EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.7.2022
COM(2022) 343 final
2022/0217(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) alusel loodud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (edaspidi „CETA“) alusel loodud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees (edaspidi „vastastikuse tunnustamise ühiskomitee“) liidu nimel võetav seisukoht seoses kavandatava otsusega sõlmida kooskõlas CETA artikli 11.3 lõikega 6 arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise leping.
2.Ettepaneku taust
2.1.CETA
CETA eesmärk on liberaliseerida ja lihtsustada kaubandust ja investeeringuid ning edendada tihedamaid majandussuhteid Euroopa Liidu ja Kanada (edaspidi „lepinguosalised“) vahel. CETA-le kirjutati alla 30. oktoobril 2016 ning seda on ajutiselt kohaldatud alates 21. septembrist 2017.
2.2.Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee
Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee on loodud CETA artikli 26.2 lõike 1 punkti b alusel erikomiteena ja see vastutab CETA vastastikuse tunnustamise lepinguid käsitleva artikli 11.3 rakendamise eest. Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee ülesanne on muu hulgas teha üldsusele kättesaadavaks teave vastastikuse tunnustamise lepingute üle peetavate läbirääkimiste ja nende lepingute rakendamise kohta, anda CETA ühiskomiteele aru vastastikuse tunnustamise lepingute teemaliste läbirääkimiste edenemisest ja kõnealuste lepingute rakendamisest ning võtta need lepingud vastu.
2.3.Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kavandatav akt
Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kavatseb võtta vastu otsuse (edaspidi „kavandatav akt“) arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu kohta kooskõlas CETA artikli 11.3 lõikega 6.
Kavandatava akti eesmärk on kehtestada tingimused ja menetlused, mille kohaselt lepinguosaliste jurisdiktsioonid, mis konkreetsete kutsekvalifikatsioonide nõudmise teel reguleerivad juurdepääsu arhitekti kutsealale või tegutsemist kutselise arhitektina, tunnustavad kutsekvalifikatsioone, mis võimaldavad teise lepinguosalise jurisdiktsioonis juurdepääsu arhitekti kutsealale.
CETA artikli 11.3 lõike 6 alusel muutub kavandatav akt lepinguosalistele siduvaks, kui iga lepinguosaline on vastastikuse tunnustamise ühiskomiteele teatanud, et nende asjaomased siseriiklikud nõuded on täidetud.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Kavandatav akt sisaldab erisätteid, mille kohaselt peavad mõlemad lepinguosalised tunnustama arhitektide kutsekvalifikatsiooni ja võimaldama juurdepääsu arhitekti kutsealale. See hõlbustab arhitektiteenuste osutamist vastavalt CETA sätetele, mis reguleerivad teenuste osutamisel turulepääsu ja võrdset kohtlemist teenuste piiriülese osutamise, investeeringute ning füüsiliste isikute ärilisel eesmärgil lepinguosalise territooriumile ajutise sisenemise ja seal viibimise kaudu.
CETA artikli 11.3 sisulised ja menetluslikud nõuded on täidetud. 22. mail 2018 esitasid Kanada arhitektide tegevuslube väljastavate asutuste ühendus (Canadian Architectural Licensing Authorities, CALA, praegu ROAC) ja Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) vastastikuse tunnustamise ühiskomiteele ühise soovituse. 16. aprillil 2019 toimunud koosolekul nõustus vastastikuse tunnustamise ühiskomitee sellega, et CALA ja ACE esitatud dokumendid vastavad CETA 11. peatüki nõuetele ja sobivad vastastikuse tunnustamise lepingu soovituseks. 24. novembril 2020 toimunud koosolekul moodustas vastastikuse tunnustamise ühiskomitee läbirääkimisi pidavad üksused ja määras kindlaks vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste etapid.
Kavandatav seisukoht ei mõjuta liidu kutsekvalifikatsioone käsitlevaid õigusakte. Direktiivi 2005/36/EÜ 1 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes.
Selles on aga sätestatud normid ELi kodaniku poolt kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Põhjenduses 10 on märgitud: „Käesolev direktiiv ei loo takistusi liikmesriikide võimalusele tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike poolt väljaspool Euroopa Liidu territooriumi omandatud kutsekvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul peab igal juhul järgima teatud kutsealale kehtestatud koolituse miinimumnõudeid“. Direktiivi artikli 3 lõikes 3 on sätestatud: „Kolmanda riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti […], selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus asjaomasel kutsealal“. Vastastikuse tunnustamise lepingus sätestatud tunnustamise nõuded on rangemad kui direktiivis arhitektidele seatud koolituse miinimumnõuded.
Seepärast on asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel CETA ühiskomitees kavandatava õigusakti kohta, et tagada lepingu tõhus rakendamine.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee on lepinguga (CETA) ettenähtud organ. Akt, mille komitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatav õigusakt on rahvusvahelise õiguse alusel lepinguosalistele siduv kooskõlas CETA artikli 11.3 lõikega 6.
Kavandatava aktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku. Seepärast on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga. CETA kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamisega seotud sätetel on vahetu ja kohene mõju liidu ja Kanada vahelisele teenuskaubandusele 2 .
Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Kokkuvõte
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2022/0217 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) alusel loodud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu otsusega (EL) 2017/37 3 nähakse ette ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) (edaspidi „leping“) Euroopa Liidu nimel allkirjastamine. Leping allkirjastati 30. oktoobril 2016.
(2)Nõukogu otsusega (EL) 2017/38 4 nähakse ette lepingu osade ajutine kohaldamine, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee (edaspidi „komitee“) moodustamine. Lepingut on ajutiselt kohaldatud alates 21. septembrist 2017.
(3)22. mail 2018 esitasid Kanada arhitektide tegevuslube väljastavate asutuste ühendus (Canadian Architectural Licensing Authorities, CALA, praegu ROAC) ja Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) vastastikuse tunnustamise ühiskomiteele ühise soovituse. 16. aprillil 2019 toimunud koosolekul nõustus vastastikuse tunnustamise ühiskomitee sellega, et CALA ja ACE esitatud dokumendid vastavad CETA 11. peatüki nõuetele ja sobivad vastastikuse tunnustamise lepingu soovituseks, eelkõige selles osas, mis puudutab selle võimalikku väärtust ja lepinguosaliste litsentsimis- või kvalifikatsioonikordade ühilduvust.
(4)24. novembril 2020 toimunud koosolekul moodustas vastastikuse tunnustamise ühiskomitee läbirääkimisi pidavad üksused ja määras kindlaks vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste etapid. Ajavahemikus 24. märtsist 2021 kuni 10. märtsini 2022 toimus üheksa läbirääkimisvooru.
(5)Liidu ja Kanada vahel läbiräägitud vastastikuse tunnustamise lepingu eelnõuga nähakse ette kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine konkreetsetel ja rangetel tingimustel. Kanada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise osas on vastastikuse tunnustamise lepingu eelnõu kohaselt nõutav i) vähemalt 12-aastane väljaõpe ja erialane töökogemus arhitektina, ii) Kanada pädeva asutuse välja antud kehtiv tõend arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise kohta ning iii) hea maine. Arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise kohta kehtiva tõendi saamise nõudest tuleneb, et lõpetatud peavad olema Kanada haridusstandardile ja Kanada arhitektide sertifitseerimise nõukogu (CACB) akrediteerimissüsteemile vastavad õpingud. Kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise tingimuste hindamise alusel jõuti ühises soovituses järeldusele, et Kanada arhitektide teoreetilise ja praktilise väljaõppe standardid olid vastuvõetavad.
(6)Vastastikuse tunnustamise ühiskomitee võtab vastu otsuse vastastikuse tunnustamise lepingu kohta.
(7)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel vastastikuse tunnustamise ühiskomitees võetav seisukoht, kuna vastastikuse tunnustamise leping on liidule siduv.
(8)Vastastikuse tunnustamise lepingus sätestatakse normid, mille alusel mõlemad lepinguosalised saavad vastastikku tunnustada arhitektide kutsekvalifikatsiooni ja võimaldada juurdepääsu arhitekti kutsealale, hõlbustades seeläbi arhitektiteenustega kauplemist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel vastastikuse tunnustamise ühiskomitees seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega, põhineb vastastikuse tunnustamise ühiskomitee õigusakti eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.7.2022
COM(2022) 343 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Nõukogu otsus
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) alusel loodud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitees seoses arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingut käsitleva otsuse vastuvõtmisega
LIIDE
Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee otsus nr […],
[…],
arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu vastuvõtmise kohta
KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist 30. oktoobril 2016. aastal Brüsselis sõlmitud laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA), eriti selle artikli 11.3 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1)kooskõlas CETA artikli 30.7 lõikega 3 on CETA teatavaid osi alates 21. septembrist 2017 ajutiselt kohaldatud,
(2)CETA artikli 11.3 lõikes 6 on sätestatud, et kui vastastikuse tunnustamise leping on kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ühiskomitee (edaspidi „komitee“) arvates CETA lepinguga kooskõlas, võtab komitee vastastikuse tunnustamise lepingu oma otsusega vastu,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
1.Komitee võtab vastu käesoleva otsuse lisas esitatud arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu, mis on käesoleva otsuse lahutamatu osa.
2.Käesoleva otsuse territoriaalne kohaldamisala laieneb CETA artikli 30.10 kohaselt Euroopa Liiduga ühinenud riikidele.
3.Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse CETA lepingut, sealhulgas selle 29. peatükis sätestatud vaidluste lahendamise korda ja 28. peatüki erandeid.
4.Suurema kindluse huvides tuleb märkida ka seda, et ükski käesoleva otsuse säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute ajutist sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosaline saab CETA 10. peatüki tingimuste kohaselt. Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei peeta CETA 10. peatükist tuleneva kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.
5.Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigust reguleerida ja kehtestada uusi õigusnorme, millega reguleeritakse majandustegevust avalikes huvides, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervise kaitse ja edendamine, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkond, avalik kord, sotsiaal- ja tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse.
6.Kui Euroopa Liit kavatseb vastavalt lisa artikli 5 lõikele 4 võtta kasutusele registreerumiseelse veebikursuse, teatab ta sellest komiteele piisavalt vara, et oleks võimalik arutada selle võimalikku mõju käesolevale otsusele.
7.Lisa artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe võib koondada komitee koostatavasse dokumenti ja lepinguosalised võivad selle avaldada.
8.Käesolev otsus jõustub 30 päeva möödumisel kuupäevast, mil komitee selle vastu võtab. Otsus muutub siduvaks pärast seda, kui kumbki lepinguosaline on komiteele teatanud oma vastavate riigisiseste nõuete täitmisest vastavalt CETA artikli 11.3 lõikele 6. Suurema kindluse huvides tuleb märkida ka seda, et arhitektide kutsekvalifikatsioone ei tunnustata käesoleva otsuse alusel enne, kui otsus muutub siduvaks.
9.Käesolev otsus kaotab kehtivuse ega ole enam siduv, kui CETA ei jõustu ja selle ajutine kohaldamine lõpetatakse vastavalt CETA artikli 30.7 lõike 3 punktile d või kui CETA lõpetatakse vastavalt CETA artikli 30.9 lõikele 1.
10.Artiklis 8 osutatud siseriiklike nõuete hulka kuulub Kanada puhul ratifitseerimine kõigi nende reguleerivate asutuste poolt, mis kuuluvad Kanadas arhitektuurivaldkonda reguleerivate organisatsioonide (Regulatory Organizations for Architecture in Canada – ROAC) hulka, ning vajaduse korral provintside ja territooriumide asjakohased seadusandlikud ja regulatiivsed meetmed. Suurema kindluse huvides tuleb märkida ka seda, et arvestades, et provintsidel ja territooriumidel on Kanadas põhiseadusest tulenev pädevus reguleerida kutsekvalifikatsioone ja -teenuseid, võivad provintsid ja territooriumid oma äranägemisel anda teatavaid volitusi oma jurisdiktsioonides asuvatele reguleerivatele asutustele.
11.Kui lepinguosaline esitab komiteele kirjaliku taotluse otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, tunnistatakse otsus kehtetuks ja see ei ole enam lepinguosalistele siduv, kui komitee ei otsusta 90 päeva jooksul pärast sellise taotluse saamist teisiti.
12.Käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamise või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamise korral kooskõlas CETA artikli 30.9 lõikega 1 või artikli 30.7 lõike 3 punktiga d jäävad enne kehtetuks tunnistamise või lõpetamise kuupäeva käesoleva otsuse alusel tehtud arhitektide kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused kehtima. Käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamise või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamise korral tuleb enne käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäeva lepinguosalisele esitatud tunnustamistaotlusi hinnata ja nende menetlemine lõpetada käesoleva otsuse sätete kohaselt. Käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamine või CETA või selle ajutise kohaldamise lõpetamine kooskõlas CETA artikli 30.9 lõikega 1 või artikli 30.7 lõike 3 punktiga d ei mõjuta arhitektide kohustust pikendada tegevusluba, et jätkata vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitektitegevust.
13.Lepinguosaline, kes on taotlenud käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamist, võib komiteele kirjalikult teatada, et ta soovib käesoleva otsuse taaskehtestamist. Komitee võib sellekohase otsuse vastu võtta kolme aasta jooksul alates kehtetuks tunnistamise kuupäevast ning komitee otsus muutub siduvaks artiklis 8 sätestatud korras.
14.Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik versioonid on võrdselt autentsed.
KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE ÜHISKOMITEE nimel
(kaasesimehed)
LISA
Arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise leping
EUROOPA LIIT ja KANADA
edaspidi koos „lepinguosalised“,
otsustades
(1)KEHTESTADA raamistiku, et luua õiglane, läbipaistev ja järjepidev kord arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks
JA
(2)KINNITADES oma kohustusi laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (edaspidi „CETA“) osalistena,
(3)TUNNISTADES Kanada provintside ja territooriumide valitsuste volitusi kutsekvalifikatsioonide ja -teenuste reguleerimisel oma jurisdiktsioonis,
(4)RAKENDADES CETA 11. peatükki arhitektide kutseala kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta,
(5)TUNNUSTADES Euroopa arhitektide nõukogu ja Kanada arhitektuuri reguleeriva organisatsiooni ettevalmistustavat tööd ja ühist soovitust,
(6)TULETADES MEELDE, et tasu, mida tunnustamise taotleja võib olla kohustatud maksma taotluse menetlemise eest, peaks olema mõistlik ja vastama tehtud kulutustele ega tohiks iseenesest piirata teenuse osutamist või muud CETAga hõlmatud majandustegevust,
(7)TUNNUSTADES arhitektide teoreetilise ja praktilise väljaõppe kõrgeid standardeid Euroopa Liidu liikmesriikides ning Kanada provintsides ja territooriumidel, mille puhul võetakse arvesse erinevaid riiklikke ja haridustraditsioone ja mis võimaldavad saavutada võrreldavat oskuste taset,
(8)SOODUSTADES arhitektiteenustega kauplemist Euroopa Liidu ja Kanada vahel ning kehtestades selleks kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise tingimused, et võimaldada seejärel teise lepinguosalise arhitektide registreerimist või litsentsimist,
(9)võttes TEADMISEKS Kanada vabakaubanduslepingu, mis sisaldab sätteid riigisisese tööjõu liikuvuse kohta Kanadas,
(10)TULETADES MEELDE, et taotleja, kelle tunnustamistaotlus lükatakse selle lepingu alusel tagasi, võib kasutada CETA artikli 12.3 lõikes 6 sätestatud läbivaatamismenetlust,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises:
Artikkel 1
Eesmärk ja kohaldamisala
1.Käesoleva lepinguga kehtestatakse tingimused ja menetlused, mille kohaselt ühe lepinguosalise jurisdiktsioon, mis reguleerib juurdepääsu arhitekti kutsealale või sellel tegutsemist ning nõuab sel eesmärgil spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni olemasolu, tunnustab kutsekvalifikatsioone, mis võimaldavad juurdepääsu arhitekti kutsealale teise lepinguosalise jurisdiktsioonis.
2.Käesolevat lepingut kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi kodanike ja Kanada kodanike suhtes, kes soovivad alustada ja jätkata arhitektitegevust füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana.
3.Käesolevat lepingut ei kohaldata nende arhitektide suhtes, kellel on kolmanda poolega sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingu alusel õigus tegutseda arhitektina Kanadas või Euroopa Liidus.
4.Ilma et see piiraks käesoleva lepingu kohaldamist, võivad Euroopa Liidu liikmesriigid ning Kanada provintsid ja territooriumid kooskõlas oma õigusnormidega tunnustada kutsekvalifikatsioone, mis ei vasta käesoleva lepingu nõuetele.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse CETA artiklites 1.1, 1.2 ja 11.1 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid ning need asendavad asjakohasel juhul CETA artiklites 1.1, 1.2 ja 11.1 sätestatud mõisteid:
(a)„arhitekt“ – füüsiline isik, kellel on kutsealane ja akadeemiline kvalifikatsioon ning kes on kutseregistris registreeritud või kellele on antud litsents või sellega samaväärne õigus tegutseda arhitektina käesoleva lepinguga hõlmatud jurisdiktsioonis vastavalt kehtivatele tingimustele, mis võimaldavad tegutseda arhitektina käesoleva lepingu kohaselt;
(b)„arhitektina tegutsemine“ – korrapärane kutsealane tegevus vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitekti kutsenimetust kasutades;
(c)„pädev asutus“ – asutus või organ, mis on lepinguosaliste õigusnormide kohaselt volitatud tunnustama käesoleva lepinguga hõlmatud kutsekvalifikatsioone arhitekti kutsealale pääsemiseks või arhitektina tegutsemiseks või väljastama käesoleva lepingu toimimiseks olulisi dokumente;
(d)„kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid“ – diplomid, tunnistused ja muud tõendid, mille on välja andnud jurisdiktsiooni õigus- või haldusnormide kohaselt määratud pädev asutus ja mis tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist;
(e)„vastuvõttev jurisdiktsioon“ – lepinguosalise jurisdiktsioon, mis seab arhitekti kutsealale pääsemise või arhitektina tegutsemise tingimuseks spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni olemasolu ning kus teise lepinguosalise jurisdiktsioonis täieliku kutsekvalifikatsiooni omandanud arhitekt soovib arhitektina tegutseda;
(f)„jurisdiktsioon“ – Kanada iga provintsi või territooriumi territoorium või Euroopa Liidu iga liikmesriigi territoorium, kui käesolevat lepingut nende territooriumide suhtes kohaldatakse;
(g)„erialane töökogemus“ – tegelik ja seaduslik tegutsemine jurisdiktsioonis arhitektina;
(h)„kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, sealhulgas selle lisad, 1 muudetud kujul;
(i)„kutsekvalifikatsioon“ – haridust tõendava dokumendiga ja erialase töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon, sealhulgas kutseregistrisse kandmise tunnistus, litsents või samaväärne tunnistus; ning
(j)„ROAC“ – Regulatory Organizations for Architecture in Canada (Kanadas arhitektuurivaldkonda reguleerivad organisatsioonid) – provintside ja territooriumide pädevate asutuste riiklik kutseorganisatsioon, mis tegutseb vabatahtlikkuse alusel ja kollektiivina, et kehtestada arhitektide kutseala riiklikult tunnustatud standardid ja programmid.
Artikkel 3
Tunnustamise tulemus
1.Vastuvõtva jurisdiktsiooni pädev asutus tunnustab käesolevas lepingus sätestatud menetluste ja tingimuste kohaselt samaväärsena teise lepinguosalise pädeva asutuse poolt tõendatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni.
2.Arhitekti kutsealale pääsemiseks või arhitektina tegutsemiseks tunnistab vastuvõttev jurisdiktsioon käesoleva lepingu alusel tunnustatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni oma territooriumil samaväärseks oma territooriumil välja antud või tõendatud kutsekvalifikatsioonidega, ja võimaldab juurdepääsu arhitekti kutsealale.
Artikkel 4
Tunnustamise nõuded
1.Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist ja võttes arvesse võimalikke keeleoskuse nõudeid, on Euroopa Liidu liikmesriigi arhitektile Kanada vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitektina tegutsemiseks esitatavad nõuded järgmised:
(a)vähemalt 12-aastane väljaõpe ja erialane töökogemus arhitektina, mida tõendab
–ametlik kvalifikatsioon, mis vastab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artikli 46 nõuetele, sealhulgas V lisas nimetatud kvalifikatsioon, või artikli 49 nõuetele, sealhulgas VI lisas nimetatud kvalifikatsioon, mida täiendab asjakohasel juhul tunnistus, mis tõendab vastavust kõnealuse direktiivi alusel omandatud õigustele, ja
–vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omandatud pärast kutseregistrisse kandmist või litsentsi või muu samaväärse õiguse saamist,
(b)Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse välja antud kehtiv tõend arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi või sellega samaväärse õiguse andmise kohta, kui registreerimis- või litsentsimiskord puudub, ning
(c)hea maine.
2.Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist ja võttes arvesse võimalikke keeleoskuse nõudeid, on Kanada arhitektile Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsealale pääsemiseks ja seal tegutsemiseks esitatavad nõuded järgmised:
(a)vähemalt 12-aastane väljaõpe ja erialane töökogemus arhitektina, mida tõendab
–Kanadas välja antud kvalifikatsioon, mis annab õiguse tegutseda arhitekti kutsealal, nagu on kirjeldatud I liites, ja
–vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus, mis on omandatud pärast kutseregistrisse kandmist või litsentsi saamist,
(b)Kanada pädeva asutuse välja antud kehtiv tõend arhitekti kutseregistrisse kandmise või litsentsi andmise kohta,
(c)hea maine.
3.Lõike 1 punkti a esimese taande või lõike 2 punkti a esimese taande nõudeid saab täita ka kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga, mille on välja andnud kolmas osapool ja mis on lepinguosalise jurisdiktsiooni nõuete kohaselt tunnistatud samaväärseks ning mida vajaduse korral ja vastavalt selles jurisdiktsioonis nõutavale täiendatakse erialase koolituse, eksami või erialase töökogemusega.
Artikkel 5
Asendusmeede
1.Euroopa Liidu liikmesriigi arhitekt, kes soovib arhitekti kutsealale pääseda ja seal tegutseda Kanada vastuvõtvas jurisdiktsioonis, peab edukalt läbima 10-tunnise registreerumiseelse veebikursuse, et täita nõuded, mis on seotud valdkondlike teadmistega ehitusalaste õigusaktide, ehitusdokumentide, lepinguhalduse ja kutsetegevuse kohta. Artikli 6 lõikes 1 osutatud taotlus hõlmab kursusel osalemise tasu. Registreerumiseelse veebikursuse nõuded ja kord on esitatud II liites.
2.Registreerumiseelse veebikursuse sisu ei lähe kaugemale sellest, mis on asjakohane Euroopa Liidu liikmesriikide ning Kanada provintside ja territooriumide valdkondlike erinevuste käsitlemiseks. See ei tohi olla tunnustamise taotlemisel ebamõistlikult takistavaks asjaoluks ega põhjendamatult viivitada ega raskendada arhitekti pääsu lõikes 1 osutatud kutsealale või seal tegutsemist. Registreerumiseelse veebikursuse testimooduleid saab kolme kuu jooksul alates esimesest sooritusest kuni kolm korda uuesti teha.
3.Kursuse läbimist saab nõuda üksnes lõikes 1 osutatud arhitektidelt, kes taotlevad Kanada vastuvõtvalt jurisdiktsioonilt esimest korda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.
4.Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta kasutusele samaväärne veebikursus. Lõikeid 1–3 kohaldatakse kõigi kõnealuste veebikursuste suhtes, välja arvatud II liites sätestatud nõuded ja kord, tingimusel, et tehakse vajalikud muudatused.
Artikkel 6
Tunnustamismenetlused
1.Arhitekt, kes soovib teise lepinguosalise jurisdiktsioonis pääseda arhitekti kutsealale ja seal tegutseda, esitab vastuvõtva jurisdiktsiooni nõudmisel kõnealuse jurisdiktsiooni pädevale asutusele elektroonilisel teel taotluse koos III liites loetletud dokumentide ja tunnistustega. Tunnustamistaotlused tehakse vastuvõtva jurisdiktsiooni keeles või muus vastuvõtva jurisdiktsiooni poolt aktsepteeritavas keeles.
2.Pädev asutus kinnitab taotluse kättesaamist elektrooniliselt ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teatab taotlejale, kas taotlus loetakse täielikuks. Mittetäieliku taotluse korral teeb pädev asutus kindlaks taotluse täiendamiseks vajaliku lisateabe ja annab taotlejale võimaluse taotlust mõistliku aja jooksul parandada.
3.Tunnustamistaotluse läbivaatamise menetlus tuleb lõpule viia võimalikult kiiresti ning vastuvõtva jurisdiktsiooni pädev asutus peab tegema nõuetekohaselt põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil taotleja esitas täieliku taotluse.
4.Kui pädev asutus nõuab artiklis 5 osutatud registreerumiseelse veebikursuse läbimist, annab pädev asutus taotlejale selle sooritamise võimaluse põhjendamatu viivituseta niipea, kui ta leiab, et artikli 4 nõuded on täidetud. Igal juhul annab pädev asutus taotlejale võimaluse sooritada registreerumiseelne veebikursus ja vajaduse korral keeleeksam ning kui mõlemad on edukalt sooritatud, esitab ta taotlejale taotluse kohta lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud otsuse.
5.Kui taotlust ei rahuldata, teavitab pädev asutus taotlejat sellest kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Pädev asutus teavitab tagasilükatud taotluse esitajat taotluse tagasilükkamise põhjustest.
6.Tasu, mida taotleja võib olla kohustatud maksma oma taotluse menetlemise eest, on vastavuses vastuvõtva jurisdiktsiooni pädevate asutuste kantud kuludega.
Artikkel 7
Arhitektina tegutsemine vastuvõtvas jurisdiktsioonis
1.Arhitekt, kelle kutsekvalifikatsiooni käesoleva lepingu alusel tunnustatakse ja kes tegutseb vastuvõtvas jurisdiktsioonis arhitektina, järgib vastuvõtva jurisdiktsiooni õigusnorme ja arhitektide suhtes kohaldatavaid käitumis- ja eetikanorme valdkondades, nagu kohustuslik kutsealane vastutuskindlustus, keeleoskus, pidev kutsealane areng, registreerimistasud ning kauba- või firmanimede kasutamine.
2.Lõikes 1 osutatud arhitektil on õigus tegutseda arhitektina vastuvõtvas jurisdiktsioonis kasutatava kutsenimetuse all, kui selline nimetus on seadusega kaitstud.
3.Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu liikmesriigi arhitekti kutsekvalifikatsiooni on üks Kanada vastuvõttev jurisdiktsioon tunnustanud, ei saa Kanada teine vastuvõttev jurisdiktsioon kehtestada täiendavate kursuste kohustust, mida Kanada arhitektilt teises vastuvõtvas jurisdiktsioonis registreerimise tingimusena ei nõutaks.
Artikkel 8
Rakendamine
1.Lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks või tagab, et tema pädevad asutused teevad üldsusele – võimaluse korral elektroonilisel kujul – kättesaadavaks järgmise teabe:
(a)kvalifikatsiooni tunnustamise taotlusi haldavate pädevate asutuste nimed ja aadressid;
(b)kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist käsitlevate otsuste kohaldamise ja haldamisega seotud asjakohased nõuded ja menetlused;
(c)kohustusliku registreerimise või kutseühingu liikmesusega seotud menetlused ;
(d)käesoleva lepinguga hõlmatud kutsealal tegutsemise suhtes kohaldatavad õigusnormid, sealhulgas eelkõige nõuded, mis on seotud valdkondlike teadmistega, mida kontrollitakse artiklis 5 osutatud registreerumiseelsel veebikursusel.
2.Kumbki lepinguosaline püüab teist lepinguosalist teavitada uutest õigusnormidest või kehtivate normide muudatustest, mis on vastu võetud reguleerimisõigust kasutades ja mis võivad mõjutada arhitektide kvalifikatsiooni tunnustamist vastavalt CETA artikli 11.5 punktile d.
3.Lepinguosalise iga jurisdiktsiooni pädevad asutused teevad omavahel tihedat koostööd ja osutavad vastastikust abi, et hõlbustada käesoleva lepingu kohaldamist.
4.Ükski käesoleva lepingu säte ei takista pädevatel asutustel või nende ühendustel korrapäraselt kohtumast, et arutada arhitektide kutseala reguleerimisega seotud küsimusi.
5.Lepinguosalised juhivad CETA artikli 26.2 lõike 1 punkti b alusel loodud vastastikuse tunnustamise ühiskomitee tähelepanu kõigile käesoleva lepingu rakendamisest või toimimisest tulenevatele küsimustele, kui neid küsimusi ei ole võimalik lahendada vastavalt käesolevale artiklile. Komitee tuleb kokku viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul alates taotluse saamisest ning püüab jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni nelja kuu jooksul alates komitee koosoleku toimumise kuupäevast.
6.Kui CETA ühiskomitee uurib vastavalt CETA artiklile 30.10 mõju, mida avaldab uue liikmesriigi ühinemine ELiga, tuleb vastastikuse tunnustamise ühiskomitee kokku ja esitab teenuste ja investeeringute komiteele aruande, et toetada kõnealust uurimist.
I liide
Kanadas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis annab õiguse tegutseda artikli 4 lõikes 2 osutatud arhitekti kutsealal
Kanadas on arhitekti kvalifikatsiooni saamise üheks tingimuseks haridus, mida tõendab mõne järgmise ülikooli diplom:
–University of British Columbia;
–University of Calgary;
–Carleton University;
–Technical University of Nova Scotia (TUNS), praegune Dalhousie University;
–Université Laval;
–University of Manitoba;
–McGill University;
–Université de Montréal;
–University of Toronto ja
–University of Waterloo.
Asjakohased akadeemilised kraadid on järgmised:
–bakalaureusekraad arhitektuuris (B. Arch) kuni aastani 2004 ja
–magistrikraad arhitektuuris (M. Arch).
Kanada arhitektide sertifitseerimise nõukogu (Canadian Architectural Certification Board, CACB) või pädev asutus võib hinnata ka akrediteeringuta asutuste arhitektuurialal välja antud konkreetseid kutsekraade või -diplomeid ning anda tunnistuse, kui need vastavad ROACi heaks kiidetud Kanada haridusstandardile. CACBi veebisaidil on nimekiri kehtivatest akrediteeringutest ja teave sertifitseerimisviiside kohta.
Nende lõpetajate puhul, kes omandasid kraadi mõnes Kanada arhitektuurikoolis enne, kui CACB võttis 1991. aastal kasutusele kraadiõppeprogrammide akrediteerimissüsteemi, kinnitas CACB iga arhitektuurieriala lõpetaja haridusalase kvalifikatsiooni, mis pidi olema omandatud ühes eespool nimetatud ülikoolis.
II liide
Artiklis 5 osutatud 10-tunnise registreerumiseelse veebikursuse üksikasjad
1. Kursuse üldpõhimõtted ja eesmärgid
Artiklis 5 osutatud registreerumiseelse veebikursuse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu liikmesriigi arhitekt, kes soovib arhitekti kutsealale pääseda ja seal tegutseda Kanada vastuvõtvas jurisdiktsioonis, on omandanud valdkondlikud teadmised, mida on vaja mõnes Kanada provintsis või territooriumil tegutsemiseks.
Pärast kursuse läbimist on taotlejal arusaam sellest, milliste teenuste osutamist arhitektilt eeldatakse, arusaam lepingulistest nõuetest enne arhitektiteenuste pakkumist, isereguleeriva kutsealaga seotud ametikohustustest ja avaliku hüve kaitsmise nõudest, haldus- ja õiguslikest kohustustest, mida arhitekt peab teadma, et osutada Kanadas arhitektiteenuseid, ning sellest, kust leida olulist teavet, nagu ehitusnormid, sisenormid, tööstusstandardid ja muud reguleerivad dokumendid.
2. Valdkondlikud teadmised
Valdkondlikud teadmised hõlmavad järgmist:
–asjakohaste ehitusnormide otsimine ja dokumenteerimine;
–arusaam menetlustest, mis võimaldavad taotleda nendest ehitusnormidest tulenevate erinõuete leevendamist või neist kõrvalekaldumist;
–toodete ja materjalide hindamine;
–projekti vastavus kohaldatavatele õigusaktidele;
–ehituslepingute ettevalmistamine ja nende üle läbirääkimiste pidamine, sealhulgas ehituslepingute tingimused, et täpsustada arhitekti, töövõtja, omaniku ja kindlustusandja ülesanded ehitusetapi haldamisel;
–ehitusloa taotlemine;
–järelevalve ehitusprotsessi edenemise üle ja tulemuslikkuse hindamine ;
–kutse-eetika.
3. Tulemused ja läbivaatamismenetlus
Pärast kõnealuse veebikursuse läbimist saab taotleja kohe teate selle kohta, kas ta on saanud kursuse edukat sooritamist võimaldava hinde. Tulemused saadetakse samal ajal ROACile, kes need salvestab.
III LIIDE
Dokumendid, mida võidakse nõuda kooskõlas artikli 6 lõikega 1
Vastuvõtva jurisdiktsiooni pädev asutus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks elektrooniliselt järgmised dokumendid:
1.tõend kodakondsuse või alalise elukoha kohta lepinguosalise riigis;
2.kvalifikatsiooni tõendav dokument;
3.kinnitus erialase töökogemuse kohta;
4.elektroonilisel teel otse vastuvõtva jurisdiktsiooni pädevale asutusele saadetud kiri selle jurisdiktsiooni pädevalt asutuselt, kus arhitekt on saanud kvalifikatsiooni. Kirjas kinnitatakse järgmist:
(a)kuupäev, mil arhitekt on kantud kutseregistrisse või talle on antud litsents või muu samaväärne õigus, kui jurisdiktsioonis, kus arhitekt on saanud kvalifikatsiooni, puudub registreerimis- või litsentsimiskord;
(b)vastavus käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 punktis a või artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud kutsekvalifikatsiooni nõuetele;
(c)tõend hea maine kohta ;
(d)kui punkt c tema kohta ei kehti, siis tõend selle kohta, et arhitekti suhtes ei ole käimas distsiplinaarmenetlust ja tema kutsetegevust ei ole ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise või kuriteo tõttu peatatud ega keelatud;
Kui vastuvõttev jurisdiktsioon nõuab punkti c või d kohast tõendit, aktsepteerib ta piisava tõendina dokumenti, mille on välja andnud selle jurisdiktsiooni pädev asutus, kus arhitekt on saanud kvalifikatsiooni. Kui pädev asutus selliseid tõendeid ei väljasta, aktsepteerib vastuvõttev jurisdiktsioon asjaomase arhitekti poolt vande all tehtud deklaratsiooni või tõotust pädeva kohtu- või haldusasutuse või notari või kvalifitseeritud kutseorganisatsiooni ees. Sellisel juhul esitab taotleja ka selle asutuse või notari väljastatud tunnistuse, mis tõendab tema vande all tehtud deklaratsiooni või tõotust;
5.tõend selle kohta, et taotleja on kooskõlas vastuvõtva jurisdiktsiooni õigusnormidega kindlustatud kutsealasest vastutusest tulenevate finantsriskide vastu;
6.punktis 4 osutatud jurisdiktsiooni karistusregistri väljavõte;
7.taotluse esitamise eest lõivude tasumine või tõend nende tasumise kohta.
Käesoleva lisa punktides 4, 5 ja 6 osutatud dokumendid ei tohi esitamise kuupäeval olla vanemad kui kolm kuud.