SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu alusakti (nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009) tuleb muuta, nagu on täpsustatud komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ja selle tegevuskavas. Komisjon teatas oma kavatsusest muuta põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks.

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk on ainulaadne mikromajanduslike ja raamatupidamisandmete allikas, mis saadakse igal aastal enam kui 80 000 ELi põllumajandusettevõttelt. See on võimaldanud hinnata põllumajandusettevõtete majanduslikku ja rahalist olukorda alates 1965. aastast. Komisjon esitab ühtlustatud metoodika ja ühtse küsimustiku, samal ajal kui liikmesriigid koguvad, kontrollivad ja esitavad andmeid. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk lisandub sellele keskkonnaalasele ja sotsiaalsele mõõtmele.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Põllumajandusettevõtte tasandil andmed ja teave peavad olema usaldusväärsed ja kvaliteetsed, et võimaldada poliitikakujundajatel, põllumajandustootjatel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel teha asjakohaseid tõenditel põhinevaid otsuseid.

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku on peetud tõhusaks ja asjakohaseks vahendiks täiendavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete muutujate kogumiseks põllumajandusettevõtte tasandil lisaks praegu kogutavatele majanduslikele ja sissetulekutega seotud muutujatele.

ELi tasandil kogutakse ÜPP poliitika vajaduste kohta teatavaid andmeid põllumajandusettevõtte tasandil, näiteks:

(1)integreeritud põllumajandusstatistika 1 eesmärk on pakkuda võrreldavaid andmeid ELi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Kõigi põllumajanduslike majapidamiste andmeid kogutakse iga kümne aasta järel (loenduste andmed) ja iga kolme või nelja aasta järel tehtavate vahepealsete valikuuringute kaudu. Liikmesriigid koguvad teavet üksikutelt põllumajanduslikelt majapidamistelt ja andmed edastatakse Eurostatile. Kogutud teave hõlmab järgmist: maakasutus, kariloomade arv, maaelu areng, juhtkonna ja põllumajandusettevõtte töötajate andmed (sealhulgas vanus, sugu ja suhe põllumajandusliku majapidamise valdajaga). Koondtulemused esitatakse avalikult. Juurdepääs põllumajandusettevõtte individuaalsetele andmetele on piiratud. Põllumajandusettevõtete integreeritud statistika on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete ekstrapoleerimise alus.

(2)Põllumajandustootjatele tehtavate maksete haldamiseks ja kontrollimiseks on loodud ÜPP ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 2 . Süsteemi kohaldatakse kõikide (nii kohustuslike kui ka vabatahtlike) sissetulekutoetuste kavade suhtes ning teatavate selliste maaelu arengu toetusmeetmete suhtes, mida võimaldatakse põllumajandustootjale tema põllumajandusmaa pindala või peetavate loomade arvu alusel. Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmebaas sisaldab muu hulgas järgmist teavet: kõigi ELi põllumajanduslike maatükkide identifitseerimine (maatükkide identifitseerimise süsteem LPIS), loomade elektrooniline andmebaas ELi riikides, kus kohaldatakse loomapidamistoetuste kavasid 3 .

(3)Tulevases komisjoni rakendusmääruses 4 sätestatakse, et lisaks ÜPP seire- ja hindamisraamistiku andmetele, mis on esitatud riiklikul ja mõnikord ka piirkondlikul tasandil, kogutakse ELi tasandil ÜPP seire ja hindamise eesmärgil teatavaid individuaalseid andmeid. Liikmesriigid esitavad komisjonile teatavad ÜPP toetusesaajate andmed ühtlustatud viisil.

Kõik eespool nimetatud andmebaasid on loodud erinevatel eesmärkidel ning neis ei koguta täielikult samu andmeid ja teavet. Siiski on võimalik need (ja muud) andmebaasid põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmetega siduda. Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning tulevane ÜPP seire- ja hindamisandmebaas, mis sisaldab individuaalseid põllumajandusettevõtte tasandil andmeid, hõlmab hästi toimivat ÜPP toetusesaajate tunnust. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmebaasi käsitlevates teisestes õigusaktides uuritakse võimalust siduda põllumajandusettevõtete andmed ÜPP toetusesaaja tunnusega, et võimaldada teabe vahetamist nende andmebaaside vahel – selle seose loomine võib praktikas osutuda keeruliseks, sest toetusesaaja tunnus ei vasta alati (ühele) põllumajandusettevõttele. Seepärast kavatsetakse põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmebaasiga võtta kasutusele põllumajandusettevõtte kordumatu tunnus, mida saaks kasutada näiteks põllumajandusettevõtete integreeritud statistika alusel ning mis aitaks siduda selle statistika ja põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmebaasi andmeid. Iga andmebaasi puhul tuleks andmebaaside ühendamiseks teha kohandusi (kas õigusaktis, süsteemis või kogumismeetodites). Seega, isegi kui põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk pakub koostalitlusvõime võimalust, peavad teised andmebaasid ja süsteemid seda kajastama.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide säästva kasutamise direktiiv) 5 muutmine on pooleli. Komisjoni ettepaneku eesmärk on muu hulgas kehtestada teatavate pestitsiidide kasutamist ja mittekeemilisi taimekaitsemeetmeid käsitleva teabe elektrooniline salvestamine kutseliste kasutajate (sealhulgas põllumajandustootjate) poolt. Tulevikus, kui õigusakt vastu võetakse, võiksid need andmed olla aluseks põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu kohaste pestitsiidiandmete ekstrapoleerimisele. Andmehaldust käsitlev õigusakt ( COM/2020/767 ) ja kavandatav andmealane õigusakt (praegu menetlemisel) võivad luua võimaluse, mida kavandatava õigusaktiga uurida, eelkõige seoses uudsete andmekogumismeetodite ja uute andmeallikatega kooskõlas eesmärgiga vähendada põllumajandustootjate ja liikmesriikide kulusid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 43 lõige 2 on ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike sätete õiguslik alus.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse.

Tuginedes hästi väljakujunenud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgule, on põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk kasulik ja tõhus vahend, mis võimaldab ELil aidata kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning teha nii liikmesriikidele kui ka ELile kättesaadavaks põllumajandusettevõtte tasandil majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed andmed ja teabe. Sarnaselt põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga pakub põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk ühiseid ja ühtlustatud ülevaateid, et koguda andmeid põllumajandusettevõtte tasandil ja muuta andmed ELi tasandil võrreldavaks.

Käesoleva määruse ettepanek on koostatud selleks, et toetada ja piirata nii liikmesriikide kui ka põllumajandustootjate koormust, tagades samas paremini põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu põllumajandusettevõtte tasandil andmete kvaliteedi ja võrreldavuse.

Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmete (sealhulgas majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete andmete) põhikriteeriumid hõlmavad järjepidevust ja võrreldavust. Liikmesriigid ei suuda vajalikku järjepidevust ja võrreldavust saavutada ilma selge ELi raamistikuta, st liidu õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded.

Liikmesriigid üksi ei suuda eesmärke täielikult saavutada. Meetmed oleksid tõhusamad, kui neid võetaks ELi tasandil, tuginedes ELi õigusaktile, millega tagatakse teabe ja andmete võrreldavus kavandatava õigusaktiga hõlmatud ÜPP valdkondades. Andmekogumist ennast viivad kõige paremini läbi liikmesriigid.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna sellega tagatakse põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete põllumajandusettevõtte tasandil andmete kvaliteet ja võrreldavus, mis on kogutud ja koostatud ühtlustatud lähenemisviiside abil kõigis liikmesriikides. Samuti tagatakse sellega, et võrk on jätkuvalt asjakohane ja kohandatud vastavalt ÜPP vajadustele. Koos koostalitlusvõimega muudab määrus põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumise ja kasutamise kulutõhusamaks, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide süsteemide eripära.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse kavandatud määruses miinimumnõuetega, mis on vajalikud seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale.

•Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Ettepaneku eesmärki ja sisu arvestades on kehtiva määruse muutmine kõige asjakohasem vahend.

Peamised ELi poliitikavaldkonnad, nagu ÜPP, sõltuvad võrreldavatest, ühtlustatud ja kvaliteetsetest põllumajandusettevõtete tasandil andmetest, mis on kättesaadavad Euroopa tasandil. Selle statistika saab kõige paremini tagada määrustega, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja mida ei ole vaja kõigepealt siseriiklikku õigusesse üle võtta.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kuna algatus on väga tehniline, ei ole põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu süsteemi täieulatuslikku hindamist läbi viidud. Siiski on olemas teadusuuringuid ja teadusprojekte, 6 milles antakse hinnanguid põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumise kulude kohta, juhtides tähelepanu liikmesriikide headele tavadele ning hinnates kulusid, mis kaasnevad põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kohaldamisala laiendamisega keskkonna- ja sotsiaalsele mõõtmele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Üleminek põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgule tõi kaasa erinevad konsultatsioonid, 7 mis olid suunatud kõigile kolmele peamisele tuvastatud sidusrühmale: 1) andmeesitajad, 2) andmekogujad ja 3) andmekasutajad 8 .

Pärast mitmeid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega näib üldiselt, et kõik sidusrühmad pooldavad põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu algatust ning sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide lisamist põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus kogutavatele majandusandmetele. Kuigi väljendati tugevat toetust põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumisele põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgus, et hinnata põllumajanduse majanduslikku kestlikkust lisaks keskkonnaalasele ja sotsiaalsele kestlikkusele, leidsid mõned vastajad, et andmete kogumist tuleb jagada eri kasutajate vahel ning et andmeesitajate ja -kogujate halduskoormust tuleks piirata. Selleks et vähendada põllumajandustootjate ja andmekogujate halduskoormust, võttis komisjon kasutusele mõiste „andmete kogumine ühe korraga ja kasutamine mitu korda“, et parandada andmete jagamist ametiasutuste, statistikaasutuste ja eraõiguslike asutuste vahel. Komisjoni eesmärk on aidata katta ka esialgsed kulud, mis on seotud liikmesriikide kohandustega põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgule ülemineku protsessis.

Andmeesitajad ja -kogujad väljendasid muret esitatud andmete privaatsuse ja põllumajandustootjate võimaliku vastumeelsuse pärast sellise teabe jagamisel. Seetõttu tugevdas komisjon seadusandlikus ettepanekus individuaalseid andmekaitse-eeskirju.

Andmekogujad jagasid muret põllumajandustootjate soovimatuse pärast andmete kogumises osaleda, uute põllumajandustootjate värbamisega seotud probleemide pärast ja osalevate põllumajandustootjate kaotamise pärast. Komisjon soovitab ja julgustab oma algatuses, mis käsitleb põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrku, andma põllumajandustootjatele tagasisidet (nt kohandatud nõuannete, tulemuslikkus-/võrdlusaruannete kaudu) ning kehtestama põllumajandustootjatele kohustus vastata põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu uuringule, nagu see on statistiliste uuringute puhul.

Enamik andmeesitajaid väljendas arvamust, et põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmete kogumises osalemise eest rahalise hüvitise saamine oleks nende jaoks oluline. Algatuses teeb komisjon ettepaneku anda liikmesriikidele võimalus kehtestada erinevad stiimulid põllumajandustootjate osalemiseks andmevõrgus, sealhulgas rahalised toetused.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu ettepaneku ettevalmistamiseks konsulteeriti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee liikmete ja konkreetsete töörühmadega.

•Mõjuhinnang

9 Arvestades algatuse väga tehnilist laadi ja komisjoni piiratud poliitilist valikut, ei peetud mõjuhinnangut vajalikuks. 2020. aasta järgset ÜPPd käsitlevatele 2018. aasta seadusandlikele ettepanekutele lisatud mõjuhinnangus tehti kindlaks vajadus kohandada ja tugevdada olemasolevaid andmeallikaid, et need vastaksid paremini uuele poliitikale, ning vajadust parandada andmete kvaliteeti, eelkõige seoses põllumajanduse keskkonnaaspektide, elurikkuse ja kliimaga seotud näitajatega. Mõjuhinnangus soovitati ka laiendada põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu katvust, et tagada turule orienteeritud põllumajandusettevõtete parim võimalik esindatus. Lisaks täpsustati, et põllumajandusaruande muutujate (võttes arvesse ka projekti FLINT soovitusi) ja ÜPP toetusesaajate põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumises osalemise korraldamise viis võidakse läbi vaadata.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks ümberkujundamiseks peeti lisaks kestlikkusele algatuse keskseks komponendiks ka lihtsustamist ja koormuse vähendamist. Eesmärk on teha kindlaks valdkonnad, kus andmekogumismeetodeid on võimalik lihtsustada ja kulusid vastavalt vähendada.

Esiteks tuleb tunnistada, et andmekogumismeetodid on liikmesriigiti väga erinevad, kuna nad saavad valida kõige sobivama meetodi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumiseks. Lisaks puudub üksikasjalik ülevaade iga liikmesriigi andmekogumismeetodi(te)st koos üksikasjaliku kulude ja koormuse ülevaatega. Seepärast võeti lihtsustamisel ja koormuse vähendamisel arvesse kõige uuemaid uuringuid ja projekte (nende ülevaade on esitatud allpool) ning asjakohaseid konsultatsioonide tulemusi. Nende põhjal pakutakse allpool välja teatavad lihtsustamise ja koormuse vähendamise viisid. Lõppkokkuvõttes on siiski liikmesriikide ülesanne valida kõige sobivam(ad) viis(id) koos põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmete kogumise meetodi(te)ga täiendavate keskkonna- ja sotsiaalsete muutujate kogumiseks.

1. 2015. aastal viidi läbi ja avaldati uuring põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumise kulude ja heade tavade kohta 10 . Uuringu peamine eesmärk oli uurida põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumise meetodeid ja kulusid liikmesriikides, võttes arvesse andmete kasutamist osalevate põllumajandustootjate kasu eesmärgil ning paremat poliitikakujundamist. Uuringu tulemused kinnitavad, et põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumiseks puudub ühtne meetod; liikmesriigid valivad ise andmete kogumise viisi. Selle tulemusena on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumise kulud liikmesriigiti väga erinevad 11 . Uuringus on esitatud kolm peamist kulude erinevuse tegurit:

1) põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu valimi ulatus ja suurus (nt Malta kogub andmeid 536 põllumajandusliku majapidamise ja Poola 12 100 põllumajandusliku majapidamise kohta);

2) põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumiseks kasutatud eri meetodid (nt põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kontaktasutuse poolt või palgatud eraõiguslike raamatupidamisettevõtete kaudu kogutud andmed) ja

3) välised tegurid, nagu liikmesriikide erinevad palgatasemed ja põllumajandusettevõtete keskmise suuruse erinevused põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu vaatlusalas.

Andmekogumismeetodi valik võib vähemalt teataval määral kompenseerida kõrgemast palgatasemest ja põllumajandusettevõtete suuremast suurusest tulenevaid suuremaid kulusid. Kõige tõhusam andmete kogumise viis avaliku sektori kulude seisukohast on olemasolevatest aruannetest (mis on koostatud erasektori kulul). Samas näib see meetod olevat kõige vähem paindlik. Kui olemasolevates aruannetes ei ole keskkonna- ja sotsiaalandmeid, võib põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu kogumismeetod vajada kohandamist või muutmist. Peale selle täpsustatakse uuringus, et lisamuutuja lisamine või kustutamine ei mõjuta oluliselt andmete kogumise kogukulude suhet muutujate arvu kohta. Süsteemi raamistiku kohaselt on iga-aastased kulud enamasti püsikulud (mis on seotud uuringu korraldamise ja läbiviimisega, sealhulgas inimressursside, koolituse, IT-süsteemiga) ning konkreetsed muutuvkulud (nt juhendite ajakohastamine, konkreetse koodi lisamine) on väikesed.

2. FLINTi 12 uurimisprojektis määratleti põllumajandusettevõtte tasandil näitajad, et poliitika hindamist (muu hulgas) ÜPP nõuetele vastavuse, kestlikkuse ja innovatsiooni osas parandada. Andmete kogumine nende näitajate kohta seoti põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga mitme Euroopa riigi katsevõrgustikus. Selle projekti tulemused 1) kinnitavad, et põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgul põhinev süsteem on tõhus ja sobiv vahend täiendavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete andmete kogumiseks põllumajandusettevõtte tasandil; 2) tagavad kindla teadusliku tõendusbaasi koos loeteludega võimalikest uutest muutujatest ning näidetega selle kohta, kuidas koguda andmeid nende uute muutujate kohta ning teha kindlaks rakendamise kitsaskohad 13 ja analüütiline kasu 14 .

3. Uuring põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks laiendamise kulude kohta 15 on kahe eelnevalt kirjeldatud uuringu ajakohastus. See sisaldab mõningaid lisakulusid, mis kaasnevad FLINTi andmete 16 lisamisega praegusesse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmestusse. Komisjoni hinnangul on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumise keskmine kulu ELis 750 eurot põllumajandusaruande kohta, samas kui põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu laiendamise kulud (kõik FLINTi andmed liitmise teel) suurendaksid kulusid 1 040 euroni põllumajandusaruande kohta, mis tähendab umbes 40 % kasvu. See uuring kinnitas 2015. aasta uuringu tulemusi, mis näitasid suuri erinevusi riikide vahel seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu praeguste andmekogumiskuludega, samuti eeldatavaid lisakulusid, mis on seotud põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu ümberkujundamisega. Uuring kinnitas ka seda, et mõned liikmesriigid on juba kogunud teatavaid põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu jaoks ette nähtud kestlikkusega seotud muutujaid, samas kui teised ei ole seda teinud ja võivad seega seista silmitsi suuremate esialgsete kuludega. Seega ei ole andmete kogumise kogukulud liikmesriikide vahel otseselt võrreldavad. Kokkuvõttes on hinnangulised kulude muutused väga erinevad, ulatudes sellistest riikidest nagu Iirimaa (+ 10 %) ja Madalmaad (+ 11 %) riikideni nagu Prantsusmaa (+ 124 %) ja Malta (+ 225 %). 17 Siiski tuleb lisada, et see kuluarvutus hõlmab kõigi 70 muutuja lisamist, nagu on esitatud FLINTi projektis, samas kui kavandatud põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks ümberkujundamise eesmärk ei ole lisada kuni 70 muutujat ja muutujad lisatakse järk-järgult aja jooksul. Esiteks hakkab põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks laiendamine toimuma järk-järgult. Teiseks võetaks laiendamisel esialgse hinnangu kohaselt arvesse 5–25 uut muutujat, mida tuleb täiendavalt hinnata punktis 4 kirjeldatud katseprojekti käimasoleva analüüsi abil ning võttes arvesse ka õigusraamistiku arengut pärast strateegiat „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiat. Lisaks ei võeta uuringus arvesse lihtsustamisprotsessist tulenevat kasu, samuti omavahelisi seoseid ja andmete jagamist teiste andmebaasidega. Selle tulemusena võib põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks laiendamise kulusid hinnata sama palju väiksemaks kui nimetatud uuringus.

4. Käimasoleva katseprojekti 18 raames tehakse analüüse ja antakse üksikasjalikku teavet kestlikkusega seotud muutujate ja nende andmeallikate kohta iga liikmesriigi puhul. Nagu juba märgitud, sõltuvad andmekogumismeetodid liikmesriigi valikust. Seetõttu hinnatakse katseprojektiga iga liikmesriigi kestlikkusandmete kogumiseks kasutatavaid andmekogumismeetodeid ja näidatakse, kuidas need on (või võivad olla) seotud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmekogumissüsteemiga. Tulemused kirjeldavad olukorda igas liikmesriigis ning annavad mõistliku hinnangu nende andmete kogumisega seotud halduskoormuse ja -kulude kohta 19 . Neid tulemusi võetakse otseselt arvesse põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrku käsitlevate teiseste õigusaktidega tehtavas töös.

Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu ettepaneku eesmärk on vähendada põllumajandustootjate ja liikmesriikide kulusid ja halduskoormust pikas perspektiivis. Järelduste ja analüüsi põhjal võetakse ettepanekus arvesse järgmisi elemente:

(1)Tuginemine heale alusele. Kestlikkusandmete kogumine põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu sees või väljaspool seda tekitab kulusid. Juba hästi väljakujunenud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu süsteemi ja selle võrgustiku kasutamine on kulutõhusam valik täiendavate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete andmete kogumiseks põllumajandusettevõtete tasandil, et hinnata ELi poliitikat, selle asemel et luua uus eraldiseisev ja täiendav andmebaas. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu majandusandmed on ELi poliitikas nõutavad. Seetõttu jäävad põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu säilitamise ja täiustamisega seotud kulud ja koormus püsima. Lisaks on oht, et puhtalt majandusandmeid kajastava põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu olulisus väheneb.

(2)Vajadused muutuvad aja jooksul. Ümberkujundamine põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks on protsess, mis võtab aega. Kuigi hinnangute kohaselt on 2025. aasta uute andmete kogumise esimene aasta, on uute muutujate arv alguses piiratud. Esialgse hinnangu kohaselt jääb uute muutujate arv vahemikku 5–25.

(3)Koostalitlusvõime aitab sellele kaasa. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk soodustab juba olemasolevate andmete taaskasutamist muudes andmebaasides ja -allikates (nt seosed ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga, muud asjakohased riiklike statistikaametite andmebaasid). Pikemas perspektiivis alandab see liikmesriikide jaoks andmekogumiskulusid ja vähendab samal ajal põllumajandustootjate koormust (st põllumajandustootjate andmete kogumine ühe korraga ja kasutamine mitu korda).

(4)Nüüdisaegsete ja digitaalsete andmekogumismeetodite kasutamine. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk edendab alternatiivsete, tänapäevaste ja digitaalsete vahendite kasutamist andmete kogumiseks. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu lihtsustamine ja ajakohastamine näitas teatavaid valdkondi, kus on võimalik vähendada kulusid ja koormust nüüdisaegsete vahendite abil (nt seotud geograafilise asukoha määramisega). Lisaks võib andmete kaugteel kogumine (nt satelliitide, andurite, mõõtmiste kasutamine) ja nende sidumine muude olemasolevate haldusandmetega veelgi vähendada nii liikmesriikide kui ka põllumajandustootjate kulusid ja koormust (nt kulude kokkuhoid, kuna vajatakse vähem kontakte põllumajandustootjatega, juba olemasoleva teabe taaskasutamine). Teiseste õigusaktide läbivaatamisel tehakse täiendavat üksikasjalikku tööd.

(5)Võimalus koguda andmeid kord aastas või perioodiliselt. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu algatuses on kavas eristada aastast ja perioodilist (mõne aasta) andmete kogumist, kuna mõningaid muutujaid ei pruugi olla vaja koguda igal aastal. Seetõttu hoitakse selle lähenemisviisiga kokku teatavaid kulusid ja eeldatakse, et perioodiliste kogumiste pikem aeg aitab neid andmeid paremini planeerida.

(6)Rahaline toetus liikmesriikidele ja põllumajandustootjatele. ELi eelarvest juba toetatakse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumist ELi standardtasu kaudu. Mis puudutab põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrku, siis selleks, et aidata liikmesriikidel katta üleminekust tulenevaid esialgseid kulusid, on kavas, et ELi eelarvest toetatakse rahaliselt liikmesriikide süsteemide loomist ja ajakohastamist. Selleks et motiveerida andmevõrgus osalevaid põllumajandustootjaid, lubatakse liikmesriikidel maksta põllumajandustootjatele andmete esitamise eest tasu. Samal ajal kajastab põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk statistikaeeskirju, mille kohaselt põllumajandustootja on kohustatud küsitlusele vastama.

Kokkuvõttes näitab eespool nimetatud hindamine, et üleminek põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgule toob lühikese aja jooksul kaasa lisakulusid ja teatavat koormust, 20 peamiselt liikmesriikidele. Need on peamiselt seotud ümberkujundamisprotsessi algetapiga, kus mõnes liikmesriigis võidakse nõuda teatavaid muudatusi andmekogumismeetodites ja/või IT-kohandusi. Pikemas perspektiivis leitakse siiski, et kulud ja koormus vähenevad nii liikmesriikide kui ka põllumajandustootjate jaoks.

•Põhiõigused

Ettepanekuga tõhustatakse individuaalsete andmekaitse-eeskirjade tugevdamisega seotud põhiõiguste kaitset, parandades kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8.

4.MÕJU EELARVELE

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 19 on sätestatud, et ELi eelarvest kaetakse komisjoni IT-kulud ja iga-aastane osamakse (ELi standardtasu), mis katab osa liikmesriikide andmekogumiskuludest. Märgitakse, et viimase 12 aasta jooksul on ELi standardtasu veidi suurenenud 21 . See kasv ei katnud siiski täielikult inflatsiooni sellel perioodil. Lisaks hinnati, et ELi toetus katab ainult kuni 30 % liikmesriikide andmekogumiskuludest 22 .

Seoses ELi eelarvega on põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu ettepaneku eesmärk laiendada ja muuta praegust kohaldamisala järgmiselt:

(1)korrapäraste ja eriotstarbeliste ülevaadete eelarvete eristamine;

(2)liikmesriikide põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmekogumissüsteemide loomise ja ajakohastamise ning nende IT-kohanduste rahastamise võimaldamine;

(3)põllumajandusettevõtete osalemise stimuleerimine, lubades liikmesriikidel jaotada põllumajandusettevõtte standardtoodangu väärtuse suhtes tasusid erinevalt;

(4)liikmesriikidel põllumajandustootjate andmevõrgus osalemiseks stiimulite loomise võimaldamine, andes näiteks rahalist toetust põllumajandustootjatele.

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu 2022. aasta ELi eelarve on kokku 16,7 miljonit eurot. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu eelarvet kavatsetakse suurendada, et katta eespool nimetatud kohaldamisala laiendamised. Kuna aga lõplik summa sõltub suurel määral teiseste õigusaktide vormist ja üksikasjadest, ei saa summat praeguses etapis täielikult hinnata.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kavandatava määruse eeldatavasti vastu niipea kui võimalik ning komisjon võtab rakendusmeetmed eeldatavasti vastu varsti pärast seda. Määrus on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, ilma et oleks vaja rakenduskava.

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile andmed alates 2026. aastast (2025. aasta kohta).

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud muudatust kohaldatakse määruse (EL) nr 1217/2009 artiklite 1, 2, 3, 4, 5, 5a, 5b, 6, 7, 8, 16, 17, 19, 19a suhtes, et kujundada põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ümber põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks, laiendades andmekogumise ulatust nii, et see hõlmaks lisaks majanduslikule mõõtmele ka keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet; lihtsustades ja ajakohastades praegust andmekogumit; motiveerides põllumajandustootjaid andmevõrgus osalema; ning abistades liikmesriike andmete kogumise protsessis (nt omavaheline seotus muude asjakohaste andmebaasidega, panustamine teisendamisprotsessi).

2022/0192 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 23

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 24

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu põllumajandussektori ja ühise põllumajanduspoliitika areng nõuab objektiivset ja asjakohast teavet liidu põllumajanduslike majapidamiste tulemuslikkuse ja kestlikkuse kohta. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 1217/2009 25 .

(2)Komisjoni mõjuhinnangus, millega toetati 2018. aasta seadusandlikke ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta pärast 2020. aastat, 26 tehti kindlaks vajadus tõhustada põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumist.

(3)Oma 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (edaspidi „strateegia „Talust taldrikule““) teatas komisjon oma kavatsusest muuta põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks, et koguda põllumajandusettevõtte tasandil andmeid kestlikkuse kohta. Üleminek aitab parandada ka põllumajandustootjate nõustamisteenuseid ja põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse võrdlusuuringuid.

(4)Põllumajanduslike majapidamiste kestlikkust hinnatakse ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames kolmes põhiaspektis: kliima, keskkond ja sotsiaalne mõõde. Praegu kogutakse andmeid peamiselt põllumajanduslike majapidamiste majanduslike aspektide hindamiseks, samas kui on vaja hinnata põllumajandusettevõtte üldist kestlikkust, sealhulgas mulla, õhu, vee ja elurikkusega seotud keskkonnaandmeid ning põllumajanduse sotsiaalset mõõdet käsitlevaid andmeid. Üleminek põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgule võimaldab võrrelda põllumajandusettevõtete tulemuslikkust piirkondlike, riiklike ja valdkondlike keskmiste näitajatega. Mis puutub raamatupidamisandmetesse, siis on põllumajanduslike majapidamiste raamatupidamisandmed nende tulude hindamiseks ja majandustegevuse uurimiseks peamine allikas. Kogutud teavet võib kasutada ka individuaalsete nõustamisteenuste pakkumiseks ja tagasiside andmiseks põllumajandustootjatele, et parandada põllumajanduslike majapidamiste kestlikkust.

(5)Nimetatud eesmärke saab saavutada ainult põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmete kogumiseks mõeldud liidu võrgu (edaspidi „andmevõrk“) abil, mis toetub kõigi liikmesriikide andmekogujate tegevusele, mida asjaosalised usaldavad. Liikmesriigid või vastutavad riiklikud asutused peaksid püüdma andmete kogumise viise nii palju kui võimalik ajakohastada. Selleks et vähendada põllumajandustootjate ja andmekogujate koormust eesmärgiga vältida andmetaotluste dubleerimist ja rikastada põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmekogumit, tuleks kohaldada põhimõtet, et andmed kogutakse ühe korraga ja neid taaskasutatakse mitu korda. Võetakse arvesse avaandmete direktiivi 27 . Edendada tuleks digilahenduste kasutamist, sealhulgas andmete taaskasutamist ja andmete jagamist muude allikatega. Tuleks ette näha, et üksnes põllumajandusliku raamatupidamise büroode tegevusel põhinevat süsteemi võib laiendada, et koguda keskkonna- ja sotsiaalseid muutujaid, ning et andmete kogumine võib põhineda nii korrapärastel kui ka eriotstarbelistel ülevaadetel, sõltuvalt teabevajadustest.

(6)Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 5 sätestatud vaatlusala puhul säilitatakse raamatupidamisandmete esindatuse põhikriteeriumid ja korrapäraste ülevaadete valikukriteeriumid, lisades täiendavat teavet muude kestlikkuse aspektide kohta ning pidades silmas, et saadud ülevaade ei pruugi olla keskkonnaalaste või sotsiaalsete muutujate osas esindav. Olenevalt sellise teabe kogumise vajadusest võib korraldada eriotstarbelisi ülevaateid, mille puhul kasutatakse erinevaid valikukriteeriume ja sagedusi, sealhulgas ad hoc või perioodilisi (iga mõne aasta tagant toimuvaid) ülevaateid.

(7)Kui liikmesriigid saadavad andmeid aruandvale majapidamisele liidu tasandil, peaksid nad esitama põllumajandusettevõtte tunnuse, et tagada andmete jagamine liidu tasandil. Sellise teabevahetuse eesmärk on suurendada kestlikkuse küsimuste analüüsimise suutlikkust.

(8)Kui komisjon või kontaktasutused jagavad üksikandmeid, on äärmiselt oluline tagada andmekaitse ja anda põllumajandustootjatele kindlustunne, et nende andmed ja kõik muud käesoleva määruse alusel saadud üksikandmed anonüümitakse või pseudonüümitakse, et vältida nende tuvastamist, hõlmates nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

(9)Andmeid tuleks koguda liikmesriigi tasandil ja need tuleks pseudonüümida tunnusnumbriga. Komisjonile tuleks edastada ainult pseudonüümitud andmed. Tuleks ette näha, et juurdepääsu kõnealustele andmetele võib anda ainult pädevatele asutustele erijuhtudel ning kooskõlas rahvusvahelise, liidu ja siseriikliku õigusega. Menetlused ja tingimused, mida tuleb järgida, et saada juurdepääs andmetele kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega, tuleks kindlaks määrata rahvusvahelises, liidu ja siseriiklikus õiguses ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(10)Tuleks võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida tagasituvastust ja despseudonüümimist, kuid võib juhtuda, et andmeid võidakse avalikustada täiendavate uuringute tõttu ja andmete avalikustamise tõttu väljaspool komisjoni kontrolli. Sellistel juhtudel tuleks andmeid käsitada isikuandmetena ning kohaldada tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 28 ja (EL) 2018/1725 29 . Andmeid kogutakse põllumajanduslike majapidamiste kohta, arvestamata füüsiliste või juriidiliste isikute omandit. Seetõttu tuleks andmekaitsetagatisi laiendada juriidilistele isikutele. Lisaks tuleks Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamisega seoses järgida määruse (EÜ) nr 223/2009 30 põhimõtteid.

(11)Andmekaitse tagamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud andmehalduse eeskirjad. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 1217/2009 mitteolemuslikke osi, et lisada määrusesse õigusnormid, mis käsitlevad andmehaldusprotsessi, eelkõige põllumajandusettevõtte tunnust, andmete säilitamist, andmete kvaliteeti ja valideerimist, andmete kasutamist, juurdepääsu lähteandmetele ja nende edastamist, lähteandmete töötlemist, andmete kombineerimist muude andmeallikatega, üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete kättesaadavuse tagamise korda, ühilduvaid andmete säilitamise ja vahetamise süsteeme, andmete esitamisest keeldumise läbivaatamist, teadusandmete lõppkasutajate ja muude huvitatud isikute kohustusi.

(12)Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1217/2009 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu rakendusakte korrapäraste ja eriotstarbeliste ülevaadete haldamise ning konkreetsete andmekaitsenormide kohta.

(13)Seoses põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu kohaldamisala laiendamisega on vaja kohandada eelarve-eeskirju, sealhulgas diferentseeritud juhtimist korrapäraste ja eriotstarbeliste ülevaadete puhul. Liidu eelarvest tuleks rahastada liikmesriikide süsteemide loomist ja ajakohastamist, et viia need kooskõlla põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu läbivaadatud kohaldamisala ja juhtimisega. Liikmesriigid võivad ette näha eraldise, mis on seotud põllumajandusliku majapidamise standardtoodangu väärtusega. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada stiimulid põllumajandustootjate osalemiseks andmevõrgus, näiteks rahaline toetus, tagasiside põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse kohta, keskendudes säästvate põllumajandustavade parandamisele, või sihtotstarbelised nõuanded, mis põhinevad põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu teabel.

(14)Võttes arvesse, et mõnel liikmesriigil on probleeme seoses põllumajandustootjate osalemisega andmevõrgus, on mõned neist juba lisanud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu süsteemi riikliku statistika alla, mis kohustab põllumajandustootjaid esitama nõutud teavet. Kui põllumajandustootjad valitakse aruandvaks majapidamiseks, peaksid nad andmed esitama; liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta vastu siseriiklikke eeskirju, et käsitleda juhtumeid, kus aruandvad majapidamised ei täida sellist kohustust.

(15)Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee nime tuleks muuta, et kajastada kehtivas määruses tehtud muudatusi. Praegune komitee peaks siiski jätkama oma tegevust samade ülesannetega, kohandades seda andmevõrgu uue kohaldamisalaga.

(16) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1217/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1217/2009 muudetakse järgmiselt.

1) Määruse pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse liidu põllumajanduslike majapidamiste kestlikkust käsitlevate andmete kogumise võrk“.

2) I peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„LIIDU PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTE KESTLIKKUSE ANDMEVÕRGU LOOMINE“.

3) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1. Põllumajandusettevõtte tasandil majandus-, keskkonna- ja sotsiaalandmete kogumiseks luuakse liidu põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk (edaspidi „põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk“ või „andmevõrk“).

2. Käesoleva määruse kohaselt saadud andmed aitavad hinnata ELi põllumajanduse kestlikkust.

3. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning määrustega (EL) 2016/679* ja (EL) 2018/1725**.

4. Kui see on asjakohane, toimub käesoleva määruse alusel kogutud andmete töötlemine, haldamine ja kasutamine kooskõlas määrustega (EL) 2016/679, (EL) 2018/1725 ja (EÜ) nr 223/2009***.“

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).“

4) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „põllumajandustootja“ – põllumajandusliku majapidamise igapäevase juhtimise eest vastutav füüsiline isik;

b) „põllumajanduslik majapidamine“ – põllumajandusettevõte, nagu seda mõistet üldiselt kasutatakse liidu põllumajandusülevaadete ja -loenduste raames;

c) „põllumajandusliku majapidamise kategooria“ – põllumajanduslikud majapidamised, mis kuuluvad samasse kategooriasse tootmistüübi ja majandusliku suuruse alusel, nii nagu on kindlaks määratud liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituses, mis on määratletud artiklis 5b;

d) „põllumajandusaruanne“ – küsimustik, mis on täidetud põllumajandusliku majapidamise andmetega vastavalt põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu ühisele metoodikale;

e) „aruandev majapidamine“ – põllumajandustootja, kes esitab andmevõrgu jaoks põllumajandusaruandeid;

f) „põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkond“ – liikmesriigi territoorium või selle mingi osa, mis on piiritletud aruandvate majapidamiste valimiseks;

g) „põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmed“ – põllumajanduslike majapidamistega seotud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed andmed, mis on saadud raamatupidamisarvestusest ja/või muudest süstemaatiliselt ja korrapäraselt kogutavatest andmeallikatest;

h) „standardtoodang“ – kogutoodangu standardväärtus;

i) „isikuandmed“ – määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 määratletud isikuandmed, samas kaitse laieneb juriidilistest isikutest põllumajandustootjate õigustatud huvidele;

j) „põllumajandusettevõtte tunnus“ – üksikettevõtte kordumatu tunnusnumber seoses andmete töötlemisega käesoleva määruse alusel;

k) „andmete töötlemine“ – määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 lõike 3 kohane isikute andmetega tehtav toiming või toimingute kogum;

l) „lähteandmed“ – andmed üksikute põllumajandusettevõtete, füüsiliste või juriidiliste isikute või üksikproovide kohta;

m) „metaandmed“ – andmed, mis annavad kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet kogutud lähteandmete kohta;

n) „anonüümitud andmed“ – lähteandmetele tuginevad andmed kujul, mis ei võimalda füüsiliste ega juriidiliste isikute otsest ega kaudset identifitseerimist;

o) „pseudonüümitud andmed“ – isikuandmed, mida ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse subjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või tuvastatava füüsilise või juriidilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

p) „kokkuvõtlikud andmed“ – konkreetse analüüsi eesmärgil lähte- või üksikasjalike andmete kokkuvõtmisest saadud andmed“.

5) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkondade loetelu on esitatud I lisas.“

6) Artiklis 3 asendatakse mõiste „põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk“ mõistega „põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk“.

7) II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ANDMED PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE TULUDE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS JA MUU KESTLIKKUSTEABE KOGUMINE“.

8) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse raamatupidamis- ja muude kestlikkusandmete kogumise suhtes. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu andmeid kogutakse korrapäraste ja eriotstarbeliste ülevaadete raames.

2. Põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu pädev asutus võib kasutada muid andmeallikaid, et koguda ja taaskasutada andmeid põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu uuringute jaoks.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas käesoleva määruse artikliga 19a, täiendades käesolevat määrust, lisades sellesse õigusnormid, mis käsitlevad andmehaldusprotsessi, eelkõige põllumajandusettevõtte tunnust, andmete säilitamist, andmete kvaliteeti ja valideerimist, andmete kasutamist, juurdepääsu lähteandmetele ja nende edastamist, lähteandmete töötlemist, andmete kombineerimist muude andmeallikatega, üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete kättesaadavuse tagamise korda, ühilduvaid andmete säilitamise ja vahetamise süsteeme, andmete esitamisest keeldumise läbivaatamist, teadusandmete lõppkasutajate ja muude huvitatud isikute kohustusi.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ja ajakohastatakse ühiste korrapäraste ja eriotstarbeliste ülevaadete vorm ja sisu ning andmete taaskasutamise ja jagamise meetodid ja nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

9) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Vaatlusalasse kuuluvad need põllumajanduslikud majapidamised, mille majanduslik suurus on artiklis 5b määratletud liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse majandusliku suuruse klasside alampiiride eurodes väljendatud künnisega võrdne või sellest suurem.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud künnise kindlaksmääramist käsitlevate õigusnormidega.

Komisjon võtab liikmesriikidelt saadud andmete põhjal vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks esimeses lõigus osutatud künnis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Põllumajanduslikku majapidamist tunnustatakse aruandva põllumajandusliku majapidamisena, kui:

a) see on hõlmatud lõikes 1 osutatud vaatlusalaga;

b) see on koos teiste ettevõtetega ja iga põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna tasandil vaatlusala esindav.

3. Põllumajanduslik majapidamine, mis aruandvate majapidamiste valikukava kohaselt kvalifitseerub aruandvaks majapidamiseks, esitab nõutud andmed.

4. Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikud eeskirjad, et käsitleda võimalikke lõikele 3 mittevastavuse juhtumeid.“

10) Artiklit 5a muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik koostab aruandvate majapidamiste valikukava, millega tagatakse vaatlusala, sealhulgas nii korrapäraseid kui ka vajaduse korral eriotstarbelisi ülevaateid esindav valim.“

b) lõigetes 2 ja 3 asendatakse mõiste „põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk“ mõistega „põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk“.

11) Artikli 5b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse ühte moodi liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse kohaselt, näiteks nende tootmistüübi, nende majandusliku suuruse ja nendega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaalu järgi.

Põllumajanduslike majapidamiste liigitust kasutatakse eelkõige liidu põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute ja põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu kaudu kogutud andmete esitamiseks tootmistüüpide ja majandusliku suuruse klasside kaupa.“

12) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik loob andmevõrgu jaoks riikliku komitee (edaspidi „riiklik komitee“).

b) lõikes 4 asendatakse mõiste „põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk“ mõistega „põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrk“.

13) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik määrab kontaktasutuse, mille ülesanded on:

a) teavitada riiklikku komiteed, piirkondlikke komiteesid ja andmekogujaid, nagu raamatupidamisbürood, kohaldatavast reguleerivast raamistikust ja tagada selle nõuetekohane rakendamine;

b) koostada aruandvate põllumajanduslike majapidamiste valikukava, esitada see riiklikule komisjonile kinnitamiseks ning edastada seejärel komisjonile;

c) koostada:

i) aruandvate majapidamiste loetelu;

ii) vajaduse korral selliste andmekogujate loetelu, kes on valmis ja võimelised täitma põllumajandusaruandeid;

d) koostada andmekogujate poolt talle saadetud põllumajandusaruanded, sealhulgas muudest andmeallikatest kogutud andmete põhjal;

e) kontrollida, kas põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud;

f) edastada komisjonile nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded nõutavas vormingus ja ettenähtud tähtaja jooksul;

g) edastada riiklikule komiteele, piirkondlikele komiteedele ja andmekogujatele artiklis 17 sätestatud taotlused teabe saamiseks ning saata asjakohased vastused komisjonile;

h) teha saadud tulemused kättesaadavaks, et anda põllumajandustootjatele nende kestlikkustulemuste kohta nõu ja tagasisidet.“

14) Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Iga aruandva majapidamise jaoks on eraldi põllumajandusaruanne ja ta tuvastatakse põllumajandusettevõtte tunnusega.

2. Igas nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruandes esitatakse sellised andmed, et oleks võimalik:

a) iseloomustada aruandvat majapidamist selle tootmistegurite põhielementide alusel;

b) hinnata põllumajandustootjate tulusid eri aspektidest,

c) hinnata põllumajandusliku majapidamise majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kestlikkust;

d) teha kohapealsete kontrollidega kindlaks laekunud andmete õigsus.

3. Põllumajandusaruande andmed esitatakse ühe põllumajandusliku majapidamise ja ühe kaheteistkümnest järjestikusest kuust koosneva aruandeaasta kohta ning need on seotud üksnes selle põllumajandusliku majapidamisega. Nimetatud andmed osutavad põllumajandusliku majapidamise enda põllumajanduslikule tegevusele ja muule majapidamisega otseselt seotud tulu saamise eesmärgil toimuvale tegevusele.

4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust kogutavate andmete peamiste rühmade kindlaksmääramise ja andmete kogumist käsitlevate õigusnormidega.

5. Selleks et tagada, et põllumajandusaruandega kogutud andmed on võrreldavad, olenemata ülevaatega hõlmatud aruandvatest majapidamistest, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse põllumajandusaruande vorm ning komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

15) Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

1. Üksikuid andmeid ega muid käesoleva määruse rakendamise käigus saadud üksikandmeid ei tohi kasutada maksustamise eesmärgil.

2. Komisjon või kontaktasutused võivad jagada anonüümitud või pseudonüümitud üksikandmeid artiklis 1 sätestatud eesmärkidel, tingimusel et välditakse füüsiliste või juriidiliste isikute tuvastamist.“

16) Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riiklik komitee, piirkondlikud komiteed, kontaktasutus ja andmekogujad on oma vastutusalas kohustatud edastama komisjonile kõik andmed, mida komisjon neilt taotleb seoses käesolevast määrusest tulenevate kohustustega.

Riiklikule komiteele, piirkondlikele komiteedele või andmekogujatele esitatud taotlused teabe saamiseks ja asjaomased vastused edastatakse kirjalikult kontaktasutuse kaudu.“

17) Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1. Liidu üldeelarvega kaetavad assigneeringud hõlmavad komisjoni eelarveosas järgmist:

a) korrapäraste ülevaadete puhul: liikmesriikidele makstav standardtasu ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest kuni aruandvate majapidamiste maksimumarvuni, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5a lõikega 2. Kui nõuetekohaselt täidetud ja esitatud põllumajandusaruannete koguarv põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta on väiksem kui 80 % asjaomase põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta kehtestatud aruandvate majapidamiste arvust, vähendatakse selle põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi põllumajandusaruande kohta makstavat standardtasu 50 %-ni standardtasust;

b) eriotstarbeliste ülevaadete puhul: liikmesriikidele makstav standardtasu ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest kuni aruandvate majapidamiste maksimumarvuni, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5a lõikega 2. Kui nõuetekohaselt täidetud ja esitatud põllumajandusaruannete koguarv põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta on väiksem kui 80 % asjaomase põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta kehtestatud aruandvate majapidamiste arvust, vähendatakse selle põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi põllumajandusaruande kohta makstavat standardtasu 50 %-ni standardtasust;

c) kõik liikmesriikide esitatud andmete vastuvõtmise, kontrollimise, töötlemise, omavahelise toimivuse ja analüüsimisega seotud komisjoni käitatavate arvutisüsteemide käitamise ja võrgu arendamisega kulud. Need kulud hõlmavad vajaduse korral selliste toimingute tulemuste levitamise kulusid ning teiste andmevõrkude aspektide uuringute ja arendamisega seotud kulusid.

2. Riikliku komitee, piirkondlike komiteede ja kontaktasutuste loomise ja tegevusega seotud kulusid ei lisata liidu üldeelarvesse.

3. Samuti võib liit anda liikmesriikidele liidu üldeelarvest rahalist toetust, et katta käesoleva määruse rakenduskulud, kui täiendavate keskkonna- ja sotsiaalsete muutujate kogumise süsteemi loomine, sealhulgas koolitus- ja andmekogumissüsteemide koostalitlusvõime, nõuab märkimisväärseid kohandusi liikmesriigi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmekogumissüsteemis.

4. Liikmesriikidele makstava standardtasu võib osaliselt või täielikult maksta põllumajandustootjatele põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu uuringutes osalemise eest. Liikmesriigid võivad kehtestada konkreetse jaotamispõhimõtte, mille kohaselt osa osalevatele põllumajandustootjatele makstavast summast või kogusumma sõltub põllumajandusettevõtte standardtoodangu väärtusest.

5. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata ja pakkuda stiimuleid põllumajandustootjate osalemiseks põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu uuringutes.

6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud menetlused seoses lõike 1 punktides a ja b osutatud standardtasuga ning lõikes 3 osutatud andmekogumissüsteemi kohandustega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

18) Artiklit 19a muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artiklis 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 1, artikli 5a lõikes 1, artikli 5b lõigetes 2 ja 3 ning artikli 8 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 1, artikli 5a lõikes 1, artikli 5b lõigetes 2 ja 3 ning artikli 8 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

c) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 3 ning artikli 4 lõike 3, artikli 5 lõike 1, artikli 5a lõike 1, artikli 5b lõigete 2 ja 3 ning artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. “

19) Artiklis 19b:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjoni abistab põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 31 tähenduses.

20) I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1–29).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607).

(3) https://ec.europa.eu/info/food-farming-fisheries/key-policies/common-agricultural-policy/financing-cap/financial-assurance/managing-payments_et

(4) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/2115 ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks vajaliku teabe esitamise osas.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(6) Näited on esitatud allpool jaos „Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine“.

(7) 1) Tegevuskava (kättesaadav Europa veebisaidil „Avaldage arvamust!“ 4. juunist kuni 4. juulini; kokku saadi 33 tagasisidet), 2) suunatud kirjalik konsultatsioon ELi uuringu kaudu (2021. aasta suvel saadi veebiküsimustikuga üle 300 vastuse), 3) põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu sidusrühmade seminarid (esimene seminar 2021. aasta veebruaris, et teha kokkuvõte sidusrühmade teadmistest ja kogemustest seoses eri põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumise ja kasutamisega; teisel seminaril (september 2021) arutati tegevuskava tulemusi ja sihtotstarbelisi konsultatsioone ning vahetati arvamusi konkreetsete lihtsustamis- ja ajakohastamisettepanekute üle), samuti 4) põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komiteed (2021. aasta aprillis ja oktoobris kõigi liikmesriikide kontaktasutuste esindajatega) ja 5) kolm konkreetset töörühmade koosolekut (põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu lihtsustamise ja ajakohastamise, tulevase põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu üksikandmete taotlemise vahendi teemal), mis toimusid alates 2021. aasta kevadest kuni 2022. aasta kevadeni ning kus 20 liikmesriigi eksperti ja mitu komisjoni töötajat arutasid põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga ja põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguga seotud teemasid.

(8) 1) andmeesitajad (põllumajandustootjad), 2) andmekogujad (avaliku sektori asutused, kes vastutavad andmete kogumise, esitamise ja neile juurdepääsu eest ELi liikmesriikides (nt liikmesriikide ametiasutused, põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kontaktasutused, riiklikud statistikaametid) ja 3) andmekasutajad (nt poliitikakujundajad, põllumajandusnõustajad, akadeemilised ringkonnad, teadlased, hindajad, konsultatsioonifirmad).

(9) LEI-WUR et al. (2016), Farm Level Indicators for New Topics in policy evaluation project (FLINT), FP7 alusel rahastatud projekt.

(10) https://ec.europa.eu/info/food-farming-fisheries/key-policies/common-agricultural-policy/cmef/regulation-and-simplification/cost-and-good-practices-fadn-data-collection_en

(11) Uuringu kohaselt olid ELi 28 liikmesriigi avaliku sektori kogukulud eelarves ajavahemikul 2012–2014 keskmiselt veidi üle 58 miljoni euro. EL 28 tasandil on (kaalutud) keskmine kulutase 678 eurot täidetud põllumajandusaruande kohta, kuid liikmesriigiti on see väga erinev, ulatudes (2012–2014) keskmiselt 107 eurost Bulgaarias ja 156 eurost Rumeenias kuni 2 905 euroni Belgias.

(12) FLINT (põllumajandusettevõtte tasandil näitajad poliitika hindamise uute teemade jaoks): https://www.flint-fp7.eu/

(13) Kitsaskohad FLINTi rakendamisel: kulude märkimisväärne suurenemine, kui rakendatakse kõiki näitajaid. Üks võimalikest lahendustest oleks vähendada valimit 85 000 põllumajandusettevõttelt 55 000 põllumajandusettevõttele. Viimane tooks mõnes liikmesriigis kaasa ebausaldusväärsed hinnangud. Teine kitsaskoht on erinevate meetodite kohaldamine põllumajandusettevõtte tasandil andmete kogumisel liikmesriikides, kuna mõnes liikmesriigis (peamiselt raamatupidamisettevõtete puhul) tundub täiendavate muutujate lisamine keerulisem ja/või kulukam.

(14) FLINTi projektis esile tõstetud võimalik analüütiline kasu oleks olemasolevate andmete/teabe taaskasutamine, kestlikkusandmete kogumine sõltub süsteemsest salvestamisest, mis pikemas perspektiivis vähendab halduskoormust ja parandab kvaliteeti, ning täiendavad kestlikkusandmed võimaldavad ka poliitika paremat ja uut tüüpi hindamist ja teadusuuringuid.

(15) Cost of Extending the Farm Accountancy Data Network to the Farm Sustainability Data Network: Empirical Evidence (Kulud, mis on seotud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu laiendamisega põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks, empiirilised tõendid) https://edepot.wur.nl/551988 .

(16) FLINTi andmed – ligikaudu 70 konkreetse andmeühiku loetelu, milles kirjeldatakse 31 asjakohast kestlikkuse teemat, mis on kindlaks määratud keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõõtme alusel.

(17) Samuti on liikmesriikide kulud absoluutarvudes erinevad. Neid mõjutab kohaldatav andmekogumismetoodika, see, mil määral olid FLINTi andmed juba osa riiklikest põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu süsteemidest, ning riigis asjakohaste FLINTi näitajate teemade arv (nt Iiri põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu valimis, kus domineerivad kariloomad, ei pruugi olla üldse põllukultuuride pestitsiide), samuti konkreetse põllumajandusettevõtte liik ja suurus. Lisaks võetakse uuringus arvesse alustamiskulusid, kuid need on liikmesriigiti väga erinevad. Uuringutes liigitatakse liikmesriigid vastavalt järgmisele kolmele tüübile: 1) Madalmaade/Iirimaaga sarnanevad riigid: juba on olemas paljud andmed, FLINTi andmed, mis on kogutud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga samas protsessis; 2) Poola/Ungariga sarnanevad riigid: ei ole nii palju andmeid, FLINTi andmed, mis on kogutud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga samas protsessis, ja 3) Prantsusmaa/Kreekaga sarnanevad riigid: ei ole palju andmeid, FLINTi andmeid kogutakse eraldi põllumajandusettevõtte külastuse käigus. Teatavate liikmesriikide hinnangulised kulud (absoluutarvudes, eurodes põllumajandusettevõtte kohta, kus esimene kirje on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu praeguste andmete hinnangulised kulud, teine kirje põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ja FLINTi andmete kombineeritud kulud) on näiteks järgmised: Iirimaa (vastavalt 1 000 eurot ja 1 104 eurot), Madalmaad (3 000 eurot ja 3 333 eurot), Poola (656 eurot ja 860 eurot), Ungari (500 eurot ja 566 eurot), Prantsusmaa (500 eurot ja 1 119 eurot), Kreeka (1 273 eurot ja 1 910 eurot).

(18) Katseprojekt IPM2-FSDN algas 2021. aasta detsembris ja lõpeb 2023. aasta novembris. Tehnilised kirjeldused on kättesaadavad siin: https://etendering.ted.europa.eu/document/document-file-download.html?docFileId=111485

(19) Olulised vahetulemused on kavas 2022. aasta oktoobris. See hõlmab liikmesriikide keskkonna- ja sotsiaalteemade, nende andmeallikate ning praeguste andmekogumismeetodite ja tulevaste põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrgu teemade analüüsimist.

(20) Nagu analüüsis selgitatud, ei ole sel hetkel võimalik esitada konkreetseid andmeid, sest peamised kulud on seotud andmete kogumise meetodi võimaliku kohandamisega. Meetodid ja seotud kulud on liikmesriigiti väga erinevad. Käimasolev IPM2-FSDNi katseprojekt annab selle kohta rohkem teavet ja hinnanguid kõige varem 2022. aasta sügisel.

(21) 2010. aastal 155 eurot põllumajandusaruande kohta, praegu (2022) kuni 180 eurot põllumajandusaruande kohta. Tegelikult on alates 2015. aastast tasul kaks osa, st 160 eurot (fikseeritud osa) + kuni 20 eurot (preemiate osa, selle maksmine sõltub õigeaegsest andmete esitamisest ja nende kvaliteedist). Viimase makseaasta (2019) puhul sai ainult 14 liikmesriiki 28st teatava osa preemiamaksest.

(22) Mõne liikmesriigi hinnangu kohaselt katab ELi standardtasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmete kogumise kulud: Taanis 23,6 %, Portugalis 30 %, Prantsusmaal 29,5 %, Poolas 22 %.

(23) ELT C , , lk .

(24) ELT C ..., ..., lk .

(25) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).

(26) SWD(2018) 301 final, komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnang – ettepanekud:– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013;– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks.

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. PE/28/2019/REV/1.

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).