EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2022
COM(2022) 329 final
2022/0210(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruses (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta 1 on sätestatud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik. Määrust muudeti määrusega (EL) nr 538/2014 2 . Määrus hõlmab kuut moodulit: õhuheitmete arvepidamine, keskkonnamaksud majandustegevusalade lõikes, kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine, keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine ning füüsilise energiavoo arvepidamine.
Määruse artiklis 10 on loetletud võimalikud uued moodulid, mis võetakse kasutusele hiljem komisjoni ettepanekute põhjal. Käesoleva ettepanekuga võetakse kasutusele kolm uut keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulit, mis on juba nimetatud artiklis 10: metsa arvepidamine, ökosüsteemi arvepidamine, keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamine.
Ettepaneku peamine eesmärk on laiendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ulatust, et anda paremat teavet Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks, mis on majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks 3 .
Keskkonnamajanduslik arvepidamine on mitmeotstarbeline statistiline raamistik, mis koondab majandus- ja keskkonnateavet. Sellega mõõdetakse keskkonna mõju majandusele ja majanduse mõju keskkonnale viisil, mis on kooskõlas makromajandusliku statistikaga (rahvamajanduse arvepidamine).
Kasutajad analüüsivad ja kasutavad keskkonnamajanduslikku arvepidamist modelleerimisel ja prognooside koostamisel ning poliitikaettepanekute ettevalmistamisel ja poliitika rakendamise ja mõju kohta aru andmisel. Uute moodulitega tehakse selleks kättesaadavaks terviklikumad andmekogumid.
Ökosüsteemi arvepidamine integreerib bioloogilise mitmekesisuse ja looduskapitali aspektid peamistesse majanduslikesse küsimustesse ressursside jaotamise ja kestlikkuse kohta. Metsa arvepidamine mõõdab konkreetselt metsaalasid ja olemasolevate raiemahtude osakaalu ning jälgib nende muutumist aja jooksul. Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamises tehakse kindlaks ja kvantifitseeritakse riigisisesed eelarvepoliitika meetmed ja ELi-välised ressursid, mis toetavad rohelist kokkulepet majandustegevuse ja toodete kaudu ning kaitsevad keskkonda ja loodusvarasid.
Kolm kavandatud moodulit vastavad rahvusvahelistele statistikastandarditele (keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskne raamistik ja SEEA ökosüsteemi kontod) 4 ja põhinevad neil. ÜRO statistikakomisjon võttis SEEA keskse raamistiku rahvusvahelise standardina vastu oma 43. istungil, mis toimus 2012. aasta jaanuaris, ning SEEA ökosüsteemi arvepidamise oma 52. istungil, mis toimus 2021. aasta märtsis. Uued moodulid on täielikult kooskõlas SEEAga.
Paljud liikmesriigid on aastate jooksul omandanud kogemusi metsa arvepidamise ning keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete andmete kogumisel ja nende esitamisel. See on toimunud komisjoni (Eurostati) korrapärase vabatahtliku andmekogumise ja prooviuuringute kaudu, mis on aidanud katsetada ökosüsteemi arvepidamise kasutuselevõtmise teostatavust ELis. Seda kogemust jagati kõigi teiste liikmesriikidega.
Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise puhul on mõned nõuded juba kaetud keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohustusliku esitamisega. Keskkonnatoetusi ja samalaadseid siirdeid käsitlev põhjalikum ja sujuvam aruandlus tugineb sellele kogemusele ja annab hiljem keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise jaoks vajalike andmeid siirete kohta.
Käesolev ettepanek täiendab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/125 5 sätestatud muudatusi. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise praeguste moodulite andmete esitamise ulatuse ja tähtaegade muutmine tagab, et andmed vastavad paremini kasutajate vajadustele.
Ettepanekuga ajakohastatakse ka viiteid Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA95) 1995. aasta väljaandele. Need asendatakse viidetega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013 6 Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA2010) 2010. aasta väljaande kohta esitatud.
Algatus ei kuulu õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) alla.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Määruses (EL) nr 691/2011 on sätestatud ELi keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik satelliitkontode loomiseks, et täiendada Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA 2010).
Määruse põhjenduses 16 on märgitud, et keskkonnamajandusliku arvepidamise erinevad kogumid on väljatöötamisel ja erinevas küpsusjärgus, ning rõhutatakse vajadust luua piisavalt paindlik moodulite struktuur, mis muu hulgas võimaldab luua täiendavaid mooduleid.
Määruse artiklis 3 on sätestatud keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite loetelu, mis tuleb koostada ühise raamistiku kohaselt. Iga mooduli puhul kirjeldatakse määruse eraldi lisas eesmärke, katvust, näitajaid, mille kohta tuleb andmeid koguda ja edastada, esimest arvestusaasta, sagedust ja edastamistähtaegu ning aruandetabeleid. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/125 ajakohastati Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kuut olemasolevat moodulit käsitlevaid lisasid, et lühendada andmete edastamise ajavahemikku, lisada loetellu rohkem näitajaid ja ühtlustada aruandetabeleid 7 .
Määruse artiklis 10 on loetletud uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, mida võiks komisjoni ettepanekute põhjal kasutusele võtta, sealhulgas käesoleva ettepaneku kolm uut moodulit. Need kolm moodulit on loetletud arenguvaldkondadena ka Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegias aastateks 2019–2023, 8 mille Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks kiitis.
Määruse artiklis 4 on sätestatud, et komisjon peab liikmesriikide vabatahtlike prooviuuringute abil kontrollima uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite kasutuselevõtu teostatavust. Sel põhjusel on kolme kavandatud mooduli kohta tehtud mitu prooviuuringut, millega katsetati andmete kogumise teostatavust. Mõned liikmesriigid juba koguvad ja esitavad vabatahtlikult komisjonile (Eurostatile) iga aasta andmeid metsa arvepidamise ja keskkonnatoetuste ning samalaadsete siirete kohta.
Keskkonnaalast arvepidamist tehakse juba olemasolevate andmete põhjal. Olemasolevatest andmekogumistest saadud teavet hakatakse paremini ära kasutama.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Keskkonnamajanduslik arvepidamine koondab ühte majandus- ja keskkonnateabe ning mõõdab keskkonna mõju majandusele ja majanduse mõju keskkonnale. Käesoleva ettepanekuga antakse teavet Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks, integreerides keskkonnasäästlikkuse kaalutlused majanduspoliitika eesmärkidesse. Käesoleva määruse raames kogutud andmed aitavad kaasa ka Euroopa poolaasta keskkonnasäästlikumaks muutmise algatustele, kestlikkuse arvestamisele kõigis ELi poliitikavaldkondades ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 järelevalvele.
Ettepanek metsa arvepidamise mooduli kohta on kooskõlas kliima- ja metsaressursside poliitikaga. Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest esitas komisjon ühe juhtalgatusena ELi uue metsastrateegia aastani 2030 9 . Selles tunnistatakse metsade keskset ja mitmeotstarbelist rolli ning metsanduse (ja kogu metsapõhise väärtusahela) rolli kestliku ja kliimaneutraalse majanduse saavutamisel 2050. aastaks ning elujõuliste ja jõukate maakogukondade säilitamisel. Lisaks kuulutas komisjon 2023. aastaks välja seadusandliku algatuse metsade seire ja strateegiakavade kohta. Metsa arvepidamise moodul toetab ELi metsastrateegiat aastani 2030 ja tulevast metsade seire algatust ning ühendab metsapoliitika kliima-, energia- ja biomajanduse poliitikaga.
Ökosüsteemi arvepidamise moodul annab andmeid, et kirjeldada edusamme, mis on tehtud 2030. aastani kestva keskkonnaalase tegevusprogrammi ühes kuuest prioriteetsest eesmärgist 10 : kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning tugevdada looduskapitali. See moodul aitab jälgida ka ELi looduse taastamise kava rakendamist, mis on ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia osa.
Saastekontrolli ja loodusvarade majandamise majanduslikud vahendid, nagu keskkonnatoetused, on üha olulisemad ELi keskkonnapoliitika vahendid ning nende kasutamise ja tõhususe kohta on suur huvi saada rohkem teavet. Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete moodul aitab jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist. See hõlmab riikide eelarvete keskkonnahoidlikumaks muutmist, teabe andmist keskkonna tegeliku hinna kohta, ELi energiasüsteemi ümberkujundamise ja 2030. aasta kliimaeesmärkide toetamist ning taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse, jäätmekäitluse ja ringmajanduse poliitika elluviimist.
Määruses (EL) nr 549/2013 on sätestatud Euroopa arvepidamissüsteemi (ESA 2010) kehtiv versioon ning Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises tuleks viidata sellele versioonile.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõige 1. Kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu meetmed statistika koostamise tagamiseks, et võimaldada ELil oma rolli täita. Statistika peab vastama teatavatele erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele, ilma et see koormaks liigselt ettevõtjaid, ametiasutusi ja kodanikke.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada keskkonnamajandusliku arvepidamise rahvusvaheline võrreldavus, laiendades määruse (EL) nr 691/2011 kohaldamisala artiklis 10 loetletud täiendavate moodulite võrra. Kõnealuses artiklis sätestatakse selgesõnaliselt uute moodulite lisamine ja esitatakse kandidaatide nimekiri. Selle loetelu kolm esimest moodulit lisati juba määrusega (EL) nr 538/2014.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse siis, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse.
ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema võrreldav liikmesriikide lõikes ja sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmesriikide koguandmete põhjal. Teiseks on keskkonnal piiriülene ulatus ja laad. Kolmandaks ulatuvad keskkonnamajandusliku arvepidamise mõned kasutusviisid, näiteks kestliku arengu eesmärgid, EList kaugemale ja seega peab EL kohaldama ülemaailmseid standardeid.
Kavandatav õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud küsimust ja seetõttu tuleks selle kohaldamist laiendada ka EMP-le.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
Liikmesriigid peavad koostama uue keskkonnamajandusliku arvepidamise, kasutades ühiseid spetsifikatsioone, mis põhinevad rahvusvahelistel SEEA standarditel, ning seejärel edastama andmed komisjonile (Eurostatile) valideerimiseks ja levitamiseks.
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei minda kavandatud määruses selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
•Vahendi valik
Määrus on kõige sobivam vahend, arvestades ettepaneku eesmärki ja sisu ning asjaolu, et sellega muudetakse kehtivat määrust.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Tuginedes komisjoni normidele, järgiti Eurostati olemasolevate õigusaktide, sealhulgas Euroopa statistikaprogrammi hindamise 11 süsteemi, mis moodustas kogu protsessi keskse osa. Lisaks korraldatakse igal aastal uuringuid, et saada rohkem teavet kasutajate, nende vajaduste ja selle kohta, kui rahul nad Eurostati teenustega on. Eurostat kasutab hindamistulemusi, et parandada statistilise teabe ja väljundite koostamise protsessi. Tulemusi kasutatakse erinevates strateegilistes kavades, näiteks Eurostati tööprogrammis ja juhtimiskavas.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepanekut on arutatud Euroopa statistikasüsteemiga ning tehnilisi üksikasju andmetootjate ja -kasutajatega kirjalike konsultatsioonide käigus. Seda arutati ka 2020. aasta ja 2021. aasta mais töökondades ning keskkonnamajandusliku arvepidamise ning keskkonnaalase rahandusstatistika ja arvepidamise töörühmades. Lisaks arutati selle aluseks olevaid küsimusi 2021. aasta juulis ja oktoobris toimunud sektori- ja keskkonnastatistika ja arvepidamise valdkonna direktorite koosolekutel. Sama rühmaga konsulteeriti kirjalikult ka 2021. aasta detsembris. Kõigi nende konsultatsioonide käigus tehti tehnilisi täiendusi ja lihtsustusi.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon (Eurostat) konsulteeris Euroopa statistikasüsteemi komiteega, sest riiklikud statistikaametid vastutavad kogu riikliku tegevuse koordineerimise eest Euroopa statistika valdkonnas.
•Mõju hindamine
Mõju hindamist ei peetud vajalikuks järgmistel põhjustel. Esiteks on algatuse poliitilise vahendina määrus (EL) nr 691/2011 juba olemas. Eelkõige on artiklis 10 selgesõnaliselt ette nähtud võimalus lisada uusi temaatilisi valdkondi ja loetletud võimalikud moodulid. Teiseks on liikmesriigid komisjoni (Eurostati) rahalisel toetusel (kooskõlas artikliga 4) teinud uute teemadega ligikaudu 30 prooviuuringut. Viimase viie aasta jooksul on saadud kogemusi vabatahtlikust andmete kogumisest metsa ja keskkonnatoetuste arvepidamise kohta. Kokkuvõttes on olemas usaldusväärne tõendusbaas ja aastate jooksul on saadud küllaldaselt kogemusi.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Komisjon püüab õigusaktide muutmisel alati pöörata tähelepanu menetluste lihtsustamisele ja koormuse vähendamisele. Keskkonnaalane arvepidamine annab kvaliteetset statistikat, taaskasutades kättesaadavaid andmeid ning vähendades ettevõtjate ja üldsuse halduskoormust. See saavutatakse olemasolevate lähteandmete integreerimisega ja nende ühendamisega rahvusvahelistel standarditel põhinevatesse usaldusväärsetesse hinnangutesse ja näitajatesse.
•Põhiõigused
Ei kohaldata.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei muuda määruse (EL) nr 691/2011, eriti selle artikli 4 mõju ELi eelarvele.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 7 kohaselt peavad liikmesriigid koostama kvaliteediaruanded ja edastama need komisjonile (Eurostatile). Eurostat kasutab edastatud andmete kvaliteedi kinnitamiseks muu hulgas kvaliteediaruandeid. Kvaliteediaruande eeskirju kohaldatakse ka kolme uue mooduli suhtes.
Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 10 kohaselt esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Käesolev ettepanek sisaldab kolme artiklit ja ühte lisa.
Artiklis 1 esitatakse määrusesse (EL) nr 691/2011 tehtavad muudatused. Muudatusi on kirjeldatud allpool.
– Artikkel 2 – Mõisted
Artikli 2 lõigetes 7–9 määratletakse metsa arvepidamine, keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded ning ökosüsteemi arvepidamine.
– Artikli 3 lõige 1 – Moodulid
Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite loetellu lisatakse alapunktidega g–i kolm uut moodulit koos viidetega lisadele, milles täpsustatakse nende eesmärgid, ulatus ja esitamise kord.
– Artikli 3 lõige 4a – Delegeeritud volitused
Artikli 3 uue lõikega 4a antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et otsustada, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelites juba sisalduvate ökosüsteemi teenuste kohta rahalised väärtused esitatakse. IX lisas on sätestatud ökosüsteemi teenused füüsilistes ja rahaühikutes. Ökosüsteemi teenused rahaühikutes on füüsilistes ühikutes väljendatud ökosüsteemi teenuste alamhulk.
– Artikli 5 lõige 2 – Andmete kogumine
Liikmesriigid võivad kasutada muid uuenduslikke lähenemisviise lisaks nendele, mis on artikli 5 lõikes 2 juba sätestatud.
– Artikkel 8 – Erandid
Sisaldab võimalust taotleda erandit andmete esitamisest kolme uue mooduli puhul.
–Artikkel 9 – Delegeerimine
Laiendatakse delegeeritud volitusi, lisades viite uuele artikli 3 lõikele 4a.
– Artikkel 10– Aruandlus ja läbivaatamine
Ajakohastatakse valdkondi, mis tuleb lisada käesoleva määruse rakendamist käsitlevasse aruandesse, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
–IV lisa – Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine
IV lisast jäetakse välja näitaja „keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud)“, sest selle kohta kogutakse andmeid uue VIII lisa alusel.
–Uued lisad
Määrusele lisatakse kolm uut lisa: VII lisa metsa arvepidamise kohta, VIII lisa keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise kohta ning IX lisa ökosüsteemi arvepidamise kohta.
–Viited EL 27-le ja ESA 2010-le
Asendatakse kõik „EL 28“ viited viitega „EL 27“ ja „ESA95“ viited viitega „ESA2010“.
Ettepaneku artikliga 2 tunnistatakse kehtetuks liikmesriikide kohustus esitada andmed keskkonnakaitsesiirete kohta (mis on sätestatud olemasolevas IV lisas keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohta) niipea, kui VIII lisa kohaselt on esitatud põhjalikumad ja ühtlustatumad andmed keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete kohta. Sellega välditakse topeltaruandlust.
Artiklis 3 on sätestatud määruse jõustumise aeg ja otsekohaldatavus. Artikli 1 lõiget 7 tuleb erandkorras kohaldada alates 2025. aastast, kuna VIII lisas sätestatud „keskkonnakaitsesiirete (saadud/makstud)“ kogumine algab alles 2025. aastal (vt VIII lisa 4. jagu).
2022/0210 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprill 2022. aasta otsuses nr 2022/591 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030) 12 kinnitati, et usaldusväärne teave keskkonnamuutuste peamiste suundumuste, mõju ja põhjuste kohta on hädavajalik, et oleks võimalik arendada tõhusat poliitikat ja seda rakendada ning suurendada kodanike mõjuvõimu. Tuleks töötada välja vahendid, et suurendada avalikkuse teadlikkust majandustegevuse keskkonnamõjudest. Üks selline vahend on keskkonnamajanduslik arvepidamine.
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 artiklis 10 13 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse määruse rakendamise kohta, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EL) nr 691/2011 artikli 4 lõikes 2 osutatud prooviuuringute tulemusi, et teha ettepanek võtta kasutusele uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, nagu keskkonnaga seotud siirded (subsiidiumid), metsa arvepidamine ja ökosüsteemi teenuste arvepidamine.
(3)Uued moodulid aitavad otseselt kaasa liidu poliitiliste prioriteetide saavutamisele, milleks on keskkonnahoidlik majanduskasv ja ressursitõhusus.
(4)ÜRO statistikakomisjon võttis keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskse raamistiku rahvusvahelise standardina vastu oma 43. istungil, mis toimus 2012. aasta veebruaris, ning SEEA ökosüsteemi arvepidamise (peatükid 1–7, mis kirjeldavad arvepidamist naturaalühikutes) oma 52. istungil, mis toimus 2021. aasta märtsis. Käesoleva määrusega ette nähtud uued moodulid on SEEAga täielikult kooskõlas.
(5)Selleks et täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid, eelkõige keskkonna, kestlikkuse ja kliimamuutuste valdkonnas, on liidul vaja asjakohast, terviklikku ja usaldusväärset teavet. Tõenduspõhiseks otsuste tegemiseks on vaja oma eesmärgile ja kvaliteetse statistika kriteeriumidele vastavat statistikat, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 14 .
(6)Selleks et paremini jälgida edusamme rohelise, konkurentsivõimelise ja vastupanuvõimelise ringmajanduse suunas ning edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel liidu kontekstis, on vaja täiendavaid andmeid.
(7)6. novembril 2020 toimunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu järeldustes Euroopa statistika kohta kutsutakse Euroopa statistikasüsteemi üles vastama Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud uutele teabenõuetele, sealhulgas nendele, mis on seotud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise programmi läbivaatamise ja laiendamisega.
(8)2019. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande nr 2019/16 „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“ 15 . Aruandes juhitakse tähelepanu vajadusele saada täielikumaid andmeid metsade ja ökosüsteemide kohta ning täielikult rakendada metsa arvepidamine.
(9) Määruse (EL) nr 691/2011 artikli 5 lõikes 2 on loetletud allikad, mida liikmesriigid võivad kasutada keskkonnamajandusliku arvepidamise hindamiseks. Selleks et tagada paindlikkus ja vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, tuleks liikmesriikidel lubada kasutada uuenduslikke lähenemisviise. Liikmesriigid peaksid alati komisjoni teavitama ja esitama üksikasjad nende lähenemisviiside kvaliteedi kohta, et komisjon saaks hinnata andmete kvaliteeti.
(10)Kuna liit koosneb praegu 27 liikmesriigist, on asjakohane viidata „EL 27-le“.
(11)Määruse (EL) nr 691/2011 artiklis 10 sätestatud võimaliku tulevase Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise loetelu tuleb ajakohastada, et viia see kooskõlla liidu praeguste poliitiliste prioriteetidega.
(12)Euroopa arvepidamise süsteem 1995 (ESA95) asendati Euroopa arvepidamise süsteemiga 2010 (ESA 2010), mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 16 .
(13)„ESA 2010“ sisaldab ühiste standardite, määratluste, klassifikaatorite ja raamatupidamiseeskirjade võrdlusraamistikku liikmesriikide raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks kooskõlas liidu statistikanõuetega.
(14)Selleks et võtta arvesse ökosüsteemi teenuste hindamise metoodika arengu praegust seisu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust, määrates kindlaks selle, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelitesse juba kantud ökosüsteemi teenuste rahalistest väärtustest tuleks teatada, esimese arvestusaasta ja rahaliste väärtuste määramiseks kasutatavate vastuvõetavate meetodite loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 17 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(15)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on uute keskkonnaalaste moodulite lisamine Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise statistika kehtivasse õigusraamistikku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda sidususe ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(16)Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 691/2011 muudetakse järgmiselt.
(1) Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:
7) „metsa arvepidamine“ – metsaressursside arvepidamine, mis hõlmab metsamaad ja metsamaal olevat puitu, ning majandustegevuse arvepidamine metsanduse ja metsaraie kohta;
8) „keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded“ – ESA 2010 määratluse kohased jooksvad ja kapitalisiirded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ning riigi ressursside ja nendega seotud toodete kaitsmist;
9) „ökosüsteemi arvepidamine“ – arvepidamine, mille eesmärk on anda järjepidevat teavet ökosüsteemide ulatuse ja seisundi kohta ning teenuste voogude kohta nendest ökosüsteemidest ühiskonda.“
(2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a)lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:
„g) metsa arvepidamise moodul, mis on toodud VII lisas;
h) keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise moodul, mis on toodud VIII lisas;
i) ökosüsteemi arvepidamise moodul, mis on toodud IX lisas.“;
(b)lisatakse uus lõige 4a:
„4a. Komisjon (Eurostat) viib läbi metoodilise ja teostatavusuuringu ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse hindamise kohta. Kõnealuse uuringu tulemuste põhjal võib komisjon käesolevat määrust täiendada, et määrata delegeeritud õigusaktiga kindlaks selle, milliste IX lisa 5. jao aruandetabelites juba sisalduvate ökosüsteemi teenuste kohta tuleb esitada rahalised väärtused, esimese vaatlusaasta ja rahaliste väärtuste kindlaks määramiseks kasutatavate vastuvõetavate meetodite loetelu.“
(3) Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine tekst:
„d) kõik muud asjakohased allikad, meetodid või innovatiivsed lähenemisviisid, kui nad võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning vastavad kohaldatavatele konkreetsetele kvaliteedinõuetele.
Liikmesriik, kes otsustab kasutada punktis d osutatud allikat, meetodit või uuenduslikku lähenemisviisi, teatab sellest komisjonile (Eurostatile) selle aasta jooksul, mis eelneb arvestusaastale, mil allikas, meetod või uuenduslik lähenemisviis kasutusele võetakse, ning esitab saadud andmete kvaliteedi üksikasjad.“
(4) Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Selleks et saada VII, VIII ja IX lisa jaoks lõikes 1 osutatud erand, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile hiljemalt [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, palun lisada täpne kuupäev, mis on 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] nõuetekohaselt põhjendatud taotluse .“
(5) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 3 lõigetes 3, 4 ja 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 11. augustist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 3, 4 ja 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Artikli 3 lõigete 3, 4 ja 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
(6) Artikli 10 esimene taane asendatakse järgmisega:
„– võtta kasutusele uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid, nagu vee arvepidamine (kvantitatiivne ja kvalitatiivne), ressursside haldamise kulutuste arvepidamine, toetused või toetusmeetmed, mis võivad kahjustada keskkonda ja jäätmemajandust“.
(7) IV lisa 3. jaos jäetakse välja sõnad „keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud)“.
(8) Kogu tekstis ja lisades asendatakse kõik viited EL 28-le viidetega EL 27-le ja mõiste „ESA 95“ mõistega „ESA 2010“.
(9) Määrusesse (EL) nr 691/2011 lisatakse lisad VII, VIII ja IX vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Varem IV lisa kohaselt esitatud andmed keskkonnakaitsesiirete (saadud/makstud) kohta esitatakse nüüd VIII lisa kohaselt. Liikmesriigid ei esita enam andmeid keskkonnakaitsesiirete (saadud/makstud) kohta vastavalt IV lisale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 1 punkti 7 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.7.2022
COM(2022) 329 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega
LISA
„VII LISA
METSA ARVEPIDAMINE
1. jagu
EESMÄRGID
Metsa arvepidamises kirjendatakse ja esitatakse andmed metsaressursside ja majandustegevuse kohta metsanduses ja raietööstuses viisil, mis on täielikult kooskõlas Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) raames esitatavate andmetega. Metsa arvepidamine annab täiendavat teavet ja selles kasutatakse mõisteid, mis on kohandatud metsade ning metsanduse ja raietööstuse eripärale.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad metsa arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.
2. jagu
KATVUS
Metsa arvepidamises kirjendatakse metsaressursside (metsamaa ja puit) varusid ja vooge ning majandustegevust metsanduse ja raietööstuses, sealhulgas ümarpuidu tootmine ning looduslike mittepuiduliste metsasaaduste väljavedu ja kogumine.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad metsa arvepidamise vastavalt käesolevas jaos kirjeldatud näitajatele.
(1)Metsamaa ja puidu arvepidamine. Metsamaa on määratletud allpool esitatud kolme punkti summana.
(a)Puiduga varustamiseks kättesaadav mets: metsad, mille mis tahes keskkonnaalased, sotsiaalsed või majanduslikud piirangud ei mõjuta oluliselt praegust või võimalikku puiduga varustamist. Neid piiranguid võib kehtestada õigusnormidega, juhtkonna/omaniku otsustega või muudel põhjustel.
(b)Metsad, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadavad, on kõik metsad, mida ei peeta punkti a kohaselt puiduga varustamiseks kättesaadavaks. Need on metsad, mille keskkonnaalased, sotsiaalsed, majanduslikud või õiguslikud piirangud takistavad märkimisväärset puiduga varustamist. See hõlmab a) õiguslike piirangutega metsi või metsi, mille puhul piirangud tulenevad muudest poliitilistest otsustest, mis täielikult välistavad puiduga varustamise või piiravad seda märkimisväärselt keskkonna või bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega seotud põhjustel (kaitsemets, rahvuspargid, looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks keskkonnaalase, teadusliku, ajaloolise, kultuurilise või spirituaalse tähendusega alad); b) metsi, mille füüsiline tootlikkus või puidu kvaliteet on liiga madal või mille raie- ja transpordikulud on liiga suured, et õigustada metsaraiet, välja arvatud aeg-ajalt oma tarbeks mõeldud puude langetamine.
(c)Muu metsamaa.
„Mets“ – üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või puud, mis suudavad oma kasvukohas kõnealuste künnisteni jõuda. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad).
„Muu metsamaa“ – üle 0,5 hektari suurune maa, mis ei ole liigitatud metsaks, ja kus kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 5–10 %, või puud, mis suudavad oma kasvukohas kõnealuste künnisteni jõuda; või mille kaetus põõsaste, võsa ja puudega on suurem kui 10 %. See ei hõlma peamiselt põllumajandusmaana kasutatavat maad ega linnakeskkonnas kasvavaid puid (nagu linnapargid, alleed ja aiad).
„Puidu aastane netojuurdekasv“ – eluspuude mahu keskmine aastane suurenemine. See arvutatakse aasta alguses olemasoleva eluspuuvaru (kasvavad puud) põhjal, millest on lahutatud keskmine aastane puude suremus.
„Eemaldamine“ – kõigi metsast, muult metsamaalt või muudelt raiealadelt langetatud ja eemaldatud elusate või surnud puude maht. Siia kuulub ka müümata ümarpuit, mida hoitakse metsatee ääres. See hõlmab ka taastatud looduslikke kadusid, varasemal perioodil langetatud puidu eemaldamist aasta jooksul, muu puidu (nt kändude ja oksade) eemaldamist ning looduslikel põhjustel (looduslike kadudena) (nt tulekahju, tuul, putukad ja haigused) surnud või kahjustatud puude eemaldamist. See ei hõlma puitu mittesisaldavat biomassi ega puitu, mis jäetakse metsa ja mida aasta jooksul ei eemaldata, nt kännud, oksad, ladvad ja raiejäägid (raiejäätmed).
„Taastamatud kaod“ – raiejäägid ning kõik tuuleheited- ja murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit.
(2)Majandustegevuse arvepidamine, mis kajastab majandustegevust metsanduses ja raietööstuses. Metsanduses ja raietööstus on defineeritud kui kõik kohalikud tegevusalaüksused, mis tegelevad NACE Rev. 2 osa A02 alla kuuluvate tegevusaladega.
Esitatakse järgmised näitajad, kasutades ESA määratlusi:
–toodang
–millest: toodang enda lõpptarbeks
–vahetarbimine;
–kogulisandväärtus;
–põhivara kulum;
–muud tootmismaksud;
–muud tootmissubsiidiumid;
–hüvitised töötajatele;
–kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine;
–varude muutus;
–kapitalisiirded.
Liikmesriigid esitavad andmed metsanduse ja raietööstuse tööhõive kohta tuhandetes aasta tööühikutes, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004 1 .
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
(1)Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
(2)Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.
(3)Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(4)Esimene arvestusaasta on 2023.
(5)Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2022. aastast esimese arvestusaastani.
(6)Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed aastate n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid andmed aastate kohta alates 2022. aastast. Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2022. aastale eelnevate aastate kohta.
5. jagu
ARUANDETABELID
Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse järgmised andmed.
(1)Metsamaa pindala, jaotatuna järgmiselt:
–puiduga varustamiseks kättesaadav mets;
–mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav;
–muu metsamaa.
Kõik need kategooriad jaotatakse omakorda järgmiselt:
–algpindala arvestusaasta alguses;
–metsastamine ja muud suurenemised;
–raadamine ja muud vähenemised;
–statistiline ümberliigitamine;
–lõpp-pindala arvestusaasta lõpus.
Andmed esitatakse tuhandetes hektarites.
(2)Puidu maht, jaotatuna järgmiselt:
–puiduga varustamiseks kättesaadav mets;
–mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav;
–muu metsamaa.
Puiduga varustamiseks kättesaadav mets jaotatakse omakorda järgmiselt:
–algvaru arvestusaasta alguses;
–netojuurdekasv;
–eemaldamised;
–taastamatud kaod;
–statistiline ümberliigitamine;
–tasakaalustav kirje;
–lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav ja muu metsamaa jaotatakse omakorda järgmiselt:
–algvaru arvestusaasta alguses;
–eemaldamised;
–muud muutused (alg- ja lõppvaru vahel);
–lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Andmed esitatakse tuhandetes m3, koorega puude kohta.
(3)Puidu väärtus, jaotatuna järgmiselt:
–puiduga varustamiseks kättesaadav mets;
–mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav;
–muu metsamaa.
Puiduga varustamiseks kättesaadav mets jaotatakse omakorda järgmiselt:
–algvaru arvestusaasta alguses;
–netojuurdekasv;
–eemaldamised;
–taastamatud kaod;
–ümberhindamine;
–statistiline ümberliigitamine;
–tasakaalustav kirje;
–lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Mets, mis ei ole puiduga varustamiseks kättesaadav ja muu metsamaa jaotatakse omakorda järgmiselt:
–algvaru arvestusaasta alguses;
–eemaldamised;
–muud muutused (alg- ja lõppvaru vahel);
–lõppvaru arvestusaasta lõpus.
Andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).
(4)Majandusliku arvepidamise puhul esitatakse 3. jaos osutatud toodang vastavalt järgmisele jaotusele, järgides toodete määratlemisel tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori versiooni 2.1:
–metsapuude istikud (toode 02.10.11) ja puuseemned (toode 02.10.12);
–metsapuud, mis on määratletud majandatava metsa puidu netojuurdekasvu (toode 02.10.30) ja mittemajandatavatest metsadest pärit puidu müügi summana;
–töötlemata puit (toode 02.20.1), mis koosneb järgmistest toodetest, mis esitatakse kahes eraldi reas:
(a)küttepuit (tooted 02.20.14 ja 02.20.15);
(b)palgid, st okaspuupalkide (toode 02.20.11), lehtpuupalkide (v.a troopiline puit) (toode 02.20.12) ja troopilise puidu palkide (toode 02.20.13) summa.
–looduslikud mittepuidulised saadused (toode 02.30);
–metsandusele ja raietegevusele iseloomulikud teenused, mis on määratletud kui metsapuid kasvatavate puukoolide teenused (toode 02.10.2), metsamajandust abistavad tegevused (toode 02.4) ja muud metsatööstuse kohaliku tegevusalaüksuse osutatavad teenused;
–muud tooted, mis on saadud seotud kõrvaltegevustest kohalikus tegevusalaüksuses, näiteks seened ja trühvlid (01.13.8), mujal liigitamata muud marjad, perekonna vaccinium marjad (01.25.19), looduslik kautšuk (01.29.10), muu töötlemata puit, sh lõhestatud teibad ja vaiad (16.10.39), puusüsi (20.14.72), looduskaitsealade, sh loodusreservaatide teenused (91.04.12), ning kõik muud kohaliku tegevusalaüksuse toodetud tooted.
3. jaos osutatud metsanduse ja raietööstuse vahetoodang esitatakse vastavalt järgmisele jaotusele, järgides toodete määratlemisel tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori versiooni 2.1:
(a)puidu tootmiseks kasutatud metsapuude istikute (toode 02.10.11), metsapuuseemnete (toode 02.10.12) ja metsapuude (toode 02.10.3) summa;
(b)energia ja määrdeainete, sealhulgas elekter (toode 35.11.10), mootoribensiin (bensiin) (toode 19.20.21), veeldatud või gaasilises olekus maagaas (toode 06.20.10), mujal klassifitseerimata määrdeõlid ja rasked destillaadid (toode 19.20.29), ning muude samalaadsete toodete summa;
(c)metsandusele ja raietegevusele iseloomulike teenuste summa, sealhulgas metsapuid kasvatavate puukoolide teenused (toode 02.10.2), metsamajandust abistavad tegevused (toode 02.4) ja muud metsanduse ja raietööstuse kohaliku tegevusalaüksuse osutatavad teenused;
(d)muud tooted ja teenused, mida ei ole arvestatud ühegi eespool nimetatud vahetarbimise muutuja all.
3. jaos osutatud metsanduse ja raietööstuse varude muutused esitatakse vastavalt järgmisele jaotusele:
–lõpetamata kultiveeritava bioloogilise vara muutus;
–muu varude muutus.
Kõik näitajad esitatakse riigi omavääringus (miljonites).
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.
VIII LISA
KESKKONNATOETUSTE JA SAMALAADSETE SIIRETE ARVEPIDAMINE
1. jagu
EESMÄRGID
Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamises kogutakse andmeid jooksvate ja kapitalisiirete kohta, mille eesmärk on toetada keskkonda ja loodusvarasid kaitsvaid tegevusi, sealhulgas keskkonnatoodete tootmist ja kasutamist, ning esitatakse need viisil, mis on kooskõlas Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) mõistete ja määratlustega.
Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. Neid andmeid kasutatakse ka riiklike keskkonnakaitsekulutuste koostamiseks vastavalt IV lisale.
2. jagu
KATVUS
Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamises kirjendatakse valitsemissektorilt muudele institutsionaalsetele sektoritele (sisemajanduses ja välismaailmas) ja mitteresidentide (välismaailm) tehtud vastuteenustega kompenseerimata makseid, mille eesmärk on kaitsta keskkonda või vähendada loodusvarade kasutamist ja kaevandamist.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise, lähtudes järgmistest näitajatest:
–subsiidiumid (ESA kood D.3);
–muud jooksvad siirded (ESA koodid D.6 ja D.7);
–kapitalisiirded (ESA kood D.9).
Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
(1)Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.
(2)Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.
(3)Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(4)Esimene arvestusaasta on 2023.
(5)Esimest korda andmeid edastades lisavad liikmesriigid andmed 2022. aastast esimese arvestusaastani.
(6)Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n–2, n–1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid andmed aastate kohta alates 2022. aastast Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2022. aastale eelnevate aastate kohta.
5. jagu
ARUANDETABELID
(1)Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:
–maksev institutsionaalne sektor järgmiselt:
–valitsemissektor;
–välismaailm.
–makse saav institutsionaalne sektor järgmiselt:
–valitsemissektor;
–ettevõtted;
–kodumajapidamised;
–kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid;
–välismaailm.
(2)Iga eespool nimetatud aruandluskategooria kohta esitatakse andmed keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori (CEPA) ja ressursi haldamise tegevusalade klassifikaatori (CReMA) klasside järgi, mis on liigitatud järgmiselt:
–CEPA 1;
–CEPA 2;
–CEPA 3;
–CEPA 4;
–CEPA 5;
–CEPA 6;
–CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa;
–CReMA 10;
–CReMA 11;
–CReMA 13;
–CReMA 13A;
–CReMA 13B;
–CReMA 13C;
–CReMA 14;
–CReMA 12, CReMA 15 ja CReMA 16 summa.
(3)Siirded, mis ettevõtted valitsemissektorilt saavad ja mis on summeeritud kõigi CEPA klasside (CEPA 1–9) ja kõigi CReMA klasside (CReMA 10–16) alusel, tuleks liigitada majanduse tegevusalade klassifikaatori NACE Rev. 2 kohaselt järgmiselt:
–NACE A – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
–NACE B – Mäetööstus;
–NACE C – Töötlev tööstus;
–NACE D – Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
–NACE E – Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus;
–NACE F – Ehitus;
–NACE G – Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont;
–NACE H – Veondus ja laondus;
–NACE I-U – Muud NACE jaod.
(4)Punktides 2 ja 3 osutatud CEPA klassid on esitatud IV lisas. CReMA klassid on esitatud V lisas.
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.
IX LISA
ÖKOSÜSTEEMI ARVEPIDAMINE
1. jagu
EESMÄRGID
Ökosüsteemi arvepidamine sisaldab andmeid ökosüsteemi varade ulatuse ja seisundi ning teenuste kohta, mida ta ühiskonnale ja majandusele pakub. Andmed on kooskõlas SEEA ökosüsteemi arvepidamisega ja ühilduvad Euroopa arvepidamise süsteemi raames esitatavate andmetega.
Ökosüsteemi arvepidamises kasutatakse võimaluse korral olemasolevat teavet, sealhulgas Maa seirest, keskkonnaaruandlusest ja muudest andmeallikatest saadud teavet.
2. jagu
KATVUS
Ökosüsteemi arvepidamine kajastab ökosüsteemide ulatust ja seisundit ning ökosüsteemi teenuste voogusid.
Ökosüsteemi ulatuse all peetakse silmas piirkonna ökosüsteemide suurust. Ökosüsteemi ulatuse arvepidamine hõlmab maismaa (sealhulgas magevee) ja mere ökosüsteeme riigi territooriumil.
Ökosüsteemi seisund on ökosüsteemi kvaliteet, mida mõõdetakse abiootiliste, biootiliste ja maastikunäitajate alusel ökosüsteemi liikide kaupa.
Ökosüsteemi teenused on kasu, mida ökosüsteemid annavad majandustegevusele ja muule inimtegevusele. Nende hulka kuuluvad i) varustamine, ii) reguleerimine ja säilitamine ning iii) kultuurilised teenused. Ökosüsteemi teenuste arvepidamine kajastab ökosüsteemi teenuste tegelikku pakkumist ja kasutamist riigi territooriumil.
Temaatiline arvepidamine on arvepidamine, milles rühmitatakse andmed vastavalt konkreetsetele poliitikavaldkondadele, nagu bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused, ookeanid ja linnapiirkonnad.
3. jagu
NÄITAJATE LOETELU
Liikmesriigid koostavad ökosüsteemi arvepidamise, lähtudes järgmistest näitajatest:
(1)Ökosüsteemi ulatuse arvepidamine kajastab pindala ja pindala muutust iga ökosüsteemitüübi puhul riigi territooriumil. Liikmesriigid esitavad andmed ökosüsteemi ulatuse kohta tuhandetes hektarites.
(2)Ökosüsteemi ulatuse arvepidamise komponendiks on üleminekumaatriks, mis kajastab ökosüsteemi tüüpide vahelisi üleminekuid kahe ajapunkti vahel (hektarites).
(3)Ökosüsteemi seisundi arvepidamine, mis kajastab ökosüsteemi näitajaid järgmiselt:
(a)asulate ja muu tehismaa puhul:
–haljasalad linnades ning nendega piirnevates väikelinnades ja eeslinnades esitatakse protsendina linnade ning nendega piirnevate väike- ja eeslinnade kogupindalast, sealhulgas kõik selle piirkonna ökosüsteemitüübid;
–kuni 2,5 μm läbimõõduga tahkete osakeste kontsentratsioon linnades esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena (μg/m³);
(b)põllumaa puhul:
–mulla ülemise kihi orgaanilise süsiniku varu esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena tonnides hektari kohta;
(c)rohumaa puhul:
–mulla ülemise kihi orgaanilise süsiniku varu esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena tonnides hektari kohta;
(d)põllumaa ja rohumaa puhul koos:
–põllumajandusmaa levinud linnuliikide indeks esitatakse aruandeperioodi riigi koondindeksina;
(e)metsa ja metsamaa puhul:
–lagupuit esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena kuupmeetrites hektari kohta;
–puukatte tihedus esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena protsentides.
(f)Mereäärsete randade, luidete ja märgalade puhul:
–tehisliku läbilaskmatu ala osakaal rannikualal, mis hõlmab ökosüsteemi tüüpi rannikuäärsed rannad, luited ja märgalad, esitatakse aruandlusperioodi riigi keskmisena protsentides.
Linnad, väikelinnad ja eeslinnad on kohalikud haldusüksused, mis on liigitatud vastavalt määruses (EL) 2017/2391 sätestatud linnastumise määra tüpoloogiale.
(4)Ökosüsteemi teenuste arvepidamine kajastab ökosüsteemi teenuste pakkumist ja kasutamist pakkumise ja kasutamise tabelites. Pakkumise tabelis kirjendatakse ökosüsteemi teenuste osutamine ökosüsteemidest ühiskonnale. Kasutamise tabelis kirjendatakse ökosüsteemi teenuste kasutamine kasutusliikide kaupa, nagu on määratletud 5. jaos.
Pakkumise ja kasutamise tabelid esitatakse järgmistes füüsilistes ühikutes.
(a)Varustavad teenused:
–põllukultuuridega varustamine, mis on määratletud kui ökosüsteemi panus taimekasvu, mis arvutatakse eri kasutusotstarbeks koristatud põllukultuuride koguse põhjal. See hõlmab toidu ja kiu tootmist, sööta ja energiat ning karjamaa biomassi vastavalt III lisa tabeli A punktidele 1.1 ja 1.2;
–tolmeldamine, mis on määratletud kui ökosüsteemi panus looduslike tolmeldajate näol eespool nimetatud põllukultuuride kasvatamisse. Panused esitatakse selliste tolmeldajatest sõltuvate põllukultuuride tonnides, mida saab seostada looduslike tolmeldajatega, ning seda tehakse põllukultuuride liikide kaupa peamiste tolmeldajatest sõltuvate põllukultuuride puhul, mis hõlmavad viljapuid, marju, tomateid, õliseemneid ja „muud“;
–puiduga varustamine, mis on määratletud kui ökosüsteemi panus puude ja muu puitbiomassi kasvu, esitatakse koorega puude netojuurdekasvuna, nagu määratletud VII lisas, tuhandetes kuupmeetrites.
(b)Reguleerivad ja säilitavad teenused:
–õhu filtreerimine on määratletud kui ökosüsteemi panus õhus levivate saasteainete filtreerimisse sadestumise, omastamise, sidumise ja säilitamise kaudu ökosüsteemi komponentide (eelkõige puude) poolt. See leevendab saasteainete kahjulikku mõju. Kogused esitatakse absorbeeritud tahkete osakeste tonnides;
–ülemaailmne kliimaregulatsioon on määratletud kui ökosüsteemi panus atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendamisse süsiniku atmosfäärist eemaldamise (netosidumise) ja süsiniku omastamise (säilitamise) kaudu ökosüsteemides. Panused esitatakse süsiniku netosidumise tonnides ja maismaaökosüsteemides, sealhulgas mulla peal ja mulla all (esimesed 0,3 meetrit, k.a turbaaladel) talletatud orgaanilise süsiniku tonnides;
–kohaliku kliima reguleerimise all mõeldakse ökosüsteemi panust ümbritseva õhu tingimuste reguleerimisse linnapiirkondades taimestiku kaudu, mis parandab inimeste elutingimusi ja toetab majanduslikku tootmist. Seda väljendatakse ja see esitatakse linna taimestiku mõjust tingitud temperatuuri alanemisena linnades (Celsiuse kraadides) päevadel, mil õhutemperatuur ületab 25 °C.
(c)Kultuurilised teenused:
–looduspõhised turismiga seotud teenused on määratletud kui ökosüsteemi panus, eelkõige ökosüsteemide biofüüsikaliste omaduste kaudu, mis võimaldab inimestel keskkonda kasutada ja nautida otsese kohapealse füüsilise ja kogemusliku koostoime kaudu keskkonnaga. Need panused esitatakse hotellides, hostelites, kämpingutes, telkimisplatsidel jne ööbimiste arvuna, mida võib seostada ökosüsteemi külastamisega.
(5)Ökosüsteemi arvepidamises kasutatakse järgmist ökosüsteemi tüüpide tabelit:
|
Kategooria |
Ökosüsteemi tüüp |
|
1 |
Asulad ja muud tehismaa |
|
2 |
Põllumaa |
|
3 |
Rohumaa (karjamaad, poollooduslik ja looduslik rohumaa) |
|
4 |
Mets ja metsamaa |
|
5 |
Nõmmed ja põõsastikud |
|
6 |
Hõreda taimkattega ökosüsteemid |
|
7 |
Sisemaa märgalad |
|
8 |
Jõed ja kanalid |
|
9 |
Järved ja reservuaarid |
|
10 |
Mereabajad ja üleminekuveed |
|
11 |
Mereäärsed rannad, luited ja märgalad |
|
12 |
Mereökosüsteemid (rannikuveed, mandrilava ja avameri) |
4. jagu
ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD
(1)Statistikat koostatakse ja edastatakse järgmiselt:
–ökosüsteemi ulatuse ja ökosüsteemi seisundi arvepidamise kohta iga kolme aasta järel. Andmed viitavad arvestusaasta representatiivsele keskmisele ja üleminekumaatriksile muutuste kohta kahe arvestusaasta vahele jääva kolme aasta jooksul;
–ökosüsteemi teenuste arvepidamise kohta igal aastal.
(2)Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.
(3)Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast piisavate riikide andmete saamist koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(4)Esimene arvestusaasta on 2024. Üleminekumaatriksi esimene arvestusaasta on 2027.
(5)Esimest korda andmeid esitades lisavad liikmesriigid 2024. aasta andmed ökosüsteemi ulatuse ja seisundi arvepidamise ning ökosüsteemi teenuste pakkumise ja kasutamise tabeli kohta füüsilistes ühikutes. Üleminekumaatriksi puhul peavad andmed näitama muutusi ajavahemikul 2024–2027.
(6)Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid ökosüsteemi teenuste andmed aastate n-1 ja n kohta; ning ulatuse ja seisundi arvepidamise andmed aastate n-3 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid andmed alates 2024. aastast Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2024. aastale eelnevate aastate kohta.
5. jagu
ARUANDETABELID
(1)Ökosüsteemi ulatuse arvepidamine: kõigi 3. jaos osutatud ökosüsteemi tüüpide puhul esitatakse esmakordsel andmeedastusel andmed esimese arvestusaasta kohta. Kõigi järgmiste andmeedastuste puhul esitatakse andmed järgmiselt:
–ulatus eelmisel arvestusaastal;
–lisandumised;
–vähenemised:
–ulatus jooksval arvestusaastal.
Üleminekumaatriksis esitatakse andmed kõikide 3. jaos osutatud ökosüsteemi tüüpide vaheliste üleminekute kohta eelmise ja jooksva arvestusaasta vahel.
(2)Ökosüsteemi teenuste arvepidamine: 3. jaos osutatud ökosüsteemi teenuste puhul esitatakse andmed pakkumise ja kasutamise tabelites järgmiselt:
pakkumise tabel, milles esitatakse 3. jaos osutatud teenuste aastane pakkumine kõikide 3. jaos nimetatud ökosüsteemi tüüpide kaupa, välja arvatud kategooriad 10 ja 12;
kasutamise tabel, milles esitatakse ökosüsteemi teenuste kasutamine vastavalt järgmisele jaotusele:
–vahetarbimine tegevusalade kaupa;
–valitsussektori lõpptarbimine:
–kodumajapidamiste lõpptarbimine:
–kapitali kogumahutus;
–eksport.
(3)Liikmesriik ei ole kohustatud andmeid esitama, kui tema kogupindala ei ületa 0,1 % ELi kogupindalast.
6. jagu
ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS
Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.“