EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.8.2022
COM(2022) 414 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle
SELETUSKIRI
ETTEPANEKU TAUST
Tehisintellekt pakub ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele suurepäraseid võimalusi. Samal ajal võib teatav tehisintellekt olenevalt selle konkreetse rakendamise ja kasutamisega seotud asjaoludest põhjustada materiaalset või mittemateriaalset kahju ning ohustada avalikke huve ning üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi. Tehisintellekti käsitlev ühtne õigusraamistik, mis kaitseb selliseid avalikke huve ja põhiõigusi, edendades samal ajal usaldust ja innovatsiooni, on seepärast nende probleemide lahendamiseks ja tehisintellekti potentsiaali ärakasutamiseks ülioluline.
2021. aasta aprillis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku tehisintellekti käsitleva tervikliku määruse kohta, millega ühtlustataks tehisintellektisüsteeme käsitlevad õigusnormid kõigis 27s ELi liikmesriigis. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad praegu seadusandliku tavamenetluse kohaselt ettepaneku üle läbirääkimisi. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Nõukogu, on samuti suurendanud selles valdkonnas oma jõupingutusi, tunnistades tehisintellekti piiriülest olemust ja vajadust teha ühiste probleemide lahendamiseks rahvusvahelist koostööd.
Tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni suunas
11. septembril 2019 otsustas Euroopa Nõukogu ministrite komitee luua tehisintellekti ajutise komitee (CAHAI). Selle ülesanne oli uurida tehisintellekti arendamist, projekteerimist ja rakendamist käsitleva õigusraamistiku teostatavust ja võimalikke elemente, võttes samal ajal arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standardeid ning asjakohaseid olemasolevaid rahvusvahelisi õiguslikke dokumente. Tehisintellekti ajutise komitee töö põhines teostatavusuuringul ja mitut sidusrühma hõlmaval konsultatsioonil, mis viidi läbi 2021. aasta kevadel. Tehisintellekti ajutine komitee täitis oma ülesande 3. detsembril 2021 ja esitas lõppdokumendi, milles kirjeldati sellise õigusraamistiku võimalikke osi. Dokumendi kohaselt on tehisintellektisüsteemide arendamiseks, projekteerimiseks ja rakendamiseks vaja õiguslikku dokumenti, mis sisaldab inimväärikuse kaitse ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamise aluspõhimõtteid. Õigusliku dokumendiga tuleks ette näha tehisintellektisüsteemide riskiklassifitseerimise metoodika, mis hõlmab kategooriaid „madal risk“, „kõrge risk“ ja „vastuvõetamatu risk“. Tehisintellektirakendused, millega kaasnevad vastuvõetamatud riskid, tuleks keelustada. Põhjendamatu kallutatuse vältimiseks tuleks lisada võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist käsitlev säte. Õiguslikud kaitsemeetmed peaksid tagama vähemalt õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile riigi ametiasutuses, õiguse olla teavitatud tehisintellektisüsteemi kasutamisest otsustusprotsessis, õiguse valida suhtlemise inimesega ja õiguse teada, et suheldakse tehisintellektisüsteemiga. Konkreetseid probleeme, nagu sisuga manipuleerimine (süvavõltsingud), tuleks siiski käsitleda muudes valdkondlikes õigusaktides. Kaaluda tuleks nõuetele vastavuse kontrolli mehhanismide ja riiklike järelevalveasutuste loomise nõuet. Õiguslikku dokumenti võiks täiendada mittesiduva mõjuhindamise mudel.
Ajavahemikuks 2022–2024 loodi tehisintellekti ajutise komitee õigusjärglane – tehisintellekti komitee. Vastavalt tehisintellekti komitee pädevusele on selle ülesandeks tehtud algatada rahvusvaheline läbirääkimisprotsess tehisintellekti arendamist, projekteerimist ja rakendamist käsitleva õigusraamistiku väljatöötamiseks. Raamistik peaks põhinema Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel ning soodustama innovatsiooni. Raamistik tuleb koostada 15. novembriks 2023 ja koostamine tuleb lõpule viia enne tehisintellekti komitee volituste lõppemist 2024. aastal. Oma pädevuse teostamiseks peaks tehisintellekti komitee koordineerima oma tööd muude valitsustevaheliste komisjonide ja Euroopa Nõukogu üksustega, tuginema oma töös kindlatele tõenditele ja kaasavale konsultatsiooniprotsessile, sealhulgas rahvusvaheliste ja riigiüleste partneritega, ning võtma arvesse tehisintellekti ajutise komitee lõppdokumenti.
4.–6. aprillil 2022 toimus tehisintellekti komitee avakoosolek, kus valiti esimees, aseesimees ja juhatus. 30. juunil 2022 tegi Euroopa Nõukogu ministrite komitee tehisintellekti komiteele ülesandeks „töötada kooskõlas oma pädevusega kiiresti välja Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel põhinev tehisintellekti käsitlev õiguslikult siduv valdkonnaülese dokument („konventsioon“/„raamkonventsioon“), milles keskendutakse üldistele ühistele põhimõtetele, millega soodustatakse innovatsiooni ja milles võivad osaleda kolmandad riigid, võttes samal ajal arvesse muid asjakohaseid olemasolevaid või väljatöötatavaid rahvusvahelisi õigusraamistikke“.
Seejärel edastas tehisintellekti komitee esimees tulevase (raam)konventsiooni eelnõu esialgse teksti, milles sätestatakse aluspõhimõtted ja õigusnormid, mille eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide projekteerimine, arendamine ja rakendamine on kooskõlas inimõiguste austamise, demokraatia toimimise ja õigusriigi põhimõtte järgimisega. Tulevast (raam)konventsiooni tuleb rakendada lepinguosaliste vastavates jurisdiktsioonides. Kohaldamisala hõlmab nii avaliku kui ka erasektori tehisintellektisüsteemide pakkujaid ja kasutajaid, kuid ei hõlma riigikaitsega seotud tehisintellektisüsteeme. Eelnõu esialgses tekstis tehakse ettepanek lisada järgmised sätted:
·(raam)konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala;
·tehisintellektisüsteemi, elutsükli, pakkuja, kasutaja ja tehisintellektisubjekti määratlused;
·teatavad aluspõhimõtted, sealhulgas tehisintellektisubjektide menetluslikud tagatised ja õigused, mida kohaldataks kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, olenemata nende riskitasemest;
·täiendavad meetmed avaliku sektori ja tehisintellektisüsteemide jaoks, mis on riski- ja mõjuhindamise metoodika alusel tunnistatud süsteemideks, mille riskitase on „vastuvõetamatu“ või „märkimisväärne“ (esitatakse hiljem konventsiooni lisas);
·osalistevaheline järelmeetmete ja koostöö mehhanism;
·lõppsätted, sealhulgas ELi liikmesriikide võimalus kohaldada oma vastastikustes suhetes konventsiooniga hõlmatud küsimustes ELi õigust ning liidu võimalus konventsiooniga ühineda.
Eelnõu esialgset teksti arutatakse Strasbourgis toimuvatel tehisintellekti komitee täiskogu istungjärkudel, mis on kavandatud 21.–23. septembriks ja 23.–25. novembriks 2022. 2023. aastaks on kavandatud ka neli koosolekut ja 2024. aastaks üks koosolek.
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Käesolev soovitus otsuse kohta esitatakse nõukogule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 218. Otsusega lubatakse alustada liidu nimel läbirääkimisi tulevase tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, võtta vastu läbirääkimisjuhised ja nimetada komisjon liidu läbirääkijaks.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.“ Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond kattub liidu õigusega või on sellega suures osas hõlmatud.
Sellega seoses nähakse ELi õiguses ette terviklik ühtse turu normide kogum toodete ja teenuste jaoks, mille puhul tehisintellektisüsteeme saab kasutada. Lisaks võib teatavate tehisintellektisüsteemide arendamine ja kasutamine mõjutada ELi põhiõiguste hartas ja ELi teisestes õigusaktides sätestatud põhiõiguste kasutamist, sealhulgas näiteks õigust füüsilisele ja vaimsele puutumatusele, isikuandmete kaitset, eraelu puutumatust, mittediskrimineerimist, väljendus- ja teabevabadust, süütuse presumptsiooni, õiglast kohtumõistmist ja tõhusat õiguskaitsevahendit. Selline areng ja kasutamine võib mõjutada ka liidu aluseks olevaid väärtusi, sealhulgas inimväärikust, demokraatiat ja õigusriiki.
Pealegi selleks et hinnata, kas valdkond on suures ulatuses reguleeritud ELi õigusega, tuleb arvesse võtta nii asjaomases valdkonnas praegu kehtivat ELi õigust kui ka selle edaspidist arengut, kuivõrd seda on võimalik analüüsi tegemise ajal ette näha. Tulevase Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsiooniga hõlmatud valdkond on selliste prognoositavate tulevaste arengusuundumustega otseselt seotud, võttes arvesse komisjoni ettepanekut tehisintellekti käsitleva määruse kohta (edaspidi „tehisintellekti käsitlev õigusakt“), mis esitati 2021. aasta aprillis ning mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi peavad.
Läbirääkimised tulevase tehisintellekti käsitleva Euroopa Nõukogu (raam)konventsiooni üle on seotud liidu pädevusse kuuluvate küsimustega ning konventsiooni eelnõu esialgne tekst ja kavandatav tehisintellekti käsitlev õigusakt kattuvad oma kohaldamisala, olemuse ja sisu poolest suures osas. Seda silmas pidades on oluline, et läbirääkimisi peetakse liidu nimel viisil, mis tagab, et tehisintellekti käsitlevate ELi õigusnormide järjepidevust ja ühtsust ning nende loodava süsteemi nõuetekohast toimimist ei kahjustata ning et tulevane Euroopa Nõukogu konventsioon on täielikult kooskõlas ELi kehtiva ja tulevase asjaomase valdkonna õigusega.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
21. aprillil 2021 tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega nähakse ette ühtlustatud õigusnormid tehisintellektisüsteemide turule laskmise, kasutuselevõtmise ja kasutamise kohta liidus. Ettepanekul on kaks eesmärki: luua tehisintellekti arendamise ja kasutusevõtu soodustamiseks ühtne turg ning tegeleda samal ajal ohutusele, tervisele ja põhiõigustele kaasnevate riskidega. Ettepanek on olemuselt horisontaalne ning seda kohaldatakse tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kasutajate suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektori üksustega. Tehisintellektisüsteemid, mis on välja töötatud või mida kasutatakse üksnes sõjalistel eesmärkidel, jäävad kohaldamisalast välja.
Ettepanekus sätestatakse proportsionaalsed nõuded ja kohustused, mis piirduvad miinimumiga, mis on vajalik tervise, ohutuse ja põhiõigustega seotud riskide käsitlemiseks, takistamata tehisintellekti tehnoloogia arengut või suurendamata ebaproportsionaalselt ettevõtjate finants- ja halduskoormust. Selleks järgitakse riskipõhist lähenemisviisi, mille kohaselt liigitatakse tehisintellektisüsteemid eri kategooriatesse: „vastuvõetamatu“, „suur“, „läbipaistvusega seotud“ ja „väike“ või „minimaalne“.
·Tehakse ettepanek keelustada tehisintellektisüsteemid, mida peetakse ELi väärtustega kokkusobimatuks ja mis kujutavad endast selget ohtu inimeste ohutusele, toimetulekule või õigustele, kujutades endast vastuvõetamatut riski (nt kodanikuskoori kasutamine avaliku sektori asutustes, tehisintellekti manipuleerivad kahjulikud tavad, reaalajas toimuv biomeetriline kaugtuvastus õiguskaitse eesmärgil üldkasutatavates ruumides, välja arvatud mõned üksikud erandid).
·Suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu tervisele, turvalisusele või põhiõigustele, peavad läbima vastavuskontrolli ja vastama teatud kohustuslikele nõuetele (nt seoses riskijuhtimise, andmete kvaliteedi, dokumenteerimise, läbipaistvuse, inimjärelevalve, täpsuse, küberturvalisusega), enne kui neid süsteeme saab liidus turule lasta või kasutada. Proportsionaalsed ja tulemuslikud seire- ja järelevalvekohustused pannakse ka pakkujatele ja kasutajatele, määrates selgelt kindlaks nende rollid ja kohustused kogu väärtusahela ulatuses, ilma et see mõjutaks muid valdkondlikest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
·Inimesi tuleks teavitada sellest, kui nad suhtlevad tehisintellektisüsteemidega, mis kujutavad endast läbipaistvusega seotud riski (nt juturobotid, emotsioonide tuvastamise ja biomeetrilise liigitamise süsteemid, süvavõltsingud), või puutuvad selliste süsteemidega kokku.
·Kõik muud süsteemid, mis kujutavad endast minimaalset või väikest riski tervisele, ohutusele ja põhiõigustele, on lubatud ilma täiendavate piiranguteta, kuid pakkujad võivad otsustada järgida vabatahtlikke tegevusjuhendeid.
Nõukogu ja Euroopa Parlament arutavad ettepanekut seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
Läbirääkimised tulevase Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva konventsiooni üle peaksid tagama, et kokkulepitud sätted on kooskõlas ELi õiguse ja sellest tulenevate liikmesriikide kohustustega, võttes arvesse selle tulevast arengut ja kavandatavat tehisintellekti käsitlevat õigusakti. Samuti on vaja tagada, et Euroopa Nõukogu konventsioon sisaldab eraldumisklauslit, mis võimaldab konventsiooni osalisteks olevatel ELi liikmesriikidel reguleerida omavahelisi suhteid ELi õiguse alusel. Kavandatav tehisintellekti käsitlev õigusakt sellisena, milliseks see kujuneb seadusandliku menetluse ja kaasseadusandjate läbirääkimiste raames ning lõpuks lõplikus (vastuvõetud) vormis, tuleks ELi liikmesriikide vahel säilitada. Euroopa Liit peaks samuti saama konventsiooniga ühineda osalisena.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Soovitus on asjakohane muude käimasolevate või kavandatavate komisjoni algatuste vaatest, mille eesmärk on käsitleda tehisintellektisüsteemide arendamisest ja kasutamisest tulenevaid probleeme, mis on kindlaks tehtud tehisintellekti käsitlevas valges raamatus. Need muud algatused hõlmavad tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktide (nt masinaid käsitlev direktiiv, üldise tooteohutuse direktiiv) läbivaatamist ja tulevasi algatusi, mis käsitlevad uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellektisüsteemidega seotud vastutusküsimusi.
Soovitus on kooskõlas ka komisjoni üldise digistrateegiaga, mille eesmärk on edendada inimeste hüvanguks toimivat tehnoloogiat, mis on üks kolmest teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitatud poliitilise visiooni põhieesmärgist. Selle eesmärk on tagada, et tehisintellekti arendatakse viisil, mis austab inimõigusi ja suudab võita inimeste usalduse, muutes Euroopa digiajastule vastavaks ja muutes järgmise kümne aasta digikümnendiks.
Kavandatud soovitusega tugevdatakse märkimisväärselt ka liidu rolli ülemaailmsete normide ja standardite kujundamisel ning liidu väärtuste ja huvidega kooskõlas oleva usaldusväärse tehisintellekti edendamisel. See annab liidule tugeva aluse, et tugevdada ELi digidiplomaatiat ning pidada muude Euroopa ja kolmandate riikidega läbirääkimisi esimese õiguslikult siduva tehisintellekti käsitleva rahvusvahelise lepingu üle, mis põhineb ühistel väärtustel ja põhimõtetel.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4 anda läbirääkijale juhiseid.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kavandatavas tehisintellekti käsitlevas õigusaktis sätestatakse tehisintellektisüsteemide ühtlustatud õigusnormid liidus, takistades seega liikmesriike kehtestamast täiendavaid piiranguid, välja arvatud juhul, kui see on nimetatud õigusaktiga selgesõnaliselt lubatud. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 järgi kuulub liidu ainupädevusse rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, kui nende sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala. Sellest järeldub, et liidul peaks olema pädevus pidada läbirääkimisi Euroopa Nõukogu tulevase tehisintellekti konventsiooni üle kõigis tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamisega seotud küsimustes, mis on suures osas hõlmatud liidu õigusega või mis saab olema sellega hõlmatud, arvestades ELi õiguse ja eelkõige kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusakti eeldatavat edasist arengut.
•Proportsionaalsus
Käesolev algatus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
•Vahendi valik
Õigusakti valik on soovitus võtta vastu nõukogu otsus, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetes 3 ja 4.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
•Konsulteerimine sidusrühmadega
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon on võtnud läbirääkimiste ettevalmistamisel arvesse seisukohti, mida liikmesriikide eksperdid väljendasid asjaomases nõukogu töörühmas peetud aruteludel.
•Mõjuhindamine
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
•Põhiõigused
Kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusakti ja Euroopa Nõukogu konventsiooni eesmärk on vähendada riske ja tagada nende põhiõiguste kõrgetasemeline kaitse, mida tehisintellekti arendamine ja kasutamine võib teatavatel asjaoludel negatiivselt mõjutada, tunnistades samas tehisintellekti potentsiaali kaitsta ja hõlbustada nende õiguste kasutamist digikeskkonnas ning parandada ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu ja tehnoloogilist arengut.
4.MÕJU EELARVELE
Mõju liidu eelarvele ei ole ette näha.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Läbirääkimised kestavad eeldatavasti 2024. aastani, pärast mida võib konventsiooni allkirjastada ja sõlmida.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)2021. aastal moodustas Euroopa Nõukogu ministrite komitee aastateks 2022–2024 tehisintellekti komitee, mille ülesanne on algatada rahvusvaheline läbirääkimisprotsess, et töötada välja tehisintellekti arendamise, projekteerimise ja rakendamise õigusraamistik, mis põhineb Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel ning soodustab innovatsiooni.
(2)Euroopa Nõukogu ministrite komitee tegi 30. juunil 2022 tehisintellekti komiteele ülesandeks töötada kooskõlas oma pädevusega kiiresti välja Euroopa Nõukogu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi standarditel põhinev tehisintellekti käsitlev õiguslikult siduv valdkonnaülene dokument („konventsioon“/„raamkonventsioon“), milles keskendutakse üldistele ühistele põhimõtetele, millega soodustatakse innovatsiooni ja milles võivad osaleda kolmandad riigid, võttes samal ajal arvesse muid asjakohaseid olemasolevaid või väljatöötatavaid rahvusvahelisi õigusraamistikke.
(3)Seejärel tegi tehisintellekti komitee esimees ettepaneku tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamise suhtes kohaldatava (raam)konventsiooni eelnõu esialgse teksti kohta. Eelnõu esialgne tekst sisaldab järgmist: sätted, mis käsitlevad eesmärki ja eset, kohaldamisala, määratlusi, aluspõhimõtteid, sealhulgas menetluslikke tagatisi ja õigusi, mida kohaldatakse kõigi tehisintellektisüsteemide suhtes, sõltumata nende riskitasemest, lisameetmeid tehisintellektisüsteemide jaoks avalikus sektoris ja tehisintellektisüsteemide jaoks, millega kaasneb „vastuvõetamatu“ ja „märkimisväärne“ riskitase, järelevalve- ja koostöömehhanismi; lõppsätted, sealhulgas liidu võimalus konventsiooniga ühineda, ning koostamisel olev lisa tehisintellektisüsteemide riski- ja mõjuhindamise metoodika kohta.
(4)Liit on vastu võtnud ühised õigusnormid, mida mõjutavad Euroopa Nõukogu konventsioonis käsitletud elemendid. See hõlmab eelkõige terviklikku õigusnormide kogumit nende toodete ja teenuste ühtse turu valdkonnas, mille jaoks tehisintellektisüsteeme saab kasutada, ning õigusnorme nende põhiõiguste kaitse kohta, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja mida rakendatakse liidu teisestes õigusaktides, võttes arvesse, et teatavate tehisintellektisüsteemide arendamine ja kasutamine võib neid õigusi teatavatel asjaoludel kahjustada.
(5)Lisaks esitas komisjon 21. aprillil 2021 seadusandliku ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi peavad. Kavandatav Euroopa Nõukogu konventsioon kattub oma kohaldamisalas suurel määral seadusandliku ettepanekuga, kuna mõlema akti eesmärk on kehtestada õigusnormid, mida kohaldatakse avaliku või erasektori asutuste pakutavate ja kasutatavate tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamise suhtes.
(6)Seega võib käsitletava Euroopa Nõukogu konventsiooni sõlmimine mõjutada olemasolevaid ja prognoositavaid liidu ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.
(7)Selleks et kaitsta liidu õiguse terviklikkust ning tagada rahvusvahelise õiguse ja liidu õiguse normide jätkuv kooskõla, on vaja, et komisjoni volitataks pidama liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle.
(8)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse […],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjon on volitatud pidama liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu (raam)konventsiooni üle.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega,
mille nime lisab nõukogu].
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.8.2022
COM(2022) 414 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
SOOVITUS: NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle
LISA
järgmise dokumendi juurde: SOOVITUS: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni üle
Läbirääkimiste protsessi puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.
(1)Läbirääkimised on avatud, kaasavad ja läbipaistvad ning põhinevad kindlatel tõenditel ja heas usus tehtaval koostööl.
(2)Läbirääkimisprotsess põhineb kaasaval konsultatsiooniprotsessil ja võimaldab kõigil asjaomastel sidusrühmadel, sealhulgas kodanikuühiskonnal, erasektoril, akadeemilistel ringkondadel, valitsusvälistel organisatsioonidel, standardiorganisatsioonidel ja muudel asjaomastel osalejatel, kellel on tehisintellekti süsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamise reguleerimisega seotud eksperditeadmised, sisuliselt osaleda.
(3)Kõigilt läbirääkivatelt pooltelt saadud tagasisidet võetakse arvesse võrdsetel alustel, et tagada kaasav protsess.
(4)Läbirääkimisprotsess põhineb tulemuslikul ja realistlikul tööprogrammil (raam)konventsiooni väljatöötamiseks.
Läbirääkimiste üldeesmärkide puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.
(5)Konventsioon on kooskõlas ELi ühtse turu õiguse ja muude ELi õiguse valdkondadega, sealhulgas ELi õiguse üldpõhimõtetega ning põhiõiguste ja -vabadustega, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja mida rakendatakse ELi teiseste õigusaktidega.
(6)Konventsioon on kooskõlas kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusaktiga, võttes arvesse õigusloomeprotsessi edasist arengut.
(7)Konventsioon on tulemuslik ja tulevikukindel tehisintellekti reguleeriv raamistik, mille eesmärk on tagada inimõiguste kõrgetasemeline kaitse ja Euroopa väärtuste säilitamine, edendades samal ajal innovatsiooni, suurendades õiguskindlust ja usaldust; konventsioonis tunnistatakse ka tehisintellekti võimalikku kasu olulistele avalikele huvidele, sealhulgas selleks, et kaitsta ja hõlbustada inimõiguste teostamist digikeskkonnas, parandada ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu ja tervist ning edendada tehnoloogilist arengut.
(8)Konventsioon tugevdab rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu ning muude Euroopa ja kolmandate riikide vahel, kes võivad konventsiooniga ühineda.
(9)Konventsioon on kooskõlas Euroopa Nõukogu kehtivate aktidega, eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle protokollidega, Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, mida on muudetud protokolliga CETS 223, ning muude asjakohaste Euroopa Nõukogu õiguslike dokumentidega; konventsiooniga välditakse nende aktide dubleerimist ja mis tahes negatiivset mõju nende kohaldamisele või mis tahes riigi edasisele ühinemisele nendega; konventsioonis käsitletakse uusi riske ja probleeme, mis tulenevad teatavate tehisintellektisüsteemide eripäradest nende aktide alusel kaitstud olemasolevate õiguste järgimisel ja tulemuslikul tagamisel.
(10)Konventsioon on kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest, mille osaline ta on, ning selles välditakse kahjulikku mõju nende tulemuslikule kohaldamisele; eelkõige on konventsioon kooskõlas liidu rahvusvaheliste kaubanduskohustustega ning sellega välditakse tarbetuid või põhjendamatuid kaubanduspiiranguid.
Läbirääkimiste sisu puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.
(11)Konventsiooni sätted on täielikult kooskõlas ELi ühtse turu õiguse ja muude ELi õiguse valdkondadega, sealhulgas ELi õiguse üldpõhimõtete ja põhiõigustega, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja rakendatud ELi teisestes õigusaktides.
(12)Konventsiooni sätted on täielikult kooskõlas kavandatava tehisintellekti käsitleva õigusakti sätetega, võttes arvesse õigusloomeprotsessi edasist arengut.
(13)Konventsiooni sätted võimaldavad konventsiooniosalistel tagada konventsioonis sätestatust ulatuslikuma kaitse ega kahjusta mingil viisil põhiõiguste ja -vabaduste kaitse taset ega liidu õiguses sätestatud tagatisi, sealhulgas põhimõtet, et põhiõiguste järelevalvet teostavad asutused peavad olema sõltumatud, kui see on nõutav ELi õiguse alusel.
(14)Konventsioonis järgitakse riskipõhist lähenemisviisi ja sätestatakse proportsionaalsed, tulemuslikud ja selged õigusnormid, mida kohaldatakse avaliku ja erasektori üksuste suhtes kogu tehisintellekti väärtusahelas ja mille eesmärk on minimeerida teatavate tehisintellektisüsteemide projekteerimisest, arendamisest ja kohaldamisest tulenevaid riske, vältides samal ajal tarbetut ja ebaproportsionaalset koormust või piiranguid nende üksuste tegevusele või tehnoloogilise arengu piiranguid; eelkõige on regulatiivse sekkumise ulatus ja rangus tasakaalustatud, põhjendatud ja kohandatud vastavalt tehisintellektisüsteemidest tulenevale riskitasemele.
(15)Konventsiooni sätted sõnastatakse võimalikult suures ulatuses tulevikukindlal ja paindlikul viisil, et oleks võimalik võtta arvesse tehisintellektiga seotud tulevasi tehnoloogilisi, turu-, ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid arengusuundumusi.
(16)Konventsiooniga nähakse ette tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamise õigusnormid, millega välditakse kattumist ja luuakse sisulist lisaväärtust võrreldes muude asjakohaste rahvusvaheliste või piirkondlike konventsioonidega, eelkõige andmekaitse valdkonnas; need tehisintellekti käsitlevad õigusnormid on kooskõlas selliste konventsioonide ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega.
(17)Konventsioon sisaldab sätteid tehisintellektisüsteemide projekteerimise, arendamise ja rakendamise suhtes kohaldatavate õigusnormide tulemusliku rakendamise kohta, eelkõige asjakohaste eelneva ja hilisema vastavuskontrolli- ja kontrollimehhanismide abil, ning tunnustab standardite, sertifitseerimismehhanismide ja nõuete täitmisega seotud sõltumatute kolmandate isikute ja pädevate järelevalveasutuste rolli.
(18)Konventsioon võimaldab innovatsiooni toetavaid meetmeid, sealhulgas tehisintellektisüsteemide testimist ning regulatiivsete testkeskkondade loomist ja käitamist, et edendada tehisintellekti innovatsiooni kontrollitud keskkonnas pädevate asutuste järelevalve all.
(19)Konventsioonis võetakse arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) erivajadusi, see ei mõjuta ebaproportsionaalselt nende konkurentsivõimet ja kohustab konventsiooniosalisi võtma nende toetamiseks erimeetmeid.
(20)Konventsioonis võetakse arvesse õiguskaitse- ja õigusasutuste huve kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil, sealhulgas seoses sellise uurimise konfidentsiaalsuse ja terviklikkusega.
(21)Konventsiooniga nähakse ette pädevate asutuste poolne tulemuslik järelevalve ja koostöömehhanismid, mis võimaldavad konventsiooni tulemuslikult rakendada.
Konventsiooni toimimise puhul peaks liit püüdlema alljärgneva poole.
(22)Konventsioon sisaldab eraldumisklauslit, mis võimaldab ELi liikmesriikidel omavahelistes suhetes jätkata liidu õiguse kohaldamist konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
(23)Konventsiooniga nähakse ette asjakohane mehhanism, et tagada konventsiooni täitmine, ja see sisaldab lõppsätteid, sealhulgas vaidluste lahendamist, samuti allkirjastamist, ratifitseerimist, vastuvõtmist, heakskiitmist ja ühinemist, jõustumist, muutmist, peatamist, denonsseerimist ja hoiulevõtjat ning keeli käsitlevad sätted, mis on võimaluse ja vajaduse korral koostatud muude asjakohaste Euroopa Nõukogu konventsioonide sätete järgi.
(24)Konventsiooni järgi võib Euroopa Liit saada selle osaliseks.