EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.2.2022
COM(2022) 33 final
2022/0022(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu IV lisa „Energeetika“ muutmise suhtes
(hoonete energiatõhususe direktiiv)
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitees võetava otsusega, mis käsitleb EMP lepingu IV lisa „Energeetika“ muutmist
2.Ettepaneku taust
2.1.EMP leping
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (edaspidi „EMP leping“) tagatakse EMP kodanikele ja ettevõtjatele siseturul võrdsed õigused ja kohustused. Sellega nähakse ette nelja vabadust käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamine kõigis 30 EMP riigis, mille hulka kuuluvad ELi liikmesriigid, Norra, Island ja Liechtenstein. Lisaks hõlmab EMP leping koostööd muudes olulistes valdkondades, nagu teadus- ja arendustegevus, haridus, sotsiaalpoliitika, keskkond, tarbijakaitse, turism ja kultuur, mis on koondatud ühisnimetuse „kõrvalmeetmed ja horisontaalpoliitika“ alla. Leping jõustus 1. jaanuaril 1994. Euroopa Liit koos liikmesriikidega on lepingu osaline.
2.2.EMP ühiskomitee
EMP ühiskomitee vastutab EMP lepingu rakendamise eest. Tegemist on foorumiga, kus vahetatakse arvamusi EMP lepingu toimimise kohta. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel. EMPga seotud küsimuste koordineerimise eest ELi poolel vastutab Euroopa Komisjoni peasekretariaat.
2.3.EMP ühiskomitee kavandatav õigusakt
EMP ühiskomiteel on kavas vastu võtta EMP ühiskomitee otsus (edaspidi „kavandatav õigusakt“), millega muudetakse EMP lepingu IV lisa „Energeetika“.
Kavandatava õigusakti eesmärk on inkorporeerida EMP lepingusse hoonete energiatõhususe direktiiv 1 .
Vastavalt EMP lepingu artiklitele 103 ja 104 muutub kavandatav õigusakt osaliste jaoks siduvaks.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Komisjon esitab nõukogule EMP ühiskomitee otsuse eelnõu, et nõukogu võtaks selle vastu kui liidu seisukoha. Vastu võetud seisukoht tuleks esitada EMP ühiskomitees esimesel võimalusel.
Lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõu sisu ja laadi ei saa pidada pelgalt tehnilisteks kohandusteks nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 tähenduses. Seetõttu võtab liidu seisukoha vastu nõukogu.
Lisatud EMP ühiskomitee otsus sisaldab muu hulgas järgnevalt esitatud kohandusi.
Tulenevalt Islandi suhteliselt uue ja ühtse hoonefondi eripäradest tehakse ettepanek teha hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL kohaldamisest ajutine ja tingimuslik erand. Islandil kaetakse 99,9 % elektrienergia ja 98 % ruumide kütmise vajadusest kohalikest taastuvatest energiaallikatest. Islandi puhul on hoonete energiatõhususe parandamise meetmete mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele või energiajulgeolekule seega peaaegu olematu.
Võttes arvesse Liechtensteini hoonefondi väiksust ning ilmastikutingimusi ja hoonetüüpe tehakse ettepanek vabastada Liechtenstein kohustusest võtta hoonete energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamisel aluseks hoonete energiatõhususe direktiivi artiklis 5 sätestatud tingimused.
Lisaks tehakse ettepanek, et Norra ja Liechtenstein võivad kehtestada energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlevad normid, kasutades muid süsteemipiire kui hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud primaarenergia kasutamine, kuid seda tingimusel, et käesoleva otsuse artikli 1 punktis c sätestatud tingimused on täidetud.
Selleks et tagada, et kasutaja poolt juhitav energiamärgise süsteem Norras annaks samaväärseid tulemusi kui sõltumatute ekspertide väljastatud energiamärgised, nagu on nõutud hoonete energiatõhususe direktiivi artiklis 17, tehakse ettepanek teha kohandus artikli 1 punkti d alusel.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 2 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
EMP ühiskomitee on lepinguga, täpsemalt EMP lepinguga loodud organ. Õigusakt, mille EMP ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatav õigusakt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas EMP lepingu artiklitega 103 ja 104.
Kavandatava õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku. Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9 koostoimes nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta) artikli 1 lõikega 3.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel ja koostoimes nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 artikli 1 lõikega 2 tehtava otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige EMP lepingusse inkorporeeritava ELi õigusakti materiaalõiguslikust alusest.
Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning ühte neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus, nimelt peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav materiaalõiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud energia siseturu loomise ja toimimisega.
Seega on kavandatava otsuse materiaalõiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõige 2.
4.3.Kokkuvõte
Kavandatud otsuse õiguslikuks aluseks peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 2 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2894/94 (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta) artikli 1 lõikega 3.
5.Kavandatava õigusakti avaldamine
Kuna EMP ühiskomitee aktiga muudetakse EMP lepingu IV lisa „Energeetika“, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2022/0022 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu IV lisa „Energeetika“ muutmise suhtes
(hoonete energiatõhususe direktiiv)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, 3 eriti selle artikli 1 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Majanduspiirkonna leping 4 (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.
(2)Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu IV lisa, mis sisaldab energeetikat käsitlevaid sätteid.
(3)EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL 5 (hoonete energiatõhususe direktiiv).
(4)Seetõttu tuleks EMP lepingu IV lisa („Energeetika”) vastavalt muuta.
(5)EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seega põhinema käesoleva otsuse lisas esitatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu IV lisa „Energeetika“ muutmise ettepaneku suhtes põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuste eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.2.2022
COM(2022) 33 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu IV lisa „Energeetika“ muutmise suhtes
(hoonete energiatõhususe direktiiv)
LISA
EELNÕU: EMP ÜHISKOMITEE OTSUS
nr [...],
[kuupäev],
millega muudetakse EMP lepingu IV lisa „Energeetika“
EMP ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,
ning arvestades järgmist:
(1)EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EÜ hoonete energiatõhususe kohta 1 .
(2)Tulenevalt Islandi suhteliselt uue ja ühtse hoonefondi eripäradest lepitakse hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL kohaldamise suhtes kokku ajutises ja tingimuslikus erandis. Seda erandit kohaldatakse direktiivi 2010/31/EL suhtes, mis kehtis enne selle muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/844, ning see on ajaliselt rangelt piiratud, kuni saavutatakse kokkulepe direktiiviga (EL) 2018/844 muudetud direktiivi 2010/31/EL inkorporeerimise kohta.
(3)Võttes arvesse Liechtensteini hoonefondi väiksust ning ilmastikutingimusi ja hoonetüüpe, on Liechtenstein vabastatud kohustusest võtta hoonete energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamisel aluseks hoonete energiatõhususe direktiivi artiklis 5 sätestatud tingimused.
(4)Norra ja Liechtenstein võivad kehtestada energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlevad normid, kasutades muid süsteemipiire kui hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud primaarenergia kasutamine, kuid seda tingimusel, et käesoleva otsuse artikli 1 punktis c sätestatud tingimused on täidetud.
(5)Selleks et tagada, et kasutaja poolt juhitav energiamärgise süsteem Norras annaks samaväärseid tulemusi kui sõltumatute ekspertide väljastatud energiamärgised, nagu on nõutud hoonete energiatõhususe direktiivi artiklis 17, tehakse ettepanek teha kohandus artikli 1 punkti d alusel.
(6)Seetõttu tuleks EMP lepingu IV lisa vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EMP lepingu IV lisa punkti 17 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv (EÜ) nr 2002/91) tekst asendatakse järgmisega:
„32010 L 0031: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:
(a)Direktiivi ei kohaldata Islandi suhtes.
(b)Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine tekst:
„Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme kindlaksmääramiseks võib Liechtenstein kasutada teise võrreldavate parameetritega lepinguosalise arvutusi.“
(c)Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 9 lõike 3 punkti a ja I lisa kohaldamisel võivad Liechtenstein ja Norra võtta oma energiatarbimise nõuete aluseks netoenergia, tingimusel, et on täidetud järgmised tingimused ja kaitsemeetmed:
2 i) energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 5 nõuetega, järgides võrdlusmeetodite raamistiku aluspõhimõtteid, mis on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks;
ii) avaldatakse ehitusseadustikus sätestatud energiatõhususe nõuetele vastav primaarenergia kasutust väljendav arvuline näitaja;
iii) komisjon jätab endale õiguse see konkreetne kohandus direktiiviga (EL) 2018/844 muudetud hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlevate tulevaste läbirääkimiste raames uuesti läbi vaadata.
d)Artiklisse 17 lisatakse järgmine tekst:
„EFTA riigid võivad alternatiivina ekspertide kasutamisele kehtestada eluhoonete jaoks kasutaja poolt juhitava energiamärgise väljastamise lihtsustatud süsteemi, kui on täidetud järgmised tingimused:
i) olemas on põhjalikud teadmised ja kvaliteetsed andmed kogu elamufondi kohta, sealhulgas kõik hoonetüübid ja vanusevahemikud ning hoone välispiirete ja kasutatavate tehnosüsteemide omadused hoonetüüpide kaupa, mis võimaldab suure kindlusega arvutada üksikute hoonete ja hoone osade energiatõhusust kasutajate sisendite põhjal;
ii) olemas on üksikasjalik teave iga hoonetüübi kuluoptimaalsete või kulutõhusate paranduste kohta;
iii) kehtestatud on meetmed, millega toetatakse kasutajaid süsteemi käitamisel, et väljastada hoonete energiamärgiseid. Need meetmed võivad hõlmata abitelefoni või nõustamisteenuseid, mis võimaldavad kontakte ühelt poolt kasutajate ning teiselt poolt sõltumatute ekspertide ja süsteemiekspertide vahel;
iv)tulemuste manipuleerimise ohu vähendamiseks hõlmab kasutaja poolt juhitav energiamärgise väljastamise süsteem kvaliteedikontrolli ja kontrollimehhanisme, et kontrollida kasutajate sisendandmeid ja seda, et kasutajate sisendandmed oleksid läbipaistvad;
v)kasutatakse sõltumatuid kontrollisüsteeme, millega tagatakse, et kasutaja poolt juhitav energiamärgise väljastamise protsess annab kvaliteedi ja usaldusväärsuse osas samaväärseid tulemusi kui ekspertide väljastatud energiamärgised;
vi)kasutaja poolt juhitav süsteem annab soovitusi, mis pakuvad kasutajatele nõuandeid nende oma hoonete ja hoonete osade kuluoptimaalsete või kulutõhusate paranduste kohta.““
Artikkel 2
Direktiivi 2010/31/EL islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub […], tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud 3*.
Artikkel 4
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.
Brüssel, […]
EMP ühiskomitee nimel
eesistuja
EMP ühiskomitee sekretärid