EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.4.2022

COM(2022) 171 final

2022/0111(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL).../2022, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Liit on nõukogu otsuse 86/238/EMÜ 1 kohaselt olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „ICCATi konventsioon“) osaline.

Ettepaneku peamine eesmärk on rakendada liidu õiguses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (edaspidi „ICCAT“) 2006., 2016., 2017., 2018., 2019. ja 2021. aasta koosolekutel vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmete muudatused.

ICCATi konventsiooniga nähakse ette Atlandi ookeanis ja külgnevates meredes leiduva tuuni ja tuunilaadsete liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistik ning luuakse ICCAT.

ICCAT on volitatud tema pädevusvaldkonda kuuluvate varude kaitse ja majandamise küsimustes vastu võtma otsuseid (soovitusi), mis on konventsiooniosalistele siduvad. Need soovitused on üldjuhul adresseeritud konventsiooniosalistele, kuid võivad sisaldada ka käitajatele (näiteks laevakaptenid) kehtestatavaid kohustusi. Neid kohaldatakse üksnes ICCATi konventsiooni ala suhtes, mis hõlmab konventsiooniosaliste avamerepiirkondi ja majandusvööndeid.

ICCATi konventsiooni VIII artikli lõikes 2 on sätestatud, et ICCATi soovitused jõustuvad kõigi konventsiooniosaliste suhtes kuus kuud pärast ICCATi komisjoni poolse teatamise kuupäeva ja et konventsiooniosalised peavad neid rakendama.

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et EL aitab kaasa rahvusvahelise õiguse rangele järgimisele. See hõlmab ICCATi majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete järgimist.

Määrusega (EL) 2017/2107 2 rakendati liidu õiguses ICCATi soovitustest tulenevad ICCATi majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed. Käesolev ettepanek hõlmab mitut muudatust, mis tulenevad ICCATi poolt 2006., 2016., 2017., 2018. ja 2019. aastal vastu võetud soovitustest ning mis tuleb rakendada liidu õiguses.

 •Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on kooskõlas määrusega (EL) 2017/2107 ja täiendab seda ICCATi värskeimate soovitustega, mis käsitlevad liidu õiguses veel rakendamata meetmeid järgmise kohta: troopikatuunid, Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuun, purikala, sinine marliin ja valge piikkoon, purikalalaste andmete aruandlus, lühiuim-makohaid, ICCATi piirkondlikes vaatlusprogrammides osalevate vaatlejate tervis ja ohutus, teaduslike vaatlejate vastutus ning ICCATi liikide nimekirja ajakohastamine. Lisaks sisaldab ettepanek ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627) parandust, 3 mis ei kuulu määruse (EL) 2017/2107 kohaldamisalasse.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

 •Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

 •Proportsionaalsus

Ettepanek tagab liidu kohustuste täitmise ICCATi raames, piirdudes sellega, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2022/0111 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL).../2022, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 7 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 8 vastuvõtmist on Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) oma 2017., 2018., 2019. ja 2021. aasta koosolekul tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitseks vastu võtnud mitu õiguslikult siduvat meedet. Lisaks ei ole EL veel rakendanud ICCATi 2006. aasta koosolekul vastu võetud õiguslikult siduvaid meetmeid hariliku tuuni kasvatuse kohta.

(2)Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/2107 muuta, et rakendada liidu õiguses ICCATi meetmed troopikatuuni, Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, purikala, sinise marliini ja valge piikkoon, purikalalaste andmete aruandluse, lühiuim-makohaide ning vaatlusprogrammide, teaduslike vaatlejate vastutuse ning ICCATi liikide ajakohastatud nimekirja kohta.

(3)Määrust (EL) XX/2022 9 tuleks muuta, et rakendada liidu õiguses kasvanduse asukohaliikmesriigi iga-aastast ülekandmisdeklaratsiooni ja teatavaid sumpadesse paigutamise kohustusi.

(4)ICCATi soovituste teatavaid sätteid muudetakse tõenäoliselt eelseisvatel ICCATi aastakoosolekutel, kuna ICCATi konventsiooniga reguleeritavate kalavarude jaoks kehtestatakse uued tehnilised ja majandamismeetmed. Selleks et ICCATi soovituste edasised muudatused enne püügihooaja algust kiiresti liidu õiguses rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega: troopikatuuni puhul püügivõimsuse piirangud ning selle liigi iga-aastase püügivõimsuse ja püügikava esitamine; suursilm-tuuni, Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ning Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala iga-aastane ülekandmine; peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavad; mõõtevahenditega varustatud poide arv; peibutuspüügivahenditele esitatavad nõuded; laevade poolt peibutuspüügivahendite kohta esitatav teave; peibutuspüügivahendite kasutamise keeluajad; Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate laevade arvu piirangud; Põhja-Atlandi mõõkkala majandamise kava; lühiuim-makohai püügi ja pardal hoidmise lubamise tingimused; nõuded merikilpkonnade ellujäämise maksimeerimiseks; vaatlejate kohaloleku miinimumprotsent ja kohaloleku protsentuaalse ulatuse arvutamine ning ICCATi liikide loetelu.

(5)Seinnoodalaevu toetavate abilaevade arv ei tohiks suureneda võrreldes 2020. aasta juunis registreeritud arvuga, nagu on sätestatud ICCATi soovituses 21-01. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet ega õiguspärase ootuse kaitset.

(6)Seepärast tuleks määrusi (EL) 2017/2107 ja XX/2022 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) 2017/2107 muutmine

Määrust (EL) 2017/2107 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) punkti 20 lisatakse järgmine lauseosa:

„ ning lastes vette, teenindades ja võttes välja peibutuspüügivahendeid.“;

b) punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24) „peibutuspüügivahend“ – tehis- või looduslikust materjalist alaline, poolalaline või ajutine objekt, konstruktsioon või seade, mida kasutatakse ja/või jälgitakse, et meelitada järgneva püügi eesmärgil ligi kalu. Peibutuspüügivahend võib olla ankurdatud või triiviv;“

c) lisatakse punkt 30:

„30) „peibutuspüügivahendi rakendus“ – peibutuspüügivahendiga seotud tuuniparve ümber rakendatud püügivahend;“

d) lisatakse punkt 31:

„31) „ujuvobjekt“ – looduslik või tehislik pinnal või pinna all ujuv objekt, mis ei suuda liikuda iseseisvalt;“

e) lisatakse punkt 32:

„32) „toimiv poi“ – eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose;“

f) lisatakse punkt 33:

„33) „purikalalane“ – ICCATi majandatav sugukonda Istiophoridae kuuluv liik.“

(2)Lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Troopikatuuni püügivõimsuse piirang

1. Liikmesriigid esitavad iga aasta 31. jaanuariks iga-aastase püügivõimsuse ja püügikava.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende üldist õngejada- ja seinnoodalaevastiku püügivõimsust majandatakse vastavalt iga-aastastele püügivõimsuse ja püügikavadele, eelkõige selleks, et piirata troopikatuuni püüki kooskõlas liidu õigusega kehtestatud püügi piirnormidega.

3. Liikmesriigid ei suurenda seinnoodalaevu toetavate abilaevade arvu võrreldes 2020. aasta juunis registreeritud arvuga.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kuupäevad, mil kogu nende troopikatuuni liikide püügi piirnorm on ära kasutatud. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5. Liidu seinnoodalaevade ja suurte õngejadalaevade (üldpikkus 20 m või rohkem) puhul teatavad liikmesriigid komisjonile troopikatuuni püügist igakuiselt, hakates andmeid edastama iganädalaselt, kui on püütud 80 % nende püügi piirnormidest.“

(3) Lisatakse artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Liidu seinnoodalaevade püütud troopikatuunide tagasiheite keeld

1. Liidu seinnoodalaevad, kellel on lubatud troopikatuuni püüda, hoiavad pardal, lossivad või laadivad sadamas ümber kõik püütud troopikatuunid, välja arvatud lõikes 3 kirjeldatud juhtudel.

2. Ühtki liidu seinnoodalaeva püütud troopikatuuni ei tohi vette tagasi heita pärast seda, kui võrk on täielikult suletud ja üle poole võrgust on pardale tõstetud. Kui võrgu sulgemisel või pardale tõstmisel tekib tehniline probleem, mis ei võimalda seda reeglit järgida, peab meeskond tegema kõik endast oleneva, et tuun võimalikult kiiresti vette tagasi lasta.

3. Erandina lõikest 1 võib troopikatuuni vette tagasi heita järgmistel juhtudel:

a) kui laeva kapten teeb kindlaks, et püütud troopikatuun on seinnoodas võrgusilma kinni jäänud või purustatud, rüüstamise tõttu kahjustatud või surnud ja lagunenud võrgus püügivahendi rikke tõttu, mis on takistanud võrgu tavapärast väljavõtmist, kalade püüki ja nende elusalt vabastamist;

b) kui laeva kapten teeb kindlaks, et troopikatuun on püütud püügireisi viimase püügivahendite püügile asetamise ajal ja nii püütud tuuni ladustamiseks puudub piisav ladustamisvõimsus. Neid kalu võib vette tagasi heita ainult juhul, kui neid on võimalik vabastada elusalt, ja tingimusel, et ei tehta muid püügitoiminguid, kuni laeva pardal olevad tuunid lossitakse või laaditakse ümber.

4. Kalalaeva kapten teatab kogu vette tagasi heidetud saagist oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid saadavad tagasiheitearuanded komisjonile I ja II ülesande andmete hulgas.“

(4)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Suurte kalalaevadega, mis ei ole kantud ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse, sealhulgas abilaevadega, on keelatud troopikatuune ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud troopikatuune nende pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida ning sellist tegevust toetada, sealhulgas vette lasta ja välja võtta peibutuspüügivahendeid ja/või poisid. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.“;

b) lisatakse lõige 3:

„3. Liidu kalalaevadel, millel ei ole käesoleva määruse artikli 6 kohaselt luba troopikatuuni püüda, võib lubada troopikatuuni kaaspüüki vastavalt nende laevade suhtes kehtestatud pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta ja teabe selle kohta, kuidas nad tagavad piirangust kinnipidamise.“

(5)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende lipu all sõitvate selliste laevade nimekirja, millega püüti troopikatuune ICCATi konventsiooni alal või osutati püügitegevusele mis tahes tuge (abilaevad) eelmisel kalendriaastal. Seinnoodalaevade puhul hõlmab see loetelu ka abilaevu, mis toetasid püügitegevust, olenemata nende lipuriigist. Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud nimekirjad ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.“

(6)Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Suursilm-tuuni ala- ja ülepüük

1. Liikmesriigi aastakvoodi / püügi piirnormi kasutamata või ületatud osa võib vastavalt juhtumile lisada vastavale kvoodile / püügi piirnormile või arvata sellest maha kohandamise aastal või enne seda, järgides suursilm-tuuni kohta kehtivaid ICCATi soovitusi.

2. Maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.“

(7)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et laeval ei või korraga kasutada rohkem kui 300 toimiva poiga peibutuspüügivahendit.“;

b) lisatakse lõige 5:

„5. Toimivate poidega peibutuspüügivahendite arvu kontrollitakse telekommunikatsiooniarvete kontrollimise teel. Sellist kontroll teevad liikmesriigi pädevad asutused.“;

c) lisatakse lõige 6:

„6. Liikmesriigid võivad oma seinnoodalaevadel lubada rakendada ujuvobjekte tingimusel, et kalalaeva pardal on kas vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem, mis suudab kontrollida rakenduse tüüpi ja liigilist koostist ning edastada püügitegevuse kohta teavet ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.“

(8)Artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Peibutuspüügivahendite kasutamisel ja projekteerimisel tagavad liikmesriigid, et:

a) kõik kasutatavad peibutuspüügivahendid oleksid takerdumiskindlad kooskõlas soovituse 19-02 5. lisas esitatud suunistega;

b) kõik peibutuspüügivahendid oleksid valmistatud biolagunevatest materjalidest, sealhulgas muust materjalist kui plastist (välja arvatud peibutuspüügivahendite seirepoide konstruktsioonis kasutatavad materjalid).

3. Liikmesriigid annavad lõike 2 järgimiseks võetud meetmetest igal aastal aru oma peibutuspüügivahendite majandamiskavades.“

(9)Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) peibutuspüügivahendi kirjeldus või tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus või muu teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida);”

b) lisatakse lõike 2 punkt g:

„g) poi tunnus.“;

c) lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk ja poi tunnus).“;

d) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liidu kalalaevad peavad vette lastud peibutuspüügivahendite nimekirja, mida ajakohastatakse iga kuu statistiliste ruutude (1°x°1) kaupa ja mis sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet.“

(10)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kasutatavate paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, hüdrolokaator, kajaloodiga hüdrolokaator) kuus statistiliste ruutude (1°x 1) kaupa;“

b) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) igal laeval jälgitavate aktiveeritud ja deaktiveeritud paakpoide/poide keskmine arv kuus;“

c) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) aktiivse poiga, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kuus;“

d) lisatakse punktid f ja g:

„f) seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade püük, püügikoormus ja püügivahendite püügile asetamiste arv (seinnoodalaevade puhul) püügiviiside kaupa (ujuvobjektiga seotud ja sidumata parved) kooskõlas II ülesande andmete nõuetega (st 1°x 1 statistiliste ruutude ja kuude kaupa);

g) kui seinnoodalaevad püüavad koos söödaga õngelaevadega, siis söödaga õngelaevadega seotud seinnoodalaevade püügi ja püügikoormuse aruandlus kooskõlas I ülesande andmete ja II ülesande andmete nõuetega.“

(11)Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Vaatlejate kohalolek ja peibutuspüügivahendite vette laskmise keelamine noorte isendite kaitsmiseks

1. Liikmesriigid tagavad, et nende laevad ei lase vette triivivaid peibutuspüügivahendeid 15 päeva jooksul enne liidu õigusega kehtestatud keeluaegade algust.

2. Liikmesriigid, kelle laevad püüavad troopikatuuni:

a) tagavad oma õngejadalaevade puhul, mille üldpikkus on 20 meetrit või rohkem, 2022. aastaks vaatleja kohaloleku vähemalt 10 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale ja/või elektroonilise seiresüsteemi abil;

b) tagavad oma seinnoodalaevade puhul vaatleja kohaloleku 100 % ulatuses püügikoormusest pardal oleva vaatleja abil vastavalt IV lisale või heakskiidetud elektroonilise seiresüsteemi abil;

c) esitavad 30. aprilliks vaatlejate või elektroonilise seiresüsteemi poolt eelmise aasta kohta kogutud teabe ICCATi sekretariaadile ning ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõudeid.“

(12)Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kindlakstegemine

Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 2 või artikli 14 lõige 1 või 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevadel, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele lipuliikmesriigile. Kõnealune lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laevalt püütakse keeluajal kala objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab ta, et laeval lõpetataks püügitegevus ja vajaduse korral lahkutaks piirkonnast viivitamata. Asjaomane lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.“

(13)II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„II PEATÜKK

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuun“.

(14)Lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate suurte kalapüügilaevade eriload

1. Liikmesriigid väljastavad nende lipu all sõitvatele suurtele kalapüügilaevadele ICCATi konventsiooni alal Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügiks load vastavalt määruse (EL) 2017/2403 10 sätetele.

2. Suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püügi luba omavate laevade registrisse, on keelatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuune ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuune pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

3. Liidu kalalaevadel, millel ei ole lõike 1 kohaselt luba Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni püüda, võib lubada Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni kaaspüüki vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta.“

(15)Lisatakse artikkel 17b:

„Artikkel 17b

Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni ala- ja ülepüük

1. Liikmesriigi aastakvoodi / püügi piirnormi kasutamata või ületatud osa võib vastavalt juhtumile lisada vastavale kvoodile / püügi piirnormile või arvata sellest maha kohandamise aastal või enne seda, järgides Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni kohta kehtivad ICCATi soovitusi.

2. Maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.“

(16)Lisatakse artikkel 17c:

„Artikkel 17c

Andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta

Liikmesriigid, kelle laevad püüavad Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni, edastavad täpsed ja kinnitatud andmed Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni saagi kohta ICCATi sekretariaadile artiklis 50 osutatud I ja II ülesande andmete hulgas.“

(17)Lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüdvate suurte kalapüügilaevade eriload

1. Liikmesriigid väljastavad nende lipu all sõitvatele suurtele kalapüügilaevadele ICCATi konventsiooni alal Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügiks load vastavalt määruse (EL) 2017/2403 sätetele.

2. Suurtel kalalaevadel, mis ei ole kantud ICCATi Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügi luba omavate laevade registrisse, on keelatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkalu ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkalu pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

3. Liidu kalalaevadel, millel ei ole lõike 1 kohaselt luba Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püüda, võib lubada Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala kaaspüüki vastavalt nende laevade pardal hoitava kaaspüügi maksimaalsele piirnormile. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande osana aruande oma laevadele lubatud maksimaalse kaaspüügi piirnormi kohta.“

(18)Lisatakse artikkel 18b:

„Artikkel 18b

Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala piirnormist väiksem püük

1. Liikmesriigi aastakvoodi / püügi piirnormi kasutamata osa võib lisada vastavale kvoodile / püügi piirnormile kohandamise aastal või enne seda, järgides Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala kohta kehtivad ICCATi soovitusi.

2. Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala püügi piirnormi maksimaalne kasutamata osa, mille liikmesriik võib mis tahes jooksval aastal üle kanda, ei tohi ületada ICCATi poolt konkreetsel aastal lubatud kogust.“

(19)IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„IV PEATÜKK

Purikala, sinine marliin, valge piikkoon ja ümarsoom-odanina”.

(20)Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27a

Elusalt püütud sinise marliini, valge piikkoon ja ümarsoom-odanina vabastamine

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 tagavad liikmesriigid kvoodist 80 % täitumisel, et nende lipu all sõitvatel laevadel vabastatakse kõik pardale tõstmise ajal elus olevad sinised marliinid (Makaira nigricans), valged piikkoonud (Tetrapturus albidus) ja ümarsoom-odaninad (Tetrapturus georgei).

2. Liidu pelaagilised õngejadalaevad ja liidu seinnoodalaevad vabastavad viivitamata sinised marliinid ja valged piikkoonud/ ümarsoom-odaninad, kes on väljatõmbamisel elusad, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust ning viisil, mis põhjustab võimalikult vähe kahju ja maksimeerib vabastamisjärgse ellujäämise.

3. Liikmesriigid soodustavad soovituse 19-05 1. lisas täpsustatud ohutu käitlemise ja elusalt vabastamise menetluste miinimumnõuete rakendamist, koostades oma laevastikule suunised. Kalalaevadel peab olema tekil kergesti kättesaadav ja meeskonnale kergesti ligipääsetav tõsteseade, polditangid, konksuvabastid ja tamiililõikur püütud elusate marliinide ohutuks vabastamiseks.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende kalalaevade kaptenid ja meeskonnaliikmed oleksid saanud asjakohase väljaõppe, teadlikud nõuetekohastest leevendus-, identifitseerimis-, käitlemis- ja vabastamistehnikatest ning kasutaksid neid ja hoiaksid pardal kõiki marliinide vabastamiseks vajalikke vahendeid kooskõlas soovituse 19-05 1. lisas sätestatud ohutu käitlemise menetluste miinimumstandarditega, koostades oma laevastikule suunised.

5. Liikmesriigid püüavad ICCATi püügil minimeerida marliinide / ümarsoom-odaninade vabastamisjärgse suremuse.

6. Liikmesriigid võivad oma lossimise piirnormide ulatuses lubada oma pelaagilistel õngejadalaevadel ja seinnoodalaevadel püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida surnud sinist marliini ja valget piikkoonu / ümarsoom-odanina.“

(21)Artiklisse 29 lisatakse lõige 5:

„5. Harrastuskalapüügil lastakse kõik vabastatud kalad vette tagasi viisil, mis tekitab võimalikult vähe kahju.“

(22)Lisatakse artikkel 29bis:

„Artikkel 29bis

Andmete kogumine purikalade kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid purikalade püügi, sealhulgas elusate ja surnud kalade vette tagasi laskmise kohta ning esitavad need andmed igal aastal oma I ja II ülesande andmete hulgas, et toetada kalavarude hindamise protsessi.“

(23)Lisatakse artikkel 29ter:

„Artikkel 29ter

Andmete kogumine ja aruandlus

1. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, millega tagatakse, et ICCATile esitatakse täpsed andmed purikalalaste püügi, püügikoormuse, suuruse ja vette tagasi laskmise kohta täielikus kooskõlas ICCATi nõuetega I ja II ülesande andmete esitamise kohta.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile soovituse 18-05 1. lisa kohased purikalalastega seotud rakendamise kontroll-lehed, sealhulgas teabe meetmete kohta, mida nad on riigis võtnud saagi seireks ning purikalalaste kaitseks ja majandamiseks.

3. Suutmatus esitada sinist marliini ja valget piikkoonu / ümarsoom-odanina käsitlevaid I ülesande andmeid, sealhulgas surnud kalade tagasiheite kohta vastavalt ICCATi soovitustele 01-16 ja 11-15, toob kaasa nende liikide pardal hoidmise keelu.“

(24)Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

1. Liidu kalalaevad vabastavad Põhja-Atlandi lühiuim-makohaid viivitamata viisil, mis põhjustab võimalikult vähe kahju, võttes nõuetekohaselt arvesse meeskonnaliikmete ohutust.

2. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada oma laevadel püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida Põhja-Atlandi lühiuim-makohaid, tingimusel et:

i) lühiuim-makohai on laeva pardale võtmiseks laeva küljele toomisel surnud;

ii) lühiuim-makohaide pardal hoidmise aeg ei ületa kalalaeva keskmist lühiuim-makohaide lossimise aega, kui vaatleja on pardal ning seda kontrollitakse kohustuslike püügipäevikute ja riskihindamisel põhineva lossimiskontrolli põhjal.

3. Lisaks võivad liikmesriigid oma laevadel, mille pikkus on üle 12 m, lubada püüda ja pardal hoida, ümber laadida või lossida Põhja-Atlandi lühiuim-makohaid, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimustele:

a) on laeva pardal kas vaatleja või toimiv elektrooniline seiresüsteem, mis võimaldab kindlaks teha, kas kalad on surnud või elus;

b) kogub vaatleja andmeid konksu otsa jäänud isendite arvu, keha pikkuse, soo, seisundi, küpsuse (kas isend on tiine ja loodete arv) ja toodete kaalu kohta iga püütud makohai puhul, samuti püügikoormuse kohta, ning

c) kui lühiuim-makohaid pardale ei jäeta, registreerib vaatleja surnult tagasi heidetud ja elusalt vabastatud isendite arvu või hindab seda elektroonilise seiresüsteemi andmete põhjal.

4. Vaatlejal soovitatakse võtta ka bioloogilisi proove, näiteks lihaskoest (varu kindlakstegemiseks), embrüoga paljunemisorganitest (tiinustsükli ja paljunemisvõime kindlakstegemiseks) ja selgroost (kasvukõvera hindamiseks). Asjaomased liikmesriigid peaksid vaatleja kogutud bioloogilisi proove analüüsima ning komisjon peaks tulemused esitama alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile ka Põhja-Atlandi lühiuim-makohai surnult tagasi heidetud ja elusalt vabastatud isendite hinnangulise arvu, mis põhineb nende asjaomaste laevastike kogu püügikoormusel, kasutades vaatlusprogrammide või muude asjakohaste andmekogumisprogrammide abil kogutud andmeid. Liikmesriigid, kes ei luba oma laevadel lõigete 2 ja 3 kohaselt püüda ja pardal hoida, ümber laadida ega lossida Põhja-Atlandi lühiuim-makohaid, registreerivad oma vaatlusprogrammide kaudu ka Põhja-Atlandi lühiuim-makohai surnult tagasi heidetud ja elusalt vabastatud isendite arvu. Komisjon esitab alalisele uuringute ja statistikakomiteele selle kohta aruande.“

(25)Lisatakse artikkel 36bis:

„Artikkel 36bis

Andmete kogumine haide kohta

1. Liikmesriigid rakendavad andmekogumisprogramme, millega tagatakse, et ICCATile esitatakse täpsed andmed haide püügi, püügikoormuse, suuruse ja vette tagasi laskmise kohta täielikus kooskõlas nõuetega I ja II ülesande andmete esitamise kohta.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile soovituse 18-06 1. lisa kohased haidega seotud rakendamise kontroll-lehe, sealhulgas teabe meetmete kohta, mida nad on riigis võtnud saagi seireks ning haide kaitseks ja majandamiseks.“

(26)Lisatakse artikkel 44bis:

„Artikkel 44bis

Laevaseiresüsteem

„Lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 11 artiklile 9 tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvate kalapüügilaevade satelliitseireseadmed toimivad alaliselt ja pidevalt ning et teavet kogutakse ja edastatakse seinnoodalaevade puhul vähemalt kord tunnis.“

(27)Artikli 54 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi täitevsekretäri kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

–laeva nimi, registrinumber;

–ICCATi registri number (kui on);

–IMO number;

–eelmine nimi (kui neid on);

–eelmine lipuriik (kui neid on);

–varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui need on olemas);

–rahvusvaheline raadiokutsung;

–laeva tüüp, pikkus, brutoregistertonnaaž ja kandevõime;

–omaniku (omanike) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

–lubatud ümberlaadimise liik (st sadamas ja/või merel);

–ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik.“

(28)Lisatakse artikkel 58bis:

„Artikkel 58bis

ICCATi piirkondlikes vaatlusprogrammides osalevate vaatlejate tervis ja ohutus

„1. Iga liikmesriik tagab, et tema laev, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, oleks varustatud asjakohase ohutusvarustusega kogu reisi vältel, sealhulgas järgmisega:

a) kõiki pardal viibivaid isikuid mahutav päästeparv, millel on kontrollsertifikaat, mis kehtib kogu vaatleja pardal oleku aja;

b) asjakohastele rahvusvahelistele standarditele vastavad päästevestid või päästeülikonnad kõigi pardal viibivate isikute jaoks ning

c) nõuetekohaselt registreeritud mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoi (EPIRB) ning mereotsingu ja -pääste radartransponder (SART), mis ei aegu enne vaatleja pardal oleku aja lõppu.

2. Liikmesriikide laevad, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, töötavad välja ja rakendavad hädaolukorra tegevuskava, mida tuleb järgida juhul, kui vaatleja sureb, jääb teadmata kadunuks või on eeldatavalt üle parda kukkunud, kannatab raske haiguse või vigastuse tõttu, mis ohustab tema tervist, ohutust või heaolu, või teda on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud. Selline hädaolukorra tegevuskava peab muu hulgas sisaldama soovituse 19-10 1. lisa elemente.

3. Liikmesriikide laevad, mille pardal on ICCATi piirkondlik vaatleja, esitavad hädaolukorra tegevuskavad komisjonile nende avaldamiseks ICCATi veebisaidil. Kui koostatakse uued hädaolukorra tegevuskavad või neid muudetakse, esitatakse need avaldamiseks komisjonile.

4. Liidu laevadel on õigus ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi vaatlejat pardale võtta üksnes juhul, kui nad on esitanud hädaolukorra tegevuskava. Kui komisjon teeb hädaolukorra tegevuskavas sisalduva teabe põhjal kindlaks vastuolu soovituse 19-10 1. lisas sätestatud standarditega, võib komisjon otsustada, et vaatleja võtmine asjaomase lipuliikmesriigi laeva pardale lükatakse edasi seni, kuni vastuolu on nõuetekohaselt kõrvaldatud.“

(29)Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejada-, seinnooda- ritvõnge-, mõrra-, nakkevõrgu- ja traalpüügil vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses.“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vaatleja kohaloleku protsentuaalne ulatus arvutatakse järgmiselt:

a) seinnoodapüügi puhul püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

b) triivõngejadaga püügi puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

c) ritvõngepüügi ja mõrrapüügi puhul püügipäevade arvuna;

d) nakkevõrgupüügi puhul püügitundide või -päevade arvuna ning

e) traalpüügi puhul loomuste või päevade arvuna.“

(30)Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Teaduslike vaatlejate vastutus

1. Liikmesriigid nõuavad muu hulgas, et vaatlejad:

a) registreeriksid ja esitaksid vaadeldava laeva püügitegevuse andmed, sealhulgas vähemalt:

i) koguksid andmeid, et teha kindlaks kogu sihtpüük, tagasiheide ja kaaspüük (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja -linnud), hindaksid või mõõdaksid võimaluse korral saagi koosseisu suuruse järgi ja seisundit (st jäeti pardale, heideti vette tagasi surnult või vabastati elusalt) ning koguksid bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii) koguksid kokku ja esitaksid kõigi leitud märgiste andmed;

iii) püügioperatsiooni andmed, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi; püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne); iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas asjakohasel juhul püügitegevuse alustamise ja lõpetamise kellaaeg; kalade koondamise objektide, sh peibutuspüügivahendite, kasutamine ning vabaks lastud loomade üldseisund seoses ellujäämismääraga (st surnud/elus, haavatud jne);

b) jälgiksid kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreeriksid selle ja muu asjakohase teabe;

c) jälgiksid võimaluste piires keskkonnatingimusi ja esitaksid nende kohta andmed (nt mereolud, kliima- ja hüdroloogilised parameetrid jne);

d) jälgiksid peibutuspüügivahendite kasutamist ja esitaksid selle kohta andmed kooskõlas ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammiga, mis võeti vastu troopikatuuni mitmeaastase kaitse- ja majandamiskava raames, ning

e) täidaksid muid teaduslikke ülesandeid, mida on soovitanud alaline uuringute ja statistikakomitee ning mille on heaks kiitnud komisjon.

2. Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad:

a) ei mõjutaks laeva elektroonikaseadmeid;

b) tunneks hädaolukorra protseduure laeva pardal, sealhulgas teaks päästeparvede, tulekustutite ja esmaabivahendite asukohta;

c) räägiks vajaduse korral kapteniga asjakohastest vaatlusprobleemidest ja -ülesannetest;

d) ei takistaks laeva püügitegevust ja tavapäraseid toiminguid ega sekkuks nendesse;

e) osaleks teadusinstituudi või vaatlusprogrammi rakendamise eest vastutava riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega infotunnis (või -tundides).

3. Nende laevade kaptenid, kuhu vaatleja on määratud:

a) võimaldavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele;

b) lasevad vaatlejal täita oma kohustusi tulemuslikult, muu hulgas:

i) võimaldades asjakohase juurdepääsu laeva püügivahenditele, dokumentidele (sh elektroonilistele ja paberil püügipäevikutele) ning saagile;

ii) suheldes mis tahes ajal teadusinstituudi või riikliku ametiasutuse asjakohaste esindajatega;

iii) tagades nõuetekohase juurdepääsu elektroonika- ja muudele seadmetele, mis on kalapüügiga seotud, sealhulgas:

–satelliitnavigatsioonivahenditele;

–elektroonilistele sidevahenditele;

iv) tagades, et keegi vaadeldaval laeval ei riku ega hävita vaatleja seadmeid ega dokumente; ei takista, sekku ega tegutse muul viisil, mis võib põhjendamatult takistada vaatlejal oma kohustuste täitmist;

c) pakuvad vaatlejatele majutust, sealhulgas ööbimis- ja toitlustus- ning nõuetekohaseid sanitaar- ja meditsiinivõimalusi, mis on laevaohvitseride omadega samaväärsed;

d) tagavad vaatlejale komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi oma ülesannete täitmiseks, samuti piisava ruumi tekil vaatlusülesannete täitmiseks.

4. Liikmesriigid:

a) nõuavad, et kui nende laevadega püütakse ICCATi liike, oleks pardal teaduslik vaatleja kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

b) hoolitsevad oma vaatlejate ohutuse eest;

c) innustavad oma teadusinstituuti või riiklikku ametiasutust sõlmima kokkuleppeid teiste liikmesriikide või konventsiooniosaliste teadusinstituutide või riiklike ametiasutustega, et vahetada vaatlejate aruandeid ja andmeid, kui see on võimalik ja asjakohane;

d) esitavad komisjoni ning alalise uuringute ja statistikakomitee tarbeks oma aastaaruandes üksikasjaliku teabe ICCATi soovituse 16-14 rakendamise kohta, sealhulgas:

i) üksikasjad oma teaduslike vaatlusprogrammide struktuuri ja ülesehituse kohta, sealhulgas:

–vaatlejate kohaloleku sihttase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa ning selle mõõtmise viis;

–kogutavad andmed;

–kehtivad andmete kogumise ja käitlemise protokollid;

–teave selle kohta, kuidas vaadeldavaid laevu valitakse, et liikmesriik saavutaks vaatlejate kohaloleku sihttaseme;

–vaatlejate koolitusnõuded ning

–vaatlejate kvalifikatsiooninõuded;

ii) jälgitavate laevade arv, saavutatud kohalolekutase püügipiirkondade ja püügivahendite liikide kaupa, ning andmed selle kohta, kuidas need kohalolekutasemed arvutati;

e) teatavad pärast esimest korda punkti d alapunktis i nõutud teabe esitamist oma vaatlusprogrammide struktuuri ja/või ülesehituse muutustest oma aastaaruannetega, juhul kui selliseid muutusi esineb. Liikmesriigid esitavad komisjonile punkti d alapunktis ii nõutud teabe igal aastal;

f) kasutades kindlaks määratud elektroonilisi vorme, mille on välja töötanud alaline uuringute ja statistikakomitee, esitavad nad igal aastal kooskõlas muude aruandlusnõuete puhul kehtiva korraga ja riiklike konfidentsiaalsusnõuetega alalisele uuringute ja statistikakomiteele teabe, mis on kogutud riiklike vaatlusprogrammide käigus, et komisjon saaks seda kasutada eelkõige varude hindamisel ja muudel teaduslikel eesmärkidel;

g) tagavad, et nende vaatlejad rakendavad lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel tõhusaid andmekogumisprotokolle, sealhulgas kasutavad fotograafiat, kui see on vajalik ja asjakohane.“

(31)Artiklile 66 lisatakse lõiked 4 ja 5:

„4. Liikmesriigid kontrollivad igal aastal vähemalt 5 % kolmanda riigi kalalaevade lossimis- ja ümberlaadimistoimingutest nende määratud sadamates.

5. Lipuliikmesriigid käsitlevad sadamariigi inspektorite teateid rikkumiste kohta ja võtavad nende põhjal meetmeid samadel alustel kui oma inspektorite aruannete puhul kooskõlas oma riiklike õigusaktidega.“

(32)Lisatakse artikkel 66 bis:

„Artikkel 66bis

Laevade tuvastamine

1. Liikmesriigid koguvad oma pädevate asutuste poolt ICCATi konventsiooni alal teostatavate inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute teel võimalikult palju teavet, kui liidu kalalaev, kolmanda riigi kalalaev või riikkondsuseta laev tuvastatakse kala püüdmas või sellega seotud tegevuses (nt ümber laadimas), mis on eeldatavasti seotud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. Liikmesriigid koguvad laevade tuvastamise kohta teavet vastavalt ICCATi soovituse 19-09 lisas esitatud vaatluste teabelehele.

3. Kui lõike 1 kohaselt tuvastatakse laev, teatab tuvastanud liikmesriik sellest põhjendamatu viivituseta laeva lipuliikmesriigi, konventsiooniosalise või mittekonventsiooniosalisest lipuriigi asjakohastele asutustele ning edastab sellele kõik laevast salvestatud kujutised, ning:

a) kui tuvastatud laev on liikmesriigi lipu all, võtab lipuliikmesriik põhjendamatu viivituseta kõnealuse laeva suhtes asjakohased meetmed. Nii tuvastanud liikmesriik kui ka tuvastatud laeva lipuliikmesriik esitavad komisjonile ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametile (EFCA) tuvastamist käsitleva teabe, sealhulgas üksikasjaliku teabe võimalike järelmeetmete kohta;

b) kui tuvastatud laev sõidab mõne teise konventsiooniosalise, mittekonventsiooniosalise või määratlemata lipu all või on riikkondsuseta, esitab tuvastanud liikmesriik põhjendamatu viivituseta komisjonile ja EFCA-le kogu tuvastamisega seotud asjakohase teabe. Komisjon edastab tuvastamisega seotud teabe vajaduse korral ICCATi sekretariaadile.“

(33)Artikli 71 lõikes 1 asendatakse kuupäev „20. augustiks“ kuupäevaga „1. augustiks“.

(34) Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

a) punktis a asendatakse viide II lisale viitega I lisale,

b) lisatakse järgmised punktid:

„j) artiklis 5a sätestatud troopikatuuni püügivõimsuse piiranguid, mis on seotud lõikes 2 osutatud iga-aastase püügivõimsuse ja püügikava esitamisega ning lõikes 3 osutatud abilaevade arvuga;

k) artiklis 9 sätestatud peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavasid seoses lõikes 4 osutatud eriotstarbeliste poide arvuga;

l) artikli 10 lõikes 1 osutatud peibutuspüügivahenditele esitatavaid nõudeid;

m) artikli 11 lõikes 1 osutatud laevade poolt peibutuspüügivahendite kohta esitatavat teavet, lõikes 2 osutatud teavet ja selle esitamist ning lõikes 3 osutatud teabe kogumist ja aruandlust peibutuspüügivahendite kadumise kohta;

n) artikli 14 lõikes 1 osutatud peibutuspüügivahendite vette laskmise keeluaegu ja artikli 14 lõikes 2 osutatud minimaalset vaatlejate kohalolekut;

o) artiklis 17 osutatud Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni püüdvate laevade arvu piiranguid;

p) artiklis 8a osutatud suursilm-tuuni iga-aastast ülekandmist;

q) artiklis 17b osutatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni iga-aastast ülekandmist;

r) artiklis 18b osutatud Põhja- ja Lõuna-Atlandi mõõkkala iga-aastast ülekandmist;

s) artiklis 18 osutatud Põhja-Atlandi mõõkkala majandamise kava;

t) artikli 33 lõikes 2 osutatud lühiuim-makohai püügi ja pardal hoidmise lubamise tingimusi;

u) artiklis 41 osutatud nõudeid merikilpkonnade ellujäämise maksimeerimiseks;

v) artikli 61 lõike 1 punktis a osutatud vaatlejate kohaloleku miinimumprotsenti ja artikli 61 lõikes 2 osutatud kohaloleku protsentuaalse ulatuse arvutamist.“

(35)Määruse (EL) 2017/2107 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../2022 (millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627) parandused

Määrust (EL) XXX/2022 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 7 lõikesse (...) lisatakse punktid a ja b:

„a) kasvanduse asukohaliikmesriigid täidavad ja edastavad komisjonile igal aastal 25. maiks ülekandmisdeklaratsiooni.

Selline deklaratsioon peab sisaldama järgmist:

– ülekandmiseks mõeldud kalade kogus (kilogrammides) ja arv,

– püügiaasta,

– keskmine kaal,

– konventsiooniosaline lipuriik,

– ülekantud saagile vastavad viited hariliku tuuni püügi dokumendile,

– kalakasvanduse nimi ja ICCATi number,

– sumba number ning

– teave väljapüütud koguste kohta (kilogrammides), kui väljapüük on lõpetatud;

b) vastavalt eespool esitatule üle kantud kogused paigutatakse kalakasvanduses eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa püügiaasta alusel.“

(2)Artikli 46 lõikesse (...) lisatakse punktid a ja b:

„a) Liikmesriigid ei paiguta harilikku tuuni kasvandusse, milleks liikmesriik või konventsiooniosaline ei ole luba andnud või mis ei ole kantud ICCATi kalakasvanduste registrisse.

b) Kasvanduse asukohaliikmesriigid tagavad, et hariliku tuuni saak paigutatakse eraldi sumpa või mitmesse eraldi sumpa ning jaotatakse selle järgi, millisest lipuliikmesriigist või konventsiooniosalisest need on pärit. Erandina tagavad kasvanduse asukohaliikmesriigid juhul, kui harilik tuun püütakse eri liikmesriikide ühise püügioperatsiooni käigus, et harilik tuun paigutatakse eraldi sumpadesse või sumpade seeriasse ja jagatakse ühiste püügioperatsioonide alusel.“

Artikkel 3
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(2)    ELT L 315, 30.11.2017 , lk 1.

(3)    Kaasseadusandjad ei ole ettepanekut veel vastu võtnud – COM(2019) 619 (final), 28. november 2019.

(4)    ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(5)    ELT L 347, 28.12.2017, lk 81.

(6)    ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(7)    ELT C […], […], lk […].

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).

(9)    Kaasseadusandjad ei ole ettepanekut veel vastu võtnud – COM(2019) 619 (final), 28. november 2019.

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(11)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.4.2022

COM(2022) 171 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, ning määrust (EL).../2022, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava

LISA

„I LISA

Sugukond		Ladinakeelne nimetus	Eestikeelne nimetus
Scombridae		Acanthocybium solandri	Vahuu
		Alothunnus fallai	Lõunatuun
		Auxis rochei	Kuul-makrelltuun
		Auxis thazard	Fregatt-makrelltuun
		Euthynnus alletteratus	Atlandi väiketuun
		Gasterochisma melampus	Soomusmakrell
		Katsuwonus pelamis	Triiptuun
		Orcynopsis unicolor	Vöötideta pelamiid
		Sarda sarda	Atlandi pelamiid
		Scomberomorus brasiliensis	Brasiilia kuningmakrell
		Scomberomorus cavalla	Kavalla-kuningmakrell
		Scomberomorus maculatus	Tähniline kuningmakrell
		Scomberomorus regalis	Lääneatlandi kuningmakrell
		Scomberomorus tritor	Lääneaafrika kuningmakrell
		Thunnus alalunga	Pikkuim-tuun
		Thunnus albacares	Kulduim-tuun
		Thunnus atlanticus	Mustuim-tuun
		Thunnus maccoyii	Ringhoovuse tuun
		Thunnus obesus	Suursilm-tuun
		Thunnus thynnus	Harilik tuun
Istiophoridae		Istiophorus albicans	Atlandi purikala
		Makaira indica	Must marliin
		Makaira nigricans	Sinine marliin
		Tetrapturus albidus	Valge piikkoon
		Tetrapturus belone	Vahemere odanina
		Tetrapturus georgii	Ümarsoom-odanina
		Tetrapturus pfluegeri	Pikkkoon-odanina
Xiphiidae		Xiphias gladius	Mõõkkala
Alopiidae		Alopias superciliosus	Suursilm-rebashai
		Alopias vulpinus	Harilik rebashai
Carcharhinidae		Carcharhinus falciformis	Siid-hallhai
		Carcharhinus galapagensis	Galapagose hallhai
		Carcharhinus longimanus	Pikkuim-hallhai
		Prionace glauca	Sinihai
Lamnidae		Carcharodon carcharias	Mõrtsukhai
		Isurus oxyrinchus	Lühiuim-makohai
		Isurus paucus	Pikkuim-makohai
		Lamna nasus	Harilik heeringahai
Sphyrnidae		Sphyrna lewini	Suur vasarhai
		Sphyrna mokarran	Hiid-vasarhai
		Sphyrna zygaena	Harilik vasarhai
Rhincodontidae		Rhincodon typus	Vaalhai
Pseudocarchariidae		Pseudocarcharias kamoharai	Krokodillhai
Cetorhinidae		Cetorhinus maximus	Hiidhai
Dasyatidae		Pteroplatytrygon violacea	Ulgurai
Mobulidae		Manta alfredi	EI KOHALDATA 1
		Manta birostris	Hiid-sarvikrai
		Mobula hypostoma	Atlandi merisarvik
		Mobula japonica	EI KOHALDATA1
		Mobula mobular	Vahemere merisarvik
		Mobula tarapacana	Sirpuim-merisarvik
		Mobula thurstoni	Silesaba-merisarvik“

(1)    Tavanimetus puudub.