EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.7.2022
COM(2022) 327 final
2022/0209(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 93, 107 ja 108 kohaldamist raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektorile antava riigiabi teatavate liikide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Taust
Nagu komisjon märkis oma 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias, 1 võivad transpordile suunatud meetmed suurel määral toetada rohepööret, vähendades märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heiteid ja parandada õhukvaliteeti, edendades samal ajal tootlikkuse kasvu ja tugevdades tööstuse ökosüsteemide vastupidavust. Selles kontekstis rõhutas komisjon, et on oluline investeerida ühistransporti ja taristusse, mis toetab üleminekut säästvamale ja arukamale liikuvusele, sealhulgas sujuvaid ja tõhusaid Euroopa mitmeliigilisi võrgustikke ning üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) reisijate- ja kaubaveovõrkude ajakohastamist.
Hästi toimiv raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi süsteem on määrava tähtsusega, et tagada ühendatus kõikjal Euroopas, luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 170 ja 174, saavutada ELi kliimaeesmärgid („Euroopa roheline kokkulepe“ 2 ) ning toetada ELi tööstuse vastupidavust ja väärtusahelaid („ajakohastatud uus tööstusstrateegia“ 3 ), sh need mis toetavad digipöörde ja digiülemineku eesmärke („Euroopa digistrateegia“ 4 ). 9. detsembril 2020 võttis komisjon vastu teatise oma säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohta („komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia“), 5 milles on märgitud, et raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi tugevdamine on oluline osa Euroopa transpordi rohe- ja digipöördest, mis on omakorda määrava tähtsusega, et saavutada liidu eesmärk muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Neid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma liikmesriikide märkimisväärsete investeeringuteta. Liikmesriigid võivad vähese CO2 heitega transpordiliike toetavate investeeringutena kaaluda näiteks investeeringuid uude või olemasolevasse sõidukiparki, raudteetaristusse, ümberlaadimisterminalidesse ja hooldustöökodadesse, samuti investeeringuid, mille eesmärk on suurendada nõudlust heiteta sõidukipargi ja digilahenduste järele, mis võimaldavad eri transpordiliikide vahelist ja sektoritesisest koostalitusvõimet. Selleks tuleb kehtestada riigiabi eeskirjad, mis lubavad neid investeeringuid, kui avaliku sektori toetus on vajalik, säilitades ja täiustades samal ajal konkurentsi raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektoris.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 kohaselt ei ole toetused „vastuolus aluslepingutega, kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist.“ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 93 kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu VI jaotise „TRANSPORT“ alla, mida kohaldatakse konkreetselt raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikes 1. Käesolev ettepanek käsitleb raudtee- ja siseveetransporti, sh mitmeliigilist transporti 6 .
i)Abi, mis vastab transpordi koordineerimise vajadustele
Raudtee-ettevõtjatele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse 2008. aasta suuniste 7 („raudteesuunised“) eesmärk oli kodifitseerida ja ajakohastada komisjoni tavasid, mis käsitlevad raudteetranspordi sektori ettevõtjatele antava riigiabi kokkusobivust aluslepinguga pärast sektoripõhise õigusraamistiku hindamist, eelkõige turu järkjärgulise konkurentsile avamise kontekstis. Riigiabi eeskirjade, sh raudteesuuniste 2020. aastal ellu viidud toimivuskontroll 8 kinnitas vajadust raudtee- ja siseveetranspordi ning ühendvedude suhtes kohaldatavate riigiabi eeskirjade muutmise järele, võttes arvesse alates 2008. aastast toimunud suuri regulatiivseid ja turu muutusi 9 . Seda arvesse võttes kaalub komisjon lisaks raudteesuuniste muutmisele nüüd ka konkreetsete grupierandi eeskirjade vastuvõtmist, et aidata kaasa (reisijate ja kauba) raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi rohe ja digipöördele.
Eelkõige on komisjoni eesmärk suurendada õiguskindlust ja vähendada halduskoormust teatavate riigiabi meetmete puhul, millega toetatakse kauba- ja reisijatranspordi puhul üleminekut maanteetranspordilt vähem saastavatele transpordiliikidele ja -lahendustele, mis on lähtuvalt komisjoni ulatuslikust otsustuspraktikast kavandatud nii, et konkurentsimoonutused oleksid piiratud. Grupierandi määrustega suurendatakse liikmesriikide ja abisaajate õiguskindlust seoses sellega, kuidas meetmed tuleks kavandada. Samal ajal lihtsustatakse nendega menetlusi, tehes teatavatele meetmetele erandi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 tulenevast kohustusest teatada komisjonile riigiabist enne selle rakendamist, määrates võimaluse korral lähtuvalt komisjoni otsustuspraktikast eelnevalt kindlaks kokkusobivuse tingimused, millega tagatakse, et võimalikud konkurentsimoonutused on piiratud.
Komisjon on omandanud märkimisväärseid kogemusi seoses raudteesuuniste punktis 6.3 käsitletud transpordi koordineerimiseks antava abiga ning abiga, mida antakse, et toetada vähem saastavaid ja kestlikumaid transpordiliike ja -lahendusi kui ainult maanteetransport, sh abiga, mida antakse, et toetada ühendvedusid 10 ja siseveetransporti. Komisjoni kogemuste alusel on transpordi koordineerimiseks antav abi ülemineku jaoks määrava tähtsusega ja see ei põhjusta teatavatel tingimustel olulisi konkurentsimoonutusi. Lisaks sellele on liikmesriigid laialdaselt kutsunud üles tegema grupierandi transpordi koordineerimiseks antavale abile. Seetõttu on kohane lubada komisjonil teha grupierand abile, mida liikmesriigid annavad kõnealustele meetmetele, kui täidetud on teatavad tingimused.
Grupierand hõlmaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 kohaldamisalasse kuuluvaid meetmeid ning toetaks üleminekut kauba- ja reisijateveo saastavamatelt transpordiliikidelt (eelkõige maanteetransport) vähem saastavatele ja kestlikumatele transpordiliikidele ja -lahendustele kooskõlas komisjoni otsustuspraktikaga.
ii) Abi, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud.
Abi puhul, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud, (mida raudteesuunised praegu ei hõlma) võib komisjon samuti teatavatel tingimustel kaaluda grupierandi tegemise võimalust hüvitistele, mida liikmesriigid annavad avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektoris, tingimusel et see ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1370/2007 11 (määrus (EÜ) nr 1370/2007).
Eelkõige võib avaliku teenindamise kohustus olla kaubaveo puhul sobilik vahend teenuste edendamiseks piirkondades ja segmentides, kus kaubavedu toimuks vastasel juhul ainult maanteepõhiselt.
Käesolev ettepanek ei hõlma abi, mida antakse, et hüvitada avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohustuse täitmine, mida reguleerib määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 9 lõige 1. Selle sättega vabastatakse eelneva teatamise kohustusest avaliku teenindamise hüvitised, mida määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaselt makstakse avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks või üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmiseks.
Probleem, mida algatusega püütakse lahendada
Tuleb kehtestada erieeskirjad, mis võimaldavad lihtsustada raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile abi andmise menetlust.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 4 ja artiklis 109 sätestatud nõukogu ja komisjoni pädevuste jaotuse alusel kuulub nõukogu pädevusalasse määrata kindlaks abi liigid, mis võidakse vabastada riigiabist teatamise kohustusest, ja komisjoni pädevusalasse määruste vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks nende vabastuste tegemise üksikasjalikud normid.
Komisjon vabastab nõukogu kindlaks määratud abimeetmed grupierandite määruste alusel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, mis võimaldab liikmesriikidel anda seda abi otse, ilma komisjoni eelneva nõusolekuta.
Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes („2015. aasta võimaldamismäärus“), 12 on määratud kindlaks teatud arv abi liike, mille komisjon võib vabastada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest. 2015. aasta võimaldamismäärus hõlmab siiski ainult riigiabi meetmeid, mis on kuulutatud siseturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 või 3 alusel, ning ei käsitle abimeetmeid, mille siseturuga kokkusobivust hinnatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 alusel.
Seega on komisjon seisukohal, et see lünk tuleks täita eesmärgiga lihtsustada menetlust nende liikmesriikide huvides, kes rakendavad raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile riigiabi andmise meetmeid.
Kuna raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile antav riigiabi kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 kohaldamisalasse, mille puhul on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõigete 2 ja 3 suhtes erinormiga, näib olevat täielikult põhjendatud võtta vastu konkreetne võimaldav nõukogu määrus raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi jaoks („transpordi võimaldamismäärus“). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 93 kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa transporti käsitleva VI jaotise alla ja selles on sätestatud, et riigiabi ei ole vastuolus aluslepingutega, kui see vastab transpordi koordineerimise vajadusele või kujutab endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist. Selleks et teha kindlaks riigiabi siseturuga kokkusobivus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 93, tuleb seega kontrollida, kas abi antakse nende eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni grupierandi määruses sätestataks selleks vajalikud kriteeriumid.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on viia raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad vastavusse komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga. Transpordi võimaldamismääruse kohaselt saaks komisjon võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 alusel vastu abi puhul tehtavaid grupierandeid käsitlevaid määrusi, kui sellega kaasneb piiratud konkurentsi ja kaubanduse moonutamise risk. Käesolev ettepanek võimaldab komisjonil võtta vastu grupierandi määrusi valdkondades, kus ta on omandanud piisavalt kogemusi, et määrata kindlaks selged kokkusobivuse kriteeriumid, tagades samal ajal, et liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele avaldub ainult piiratud mõju.
Transpordi võimaldamismäärusel endal ei oleks otsest mõju, aga see oleks õiguslik alus võimalike grupierandi määruste vastuvõtmiseks. Komisjon hindab kõigi kõnealuste grupierandi määruste eri poliitikavariante ja nende mõju mõjuhinnangu raames lähtuvalt transpordi võimaldamismäärusest.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormide ja muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev ettepanek aitab saavutada liidu üldeesmärke, esiteks eelkõige eesmärki tagada riigiabi eeskirjade täitmine ja neid lihtsustada ning teiseks eesmärki rakendada Euroopa rohelist kokkulepet.
Riigiabi eeskirjade täitmise tagamise puhul, nagu komisjon on märkinud oma 8. mai 2012. aasta teatises riigiabi ajakohastamise kohta, 13 tuleks keskenduda siseturule kõige suuremat mõju avaldavatele juhtumitele. Sellest lähtuvalt tuleks esiteks rangemalt kontrollida suuri ja võimaliku moonutava mõjuga abisummasid ning teiseks analüüsida pealiskaudsemalt juhtumeid, millel on kaubandusele ja konkurentsile ainult piiratud mõju. Viimatinimetatut saab saavutada, tehes neile abiliikidele teatamisnõudest grupierandi.
Riigiabi eeskirjade lihtsustamise huvides on vaja kasutada avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest hüvitisena antava abi suhtes kohaldatavate menetluste puhul järjepidevat lähenemisviisi nii reisijate- kui ka kaubaveo turusegmentides. Määruse nr 1370/2007 artikli 9 lõikega 1 on juba sätestatud erand, mille kohaselt on kooskõlas riigiabi eeskirjadega eelneva teatamise kohustusest vabastatud avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks makstavad avaliku teenindamise hüvitised. Kuid praeguse seisuga ei ole kehtestatud sarnast avaliku teenindamise hüvitise grupierandit kaubaveo puhul. Seetõttu tuleks transpordi võimaldamismääruse kohaldamisalasse lisada abi, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud kauba raudtee- ja siseveetranspordi või ühendvedude puhul, nagu on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 93.
Käesolev ettepanek panustab Euroopa rohelisse kokkuleppesse, aidates edendada rohelist, tõhusat ja omavahel ühendatud mitmeliigilist transpordisüsteemi, mis on vajalik samm, et saavutada liidu eesmärk muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Sel puhul on selge seos käesoleva ettepaneku ja raudteesuuniste kavandatud läbivaatamise vahel, kuna nende mõlema eesmärk on edendada avaliku sektori rahaliste vahendite eraldamist üleminekule maanteetranspordilt raudtee- ja siseveetranspordile ning kestlikumatele mitmeliigilise transpordi lahendustele ning lõppkokkuvõttes toetada Euroopa transpordi rohe- ja digipööret, tagades samal ajal, et konkurentsimoonutused jäävad piiratuks. Kavandatud transpordi võimaldamismäärusega vabastataks teatamiskohustusest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed, mille puhul on võimalik määrata kindlaks selged siseturuga kokkusobivuse tingimused.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 109, millega antakse nõukogule õigus võtta vastu asjakohaseid määrusi, et määrata eelkõige kindlaks tingimused, mille puhul kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, ja abi liigid, mis võidakse nimetatud menetlusest vabastada.
Nõukogu pädevus võtta vastu asjakohaseid määrusi, et määrata kindlaks abiliigid, millele võib teha grupierandi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 109, 14 hõlmab kõiki riigiabi meetmeid, sh raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi puhul, mida hõlmab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 93.
•Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 3 („Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: [---] b) siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine“). Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks on võimaldada komisjonil teha grupierand transpordi koordineerimiseks antavale abile ja abile, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud, kui täidetud on teatavad tingimused. Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.•Vahendi valik
Kavandatav vahend on nõukogu määrus.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 109 kohaselt on määrus ainus õigusakt, millega nõukogu saab kindlaks määrata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaldamise tingimused ning sellest menetlusest vabastatud abiliigid.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Raudteesuuniste toimivuskontrolli tulemusena järeldati, et need suunised vajavad täies mahus läbivaatamist, et viia need vastavusse turu ja regulatiivsete muutustega ning rohelise kokkuleppe tegevuskavas märgitud uute üldiste prioriteetidega. Muu hulgas osutas toimivuskontroll sellele, et on asjakohane teha grupierand eelkõige mitme transpordi koordineerimiseks antava abi liigi puhul, mille komisjon on viimase kümnendi jooksul heaks kiitnud, otsustades mitte esitada vastuväiteid 15 ilma ametlikku uurimismenetlust korraldamata. Täpsemalt näitas raudteesuuniste transpordi koordineerimiseks antavat abi käsitleva punkti 6.3 hindamine, et kõigi juhtumite tulemusena otsustati vastuväiteid mitte esitada, üldjuhul teatamisest lühikese aja jooksul 16 .
Raudteesuuniste toimivuskontroll põhines raudteesuuniste ja/või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 alusel heaks kiidetud riigiabi asjus tehtud komisjoni otsuste ning avaliku konsultatsiooni käigus liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside põhjalikul läbivaatamisel. Vajadus transpordi võimaldamismääruse järele on veelgi suurem, võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet ning kestlikumatele transpordiliikidele, näiteks raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile ülemineku suuremat olulisust, et saavutada 2050. aastaks heite vähendamise eesmärk.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Käesoleva ettepaneku puhul ei ole vaja sidusrühmadega konsulteerida.
Kavandatud transpordi võimaldamismäärus ei avalda iseenesest sidusrühmadele mingit mõju, kuna see annab lihtsalt komisjonile õigusliku aluse grupierandi määruste vastuvõtmiseks. Võttes arvesse käesoleva ettepaneku tehnilist olemust, mis seisneb lihtsalt tulevaste grupierandi määruste vastuvõtmiseks eelduste loomises, ei korraldata avalikku konsultatsiooni. Komisjon avaldas 1. oktoobril 2021 siiski tegevuskava, mis käsitleb konkreetselt käesoleva ettepaneku väljatöötamise algatust. Sidusrühmadel oli tegevuskava kohta tagasiside andmiseks aega neli nädalat 17 .
Raudteesuuniste muutmiseks korraldatakse avalik konsultatsioon, mis hõlmab projekti, mille eesmärk on lihtsustada transpordi koordineerimiseks antava riigiabi eeskirju grupierandi määruse abil. Eraldi avalik konsultatsioon korraldatakse ka kõigi tulevaste komisjoni grupierandi määruste puhul.
•Mõjuhinnang
Käesolevat ettepanekut ei ole vaja mõjuhinnanguga toetada. Käesoleva ettepaneku eesmärk on, et nõukogu võtaks vastu transpordi võimaldamismääruse, mis võimaldab komisjonil võtta vastu grupierandi määrusi kaubanduse ja konkurentsi moonutamise piiratud riskiga abi kohta, mida antakse raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile. Käesoleva ettepaneku tulemusena ei tehta viivitamata grupierandit ühelegi transpordi võimaldamismäärusega ette nähtud abiliigile, vaid see annab komisjonile õiguse võtta grupierandi määrusi edaspidi vastu.
Tulevaste komisjoni grupierandi määruste sisu põhineb mõjuhinnangul.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesoleva ettepaneku eesmärk on muu hulgas lihtsustada kehtivaid riigiabi eeskirju, mis käsitlevad transpordi koordineerimiseks antavat riigiabi, ning riigiabi eeskirju, mis käsitlevad abi, millega kaetakse avaliku teenindamise kohustuste täitmise kulud raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektoris, ning vähendada riigiabi teatiste arvu ja nendega seotud regulatiivseid kulusid.
Kavandatud transpordi võimaldamismäärus annab komisjonile õiguse võtta vastu grupierandi määrusi raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile antava abi kohta. Nende grupierandi määruste vastuvõtmisest saab kasu liit tervikuna. Esiteks toetab see Euroopa transpordi fundamentaalset rohe- ja digipööret kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks määratud poliitikaeesmärkidega. Teiseks vähendab see märkimisväärselt halduskoormust ja -kulusid, mis tekivad vähese CO2 heitega transpordiliikidesse tehtavatest investeeringutest ning olemasolevate transpordiliikide ja maanteetranspordist vähem saastavate lahenduste konsolideerimisest/laiendamisest. Kolmandaks lihtsustab see abi lubamist, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud ning toetatakse puhtamaid transpordiliike ja -lahendusi piirkondades ja segmentides, mille puhul kasutataks vastasel juhul ainult maanteetransporti.
•Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta negatiivselt ELi eelarvet.5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kavandatud transpordi võimaldamismäärus on pärast selle jõustumist tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Kavandatud transpordi võimaldamismääruse artikli 6 kohaselt esitab komisjon iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande transpordi võimaldamismääruse kohaldamise kohta. Lisaks sellele esitatakse aurande projekt eelnevalt läbivaatamiseks kavandatud transpordi võimaldamismääruse artiklis 5 osutatud riigiabi nõuandekomiteele. Kavandatud transpordi võimaldamismääruse artikli 5 lõike 1 kohaselt konsulteerib komisjon selle komiteega ka siis, kui ta kavatseb võtta vastu grupierandi määruse, ning enne kõnealuse määruse vastuvõtmist.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kavandatud transpordi võimaldamismääruse artikli 1 lõikega 1 määratakse kindlaks kaks abiliiki, mis vabastatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest: i) transpordi koordineerimiseks antav abi ning ii) abi, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud. Need abiliigid kajastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 kohaldamisala. Kavandatud transpordi võimaldamismääruse kohaldamisala ei hõlma siiski avalike reisijateveoteenuste osutamiseks makstavat avaliku teenindamise hüvitist ega üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmist, mida reguleerib määrus (EÜ) nr 1370/2007.
Kavandatud transpordi võimaldamismääruse artikli 1 lõikes 2 on märgitud elemendid, mille komisjon märgib oma edasistes määrustes, millega tehakse eespool nimetatud abiliikidele grupierand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest. Need liigid on samad, kui on määratud kindlaks 2015. aasta võimaldamismääruses.
Kavandatud transpordi võimaldamismääruse artikli 1 lõikes 3 on märgitud tingimused, mille komisjon võib edasistes grupierandi määrustes kehtestada, et tagada käesoleva ettepanekuga hõlmatud abi kokkusobivus siseturuga. Eelkõige võimaldab artikli 1 lõike 3 punkt b komisjonil arvata teatavad sektorid grupierandi määruste kohaldamisalast välja. Kõnealuse sättega võetakse arvesse, et käesolev ettepanek võimaldab komisjonil võtta vastu grupierandi määrusi, kuna ta on omandanud piisavalt kogemusi, et määrata kindlaks selged kokkusobivuse kriteeriumid, tagades samal ajal, et liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele avaldub ainult piiratud mõju.
Läbipaistvuse ja järelevalve, määruste kehtivusja ja muutmise, huvitatud poolte ärakuulamise, riigiabi nõuandekomitee ja sellega konsulteerimise ning hindamisaruande puhul kajastatakse kavandatud transpordi võimaldamismääruse artiklites 2–6 sätteid, mis on kehtestatud 2015. aasta võimaldamismääruses.
2022/0209 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 93, 107 ja 108 kohaldamist raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektorile antava riigiabi teatavate liikide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 109,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 18
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu määrusega (EL) 2015/1588 19 antakse komisjonile õigus määruste kaudu teatada, et teatavad abi eriliigid sobivad kokku siseturuga ning nende suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust. Kuigi määrus (EL) 2015/1588 hõlmab eri sektorites tegutsevatele ettevõtjatele antava abi teatavaid liike, näiteks keskkonnakaitseks antav abi, ei hõlma see muu hulgas raudtee- ja siseveetranspordi, sh mitmeliigilise transpordi 20 toetamiseks antavat abi. Raudtee- ja siseveetranspordi ning mitmeliigilise transpordi sektorid on muutunud Euroopa rohelise kokkuleppe 21 ning komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia 22 kontekstis liidu tasandil üha asjakohasemaks.
(2)Aluslepingu artikli 93 kohaselt on aluslepingutega kooskõlas raudtee- ja siseveetranspordile ning mitmeliigilisele transpordile antav abi, mis vastab transpordi koordineerimise vajadusele või kujutab endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist.
(3)Komisjon on kohaldanud aluslepingu artiklit 93, artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108 mitme otsuse puhul, mis käsitlevad raudtee- ja siseveetranspordi ning ühendvedude sektoris tegutsevatele ettevõtjatele antava riigiabi teatavaid liike, ning on koostanud suuniseid teatavate riigiabi liikide hindamiseks, mida peetakse vastavaks transpordi koordineerimise vajadusele 23 . Komisjoni kogemustest nähtub, et selline abi ei tekita mingeid olulisi konkurentsimoonutusi, kui seda antakse avatud, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate menetluste tulemusena ning saadud kogemustele tuginedes on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.
(4)Seetõttu tuleks haldustegevuse lihtsustamiseks juhul, kui konkurentsimoonutused on piiratud miinimumini, anda komisjonile õigus tunnistada määruste abil transpordi koordineerimiseks antav abi või abi, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud, nagu on osutatud aluslepingu artiklis 93, siseturuga kokkusobivaks ning vabastada see aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.
(5)Riigiabi, mis kujutab endast avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks osutatava avaliku reisijateveoteenuse kulude katmist, on juba hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1370/2007, sh kui liikmesriigid otsustavad kohaldada seda määrust avaliku reisijateveo suhtes siseveeteedel ja riikide territoriaalvetes kooskõlas kõnealuse määruse 24 artikli 1 lõikega 2. Seega tuleks avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks makstav avaliku teenindamise hüvitis käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvata.
(6)Kui komisjon võtab vastu määruseid, millega vabastatakse teatavad abiliigid aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, („grupierandi määrused“) siis peaks ta täpsustama abi eesmärgi, abisaajate kategooriad ja teatamiskohustusest vabastatud abi piirmäärad, abi kumuleerumist reguleerivad tingimused ja järelevalve tingimused ning lisama täiendavaid üksikasjalikke tingimusi, kui neid on, et tagada käesoleva määrusega hõlmatud abi kokkusobivus siseturuga.
(7)Kõik osalised peavad saama kontrollida, kas abi antakse kooskõlas kohaldatavate normidega. Riigiabi läbipaistvus on seega hädavajalik aluslepingu normide nõuetele vastavaks kohaldamiseks ning selle tulemuseks on parem nõuetele vastavus, vastutus, vastastikune hindamine ning kokkuvõttes tõhusamad avaliku sektori kulutused. Seetõttu tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad esitaksid kokkuvõtte teabest grupierandi määrusega hõlmatud abi kohta, mida nad on andnud. Komisjon peaks need kokkuvõtted avaldama, et tagada liikmesriikide võetud meetmete läbipaistvus.
(8)Aluslepingu artikli 108 lõike 1 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega kontrollima pidevalt kõiki olemasolevaid abisüsteeme. Sel eesmärgil ning suurima võimaliku läbipaistvuse ja piisava kontrolli tagamiseks peaks komisjon veenduma, et liikmesriigid registreerivad teabe komisjoni vastuvõetud grupierandi määruste kohaldamise kohta ja säilitavad seda. Komisjon peaks samuti tagama, et liikmesriigid esitavad talle vähemalt kord aastas aruande kõnealuste grupierandi määruste kohaldamise kohta. Need aruanded peaksid olema kättesaadavad kõikidele liikmesriikidele.
(9)Enne seda, kui komisjon võtab käesoleva määruse kohaselt vastu grupierandi määrusi, peaks ta võimaldama kõigil huvitatud isikutel esitada oma märkusi, et koguda võimalikult terviklikku ja esinduslikku tagasisidet. Sel eesmärgil peaks ta avaldama kõnealuste grupierandi määruste eelnõud.
(10)Määruse eelnõu avaldamise ajal tuleks konsulteerida määruse (EL) 2015/1588 artikliga 7 loodud riigiabi nõuandekomiteega. Läbipaistvuse huvides tuleks siiski määruse eelnõu avaldada komisjoni veebisaidil samal ajal, kui komisjon konsulteerib esmakordselt nõuandekomiteega,
(11)Abi andmise kontrollimine hõlmab hulgaliselt keerukaid faktilisi, õiguslikke ja majanduslikke küsimusi pidevalt arenevas keskkonnas. Komisjon peaks seetõttu teatamiskohustusest vabastatavad abiliigid korrapäraselt läbi vaatama. Selleks peaks ta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga viie aasta tagant hindamisaruande,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Grupierandid
1.Komisjon võib käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud korra kohaselt vastu võetud määrustes teatada, et järgmised abiliigid aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses sobivad kokku siseturuga ja ei eelda aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist:
(a)transpordi koordineerimiseks antav abi;
(b)abi, millega kaetakse avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulud, välja arvatud avaliku reisijateveoteenuse osutamise eest makstav avaliku teenindamise hüvitis, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1370/2007.
2.Lõike 1 kohaselt vastuvõetud määrustes tuleb iga abi liigi puhul täpsustada:
(c)abi eesmärk;
(d)abisaajate kategooriad;
(e)piirmäärad, mis on väljendatud kas abi osatähtsusena kõigist abikõlblikest kulutustest või maksimaalse abisummana, või teatavat liiki abi puhul, mille puhul võib olla keeruline täpselt kindlaks määrata abi osatähtsust või summat, eelkõige finantskorraldusvahendid või riskikapitaliinvesteeringud või muud sellised investeeringud, maksimaalse riigi toetuse tasemena selles meetmes või seoses selle meetmega, ilma et see piiraks asjaomaste meetmete käsitlemist aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt;
(f)abi kumuleerumist reguleerivad tingimused;
(g)artikli 2 kohased läbipaistvuse ja järelevalve tingimused.
3.Lõike 1 kohaselt vastuvõetud määrustega võidakse samuti eelkõige:
(h)kehtestada piirmäärad või muud tingimused üksikabi andmisest teatamise kohta;
(i)jätta kohaldamisalast välja teatavad sektorid;
(j)esitada täiendavaid tingimusi selliste määruste alusel vabastatud abi sobivusele.
Artikkel 2
Läbipaistvus ja järelevalve
4.Artikli 1 lõike 1 kohaselt vastuvõetud määrused sisaldavad üksikasjalikke eeskirju, millega tagatakse kõnealuste määrustega hõlmatud abi läbipaistvus ja järelevalve.
5.Kui liikmesriigid rakendavad abikavasid või annavad üksikabi, mis on artikli 1 lõikes 1 osutatud määruste kohaselt teatamiskohustusest vabastatud, siis edastavad nad komisjonile kõnealust abi käsitleva teabe kokkuvõtted, et need oleks võimalik avaldada.
6.Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kogu teabe, mis käsitleb artikli 1 lõike 1 kohaselt vastuvõetud määruste kohaldamist. Kui komisjonil on teavet, mis annab põhjust eeldada, et artikli 1 lõike 1 alusel vastuvõetud määrust ei kohaldata nõuetekohaselt, edastavad liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mida see peab vajalikuks, et hinnata, kas selle määruse alusel antud abi vastab kõigile selle suhtes kohaldatavatele tingimustele.
7.Järgides komisjoni konkreetseid nõudeid, esitavad liikmesriigid vähemalt kord aastas komisjonile aruande artikli 1 lõike 1 kohaselt vastuvõetud määruste kohaldamise kohta, soovitavalt elektroonilises vormis. Komisjon teeb need aruanded teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Artiklis 5 osutatud komitee vaatab aruanded läbi ja hindab neid kord aastas.
Artikkel 3
Määruste kehtivusaeg ja muutmine
8.Artikli 1 lõike 1 kohaselt vastu võetud määrustes määratakse kindlaks nende kehtivusaeg. Määrustes nähakse ette üleminekuperioodi juhuks, kui nende määruste aegumisel nende kehtivusaega ei pikendata.
9.Kui artikli 1 lõike 1 kohaselt vastuvõetud määrused tunnistatakse kehtetuks või neid muudetakse uue määrusega, siis sätestatakse uues määruses kuuekuuline üleminekuperiood, mis võimaldab kohandada kehtetuks tunnistatud või muudetud määrusega hõlmatud abi.
Artikkel 4
Huvitatud poolte ärakuulamine
Enne artikli 1 lõike 1 kohaselt määruse vastuvõtmist avaldab komisjon selle eelnõu, et kõigil huvitatud isikutel ja organisatsioonidel oleks võimalik esitada oma märkusi komisjoni kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Selle tähtaja pikkus peab olema vähemalt üks kuu, välja arvatud juhtudel, kui komisjon peab kohaseks määrata lühem tähtaeg.
Artikkel 5
Riigiabi nõuandekomiteega konsulteerimine
10.Komisjon konsulteerib riigiabi nõuandekomiteega („komitee“):
(k)artikli 4 kohaselt määruste eelnõude avaldamise ajal ning
(l)enne artikli 1 lõike 1 kohaselt määruse vastuvõtmist.
11.Komiteega konsulteeritakse koosolekul, mille kutsub kokku komisjon, kasutades elektroonilist teabevahetust. Läbivaatamisele tulevad eelnõud ja dokumendid lisatakse elektroonilisele teabevahetusele. Koosolek toimub kõige varem kaks kuud pärast elektroonilist teabevahetust. Seda tähtaega võib vähendada lõikes 1 osutatud konsultatsioonide puhul, kui see on põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või määruse kehtivusaja pikendamiseks.
12.Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.
13.Komitee arvamus protokollitakse. Lisaks sellele on igal liikmesriigil õigus taotleda oma seisukoha protokollimist. Komitee võib soovitada kõnealuse arvamuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
14.Komisjon arvestab komitee arvamust. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.
Artikkel 6
Hindamisaruanne
Iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjon esitab aruande eelnõu artiklis 5 osutatud komiteele tutvumiseks.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja