EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.5.2022

COM(2022) 199 final

2022/0141(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu liidu nimel allkirjastamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskavas (FLEGT-tegevuskava), 1 mille nõukogu kiitis heaks 2003. aastal, 2 tehakse ettepanek mitme meetme kohta ebaseadusliku metsaraie peatamiseks. Need meetmed hõlmavad muu hulgas toetust puitu tootvatele riikidele, mitmepoolset koostööd ebaseadusliku puiduga kauplemise takistamiseks, erasektori algatuste toetamist ning tegevusi, millega hoida ära ebaseaduslikku metsaraiet soodustavaid investeeringuid. Tegevuskava tugineb ELi ja puitu tootvate riikide vahel sõlmitud FLEGT-partnerluslepingutele. Nõukogu võttis 2005. aastal vastu määruse (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse, 3 mis võimaldab kontrollida, kas FLEGT-partnerluslepingute alusel ELi imporditav puit on seaduslik.

2005. aastal volitas nõukogu komisjoni pidama puitu tootvate riikidega läbirääkimisi FLEGT-partnerluslepingute üle 4 .

Komisjon alustas läbirääkimisi Guyana Kooperatiivvabariigiga 2013. aastal. Komisjon on nõukogu korrapäraselt edusammudega kursis hoidnud, esitades aruandeid metsanduse töörühmale ning metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse ja ELi puidumääruse (FLEGT/EUTR) komiteele. Komisjon on läbirääkimiste käigust teavitanud ka Euroopa Parlamenti ja sidusrühmi.

ELi ja Guyana vahelises vabatahtlikus partnerluslepingus käsitletakse kõiki nõukogu läbirääkimisjuhiste elemente. Eelkõige kehtestatakse sellega litsentsisüsteem, mille abil kontrollitakse ja tõendatakse ELi ja kolmandatesse riikidesse eksporditavate puittoodete, aga ka siseturul müüdava puidu seaduslikkust. Guyana kohustub imporditud puidu puhul tagama, et tegemist on vastavalt päritoluriigi õigusaktidele ülestöötatud puiduga. Selleks jõustab Guyana nõuetekohase hoolsuse põhimõtetele tuginevad eriõigusaktid. Seaduslikkuse määratlus põhineb riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide terviklikul kogumil, mille Guyana on ratifitseerinud ja mis kajastab metsade säästva majandamise kolme tegevussuunda. 

Lisaks võtab Guyana kohustuse vaadata läbi oma metsandusalased õigusaktid ja neid vajaduse korral rangemaks muuta. Guyana on kehtestanud ka nõuetele vastavuse järelevalve ja süsteemi sõltumatu hindamise raamistiku. Nende meetmete rakendamiseks on lepinguosalised kokku leppinud ambitsioonikas 6-aastases ajakavas (alates jõustumisest). Need elemendid on esitatud lepingu lisades, milles kirjeldatakse üksikasjalikult struktuure, mis toetavad Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (Guyana Timber Legality Assurance System (GTLAS)) arendamist, ning kriteeriume, mille alusel võetakse vastu otsus FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitamise kohta.

Lepinguga luuakse ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee, mis koordineerib litsentsimissüsteemi käsitlevat dialoogi ja koostööd ELi ja Guyana vahel. Lepingus on sätestatud sidusrühmi ja sotsiaalset kaitset, samuti aruandekohustust ja läbipaistvust hõlmavad põhimõtted. Lisaks sellele kirjeldatakse lepingus kaebuste käsitlemist ning järelevalve ja aruannete esitamise korda.

Lisaks määruse (EÜ) nr 2173/2005 II lisas loetletud toodetele hõlmab leping kõiki praegu Guyanas toodetud, sinna imporditud ja sealt eksporditud puittooteid.

Lepingu aluseks on diskrimineerimiskeelu põhimõte, mis tähendab, et kaasatakse nii metsandussektori kui ka muud sidusrühmad. Nende hulka kuuluvad erasektori, kodanikuühiskonna, kohalike ja põliskogukondade esindajad ning muud metsast sõltuvad inimesed.

Lepinguga nähakse ette impordikontroll ELi piiridel, nagu on sätestatud FLEGT-litsentsimissüsteemi käsitlevas määruses (EÜ) nr 2173/2005 ja selle rakendusmääruses (EÜ) nr 1024/2008. Lepingus kirjeldatakse Guyana FLEGT-litsentsi, mille jaoks kasutatakse rakendusmääruses (EÜ) nr 1024/2008 sätestatud vormi.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2022/0141 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon võttis 2003. aasta mais vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek“, 5 milles kutsuti üles kehtestama meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu ning töötama välja vabatahtlikke partnerluslepinguid puitu tootvate riikidega. Nõukogu võttis järeldused tegevuskava kohta vastu 2003. aasta oktoobris 6 ja Euroopa Parlament võttis sama küsimust käsitleva resolutsiooni vastu 11. juulil 2005 7 .

(2)5. detsembril 2005 volitas nõukogu komisjoni alustama puitu tootvate riikidega läbirääkimisi partnerluslepingute üle, et rakendada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitlevat Euroopa Liidu tegevuskava.

(3)Nõukogu võttis 20. detsembril 2005 vastu määruse (EÜ) nr 2173/2005 8 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes riikidest, kellega Euroopa Liit on sõlminud vabatahtliku partnerluslepingu.

(4)Läbirääkimised Guyana Kooperatiivvabariigiga metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (edaspidi „leping“) sõlmimiseks viidi edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 23. novembril 2018.

(5)Seetõttu tuleks lepingule Euroopa Liidu nimel alla kirjutada, tingimusel et see hiljem sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelisele metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puittoodetega kauplemist käsitlevale vabatahtlikule partnerluslepingule allakirjutamiseks antakse luba, tingimusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Allkirjastatava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingule allakirjutamise täielikud volitused isiku(te)le, kelle on määranud komisjon, tingimusel et leping sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    KOM(2003) 251.

(2)    ELT C 268, 7.11. 2003, lk 1.

(3)    ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(4)    Nõukogu piiratud kasutusega dokument nr 10229/2/05 (salastatus kustutatud 24. septembril 2015).

(5)    KOM(2003) 251.

(6)    ELT C 268, 7.11. 2003, lk 1.

(7)    ELT C 157E, 6.7.2006, lk 482.

(8)    Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (ELT L 347, 30.12.2005, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.5.2022

COM(2022) 199 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Guyana Kooperatiivvabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU JA GUYANA KOOPERATIIVVABARIIGI VAHELINE
VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,
MIS KÄSITLEB
METSAÕIGUSNORMIDE TÄITMISE JÄRELEVALVET,
METSAHALDUST JA PUITTOODETE MÜÜKI EUROOPA LIITU

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ja

GUYANA KOOPERATIIVVABARIIK, edaspidi „Guyana“,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

ARVESTADES liidu ja Guyana vahelisi tihedaid koostöösuhteid, eelkõige partnerluslepingu raames, mis allkirjastati 23. juunil 2000 Cotonous ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 1 ning mis vaadati läbi 25. juunil 2005 Luxembourgis ja 22. juunil 2010 Ouagadougous (edaspidi „Cotonou leping“),

ARVESTADES Kariibi piirkonna ja ELi ühist partnerlusstrateegiat, mis töötati välja Madridis peetud ELi ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide Kariibi mere piirkonna foorumi (CARIFORUM) 2010. aasta mai otsuse alusel ning mille on ühiselt koostanud liit ja CARIFORUMi riigid,

ARVESTADES 4. märtsil 2018 Costa Ricas Escazús vastu võetud piirkondlikku lepingut keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikides,

ARVESTADES ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist majanduspartnerluslepingut 2 ,

ARVESTADES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) ELi tegevuskava ettepaneku kohta on esimene samm ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse kiireloomuliste küsimuste lahendamisel,

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste tahet järgida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsioonis ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis sõnastatud põhimõtteid,

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste tahet järgida kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

KINNITADES VEEL KORD 2015. aasta deklaratsioonis kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta esitatud põhimõtete ja kohustuste olulisust, eelkõige võetud kohustust saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes – majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases – tasakaalustatult ja integreeritud viisil,

MEENUTADES sellega seoses kestliku arengu eesmärke ja vahe-eesmärke, eelkõige vahe-eesmärki 15.2 edendada 2020. aastaks igat liiki metsade säästvat majandamist, peatada metsade raadamine, taastada halvenenud seisundis metsad ning suurendada oluliselt metsastamist ja taasmetsastamist kogu maailmas,

OLLES TEADLIKUD 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud metsade säästva majandamise põhimõtete tähtsusest ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustesse kaasamise ja nendes osalemise olulisust käsitleva 10. põhimõtte, naiste rolli keskkonnajuhtimises ja -arengus käsitleva 20. põhimõtte ning põlisrahvaste ja nende kogukondade ning muude kohalike kogukondade olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva 22. põhimõtte tähtsusest,

TUNNISTADES metsade rolli kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise peamise lahendusena ning

TULETADES sellega seoses MEELDE kliimamuutusi käsitlevat Pariisi kokkulepet, eelkõige selle artiklit 5, milles nõutakse raadamisest ja metsa seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist, metsade kaitse ja säästva majandamise edendamist,

VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), eelkõige selle nõuet, et CITESi osalised väljastaksid konventsiooni I, II või III lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite eksportimiseks lube üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud asjaomaseid loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi,

KINNITADES VEEL KORD, kui oluliseks lepinguosalised peavad põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse mitmepoolset kauplemist, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning 15. aprillil 1994. aastal allkirjastatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (Marrakechi leping) IA lisas loetletud muudes mitmepoolsetes lepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt,

VÕTTES ARVESSE nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse,

TUNNUSTADES Guyana pühendumust hea valitsemistava, metsade säästva majandamise, õiguskaitse ja seadusliku puidukaubanduse jätkuvale edendamisele,

OLLES TEADLIKUD, et FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine toetab metsa säästvat majandamist ja aitab kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele, mis toimub raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise ning metsa kaitsmise ja säästva majandamise ning metsa süsinikuvarude talletamise võime suurendamise kaudu arengumaades (REDD+),

TUNNISTADES, et Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteem on loodud kõigi käesoleva lepinguga hõlmatud puittoodete seaduslikkuse tagamiseks, olenemata nende sihtkohast,

TUNNISTADES, kui oluline on kaasata käesoleva lepingu rakendamisse kõik asjaomased sidusrühmad nende esindusasutuste kaudu nii metsandussektoris kui ka väljaspool, olenemata soost, vanusest, asukohast, usust või veendumustest, etnilisest päritolust, nahavärvist, keelest, puudest või mis tahes muust staatusest, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna ning kohalike ja põliskogukondade esindajad, aga ka muud metsast sõltuvad inimesed,

KINNITADES VEEL KORD oma põhiseadusest, siseriiklikest õigusaktidest ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, loob Guyana tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad kõigil asjaomastel sidusrühmadel käesoleva lepingu rakendamisele kaasa aidata,

TUNNISTADES, et mittekonfidentsiaalse teabe avaldamine on väga oluline, et hõlbustada metsandussektoris ja väljaspool seda kõigi asjakohaste ja huvitatud sidusrühmade täielikku ja tõhusat osalemist, olenemata soost, vanusest, asukohast, usust või veendumustest, etnilisest päritolust, nahavärvist, keelest, puudest või mis tahes muust staatusest, ning et seetõttu on teabe esitamine käesoleva lepingu rakendamisel keskse tähtsusega,

OLLES OTSUSTANUD vähendada käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel tekkida võivat mis tahes kahjulikku mõju asjaomastele sidusrühmadele metsasektoris ja väljaspool seda,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ARTIKKEL 1

Eesmärk

Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega tagada igat liiki metsade säästev majandamine on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õigusraamistik, mille siht on tagada, et kõik käesoleva lepinguga hõlmatud puittooted, mis imporditakse Guyanast liitu, on toodetud seaduslikult, ning edendada sellega puittoodetega kauplemist.

Lisaks on käesolev leping aluseks lepinguosaliste vahelisele dialoogile ja koostööle, et lihtsustada ja edendada selle terviklikku rakendamist ning tugevdada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

ARTIKKEL 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „pädev asutus“ või „pädevad asutused“ – asutus või asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, kontrollima ja heaks kiitma;

b)    „eksport“ – puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine Guyana geograafilise territooriumi mis tahes osast, välja arvatud läbi Guyana veetavad puittooted;

c)    „FLEGT-litsents“ – IV lisa 1. liites sätestatud dokument, mis kinnitab, et saadetis on seaduslikku päritolu ja käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumide alusel kontrollitud;

d)    „HSi kood“ – nelja- või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi nomenklatuurile, mille on kehtestanud Maailma Tolliorganisatsioon rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga;

e)    „import liitu“ – selliste puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 201 tähenduses, mida ei saa käsitada mittekaubanduslikku laadi kaubana vastavalt komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega) artikli 1 punkti 21 määratlusele;

f)    „sõltumatu audiitor“ – isik või üksus, kes hindab teatava aja tagant Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi toimimist, usaldusväärsust ja tõhusust;

g)    „ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee“ – komitee, mille lepinguosalised loovad käesoleva lepingu haldamise, järelevalve ja läbivaatamise, sealhulgas sõltumatu auditi juhtimise hõlbustamiseks, ning komitee hõlbustab ka lepinguosalistevahelist dialoogi ja teabevahetust;

h)    „seaduslikult toodetud puit“ (edaspidi ka „seaduslik puit“) – käesoleva lepingu II lisas ja muudes lepingu asjakohastes sätetes märgitud Guyana õigusaktide kohaselt omandatud, üles töötatud, toodetud, töödeldud, transporditud ja kaubeldud puittooted; imporditud puidu puhul tähendab see puittooteid, mis on üles töötatud, toodetud, töödeldud, transporditud ja eksporditud ülestöötamisriigi asjakohaste õigusaktide ja V lisas kirjeldatud korra kohaselt;

i)    „litsentse väljastav asutus“ – Guyana määratud asutus FLEGT-litsentside väljastamiseks ja kinnitamiseks;

j)    „vabasse ringlusse lubamine“ − liidu tolliprotseduur, mis annab väljastpoolt liitu pärinevale kaubale liidu kauba tollistaatuse vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013 ning mis hõlmab kõigi tasumisele kuuluvate imporditollimaksude sissenõudmist, vajaduse korral muude maksude sissenõudmist, kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamist ning muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmist;

k)    „saadetis“ – FLEGT-litsentsiga puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Guyanast ja mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus;

l)    „läbiveetavad puittooted“ – kolmandast riigist pärinevad puittooted, mis sisenevad Guyana territooriumile tolli järelevalve all ja lahkuvad sealt muutmata kujul, kusjuures päritoluriik jääb samaks;

m)    „puittooted“ – I lisas loetletud tooted.

ARTIKKEL 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1.    Lepinguosaliste vahel luuakse litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT). FLEGT-litsentsimissüsteemiga luuakse menetluste ja nõuete kogum, mis võimaldab kontrollida ja tõendada FLEGT-litsentside abil, et Guyanast liitu saadetavad puit ja puittooted on toodetud seaduslikult. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 ja käesoleva lepinguga aktsepteerib liit Guyanast saabuvaid ja liitu imporditavaid puittoodete saadetisi üksnes juhul, kui need on varustatud FLEGT-litsentsidega.

2.    FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I lisas loetletud puittoodete suhtes.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks.

ARTIKKEL 4

Litsentse väljastav asutus

1.    Guyana määrab FLEGT-litsentse väljastava asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile kirjalikult selle kontaktandmed. Lepinguosalised avalikustavad selle teabe.

2.    Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud seaduslikult kooskõlas II lisas loetletud õigusaktidega. Litsentse väljastav asutus väljastab FLEGT-litsentsi igale liitu eksportimiseks mõeldud puittoodete saadetisele, mis on toodetud seaduslikult Guyanas.

3.    Imporditud puidu puhul ei väljasta litsentse väljastav asutus FLEGT-litsentse toodetele, mis ei ole üles töötatud, toodetud või eksporditud vastavalt ülestöötamisriigi ja tootmisriigi õigusaktidele.

4.    Litsentse väljastav asutus kehtestab ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused.

5.    Litsentse väljastav asutus peab arvestust kõigi saadetiste üle, millel on FLEGT-litsents ja mis on kooskõlas mitmesuguste andmekaitset ja teabe konfidentsiaalsust käsitlevate riiklike õigusaktide ja tegevuspõhimõtetega, ning edastab need andmed artiklis 11 nimetatud sõltumatu auditi tegemiseks, tagades eksportijate omandit käsitleva teabe konfidentsiaalsuse.

ARTIKKEL 5

Liidu pädevad asutused

1.    Euroopa Komisjon edastab Guyanale kirjalikult liidu liikmesriikide määratud pädevate asutuste kontaktandmed. Lepinguosalised avalikustavad selle teabe.

2.    Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise liidus vabasse ringlusse lubamist, et sellel saadetisel oleks olemas kehtiv FLEGT-litsents. Vabasse ringlusse lubamise võib peatada ja saadetise kinni pidada, kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi kehtivuses vastavalt III lisale.

3.    Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.

4.    Kooskõlas riiklike andmekaitset käsitlevate õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused isikule ja organitele, kelle Guyana on määranud sõltumatuks audiitoriks, juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5.    Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest valmistatud puittoodete suhtes, tingimusel et kõnealused tooted on hõlmatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) ette nähtud järelevalvet käsitlevate sätetega. Siiski tuleb nende järelevalvet käsitlevate sätetega hõlmatud puittoodete seaduslikkust kontrollida artiklis 8 nimetatud Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi alusel.

ARTIKKEL 6

FLEGT-litsentsid

1.    FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendina selle kohta, et puittooted on toodetud seaduslikult.

2.    FLEGT-litsentsid koostatakse ja täidetakse inglise keeles, kasutades IV lisas esitatud vormi.

3.    Kokkuleppe korral võivad lepinguosalised luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilisi süsteeme.

4.    FLEGT-litsentside tehnilised kirjeldused, vorm ja väljastamise kord on sätestatud IV lisas.

ARTIKKEL 7

Seaduslikult toodetud puidu määratlus

1.    Käesoleva lepingu kohaldamiseks on artikli 2 punktis h esitatud seaduslikult toodetud puidu määratlus, mida on täpsustatud II lisas, kus on esitatud Guyana riiklik õigusraamistik, samuti põhimõtted, kriteeriumid, näitajad ja tõendavad dokumendid, mis peavad olema olemas ja täidetud, et puittoodetele kehtiks FLEGT-litsents.

2.    Guyana vaatab II lisas esitatud ja metsandussektori suhtes kohaldatava riikliku õigusraamistiku läbi, et vajaduse korral tugevdada ja rakendada kõiki asjakohaseid põhimõtteid, seadusi, eeskirju, statuute, strateegiaid, suuniseid, vabatahtlikke meetmeid ja tegevusjuhiseid.

ARTIKKEL 8

Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteem (GTLAS)

1.    Guyana kasutab ja vajaduse korral täiustab olemasolevat süsteemi, mille abil kontrollitakse, kas puittooted on toodetud seaduslikult ja kas liitu eksporditakse ainult selliselt kontrollitud saadetisi, ning loob selleks Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (Guyana Timber Legality Assurance System, GTLAS), nagu on sätestatud V lisas.

2.    Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteem sisaldab vastavuskontrolle, mis võimaldavad tagada, et puittooted on toodetud seaduslikult, olenemata nende sihtturust, ning et FLEGT-litsentse ei väljastata puittoodete saadetistele, mis ei ole seaduslikult üles töötatud või mille päritolu ei ole teada.

ARTIKKEL 9

Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) kohaldamine
käesoleva lepinguga hõlmatud puittoodete suhtes

1.    Kasutades Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS), kontrollib Guyana mujale kui liitu eksporditavate puittoodete ja siseturul müüdavate puittoodete seaduslikkust; samuti kontrollib Guyana imporditud puittoodete seaduslikkust, kasutades käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteemi.

2.    GTLASi rakendamise toetamiseks julgustab liit selle süsteemi kasutamist muudel rahvusvahelistel turgudel ja kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse puhul.

3.    Liit rakendab kooskõlas oma kohaldatavate õigusaktidega meetmeid ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodete turulelaskmise vältimiseks liidus.

ARTIKKEL 10

FLEGT-litsentsiga saadetiste ringlusse lubamine

1.    FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste liidus vabasse ringlusse lubamist reguleerivaid menetlusi on kirjeldatud III lisas.

2.    Kui pädeval asutusel on põhjust kahtlustada, et litsents ei kehti või ei ole autentne või ei vasta saadetisele, mille kohta see on väidetavalt väljastatud, võib ta kohaldada III lisas kirjeldatud menetlusi.

3.    Kui litsentse väljastava asutuse ja pädevate asutuste vahel tekivad seoses FLEGT-litsentsidega püsivad erimeelsused või raskused, edastatakse küsimus artiklis 20 osutatud ühisele järelevalve- ja läbivaatamiskomiteele.

ARTIKKEL 11

Sõltumatu audiitor

1.    Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokkulepitud ajavahemike järel sõltumatu audiitori teenuseid, et veenduda Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi toimimises ja tõhususes, nagu on sätestatud V lisas.

2.    VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks kasutab Guyana sõltumatu audiitori teenuseid, konsulteerides seejuures liiduga.

3.    Sõltumatu audiitor on füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kellel ei ole huvide konflikti, sealhulgas ka konfliktid, mis tulenevad organisatsioonilistest või ärilistest suhetest liiduga või Guyana metsandussektori reguleerivate asutustega, litsentse väljastava asutusega või muu puidutootmise seaduslikkuse kontrollimise eest vastutava asutusega, või ettevõtjaga, kes tegeleb äritegevusega Guyana metsandussektoris.

4.    Sõltumatu audiitor tegutseb dokumenteeritud juhtimisstruktuuri ning avalikustatud põhimõtete, meetodite ja menetluste kohaselt, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud heade tavadega.

5.    Sõltumatu audiitor edastab tema tööst tulenevad kaebused artiklis 20 osutatud ühisele järelevalve- ja läbivaatamiskomiteele.

6.    Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepanekud aruannetes, mille ta koostab vastavalt VI lisas kirjeldatud menetluskäsiraamatule. Sõltumatu audiitori aruanded avaldatakse vastavalt IX lisas sätestatud korrale.

7.    Lepinguosalised hõlbustavad sõltumatu audiitori tööd kooskõlas oma andmekaitset ja teabe konfidentsiaalsust käsitlevate mitmesuguste riiklike õigusaktide ja tegevuspõhimõtetega, tagades eelkõige, et

−    audiitoril on juurdepääs dokumentidele, teabele ja muudele tema ülesannete täitmiseks vajalikele materjalidele;

−    tal on võimalik salvestada ja kopeerida dokumente, teavet ja muid vajalikke materjale.

ARTIKKEL 12

Eeskirjade eiramised

Lepinguosalised teavitavad teineteist kirjalikult vastavalt artiklile 22, kui neil on mõistlikud kahtlused või tõendid FLEGT-litsentsimissüsteemist kõrvalehoidmise kohta, muu hulgas ka seoses järgmisega:

a)    kaubanduseeskirjadest kõrvalehoidmine, sealhulgas kaubatehingute ümbersuunamine Guyanast liitu kolmanda riigi kaudu, juhul kui on põhjust arvata, et seda on tehtud litsentsimise vältimiseks,

b)    FLEGT-litsentsid puittoodetele, mis sisaldavad kolmandatest riikidest pärit puitu, mille puhul kahtlustatakse, et see on ebaseaduslikult toodetud,

c)    pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel.

ARTIKKEL 13

FLEGT-litsentsimissüsteemi kasutuselevõtu alguskuupäev

1.    Lepinguosalised teavitavad teineteist artiklis 20 nimetatud ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kaudu, kui nad leiavad, et on lõpetanud FLEGT-litsentsimissüsteemi täielikuks toimimiseks vajalikud ettevalmistused.

2.    Lepinguosalised tellivad ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kaudu FLEGT-litsentsimise sõltumatu hindamise. Hindamisel tehakse VIII lisas sätestatud kriteeriumide alusel kindlaks, kas GTLAS täidab oma funktsioone ja kas liidus on FLEGT-litsentside vastuvõtmise, kontrollimise ja heakskiitmise süsteemid paigas.

3.    Ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee annab lõikes 2 osutatud hinnangu põhjal soovituse FLEGT-litsentsimissüsteem kasutusele võtta või seda mitte teha.

4.    Tuginedes ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee soovitusele FLEGT-litsentsimissüsteem kasutusele võtta, teatavad lepinguosalised teineteisele kirjalikult kuupäeva, millal FLEGT-litsentsimissüsteem tööle rakendatakse.

5.    Tuginedes ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee soovitusele FLEGT-litsentsimissüsteemi mitte kasutusele võtta, lepivad lepinguosalised ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee kaudu kokku meetmed, mis tuleb litsentsimissüsteemi kasutuselevõtu võimaldamiseks võtta.

ARTIKKEL 14

Lepingu rakendamise ajakava

Artiklis 20 osutatud ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee töötab välja käesoleva lepingu rakendamise ajakava ning hindab rakendamise edenemist selle ajakava põhjal.

ARTIKKEL 15

Toetusmeetmed

1.    Lepinguosalised on kindlaks määranud valdkonnad, mis on loetletud VII lisas ning kus on käesoleva lepingu rakendamiseks vaja tehnilisi ja rahalisi lisavahendeid.

2.    Lõikes 1 osutatud lisavahendite eraldamine toimub liidu ja selle liikmesriikide poolt Guyanale antava abi planeerimise tavamenetluste ning Guyana enda eelarvemenetluste alusel.

3.    Guyana tagab, et tema suutlikkuse suurendamine käesoleva lepingu rakendamiseks kajastub riiklikus planeerimises, näiteks vaesuse vähendamise strateegiates ja eelarvetes.

4.    Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed oleksid kooskõlas asjakohaste olemasolevate ja tulevaste arengualgatustega, näiteks raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks mõeldud toetusmeetmetega ning arengumaades metsade säilitamise, metsa säästva majandamise ja metsa süsinikuvarude parandamise rolli toetava tegevusega.

ARTIKKEL 16

Sidusrühmade kaasamine lepingu rakendamisse

1.    Guyana tagab, et käesolevat lepingut rakendatakse ja selle üle tehakse järelevalvet läbipaistvalt ja kaasavalt koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega nende endi institutsioonide kaudu, olenemata soost, vanusest, asukohast, usust või veendumustest, etnilisest päritolust, nahavärvist, keelest, puudest või mis tahes muust staatusest, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna ning kohalike ja põliskogukondade esindajad, aga ka muud metsast sõltuvad inimesed.

2.    Guyana tagab, et käesoleva lepingu rakendamise jälgimiseks on olemas riiklik rakendamise töörühm, mis koosneb asjaomaste valitsusasutuste esindajatest ja kõigi asjaomaste sidusrühmade esindajatest.

3.    Guyana peab käesoleva lepingu rakendamise üle korrapäraseid konsultatsioone kõikide asjaomaste sidusrühmadega, olenemata soost, vanusest, asukohast, usust või veendumustest, etnilisest päritolust, nahavärvist, keelest, puudest või mis tahes muust staatusest, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna ning kohalike ja põliskogukondade esindajatega, aga ka muude metsast sõltuvate inimestega. Sellega seoses töötab Guyana välja sidusrühmadega sisuka konsulteerimise strateegiad, vormid ja programmid ning kasutab neid.

4.    Liit konsulteerib korrapäraselt sidusrühmadega seoses käesoleva lepingu rakendamisega, võttes arvesse oma kohustusi kooskõlas 1998. aasta konventsiooniga, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist (Århusi konventsioon).

ARTIKKEL 17

Sotsiaalkaitse

1.    Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu sätete mõju hinnatakse korrapäraselt, et vähendada võimalikku kahjulikku mõju metsandussektorisse kuuluvatele ja muudele sidusrühmadele, olenemata soost, vanusest, asukohast, usust või veendumustest, etnilisest päritolust, nahavärvist, keelest, puudest või mis tahes muust staatusest.

2.    Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju sidusrühmadele ning võtavad mõistlikke ja asjakohaseid meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks ja lepivad vajaduse korral sellise kahjuliku mõju ohjamiseks kokku lisameetmed.

ARTIKKEL 18

Muude lepingute rakendamiseks või ratifitseerimiseks tehtavad jõupingutused

Lepinguosalised kinnitavad võetud kohustust rakendada tõhusalt rahvusvahelisi ja piirkondlikke kokkuleppeid, lepinguid ja konventsioone, mille osalised nad on, sealhulgas mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid ja kliimameetmeid käsitlevaid lepinguid, inim- ja põliselanike õigusi käsitlevaid lepinguid ning töö- ja kaubanduslepinguid. Lepinguosalised teevad jätkuvaid ja püsivaid jõupingutusi rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete, lepingute ja konventsioonide ratifitseerimiseks ja edasiseks rakendamiseks.

ARTIKKEL 19

Turustiimulid

Võttes arvesse käesolevat lepingut ja muid asjakohaseid rahvusvahelisi kohustusi, püüab liit hõlbustada selle lepinguga reguleeritavate puittoodete pääsu oma turule. Need jõupingutused hõlmavad järgmist:

a)    toetatakse sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse pingutusi seaduslikult toodetud puittoodete tarne tagamiseks, ning

b)    FLEGT-litsentsiga toodete soodsamat kuvandit liidu turul.

ARTIKKEL 20

Ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee

1.    Lepinguosalised loovad kolme kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest käesoleva lepingu järelevalve ja läbivaatamise lihtsustamiseks ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“). Ühiskomitee hõlbustab ka lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust.

2.    Kumbki lepinguosaline nimetab ühiskomiteesse oma esindajad ning komitee teeb otsuseid konsensuse alusel. Ühiskomiteed juhatavad ühiselt kaks liiget – ühe määrab Guyana ja teise liit.

3.    Ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

4.    Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäevadel ja kohtades.

5.    Ühiskomitee tagab, et tema töö oleks läbipaistev ning tema töö ja otsustega seotud asjakohane teave oleks üldsusele kättesaadav.

6.    Ühiskomitee avaldab aastaaruande kooskõlas X lisas sätestatud kriteeriumidega.

7.    Ühiskomitee eriülesandeid on kirjeldatud IX lisas.

ARTIKKEL 21

Aruandlus ja teabe avalikustamine

1.    Avalikkuse juurdepääs teabele on juhtimise parandamiseks hädavajalik ja seetõttu on asjakohase teabe esitamine sidusrühmadele käesoleva lepingu keskne osa. Teave tehakse üldsusele kättesaadavaks süsteemide rakendamise ja järelevalve hõlbustamiseks ning seega sidusrühmade ja tarbijate usalduse suurendamiseks ning lepinguosaliste vastutuse tagamiseks. Avalikustatava teabe üksikasjad on esitatud IX lisas.

2.    Kumbki lepinguosaline kasutab lõikes 1 nimetatud teabe üldsusele levitamisel kõige asjakohasemaid mehhanisme, muu hulgas meediat, dokumente, internetti, seminare, aastaaruandeid. Eelkõige püüavad lepinguosalised varustada metsandussektoriga seotud eri sidusrühmi usaldusväärse, asjakohase ja ajakohastatud teabega, kasutades IX lisas sätestatud rakendamise meetodeid.

ARTIKKEL 22

Lepingu rakendamist käsitlevad teatised

1.    Käesoleva lepingu rakendamisega seotud ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:

−    a) Guyana nimel: rahanduse eest vastutav minister;

−    b) liidu nimel: liidu delegatsiooni juht Guyanas.

2.    Lepinguosalised edastavad teineteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe, sealhulgas lõikes 1 nimetatud esindajaid puudutavate muutuste kohta.

ARTIKKEL 23

Konfidentsiaalne teave

Kumbki lepinguosaline kohustub oma seadustega ettenähtud piirides mitte avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladusi või konfidentsiaalset äriteavet.

ARTIKKEL 24

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumidel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Guyana territooriumil.

ARTIKKEL 25

Konsulteerimine ja vahendamine

1.    Lepinguosalised püüavad alati käesoleva lepingu tõlgendamises ja kohaldamises kokku leppida ning lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused kõigepealt omavahel heas usus konsulteerides ja vahendusmenetlust kasutades, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.    Lepinguosaline, kes soovib alustada konsultatsioone, teatab sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele ja ühiskomiteele, märkides teema ja esitades taotlust toetavate argumentide kokkuvõtte.

3.    Konsultatsioone alustatakse 40 päeva jooksul ja need loetakse lõppenuks 90 päeva pärast taotluse esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Olenemata eespool nimetatud konsultatsioonidest võib kumbki lepinguosaline alustada konsultatsioone kiireloomulistes küsimustes 15 päeva jooksul. Sellised konsultatsioonid lõpetatakse 30 päeva pärast taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku teisiti.

4.    Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võivad lepinguosalised leppida kokku vahendaja kasutamises. Sellegipoolest võib kumbki lepinguosaline anda vaidluse vahekohtusse ilma vahendusmenetlust kasutamata.

5.    Lepinguosalised valivad vahendaja ühiselt 15 päeva jooksul alates vahendusmenetluse taotlemises kokku leppimise kuupäevast. Vahendajale esitatakse mõlema lepinguosalise ettepanekud ja vahendaja kutsub kokku vahenduskohtumise. Kui mõlemad lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, teatab vahendaja hiljemalt 60 päeva jooksul pärast väljavalimist oma arvamuse selle kohta, kuidas lahendada vaidlus kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

6.    Vahendaja arvamus ei ole siduv.

ARTIKKEL 26

Vahekohus

1.    Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 25 sätestatud konsultatsioonide ja vahendusmenetluse teel, taotleb emb-kumb lepinguosaline vahekohtu moodustamist, teavitades kirjalikult teist lepinguosalist ja Alalise Vahekohtu rahvusvahelist bürood (PCA). Taotluses tuleb ära märkida konkreetsed kõne all olevad meetmed ning selgitada, mil viisil need meetmed rikuvad käesoleva lepingu sätteid.

2.    Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kes nimetatakse ametisse Alalise Vahekohtu rahvusvahelise büroo 2012. aasta vahekohtu eeskirjade kohaselt.

3.    Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv ja nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et vahekohtu otsust heas usus täita.

4.    Lepinguosalised teavitavad teineteist ja ühiskomiteed meetmetest, mille nad on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks. Ühiskomitee vaatab läbi meetmed, mille lepinguosalised on otsuse täitmiseks võtnud, ja soovitab vajaduse korral täiendavaid või parandusmeetmeid, et tagada vahekohtu otsuse täielik järgimine. Kumbki lepinguosaline võib taotleda, et vahekohus teeks otsuse algse otsuse järgimise kohta.

5.    Ühiskomitee kehtestab vahekohtumenetluse töökorralduse.

ARTIKKEL 27

Muudatused

1.    Käesolevat lepingut muuta sooviv lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele ettepaneku vähemalt üks (1) kuu enne ühiskomitee järgmist koosolekut. Ühiskomitee arutab ettepanekut ning esitab konsensuse saavutamise korral soovituse kavandatud muudatuse kohta. Kumbki lepinguosaline vaatab soovituse läbi ja kui on sellega nõus, kiidab soovituse heaks vastavalt oma õiguslikule menetluskorrale.

2.    Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised lõike 1 kohaselt heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.    Ühiskomitee võib muuta käesoleva lepingu lisasid.

4.    Muutmise teatis saadetakse käesoleva lepingu ühistele hoiulevõtjatele.

ARTIKKEL 28

Peatamine

1.    Kui lepinguosaline soovib käesoleva lepingu peatada, peab ta teist lepinguosalist sellest soovist kirjalikult teavitama ja seejärel arutavad lepinguosalised küsimust ühe (1) kuu jooksul alates sellise teate saamisest.

2.    Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise juhul, kui teine lepinguosaline on lepingut oluliselt rikkunud.

3.    Peatamise otsuse ja selle põhjuste kohta esitatakse teisele lepinguosalisele kirjalik teade.

4.    Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõpeb kolmkümmend (30) kalendripäeva pärast lõikes 3 nimetatud teate esitamist.

5.    Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub 30 kalendripäeva pärast seda, kui kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et peatamise põhjused ei kehti enam.

ARTIKKEL 29

Lepingu lõpetamine

Kumbki lepinguosaline võib teist lepinguosalist oma kavatsusest kirjalikult teavitada ja seejärel arutab küsimust ühiskomitee.

Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse kaksteist (12) kuud pärast sellise teate esitamist.

ARTIKKEL 30

Kehtivus

1.    Käesolev leping kehtib kümme (10) aastat, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised peatavad või lõpetavad selle kooskõlas artikliga 28 või artikliga 29.

2.    Lepingut pikendatakse automaatselt järjestikuste (5-) viieaastaste ajavahemike kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline loobub pikendamisest, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult ette vähemalt kaksteist (12) kuud enne käesoleva lepingu kehtivusaja lõppemist.

ARTIKKEL 31

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

ARTIKKEL 32

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik need tekstid on võrdselt autentsed. Tõlke lahknevuse korral kehtib ingliskeelne tekst.

ARTIKKEL 33

Jõustumine

1.    Käesolev leping jõustub alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.    Lõikes 1 osutatud teade saadetakse Guyana rahanduse eest vastutavale ministrile ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.

SELLE TÕENDUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

[KOHT] …,

Guyana Kooperatiivvabariigi nimel    Euroopa Liidu nimel

LISAD

1.    I lisa. Hõlmatud tooted: FLEGT-litsentsimissüsteemiga hõlmatud puidu ja puittoodete ühtlustatud kaubakoodid

2.    II lisa. Seaduslikkuse määratlus

3.    III lisa. Guyanast eksporditud FLEGT-litsentsiga puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamise tingimused

4.    IV lisa. FLEGT-litsentside nõuded ja tehnilised kirjeldused

5.    V lisa. Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteem (GTLAS)

6.    VI lisa. GTLASi sõltumatu auditiga seotud õigused ja kohustused

7.    VII lisa. Toetusmeetmed ja rahastamismehhanismid

8.    VIII lisa. Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) toimivuse hindamise kriteeriumid

9.    IX lisa. Üldsuse juurdepääs FLEGT-litsentsimissüsteemi käsitlevale teabele

10.    X lisa. Ühine järelevalve- ja läbivaatamiskomitee

I LISA

HÕLMATUD TOOTED:
FLEGT-LITSENTSIMISSÜSTEEMIGA HÕLMATUD
PUIDU JA PUITTOODETE ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID

Käesolevas lisas esitatud loetelu alus on kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, mis on kehtestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga.

HSi koodid	Kirjeldus
4403	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud.
4404	Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms.
4406	Raudteede või trammiteede puitliiprid.
4407	Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, servjätkatud, lihvitud või pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm.
4408	Vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri vms kihtpuitmaterjali valmistamiseks mõeldud spoon ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm.
4409	Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sealhulgas kokku ühendamata parketilipid ja -liistud) hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte.
4412	Vineer, spoonitud puitpaneelid jms kihtpuitmaterjal
4418	Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, paneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud.

_______________

II LISA

SEADUSLIKKUSE MÄÄRATLUS

1.    Akronüümide loetelu

2.    Sissejuhatus

3.    Mõistete määratlused

4.    Vastavushindamise tabelid

4.1    Vastavushindamise tabel A (metsandussektori ettevõtjale seaduslike metsatööde tegemiseks)

4.2    Riikliku metsandusloa vastavushindamise tabel B (suur kontsessioon)

4.3    Riikliku metsandusloa vastavushindamise tabel C (väike kontsessioon)

4.4    Ameerika indiaaniküla vastavushindamise tabel D

4.5    Eramaa vastavushindamise tabel E

4.6    Ülemineku järgus riigimaalt raadamise tulemusena saadud puittoodete vastavushindamise tabel F

4.7    Arestitud puittoodete vastavushindamise tabel G

4.8    Puittoodete töötlemise ja müügi vastavushindamise tabel H

4.9    Puittoodete ekspordi ja impordi vastavushindamise tabel I

5.    Sõnastik

6.    Liide: kohaldatavad õiguslikud alused

1.    Akronüümide loetelu

AOP    Iga-aastane tegevuskava

EPA    Keskkonnakaitseamet

EL    Euroopa Liit

FCA    Metsa kontsessioonileping

FD    Finantsüksus

FLEGT    Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus

FMP    Metsamajandamise kava

FMD    Metsaseire üksus

FRMD    Metsavarude majandamise üksus

FSO    Metsandussektori ettevõtja

GFC    Guyana metsanduskomisjon

GGMC    Guyana geoloogia- ja kaevanduste komisjon

GLSC    Guyana maade ja uuringute komisjon

RA    Maksuamet

GTLAS    Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteem

LD    Seaduslikkuse määratlus

MISD    Juhtimisinfosüsteemide andmebaas

MOL    Sotsiaalkaitse eest vastutav ministeerium

MAA    Ameerika indiaanirahvaste asjade eest vastutav ministeerium

MPW    Riiklike ehitustööde eest vastutav ministeerium

NAREI    Riiklik põllumajandusuuringute ja täiendusinstituut

NIB    Riiklik kindlustusamet

NTWG    Riiklik tehniline töörühm

PPE    Isikukaitsevahendid

SFA    Riiklik metsandusluba

VC    Külanõukogu

VPA    Vabatahtlik partnerlusleping

WTS    Puiduseiresüsteem

2.    Sissejuhatus

Selles lisas on esitatud käesoleva lepingu suhtes kohaldatava mõiste „seaduslik puit“ seaduslikkuse määratlus. Seaduslikkuse määratlust võib vajaduse korral käesoleva lepingu rakendamise ajal lepingu artikli 27 sätete kohaselt ajakohastada.

Seaduslikkuse määratlus on V lisas kirjeldatud Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) lahutamatu osa.

Seaduslikkuse määratlus põhineb asjakohasel kehtival riiklikul õigus- ja regulatiivraamistikul, milles sätestatakse põhimõtted, kriteeriumid, näitajad ja tõendavad dokumendid, mille abil tõendatakse vastavust sellele raamistikule.

Seaduslikkuse määratlus sisaldab ka täiendavaid viiteid õigusaktidele, mis on olulised käesoleva lepingu rakendamiseks ja GTLASi üldiseks toimimiseks. Need viited ning muud kohaldatavad seadused ja eeskirjad on esitatud käesoleva lisa liites. Seaduslikkuse määratlus kehtib kõigi metsandussektori ettevõtjate suhtes kogu riigis ja kõigi I lisas loetletud puittoodete kohta ning hõlmab sise- ja rahvusvahelist kaubandust.

Seaduslikkuse määratlus töötati välja protsessis, milles osalesid paljud sidusrühmad, seda koordineeris riiklik tehniline töörühm, kus olid esindatud enamik Guyana metsandussektori peamisi sidusrühmi ja muud huvirühmad. Seaduslikkuse määratluse väljatöötamine hõlmas mitut üleriigilist seminari, mille käigus anti peamistele sidusrühmadele teavet vabatahtliku partnerluslepingu protsessi kohta. Konsulteeriti ka sidusrühmadega ja taotleti nende heakskiitu seaduslikkuse määratluse eri elementide üksikasjadele.

Sihtrühmade hulka kuulusid metsa ülestöötajad, saeveskite käitajad, tootjad, puidumüüjad, puidu eksportijad, puidu importijad, vedajad, tollimaaklerid, samuti raieliitude, Ameerika indiaanikülade ja kogukondade, valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas põliselanike, ning ministeeriumide ja/või valitsusasutuste esindajad.

Seaduslikkuse määratluse tabeli struktuur ja sisu

Seaduslikkuse määratlus on jagatud üheksaks tabeliks, mis on seotud tegevuse eri liikidega. Iga tabel sisaldab põhimõtteid, mis määravad kindlaks peamised juriidilised kohustused koos vastavate kriteeriumidega, mis täpsustavad õiguslikke nõudeid, millega tagatakse kõigi põhimõtete järgimine. Iga kriteerium sisaldab näitajaid, mis vastavad kriteeriumiga kooskõlas olevatele meetmetele. Lisaks pakuvad tõendavad dokumendid tõendeid iga näitaja täitmise kohta; sellised dokumendid põhinevad riiklikul õigusraamistikul (õiguslikud alused), millega kehtestatakse õiguslikud ja menetlusnõuded, mida tõendavate dokumentide saamiseks tuleb järgida.

Metsandussektori ettevõtja vastavus näitajatele tõendab tema vastavust seaduslikkuse määratlusele. Allpool esitatud tabelites nimetatud vastutavad asutused on ministeeriumid ja/või valitsusasutused, kes kontrollivad metsandussektori ettevõtja vastavust seaduslikkuse määratluse näitajatele.

Tõendavad dokumendid on seotud iga näitajaga. Tõendavaid dokumente on kahte liiki:

osa tõendavaid dokumente annavad välja ministeeriumid ja/või valitsusasutused oma sisemenetluste ja tõendavate dokumentide väljastamise sisekontrollide kohaselt. Sellisel juhul vastab metsandussektori ettevõtja näitajatele siis, kui tal on olemas nõutav kehtiv tõendav dokument.

Ka muid tõendavaid dokumente annavad välja ministeeriumid ja/või valitsusasutused oma volituste raames, kuid metsandussektori ettevõtja korrapäraste kontrollide kaudu. Kontrolli tulemusena väljastatud kontrolliaruanded on tõendavad dokumendid. Nendel juhtudel kirjeldavad näitajad nõudeid, mida metsandussektori ettevõtja peab täitma. Nõuetele vastavust hinnatakse kontrolli käigus ja kontrolliaruanne sisaldab hindamise tulemust.

Selleks et veelgi hõlbustada GTLASi kontrollimenetluste juhendi rakendamist, mis töötatakse välja GTLASi arendusetapis, eristatakse staatilisi ja dünaamilisi tõendeid:

staatilised tõendavad dokumendid toetavad seaduslikkuse määratluse nende kriteeriumide õigusliku täitmise tõendamist, mis ei ole otseselt seotud puidu liikumisega tarneahela kaudu ja/või on seotud metsandussektori ettevõtja pikaajalise tegevusega. Need antakse välja kas üheks korraks või kindlaks perioodiks ja need kehtivad sellel perioodil. Staatilisi tõendeid kontrollitakse kogu perioodi jooksul (kontsessiooni kehtivusaeg või õiguslik kehtivusaeg);

dünaamiliste tõendite hulka kuuluvad muu hulgas need, mis on otseselt seotud puittoodete liikumisega tarneahelat pidi Guyanas. Nende suhtes kehtivad tarneahela igas kriitilises kontrollpunktis kohaldatavad nõuded. Dünaamilised tõendavad dokumendid väljastatakse ühele saadetisele ja need kehtivad ühe saadetise kohta ning seetõttu jälgitakse ja kontrollitakse neid tarneahelas korrapäraselt.

Loetelu tabelitest, milles on üksikasjalikult esitatud nõuded, mida kohaldatakse iga metsandussektori ettevõtja suhtes, kes on seotud järgmise tegevusliigiga:

Tegevuse liik	Tabeli nr	Pealkiri
Kõik metsandussektori ettevõtjad	A	Vastavushindamise tabel metsandussektori ettevõtjale seaduslike metsatööde tegemiseks
Suur kontsessioon	B	Riikliku metsandusloa vastavushindamise tabel (suur kontsessioon)
Väike kontsessioon	C	Riikliku metsandusloa vastavushindamise tabel (väike kontsessioon)
Ameerika indiaaniküla	D	Ameerika indiaaniküla vastavushindamise tabel
Eramaa	E	Eramaa vastavushindamise tabel
Ülemineku järgus riigimaalt raadamise tulemusena saadud puittooted	F	Ülemineku järgus riigimaalt raadamise tulemusena saadud puittoodete vastavushindamise tabel
Metsandussektori ettevõtjad, kes rikuvad 2009. aasta metsaseadust nr 6	G	Arestitud puittoodete vastavushindamise tabel
Puittoodete töötlemine ja müük	H	Puittoodete töötlemise ja müügi vastavushindamise tabel
Puidu eksport ja import	I	Puittoodete ekspordi ja impordi vastavushindamise tabel

Kõik metsandussektori ettevõtjate kategooriad peavad vastama vastavushindamise tabelis (metsandussektori ettevõtja seaduslikud metsatööd) ja muudes nende tegevust hõlmavates tabelites esitatud asjakohastele nõuetele. 2009. aasta metsaseaduse nr 6 võimaliku rikkumise tõttu arestimise korral peab metsandussektori ettevõtja täitma arestitud puittoodete vastavushindamise tabelis G esitatud asjakohaseid nõudeid.

3.    Mõistete määratlused

Metsandussektori ettevõtja (forest sector operator, FSO) on füüsiline isik või juriidiline isik, kes on metsandustegevuse eesmärgil registreeritud Guyana metsanduskomisjonis (Guyana Forestry Commission, GFC) ja kelle metsanduskomisjon on heaks kiitnud.

Füüsilist isikut või juriidilist isikut võib määratleda füüsilisest isikust ettevõtja(te)na ja/või ettevõtja(te)na, kes on registreeritud äriühingu nime (registreerimise) seaduse ptk 90:05, ühinguseaduse ptk 89:02, äriühingute seaduse ptk 89:01, vastastikuse abistamise ühingute seaduse ptk 36:04 või ühistute seaduse ptk 88:01 kohaselt.

Metsandussektori ettevõtjad liigitatakse järgmise alusel.

–    Suured kontsessioonid – ala, mille pindala on suurem kui 8 097 hektarit, nagu on määratletud 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 8.

Suurte kontsessioonidega metsandussektori ettevõtjatel peab olema Guyana metsanduskomisjoni antud riiklik metsandusluba. Need riiklikud metsandusload võivad olla kas metsa kontsessioonilepingud või uurimisload. Metsa kontsessioonilepingud võivad olla kas puidumüügilepingud või raielepingud, mis sõlmitakse kuni 40 aastaks või mida tingimuslikult uuendatakse. Metsa kontsessioonileping antakse välja alles pärast seda, kui metsandussektori ettevõtja on saanud uurimisloa.

–    Väikesed kontsessioonid – ala, mille pindala on 8 097 hektarit või vähem, nagu on määratletud 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 7.

Väikeste kontsessioonidega metsandussektori ettevõtjatel peab olema riiklik metsandusluba, mis võib olla kas riiklik metsandusluba või kogukonna metsamajandamisleping. Guyana metsanduskomisjon väljastab riiklikke metsanduslube kuni kaheks aastaks ja neid pikendatakse tingimuslikult.

–    Ameerika indiaaniküla – Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvis 2 määratletakse „küla“ või „Ameerika indiaanlaste küla“ kui „rühm Ameerika indiaanlasi, kes hõivavad või kasutavad küla maid“ ja „küla maad“ kui „küla kogukondlikus omandis olevad maad, mis on antud külanõukogule, et hallata neid küla hüvanguks“.

Maa omandiõiguse tõendamiseks antakse külanõukogule absoluutse õiguse või omandiõiguse tunnistus. Ameerika indiaanlaste külast saab metsandussektori ettevõtja, kui ta sõlmib Guyana metsanduskomisjoniga Ameerika indiaanlaste küla piirides kaubandusliku raie tegemise lepingu.

–    Eramaa – 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse eramaa kui „maa, mis ei ole riigimaa ega külamaa“.

Eramaa kuulub seaduslikult kas üksikisikule või juriidilisele isikule kinnistusraamatus registreeritud omandi, transpordiõiguse või absoluutse õiguse alusel. Eramaa omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui ta sõlmib Guyana metsanduskomisjoniga eramaa piirides kaubandusliku raie tegemise lepingu.

–    Ülemineku järgus riigimaad – puittooteid võib saada seoses riigimaade raadamisega, mille on heaks kiitnud asjaomased ministeeriumid ja/või valitsusasutused, et muuta nende maade kasutusotstarve muuks kui metsamaaks järgmiste lubade alusel:

a)    kaevandamislitsents või -luba – Guyana geoloogia- ja kaevanduste komisjon annab välja kaevandamislitsentsi või -loa mineraalide otsimiseks, kaevandamiseks, omandamiseks ja valdusse võtmiseks riigimaade piirkonnas. Kaevandamislitsentsi või -loa omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon on andnud talle loa puitmaterjali kogumiseks seoses raadamisega selles piirkonnas;

b)    rendilepingud – Guyana maade ja uuringute komisjon sõlmib rendilepingu põllumajandus- või muuks tegevuseks riigimaadel asuval alal. Rendilepingu omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon on andnud talle loa puitmaterjali kogumiseks seoses raadamisega selles piirkonnas;

c)    taristu (teed, hüdroelektrijaam, tammid jne) – presidendi kantselei kiidab heaks hüdroelektrijaamade ehitamise, samas kui riiklike tööde ministeerium annab loa kõigi muude taristutööde tegemiseks, näiteks teede ja sildade ehitamiseks. Taristuloa omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon on andnud talle loa puitmaterjali kogumiseks seoses raadamisega selles piirkonnas.

–    Kolmas isik on füüsiline isik või juriidiline isik, kellel on metsandussektori ettevõtjaga seaduslik leping kaubandusliku metsandustegevuse korraldamiseks heakskiidetud piirkonnas. Selle eest, et kolmas isik täidaks seaduslikkuse määratluse nõudeid, vastutab metsandussektori ettevõtja, kes on registreeritud Guyana metsanduskomisjonis.

4.    Vastavushindamise tabelid

4.1    Vastavushindamise tabel A (metsandussektori ettevõtjale seaduslike metsatööde tegemiseks)

1. põhimõte	Füüsiline isik või juriidiline isik on seaduslik
Kriteerium 1.1	Füüsilisel isikul või juriidilisel isikul on seaduslik identiteet
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
A.1.1.1 (kohustuslik) 3	Füüsilisel isikul või juriidilisel isikul on maksukohustuslasena registreerimise number.	Kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (maksuamet)	Tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
A.1.1.2 Vabatahtlik (lisaks näitajale A.1.1.1)	Füüsilisel isikul või juriidilisel isikul on ärinimi, mis on registreeritud äriühingu nime (registreerimise) seaduse ptk 90:05 kohaselt.	Registreerimistunnistus (dokumentide ja äriregistrite amet)	Äriühingu (nime) registreerimise seaduse ptk 90:05 paragrahvid 5 ja 13 ning ühinguseaduse ptk 89:02 paragrahvid 3 ja 6	Staatiline
A.1.1.3 Vabatahtlik (lisaks näitajale A.1.1.1)	Kohaliku äriühingu puhul: juriidilisel isikul on asutamistunnistus Välisriigi äriühingu puhul: juriidilisel isikul on registreerimistunnistus	i)    asutamistunnistus (kohalik äriühing) (dokumentide ja äriregistrite amet) ii)    registreerimistunnistus (välisriigi äriühing) (dokumentide ja äriregistrite amet)	i)    äriühingute seaduse ptk 89:01 paragrahv 8 ii)    äriühingute seaduse ptk 89:01 paragrahv 321	Staatiline
A.1.1.4 Vabatahtlik (lisaks näitajale A.1.1.1)	Külanõukogu on määratud ametisse seaduslikult Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 kohaselt.	Valimistulemuste aruanne (põlisrahvaste asjade ministeerium)	Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvi 72 lõige 13	Staatiline
A.1.1.5 Vabatahtlik (lisaks näitajale A.1.1.1)	Vastastikuse abistamise ühingul on registreerimistõend.	Registreerimistõend (vastastikuse abistamise ühingute register)	Vastastikuse abistamise ühingute seaduse ptk 36:04 paragrahv 15	Staatiline
A.1.1.6 Vabatahtlik (lisaks näitajale A.1.1.1)	Ühistul on registreerimistunnistus.	Registreerimistunnistus (ühistute volinik)	Ühistute seaduse ptk 88:01 paragrahvid 7 ja 9	Staatiline

4.2    Riikliku metsandusloa vastavushindamise tabel B (suur kontsessioon)

1. põhimõte	FSO-l on seaduslik raieõigus ja ta austab teiste isikute seaduslikke kasutajaõigusi
Kriteerium 1.1	FSO-l on seaduslik raieõigus
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
B.1.1.1	FSO-l on metsakontsessiooni saamiseks heakskiidukiri.	Heakskiidukiri (Guyana metsanduskomisjon (GFC) / metsavarude majandamise üksus (FRMD))	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvid 6 ja 8, puiduseiresüsteemi suunised 4	Staatiline
B.1.1.2	FSO-l ettevõtjal on üks järgmisest: i)    kehtiv uurimisluba ii)    metsa kontsessioonileping	FSO-l on üks järgmistest tõenditest: i)    uurimisluba (GFC/FRMD) ii)    metsa kontsessioonileping (GFC/FRMD)	i)    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 9, 2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 4 ja 5 ii)    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvid 6 ja 8, 2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 7, 8, 9 ja 11	Staatiline
B.1.1.3 Vabatahtlik	FSO-l on GFC heakskiidu saanud kolmanda isiku rendileping, mis võimaldab metsaraiet / metsa väljavedu FSO kontsessiooni raames.	GFC heakskiidu saanud kolmanda isiku rendileping (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 16	Staatiline
Kriteerium 1.2	FSO austab teiste isikute seaduslikke kasutajaõigusi
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
B.1.2.1	FSO töötab puitu üles kontsessiooni piires.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 6 lõige 2	Staatiline
B.1.2.2	FSO ei takista Ameerika indiaanirahvaste traditsiooniliste õiguste teostamist.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 5 lõike 2 punkt e, Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvid 55 ja 57, 2018. aasta metsanduseeskirjade punkti 8 esimese loendi vormi B punkt 4.3, 2018. aasta metsanduseeskirjade punkti 4 esimese loendi vormi A punkt 8	Staatiline
B.1.2.3	FSO ei takista teiste isikute rühmade seaduslike õiguste teostamist.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 5 lõige 2, 2018. aasta metsanduseeskirjade punkti 8 esimese loendi vormi B punkt 4.2	Staatiline
2. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab metsamajandustoimingutega seotud kohustusi
Kriteerium 2.1	FSO täidab metsamajanduse, keskkonna- ja puiduseiresüsteemi nõudeid
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid  (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
B.2.1.1	FSO-l on keskkonnaluba.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    keskkonnaluba (keskkonnakaitseamet) ii)    tegevusluba (keskkonnakaitseamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: keskkonnakaitseseaduse ptk 20:05 paragrahvid 11, 12, 13, 15 ja paragrahvi 21 lõike 1 punkt b, keskkonnakaitse (lubade) eeskirjade punktid 18 ja 19	Staatiline
B.2.1.2	FSO järgib heakskiidetud iga-aastast lubatud raiemahtu ja/või maksimaalselt lubatud raiemahtu.	Märgistusaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 6 lõike 2 punkt b ja paragrahvi 9 lõike 2 punkt b, 2018. aasta tegevusjuhendi nr 1 punkt 2.2.2	Dünaamiline
B.2.1.3	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne 5 (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 23, 24, 25, 26 ja 27, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
B.2.1.4	FSO-l on lisaks kontsessiooniala iga-aastasele tegevuskavale olemas vähemalt viie aasta heakskiidetud metsamajandamiskava.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    metsamajandamiskava (GFC/FRMD) ii)    iga-aastane tegevuskava (GFC/FRMD)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 8 lõike 2 punkt a, 2018. aasta tegevusjuhendi nr 1 punktid 2.2 ja 2.3, metsamajanduse suunised (suured kontsessioonid)	Staatiline
B.2.1.5	FSO ei raiu Guyana metsanduskomisjoni loata ühtegi piirangu- ega kaitsealust liiki.	Guyana metsanduskomisjoni heakskiidukiri (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punkt 15, 2018. aasta tegevusjuhendi nr 1 jaotis 4 (punktid 4.4.1 ja 4.4.2)	Dünaamiline
3. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab oma maksu- ja sotsiaalseid kohustusi
Kriteerium 3.1	FSO maksab nõutavaid tasusid ja lõive
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
B.3.1.1	FSO täidab haldustasude, tasude ja lõivude maksmise nõudeid.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kviitungid maksegraafikute alusel tehtud maksete kohta (GFC / finantsüksus) ii)    kviitungid täielike maksete tegemise kohta (GFC / finantsüksus)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: 2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 38, 40, 41 ja 53	Dünaamiline
B.3.1.2	FSO vastab maksuameti avaldatud kohaldatava maksuplaani nõuetele.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud vähem kui üks aasta) (maksuamet) ii)    tasumise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud rohkem kui üks aasta) (maksuamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: äriühingu tulumaksu seaduse ptk 81:03 paragrahv 4, tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
Kriteerium 3.2	FSO täidab oma kohustusi seoses tööõiguse ja sotsiaalkindlustusnõuetega
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
B.3.2.1	FSO-l on vastavustunnistus.	Vastavustunnistus (riiklik kindlustusamet)	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 paragrahv 16, riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjade punktid 4, 5, 14, 15 ja 19	Staatiline
B.3.2.2	FSO annab tööd asjaomasest seadusega kehtestatud vanusest vanematele isikutele vastavalt tehtavatele toimingutele.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 41, noorte ja laste tööhõive seaduse ptk 99:01 paragrahvid 2 ja 3	Staatiline
B.3.2.3	FSO maksab töötajatele seadusega kehtestatud miinimumpalka või sellest kõrgemat palka.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Tööseaduse ptk 98:01 paragrahvid 8 ja 11, 2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korralduse nr 15 paragrahv 4 ja ajakava	Staatiline
B.3.2.4	FSO tagab, et esmaabivahendid on töökohal kättesaadavad või sinna tarnitavad.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahvi 47 lõike 1 punkt n	Staatiline
B.3.2.5	FSO tagab, et töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 46, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17	Staatiline
B.3.2.6	FSO teatab kõikidest tööõnnetustest ja vigastustest ning registreerib need juhtumid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 69	Staatiline
B.3.2.7	FSO järgib diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid õigusakte.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Diskrimineerimise tõkestamise seaduse ptk 99:09 paragrahvi 4 lõige 2 ja paragrahv 5	Staatiline

4.3    Riikliku metsandusloa vastavushindamise tabel C (väike kontsessioon)

4.4    Ameerika indiaaniküla vastavushindamise tabel D

1. põhimõte	FSO-l on seaduslik raieõigus ja ta austab teiste isikute seaduslikke kasutajaõigusi
Kriteerium 1.1	FSO-l on seaduslik raieõigus
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
D.1.1.1	FSO-l on seaduslik õigus metsamaale, kus toimub äritegevus.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    omandiõigust tõendav dokument (kinnistusamet) ii)    absoluutse omandiõiguse tõend (Guyana maade ja uuringute komisjon)	i)    kinnistusameti seaduse ptk 5:02 paragrahv 71 ii)    Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahv 63, riigimaade seaduse ptk 62:01 paragrahv 3	Staatiline
D.1.1.2 Vabatahtlik	Ameerika indiaaniküla elanik on andnud FSO-le kirjaliku loa tegeleda külamaadel metsa ülestöötamise või väljaveoga seotud äritegevusega.	Külanõukogu ja FSO (elaniku) vaheline kirjalik luba (GFC)	Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahv 54	Staatiline
D.1.1.3 Vabatahtlik	Mitteresident on andnud FSO-le kirjaliku nõusoleku tegeleda külamaadel metsa ülestöötamise või väljaveoga seotud äritegevusega.	Külanõukogu ja FSO (mitteresident) vaheline kirjalik nõusolek (GFC)	Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahv 55	Staatiline
Kriteerium 1.2	FSO austab teiste isikute seaduslikke kasutajaõigusi
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
D.1.2.1	FSO töötab puitu üles külamaade piires.	Inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahv 55	Staatiline
D.1.2.2	FSO ei takista Ameerika indiaanirahvaste traditsiooniliste õiguste teostamist.	Inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 5 lõike 2 punkt e, Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvid 55 ja 57	Staatiline
2. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab metsamajandustoimingutega seotud kohustusi
Kriteerium 2.1	FSO metsamajanduse, keskkonna- ja puiduseiresüsteemi nõudeid.
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
D.2.1.1	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 23, 24, 25, 26 ja 27, puiduseiresüsteemi suunised 8	Dünaamiline
3. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab oma maksu- ja sotsiaalseid kohustusi
Kriteerium 3.1	FSO täidab kohaldatavaid maksunõudeid.
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
D.3.1.1	FSO vastab maksuameti avaldatud kohaldatava maksuplaani nõuetele.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud vähem kui üks aasta) (maksuamet) ii)    tasumise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud rohkem kui üks aasta) (maksuamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: äriühingu tulumaksu seaduse ptk 81:03 paragrahv 4, tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
Kriteerium 3.2	FSO täidab oma kohustusi seoses tööõiguse ja sotsiaalkindlustusnõuetega
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
D.3.2.1	FSO-l on vastavustunnistus.	Vastavustunnistus (riiklik kindlustusamet)	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 paragrahv 16, riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjad 4, 5, 14, 15 ja 19	Staatiline
D.3.2.2	FSO annab tööd asjaomasest seadusega kehtestatud vanusest vanematele isikutele vastavalt tehtavatele toimingutele.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 41, noorte ja laste tööhõive seaduse ptk 99:01 paragrahvid 2 ja 3	Staatiline
D.3.2.3	FSO maksab töötajatele seadusega kehtestatud miinimumpalka või sellest kõrgemat palka.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Tööseaduse ptk 98:01 paragrahvid 8 ja 11, 2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korralduse nr 15 paragrahv 4 ja ajakava	Staatiline
D.3.2.4	FSO tagab, et esmaabivahendid on töökohal kättesaadavad või sinna tarnitavad.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahvi 47 lõike 1 punkt n	Staatiline
D.3.2.5	FSO tagab, et töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 46, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17	Staatiline
D.3.2.6	FSO teatab kõikidest tööõnnetustest ja vigastustest ning registreerib need juhtumid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 69	Staatiline
D.3.2.7	FSO järgib diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid õigusakte.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Diskrimineerimise tõkestamise seaduse ptk 99:09 paragrahvi 4 lõige 2 ja paragrahv 5	Staatiline

4.5    Eramaa vastavushindamise tabel E

1. põhimõte	FSO-l on seaduslik raieõigus
Kriteerium 1.1	FSO-l on seaduslik raieõigus
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
E.1.1.1	FSO-l on seaduslik õigus metsamaale, kus toimub äritegevus.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    absoluutset omandiõigust tõendav dokument (kinnistusamet) ii)    transport (dokumendiregister) iii)    absoluutse omandiõiguse tõend (Guyana maade ja uuringute komisjon)	i)    kinnistusameti seaduse ptk 5:02 paragrahvid 65 ja 66 ii)    dokumendiregistri seaduse ptk 5:01 paragrahvi 22 lõige 1 iii)    riigimaade seaduse ptk 62:01 paragrahvi 3 lõike 1 punkt a	Staatiline
E.1.1.2 Vabatahtlik	FSO-l on kolmanda isikuga õiguslik kokkulepe metsa ülestöötamiseks ja/või väljaveoks eramaal.	Kokkulepe FSO ja kolmanda isiku vahel (GFC/FMD)	Metsaseaduse paragrahv 16 Puiduseiresüsteemi suunised 9	Staatiline
2. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab metsamajandustoimingutega seotud kohustusi
Kriteerium 2.1	Metsandussektori ettevõtja täidab puiduseiresüsteemi nõudeid
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
E.2.1.1	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 23, 24, 25, 26 ja 27, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
E.2.1.2	FSO töötab puitu üles eramaade piires.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	Riigimaade seaduse ptk 62:01 paragrahv 21, puiduseiresüsteemi suunised	Staatiline
3. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab oma maksu- ja sotsiaalseid kohustusi
Kriteerium 3.1	FSO täidab kohaldatavaid maksunõudeid.
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
E.3.1.1	FSO vastab maksuameti avaldatud kohaldatava maksuplaani nõuetele.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud vähem kui üks aasta) (maksuamet) ii)    tasumise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud rohkem kui üks aasta) (maksuamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: äriühingu tulumaksu seaduse ptk 81:03 paragrahv 4, tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
Kriteerium 3.2	FSO täidab oma kohustusi seoses tööõiguse ja sotsiaalkindlustusnõuetega
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
E.3.2.1	FSO-l on vastavustunnistus.	Vastavustunnistus (riiklik kindlustusamet)	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 paragrahv 16, riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjad 4, 5, 14, 15 ja 19	Staatiline
E.3.2.2	FSO annab tööd asjaomasest seadusega kehtestatud vanusest vanematele isikutele vastavalt tehtavatele toimingutele.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 41, noorte ja laste tööhõive seaduse ptk 99:01 paragrahvid 2 ja 3	Staatiline
E.3.2.3	FSO maksab töötajatele seadusega kehtestatud miinimumpalka või sellest kõrgemat palka.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Tööseaduse ptk 98:01 paragrahvid 8 ja 11 2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korralduse nr 15 paragrahv 4 ja ajakava	Staatiline
E.3.2.4	FSO tagab, et esmaabivahendid on töökohal kättesaadavad või sinna tarnitavad.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahvi 47 lõike 1 punkt n	Staatiline
E.3.2.5	FSO tagab, et töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 46, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17	Staatiline
E.3.2.6	FSO teatab kõikidest tööõnnetustest ja vigastustest ning registreerib need juhtumid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 69	Staatiline
E.3.2.7	FSO järgib diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid õigusakte.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Diskrimineerimise tõkestamise seaduse ptk 99:09 paragrahvi 4 lõige 2 ja paragrahv 5	Staatiline

4.6    Ülemineku järgus riigimaalt raadamise tulemusena saadud puittoodete vastavushindamise tabel F

1. põhimõte	FSO-l on seaduslikud raieõigused ja ta austab teiste isikute seaduslikke kasutusõigusi
Kriteerium 1.1	FSO-l on seaduslik raieõigus
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
F.1.1.1	FSO-l on i)    rendileping ii)    kaevandamisluba või -litsents iii)    luba maale siseneda ning teid ehitada ja nende hooldustöid teha; sealhulgas puitu raiuda ja välja viia, või muul eesmärgil iv)    hüdroelektrijaama ehitamise ja käitamise litsents.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    rendileping (Guyana maade ja uuringute komisjon (GLSC)) ii)    kaevandamisluba või -litsents (Guyana geoloogia- ja kaevanduste komisjon (GGMC)) iii)    riiklike ehitustööde eest vastutava ministeeriumi kirjalik luba iv)    hüdroenergia tootmise litsents (presidendi kantselei)	i)    riigimaade seaduse ptk 62:01 paragrahvi 3 lõike 1 punkt b ii)    kaevandamisseaduse ptk 65:01 paragrahv 7 iii)    üldkasutatavate maade (erateede) seaduse ptk 62:03 paragrahvid 3 ja 4, üldkasutatavatel maadel asuvate erateede (raie)eeskirjade punkt 2 iv)    hüdroelektrienergia seaduse ptk 56:03 paragrahvid 5, 6 ja 7	Staatiline
F.1.1.2 Vabatahtlik	FSO-l on kolmanda isikuga õiguslik kokkulepe metsa ülestöötamiseks ja/või väljaveoks FSO-le kuuluval maal.	Kokkulepe FSO ja kolmanda isiku vahel (GFC/FMD)	Metsaseaduse paragrahv 16 Puiduseiresüsteemi suunised 10	Staatiline
Kriteerium 1.2	FSO austab teiste isikute seaduslikke kasutajaõigusi
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
F.1.2.1	FSO tegeleb metsa ülestöötamisega kooskõlas ühega järgmistest: i)    rendileping ii)    kaevandamisluba või -litsents iii)    piirkonnas, kus riiklike ehitustööde eest vastutaval ministeeriumil ja/või Guyana energiaagentuuril on projektide elluviimiseks nõuetekohane luba.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	i)    riigimaade seaduse ptk 62:01 paragrahv 3 ii)    kaevandamisseaduse ptk 65:01 paragrahv 7 ja paragrahvi 135 lõike 2 punkt zc iii)    üldkasutatavate maade (erateede) seaduse ptk 62:03 paragrahvid 3 ja 4, hüdroelektrienergia seaduse ptk 56:03 paragrahvi 6 lõige 2	Staatiline
F.1.2.2	FSO ei takista Ameerika indiaanirahvaste traditsiooniliste õiguste teostamist.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 5 lõike 2 punkt e, Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvid 55 ja 57	Staatiline
F.1.2.3	FSO ei takista teiste isikute rühmade seaduslike õiguste teostamist.	FMD inspekteerimisaruanne (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 5 lõige 2	Staatiline
2. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab metsamajandustoimingutega seotud kohustusi
Kriteerium 2.1	FSO metsamajanduse, keskkonna- ja puiduseiresüsteemi nõudeid.
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
F.2.1.1	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 23, 24, 25, 26 ja 27, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
F.2.1.2 (kohaldatakse FSO suhtes, kes peab vastama näitaja F.1.1.1 punktile IV)	FSO-l on hüdroelektrijaama ehitamiseks ja hooldamiseks keskkonnaluba.	Ehitusluba (keskkonnakaitseamet)	Keskkonnakaitseseaduse ptk 20:05 paragrahvi 21 lõike 1 punkt a, keskkonnakaitse (lubade) eeskirjade punktid 18 ja 19	Staatiline
3. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab oma maksu- ja sotsiaalseid kohustusi
Kriteerium 3.1	FSO maksab nõutavaid tasusid ja lõive
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
F.3.1.1	FSO täidab haldustasude, tasude ja lõivude maksmise nõudeid.	Emb-kumb järgmisest kahest tõendavast dokumendist: i)    kviitungid maksegraafikute alusel tehtud maksete kohta (GFC / finantsüksus) ii)    kviitungid täielike maksete tegemise kohta (GFC / finantsüksus)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: Puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
F.3.1.2	FSO vastab maksuameti avaldatud kohaldatava maksuplaani nõuetele.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud vähem kui üks aasta) (maksuamet) ii)    tasumise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud rohkem kui üks aasta) (maksuamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: äriühingu tulumaksu seaduse ptk 81:03 paragrahv 4, tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
Kriteerium 3.2	FSO täidab oma kohustusi seoses tööõiguse ja sotsiaalkindlustusnõuetega
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
F.3.2.1	FSO-l on vastavustunnistus.	Vastavustunnistus (riiklik kindlustusamet)	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 paragrahv 16, riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjad 4, 5, 14, 15 ja 19	Staatiline
F.3.2.2	FSO annab tööd asjaomasest seadusega kehtestatud vanusest vanematele isikutele vastavalt tehtavatele toimingutele.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 41, noorte ja laste tööhõive seaduse ptk 99:01 paragrahvid 2 ja 3	Staatiline
F.3.2.3	FSO maksab töötajatele seadusega kehtestatud miinimumpalka või sellest kõrgemat palka.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Tööseaduse ptk 98:01 paragrahvid 8 ja 11, 2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korralduse nr 15 paragrahv 4 ja ajakava	Staatiline
F.3.2.4	FSO tagab, et esmaabivahendid on töökohal kättesaadavad või sinna tarnitavad.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahvi 47 lõike 1 punkt n	Staatiline
F.3.2.5	FSO tagab, et töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 46, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17	Staatiline
F.3.2.6	FSO teatab kõikidest tööõnnetustest ja vigastustest ning registreerib need juhtumid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 69	Staatiline
F.3.2.7	FSO järgib diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid õigusakte.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Diskrimineerimise tõkestamise seaduse ptk 99:09 paragrahvi 4 lõige 2 ja paragrahv 5	Staatiline

4.7    Arestitud puittoodete vastavushindamise tabel G 11

4.8    Puittoodete töötlemise ja müügi vastavushindamise tabel H

1. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab puidu töötlemise ja müügi nõudeid
Kriteerium 1.1	Metsandussektori ettevõtja täidab kohaldatavaid litsentsimisnõudeid
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
H.1.1.1	FSO-l on aastane tegevusluba.	Aastane tegevusluba (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 39, 2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 29, 30 ja 31, puiduseiresüsteemi suunised 13	Staatiline
H.1.1.2 Vabatahtlik	FSO-l on kehtiv metsasaaduste müüja litsents.	Metsasaaduste müüja litsents (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 41, 2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 32, 33 ja 34, puiduseiresüsteemi suunised	Staatiline
H.1.1.3 Vabatahtlik	FSO-l on kehtiv puidulao litsents.	Puidulao litsents (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 40, puiduseiresüsteemi suunised	Staatiline
2. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab metsamajandustoimingutega seotud kohustusi
Kriteerium 2.1	Metsandussektori ettevõtja täidab metsamajanduse, keskkonna- ja puiduseiresüsteemi nõudeid
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
H.2.1.1	FSO-l on keskkonnaluba.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    keskkonnaluba (keskkonnakaitseamet) ii)    tegevusluba (keskkonnakaitseamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: keskkonnakaitseseaduse ptk 20:05 paragrahvid 11, 12, 13, 15 ja paragrahvi 21 lõike 1 punkt b, keskkonnakaitse (lubade) eeskirjade punktid 18 ja 19	Staatiline
H.2.1.2	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne (GFC/FMD)	Puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
3. põhimõte	Metsandussektori ettevõtja (FSO) täidab oma maksu- ja sotsiaalseid kohustusi
Kriteerium 3 1	FSO maksab nõutavaid tasusid ja lõive
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
H.3.1.1	FSO täidab haldustasude maksmise nõudeid.	Emb-kumb järgmisest kahest tõendavast dokumendist: i)    kviitungid maksegraafikute alusel tehtud maksete kohta (GFC / finantsüksus) ii)    kviitungid täielike maksete tegemise kohta (GFC / finantsüksus)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: 2018. aasta metsanduseeskirjade punkt 53, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
H.3.1.2	FSO vastab maksuameti avaldatud kohaldatava maksuplaani nõuetele.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud vähem kui üks aasta) (maksuamet) ii)    tasumise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud rohkem kui üks aasta) (maksuamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: äriühingu tulumaksu seaduse ptk 81:03 paragrahv 4, tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
Kriteerium 3.2	FSO täidab oma kohustusi seoses tööõiguse ja sotsiaalkindlustusnõuetega
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
H.3.2.1	FSO-l on vastavustunnistus.	Vastavustunnistus (riiklik kindlustusamet)	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 paragrahv 16, riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjade punktid 4, 5, 14, 15 ja 19	Staatiline
H.3.2.2	FSO annab tööd asjaomasest seadusega kehtestatud vanusest vanematele isikutele vastavalt tehtavatele toimingutele.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 41, noorte ja laste tööhõive seaduse ptk 99:01 paragrahvid 2 ja 3	Staatiline
H.3.2.3	FSO maksab töötajatele seadusega kehtestatud miinimumpalka või sellest kõrgemat palka.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Tööseaduse ptk 98:01 paragrahvid 8 ja 11, 2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korralduse nr 15 paragrahv 4 ja ajakava	Staatiline
H.3.2.4	FSO tagab, et esmaabivahendid on töökohal kättesaadavad või sinna tarnitavad.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahvi 47 lõike 1 punkt n	Staatiline
H.3.2.5	FSO tagab, et töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 46, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17	Staatiline
H.3.2.6	FSO teatab kõikidest tööõnnetustest ja vigastustest ning registreerib need juhtumid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 69	Staatiline
H.3.2.7	FSO järgib diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid õigusakte.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Diskrimineerimise tõkestamise seaduse ptk 99:09 paragrahvi 4 lõige 2 ja paragrahv 5	Staatiline

4.9    Puittoodete ekspordi ja impordi vastavushindamise tabel I

1. põhimõte	FSO täidab puittoodete ekspordi ja impordi nõudeid
Kriteerium 1.1	FSO järgib ekspordinõudeid ja puiduseiresüsteemi
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
I.1.1.1	FSO-l on kehtiv puittoodete ekspordi litsents.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    metsasaaduste müüja litsents (GFC/FMD) ii)    aastane tegevusluba (GFC/FMD) iii)    puidulao litsents (GFC/FMD)	i)    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 41, 2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 32, 33 ja 34 ii)    2018. aasta metsanduseeskirjade punkti 31 alapunkti a alapunkt iii, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 39 iii)    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 40 lõige 2	Staatiline
I.1.1.2	FSO-l on ekspordiluba.	i)    ekspordisertifikaat (GFC/FMD) ii)    CITESi luba (vajaduse korral) (eluslooduse kaitse ja majandamise komisjon, GFC/FMD)	i)    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 44 Puiduseiresüsteemi suunised 14 ii)    2016. aasta eluslooduse kaitse ja majandamise seaduse paragrahvi 29 lõige 1	Dünaamiline
I.1.1.3	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 23, 24, 25, 26 ja 27, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
I.1.1.4	FSO täidab ekspordimaksude maksmise nõudeid.	Maksekinnitused (GFC / finantsüksus)	2018. aasta metsanduseeskirjade punkt 41, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
Kriteerium 1.2	FSO järgib impordinõudeid ja puiduseiresüsteemi
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
I.1.2.1	FSO-l on impordilitsents.	Impordilitsents (GFC/FMD)	2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 37, 2018. aasta metsanduseeskirjade punkt 36	Staatiline
I.1.2.2	FSO-l on impordiluba.	Impordiluba (riiklik taimekaitseorganisatsioon (NPPO))	2011. aasta taimekaitseseaduse nr 9 paragrahv 8	Dünaamiline
I.1.2.3	FSO rakendab nõuetekohast hoolsust, et vähendada ebaseadusliku päritoluga puittoodete importimise riski.	i)    nõuetekohase hoolsuse hindamise aruanne (NPPO) ii)    CITESi luba, kui see on vajalik, (eluslooduse kaitse ja majandamise komisjon)	i)    2018. aasta metsanduseeskirjade punkti 36 lõige 3 ii)    2016. aasta eluslooduse kaitse ja majandamise seaduse nr 22 paragrahvi 29 lõige 1	Dünaamiline
I.1.2.4	FSO täidab puiduseiresüsteemi nõudeid.	Puiduseiresüsteemi kontrolliaruanne (GFC/FMD)	2018. aasta metsanduseeskirjade punktid 23, 24, 25, 26 ja 27, puiduseiresüsteemi suunised	Dünaamiline
2. põhimõte	FSO täidab oma maksu- ja sotsiaalseid kohustusi (kohaldatakse ainult nende FSOde suhtes, kes ekspordivad ja/või impordivad ega ole hõlmatud muude tabelitega)
Kriteerium 2.1	FSO täidab ettenähtud maksukohustusi
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
I.2.1.1	FSO vastab maksuameti avaldatud kohaldatava maksuplaani nõuetele.	Üks järgmistest tõendavatest dokumentidest: i)    kehtiv maksukohustuslasena registreerimise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud vähem kui üks aasta) (maksuamet) ii)    tasumise tõend (FSOde puhul, kelle tegevus on kestnud rohkem kui üks aasta) (maksuamet)	Mõlema tõendava dokumendi puhul: äriühingu tulumaksu seaduse ptk 81:03 paragrahv 4, tulumaksuseaduse ptk 81:01 paragrahv 60A	Staatiline
Kriteerium 2.2	FSO täidab oma kohustusi seoses tööõiguse ja sotsiaalkindlustusnõuetega
Näitaja number	Näitaja	Tõendavad dokumendid (vastutav asutus)	Õiguslikud/halduslikud alused	Tõendava dokumendi liik
I.2.2.1	FSO-l on vastavustunnistus.	Vastavustunnistus (riiklik kindlustusamet)	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 paragrahv 16, riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjade punktid 4, 5, 14, 15 ja 19	Staatiline
I.2.2.2	FSO annab tööd asjaomasest seadusega kehtestatud vanusest vanematele isikutele vastavalt tehtavatele toimingutele.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 41, noorte ja laste tööhõive seaduse ptk 99:01 paragrahvid 2 ja 3	Staatiline
I.2.2.3	FSO maksab töötajatele seadusega kehtestatud miinimumpalka või sellest kõrgemat palka.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Tööseaduse ptk 98:01 paragrahvid 8 ja 11, 2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korralduse nr 15 paragrahv 4 ja ajakava	Staatiline
I.2.2.4	FSO tagab, et esmaabivahendid on töökohal kättesaadavad või sinna tarnitavad.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahvi 47 lõike 1 punkt n	Staatiline
I.2.2.5	FSO tagab, et töötajatele antakse asjakohased isikukaitsevahendid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 46, 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahv 17	Staatiline
I.2.2.6	FSO teatab kõikidest tööõnnetustest ja vigastustest ning registreerib need juhtumid.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ptk 99:10 paragrahv 69	Staatiline
I.2.2.7	FSO järgib diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid õigusakte.	Inspekteerimisaruanne (tööministeerium) (MOL)	Diskrimineerimise tõkestamise seaduse ptk 99:09 paragrahvi 4 lõige 2 ja paragrahv 5	Staatiline

5.    Sõnastik

Ameerika indiaanlane    Mõiste „Ameerika indiaanlane“ on määratletud Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvis 2 kui Guyana kodanik, kes kuulub mõne Guyana põlisrahva või hõimu hulka või on mõne Guyana põlisrahva või hõimu järeltulija.

Ameerika indiaaniküla nõukogu    Mõiste „külanõukogu“ on määratletud Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvis 2 kui Ameerika indiaanirahvaste seaduse kohaselt loodud asutus, Annai ringkonnakogu, Konasheni külanõukogu, Baramita külanõukogu ja kõik külanõukogud, mis on asutatud indiaanirahvaste asjade eest vastutava ministri määrusega.

Aastane tegevusluba    Aastane tegevusluba, mis on loetletud 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 39 ja mille Guyana metsanduskomisjon annab saeveskile, mida kasutatakse palkide ja tahutud palkide laudadeks, plankudeks, prussideks või edasiseks töötlemiseks sobivateks puittoodeteks lõikamiseks ja ümbertöötamiseks.

Iga-aastane tegevuskava    Dokumendis, milles on esitatud peamised ja üksikasjalikult lahtikirjutatud tegevusliigid, mida litsentsiomanik hakkab tegema järgmisel kalendriaastal (jaanuarist detsembrini). See sisaldab ülevaadet eelmise aasta tegevusest ja jooksva aasta paikapandud tegevusplaane.

CITES    Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) (Guyana ratifitseeris selle 1973. aastal) on 1973. aastal kokku lepitud konventsioon, mis reguleerib rahvusvahelist kauplemist taime- ja loomaliikidega, mille kohta arvatakse, et rahvusvaheline kauplemine kahjustab või võib neid kahjustada, või millega keelustatakse selline kauplemine.

Hoolsuskohustus    Käesoleva lepingu kontekstis viitab mõiste „hoolsuskohustus“ mõistlikele meetmetele, mida ettevõtjad on võtnud ebaseaduslikult ülestöötatud või ebaseadusliku puidu Guyanasse importimise riski vähendamiseks.

Eksport        Tolliseaduse ptk 82:01 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „eksport“ kui Guyanast väljaviimine või väljaviimise põhjustamine.

Eksportija    Tolliseaduse ptk 82:01 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „eksportija“ kui isik, kes ekspordib kauba (sealhulgas importivast õhusõidukist või importivalt laevalt üle viidud kaup) Guyanast või tarnib selle õhusõiduki või laeva varuna, ja samuti omanik või isik, kes tegutseb tema nimel, ja isik, kes allkirjastab tolli jaoks kõik dokumendid, mis on seotud eksporditud või õhusõiduki või laeva varudeks ette nähtud kaubaga, nagu eespool öeldud.

Mets    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „mets“ kui

a)    ökosüsteem, kus domineerivad puittaimed, ja mis koosneb järgmisest:

i)    kõrgmetsa kooslused, kus erineva vanuse ja järelkasvuga puud katavad suure osa maapinnast, või

ii)    ühtse taimestikuga avatud metsa kooslused, kus puuvõrade liitus ületab 10 protsenti, ning

b)    sealhulgas:

i)    mangroovimetsad ja kõik metsas asuvad märgalad ja lagendikud, mis moodustavad ökosüsteemi lahutamatu osa;

ii)    metsasaadused ökosüsteemis ning

iii)    ökosüsteemi bioloogilised, pinnase- ja veevarud;

Metsa kontsessioonileping    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „metsa kontsessioonileping“ kui sellele määratlusele vastav leping, millega komisjon annab 2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 6 alusel kontsessiooni.

Metsamajandamise kava    2018. aasta metsamajandamise kava juhistes on märgitud, et metsamajandamise kava põhineb üksikasjalikul sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonnaalasel hinnangul, milles määratakse kindlaks kõigi kontsessiooni raames tehtavate tegevuste kord ja ulatus.

Metsatööd    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 on need tööd määratletud järgmiselt: metsamaterjali lõikamine või kogumine; metsamaterjali väljavedu või edasitoimetamine mis tahes piirkonnast; puidu esmase töötlemise rajatises teostatavad toimingud; mis tahes raja, sõidutee, konstruktsiooni või paigaldise ehitamine või hooldamine ning mis tahes muu tegevus, mida tehakse eespool nimetatud tegevuse hõlbustamiseks.

Metsasaaduste müüja litsents    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 41 on nõutud, et kõigil isikutel, kes tegelevad puittoodete ostmisega edasimüügi eesmärgil, peab olema Guyana metsanduskomisjoni antud litsents.

Import    Tolliseaduse ptk 82:01 paragrahvis 2 määratletakse import kui Guyanasse sissetoomine või sissetoomise korralduse andmine.

Importija        Tolliseaduse ptk 82:01 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „ importija“ kui omanik või mis tahes muu isik, kelle valduses on kaubad või kes on kaupadest kasu saamise eesmärgil huvitatud, kaupade importimise ajal või alates sellest ajast kuni kaupade nõuetekohase tarnimiseni vastava ametniku järelevalve all, ja ka isik, kes allkirjastab mis tahes imporditud kaubaga seotud dokumendi, mida nõutakse tolliseadustes ja mille peab allkirjastama importija.

Puidulao litsents    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 40 loetletud litsents, mille väljastab Guyana metsanduskomisjon ja millega antakse isikule luba tegeleda oma valdustes puidu ärilise ostmise, ladustamise ja müügiga.

Esmase töötlemise rajatis    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „esmase töötlemise rajatis“ kui saeveski või mis tahes muu rajatis, masin või seadmed, mis on kavandatud või mida kasutatakse selleks, et lõigata või töödelda mis tahes viisil ümber igat liiki toorpuidu kujul olevat metsamaterjali müügi, kasutamise või edasise käsitlemise või töötlemise eesmärgil, sealhulgas ka kaasaskantava saeveski või mootorsaega.

Väljaveoluba    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 36 nõutakse, et metsandussektori ettevõtjal peab olema Guyana metsanduskomisjoni väljastatud kehtiv väljaveoluba puittoodete väljaviimiseks ja/või edasitoimetamiseks Guyanas riigimetsast, üldkasutatavalt maalt, külamaadelt, eramaalt või mis tahes sisenemispunktist Guyanasse.

Saeveski    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse saeveski kui rajatis, mis on mõeldud ja mida kasutatakse palkide või tahutud palkide laudadeks, plankudeks, prussideks või edasiseks töötlemiseks sobivateks puittoodeteks lõikamiseks ja ümbertöötamiseks; ja see hõlmab ka saagimissüvendit.

Saagimissüvend    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „saagimissüvend“ kui ala või kraav, mis on tehtud selleks, et hõlbustada puidu pikuti saagimist käsitsi.

Riigimets    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvi 3 kohaselt on riigimets mis tahes maa-ala, mille minister võib käskkirjaga kuulutada riigimetsaks. Riigimetsaks ei saa aga kuulutada Ameerika indiaanikülade maad, Iwokrama vihmametsa ja Kaieteuri rahvusparki.

Riiklik metsandusluba    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 määratletakse mõiste „riiklik metsandusluba“ kui uurimisluba, kontsessioon, kasutusluba, metsastamisleping või kogukonna metsamajandamisleping.

Puit    2009. aasta metsaseaduse nr 6 paragrahvis 2 esitatud kirjelduse kohaselt kuulub puidu hulka

a)    puu või puu mis tahes osa, mis on püsti, maha kukkunud või langetatud ning

b)    mis tahes puit, saetud või saagimata, lõhutud, tahutud või muul viisil lõigatud või vormitud, välja arvatud küttepuud.

Traditsiooniline õigus    Ameerika indiaanirahvaste seaduse ptk 29:01 paragrahvis 2 on mõiste „traditsiooniline õigus“ määratletud kui mis tahes toimetulekuõigus või privileeg, mis on olemas selle seaduse kehtima hakkamise kuupäeval ja mis kuulub õiguspäraselt või tava kohaselt Ameerika indiaanikülale või Ameerika indiaanikogukonnale ning mida teostatakse kestlikult kooskõlas vaimsete seostega, mis Ameerika indiaanikülal või Ameerika indiaanikogukonnal on maaga, kuid see ei hõlma traditsioonilist kaevandamisprivileegi.

6.    Liide: kohaldatavad õiguslikud alused

	Õigusaktid, eeskirjad	Kirjeldus
Metsandus	2009. aasta metsaseadus nr 6	Metsaseadust käsitlevate õigusaktide konsolideerimise ja muutmise seadus.
	2018. aasta metsanduseeskirjad, eeskiri nr 2	Need eeskirjad toetavad 2009. aasta metsaseaduse nr 6 rakendamist.
	Riigimaade seadus, ptk 62:01	Seadus, millega kehtestatakse riigile kuuluvate maade, jõgede ja ojade nõuetekohane reguleerimine.
	2018. aasta tegevusjuhend nr 1	Selle üldeesmärk on edendada ülestöötamistavasid, mis parandavad kasutamisstandardeid, vähendavad keskkonnamõju, aitavad tagada metsade säilimise tulevastele põlvedele ning parandavad metsamajanduse kui kestliku arengu komponendi majanduslikku ja sotsiaalset panust.
	Puiduseiresüsteemi suunised	Puiduseiresüsteem on kohustuslik riiklik infosüsteem puittoodete tarneahela kontrollimiseks riigi tasandil.
Keskkond/maakasutus	Keskkonnakaitseseadus, ptk 20:05	Seadus, millega nähakse ette keskkonna haldamine, säilitamine, kaitse ja parandamine, reostuse vältimine või kontroll, majandusarengu keskkonnamõju hindamine, loodusvarade säästev kasutamine ning sellest tulenevate või sellega seotud küsimuste käsitlemine.
	Keskkonnakaitse (lubade) seadus	Eeskirjad toetavad keskkonnakaitseseaduse ptk 20:05 rakendamist.
	Kaevandamisseadus, ptk 65:01	Seadus, millega kehtestatakse sätted metallide, mineraalide ja vääriskivide otsimise ja kaevandamise, nende edasitoimetamise reguleerimise ja sellega seotud küsimuste kohta.
	Taimekaitseseadus. 2011. aasta seadus nr 9	Seadus, millega reguleeritakse taimede, istutusmaterjali ja nendest saadud esemete importi ja eksporti, kaitset eksootiliste kahjurite ja haiguste Guyanasse sissetoomise eest ning haiguste ja kahjurite tõrjet riigis.
	Dokumendiregistri seadus, ptk 5:01	Seadus, millega reguleeritakse Guyana dokumendiregistri pidaja ametit ning muudetakse transpordi-, hüpoteegi ja muude dokumentide koostamist ja registreerimist käsitlevaid õigusakte.
	Kinnistusameti seadus, ptk 5:02	Seadus, mis käsitleb maa registreerimist ja sellega seotud küsimusi.
	Hüdroelektrienergia seadus, ptk 56:03	Seadus, millega sätestatakse Guyana vete elektrienergia tootmiseks kasutamise litsentside väljastamise kord ja reguleeritakse sellega seotud küsimusi.
	Üldkasutatavate maade (erateed) seadus, ptk 62:03	Seadus, millega võimaldatakse isikutel rajada ja hooldada üldkasutatavatel maadel kaevandamisel, puidu raiumisel ja muul otstarbel kasutatavaid teid ning teatavatel tingimustel kehtestada teistele isikutele selliste teede kasutamise eest teekasutustasusid ja nõuda neid sisse.
	Üldkasutatavatel maadel asuvate erateede (raie)eeskirjad	Eeskirjad toetavad üldkasutatavate maade (erateed) seaduse ptk 62:03 rakendamist.
	Eluslooduse kaitse ja majandamise seadus, 2016. aasta seadus nr 14	Seadus, millega reguleeritakse Guyana eluslooduse kaitset, säilitamist, majandamist, säästvat kasutamist ning sise- ja väliskaubandust.
Töö, ohutus ja mittediskrimineerivad tavad	Noorte ja laste tööhõive seadus, ptk 99:01	Seadus, millega rakendatakse teatavad noorte ja laste tööhõivet käsitlevad konventsioonid
	Tööseadus, ptk 98:01	Seadus, millega luuakse tööministeerium, reguleeritakse tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ning nendevaheliste erimeelsuste lahendamist.
	2016. aasta riikliku (miinimumpalga) korraldus nr 15	Eeskirjad toetavad tööseaduse ptk 98:01 rakendamist.
	Diskrimineerimise tõkestamise seadus, ptk 99:09	Seadus, millega nähakse ette diskrimineerimise kaotamise tööhõives, koolituses, töölevõtmisel ja kutseorganisatsioonidesse kuulumisel ning edendatakse võrdse väärtusega tööd tegevate meeste ja naiste võrdset tasustamist ning käsitletakse sellega seotud küsimust.
	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seadus, ptk 36:01	Seadus, millega luuakse riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse süsteem, millest tehakse rahalisi väljamakseid vanaduspensioni, invaliidsuspensioni, toitjakaotuspensioni, haigushüvitise, rasedus- ja sünnitushüvitise ning matusetoetuse vormis ning asendatakse töölistele hüvitise maksmise määruse kohane hüvitis, töökohal või töö käigus saadud või kutsehaigusest tingitud vigastuste või surma vastu kindlustamise süsteem, luuakse riikliku kindlustuse fond ning reguleeritakse sellest tulenevaid või sellega seotud küsimusi.
	Riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse (sissemaksete kogumine) eeskirjad	Need eeskirjad toetavad riikliku kindlustuse ja sotsiaalkindlustuse seaduse ptk 36:01 rakendamist.
Töötervishoid ja tööohutus	Töötervishoid ja tööohutuse seadus, ptk 99:10	Seadus, mis käsitleb tööstusettevõtete registreerimist ja reguleerimist, inimeste töötervishoidu ja tööohutust ning sellega seotud eesmärke või materjali.
Rahandus ja kaubandus	Tulumaksuseadus, ptk 81:01	Seadus, millega kehtestatakse tulumaks ja reguleeritakse selle kogumist.
	Äriühingu tulumaksu seadus, ptk 81:03	Seadus, millega kehtestatakse äriühingu tulumaks ja sellega seotud eesmärgid.
	Äriühingute seadus, ptk 89:01	Seadus, millega vaadatakse läbi äriühinguid käsitlevad õigusaktid ja muudetakse neid ning reguleeritakse sellega seotud ja sellest tulenevaid küsimusi.
	Äriühingu nime (registreerimise) seadus, ptk 90:05	Seadus, millega nähakse ette ettevõtete ja äriga tegelevate isikute registreerimine ärinime all ja sellega seotud eesmärgid.
	Ühinguseadus, ptk 89:02	Seadus, millega kuulutatakse välja ühinguid käsitlev õigusakt ja muudetakse seda.
	Vastastikuse abistamise ühingute seadus, ptk 36:04	Seadus, millega reguleeritakse vastastikuse abistamise ühingute ja muude ühingute asutamist, registreerimist, ühendamist ja haldamist.
	Ühistute seadus, ptk 88:01	Seadus, mis käsitleb ühistute asutamist, ja millega reguleeritakse nende tegevust.
Põlisrahvad	Ameerika indiaanirahvaste seadus, ptk 29:01	Seadus, mis käsitleb Ameerika indiaanikülade ja kogukondade kollektiivsete õiguste tunnustamist ja kaitset, maa andmist Ameerika indiaaniküladele ja kogukondadele ning hea valitsemistava edendamist Ameerika indiaanikülades ja kogukondades.

Õiguslikud alused, mida kohaldatakse käesoleva lepingu tõlgendamisel ja rakendamisel ning Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi üldises toimimises:

–    põhiseadus, ptk 1:01

–    2011. aasta teabe kättesaadavuse seadus nr 21

–    tolliseadus, ptk 82:01

–    võrdsete õiguste seadus, ptk 38:01

–    2007. aasta Guyana metsanduskomisjoni seadus nr 20

–    asjakohased rahvusvahelised lepingud, konventsioonid, deklaratsioonid ja kahepoolsed kokkulepped, mille osaline Guyana on.

Järgmisi olemasolevaid dokumente ajakohastatakse Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) rakendamise etapis:

1.    metsatööde suunised (väike kontsessioon)

2.    metsatööde suunised (suur kontsessioon)

3.    metsavarude majandamise üksuse menetlusjuhend

4.    metsaseire üksuse menetlusjuhend

5.    finantsüksuse menetluskorra käsiraamat

6.    puiduseiresüsteemi suunised

Järgmised dokumendid koostatakse Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) väljatöötamise etapis:

1.    GTLASi kontrollimenetluste juhend

2.    Imporditud puittoodete kontrollimenetluste juhend

________________

III LISA

GUYANAST EKSPORDITUD FLEGT-LITSENTSIGA PUITTOODETE
LIIDUS VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE
TINGIMUSED

I.    Litsentsi esitamine

1.    Litsents esitatakse liidu selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus kõnealuse litsentsiga hõlmatud saadetise kohta on väljastatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon 15 . Seda võib teha elektrooniliselt või mõnel teisel kiirel viisil.

2.    Punktis 1 osutatud pädevad asutused teavitavad tolliasutusi kehtiva riikliku korra kohaselt viivitamata litsentsi aktsepteerimisest.

II.    Litsentsi dokumentide kehtivuse kontrollimine

1.    Paberkandjal litsentsid peavad vastama IV lisas kirjeldatud näidisele. IV lisas sätestatud nõuetele ja kirjeldusele mittevastavad litsentsid on kehtetud.

2.    Litsents loetakse kehtetuks, kui selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja lõppkuupäev.

3.    Mahatõmbamisi ja parandusi litsentsil ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud.

4.    Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.

5.    Litsentsi duplikaati ega asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus.

III.    Lisateabe taotlused

1.    Kui liidu pädeval asutusel tekib litsentsi, selle duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

2.    Taotlusele võib lisada asjaomase litsentsi, selle duplikaadi või asenduslitsentsi koopia.

3.    Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate“ („Duplikaat“) ning mis edastatakse pädevale asutusele.

IV.    Litsentsi ja saadetise vastavuse kontrollimine

1.    Kui pädev asutus leiab, et enne litsentsi aktsepteerimist või aktsepteerimata jätmist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta teostada kontrolli, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele ja litsentse väljastava asutuse arhiivis olevatele andmetele kõnealuse litsentsi kohta.

2.    Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

3.    Kui tekib kahtlus, kas saadetis ja FLEGT-litsents on vastavuses, võib asjaomane pädev asutus taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat selgitust.

4.    Litsentse väljastav asutus võib paluda pädeval asutusel saata talle kahtluse alla seatud litsentsi või selle asenduslitsentsi koopia.

5.    Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate“ („Duplikaat“) ning mis edastatakse pädevale asutusele.

6.    Kui pädev asutus ei saa 21 kalendripäeva jooksul täiendava selgituse taotlusele vastust, ei aktsepteeri pädev astutus litsentsi ning tegutseb kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja menetlustega.

7.    Litsentsi ei aktsepteerita, kui pärast vajaduse korral täiendava teabe esitamist vastavalt III jaole või täiendavat uurimist vastavalt käesolevale jaole on kindlaks tehtud, et litsents ei vasta saadetisele.

V.    Kontrollimine enne saadetise saabumist

1.    Litsentsi võib esitada enne vastava saadetise saabumist.

2.    Litsentsi aktsepteeritakse, kui see vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele, ja täiendavat kontrollimist vastavalt käesoleva lisa III ja IV jaole ei peeta vajalikuks.

VI.    Muud küsimused

1.    Käesoleva lisa III ja IV jao kohase kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, kui liidu asjaomase liikmesriigi kohaldatavates õigusaktides ja menetlustes ei ole sätestatud teisiti.

2.    Kui FLEGT-litsentside kontrollimisel esineb püsivaid lahkhelisid või probleeme, võib asja esitada lahendamiseks ühiskomiteele.

VII.    Vabasse ringlusse lubamine

1.    Puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number toodete deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44.

2.    Kui tollideklaratsioon esitatakse infotehnoloogilise vahendi abil, märgitakse see number asjakohasesse lahtrisse.

3.    Puittooted lubatakse vabasse ringlusesse üksnes pärast käesolevas lisas kirjeldatud menetluste lõpuleviimist.

________________

IV LISA

FLEGT-LITSENTSIDE NÕUDED JA TEHNILISED KIRJELDUSED

1.    FLEGT-litsentsidega seotud üldnõuded

1.1.    Kõigil käesoleva lepingu I lisas loetletud puittoodete saadetistel, mida eksporditakse Guyanast liitu, peab olema FLEGT-litsents. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 ja käesoleva lepinguga aktsepteerib liit Guyanast saabuvaid ja liitu imporditavaid puittoodete saadetisi ainult juhul, kui need on varustatud FLEGT-litsentsidega.

1.2.    Vastavalt käesoleva lepingu artikli 2 punktile c on FLEGT-litsents litsentse väljastava asutuse välja antud dokument, mis kinnitab, et liitu eksportimiseks mõeldud puittoodete saadetis on seaduslikult toodetud ja kontrollitud käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumide alusel.

1.3.    FLEGT-litsentsi võib väljastada paberkandjal või elektroonilises vormis.

1.4.    FLEGT-litsents väljastatakse ühe litsentsiomaniku ühele saadetisele, mis suunatakse Euroopa Liitu esmase sisenemise kohta. Ühte FLEGT-litsentsi ei tohi deklareerida rohkem kui ühele liidu tolliasutusele.

1.5.    Paberkandjal või elektroonilised litsentsid peavad sisaldama käesoleva lisa 1. liites nimetatud teavet käesoleva lisa 2. liites esitatud juhiste kohaselt.

1.6.    Taotleja esitab FLEGT-litsentsi ja liitu eksportimise sertifikaadi või ainult teistesse sihtkohtadesse eksportimise sertifikaadi ning lisab muud nõutavad dokumendid tolli-, aktsiisi- ja kaubandustegevuse (CETO) üksusele. FLEGT-litsentsi ja ekspordisertifikaadi väljastamise menetlused ning nende vastav sidustamine tollidokumentidega viiakse lõpule Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) rakendamise etapis.

1.7.    Kombineeritud saadetiste puhul, sealhulgas eri liiki puittooted, mille kohta ei pruugi olla võimalik esitada kogu 1. liites esitatud 1. vormis osutatud nõutavat teavet, tuleb litsentsile lisada kinnitatud manus (FLEGT-litsentsile lisatud täiendav kaubakirjeldus). Kinnitatud manus sisaldab saadetise kirjeldusega seotud kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mis on täpsustatud 1. liites esitatud 2. vormis. Sel juhul ei tohi litsentsi vastavad lahtrid (lahtrid nr 9–16) sisaldada teavet saadetise kohta, vaid sisaldavad viidet kinnitatud manusele.

1.8.    FLEGT-litsentside kehtivusaja pikendamise ning nende tühistamise ja haldamise üksikasjalikud nõuded ning menetlused töötatakse lõplikult välja GTLASi rakendamise etapis. FLEGT-litsentside taotlemise ja väljastamise kord avalikustatakse.

1.9.    Guyana esitab liidule FLEGT-litsentsi tõestatud koopia ning litsentse väljastava asutuse templite näidised ja volitatud töötajate allkirjade näidised.

1.10.    Kõigi kinnitatud FLEGT-litsentside originaaleksemplarid ja nende koopiad väljastatakse litsentsiomanikule vastavalt käesolevale lepingule.

1.11.    Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) alusel kaitstud puittoodete suhtes kohaldatakse GTLASi alusel seaduslikkuse kontrolli ja nende kohta peab olema FLEGT-litsents.

1.12.    Enne eksporti tagab Guyana CITESi haldusasutus, et puit, mille suhtes kohaldatakse CITESi sätteid, või puitu sisaldavad tooted vastavad kõigile GTLASi nõuetele. Guyana CITESi haldusasutus väljastab CITESi load liitu veetavatele saadetistele, mis sisaldavad üksnes puitu, mille suhtes kehtivad CITESi sätted, või puittooteid sisaldavaid tooteid.

2.    FLEGT-litsentse väljastava asutuse vastutus

2.1.    Guyanas on litsentse väljastav asutus Guyana metsanduskomisjoni puidu seaduslikkuse ja puidukaubanduse üksus (TLTU).

2.2.    Litsentse väljastava asutuse töötajate, juhtimisstruktuuride ja sisekontrolli pädevusnõuded määratletakse ja kehtestatakse enne FLEGT-litsentsimissüsteemi toimima hakkamist.

2.3.    FLEGT-litsentse väljastav asutus teavitab vastuvõetud ja tagasilükatud eksporditaotluse vormidest ning väljastatud FLEGT-litsentsidest juhtimisinfosüsteemi üksust (MISU).

2.4.    Litsentse väljastav asutus töötab välja FLEGT-litsentside nummerdamissüsteemi, mis võimaldab eristada liidu turule mõeldud FLEGT-litsentse kõigist muudest seaduse alusel nõutavatest ekspordidokumentidest.

2.5.    FLEGT-litsentse väljastav asutus pikendab litsentsi selle omaniku taotlusel ainult ühe korra kuni kolm kuud. Litsentse väljastav asutus kehtestab ja kinnitab uue aegumiskuupäeva.

2.6.    Igal juhul teavitab litsentse väljastav asutus FLEGT-litsentsi kehtivuse pikendamisest, tühistamisest või asendamisest liidu asjaomase liikmesriigi pädevat asutust.

2.7.    FLEGT-litsentse väljastav asutus püüab tagada FLEGT-litsentside autentsuse ja vältida kustutamist või muudatusi.

2.8.    Guyanast eksportimiseks seotakse FLEGT-litsentsimissüsteem järk-järgult Guyana ühtse teabesüsteemiga, mis loodi 2019. aasta tolli ja kaubanduse ühtse teabesüsteemi seaduse nr 15 kohaselt, kui tingimused seda võimaldavad.

2.9.    FLEGT-litsentse väljastav asutus vastutab nõutava teabevahetuse eest Guyana ja liidu liikmesriikide FLEGTi pädevate asutuste ning teiste Guyana pädevate asutuste vahel FLEGT-litsentsidega seotud küsimustes.

3.    FLEGT-litsentside väljastamise kord

FLEGT-litsentside haldamisel võetakse arvesse järgmisi samme.

3.1.    Metsaseire üksus (FMD) esitab FLEGT-litsentse väljastavale asutusele iga saadetise kohta eksporditaotluse vormi, millega teavitab litsentse väljastavat asutust, et metsandussektori ettevõtja (FSO) on esitanud puittoodete eksporditaotluse ning on täitnud FMD ekspordinõuded.

3.2.    Kui FLEGT-litsentse väljastav asutus saab eksporditaotluse vormi, teeb ta kontrolli keskandmebaasis, et veenduda, kas FSO on vastavuses GTLASiga.

3.3.    Pärast eksporditaotluse vormi läbivaatamist ja keskandmebaasis kontrolli tegemist – ning kui on kinnitatud, et FSO vastab Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteemi (GTLAS) nõuetele, väljastab FLEGT-litsentse väljastav asutus vastavale saadetisele FLEGT-litsentsi.

3.4.    Kui FSO ei täida GTLASi nõudeid, teavitab FLEGT-litsentse väljastav asutus FSOd tuvastatud mittevastavuse juhtumitest ja FSO-le antakse võimalus need lahendada. Kui FSO ei suuda neid mittevastavuse juhtumeid lahendada, lükkab litsentse väljastav asutus vastava saadetise eksporditaotluse vormi tagasi.

3.5.    FLEGT-litsents väljastatakse enne, kui tolli-, aktsiisi- ja kaubandustegevuse (CETO) üksus teeb saadetise tollivormistuse.

3.6.    Liidu turule importimisel kohaldatakse FLEGT-litsentsimissüsteemi ka I lisas loetletud mis tahes puidu näidistoodete suhtes.

3.7.    FLEGT-litsentse väljastav asutus esitab kõigi heakskiidetud FLEGT-litsentside elektroonilised koopiad asjaomastele liidu tolliasutustele ja pädevatele asutustele.

3.8.    Kõiki FLEGT-litsentside väljastamisega seotud dokumente, sealhulgas tagasilükatud dokumente, säilitatakse keskandmebaasis.

3.9.    FLEGT-litsentsi taotlemise asjakohased vormid ja menetlused töötatakse välja ja avalikustatakse enne FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitamist.

Teabevoo skeem

4.    FLEGT-paberlitsentsi tehniline kirjeldus

4.1.    Paberilitsentsid peavad vastama 1. liites esitatud vormile.

4.2.    Paber peab olema A4-formaadis ja paberil peavad olema vesimärgid, millel on Guyana metsanduskomisjoni (GFC) logo ja pitser.

4.3.    Litsentsid vormistatakse kirjutusmasina või arvutiga ning vajaduse korral võib neid täita käsitsi.

4.4.    Litsentse väljastav asutus kasutab terasest metalltemplit.

4.5.    Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

4.6.    Vormil ei tohi olla kustutamisi ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need on kinnitatud litsentse väljastava asutuse templi ja allkirjaga.

4.7.    Litsentsid trükitakse ja täidetakse inglise keeles.

5.    Elektroonilise FLEGT-litsentsi tehniline kirjeldus

5.1.    FLEGT-litsentse võib väljastada ja töödelda GTLASi raames välja töötatud elektrooniliste süsteemide abil.

5.2.    Liidu liikmesriikides, mis ei ole elektroonilise süsteemiga ühendatud, tehakse kättesaadavaks paberlitsents.

6.    FLEGT-litsentside koopiad

6.1.    FLEGT-litsents koostatakse ühe originaallitsentsi ja nelja koopiana järgmiselt:

i)    pädeva asutuse originaaleksemplar;

ii)    sihtriigi tolliasutusele antav koopia;

iii)    importijale antav koopia;

iv)    litsentse väljastavale asutusele antav koopia;

v)    litsentsiomanikule antav koopia;

6.2.    FLEGT-litsentsid, millel on märge „pädeva asutuse originaaleksemplar“, „importijale antav koopia“ ja „sihtriigi tolliasutusele antav koopia“, antakse litsentsiomanikule, kes saadab need importijale.

6.3.    Importija esitab originaali pädevale asutusele ja asjakohase koopia selle liidu liikmesriigi tolliasutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubatakse. Kolmandat eksemplari, märkega „importijale antav koopia“, säilitab importija oma dokumendiregistris.

6.4.    Neljanda eksemplari, märkega „litsentse väljastavale asutusele antav koopia“, säilitab importija oma dokumendiregistris ja väljastatud litsentside võimaliku hilisema kontrolli tarbeks.

6.5.    Viies eksemplar, märkega „litsentsiomanikule antav koopia“, antakse litsentsiomanikule arhiveerimiseks.

6.6.    Lisaks edastatakse FLEGT-litsentsi elektrooniline koopia liidu asjaomasele tolliasutusele ja pädevale asutusele.

6.7.    Litsentse väljastav asutus arhiveerib FLEGT-litsentsi koopia ja juhtimisinfosüsteemi üksus säilitab elektroonilist koopiat keskandmebaasis.

7.    FLEGT-litsentside kehtivus, tühistamine ja asendamine

7.1.    FLEGT-litsentside kehtivus ja kehtivuse kaotamine

FLEGT-litsents hakkab kehtima väljastamise päeval ja kehtib kuus kuud alates väljastamise kuupäevast. Kehtivuse lõppkuupäev on märgitud FLEGT-litsentsidel.

FLEGT-litsentsid kaotavad kehtivuse ja need tuleb tagastada litsentse väljastavale asutusele, kui nendega hõlmatud puittooted on kadunud või hävinenud saatmise käigus enne liitu saabumist või kui eksporti ei ole toimunud ja litsentsi omanik ei ole litsentsi pikendamist taotlenud.

7.2.    FLEGT-litsentsi tühistamine

FLEGT-litsents tühistatakse järgmistes olukordades:

−    kui litsentsiomanik on toime pannud mis tahes rikkumise seoses saadetisega ja mis avastatakse pärast FLEGT-litsentsi väljastamist ning

−    kui litsentsiomanik tagastab litsentsi vabatahtlikult, kui ta otsustab seda mitte kasutada.

7.3.    FLEGT-litsentsi asendamine

FLEGT-litsentsi kadumise, varguse või hävinemise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja taotleda litsentse väljastavalt asutuselt asenduslitsentsi, esitades originaali ja/või koopia kaotsimineku, varastamise või hävinemise kohta tõendid.

Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi asendamise põhjendusega rahul, väljastab ta pärast litsentsiomanikult taotluse saamist asenduslitsentsi.

FLEGT-litsentsi asenduslitsentsid sisaldavad algsel FLEGT-litsentsil märgitud teavet ja üksikasju, sealhulgas FLEGT-litsentsi numbrit, ning FLEGT-litsentsi asenduslitsentsil peavad olema sõnad „replacement licence“ („asenduslitsents“).

Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda uuesti kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

7.4.    FLEGT-litsentsi uuesti taotlemine

Eksportija peab taotlema uut FLEGT-litsentsi, kui muutub puittoode, HSi kood, ühiku liik või ühikute arv või kui saadetise kaal või maht erineb FLEGT-litsentsis märgitust enam kui 10 %.

8.    FLEGT-litsentsidega seotud rikkumiste käsitlemine

Puittoodetega seotud mis tahes rikkumise või valeteabe esitamise, FLEGT-litsentsile märgitud teabe võltsimise või muutmise või FLEGT-litsentsimissüsteemi käsitlevate eeskirjade rikkumise korral kohaldab litsentse väljastav asutus Guyana õigusaktides ette nähtud karistusi.

9.    Toimimine FLEGT-litsentsi kehtivusega seotud kahtluste korral

9.1.    Kui liidu pädeval asutusel tekib litsentsi, selle duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

9.2.    Kui seda peetakse vajalikuks, võib litsentse väljastav asutus paluda pädeval asutusel saata talle kahtluse alla seatud litsentsi või selle asenduslitsentsi koopia.

9.3.    Kui litsentse väljastav asutus peab seda vajalikuks, tühistab ta litsentsi ning väljastab parandatud originaaleksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate“ („Duplikaat“) ning mis edastatakse pädevale asutusele.

9.4.    Kui litsentsi kehtivus on kinnitatud, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. Kõigil koopiatel, mille pädev asutus tagasi saadab, on templiga kinnitatud märge „Validated on“ („Kinnitatud [kuupäev]“).

9.5.    Kui kahtluse alla seatud FLEGT-litsents ei ole kehtiv, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust eelistatavalt elektroonilisel teel ja mõlemad asutused võtavad asjakohaseid meetmeid.

LIITED

1.    Litsentsi vorm (vormid 1 ja 2)

2.    Juhised

1. liide

Vorm 1. FLEGT-litsentsi vorm

Euroopa Liit    FLEGT

Vorm 2. Lisateave kombineeritud saadetise kohta

JÄRGMINE TEAVE ON SEOTUD FLEGT-LITSENTSIGA: Litsentsi nr ....... Kehtivusaja lõpp:......... Litsentsiomaniku nimi:........ Importija nimi:.........
Nr	Puittoodete kaubanduslik kirjeldus	HSi rubriik	Tavanimetus ja teaduslik nimetus	Ülestöötamisriigid	Ülestöötamisriigi ISO-kood	Maht (m3)*	Netokaal (kg)*	Ühikute arv
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
*Märkida tuleb kas maht või kaal.
Väljaandmise koht		Kuupäev (PP/KK/AAAA):		Väljastava asutuse tempel ja ametniku allkiri

2. liide

Juhised

Üldosa

−    Vorm tuleb täita trükitähtedega.

−    ISO-koodid osutavad rahvusvahelistele standardsetele kahetähelistele riigikoodidele.

−    Olenevalt litsentsi koopia saajast tuleb vormil 1 olev sõna „ORIGINAAL“ asendada ühega järgmistest: „SIHTRIIGI TOLLIASUTUSELE ANTAV KOOPIA“, „IMPORTIJALE ANTAV KOOPIA“, „LITSENTSE VÄLJASTAVALE ASUTUSELE ANTAV KOOPIA“, „LITSENTSIOMANIKULE ANTAV KOOPIA“

Lahter 1	Väljastav asutus	Märkida litsentse väljastava asutuse täisnimi ja aadress.
Lahter 2	Importija	Märkida importija täisnimi ja aadress.
Lahter 3	FLEGT-litsentsi number	Märkida selgelt litsentsi number nõutud vormingus.
Lahter 4	Kehtivusaja lõppkuupäev	Märkida selgelt litsentsi kehtivusaja lõpp.
Lahter 5	Ekspordiriik	See tähendab partnerriiki (Guyana), kust puittooted liitu eksporditi.
Lahter 6	ISO-kood	Märkida Guyana kahetäheline kood.
Lahter 7	Transpordivahend	Märkida transpordivahend ekspordikohas.
Lahter 8	Litsentsiomanik	Märkida eksportija nimi ja aadress.
Lahter 9	Puittoodete kaubanduslik nimetus	Märkida puittoote (-toodete) kaubanduslik nimetus.
Lahter 10	HSi rubriik	Kauba nelja- või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mida on kirjeldatud käesoleva lepingu I lisas.
Lahter 11	Tavanimetus ja teaduslik nimetus	Märkida tootes kasutatud puiduliikide tavanimetused ja teaduslikud nimetused. Kui liittootes on kasutatud mitut puiduliiki, tuleb need märkida eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 12	Ülestöötamisriigid	Märkida riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkida kõik kasutatud puidu päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 13	ISO-koodid	Märkida lahtris 12 osutatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut liiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 14	Maht (m3)	Märkida kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on jäetud esitamata.
Lahter 15	Netokaal (kg)	Märkige kogukaal kilogrammides. See on puittoodete netomass kilogrammides ilma kontaktmahutite ja muu pakendita, v.a aluspuud, tugipostid, kleepmärgid jms. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 14 osutatud teave on jäetud esitamata.
Lahter 16	Ühikute arv	Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Eristusmärgid	Vajaduse korral märkida eristusmärgid, nt partii number või veokirja number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Väljastava asutuse tempel ja ametniku allkiri	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja lööb litsentse väljastava asutuse ametliku templi. Samuti tuleb märkida allakirjutanu nimi, allakirjutamise koht ja kuupäev.

________________

V LISA

GUYANA PUIDU SEADUSLIKKUSE TAGAMISE SÜSTEEM (GTLAS)

1    SISSEJUHATUS

2    GTLASi kohaldamisala

2.1    GTLASiga hõlmatud puittooted

2.2    Puiduallikad

2.3    GTLASiga hõlmatud metsandussektori ettevõtjad

2.4    Kohaldatavad õigusaktid ja menetlused

2.5    GTLASi rakendamisega seotud üksuste rollid ja vastutus

2.6    Tõhusa koordineerimise tagamise struktuuride rakendamine

3    GTLASi KIRJELDUS

3.1    Metsa eraldamine ja ülestöötamisõigused

3.2    Seaduslikkuse määratlus

3.3    Puiduseiresüsteemi nõuded

3.4    Jaotamisprotsessi, seaduslikkuse määratluse ja puiduseiresüsteemi nõuete täitmise kontrollimine

3.5    Mittevastavuse juhtumite käsitlemine

3.6    Konsolideeritud kontroll

3.7    Andmete ja teabe kogumine ja haldamine

3.8    FLEGT-litsentsimissüsteem

3.9    Sõltumatu audit

3.10    GTLASi kaebuste lahendamise mehhanism

3.11    GTLASi rakendamise seire

4    GTLASi RAKENDAMISE TUGISÜSTEEMIDE TÕHUSTAMINE

5    LIIDE

1    SISSEJUHATUS

Ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu võitlemiseks tehtava rahvusvahelise koostöö raames on üha enam riike võtnud meetmeid ebaseaduslike puittoodetega kauplemise tõkestamiseks. Käesolev leping täiendab Guyana rohelise riigi arengu strateegiat. Käesoleva lepingu rakendamisel tugineb Guyana oma olemasolevale seaduslikkuse tagamise süsteemile, et veelgi tugevdada võitlust ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu ning hoida raadamise ja metsade seisundi halvenemise määr madalal tasemel.

Guyana puidu seaduslikkuse tagamise süsteem (GTLAS) põhineb riiklikul õigusraamistikul ning selle eesmärk on tagada Guyana puittoodete seaduslikkus. Selleks luuakse GTLASi raames usaldusväärne seaduslikkuse tagamise süsteem, mis kindlustab metsa ülestöötamise, veo ja töötlemise ning puittoodete ekspordi ja impordi õiguspärasuse. See hõlmab vastavuskontrolle, mis annavad kindluse, et olenemata sihtturust on puittooted seaduslikult toodetud. Sellega tagatakse, et FLEGT-litsentsid ja ekspordisertifikaadid väljastatakse seaduslike puittoodete saatmiseks liidu turule ja et kõigile teistele turgudele suunatud toodetele väljastatakse ainult ekspordisertifikaadid. Lisaks sellele kontrollitakse GTLASi raames imporditud puittoodete seaduslikkust.

Oma puittoodete seaduslikkuse tagamiseks arendab ja laiendab Guyana oma praegust puiduseiresüsteemi (WTS) ja muid valitsuse kontrollisüsteeme. Praegune puiduseiresüsteem on märgise- ja dokumendipõhine süsteem, mis võimaldab puittoodete voogu sise- ja rahvusvahelises kaubanduses tõhusalt jälgida. Puiduseiresüsteem on seotud Guyana seaduslikkuse määratlusega, mis põhineb riiklikul õigusraamistikul ning on GTLASi põhikomponent.

Praeguse puiduseiresüsteemi ja kontrollimenetluste hindamisel hinnati GTLASi nõuete praktilisust ja toimivust. Samuti tehti kindlaks meetmed ja puudused, millega tuleb rakendusetapis tegeleda, et tagada puidu seaduslikkus usaldusväärsete kontrolli-, inspekteerimis- ja valideerimismenetluste abil.

Mõned nendest meetmetest hõlmavad järgmist: avaliku sektori asutuste vahelise kooskõlastamise tugevdamine, eriti Guyana metsanduskomisjoni (GFC) ja teiste maakorraldusasutuste vahel, et veelgi tõhustada maa jaotamise protsesse ja lahendada sellega seotud probleeme; metsandussektorit käsitleva teabe üldise kättesaadavuse parandamine; õigusraamistiku tugevdamine; GFC andmehalduse info- ja sidesüsteemi täiustamine; ning usaldusväärsemate tõendamis- ja valideerimismenetluste väljatöötamine. Mõnede tuvastatud puuduste parandamine hõlmab järgmist: mittevastavuse juhtumite tuvastamise, registreerimise ja haldamise süsteemide väljatöötamine; kaebuste käsitlemine ja lahendamine; GTLASi hindamiseks ja täiustamiseks kolmanda isiku tehtavate korraliste auditite korraldamine ning puidu eksportimiseks FLEGT-litsentsimisüksuse loomine. Selleks et tagada nende valdkondade täiustamine, milles tuvastati tõhustamise vajadus, luuakse rakendusstruktuurid.

GTLAS töötati välja paljusid sidusrühmi kaasanud protsessis, mida koordineeris riiklik tehniline töörühm. Selles protsessis osales enamik Guyana metsandussektori peamisi sidusrühmi ja muid huvirühmi. Mitmel üleriigilisel kohtumisel anti peamistele sidusrühmadele teavet ja konsulteeriti vabatahtliku partnerluslepingu protsessi teemal. Käesolevas lisas sisalduvad GTLASi eri elementide üksikasjad lepiti nende sidusrühmadega kokku konsensuse alusel.

GTLASi väljatöötamisse kaasatud sidusrühmad olid järgmised: metsa ülestöötajad, saeveskite käitajad, tootjad, puidukauplejad, eksportijad, importijad ja vedajad ning tollimaaklerid, samuti metsaraieühingute, Ameerika indiaanikülade ja kogukondade, põlisrahvaste valitsusväliste organisatsioonide ning ministeeriumide ja/või valitsusasutuste esindajad.

2    GTLASi KOHALDAMISALA

2.1    GTLASiga hõlmatud puittooted

GTLASiga ja nende vastava kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga hõlmatud puittooted on esitatud I lisas. Lepinguosalised kaaluvad uute toodete lisamist I lisasse kaks aastat pärast FLEGT-litsentsimise algust.

2.2    Puiduallikad

Puiduallikad on jagatud kuude (6) põhikategooriasse:

a)    Väikesed kontsessioonid hõlmavad kuni 8 097 hektari suuruseid alasid. Väikeste kontsessioonidega metsandussektori ettevõtjatel peab olema riiklik metsandusluba, mis võib olla kas riiklik metsandusluba või kogukonna metsamajandamisleping. Guyana metsanduskomisjon väljastab riiklikke metsanduslube kuni kaheks aastaks ja neid pikendatakse tingimuslikult ning need sisaldavad heakskiidetud kvooti. Väikesed kontsessioonid peavad vastama 2018. aasta tegevusjuhendile nr 1 ja metsatööde suunistele (väike kontsessioon). Väikeste kontsessioonide puhul raie-eelset inventuuri ei nõuta.

b)    Suured kontsessioonid hõlmavad üle 8 097 hektari suuruseid alasid. Suurte kontsessioonidega metsandussektori ettevõtjatel peab olema Guyana metsanduskomisjoni antud riiklik metsandusluba. Need riiklikud metsandusload võivad olla kas metsa kontsessioonilepingud või uurimisload. Metsa kontsessioonilepingud võivad olla kas puidu müügilepingud või metsaraie õigusega rendilepingud. Need riiklikud metsandusload antakse välja pärast seda, kui metsandussektori ettevõtja on saanud uurimisloa kuni 40aastase lepinguga, mida uuendatakse teatavate tingimuste täitmise korral. Suured kontsessioonid peavad vastama 2018. aasta tegevusjuhendile nr 1 ja metsatööde suunistele (suur kontsessioon). Juhend sisaldab sätteid selle kohta, kuidas metsandussektori ettevõtja koostab metsamajandamiskava, aasta tegevuskava ja raie-eelse inventuuri metsamajandamiskavas antud juhiste kohaselt.

c)    Ameerika indiaaniküla – Ameerika indiaanirahvaste seaduses (ptk 29:01) määratletakse „küla“ kui „rühm Ameerika indiaanlasi, kes hõivavad või kasutavad küla maid“ ja „küla maad“ kui „küla kogukondlikus omandis olevad maad, mis on antud külanõukogule, et hallata neid küla hüvanguks“. Maa omandiõiguse tõendamiseks antakse külanõukogule absoluutse õiguse või omandiõiguse tunnistus. Ameerika indiaanlaste külast saab metsandussektori ettevõtja, kui ta sõlmib Guyana metsanduskomisjoniga Ameerika indiaanlaste küla piirides kaubandusliku raie tegemise lepingu.

d)    Eramaa – 2009. aasta metsaseaduses nr 6 määratletakse „eramaa“ kui „maa, mis ei ole riigimaa ega külamaa“. Eramaa kuulub seaduslikult kas üksikisikule või juriidilisele isikule kinnistusraamatus registreeritud omandi, transpordiõiguse või absoluutse õiguse alusel. Eramaa omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui ta sõlmib Guyana metsanduskomisjoniga eramaa piirides kaubandusliku raie tegemise lepingu.

e)    Ülemineku järgus riigimaad 16 – puittooteid võib saada seoses riigimaade raadamisega, mille on heaks kiitnud asjaomased ministeeriumid ja/või valitsusasutused, et muuta nende maade kasutusotstarve muuks kui metsamaaks järgmiste lubade alusel:

I.    kaevandamislitsents või -luba – Guyana geoloogia- ja kaevanduste komisjon annab välja kaevandamislitsentsi või -loa mineraalide otsimiseks, kaevandamiseks, omandamiseks ja valdusse võtmiseks riigimaade piirkonnas. Kaevandamislitsentsi või -loa omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon on andnud talle loa puitmaterjali kogumiseks seoses raadamisega selles piirkonnas.

II.    Rendilepingud – Guyana maade ja uuringute komisjon sõlmib rendilepingu põllumajandus- või muuks tegevuseks riigimaadel asuval alal. Rendilepingu omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon on andnud talle loa puitmaterjali kogumiseks seoses raadamisega selles piirkonnas.

III.    Taristu (teed, hüdroelektrijaamad, tammid jne) – hüdroelektrijaamade ehitamiseks annab heakskiidu presidendi kantselei. Riiklike ehitustööde ministeerium annab loa kõigi muude taristutööde tegemiseks, näiteks teede ja sildade ehitamiseks. Taristuloa omanikust saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon on andnud talle loa puitmaterjali kogumiseks seoses raadamisega selles piirkonnas.

Selleks et puitu maakasutuse muutunud otstarbega alalt (üleminek kommertskasutusele) kokku koguda, peab eespool nimetatud loa omanik metsandussektori ettevõtjaks (FSO) saamiseks kõigepealt registreeruma Guyana metsanduskomisjonis (GFC) ja täitma GTLASi punktis 3.3.3 sätestatud eeskirju. Kui mõne eespool nimetatud loa omanik ei kavatse kasutada puitu ärilistel eesmärkidel või heakskiidetud piirkonnas mis tahes otstarbel, ei pea loaomanik ennast GFCs registreerima ja temast ei saa FSOd. Sellisel juhul peetakse puitu mahajäetud puiduks (vt punkt 3.3.10).

f)    Imporditud puittooted – importijast saab metsandussektori ettevõtja, kui Guyana metsanduskomisjon väljastab impordilitsentsi I lisas loetletud puittoodete importimiseks.

g)    Arestitud puittooted – puittooted arestitakse, kui kahtlustatakse 2009. aasta metsaseadusega nr 6 seotud rikkumist. Arestitud puittooted võib uuesti tarneahelasse viia, järgides punktis 3.3.10 kirjeldatud menetlusi.

2.3    GTLASiga hõlmatud metsandussektori ettevõtjad

Metsandussektori ettevõtjad liigitatakse järgmiselt (hõlmatud on metsaraie ning puittoodete import, transport, töötlemine, kaubandus ja eksport):

−    riiklikud metsandusload (väikesed ja suured kontsessioonid)

−    Ameerika indiaanikülad

−    eramaad

−    üleminekujärgus riigimaad

−    puittoodete töötlemine ja/või müük

−    puittoodete eksport ja/või import

2.4    Kohaldatavad õigusaktid ja menetlused

Seaduslikkuse määratluses nimetatakse kohaldatavad õigusaktid (sealhulgas eeskirjad), mis on GTLASi aluseks (vt II lisa liide). Need õigusaktid moodustavad Guyana metsasektori suhtes kohaldatava raamistiku ja toetavad jõupingutusi, mida riik teeb metsade säästva majandamise nimel. Nende eesmärk on tõkestada ebaseaduslikku metsaraiet ja sellega seotud kaubandust. Käesolevas lepingus nimetatud riikliku õigusraamistiku tõhusa rakendamise eesmärk on edendada metsa head majandamist ja tagada GTLASi usaldusväärsus.

2.5    GTLASi rakendamisega seotud üksuste rollid ja vastutus

Ministeeriumid ja/või valitsusasutused, kes osalevad seaduslikkuse määratlusele vastavuse kontrollimises ja tarneahela kontrollis, on järgmised:

−    GFC

−    maksuamet

−    põlisrahvaste asjade ministeerium

−    tööministeerium

−    riiklik kindlustusamet

−    Guyana maade ja uuringute komisjon

−    Guyana geoloogia- ja kaevanduste komisjon

−    keskkonnakaitseamet

−    dokumendi- ja äriregistrite amet

−    vastastikuse abistamise ühingute register

−    ühistute amet

−    dokumendiregister

−    kinnistusamet

−    riiklik taimekaitseorganisatsioon

−    eluslooduse kaitse ja majandamise komisjon

−    riiklike ehitustööde ministeerium

−    presidendi kantselei

Kõik ministeeriumid ja/või valitsusasutused vastutavad metsandussektori ettevõtja seaduslikkuse määratlusele vastavuse kontrollimise eest oma volituste kohaselt ning peavad esitama andmeid ja teavet juhtimisinfosüsteemi üksusele, et hallata ja hooldada metsandussektori ettevõtja elektroonilisi andmefaile. GTLASi rakendamise etapi käigus arendatakse edasi ministeeriumide ja/või valitsusasutuste ülesandeid ja vastutust GTLASi kontrollide tegemisel ja need koondatakse GTLASi kontrollimenetluste juhendisse.

Allpool on esitatud kokkuvõtlikud kirjeldused GTLASiga seotud ministeeriumide ja/või valitsusasutuste kohta, kes kontrollivad nõuetele vastavust ning esitavad juhtimisinfosüsteemi üksusele andmeid ja teavet:

1.    Guyana metsanduskomisjonil (GFC) on seaduses sätestatud mandaat majandada ja reguleerida Guyana riigimetsa. GFC vastutab lepingu rakendamise eest Guyana nimel, sealhulgas GTLASi haldamise eest koos teiste ministeeriumide ja/või valitsusasutustega. GFCs osalevad GTLASi rakendamises järgmised osakonnad või üksused:

–    metsavarude majandamise üksus (Forest Resource Management Division (FRMD)) vastutab kõigi I lisas loetletud puittoodete allikatega seotud asjakohaste metsandussektori ettevõtjate õigusliku seisundi kindlakstegemise eest. FRMD teeb suurte kontsessioonide raie-eelseid inventuure, vaatab need läbi ja kinnitab ning teeb raie-eelseid inspekteerimisi ülemineku järgus riigimaadel. Samuti vaatab üksus vajaduse korral läbi ja kinnitab asjakohased metsandussektori ettevõtjate juhtimis- ja tegevuskavad. Lisaks annab FRMD soovitusi metsaseire üksusele (FMD) metsandussektori ettevõtjale raie alustamise loa andmise kohta. Seejärel väljastab FMD Guyana metsanduskomisjoni jälgimismärgendid ja asjakohased veodokumendid (vt punkt 3.3.4).

–    Metsaseire üksus (Forest Monitoring Division (FMD)) vastutab puiduseiresüsteemi kõigi kriitiliste kontrollipunktide haldamise ja jälgimise eest. FMD väljastab Guyana metsanduskomisjoni jälgimismärgendeid ja veodokumente ning kontrollib nende kasutamist (vt punkt 3.3.4). Selleks kasutab ta paberkandjapõhist ja elektroonilist teavet läbi kogu tarneahela. Kui FSO kavatseb oma väikese või suure kontsessiooni raames sõlmida metsaraie ja/või metsa väljaveo lepingu kolmanda isikuga, kinnitab FMD FSO ja kolmanda isiku vahelise kolmanda isiku rendilepingu. Seaduslikkuse määratluse asjaomaste näitajate järgimise eest vastutab siiski FSO.

–    Finantsüksuse ülesanne on kontrollida, et FSO täidab oma finantskohustusi Guyana metsanduskomisjoni ees.

−    Juhtimisinfosüsteemi üksus (Management Information Systems Unit (MISU)) on finantsüksuse osakond ja ta vastutab keskandmebaasi (CID) üldise haldamise eest. Keskandmebaas sisaldab andmeid ja teavet, mida MISU kasutab metsandussektori ettevõtjate ja nende tegevuse õigusliku vastavuse hindamiseks. MISU võtab vastu, kontrollib ja arhiveerib GTLASi toimimisega seotud andmeid ja teavet, mida edastavad Guyana metsanduskomisjoni üksused, ministeeriumid ja/või valitsusasutused, ning teavet, mida esitavad metsandussektori ettevõtjad nende elektroonilistesse andmefailidesse lisamiseks. Mittevastavuse korral teavitab MISU metsandussektori ettevõtjat või mittevastavuse eest vastutavat isikut ning ajakohastab keskandmebaasi mittevastavust käsitlevat osa ministeeriumidelt ja/või valitsusasutustelt saadud teabe põhjal. MISU kontrollib neid andmeid ja teavet dokumendipõhiste ülevaatuste ja korrapärase teabevahetuse kaudu kõigi osalevate metsandussektori ettevõtjatega ning andmete analüüsi abil. MISU tagab ka keskandmebaasis oleva teabe usaldusväärsuse ja kättesaadavuse, eelkõige metsandussektori ettevõtjate elektrooniliste andmefailide ajakohasuse. Ka teeb ta koostööd teiste ministeeriumide ja/või valitsusasutustega, et parandada andmete korrapärast edastamist ja jagamist.

–    Puidu seaduslikkuse ja puidukaubanduse üksus (Timber Legality and Trade Unit (TLTU)) on Guyana FLEGT-litsentse väljastav asutus. TLTU ja MISU tegutsevad iseseisvalt, et vältida huvide konflikte MISU kontrollitegevuse ja TLTU litsentsimistegevuse vahel. TLTU võtab vastu ja töötleb metsaseire üksuselt (FMD) saadud eksporditaotlusi. TLTU kontrollib keskandmebaasist järele, et teha kindlaks, kas metsandussektori ettevõtja on täitnud GTLASi õiguslikke nõudeid. Kui GTLASi nõuded on täidetud, väljastab TLTU ekspordisertifikaate kõikidele turgudele ja lisaks FLEGT-litsentse I lisas loetletud toodetele, mis suunatakse liitu. TLTU vastutab ka puittoodete impordilitsentside väljastamise eest.

–    Siseauditi üksus vastutab siseauditite eest kooskõlas Guyana metsanduskomisjoni mandaadiga. Siseauditi üksus teeb GTLASiga seotud andmete ja teabe kvaliteedikontrolli. Taotluse korral esitab siseauditi üksus sõltumatule audiitorile ka aruande Guyana metsanduskomisjoni tegevuse kohta GTLASi raames.

2.    Maksuamet on Guyana maksu- ja tolliamet. Maksuameti tolli-, aktsiisi- ja kaubandustegevuse (CETO) üksus tagab, et kõik Guyanast eksporditud ja sinna imporditud puittooted vastavad GTLASi tolli- ja aktsiisifunktsioonidega seotud nõuetele. CETO tagab, et kõigil eksporditavatel puittoodetel on kehtiv FLEGT-litsents ja ekspordisertifikaat liidu turu jaoks või ekspordisertifikaat teiste turgude jaoks. Samuti jälgib ta läbiveetava puidu liikumist sisenemiskohast kuni Guyanast väljumiseni.

3.    Põlisrahvaste asjade ministeerium vastutab ärilisel eesmärgil metsaraiega tegelevate Ameerika indiaanikülade külanõukogude valimiste kontrollimise eest.

4.    Tööministeerium vastutab metsandussektori ettevõtjate seaduslikkuse määratlusest tulenevate sotsiaal- ja tööhõivekohustuste täitmise kontrollimise eest.

5.    Riiklik kindlustusamet vastutab metsandussektori ettevõtjate registreerimise ning nende sotsiaalkindlustusmaksete tasumise järelevalve ja kontrollimise eest. Ka on riikliku kindlustusameti ülesanne kontrollida, kas metsandussektori ettevõtja vastab seaduslikkuse määratluse asjaomasele näitajale.

6.    Guyana maade ja uuringute komisjon vastutab riigimaadega seoses täieliku omandiõiguse andmise ja rendilepingute sõlmimise eest. Ta teeb koostööd kõigi ministeeriumide ja/või valitsusasutustega, kes tegelevad riigimaadega seotud dokumentide registreerimise ja säilitamisega.

7.    Guyana geoloogia- ja kaevanduste komisjon vastutab kaevandamislitsentside või -lubade väljastamise ja haldamise eest.

8.    Keskkonnakaitseamet vastutab keskkonnalubade väljastamise ja haldamise eest.

9.    Dokumendi- ja äriregistrite amet vastutab aktsiaseltside ja juriidiliste isikute registreerimise eest.

10.    Vastastikuse abistamise ühingute register vastutab vastastikuse abistamise ühingute registrisse kantud kogukonna juhitavatesse metsandusühendustesse kuuluvate ettevõtjate registreerimise eest.

11.    Ühistute amet vastutab ühistutena liigitatud kogukonna juhitavatesse metsandusühendustesse kuuluvate metsandussektori ettevõtjate registreerimise eest.

12.    Dokumendiregister vastutab valitsuse omandist eraomandisse üle viidud maa registreerimise ja dokumentide vormistamise eest.

13.    Kinnistusamet vastutab eramaade registreerimise ja dokumentide vormistamise eest.

14.    Riiklik taimekaitseorganisatsioon vastutab puittoodetega seotud impordilubade, fütosanitaarsertifikaatide ja karantiini puudutavate küsimuste haldamise eest.

15.    Eluslooduse kaitse ja majandamise komisjon on ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) korraldusasutus ning vastutab CITESi lubade väljastamise eest eksportimise ja importimise kohas.

16.    Riiklike ehitustööde ministeerium vastutab Guyana peamise avaliku taristu projekteerimise, ehitamise ja hooldamise ning taristutööde kooskõlastuste (lubade) väljastamise ja haldamise eest.

17.    Presidendi kantselei vastutab hüdroelektrijaamade ehitamise heakskiitmise (hüdroenergia tootmise litsentside) eest.

2.6    Tõhusa koordineerimise tagamise struktuuride rakendamine

Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisega seotud valitsus- ja valitsusväliste asutuste sujuva toimimise ja nendevahelise kooskõlastamise tagamiseks tugevdatakse FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sekretariaati ning luuakse valitsuse koordineerimisasutus ja riiklik rakendamise töörühm.

2.6.1.    FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sekretariaat

FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sekretariaat on Guyana metsanduskomisjoni osa ja see toimib riikliku rakendamise töörühma sekretariaadina. Sekretariaat koordineerib elluviidavat tegevust ja aitab hõlbustada seda kooskõlas riikliku rakendamise töörühma kinnitatud iga-aastase töökavaga. Sekretariaat pakub ka logistilist ja tehnilist tuge valitsuse koordineerimisasutuse ning ühise järelevalve- ja läbivaatamiskomitee koosolekute korraldamisel.

2.6.2.    Valitsuse koordineerimisasutus

Valitsuse koordineerimisasutus luuakse ja vormistatakse valitsuse käskkirjaga. Asutus toimib lepingu väljatöötamisel ja rakendamisel osalevate ministeeriumide ja/või valitsusasutuste koordineerimisorganina. Kõik ministeeriumid ja/või valitsusasutused koostavad ja allkirjastavad ühise vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse nende kohustust osaleda valitsuse koordineerimisasutuses. Valitsuse koordineerimisasutus tagab lepingu tõhusa rakendamise vastavalt iga ameti seadusandlikele ja poliitilistele volitustele. Vajaduse korral võib ta kaasata mis tahes muid valitsusüksusi.

Valitsuse koordineerimisasutuse ülesanded on järgmised:

−    ministeeriumide ja/või valitsusasutuste GTLASi toimimisega seotud kasutusel olevate menetluste kontrollimine, et tuvastada ja kõrvaldada nende menetluste puudused ja kattuvused;

−    panustamine GTLASi väljatöötamisse ja rakendamisse;

−    GTLASi väljatöötamise ja rakendamise pidev läbivaatamine;

−    GTLASi toimimise parandamiseks soovituste andmine ja selle töös tekkida võivate probleemide lahendamine ning

−    GTLASi kontrollimenetluste väljatöötamine mittevastavuse riskianalüüsi põhjal (vt punkt 3.4.1), et tagada mastaabisääst ning koordineerimine ministeeriumide ja/või valitsusasutuste vahel.

Valitsuse koordineerimisasutuses esindatud ministeeriumid ja/või valitsusasutused korraldavad korrapäraseid, korralisi ja erakorralisi koosolekuid, et arutada GTLASi kasutuselevõttu.

Rakendusetapis töötab Guyana metsanduskomisjon välja iga ministeeriumi ja/või valitsusasutusega sõlmitavad vastastikuse mõistmise memorandumid või muud asjakohased kokkulepped, et määrata kindlaks andmete ja teabe vahetamise protokollid ja menetlused. Vastastikuse mõistmise memorandumid räägitakse läbi ja allkirjastatakse GTLASi rakendamise etapis. Nendega nõutakse, et ministeeriumid ja/või valitsusasutused määraksid vabatahtliku partnerluslepingu teabekeskuse ja selle asendusasutuse.