Galileo ja GPSi (globaalne positsioneerimissüsteem) satelliidipõhiste navigatsioonisüsteemide ja nendega seotud rakenduste edendamist, pakkumist ja kasutamist käsitlev leping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel 1 (edaspidi „leping“) allkirjastati 2004. aastal. Leping jõustus 2011. aastal pärast seda, kui USA ja EL ning kõik selle liikmesriigid olid selle ratifitseerinud.

Lepingu eesmärk on luua raamistik lepinguosaliste koostööks tsiviilotstarbelise GPSi ja Galileo navigatsiooni- ja ajamääramissignaalide ja -teenuste, lisaväärtusteenuste, tugisüsteemide ja ülemaailmse navigatsiooni ja ajamääramise tarvikute edendamisel, pakkumisel ja kasutamisel.

Lepingu artikli 20 lõikes 5 on sätestatud, et „[k]äesolev leping kehtib kümme aastat. Vähemalt kolm kuud enne esialgse kümne aasta pikkuse tähtaja lõppu teatavad lepinguosalised üksteisele, kas nad kavatsevad lepingut pikendada veel viieks aastaks.“ Leping kaotab kehtivuse 12. detsembril 2021.

Juunis 2021 teatas USA oma soovist taotleda volitusi lepingu pikendamiseks. Komisjon vastas septembris, et ta taotleb Euroopa Liidu Nõukogult luba lepingu pikendamiseks.

Euroopa Komisjoni tehtud hindamise tulemused näitavad selgelt, et kõnealune leping moodustab olulise raamistiku ELi ja USA vahelise koostöö hõlbustamiseks satelliitnavigatsiooni valdkonnas ning on kasulik mõlemale poolele.

Leping on oluline üksteise satelliitnavigatsioonimaastiku mõistmiseks ja rahvusvahelise koostöö jaoks vastastikust huvi pakkuvate prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramiseks. Lisaks sellele pakub leping kasulikku foorumit varasema koostöö hindamiseks ja tulevase tegevuse üle otsustamiseks.

ELi huvides on seda lepingut pikendada, et jätkata satelliitnavigatsioonialast koostööd USAga.

Käesolev algatus on täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrusega (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1284/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL.

Määruses (EL) 2021/696 on sätestatud järgmine.

- Põhjenduse 67 kohaselt peaks selleks, et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, olema Galileo pakutavad teenused võimalikult suurel määral ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega, ilma et see piiraks liidu strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

- Artikli 48 lõikes 2 on sätestatud, et Galileo ja EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded ja nende tingimused on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes.

Galileo ja GPSi raadiosageduste ühilduvus ja koostalitlusvõime on lepingu üks põhieesmärke.

Rahvusvaheline koostöö on ka Euroopa kosmosestrateegia põhielement, nagu on sätestatud komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatises, 2 mille kohaselt võtab komisjon Euroopa ja rahvusvahelise tasandi sageduste jaotamise koordineerimisel arvesse kosmosesüsteemide spetsiifilisi vajadusi.

Euroopa ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) on oluline koht ELi poliitikas, mille eesmärk on tagada maismaa-, mere- ja õhutranspordi taristute täielik lõimimine ohutu, katkematu, majanduslikult otstarbeka ja keskkonnasõbraliku navigatsiooni huvides. Satelliitnavigatsioonialaste koostöölepingute sõlmimine riikidega, kes ka oma GNSSi arendavad, sealhulgas USAga, on osa liidu GNSSi alasest rahvusvahelisest strateegiast.

USA on põhipartner ja lähim GNSSi teenuste pakkuja Galileo puhul.

Käesoleva ettepanekuga ei ole ette nähtud omandiõiguse ega otsustusõiguse andmist USAle.

Ettepanekus võetakse arvesse ELi ja USA uut transatlantilist üleilmsete muutuste tegevuskava, mis on selles kontekstis asjakohane, kuna sellega julgustatakse liitu ja USAd tegema koostööd tehnoloogia, kaubanduse ja standardite valdkonnas.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 189 ja artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt „[peab Euroopa Liidu] õigusakti õigusliku aluse valik [...] põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad selle õigusakti eesmärk ja sisu.“ 3

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 189 lõikes 1 on sätestatud, et „[t]eaduse ja tehnika progressi ning tööstuse konkurentsivõime edendamiseks, samuti oma poliitika elluviimiseks töötab liit välja Euroopa kosmosepoliitika. Selleks võib ta edendada ühiseid algatusi, toetada teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning koordineerida kosmose uurimiseks ja kasutamiseks vajalikke jõupingutusi.“

Leping aitab sellele kaasa, kuna selle artikli 1 kohaselt on „lepingu eesmärk [...] luua raamistik lepinguosaliste koostööks tsiviilotstarbelise GPSi ja Galileo navigatsiooni- ja ajamääramissignaalide ja -teenuste, lisaväärtusteenuste, tugisüsteemide ja ülemaailmse navigatsiooni ja ajamääramise tarvikute edendamisel, pakkumisel ja kasutamisel.“ Lisaks sellele kavatsevad „[l]epinguosalised [...] teha käesoleva lepingu sätete kohast koostööd nii kahepoolselt kui ka mitmepoolsetel foorumitel, et edendada ja toetada nende signaalide, teenuste ja seadmete rahumeelset kasutamist tsiviilotstarbel, kaubanduses või teaduses kooskõlas vastastikuste julgeolekuhuvidega ja neid toetades.“ ELi toimimise lepingu artikli 216 lõike 1 kohaselt on EL pädev tegema enda nimel otsuse lepingu pikendamise kohta, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 189 sätestatud eesmärgid.

ELi nimel lepingu pikendamise üle otsustamise menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 2 kohaselt ei ole komisjonil vaja taotleda nõukogu luba, et pidada läbirääkimisi pikendamise üle. Lepingu artikli 20 lõike 5 kohaselt ei ole ette nähtud läbirääkimisi, piisab lihtsalt teavitamisest.

Liikmesriigid ei suuda üksi ettepaneku eesmärke saavutada järgmistel põhjustel:

- Galileo kuulub liidule ja selle maksumuseks hinnatakse mitukümmend miljardit eurot, komisjon rahastab seda Euroopa algatusena kosmosepoliitika raames;

- Galileo süsteemi ja selle teenuseid ei paku ainult üks liikmesriik. Seepärast ei saa laiendatava lepingu kohaldamisala piirata ühegi üksiku liikmesriigi või liikmesriikide rühmaga, vaid see mõjutab liitu tervikuna ja võib mõnes aspektis avaldada isegi ülemaailmset mõju;

- kosmosesektori tööstuslikud ja tehnilised teadmised on jaotunud üle mitme liikmesriigi ning mitte ükski neist ei valda üksi kõiki neid teadmisi. Ilma koordineeritud tegevuseta ja teabe jagamiseta suureneks risk leppida USAga kokku poolikutes lahendustes.

Liidu meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel:

- Galileo süsteemi taristut kasutatakse kogu maailmas ning Galileo julgeolek ja kaitse sõltuvad suures osas ühtsete kaitsemeetmete jõustamisest liidus ja selle kõigis liikmesriikides ning vajaduse korral USA toest;

- komisjonil kui programmi juhil, kes tegutseb liidu ehk süsteemi omaniku nimel, on paremad võimalused kõikide põhjendatud meetmete võtmiseks, et tagada selline ühtsus. Vastasel juhul suurenevad julgeolekuriskid ning liidule ja liikmesriikidele võidakse tõsiste juhtumite puhul esitada nõudeid.

Seisukohad, mille komisjon võtab liidu nimel lepingu artikli 13 alusel loodud eri töörühmades, tagavad ühtsuse liidu tasandil.

Ei kohaldata

Lepingu pikendamine on ainus vahend, mis tagab liidu tasandi ühtsuse suhetes USAga tsiviilsatelliitnavigatsiooni valdkonnas. Enamiku sõjaliste satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramisteenuste osutamine ei kuulu lepingu reguleerimisalasse.

Ühtne kohaldamine on eriti tähtis meetmete puhul, mis käsitlevad tsiviilotstarbelisi satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramissignaale ja signaalide pakkujaid, tsiviilotstarbelisi satelliitnavigatsiooni- ja ajamääramisteenuseid ja teenuse pakkujaid, tugisüsteeme, lisaväärtusteenuseid ja lisaväärtusteenuste pakkujaid ning ka globaalse navigatsiooni ja ajamääramise tarvikuid.

ELi toimimise lepingus ei ole ette nähtud muid reaalseid võimalusi suhete reguleerimiseks kolmandate riikidega.

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

Komisjon on käsitlenud lepingu pikendamist GNSSi programmikomitees.

Lisaks sellele on komisjon konsulteerinud ka nõukogu mitmeliigilise transpordi töörühmaga ja nõukogu kosmose töörühmaga.

Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte.

On asjakohane ja soovitav, et liit pikendaks lepingu kehtivust. Leping ei sisalda sätteid, mis on aegunud, vastuvõetamatud või mis takistaksid lepingu pikendamist.

Esimene variant on mitte vastata liikmesriikide ja USA väljendatud huvile lepingu pikendamise kohta. Seda võidaks tõlgendada vastuseisuna, mis võib ohustada Galileo ja GPSi ühilduvust, lükata edasi või peatada nende koostalitlusvõimet käsitleva koostöö ning põhjustada seega viivitusi Galileo töövalmiduse saavutamises.

Teine variant on pikendada kehtivat lepingut. See variant valitakse järgmistel põhjustel:

•    Galileo ja GPSi süsteeme täiustatakse ja arendatakse edasi. Nende süsteemide jätkuv koostoime on vajalik mitmel põhjusel, sealhulgas ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamiseks;

•    USA on liidu privilegeeritud partner satelliitnavigatsiooni valdkonnas;

•    USA ja liidu liikmesriigid ei ole lepingu pikendamise vastu.

Algatus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osa.

Lepingu kümne kohaldamisaasta jooksul ei vajanud ükski kehtiva lepingu kohane tegevus rahastamist kummagi lepinguosalise poolt.

Lepingu pikendamine järgmiseks viieks aastaks ei eelda samuti rahastamist.

Mõju eelarvele piirdub halduskuludega, mida lepinguosalised kannavad oma vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmisel. Kõik halduskulud on seotud lähetustega. Kõik komisjoni lepingukohased lähetused makstakse lähetuste üldvahenditest ja mitte Galileo tegevuskulude eelarverealt ELi kosmoseprogrammi määruse alusel.

Käesoleva ettepanekuga lepingu pikendamiseks ei ole ette nähtud omandiõiguse ega otsustusõiguse andmist USA-le.

Ettepanekuga ei anta USA-le õigust osaleda ELi GNSSiga seotud programmikomiteedes või töörühmades.

Ettepanek ei võimalda USA-l osaleda Galileo avaliku reguleeritud teenusega seotud foorumitel, töörühmades ega aruteludes.