artiklis 9 osutatud impordiloas on märgitud, et need relvad ei ole ümberehitatavad ja et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asutused on need sellisena deklareerinud. See impordiluba väljastatakse tingimusteta, nagu on viidatud artikli 9 lõikes 2.

2.Hoiatus- ja signaalrelvad, mis ei vasta direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 14 osutatud tehnilisele spetsifikatsioonile, liigitatakse liidu tolliterritooriumile sisenemisel tulirelvadeks vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3.Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil aruande hoiatus- ja signaalrelvade kohta, mis on liigitatud mitteümberehitatavateks. Nende aruannete üle arutletakse käesoleva määruse artiklis 33 osutatud koordineerimisrühmas.

4.Kui liikmesriikide tavad lahknevad, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse mitteümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade loetelu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 37 osutatud komiteemenetlusega.

Artikkel 9 
Impordiluba

1.Tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade importimiseks liidu tolliterritooriumile on vaja impordiluba. Selline impordiluba vormistatakse II lisa I osas sätestatud vormi kohaselt. Sellise loa annavad importija asukohaliikmesriigi pädevad asutused ning see väljastatakse elektrooniliselt artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

2.Impordiluba võib taotleda iga isik, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 õigus valmistada, omandada, omada või vallata käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona või nendega kaubelda.

3.Poolvalmis tulirelvi ja poolvalmis olulisi osi on lubatud importida üksnes relvakaupmeestel ja vahendajatel.

4.Pädevad asutused menetlevad impordilubade taotlusi ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 60 tööpäeva alates kuupäevast, mil pädevatele asutustele esitati kogu nõutud teave. Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 90 tööpäevani.

5.Pädevad asutused keelduvad impordiloa andmisest, kui:

(a)taotlejale ei ole antud luba tulirelva, selle olulisi osi või laskemoona omandada ja omada või kui tal on keelatud seda teha vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 6;

(b)taotlejat on kriminaalkorras karistatud teo eest, mis sisaldub nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 esitatud kuritegude loetelus, või muu teo eest, mida käsitatakse kuriteona, mille eest on maksimaalse karistusena ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkune vangistus;

(c)imporditav tulirelv on asjaomastes ELi, riiklikes või rahvusvahelistes andmebaasides deklareeritud kadunud, varastatud või muul viisil arestimiseks otsitava tulirelvana.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud rangemate normide kohaldamist.

6.Pädevad asutused tühistavad või peatavad impordiloa, muudavad seda või tunnistavad selle kehtetuks, kui selle andmise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud. Kui pädevad asutused teevad need otsused, teevad nad selle teabe tollile teatavaks artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

7.Lõike 5 kohaldamiseks kontrollivad liikmesriigid, et Euroopa karistusregistrite infosüsteemis ECRIS ei ole karistusregistri kirjet ja et asjaomastes ELi, riiklikes või rahvusvahelistes andmebaasides ei ole tulirelva deklareeritud kadunud, varastatud või uurimise all olevana.

8.Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada liidu üldine impordiluba ja sätestada tingimused, mille alusel võivad tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona importida turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtjad vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktile b. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

9.Importijalt ei nõuta impordiloa taotluse eest lõivu või tasu maksmist, välja arvatud saatevalve tasud.

Artikkel 10 
Haldusalased lihtsustused

1.Olenemata käesoleva määruse ja direktiivi (EL) 2021/555 muudest sätetest ei nõuta impordiluba järgmistel juhtudel:

(a)ajutine import hindamiseks, müügita näitusel väljapanekuks või parandamise eesmärgil seestöötlemiseks, tingimusel et I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad jäävad väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva isiku omandisse ning need tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad reeksporditakse kõnealusele isikule;

(b)import, mis järgneb hindamise, parandamise või müügita näitusele väljapaneku eesmärgil toimunud ajutisele eksportimisele välistöötlemisprotseduuri või ajutise ekspordi tolliprotseduuri alusel, sh import direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 1 osutatud Euroopa tulirelvapassiga;

(c)ajutine import jahimeeste või laskesportlastega kaasas olevate isiklike esemetena, tingimusel et nad selgitavad tollile oma reisi põhjusi, eelkõige esitades kutse või muu tõendi jahipidamis- või laskesporditegevuse kohta Euroopa Liidus, kui import hõlmab järgmist:

(a)üks või mitu tulirelva,

(b)nende olulised osad, kui need on märgistatud,

(c)nende juurde kuuluv laskemoon maksimaalselt 800 laengut jahimeeste ja 1 200 laengut laskesportlaste puhul;

(d)üks või mitu hoiatus- ja signaalrelva.

2.Importijad peavad integreeritud andmestus märkima, millisele lõikes 1 nimetatud kolmest kategooriast nad haldusalast lihtsustamist taotlevad. Taotluse korral peavad nad esitama tollile mis tahes tõendavad dokumendid.

3.Käesoleva artikli lõike 1 rakendamise eest vastutavateks tolliasutusteks on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punkti 36 alapunktis a osutatud järelevalve tolliasutused.

4.Riiklik tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond esitab lõikes 2 osutatud integreeritud andmestu artiklis 28 osutatud elektroonilisse litsentsisüsteemi. II lisa II osas loetletakse nõutav teave, mis tuleb esitada impordideklaratsioonis:

(a)seoses käesoleva artikli lõike 1 punktiga b peab importija märkima impordideklaratsioonis ajutise ekspordi deklaratsiooni viitenumbri;

(b)kui käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad suunatakse ajutise impordi protseduurile, kasutades ajutise impordi konventsiooni 48 A lisa 1. liites sätestatud ATA-märkmikku, teavitab toll pädevaid asutusi riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite abil.

Artikkel 11 
Kinnitus kättesaamise kohta

Sellise eksportiva kolmanda riigi taotlusel, kes on ekspordi toimumise ajal ÜRO tulirelvade protokolli osalisriik, kinnitab liikmesriik tulirelvadest, nende olulistest osadest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamist liidu tolliterritooriumil, esitades asjaomast importi käsitlevad tollidokumendid.

III PEATÜKK

TRANSIIDINÕUDED 

Artikkel 12 
ELi-sisese transiidi protseduurid

1.ELi-sisese transiidi jaoks on vaja üksnes artiklis 9 osutatud impordiluba või artiklis 14 osutatud ekspordiluba. Impordi- või ekspordiloal peab olema märgitud kavandatud transiit. Ettevõtja teatab kavandatud transiidi muudatustest pädevatele asutustele ning need asutused teevad asjaomases loas vastavad muudatused.

2.Deklarant märgib transiidideklaratsioonis impordiloa viitenumbri.

3.Deklarant esitab transiidideklaratsiooni koopia siht- või lähteriigi pädevatele asutustele artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

4.Nii pea, kui I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetis on imporditud või liidu tolliterritooriumilt eksporditud, teatab impordi- või eksporditolliasutus ELi-sisese transiidi protseduuri lõpuleviimisest liidu tolliterritooriumil asuvale siht- või lähteriigi pädevale asutusele artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

Artikkel 13 
Välistransiidiprotseduurid 

1.Välistransiidi jaoks on vaja üksnes artiklis 9 osutatud impordiluba. Impordiloal peab olema märgitud kavandatud transiit. Kui kavandatud transiidis tuleb ette muudatusi või kui I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon ning hoiatus- ja signaalrelvad, mille jaoks on vaja luba, imporditakse, teatatakse neist muudatustest pädevatele asutustele ning need asutused teevad asjaomases loas vastavad muudatused.

2.Deklarant märgib transiidideklaratsioonis impordiloa viitenumbri.

3.Kui liikmesriigid otsustavad, kas anda käesoleva määruse alusel välistransiidi jaoks impordiluba, võtavad nad arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sh vajaduse korral riikliku välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi, kaasa arvatud neid, mida on käsitletud ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP.

4.Deklarant esitab transiidideklaratsiooni koopia siht- ja lähteriigi pädevatele asutustele artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

5.Nii pea, kui tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetis on liidu tolliterritooriumile sisenenud või sealt väljunud, teatab sisenemis- või väljumiskoha eest vastutav tolliasutus liidus asuvale siht- või lähteriigi pädevale asutusele välistransiidiprotseduuri lõpuleviimisest artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

IV PEATÜKK 
EKSPORDINÕUDED

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 144 
⌦ Ekspordiluba ⌫

1.⇨ Ekspordiluba võib taotleda iga isik, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 lubatud valmistada, omandada või omada käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona või nendega kaubelda. ⇦ I lisas loetletud tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ekspordiks on nõutav II lisas esitatud vormis väljastatud ekspordiluba Selline luba vormistatakse käesoleva määruse III lisa I osas esitatud vormi kohaselt. Loa annavad eksportija asukohaliikmesriigi pädevad asutused ning see väljastatakse kirjalikult või elektrooniliselt ⇨ käesoleva määruse artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu ⇦ . 

2. Kui tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona eksport eeldab ekspordiluba vastavalt käesolevale määrusele ning ekspordi suhtes kehtivad ka ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP kehtestatud loanõuded, võivad liikmesriigid kasutada käesoleva määruse ja kõnealuse ühise seisukohaga kehtestatud kohustuste täitmiseks ühtset menetlust.

⇩ uus

2.Pädevad asutused võivad I lisa kategooriatesse A ja B kuuluvate tulirelvade jaoks anda ekspordiloa üksnes juhul, kui sellise loaga on kaasas lõppkasutaja sertifikaat, mille on väljastanud lõpliku sihtriigi asutused. Lõppkasutaja sertifikaadi sisu on sätestatud IV lisas.

3. Komisjon võtab ühtse lõppkasutaja sertifikaadi kehtestamiseks vastu rakendusakti. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

4.Kui tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon asuvad ühes või mitmes liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus ekspordiloa taotlus esitati, märgitakse see asjaolu taotlusel. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kellele ekspordiloa taotlus esitati, konsulteerivad viivitamata asjaomaste ühe või mitme liikmesriigi pädevate asutustega ja esitavad asjakohase teabe. Liikmesriik või liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad liikmesriigile, kus taotlus esitati.

Artikkel 157 
⌦ Ekspordiloa väljastamise kord ⌫

1.Enne tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ekspordiloa väljastamist kontrollivad asjaomased liikmesriik ⌦ pädevad asutused ⌫, et

(a)importiv kolmas riik on asjaomaseks impordiks loa andnud ning

(b)transiidiriikideks olevatel kolmandatel riikidel, kui neid on, on hiljemalt enne vedu kirjalikult teatanud, et neil ei ole transiidile vastuväiteid. Sätet ei kohaldata, kui tegemist on

(a)meritsi või õhuteed pidi kolmandate riikide sadamate või lennujaamade kaudu saatmisega, tingimusel et ei toimu ümberlaadimist ega vahetata transpordivahendit;

(b)tõendatavatel seaduslikel eesmärkidel toimuva ajutise ekspordiga, mille hulka kuulub jahipidamine, laskesport, hindamine, müügita näitusel väljapanek ja parandamine.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et kui eksportija poolt soovitavale transiidile ei ole esitatud vastuväiteid 20 tööpäeva jooksul alates kirjaliku taotluse esitamise päevast, siis loetakse, et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil, kelle seisukohta küsiti, ei ole transiidile vastuväiteid.

23.    Eksportija esitab ekspordiloa väljastamise eest vastutavale liikmesriigi pädevale asutusele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et importiv kolmas riik on andnud impordiloa ja et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil ei olnud transiidile vastuväiteid.

⇩ uus

3.Kui tegemist on laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadega, esitab eksportija ekspordiloa väljastamise eest vastutavatele liikmesriigi pädevatele asutustele direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 15 osutatud tõendi laskekõlbmatuks muutmise kohta.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

4.Liikmesriigid menetlevad ekspordilubade taotlusi siseriikliku õiguse või tavaga kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 60 tööpäeva alates kuupäevast, mil pädevatele asutustele esitati kogu nõutud teave. Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad ⇨ pädevad asutused ⇦ kõnealust ajavahemikku pikendada 90 tööpäevani.

5.⌦ Ühekordse ⌫ ekspordiloa kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui impordiloa kehtivusaeg. ⇨ Ilma et see piiraks lõike 1 punkti a kohaldamist, ei tohi mitmekordse ekspordiloa või liidu üldise ekspordiloa kehtivusaeg olla pikem kui kolm aastat. ⇦ Kui impordiloal ei ole kehtivusaega märgitud, on ekspordiloa kehtivusaeg vähemalt üheksa kuud, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

6.Liikmesriigid võivad otsustada kasutada ⇨ kasutavad ⇦ ekspordilubade taotluste menetlemiseks elektroonilisi dokumente.

⇩ uus

7.Komisjon võtab vastu rakendusakti, et kehtestada liidu üldine ekspordiluba ja sätestada tingimused, mille alusel võivad tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona eksportida turvalisuse ja julgeoleku valdkonna volitatud ettevõtjad vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktile b. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 37 osutatud nõuandemenetlusega. 

8.Eksportijalt ei nõuta ekspordiloa või ELi-sisese transiidi loa taotluse eest lõivu või tasu maksmist, välja arvatud saatevalve tasud. 

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 168 
⌦ Tulirelvade jälgitavus ⌫

1.Jälgimise eesmärgil sisaldab ekspordiluba ja impordiluba või importiva kolmanda riigi väljastatud impordilitsents või -luba ja kaasnevad dokumendid koos järgmisi andmeid:

(a)väljastamise ja aegumise kuupäevad;

(b)väljastamise koht;

(c)ekspordiriik;

(d)impordiriik;

(e)transiidiriigiks olev kolmas riik või transiidiriikideks olevad kolmandad riigid, kui neid on;

(f)kaubasaaja;

(g)lõppsaaja, kui see on saatmise ajal teada;

(h)tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona identifitseerimiseks vajalikud andmed ja nende kogus, sealhulgas hiljemalt enne vedu tulirelvadele ⇨ või olulistele osadele ⇦ tehtud märgistus.

2.Kui lõikes 1 osutatud teave on esitatud impordilitsentsil või ⌦ importiva kolmanda riigi väljastatud ⌫ impordiloal, edastab eksportija selle eelnevalt ja hiljemalt enne vedu transiidiriikideks olevatele kolmandatele riikidele.

⇩ uus

3.Tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona eksporditakse eeldusel, et need on märgistatud vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 179 
⌦ Haldusalased lihtsustused ⌫

1.Lihtsustatud ⌦ haldus⌫menetlusi kohaldatakse tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ajutise ekspordi ja reekspordi suhtes järgmiselt:

(a)ekspordiluba ei ole nõutav järgmistel juhtudel:

i)    ajutine eksport, mille puhul jahimehed või laskesportlased veavad reisil kolmandasse riiki relvi nendega kaasas olevate isiklike esemetena, tingimusel et nad selgitavad pädevale ⌦ tolli⌫asutusele oma reisi põhjusi, eelkõige esitades kutse või muu tõendi jahipidamis- või laskesporditegevuse kohta sihtkohariigiks olevas kolmandas riigis, kui eksport hõlmab järgmist:

–üks või mitu tulirelva,

–nende olulised osad, kui need on märgistatud, ja osad,

–nende juurde kuuluv laskemoon maksimaalselt 800 laengut jahimeeste ja 1 200 laengut laskesportlaste puhul;

ii)    reeksport, mille puhul jahimehed või laskesportlased veavad relvi nendega kaasas olevate isiklike esemetena pärast ajutise loa saamist jahipidamis- või laskesporditegevuseks, tingimusel et tulirelvad jäävad väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva isiku omandisse ja need reeksporditakse kõnealusele isikule.

(b)Väljudes liidu tolliterritooriumilt muu kui oma elukohaks oleva liikmesriigi kaudu, esitavad jahimehed ja laskesportlased pädevale asutusele direktiivi (EL) 2021/555 ⌦ artiklis 17 ⌫ ⌦ osutatud ⌫ Euroopa tulirelvapassi, nagu on sätestatud direktiivi 91/477/EMÜ artiklites 1 ja 12. Lennureisi korral esitatakse Euroopa tulirelvapass pädevale asutusele, kui esemed antakse üle lennuettevõtjale transpordiks väljapoole liidu tolliterritooriumi. Väljudes liidu tolliterritooriumilt oma elukohaks oleva liikmesriigi kaudu, võivad jahimehed ja laskesportlased esitada Euroopa tulirelvapassi asemel kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse jaoks muu asjakohase kehtiva dokumendi;

(c)Liikmesriigi pädev asutus peatab ekspordi ajavahemikuks, mis ei ületa 10 ⇨ tööpäeva ⇦, või vajaduse korral takistab muul viisil tulirelvade, nende osade, oluliste osade või laskemoona väljaviimist liidu tolliterritooriumilt kõnealuse liikmesriigi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et jahimeeste või laskesportlaste esitatud põhjendused ei vasta käesoleva määruse artiklis 18 artiklis 10 sätestatud asjakohastele kaalutlustele ega kohustustele. Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib käesolevas punktis osutatud ajavahemikku pikendada 30 ⇨ tööpäevani ⇦.

2.Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas siseriikliku õigusega lihtsustatud menetluse järgmisteks juhtudeks: ⇨ Olenemata käesoleva määruse artiklitest 14, 15 ja 16 ei nõuta ekspordiluba järgmistel juhtudel ⇦ :

(a)tulirelvade reeksport pärast ajutise loa saamist hindamiseks, müügita näitusel väljapanekuks või parandamise eesmärgil seestöötlemiseks, tingimusel et tulirelvad jäävad väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva isiku omandisse ja need reeksporditakse kõnealusele isikule;

(b)tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona reeksport juhul, kui neid ladustatakse ajutiselt, alates nende sisenemisest liidu tolliterritooriumile kuni nende sealt väljaviimiseni;

(c)tulirelvade ajutine eksport hindamise, parandamise ja müügita näitusel väljapaneku eesmärgil, tingimusel et eksportija tõendab nende tulirelvade valduse seaduslikkust ja ekspordib neid välistöötlemise või ajutise ekspordi tolliprotseduuri kohaselt.

⇩ uus

3.Eksportijad peavad integreeritud andmestus märkima, millisele käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kolmest kategooriast nad haldusalast lihtsustamist taotlevad. Taotluse korral peavad nad esitama tollile mis tahes tõendavad dokumendid. Riiklik tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond esitab selle integreeritud andmestu artiklis 28 osutatud elektroonilisse litsentsisüsteemi. III lisa II osas on loetletud nõutav teave, mis tuleb esitada ekspordideklaratsioonis.

4.Mis puudutab käesoleva artikli lõike 2 punkte a ja b, siis peab eksportija ekspordideklaratsioonis ära märkima ajutise impordi või seestöötlemise protseduuri deklaratsiooni viitenumbri.

5.Olenemata artiklist 15, kui transiidiriigiks olevalt kolmandalt riigilt, kellelt eksportija on küsinud seisukohta soovitava välistransiidi suhtes, ei ole saadud vastuväiteid 20 tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku taotluse esitamise päevast, siis loetakse, et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil, kelle seisukohta küsiti, ei ole transiidile vastuväiteid.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 1810 
⌦ Liikmesriikide kohustused ⌫ 

1.Kui liikmesriik otsustab, kas käesoleva määruse alusel ekspordiluba anda, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas asjakohastel juhtudel järgmist:

(a)oma ülesandeid ja kohustusi asjakohaste rahvusvaheliste ekspordikontrolli kokkulepete poolena või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute raames;

(b)riikliku välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi, sealhulgas neid, mida hõlmab ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP;

(c)kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja, tuvastatud lõppsaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi.

2.Lisaks lõikes 1 sätestatud asjakohastele kaalutlustele võtavad liikmesriigid ekspordiloa taotluste hindamisel arvesse, kas eksportija kasutab käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

3.Otsuse tegemisel selle kohta, kas anda ekspordiluba vastavalt käesolevale määrusele, peavad liikmesriigid täitma oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu otsuste, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooni alusel kehtestatud sanktsioonidest, eelkõige seoses relvaembargodega.

Artikkel 1911 
⌦ Ekspordiloa andmisest keeldumine ⌫

1.Liikmesriik:

(a)keeldub ekspordiluba andmast, kui:

i)    taotlejat on kriminaalkorras karistatud teo eest, mis sisaldub nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artikli 2 lõikes 2 esitatud kuritegude loetelus, või muu teo eest, mida käsitatakse kuriteona, mille eest on karistuseks ette nähtud maksimum⇨ karistus ⇦ on vähemalt nelja-aastase maksimummääraga ⇨ vabadusekaotus ⇦ või rangem karistus;

⇩ uus

ii)    käesoleva määruse I lisas kirjeldatud tulirelvad on Schengeni infosüsteemis või muus riiklikus või rahvusvahelises andmebaasis deklareeritud kadunud, varastatud või muul viisil arestimiseks otsitava tulirelvana;

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

(b)tühistab või peatab ekspordiloa või tunnistab selle kehtetuks või muudab seda, kui loa andmise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud.

Käesolev lõige ⌦ Esimene lõik ⌫ ei piira ⌦ ei mõjuta ⌫ liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud rangemaid eeskirju.

⇩ uus

2.Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks kontrollivad pädevad asutused, et Euroopa karistusregistrite infosüsteemis ECRIS ei ole karistusregistri kirjet ja et relva ei ole nimetatud Schengeni infosüsteemis. 

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

32.    Kui liikmesriik ⌦ pädevad asutused ⌫ tühistavad, peatavad või tunnistavad kehtetuks ekspordiloa, muudavad seda või keelduvad selle andmisest, teatavad nad sellest ⌦ teevad nad selle teabe tolliasutustele kättesaadavaks ⌫ teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus peatab ekspordiloa, edastatakse tema lõpphinnang teistele liikmesriikidele peatamise ajavahemiku lõppedes. ⇨ artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu. ⇦ 

⇩ uus

4.Kui pädevad asutused on ekspordiloa peatanud, edastatakse nende lõpphinnang teistele liikmesriikidele peatamise ajavahemiku lõppedes artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

5.Kui pädevad asutused on keeldunud ekspordiloa andmisest, registreeritakse nende lõplik hinnang artiklis 29 osutatud süsteemis.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

63.    Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab käesoleva määruse kohaselt välja ekspordiloa, võtab ta arvesse kõiki ⇨ käesoleva määruse artiklis 29 osutatud süsteemis ⇦ talle teatatud käesoleva määruse kohaseid keeldumisi, et tuvastada, kas teise liikmesriigi pädevad asutused on põhijoontes identse tehingu puhul (käsitleb tehingut, mis hõlmab samale importijale või kaubasaajale mõeldud eset, millel on põhijoontes samad parameetrid või tehnilised näitajad) keeldunud loa andmisest.

Pädev asutus võib kõigepealt konsulteerida liikmesriigi või liikmesriikide pädevate asutustega, kes vastavalt lõigetele 1 ja 2 , ⌦ 3 ⌫ ⇨ ja 5 ⇦ on loa tühistanud, peatanud, kehtetuks tunnistanud, seda muutnud või selle andmisest keeldunud. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab pärast konsulteerimist siiski loa anda, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

74.    Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 19 lõike 2 ⇨ 23 ⇦ sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta.

⇩ uus

8.Pädevad asutused kontrollivad igal aastal, et loatingimused on täidetud kogu loa kehtivuse ajal. Selline kontrollimine võib toimuda kõigi kehtivate lubade representatiivse valimi põhjal. Lisaks kontrollivad pädevad asutused iga ekspordiluba eraldi vähemalt iga kolme aasta järel. Liikmesriigid esitavad mõlemat liiki kontrollimise tulemuste kohta koordineerimisrühmale aruande. Aruandeid arutatakse artikliga 33 loodud koordineerimisrühmas.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

Artikkel 2013 
⌦ Tõend kättesaamise kohta ⌫

⇩ uus

1.Eksportija esitab ekspordiloa väljastanud pädevale asutusele tõendid tulirelvi, nende olulisi osi või laskemoona sisaldava saadetise kättesaamise kohta impordiriigiks olevas kolmandas riigis kahe kuu jooksul pärast kauba väljumist liidu tolliterritooriumilt; eeskätt esitatakse selleks asjaomased importi käsitlevad tollidokumendid.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

21.    ⇨Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõendeid saadetise kättesaamise kohta ei ole laekunud kahe kuu jooksul pärast kauba väljumist tolliterritooriumilt, või kahtluse korral nõuab liikmesriigi pädev asutus eksporditolliasutustelt viivitamata kinnitust, et ekspordideklaratsioon on esitatud ja et I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon on liidu tolliterritooriumilt väljunud, ning ⇦ Liikmesriik taotleb kahtluse korral nõuab importivalt kolmandalt riigilt kinnitust tulirelvadest, nende osadest, olulistest osadest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamise kohta.

2.    Sellise eksportiva kolmanda riigi taotlusel, kes on ekspordi toimumise ajal ÜRO tulirelvade protokolli osalisriik, kinnitab liikmesriik tulirelvadest, nende osadest, olulistest osadest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamist liidu tolliterritooriumil, esitades üldjuhul asjaomast importi käsitlevad tollidokumendid.

3.    Liikmesriigid täidavad lõikeid 1 ja 2 oma siseriikliku õiguse või tava kohaselt. Eelkõige eksportimise puhul võib liikmesriigi pädev asutus otsustada, kas pöörduda eksportija poole või võtta otse ühendust importiva kolmanda riigiga.

⇩ uus

Artikkel 21 
Saatmisjärgne kontroll

1.Kahtluse korral teevad komisjon ja ekspordiloa andnud pädevad asutused saatmisjärgse kontrolli, et tagada eksporditud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona vastavus IV lisas sätestatud lõppkasutaja sertifikaadis võetud kohustustele.

2.Eelmise lõike kohaldamiseks võib saatmisjärgset kontrolli teha mis tahes kolmas isik, kellele komisjon või asjaomased liikmesriigid on selleks andnud selged volitused.

V PEATÜKK 
JÄRELEVALVE JA KONTROLL

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

Artikkel 2218 
⌦ Pädevus ja vastutus ⌫

⇩ uus

1.Käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, väljuvad sealt või läbivad seda, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud kontrollimist ja meetmeid. Käesoleva peatüki kohaldamine ei mõjuta käesoleva määruse muude sätete ega muude kaupade importi ja eksporti reguleerivate liidu õigusaktide, esmajoones määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46, 47, 134 ja 267 kohaldamist. Kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikli 2 lõikega 2 ei kohaldata nimetatud määruse artikleid 25–28 ELi turule sisenevate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona kontrollimise suhtes. 

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

21.    Liikmesriigid võivad ette näha, et tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ⇨ impordi või ⇦ ekspordi tolliformaalsusi ⇨ , näiteks tollideklaratsioone, ⇦ on võimalik täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

32.    Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 21 sätestatud võimalust, ⇨ avaldavad selle teabe portaalis, kus saab pädevatelt asutustel lube taotleda, ning ⇦ teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega ⇨ määratud ⇦ tolliasutused ja selle teabe edaspidised muudatused. Komisjon avaldab selle teabe ja ajakohastab seda kord aastas Euroopa Liidu Teataja C-seerias ⇨ ja oma internetilehel ⇦ .

⇩ uus

4.Tollil peavad olema käesolevast määrusest tulenevate ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud volitused ja vahendid. 

5.Pädevad asutused vastutavad käesoleva määruse täitmise üldise tagamise eest seoses I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvadega, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, väljuvad sealt või läbivad seda. 

6.Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, kontrollib toll tollideklaratsioone, mis on esitatud käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade kohta, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, väljuvad sealt või läbivad seda. Selline kontrollimine lähtub eeskätt riskianalüüsist vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 2.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

Artikkel 2319 
⌦ Teabevahetus ja ametiasutuste koostöö ⌫

1.    Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga ja kooskõlas artikli 21 lõikega 2 asjakohased meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada käesoleva määrusega ettenähtavate meetmete tõhusust. Vahetatav teave võib hõlmata

(a)üksikasju eksportijate kohta, kellele on loa andmisest keeldutud, ja eksportijate kohta, kelle kohta liikmesriigid on teinud artikli 11 kohase otsuse;

(b)andmeid kahtlases tegevuses osalevate kaubasaajate ja teiste isikute kohta ning teabe olemasolu korral nende poolt kasutatavate marsruutide kohta.

⇩ uus

1.Komisjon, pädevad asutused ja toll teevad tihedat koostööd ja vahetavad teavet.

2.Toll ja komisjon vahetavad ja töötlevad riskide kohta käivat teavet, sh riskianalüüsi ja kontrollide tulemusi, mis on asjakohased käesoleva määruse täitmise tagamiseks ja eeskätt tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvadega ebaseadusliku kauplemise kahtluse korral, vastavalt järgmistele õigusnormidele: tolliasutuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5 ning

(a)tolliasutuste ja komisjoni vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 16 lõikele 1;

(b)rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikliga 36 loodud süsteemi kaudu.

3.Kui tollil on põhjust uskuda, et I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoon või hoiatus- ja signaalrelvad, mis on ajutiselt ladustatud või mis tahes tolliprotseduurile suunatud, ei vasta nõuetele, võtab ta artiklis 22 kirjeldatud vajalikud meetmed ning edastavad ühtlasi kogu asjakohase teabe pädevatele asutustele.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

42.    Nõukogu Määrust (EÜ) nr 515/97 vastastikuse abi kohta ja eriti selle sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud meetmete suhtes mutatis mutandis , ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 20 kohaldamist.

Artikkel 2417 
⌦ Impordi- ja ekspordiprotseduurid ⌫

1.Tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ⇨ impordi või ekspordiga seotud ⇦ tolliformaalsuste täitmisel ⇨ impordi või ⇦ ekspordi eest vastutavas tolliasutuses teeb ⇨ importija või ⇦ eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud ⇨tollideklaratsiooni esitamise käigus tollile kättesaadavaks impordi- või ekspordiloa viitenumbri. Kui kasutatakse mitmekordset impordi- või ekspordiluba, esitab importija või eksportija kõigi mitmekordse impordi- või ekspordiloaga seotud varasemate impordi- või ekspordideklaratsioonide koopiad artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu. ⇦

2.⇨ Importijalt või ⇦ eksportijalt võib nõuda, et ta esitaks mis tahes tõendava dokumendi tõlke selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon ⇨ tollideklaratsioon ⇦ esitatakse.

⇩ uus

3.Pärast I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade impordi või ekspordi kohta tollideklaratsiooni saamist kontrollib toll loa kehtivust artiklis 28 osutatud elektroonilises litsentsisüsteemis. Kui kõik importi või eksporti käsitlevad liidu või liikmesriigi õiguse nõuded ja formaalsused on täidetud, lubab toll tulirelvad, nende olulised osad, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvad importida või eksportida.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

43.    Ilma et see piiraks neile määrusega (EMÜ) nr 2913/92(EL) nr 952/2013 antud volitusi, peatab liikmesriigid ⌦ toll ⌫ kaupade ⇨ importimise oma territooriumile või ⇦ eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa 10 ⇨ töö⇦päeva, või takistab vajaduse korral muul viisil kehtiva ⇨ impordi- või ⇦ ekspordiloaga tulirelvade, nende osade, oluliste osade või laskemoona väljaviimist liidu tolliterritooriumilt ⇨ või sissetoomist liidu tolliterritooriumile ⇦ oma territooriumi kaudu, kui tal on põhjust kahtlustada, et

(a)loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet või

(b)asjaolud on pärast loa andmist oluliselt muutunud.

Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 30 ⇨ töö⇦päevani.

⇩ uus

Toll võib peatada kauba impordi asjaomaseks tolliprotseduuriks, kui tal on teatavaid kahtlusi, misjuhul ta teavitab elektrooniliselt riigi pädevat asutust, kes teeb otsuse kauba käitlemise kohta. Kui riigi pädev asutus ei vasta tollile 10 tööpäeva jooksul, vabastab toll kauba. 

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

54.    Lõikes 43 osutatud ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku jooksul liikmesriik kas impordib tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoona või võtab artikli ⌦ 19 ⌫ 11 lõike 1 punkti b kohased meetmed.

⇩ uus

Artikkel 25 
Kontrollimise tulemused

1.Kui toll avastab ebaseadusliku tulirelvade, nende osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetise, teatab ta sellest viivitamata tolli asukohariigi pädevale asutusele. See pädev asutus teeb järgmist:

(a)teatab ebaseaduslikust tulirelvade, nende osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetisest viivitamata liidu tolliterritooriumil asuva sihtkoha pädevale asutusele;

(b)teatab ELi-sisese transiidi või välistransiidi korral ebaseaduslikust tulirelvade, nende osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetisest viivitamata liidu tolliterritooriumil asuva lähtekoha pädevale asutusele.

Toll, kes avastas ebaseadusliku tulirelvade, nende osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetise, arestib tulirelvad, nende olulised osad, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvad kuni liidu tolliterritooriumil asuva sihtkoha pädev asutus teeb teistsuguse otsuse ja teatab oma otsusest kirjalikult selle tolli asukohariigis asuvale pädevale asutusele, kus ebaseaduslikku tulirelvade, nende osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvade saadetist kinni peetakse. 

2.Kui kahtlustatakse ebaseaduslikku kauplemist tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvadega, jagab toll teavet tollikontrolli käigus arestitud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona kohta käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud pädevate asutustega Europoli turvalise teabevahetusvõrgu kaudu.

3.Arestimisandmed sisaldavad järgmist teavet (kui see on olemas):

(a)tulirelva üksikasjad, sh valmistaja nimi või kaubamärk, valmistamise riik või koht, seerianumber ja valmistamise aasta, kui see ei sisaldu seerianumbris, ning võimaluse korral toote mudel ja kogused;

(b)tulirelva kategooria vastavalt I lisale;

(c)teave valmistamise kohta: sh laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade taas laskekõlblikuks muutmine, hoiatus- ja signaalrelvade ümberehitamine, lisandtootmistehnikate abil käsitsi valmistatud tulirelvad või muu huvi pakkuv teave;

(d)päritoluriik;

(e)lähteriik;

(f)sihtriik;

(g)transpordivahend ning transportiva ettevõtte või isiku riik- või kodakondsus, sh vastavalt vajadusele „konteiner“, „veoauto või kaubik“, „isiklik sõiduk“, „buss“, „rong“, „kommertslennundus“, „üldlennundus“ või „postiveos või -pakk“;

(h)arestimise koht ja liik, sh vastavalt vajadusele „sisemaa“, „piiriületuspunkt“, „maismaapiir“, „lennujaam“, „meresadam“.

4.Toll jagab ebaseadusliku tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga kauplemise kohta käivat asjakohast riskiteavet ja riskianalüüsi tulemusi elektrooniliste vahendite abil, mis on selleks otstarbeks loodud kooskõlas kohaldatavate tollialaste õigusaktidega, vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikes 5 sätestatud kohustustele.

VI PEATÜKK 
DIGITALISEERIMINE JA HALDUSKOOSTÖÖ

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 2612 
⌦ Teabe säilitamine impordi ja ekspordi jaoks ⌫

1.    Liikmesriik säilitab kehtiva õiguse või tava kohaselt vähemalt 20 aasta jooksul kogu tulirelvi, ning kui see on kohane ja teostatav, nende osi, olulisi osi ja laskemoona käsitleva teabe, mis on vajalik kõnealuste tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona jälgimiseks ja tuvastamiseks ning nendega ebaseadusliku kauplemise avastamiseks ja tõkestamiseks. Kõnealune teave hõlmab järgmist: ekspordiloa väljastamise koht ja kuupäev ning selle kehtivusaeg; ekspordiriik; impordiriik; transiidiriigiks olev kolmas riik (olemasolu korral); kaubasaaja; lõppsaaja (kui see on ekspordi ajal teada); ning esemete kirjeldus ja kogus, sealhulgas nende märgistus ⇨ direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 4 osutatud ainulaadne märgistus ⇦.

2.    Käesolevat artiklit ⌦ Lõiget 1 ⌫ ei kohaldata ⇨ artiklites 10 ja ⇦ artiklis 9 ⌦ 17 ⌫ osutatud ⇨ impordi ja ⇦ ekspordi suhtes.

⇩ uus

Artikkel 27 
Statistika

1.Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. juuliks e-posti teel konfidentsiaalsena järgmised oma riigi eelmise aasta andmed:

(a)lubade ja loa andmisest keeldumiste arv, tegelikult imporditud ja eksporditud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona kogused ja väärtused I lisas loetletud kategooriate ja alamkategooriate kaupa ning päritolu ja sihtkoha kaupa;

(b)artikli 25 lõikes 3 loetletud teave tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade arestimise kohta.

2.Selline statistika ei tohi sisaldada isikuandmeid.

3.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette eeskirjad ja vormingud, mida liikmesriigid peavad kasutama, et esitada komisjonile käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud anonüümitud statistilisi andmeid. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 37 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 28 
Elektrooniline litsentsisüsteem

1.Komisjon loob käesoleva määruse artiklite 9 ja 14 kohaste impordi- ja ekspordilubade ning nendega seotud otsuste elektroonilise litsentsisüsteemi ja haldab seda.

Elektroonilisel litsentsisüsteemil peavad olema vähemalt järgmised funktsioonid:

(a)selliste ettevõtjate ja füüsiliste isikute registreerimine, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 lubatud valmistada, omandada, omada või vallata käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvi või nendega kaubelda, enne kui nad suunavad käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvad impordi või ekspordi tolliprotseduurile; nende registreerimisprofiilile lisatakse ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi (EORI) number, mille toll on määranud tolli jaoks registreerimisel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 9;

(b)võimalus kasutada elektroonilist protseduuri, et taotleda, anda ja väljastada impordi- ja ekspordilube;

(c)omavaheline ühendamine riikide tolliasutustega määruse [ühtse teeninduskeskkonna määrus – lisada number ja joonealune märkus; määrust ei ole veel vastu võetud ja need saab lisada alles pärast seda, kui kaasseadusandjad on selle vastu võtnud] artiklis 4 osutatud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu;

(d)pädevate asutuste, tolli ja komisjoni jaoks võimalus analüüsida selliste ettevõtjate riskiprofiile, kes on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 isikud, kellel on lubatud valmistada, omandada või omada käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi või laskemoona või nendega kaubelda, ning analüüsida tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning hoiatus- ja signaalrelvade riskiprofiile, et teha kindlaks suure riskiga saadetised vastavalt käesoleva määruse artiklis 25 nimetatud riskianalüüsile;

(e)haldusabi ja -koostöö võimaldamine pädevate asutuste ja komisjoni vahel, et vahetada teavet ja statistikat elektroonilise litsentsisüsteemi kasutamise kohta;

(f)käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabevahetuse võimaldamine pädevate asutuste ning selliste ettevõtjate ja isikute vahel, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 lubatud valmistada, omandada või omada käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvi või nendega kaubelda.

2.Komisjon kehtestab rakendusaktidega elektroonilise litsentsisüsteemi tööeeskirjad, sh eeskirjad isikuandmete töötlemise ja muude IT-süsteemidega toimuva andmevahetuse kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 37 osutatud nõuandemenetlusega.

3.Komisjon annab juurdepääsu elektroonilisele litsentsisüsteemile tollile, pädevatele asutustele, ettevõtjatele ja isikutele, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 lubatud valmistada, omandada või omada käesoleva määruse I lisas loetletud tulirelvi, nende olulisi osi, laskemoona või hoiatus- ja signaalrelvi või nendega kaubelda, ulatuses, mis sõltub nende käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest.

4.Komisjon näeb ette elektroonilise litsentsisüsteemi ja riikide elektrooniliste litsentsisüsteemide omavahelise ühendamise, kui need luuakse.

 
Artikkel 29 
Teabe vahetamine impordi- ja ekspordiloa andmisest keeldumise kohta

1.Komisjon arendab või valib artikliga 33 loodud koordineerimisrühmaga konsulteerides välja turvalise ja krüpteeritud süsteemi, mis toetab liikmesriikidevahelist otsest koostööd ja teabevahetust seoses impordi- ja ekspordiloa andmisest keeldumisega.

2.Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 23 sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta.

3.Komisjon kehtestab rakendusaktidega impordi- ja ekspordilubade andmisest keeldumist käsitleva liikmesriikidevahelise teabevahetuse toimimise eeskirjad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

VIIV PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 3014 
⌦ Turvalised menetlused ⌫

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mille abil on võimalik tagada, et nende loa andmise menetlus on turvaline ja et loa andmisega seotud dokumentide autentsust saab kontrollida või kinnitada.

2.Kontrollimise ja kinnitamise võib teostada ka diplomaatiliste kanalite kaudu, kui see on asjakohane.

Artikkel 3115 
⌦ Pädevate asutuste ülesanded ⌫

1.Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, võimaldamaks oma pädevatel asutustel

(a)koguda teavet kõigi tellimuste ja tehingute kohta, mis hõlmavad tulirelvi, nende osi, olulisi osi ja laskemoona, ning

(b)teha kindlaks, et ⇨ impordi- ja ⇦ ekspordikontrolli meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt, mis võib eelkõige seisneda õiguses siseneda eksporditoiminguga seotud isikute valduses olevatesse ruumidesse.

Artikkel 3216 
⌦ Määruse täitmise tagamine ⌫

1.    Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

⇩ uus

2.Isikute suhtes, kes teatavad käesoleva määruse rikkumisest, kohaldatakse direktiiviga (EL) 2019/1937 loodud rikkumisest teavitajate kaitse korda. 

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 3320 
⌦ Koordineerimisrühm ⌫

1.Moodustatakse tulirelvade ⇨ impordi ja ⇦ ekspordi koordineerimise rühm (edaspidi „koordineerimisrühm“), mille eesistuja on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab rühma oma esindaja ⇨ Koordineerimisrühma kuuluvad artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud asutuste esindajad. ⇦.

2.Koordineerimisrühm käsitleb kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või liikmesriigi ⇨ artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud asutuste ⇦ esindaja. Rühm on kohustatud järgima määruses (EÜ) nr 515/97 sätestatud konfidentsiaalsuseeskirju.

3.Koordineerimisrühma eesistuja või koordineerimisrühm konsulteerib vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.

Artikkel 3421 
⌦ Rakendusülesanded ⌫

1.Iga liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas artiklis 3316 osutatud meetmetest.

2.⇨ Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ⇦ Hiljemalt 19. aprilliks 2012 teavitab iga liikmesriik teisi liikmesriike ja komisjoni artiklite 7, 9, 11 ja 17 rakendamiseks pädevatest asutustest

⇩ uus

(a)sellest, milline on igas liikmesriigis pädev asutus, kes vastutab tulirelvade tervikkontrolli eest ja mitmesuguste ebaseadusliku tulirelvakaubandusega võitlemise pädevusega asutuste (riiklikud tulirelvade kontaktpunktid) tegevuse koordineerimise eest; 

(b)kui tegemist on eri asutustega, siis ka sellest, milline riiklik asutus on pädev rakendama artikleid 9, 10, 12, 13, 14, 15, 17 ja 19.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Komisjon avaldab selle teabe põhjal kõnealuste asutuste nimekirja ⇨ oma veebisaidil ⇦ ja ajakohastab seda kord aastas Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.Hiljemalt 19. aprilliks 2017 ja seejärel Koordineerimisrühma taotlusel ning igal juhul iga kümne aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohaldamise kohta aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks, sealhulgas artikli 4 lõikes 2 osutatud ühtse menetluse kasutamise kohta. ⇨ Komisjon avaldab esimese kohaldamist käsitleva vahearuande viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ⇦.

Artikkel 355 
⌦ Delegeeritud õigusaktid ⌫

1.Komisjon võtab kooskõlas ⌦ käesoleva määruse ⌫ artikliga 366 vastu delegeeritud õigusakte: 

(a)et muuta ⌦ käesoleva määruse ⌫ I lisa vastavalt määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa ja direktiivi 91/477/EMÜ (EL) 2021/555 I lisa muudatustele;

⇩ uus

(b)millega nähakse ette poolvalmis tulirelvade ja oluliste osade tehnilised näitajad vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 3;

(c)et muuta käesoleva määruse II ja III lisa.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

Artikkel 366 
⌦ Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ⌫

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 355 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 355 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 355 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

⇩ uus

Artikkel 37 
Komiteemenetlus

Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 38

Üleminekuperiood

1.Kuni artikli 28 lõike 1 punktides a ja b osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi funktsioonide sisseseadmiseni kohaldatakse järgmisi sätteid:

(a)artikli 9 lõike 1 rakendamiseks jäävad kehtima riikide impordilubade süsteemid;

(b)artikli 12 lõike 3 rakendamiseks esitatakse transiidi tollideklaratsiooni koopia pädevatele asutustele riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu;

(c)artikli 13 lõike 4 rakendamiseks esitatakse transiidi tollideklaratsiooni koopia pädevatele asutustele riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu;

(d)artikli 14 lõike 1 ja artikli 15 lõike 6 rakendamiseks jäävad kehtima riikide varasemad impordilubade süsteemid.

2.Kuni artikli 28 lõike 1 punktis c osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi funktsiooni sisseseadmiseni kohaldatakse järgmisi sätteid:

(a)artikli 9 lõike 6 rakendamiseks toimub teabevahetus riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu;

(b)artikli 10 lõike 4 rakendamiseks esitab toll tollideklaratsiooni koopia riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu pädevatele asutustele, kes teevad selle artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi jaoks kättesaadavaks;

(c)artikli 10 lõike 4 esimese lõigu rakendamiseks lisab importija impordideklaratsioonile ajutise ekspordi deklaratsiooni koopia;

(d)artikli 12 lõike 2 rakendamiseks lisab deklarant tollideklaratsioonile impordiloa koopia;

(e)artikli 12 lõike 4 rakendamiseks toimub teabevahetus riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu;

(f)artikli 13 lõike 2 rakendamiseks lisab deklarant tollideklaratsioonile impordiloa koopia;

(g)artikli 13 lõike 5 rakendamiseks toimub teabevahetus riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu;

(h)artikli 17 lõike 3 rakendamiseks esitab toll tollideklaratsiooni koopia riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu pädevatele asutustele, kes teevad selle artiklis 28 osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi jaoks kättesaadavaks;

(i)artikli 17 lõike 4 rakendamiseks lisab eksportija ekspordideklaratsioonile ajutise impordi deklaratsiooni koopia;

(j)artikli 19 lõike 3 rakendamiseks toimub teabevahetus riigi tasandil loodud elektrooniliste vahendite kaudu;

(k)artikli 24 lõike 1 rakendamiseks lisab importija või eksportija impordi- või ekspordideklaratsioonile impordi- või ekspordiloa koopia;

(l)artikli 24 lõike 3 rakendamiseks kontrollib toll käesoleva artikli lõike 2 punktis k osutatud koopiaid, enne kui lubab I lisas loetletud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoona importida või eksportida.

3.Kui artikli 28 lõike 1 punktis c osutatud elektroonilise litsentsisüsteemi funktsioonid, välja arvatud määruse [ühtse teeninduskeskkonna määrus] artiklis 12 osutatud täiendav digikoostöö, on sisse seatud, kohaldatakse järgmisi sätteid:

(a)artikli 17 lõike 4 punkti a rakendamiseks lisab eksportija ekspordideklaratsioonile ajutise impordi deklaratsiooni koopia.

4.Kuni luuakse artiklis 29 osutatud süsteem, milles liikmesriigid saavad vahetada teavet impordi- ja ekspordilubade andmise või nende andmisest keeldumise kohta, ei kohaldata artikli 19 lõikeid 5 ja 6.

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 258/2012 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse V lisas esitatud vastavustabelile.

🡻 (EL) nr 258/2012 (kohandatud)

Artikkel 4022 
⌦ Lõppsätted ⌫

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 30. septembrist 2013. Artikli 13 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse aga alates kolmekümnendast päevast pärast kuupäeva, mil ÜRO tulirelvade protokoll jõustub Euroopa Liidus pärast selle sõlmimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Asjaomased poliitikavaldkonnad 

Ettepanek/algatus käsitleb

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 49  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

Eesmärgid

Üldeesmärgid

Erieesmärgid

Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Ettepaneku/algatuse põhjendused

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☑Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine

Ettenähtud eelarve täitmise viisid 50  

☑Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☑    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻    avalik-õiguslikele asutustele;

◻    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele (*)

Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

* Märkus. DG HOME’i tegevuseelarve rida sisaldab DG TAXUDi ja DG TRADE’i vajadusi: vastavad kogused kantakse kaasdelegeerimise teel DG HOME’ilt üle DG TAXUDile ning DG HOME’ilt DG TRADE’ile asjaomasel Sisejulgeolekufondi eelarvereal.

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Mitmeaastase finantsraamistiku  rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☑    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☑    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Hinnanguline mõju tuludele 

☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Small Arms Survey, „Estimating Global Civilian-held Firearms Numbers“, Briefing Paper, juuni 2018, kättesaadav aadressil http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/Weapons_and_Markets/Tools/Firearms_holdings/SAS-BPCivilian-held-firearms-annexe.pdf .

(2)    Need liikmesriigid on: Austria, Belgia, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Ungari.

(3)    Euroopa Liidu 2021. aasta hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele (SOCTA), lk 57.

(4)    Duquet, N. ja Goris, K. (2018), „Firearms acquisition by terrorists in Europe“ , lk 104.

(5)    Mancuso, M. ja Savona, E. (toim.) (2017), projekti FIRE lõpparuanne „Fighting Illicit firearms trafficking Routes and actors at European level – Final Report of Project FIRE“ , lk 21.

(6)    UNODC (2020), „Illicit Trafficking in Firearms their Parts, Components and Ammunition to, from and across the European Union – Regional Analysis Report“, lk 17, https://www.unodc.org/documents/firearms-protocol/2020/UNODC-EU-Report-A8_FINAL.pdf .

(7)    Frontex (2021), „Handbook on firearms for border guards and customs“.

(8)    Komisjoni teatis ELi julgeolekuliidu strateegia kohta, COM(2020) 605.

(9)    Komisjoni teatis ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, COM(2021) 170 final.

(10)    Komisjoni teatis „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025“, COM(2020) 608.

(11)    Komisjoni teatis „Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele“, COM(2020) 581.

(12)    COM(2014) 527 final.

(13)    COM(2017) 737,  https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2017:0737:FIN:ET:PDF .

(14)    C(2018)2197, https://home-affairs.ec.europa.eu/system/files/2018-04/20180417_commission-recommendation-immediate-steps-improve-security-firearms-ammunition_en.pdf 

(15)    Esialgse mõjuhinnanguga seotud konsultatsiooniga on võimalik tutvuda siin .

(16)    Vt rände ja siseasjade peadirektoraadi veebisait .

(17)    Turvaline teabevahetusvõrk (SIENA) on platvorm, mis täidab ELi õiguskaitse teabevahetusega seotud vajadusi. Platvorm võimaldab vahetada kiiresti ja mugavalt kuritegevusega seotud operatiiv- ja strateegilist teavet.

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

(19)    „Välistransiit“ – I lisas loetletud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona vedu läbi liidu tolliterritooriumi ühest kolmandast riigist teises kolmandas riigis asuvasse lõppsihtkohta, ilma et asjaomast kaupa tegelikult imporditaks.

(20)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur.

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed (ELT L 94, 30.3.2012, lk 1).

(22)    Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/748/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5).

(23)    Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/164/EL, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89, 25.3.2014, lk 7).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/821, 20. mai 2021, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1).

(26)    Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

(27)    Nõukogu 15. jaanuari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/38, millega kehtestatakse ühine lähenemisviis väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ekspordiga seotud lõppkasutaja sertifikaatide elementide suhtes (ELT L 14, 18.1.2021, lk 4).

(28)    Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(31)    Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62).

(32)    Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/69, millega nähakse ette hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 15, 17.1.2019, lk 22).

(33)    Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).

(34)    Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(35)    Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(36)    Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2191 ebaseaduslikest tavarelvadest ja nende laskemoonast teavitamise ülemaailmse mehhanismi (iTrace IV) toetamise kohta, et vähendada nende kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku üleandmise riski (ELT L 330, 20.12.2019, lk 53).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(41)    EÜT L 239, 22.9.2000, lk 469–473.

(42)    Komisjoni 17. aprilli 2018. aasta soovitus (2018) 2197 final, mis käsitleb tulirelvade, nende osade ja oluliste osade ning laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi turvalisuse parandamiseks viivitamata võetavaid meetmeid

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(44)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(45)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(48)    EÜT L 130, 27.5.1993, lk 4.

(49)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(50)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(51)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(52)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(53)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(54)    Üldised tegevusassigneeringud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga integreerimiseks on ajavahemikuks 2024–2028 kokku 1,580 miljonit eurot ning seejärel on alates 2029. aastast nähtud hoolduseks ette 0,100 miljonit eurot aastas.    

(55)    Täistööajale taandatud töötajad on ette nähtud DG HOME’i halduseelarve raames; DG HOME esitab nende kohta täiendava personali taotluse ning halduseelarve kantakse DG HOME’ilt üle DG TAXUDi direktoraadile B, et katta 2 täistööajale taandatud töötaja (lepinguline töötaja, FG IV) kulud igal aastal ajavahemikus 2024–2027, et ühendada registreerimis- ja infosüsteem Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga.

(56)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(57)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.10.2022

COM(2022) 480 final

LISAD

järgmise ettepaneku juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona impordi, ekspordi ja transiidi kohta, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud)

{SEC(2022) 330 final} - {SWD(2022) 298 final} - {SWD(2022) 299 final}

I LISA

I: Tulirelvade ja laskemoona nimekiri vastavalt direktiivile (EL) 2021/555.

II: Muud kui I osas loetletud tulirelvad ja laskemoon ning nende olulised osad.

III: Hoiatus- ja signaalrelvad, mida ei ole võimalik ümber ehitada

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„lühike tulirelv“ – tulirelv, mille relvaraua pikkus ei ületa 30 sentimeetrit või mille kogupikkus ei ületa 60 sentimeetrit;

(b)„pikk tulirelv“ – kõik muud tulirelvad kui lühikesed tulirelvad;

(c)„automaattulirelv“ – tulirelv, mis laeb ennast automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;

(d)„poolautomaatne tulirelv“ – tulirelv, mis laeb ennast automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha ainult ühe lasu;

(e)„käsitsi laetav mitmelasuline tulirelv“ – tulirelv, mis laetakse iga kord pärast lasku padrunisalvest või -pesast käsitsi käitatava mehhanismiga;

(f)„ühelasuline tulirelv“ – ilma padrunisalveta tulirelv, mida laetakse enne iga lasku, pannes padruni käsitsi padrunipessa või relvaraua tagaosas olevasse laadimiskohta.

(1)Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri põhjal.

(2)Kui osutatud on ex-koodidele, tuleb kohaldamisala kindlaks määrata CN-koodi ja vastava kirjelduse koosmõjus.

II LISA

I osa

(impordiloa vormi näidis)

(osutatud käesoleva määruse artiklis 9)

Impordiloa andmisel püüavad liikmesriigid tagada, et loa vormil oleks selgelt näha, millise loaga on tegemist.

See impordiluba kehtib kõikides liidu liikmesriikides oma kehtivusaja lõpuni.

21. Netokogus/väärtus (netomass / muu kogust näitav suurus koos ühikuga)		24. Tollidokument (liik ja number) või väljavõte (nr) ja mahaarvamise kuupäev	25. Liikmesriik, nimi ja allkiri, mahaarvava asutuse tempel
22. Numbritega	23. Mahaarvatud kogus/maksumus sõnadega
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2

II osa

(osutatud käesoleva määruse artiklis 10)

Ajutise impordi puhul peab impordideklaratsioon sisaldama asjaomaste tulirelvadega seotud teavet. See teave peab hõlmama eelkõige järgmist:

–tulirelvade andmed, sealhulgas tootja nimi või kaubamärk, tootjariik või tootmiskoht, seerianumber ja valmistamisaasta (kui see ei sisaldu seerianumbris) ning võimaluse korral toote mudel;

–tulirelva omamise või valdamise loa ja kolmanda riigi ekspordiloa väljaandmise kuupäev ja kordumatu viitenumber.

III LISA

I osa

(ekspordiloa vormi näidis)

(osutatud käesoleva määruse artiklis 14)

Ekspordiloa andmisel püüavad liikmesriigid tagada, et ekspordiloa vormil oleks selgelt näha, millise loaga on tegemist.

See ekspordiluba kehtib kõikides liidu liikmesriikides oma kehtivusaja lõpuni.