EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.1.2022
COM(2022) 22 final
2022/0013(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Nõukogu võttis 28. septembril 2021 vastu otsuse, 1 millega volitatakse Euroopa Komisjoni alustama läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli üle ning vajaduse korral püügitegevuse katkemise vältimiseks pikendama piiratud ajaks lepingu praeguse protokolli (edaspidi „2017.–2021. aasta protokoll“) kehtivusaega, mis lõppes 7. detsembril 2021.
Nõukogu otsuses on sätestatud, et juhul, kui Euroopa Liidu ja Mauritiuse valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli üle peetavad läbirääkimised võtavad oodatust rohkem aega 2 ning selleks, et vältida püügitegevuse katkemist, peaks komisjonil olema võimalik leppida Mauritiuse Vabariigi valitsusega kokku 2017.–2021. aasta protokolli 3 kehtivusaja pikendamises piiratud ajaks, kuid mitte rohkem kui kuueks kuuks, jätkates samal ajal püüdlusi jõuda kooskõlas otsuses seatud eesmärkidega kokkuleppele uue protokolli suhtes.
Praeguste piirangute tõttu sai läbirääkimiste esimese vooru pidada 6. detsembril 2021 Brüsselis ja Port Louisis (Mauritiuse Vabariik) videokoosoleku vormis. Kohtumisel jõudsid Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi läbirääkijad järeldusele, et läbirääkimiste keerukuse tõttu on läbirääkimiste lõpuleviimiseks vaja mitut vooru. Seepärast leppisid pooled kokku 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaja pikendamises kuni kuueks kuuks vastavalt nõukogu antud volitustele. Pikendamine on sätestatud kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppes, mis parafeeriti 6. detsembril 2021.
Selleks et vältida Mauritiuse Vabariigi vetes tegutseva Euroopa Liidu laevastiku püügitegevuse ulatuslikku katkemist, tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta nõukogu otsus, millega kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis kokkulepe, et kokkuleppeosalised saaksid sellele alla kirjutada ja kalapüügitegevust saaks võimalikult kiiresti jätkata.
Komisjon teeb sellest lähtuvalt ettepaneku, et nõukogu annaks loa kirjavahetuse vormis kokkuleppele alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada, mis võimaldab pikendada 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaega maksimaalselt kuueks kuuks.
Kirjavahetuse vormis kokkuleppe eesmärk on pikendada 2017.–2021. aasta protokolli kohaldamisaega, et Euroopa Liidu laevadel säiliks võimalus Mauritiuse vetes kala püüda järgides teadusnõuandeid ja vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovitustele kasutamata ülejäägi piires. Lisaks on eesmärk tihendada Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse koostööd, et luua mõlema osalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Mauritiuse Vabariigi kalapüügipiirkonnas.
2017.–2021. aasta protokolliga lubati ELi laevastikul püüda Mauritiuse vetes tuuni ja tuunilaadseid liike püügivõimalusega hinnanguliselt 4 000 tonni aastas. Kirjavahetuse vormis kokkuleppega, millega pikendatakse protokolli kehtivusaega kuni kuue kuu võrra, nähakse ette, et soovituslik kalapüügivõimalus on 2 000 tonni ja kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks ette nähtud ELi rahalist toetust tuleb vastavalt kohandada, nagu on sätestatud käesoleva seletuskirja punktis 4.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kooskõlas kalanduspoliitika reformi 4 prioriteetidega jätkatakse kirjavahetuse vormis kokkuleppega, millega pikendatakse 2017.–2021. aasta protokolli kohaldamist, ELi laevadele kalapüügivõimaluste pakkumist Mauritiuse vetes, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ja järgides IOTC soovitusi. Kokkulepe võimaldab Euroopa Liidul ja Mauritiuse Vabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Mauritiuse vetes, ja toetada Mauritiuse Vabariigi valitsust kalandussektori arendamisel, mis on mõlema poole huvides. Lisaks on jätkuv koostöö Mauritiusega strateegilise tähtsusega liitude ja ELi positsiooni jaoks piirkonnas ja eelkõige India Ookeani Tuunikomisjonis.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kirjavahetuse vormis kokkulepe, millega pikendatakse 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaega, on osa ELi välistegevusest seoses AKV riikidega ning vastab eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikega 2 on kehtestatud ühine kalanduspoliitika ja artikli 218 lõikega 5 on kehtestatud lepingute allkirjastamise kord liidu ja kolmandate riikide vahel.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalne ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja sama määruse artiklile 32, milles on käsitletud kolmandale riigile antavat finantsabi.
7. detsembril 2021 lõppenud 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaja kuuekuulise pikendamise eesmärk on vähendada Mauritiuse vetes tegutsevate Euroopa laevade püügitegevuse katkemist, kuna läbirääkimised uue protokolli üle on veel pooleli.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Protokolli uuendamise eesmärgil konsulteeriti 2017.–2021. aasta protokolli hindamise käigus sidusrühmadega. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Mauritiuse Vabariigiga sõlmitud kalandusprotokolli uuendamise vastu. Käesolev ettepanek 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaja pikendamiseks on osa protokolli uuendamist käsitlevatest läbirääkimistest.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Mauritiuse Vabariigi kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
4.MÕJU EELARVELE
Euroopa Liidu rahaline toetus kuueks kuuks on 287 500 eurot, mis jaguneb järgmiselt:
a)110 000 euro suurune aastane summa protokolli pikendatud kehtivuse ajal juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;
b)110 000 euro suurune aastane toetus protokolli pikendatud kehtivuse ajal Mauritiuse Vabariigi kalandusvaldkonna arendamiseks. Toetus vastab Mauritiuse Vabariigi riikliku poliitika eesmärkidele edendada kalavarude säästvat majandamist kogu protokolli pikendatud kehtivusaja jooksul.
c)67 500 euro suurune toetus merenduspoliitika ja ookeanimajanduse arendamiseks;
Kulukohustuste ja maksete assigneeringute summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 5 .
Kehtivusaja pikendamist käsitlevas kirjavahetuses on sätestatud, et neid summasid vähendatakse proportsionaalselt, kui läbirääkimised protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule ja allkirjastatud protokolli hakatakse kohaldama enne kirjavahetuse teel kokku lepitud kuuekuuse pikendamistähtaja lõppu.
2022/0013 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“), 6 mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega (EL) nr 2014/146, 7 jõustus 28. jaanuaril 2014.
(2)Protokolli (millega määratakse kindlaks lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) (edaspidi „protokoll“) 8 kohaldatakse alates 8. detsembrist 2017 ja selle kehtivusaeg oli neli aastat. Protokoll kaotas kehtivuse 7. detsembril 2021.
(3)28. septembril 2021 volitas nõukogu komisjoni alustama Mauritiuse Vabariigiga läbirääkimisi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli 9 sõlmimiseks.
(4)Kuna protokolli uuendamise üle peetavad läbirääkimised ei ole veel lõpule jõudnud, pidas komisjon Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe üle, et pikendada protokolli kehtivusaega kuni kuue kuu võrra. Läbirääkimised protokolli kehtivusaja pikendamise üle lõppesid edukalt ja kirjavahetuse vormis kokkulepe parafeeriti 6. detsembril 2021.
(5)Kirjavahetuse vormis kokkuleppe eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul ja Mauritiuse Vabariigil jätkata koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Mauritiuse Vabariigi vetes ning anda liidu laevadele võimalus neis vetes kala püüda.
(6)Seepärast tuleks kirjavahetuse vormis kokkulepe liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.
(7)Selleks et vältida liidu laevade püügitegevuse katkemist Mauritiuse Vabariigi vetes, tuleks kirjavahetuse vormis kokkulepet kohaldada ajutiselt kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) (edaspidi „kirjavahetuse vormis kokkulepe“) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, tingimusel et nimetatud kokkulepe hiljem sõlmitakse.
Kirjavahetuse vormis kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu peasekretariaat annab Euroopa Liidu nimel kirjavahetuse teel sõlmitavale kokkuleppele allakirjutamise täielikud volitused isikule, kelle on määranud Euroopa Komisjon, tingimusel et kõnealune kokkulepe sõlmitakse.
Artikkel 3
Kuni kirjavahetuse vormis kokkuleppe jõustumiseni ja vastavalt kokkuleppe punktile 10 kohaldatakse kokkulepet ajutiselt alates 1. jaanuarist 2022 või alates mis tahes muust hilisemast kuupäevast pärast kokkuleppe allakirjutamise kuupäeva kuni kokkuleppe jõustumiseni.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Nõukogu nimel
president
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegus 7. detsembril 2021) liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
08 – Põllumajandus- ja merenduspoliitika
08 05 – säästva kalapüügi partnerluslepingud ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
08 05 01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb:
◻ uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
X olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.
Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).
1.4.2. Erieesmärgid
Erieesmärk
Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile
Merendus ja kalandus, luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud) (eelarverida 08 05 01).
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Kalandusalase partnerluslepingu 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaja pikendamine vähendab ajavahemikku, mil Euroopa laevade püügitegevus on katkenud, võttes arvesse, et protokolli kehtivusaeg lõppes 7. detsembril 2021 ning läbirääkimised ja uue protokolli vastuvõtmine võtavad aega. Protokolli kehtivusaega pikendatakse maksimaalselt kuue kuu võrra, kuni protokolli uuendamise üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud.
2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaja pikendamise kokkuleppega jätkatakse Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse vahelise strateegilise kalanduspartnerluse loomist. Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokolli kehtivusaja pikendamise kokkulepe jätkuvalt kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).
Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus
Kaasa aitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalapüügi partnerluslepingutega saavutatud tasemel).
Kaasa aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Kirjavahetuse vormis kokkulepet, millega pikendatakse protokolli kehtivusaega, on kavas kohaldada ajutiselt alates 1. juulist 2022 või mis tahes hilisemast allkirjastamise kuupäevast, et vältida püügitegevuse katkemist pärast 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaja lõppemist.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Kui EL ei sõlmi uut protokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest kalandusalases partnerluslepingus on klausel, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu lepingu protokolliga kindlaks määratud raamistikus. ELi kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisaväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik Mauritiuse Vabariigi ning liidu tihedamaks koostööks. Sellise kokkuleppe sõlmimine, millega pikendatakse 2017.–2021. aasta protokolli kehtivusaega, on osa protokolli uuendamist käsitlevatest läbirääkimistest.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Mauritiuse Vabariigi kalapüügipiirkonna hinnangulise püügi, kättesaadavate hinnangute ja teaduslike nõuannete alusel on lepinguosalised kehtestanud tuuni ja tuunilaadsete liikide jaoks võrdluskoguse 4 000 tonni aastas, pakkudes püügivõimalusi 40 tuunipüügiseinerile ja 45 triivõngelaevale. Valdkondliku toetuse puhul võetakse arvesse Mauritiuse Vabariigi kalanduse eest vastutavate asutuste suutlikkuse suurendamise vajadust ja riikliku kalandusstrateegia prioriteete, sealhulgas neid, mis on seotud teadusuuringute ning püügitegevuse kontrolli ja seirega.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Kalandusalase partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Mauritiuse Vabariigi eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata
Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega
◻ Kehtib alates 2022. aastast kuni 2022. aastani.
X Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele ja maksete assigneeringutele 2022. aastal.
◻ Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid 11
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
◻ rakendusametite kaudu
◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
◻ avalik-õiguslikele asutustele;
◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
Koostöös kalandusatašeega, kes töötab Euroopa Liidu delegatsioonis Mauritiuse Vabariigis, tagab komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat) pikendatud kohaldamisajaga 2017.–2021. aasta protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.
Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane kohtumine, kus komisjon ja Mauritiuse Vabariik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle pikendatud kehtivusajaga protokolli elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.
Kindlakstehtud risk on ELi laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ja Mauritiuse Vabariigi puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Ette on nähtud ulatuslik dialoog kalandusalases partnerluslepingus ja pikendatud kehtivusajaga protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka tulemuste ühist analüüsimist.
Lisaks sellele on kalandusalases partnerluslepingus ja pikendatud kehtivusajaga protokollis eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.
2.2.3.
Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
Komisjon kohustub pidama Mauritiuse Vabariigiga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada kalandusalase partnerluslepingu ja pikendatud kehtivusajaga protokolli haldamist ning suurendada ELi panust varude säästvasse majandamisse. Kõikide komisjoni poolt säästva kalapüügi partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokollis on sätestatud, et rahaline toetus makstakse Mauritiuse Vabariigi valitsuse osutatud pangakontole.
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Osamakse |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/liigendamata 12 . |
EFTA riigid 13 |
kandidaatriigid 14 |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
08 05 01 Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine |
Liigendatud |
Ei |
Ei |
Ei |
Ei |
|
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik |
Eelarverida |
Kulu liik |
Osamakse |
|||
|
Nr
|
Liigendatud/ liigendamata. |
EFTA riigid |
kandidaatriigid |
kolmandad riigid |
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses |
|
|
[XX.YY.YY.YY] |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
JAH/EI |
||
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
Nr 2 |
Jätkusuutlik kasv: loodusvarad |
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat |
2022 |
KOKKU |
|||
|
•Tegevusassigneeringud |
|||||
|
Eelarverida 15 08 05 01 |
Kulukohustused |
(1a) |
0,288 |
0,288 |
|
|
Maksed |
(2 a) |
0,288 |
0,288 |
||
|
Eelarverida |
Kulukohustused |
(1b) |
|||
|
Maksed |
(2b) |
||||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 16 |
|||||
|
Eelarverida |
(3) |
||||
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi
|
Kulukohustused |
= 1a + 1b + 3 |
|||
|
Maksed |
= 2a + 2b + 3 |
||||
|
|
Kulukohustused |
(4) |
0,288 |
0,288 |
|
Maksed |
(5) |
0,288 |
0,288 |
|
|
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU |
(6) |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,288 |
0,288 |
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,288 |
0,288 |
|
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata
|
•Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
Kulukohustused |
(4) |
||
|
Maksed |
(5) |
|||
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) |
(6) |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 4 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused |
= 4 + 6 |
0,288 |
0,288 |
|
Maksed |
= 5 + 6 |
0,288 |
0,288 |
|
|
|
5 |
„Halduskulud“ |
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
2020 |
2021 |
KOKKU |
|||
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat |
|||||
|
• Personalikulud |
|||||
|
• Muud halduskulud |
|||||
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU |
Assigneeringud |
||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) |
Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
2022 |
KOKKU |
|||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 5 assigneeringud KOKKU |
Kulukohustused |
0,288 |
0,288 |
|
|
Maksed |
0,288 |
0,288 |
||
3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩ |
2022 |
KOKKU |
|||||||||||
|
Väljundi liik 17 |
Keskmine kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Kulu |
Arv |
Koguarv |
Kulud kokku |
|||
|
ERIEESMÄRK nr 1 18 … |
|||||||||||||
|
– Juurdepääs |
Kord aastas |
0,110 |
0,110 4,125 61,625 |
||||||||||
|
– Valdkondlik |
Kord aastas |
0,110+0,068 |
0 178 |
||||||||||
|
– Väljund |
|||||||||||||
|
Erieesmärk nr 1 kokku |
0,288 |
||||||||||||
|
ERIEESMÄRK nr 2... |
|||||||||||||
|
– Väljund |
|||||||||||||
|
Erieesmärk nr 2 kokku |
|||||||||||||
|
KULUD KOKKU |
0,288 |
||||||||||||
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
◻ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
KOKKU RUBRIIGI 5 kulud |
|
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud halduskulud |
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud KOKKU |
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5
20
välja jäävad kulud
|
||||||||
|
Personalikulud |
||||||||
|
Muud
|
||||||||
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud KOKKU |
|
KOKKU |
Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
X Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
◻ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta N+2 |
Aasta N+3 |
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
|||||
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |
|||||||||
|
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) |
|||||||||
|
XX 01 01 02 (delegatsioonides) |
|||||||||
|
XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus) |
|||||||||
|
10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus) |
|||||||||
|
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 21 |
|||||||||
|
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) |
|||||||||
|
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides) |
|||||||||
|
XX 01 04 aa 22 |
– peakorteris |
||||||||
|
– delegatsioonides |
|||||||||
|
XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) |
|||||||||
|
Muud eelarveread (märkige) |
|||||||||
|
KOKKU |
|||||||||
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
|
Ametnikud ja ajutised töötajad |
Pikendatud kehtivusajaga protokolli rakendamine (maksed, ELi laevade pääs Mauritiuse Vabariigi vetesse, püügilubade menetlemine), ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, protokolli uuendamise ettevalmistamine: välishindamine, seadusandlikud menetlused, läbirääkimised. |
|
Koosseisuväline personal |
Pikendatud kehtivusajaga protokolli rakendamine: suhtlemine Mauritiuse Vabariigi ametiasutustega ELi laevade pääsuks Mauritiuse Vabariigi vetesse, püügilubade menetlemine, ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, eelkõige valdkondliku toetuse rakendamine. |
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
See puudutab reservi eelarverea kasutamist (peatükk 40).
◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
Kokku |
|||
|
Nimetage kaasrahastav asutus |
||||||||
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU |
||||||||
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
◻ omavahenditele
◻ muudele tuludele
märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Tulude eelarverida: |
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud |
Ettepaneku/algatuse mõju 24 |
||||||
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Aasta
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) |
||||
|
Artikkel …………. |
||||||||
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.1.2022
COM(2022) 22 final
LISA
järgmise dokumendi juurde: Ettepanek
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta
LISA
Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vaheline kirjavahetuse vormis kokkulepe, milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ning mis aegus 7. detsembril 2021
Euroopa Liidu kiri
Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au kinnitada, et Euroopa Liit ja Mauritiuse Vabariik on kokku leppinud järgmises ajutises korras, et pikendada kehtiva (8. detsember 2017 – 7. detsember 2021) protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivusaega kuni protokolli uuendamise üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseni.
Sellega seoses on Euroopa Liit ja Mauritiuse Vabariik kokku leppinud järgmises:
1) Alates 1. jaanuarist 2022 või mis tahes muust hilisemast kuupäevast pärast kirjavahetuse vormis kokkuleppe allkirjastamist pikendatakse protokolli viimasel aastal kehtivat korda samadel tingimustel, kuni lepitakse kokku uus protokoll ja seda hakatakse kohaldama, kuid maksimaalselt kuue kuu võrra.
2) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe kohaselt on ELi rahaline toetus laevade juurdepääsu tagamiseks Mauritiuse vetele pool protokolli artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud iga-aastasest toetusest, st 110 000 eurot, mis vastab 2 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile. Makse tehakse ühe maksena hiljemalt kolme kuu möödumisel kirjavahetuse vormis kokkuleppe ajutise kohaldamise kuupäevast. Protokolli artikli 4 lõikeid 5 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.
3) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe kohaselt on toetus Mauritiuse kalanduspoliitikale 110 000 eurot ning toetus merenduspoliitika ja ookeanimajanduse arendamiseks 67 500 eurot. Kalandusalase partnerluslepingu artikli 9 kohane ühiskomitee kiidab selle summa maksmise protokolli artikli 5 lõike 1 kohaselt heaks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kirjavahetuse vormis kokkuleppe kohaldamise alguskuupäeva. Valdkondlik rahaline toetus makstakse välja ühe osamaksena vastavalt heakskiidetud kavale.
4) Kui läbirääkimised protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule, protokollile kirjutatakse alla ja see jõustub (ajutiselt) enne eespool punktis 1 sätestatud kuuekuuse perioodi lõppu, vähendatakse eespool punktides 2 ja 3 osutatud rahalist toetust pro rata temporis-põhimõttel. Kohaldatavale vähendusele vastav summa, mis on juba välja makstud, arvatakse maha uue protokolli alusel makstavast esimesest rahalisest toetusest.
5) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe kohaldamisaja jooksul antakse kalapüügiload välja kooskõlas protokolli lisa II peatükiga. Ettemaks seinnoodalaevade ja õngejadalaevade eest vastab poolele lisa II peatüki punkti 3 alapunkti 3 alapunktides a–c protokolli kohaldamise viimasel aastal sätestatud tasudest ning poolele punkti 3 alapunkti 3 alapunktides a–c osutatud tuuni ja tuunilaadsete liikide vastavatest kogustest. Varustuslaevade suhtes kohaldatav litsentsitasu moodustab poole lisa II peatüki punktis 4 sätestatud tasust ning on seega 2 000 eurot.
6) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe alusel välja antud kalapüügiload kehtivad pikendatud kehtivusaja lõpuni.
7) Liit esitab protokolli lisa III peatükis sätestatud püügiaruanded Mauritiusele enne iga kvartali lõppu, püügiandmed esitatakse iga püügiloaga liidu laeva kohta; Mauritius esitab iga kolme kuu tagant püügiloaga liidu laevade püügiandmed, mis on saadud püügipäevikutest.
8) Iga seinnoodalaeva ja triivõngelaeva kohta saadab liit Mauritiusele ja laevaomanikule hiljemalt kolm kuud pärast protokolli kehtivusaja pikendusperioodi lõppu lõpparuande tasude kohta, mida laev pikendusperioodi eest võlgneb. Kui lõpparuandes esitatud summa on suurem kui punktis 5 osutatud ettemaks, maksab laevaomanik tasumata jääksumma hiljemalt kolm kuud pärast lõpparuande kättesaamist. Ettemaksu summa, mis ületab lõpparuandes esitatud summat, ei kuulu hüvitamisele. Mauritius järgib lõpparuande kättesaamisel ja selle vaidlustamisel III peatüki punktis 5 sätestatud menetlust mutatis mutandis.
9) Meremeeste pardaleminek on sätestatud protokolli lisa VII peatükis, mille kohaselt võtavad liidu laevad Mauritiuse vetes tegutsedes pardale kuus Mauritiuse kvalifitseeritud meremeest.
10) Kirjavahetuse vormis kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2022 või alates mis tahes muust hilisemast kuupäevast pärast kokkuleppele allakirjutamise kuupäeva kuni kokkuleppe jõustumiseni. Kokkulepe jõustub kuupäeval, kui kokkuleppeosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et Mauritiuse Vabariik nõustub selle sisuga.
Lugupidamisega,
Euroopa Liidu nimel
Mauritiuse Vabariigi kiri
Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:
„Lugupeetud kirjasaaja
Mul on au kinnitada, et Euroopa Liit ja Mauritiuse Vabariik on kokku leppinud järgmises ajutises korras, et pikendada kehtiva (8. detsember 2017 – 7. detsember 2021) protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivusaega kuni protokolli uuendamise üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimiseni.
Sellega seoses on Euroopa Liit ja Mauritiuse Vabariik kokku leppinud järgmises:
1) Alates 1. jaanuarist 2022 või mis tahes muust hilisemast kuupäevast pärast kirjavahetuse vormis kokkuleppe allkirjastamist pikendatakse protokolli viimasel aastal kehtivat korda samadel tingimustel, kuni lepitakse kokku uus protokoll ja seda hakatakse kohaldama, kuid maksimaalselt kuue kuu võrra.
2) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe kohaselt on ELi rahaline toetus laevade juurdepääsu tagamiseks Mauritiuse vetele pool protokolli artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud iga-aastasest toetusest, st 110 000 eurot, mis vastab 2 000 tonni suurusele võrdlustonnaažile. Makse tehakse ühe maksena hiljemalt kolme kuu möödumisel kirjavahetuse vormis kokkuleppe ajutise kohaldamise kuupäevast. Protokolli artikli 4 lõikeid 5 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.
3) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe kohaselt on toetus Mauritiuse kalanduspoliitikale 110 000 eurot ning toetus merenduspoliitika ja ookeanimajanduse arendamiseks 67 500 eurot. Kalandusalase partnerluslepingu artikli 9 kohane ühiskomitee kiidab selle summa maksmise protokolli artikli 5 lõike 1 kohaselt heaks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kirjavahetuse vormis kokkuleppe kohaldamise alguskuupäeva. Valdkondlik rahaline toetus makstakse välja ühe osamaksena vastavalt heakskiidetud kavale.
4) Kui läbirääkimised protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule, protokollile kirjutatakse alla ja see jõustub (ajutiselt) enne eespool punktis 1 sätestatud kuuekuuse perioodi lõppu, vähendatakse eespool punktides 2 ja 3 osutatud rahalist toetust pro rata temporis-põhimõttel. Kohaldatavale vähendusele vastav summa, mis on juba välja makstud, arvatakse maha uue protokolli alusel makstavast esimesest rahalisest toetusest.
5) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe kohaldamisaja jooksul antakse kalapüügiload välja kooskõlas protokolli lisa II peatükiga. Ettemaks seinnoodalaevade ja õngejadalaevade eest vastab poolele lisa II peatüki punkti 3 alapunkti 3 alapunktides a–c protokolli kohaldamise viimasel aastal sätestatud tasudest ning poolele punkti 3 alapunkti 3 alapunktides a–c osutatud tuuni ja tuunilaadsete liikide vastavatest kogustest. Varustuslaevade suhtes kohaldatav litsentsitasu moodustab poole lisa II peatüki punktis 4 sätestatud tasust ning on seega 2 000 eurot.
6) Protokolli kehtivusaja pikendamist käsitleva kokkuleppe alusel välja antud kalapüügiload kehtivad pikendatud kehtivusaja lõpuni.
7) Liit esitab protokolli lisa III peatükis sätestatud püügiaruanded Mauritiusele enne iga kvartali lõppu, püügiandmed esitatakse iga püügiloaga liidu laeva kohta; Mauritius esitab iga kolme kuu tagant püügiloaga liidu laevade püügiandmed, mis on saadud püügipäevikutest.
8) Iga seinnoodalaeva ja triivõngelaeva kohta saadab liit Mauritiusele ja laevaomanikule hiljemalt kolm kuud pärast protokolli kehtivusaja pikendusperioodi lõppu lõpparuande tasude kohta, mida laev pikendusperioodi eest võlgneb. Kui lõpparuandes esitatud summa on suurem kui punktis 5 osutatud ettemaks, maksab laevaomanik tasumata jääksumma hiljemalt kolm kuud pärast lõpparuande kättesaamist. Ettemaksu summa, mis ületab lõpparuandes esitatud summat, ei kuulu hüvitamisele. Mauritius järgib lõpparuande kättesaamisel ja selle vaidlustamisel III peatüki punktis 5 sätestatud menetlust mutatis mutandis.
9) Meremeeste pardaleminek on sätestatud protokolli lisa VII peatükis, mille kohaselt võtavad liidu laevad Mauritiuse vetes tegutsedes pardale kuus Mauritiuse kvalifitseeritud meremeest.
10) Kirjavahetuse vormis kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2022 või alates mis tahes muust hilisemast kuupäevast pärast kokkuleppele allakirjutamise kuupäeva kuni kokkuleppe jõustumiseni. Kokkulepe jõustub kuupäeval, kui kokkuleppeosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et Mauritiuse Vabariik nõustub selle sisuga.
Lugupidamisega“
Kinnitan, et Teie kirja sisu on Mauritiuse Vabariigile vastuvõetav.
Teie kiri koos käesoleva kirjaga moodustab Teie ettepanekule vastava kokkuleppe.
Lugupidamisega,
Mauritiuse Vabariigi nimel