Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Edusammud kestliku arengu eesmärkide rakendamisel“

(2023/C 157/02)

Raportöör:

Ricardo RIO (PT/EPP), Braga linnapea

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

rõhutab piirkondade ja linnade pühendumist kestliku arengu eesmärkidele ning nende eesmärkide tähtsust Euroopa kestliku taastumise ja pikaajalise kestliku majanduskasvu jaoks. Kestliku arengu eesmärgid moodustavad üldise kontseptsiooni võrdsema, õiglasema, kaasavama, kestlikuma ja vastupanuvõimelisema maailma saavutamiseks;

tõstab esile komitee aktiivset rolli kestliku arengu eesmärkide saavutamisel Euroopa tasandil. Ühe olulise sammuna võeti eelmisel aastal vastu arvamus „Kestliku arengu eesmärkide saavutamine 2030. aastaks“, mis oli kooskõlas 2021. aasta juunis vastu võetud nõukogu järeldustega ja millele peavad järgnema täiendavad meetmed;

toonitab, et 2030. aasta tegevuskava rakendusetapp on jõudmas poole peale, ning rõhutab oma veendumust kestliku arengu eesmärkide kasulikkuses, eelkõige poliitika sidususe ja kaasatuse edendamiseks kõigil valitsemistasanditel;

peab kahetsusväärseks, et pandeemia, sõda Ukrainas, kasvav inflatsioon, energiakriis Euroopas ja muud hiljutised suundumused on viinud tagasilöökideni kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Komitee rõhutab oma muret kliimameetmete aeglustumise ja suureneva vaesusriski pärast, eriti vähekaitstud rühmade, rändetaustaga inimeste ja pagulaste hulgas. Kuid komitee kordab oma toetust sellele, et jätkuvalt keskendutaks kestliku arengu eesmärkidele ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastavalt pädevustasandile;

on seisukohal, et kõiki kriiside lahendamiseks tehtud jõupingutusi ja algatusi tuleks vaadelda ka kui võimalust, et aidata kaasa ja anda uut energiat kestliku arengu eesmärkide elluviimisele;

kinnitab, et kestliku arengu eesmärgid on potentsiaalselt ainus terviklik tulevikukava, mis võiks tasakaalustada kõigil tasandil tekkivaid paljusid uusi raamistikke. Nende raamistike hulgas on Pariisi kokkulepe, riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad taaste- ja vastupidavusrahastu raames, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, ELi roheline kokkulepe, uus linnade tegevuskava jt. Komitee rõhutab lisaks kestliku arengu eesmärkide terviklikkust ja universaalsust, sest need hõlmavad teadust, majandust, poliitikat, kodanikuühiskonda ja kõiki kodanikke kõigil valitsemistasanditel;

nõuab ELi jõulisemat osalemist ja üldist strateegiat kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks. Komitee juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile ja ressurssidele. Kahjuks puuduvad riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades aga viited kestliku arengu eesmärkidele ja territoriaalsele mõõtmele;

rõhutab, et üha rohkem Euroopa linnu ja piirkondi kasutab kestliku arengu eesmärke oma üldise majanduskasvu ja taastumisstrateegia toetamiseks. See territoriaalne mõõde tuleb lisada ELi panusesse, mis esitatakse 2023. aasta septembris toimuval ÜRO kestliku arengu eesmärkide tippkohtumisel. Komitee on seisukohal, et ÜRO kestliku arengu eesmärkide uued rakendusstrateegiad peaksid põhinema alt üles lähenemisviisil, kuna kohalik ja piirkondlik tasand võivad kasutada kaasavamat käsitust ka eri sidusrühmade kaasamisel kohapeal;

toob esile vajaduse koordineerida kestliku arengu eesmärkide tippkohtumist tõhusamalt muude asjakohaste protsessidega, näiteks aruanne „Meie ühine tegevuskava“, hariduse ümberkujundamise tippkohtumine, tuleviku tippkohtumine, Sendai raamistiku vahehindamine ja arengu rahastamist käsitlev kõrgetasemeline dialoog, mis on samuti kavandatud 2023. aasta septembriks;

10.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel koostada vabatahtlik kohalik (või riigi tasandist allpool oleva tasandi) ülevaade, mida kasutatakse vabatahtlikes riiklikes ülevaadetes. Vaja on tõelist mitmetasandilise valitsemise koordineerimise lähenemisviisi, suutlikkuse suurendamist ja parimate tavade tutvustamist, nagu seda juba tehakse projektis URBACT võrgustiku „Global Goals for Cities“ raames ja juhtudel, kus kohaldatakse säästvate linnade võrdlusraamistikku;

11.

juhib tähelepanu sellele, et kasutada tuleks võimalust alustada ELi institutsioonide dialoogi aegsasti enne tippkohtumist, et toetada ELis uut huvi kestliku arengu eesmärkide vastu. Eesmärgid tuleks paremini integreerida Euroopa poolaastasse ning taaste- ja vastupidavusrahastusse ning tegelema peaks kaasatuse, mitmetasandilise valitsemise, eesmärkide ja poliitikavaldkondade sidususe küsimustega. Seetõttu kutsub komitee teisi ELi institutsioone üles tegema komiteega selles koostööd ning väljendab siinkohal heameelt kestliku arengu eesmärkide alliansi loomise üle, mis on fraktsioonideülene mitteametlik rühm Euroopa Parlamendis;

12.

peab tervitatavaks seda, et Euroopa Komisjon võtab kõigis oma meetmetes kursiks ja ühiseks suunanäitajaks kestliku arengu eesmärgid. Seda kurssi järgib komisjon ka oma 2023. aasta tööprogrammis ja esimese ELi vabatahtliku ülevaate koostamisel, et anda veel sel aastal olukorrast aru ÜRO-le;

13.

kiidab Euroopa Komisjoni töö eest kestliku arengu eesmärkide integreerimisel Euroopa poolaastasse ja parema õigusloome vahenditesse;

14.

märgib siiski, et need protsessid on veel pooleli. Komitee nõuab suuremaid jõupingutusi ja kestliku arengu eesmärkide paremat nähtavust kõigis ELi vahendites, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel;

15.

väljendab sügavat muret selle pärast, et kestliku arengu eesmärgid ei ole lõimitud riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse. Enamik liikmesriike mainib kestliku arengu eesmärke üksnes kaudselt. Väga vähesed liikmesriigid seovad riiklike taaste- ja vastupidavuskavade komponendid sõnaselgelt kestliku arengu eesmärkidega (1). Lisaks on kestliku arengu eesmärkide üldine lõimimine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse üsna kesine. Kõige rohkem (aga ikkagi alla 50 %) on seda tehtud majanduse kestliku arengu eesmärkides (2);

16.

juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärgid peaksid kajastuma Euroopa poolaasta dokumentides. Samuti nõuab komitee, et Euroopa Komisjonis ja nõukogus võetaks kõrgeimal tasandil juhtroll, et muuta uuendatud Euroopa poolaasta otstarbekamaks ja seda lihtsustada, tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa poolaastas ja keskenduda konkurentsivõimelisele kestlikkusele;

17.

soovitab muuta kestliku arengu eesmärgid iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis nähtavamaks. Lisaks tuleks sõnaselgelt viidata kestliku arengu eesmärkidele riigipõhiste soovituste põhjendustes, selgitades, et soovituste eesmärk on kestliku arengu eesmärkide rakendamine;

18.

kordab oma üleskutset võtta kiiresti vastu Euroopa käitumisjuhend, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Euroopa poolaastasse. Komitee rõhutab, et Euroopa Komisjon peaks näitama eeskuju ja looma sidusrühmadega struktureeritud dialoogi Euroopa poolaasta teemal. Seejuures tuleb eriti pidada silmas tühimikku, mis tuleneb ELi kõrgetasemelise, mitmeid sidusrühmi ühendava kestliku arengu eesmärkide platvormi uuendamata jätmisest;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus

19.

kinnitab veel kord, et rohelise kokkuleppe rakendamine saab olla edukas ainult siis, kui seda viiakse ellu kestliku arengu eesmärkide raames. Selleks on vaja luua sidemed kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimise ja kohalike roheliste kokkulepete vahel. Siinkohal toonitab komitee oma töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ olulist panust eelkõige parimate tavade tutvustamisse;

20.

märgib, et praeguste andmete kohaselt on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused eri määral osalenud kestliku arengu eesmärkide rakendamises alates 2015. aastast, mil need ÜROs vastu võeti. Komitee ja OECD viimane uuring „SDGs as a Framework for COVID-19 Recovery in Cities and Regions“ (3) kinnitab seda pühendumist ajal, mil mõned riigid hindavad oma osalust ümber viisil, mis seab taastumise ja kestliku arengu eesmärgid vastaspooltele. Ent kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad kestliku arengu eesmärke just ideaalseks raamistikuks, mille abil pandeemiast pikaajaliselt taastuda;

21.

rõhutab, et mitmetasandiline valitsemine on üks kestliku arengu eesmärkide põhiväärtusi ning selles on piirkondadel ja linnadel keskne roll. OECD hinnangul ei ole 65 % kestliku arengu eesmärkide sihtidest võimalik saavutada ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koordineerimise või kaasamiseta;

22.

väärtustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist panust kestliku arengu eesmärkide rakendamisse ning kutsub teisi ELi institutsioone üles seda tunnustama. Eesmärk on tugevdada ELi-sisest koordineerimist, sealhulgas detsentraliseeritud tasandil piirkondade ja linnade vahel. Koostöös komiteega korraldatud uuringul põhineva OECD aruande kohaselt kasutas 40 % vastanud 145st kohalikust ja piirkondlikust omavalitsusest kestliku arengu eesmärke juba enne pandeemiat ja on hakanud neid kasutama taastamisetapi kujundamisel. 44 % neist ei ole veel sellega alustanud, kuid kavatseb seda teha tulevikus. 68 % vastanud piirkondadest ja linnadest kasutab kestliku arengu eesmärke uute kavade, poliitikameetmete ja strateegiate väljatöötamisel või olemasolevate kohandamisel 2030. aasta tegevuskavaga (4);

23.

tunnustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitude tööd riiklikul ja Euroopa tasandil, et toetada piirkondi ja linnu kestliku arengu eesmärkidega arvestamisel kohalikul tasandil. Nende hulgas on Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ja Platforma (mis on koostanud väljaandeid, käsiraamatuid ja juhendeid, arvukaid aruandeid ja korraldanud koolitusi, abivahendeid ja seminare kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimise kohta), Eurocities ja selle kestliku arengu eesmärkide töörühm ning Regions4 ja selle kestliku arengu eesmärkide praktikakogukond;

24.

väljendab heameelt ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse töö üle, millega toetatakse linnu kestliku arengu eesmärke puudutavas aruandluses vabatahtlike kohalike ülevaadete kaudu. Samuti peab komitee tervitatavaks uut projekti REGIONS2030, mida toetab Euroopa Parlament (5);

25.

toetab kindlalt mahukat tööd, mida OECD teeb pidevalt oma katseprojekti ja kestliku arengu eesmärkide territoriaalse lähenemisviisi vahendite, komitee toetusel toimuvate poliitikadialoogi ümarlaudade, uuringute ja aruannete kaudu. Kõige sellega soovitakse toetada piirkondi ja linnu kestliku arengu eesmärkide ellu viimisel;

26.

on seisukohal, et väga olulised on ÜRO institutsioonide, nagu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni, ÜRO Elukeskkonnaprogrammi ja ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna jõupingutused, et soodustada ja toetada kestliku arengu eesmärkide kohalikul tasandile viimist kogu maailmas. Need võiksid olla paremini kooskõlas ELi poliitika ja algatustega;

27.

leiab, et need jõupingutused kannavad vilja ning nende tulemuseks peaks olema kestliku arengu eesmärkide järjepidevam ja struktureeritum rakendamine ELis. Selleks võiks kasutada üldist strateegiat ja platvormi, mis annaksid kõigile sidusrühmadele võimaluse ühiseks kavandamiseks ja tegevuse edendamiseks;

28.

pakub oma abi, et koordineerida ELi dialoogi- ja vahetusplatvormi loomist. Platvormiga võimaldataks linnadel ja piirkondadel üksteiselt õppida ning saada kasu suutlikkuse suurendamise ja vastastikuse õppimise lisameetmetest ELis ja mujal, organisatsioonide ja algatuste vahel ning ka välisvõrgustikes;

Järelevalve, aruandlus ja poliitika parem kooskõlastamine

29.

väljendab heameelt selle üle, et Eurostati iga-aastane kestliku arengu eesmärkide seirearuanne on lisatud Euroopa poolaasta kevadpaketti ja ELi vabatahtlikku ülevaatesse;

30.

on mures, et seirearuanne ei põhine mõõdetavatel ja ajaliselt piiritletud eesmärkidel ja seetõttu ei saa sellega reaalselt jälgida kestliku arengu eesmärkide rakendamist ELis. Strateegia ja tegevuskava kasutamine oleks võimaldanud seada eesmärke ja mõõta edusamme. Alternatiivina võiks korrapärane ELi vabatahtlik ülevaade aidata hinnata asjakohaste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme seal, kus see on sobilik ja kooskõlas õiguspädevuse eri tasemetega, ning teha kindlaks puudujäägid;

31.

rõhutab vajadust võtta nii keskvalitsuse kui ka piirkondlike ja kohalike haldusasutuste tasandil kasutusele majandusliku/sotsiaalse mõju analüüsi vahendid, mida kasutataks korrapäraselt, muu hulgas selleks, et hõlbustada teabevahetust sidusrühmade ja kodanikega;

32.

tunneb lisaks muret asjaolu pärast, et selle aruande tulemusi kasutatakse iga liikmesriigi riigipõhistes aruannetes kestliku arengu eesmärkide rakendamise hindamiseks. Eespool nimetatud piiranguid arvesse võttes põhinevad tulemused ELi keskmisel ja on sageli eksitavad. Seetõttu on võimatu mõõta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ulatust, kui võrrelda tulemusi ELi keskmisega;

33.

muretseb ka selle pärast, et kestliku arengu eesmärkide hindamiseks kasutatavad näitajad on kõik riikliku tasandi näitajad. Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul ei kajasta need hinnangud tegelikku olukorda, sest riikides endis on suured erinevused. Eurostati pühendumus kvaliteetsetele andmetele – milles nad on suuresti sõltuvad liikmesriikide statistikaametitest – väärib tunnustust. Ometi on äärmiselt oluline, et Eurostati iga-aastane kestliku arengu eesmärkide seirearuanne sisaldaks NUTS-2 tasandi andmeid ning illustreerivaid häid tavasid piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti viiteid selle kohta, mida saaks veel parandada;

34.

rõhutab, et ka piirkondlikud ja kohalikud andmed on tõenduspõhise poliitika eeltingimus. Vähem kui pooled kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest kasutavad näitajaid ja mõõtmissüsteeme, et jälgida kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad kestliku arengu eesmärkide jälgimiseks kõrgemate valitsustasandite toetust. OECD kohalik näitajate raamistik kestliku arengu eesmärkide saavutamise mõõtmiseks linnades ja piirkondades võiks olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lähtepunktiks kohaliku kestliku arengu eesmärkide näitajate raamistiku kasutuselevõtuks (6);

35.

toonitab, et komitee, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud on olulised andmekogujad ning võivad praktilisel viisil anda väärtusliku panuse ELi kestliku arengu eesmärkide seirearuandesse;

36.

väljendab heameelt Teadusuuringute Ühiskeskuse töö üle, mille eesmärk on teha kindlaks sobivad näitajad kestliku arengu eesmärkide jälgimiseks piirkondlikul tasandil ning nõuab selle töö kiiret integreerimist ELi kestliku arengu eesmärkide seirearuandesse;

37.

julgustab ELi ja kõiki liikmesriike seda suundumust toetama, eriti neid, kes esitavad sel aastal vabatahtliku riikliku ülevaate;

38.

kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu kestliku arengu tegevuskava 2030 töörühma tungivalt üles tagama, et need jõupingutused kajastuksid ELi vabatahtlikus ülevaates ja asjaomastes vabatahtlikes riiklikes ülevaadetes. See aitaks kõigil tasanditel poliitikat paremini ühtlustada ja näitaks Euroopa Liidu jõupingutuste täielikku ulatust (üldises plaanis) kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. On olemas märkimisväärne potentsiaal olukorra parandamiseks, arvestades, et pooled linnad ja piirkonnad on teatanud, et neid ei kaasatud ELi vabatahtlike riiklike ülevaadete koostamisse;

39.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni püüete üle teha ELi vabatahtliku ülevaate koostamisel koostööd piirkondade ja linnadega ning kodanikuühiskonnaga. Komitee nõuab, et tema panus lisataks vabatahtlikku ülevaatesse ja et ülevaates jäetaks piisavalt ruumi mitmetasandilisele valitsemisele;

40.

kutsub üles esitlema ELi vabatahtlikku ülevaadet ametlikult ÜROs koos kõigi ELi institutsioonide esindajatega, et rõhutada mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi kestliku arengu eesmärkidele;

41.

kutsub nõukogu juhtkonda tungivalt üles tagama, et EL ei nõrgendaks oma jõupingutusi kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

42.

nõuab, et tulevane eesistujariik Hispaania korraldaks ELi tasandil kõrgetasemelise arutelu, kus arutataks, mida oleks vaja teha kestliku arengu eesmärkide õigeaegseks rakendamiseks. See arutelu peaks toimuma üldasjade nõukogu kohtumisel ministrite tasandil ja saatma Euroopa Komisjonile selge signaali kestliku arengu eesmärkide tähtsuse kohta;

Probleemkohad ja edasised sammud

43.

rõhutab vajadust paremate seoste järele kestliku arengu eesmärkide ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade vahel. Nimelt on 47 %-le linnadest ja piirkondadest kestliku arengu eesmärkide rakendamisel peamine takistus rahastamine (7) ning taaste- ja vastupidavusrahastust on liikmesriikidel endiselt veel saada 225 miljardit eurot;

44.

julgustab ka kõiki valitsustasandeid integreerima kestliku arengu eesmärgid oma eelarvesse ja rahastamisvahenditesse, et tegeleda rahastamispuudujäägiga;

45.

toonitab, et oluline on ELi toetus koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmete arendamiseks, kuna nii oskuste kui ka personaliga seotud suutlikkus on probleem 44 % linnade ja piirkondade jaoks (8);

46.

kutsub väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) üles arendama ja rakendama oma ettevõtetes kestlikkuse strateegiaid, sest ainult 24 %-l on praegu konkreetsed kavad oma CO2 jalajälje vähendamiseks (9). Komitee rõhutab vajadust toetada VKEsid selles protsessis ning tõhustada asjakohaseid meetmeid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

47.

nõuab paremat ja struktureeritumat koordineerimist valitsustasandite vahel, mille juures EL peaks eeskuju näitama. Selleks peaks EL muu hulgas tagama Euroopa poolaasta kaasavama juhtimise ja sidusrühmadega peetava struktureeritud dialoogi kestliku arengu eesmärkide teemal;

48.

kutsub ELi institutsioone üles võtma jõulisemalt juhtrolli kestliku arengu eesmärkidest teavitamisel. Mitte kõik sidusrühmad ei ole raamistikuga kursis. Kestliku arengu eesmärkide prioriteediks seadmine ELi ja riiklikul tasandil võib aidata tugevdada poliitilist pühendumust kõigil tasanditel ja suurendada veelgi teadlikkust kestliku arengu eesmärkidest kohapeal;

49.

soovitab OECD soovitustele tuginedes kasutada kestliku arengu eesmärke selleks, et seada prioriteediks Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud sotsiaal- ja kogukonnateenusete tõhustamine, pakkuda stiimuleid hoonete CO2 heite vähendamiseks, laiendada jalgratturite, jalakäijate ja elektrisõidukite kestlikku taristut ning suurendada sidusrühmade osalemist kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimises majanduse taastamiseks;

50.

on seisukohal, et lisaks rohelisele taksonoomiale, mis aitab ellu viia rohelist kokkulepet, peaks komisjon kiiresti esitama ettepaneku sotsiaalse taksonoomia loomiseks. Ilma sotsiaalse taksonoomiata ei ole investoritel ja ettevõtjatel selgeid suuniseid selle kohta, mida tuleb käsitada sotsiaalselt toetuskõlblikuna. See raskendab sotsiaalselt motiveeritud tegevuste rahastamist tervishoius, sotsiaaleluruumides ja sotsiaalteenustes ning muudes valdkondades;

51.

teeb ettepaneku, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid ja rahastaksid koolitus- ja haridusalgatuste käivitamist, et suurendada avaliku sektori asutuste ja eraorganisatsioonide suutlikkust kestliku arengu eesmärkide aruannete ja strateegiliste kavade koostamisel ja rakendamisel;

52.

rõhutab, et haridus on põhiõigus, sõltumata rahalistest võimalustest. Komitee esitab hariduse andmise eest vastutavatele valitsustasanditele soovituse lisada õppekavadesse – lasteaia tasandist ülikooli tasandini – kestliku arengu kontseptsioonid;

53.

teeb ettepaneku käivitada ELi institutsioonidevaheline teavituskampaania, milles näidatakse selgelt seost kestliku arengu eesmärkide täitmise ja elanike elukvaliteedi parandamise vahel kõigis piirkondades;

54.

soovitab luua rahvusvahelise platvormi, mille raames ELi linnad ja kolmandate riikide linnad tutvustavad üksteisele häid tavasid vabatahtlike kohalike ülevaadete või vabatahtlike riigi tasandist allpool olevate tasandite ülevaadete koostamisel. Nii edendataks Euroopat selle valdkonna tugeva partnerina. Komitee on valmis andma panuse sellise platvormi koordineerimisse;

55.

nõuab, et antaks sihipärasemat teavet rahastamisvõimaluste kohta, mis võivad olla kättesaadavad sellistelt institutsioonidelt nagu Euroopa Investeerimispank, et toetada kestliku arengu eesmärkide strateegiliste kavade rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

56.

algatab siinkohal ühise arutelu selle üle, kui oluline on hoida kestlik areng Euroopas kõigi poliitiliste meetmete keskmes ka pärast 2030. aastat. Komitee rõhutab võimalust luua tõeline heaolumajandus, mis keskenduks inimestele ja keskkonnale ning töötaks pikas perspektiivis kestliku ELi nimel;

57.

kutsub lõpetuseks ELi institutsioone, tööorganeid ja asutusi ning riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles kaaluma, kuidas nad saaksid ise jätkusuutlikumaks muutuda. See puudutab eelkõige taastuvenergia arendamist, energiatõhusamat renoveerimist ja kestlikumaid sööklaid, samuti kliimasõbraliku transpordi ja majutuse ning hübriidürituste ja -koosolekute edendamist oma hoonetes. Aga samuti käib selle alla võitlus vaesuse ja nälja vastu ning kohustus saavutada sooline võrdõiguslikkus ja võidelda ebavõrdsuse vastu, edendada innovatsiooni ja parandada taristut, tasakaalustada tarbimist, tootmist ja maakasutust ning aidata kaasa rahule, õiglusele ja tugevatele institutsioonidele Euroopas ja maailmas.

Brüssel, 8. veebruar 2023

Euroopa Regioonide Komitee president

Vasco ALVES CORDEIRO

(1) Euroopa Regioonide Komitee (2022), Synergies between the Sustainable Development Goals and the National Recovery and Resilience Plans – Best practices from local and regional authorities, lk 16.

(2) Euroopa Regioonide Komitee (2022), Synergies between the Sustainable Development Goals and the National Recovery and Resilience Plans – Best practices from local and regional authorities, lk 17.

(3) Uusimad uuringutulemused on esitatud OECD aruandes: https://doi.org/10.1787/6d25b59b-en.

(4) Uusimad uuringutulemused on esitatud OECD aruandes: https://doi.org/10.1787/6d25b59b-en.

(5) Tänu kestliku arengu eesmärkide kohalikule tasandile viimisele eri valitsustasanditel on koostatud rohkem vabatahtlikke kohalikke ülevaateid või vabatahtlikke riigi tasandist allpool olevate tasandite ülevaateid. Ainuüksi Nordrhein-Westfaleni liidumaal on kohaliku kestlikkusaruande koostanud 11 linna ning Bonn ja Düsseldorf on oma vabatahtlikku kohalikku ülevaadet tutvustanud ÜROs. Soome suurimad linnad (Espoo, Helsingi, Tampere, Turu ja Vantaa) on samuti koostanud vabatahtliku kohaliku ülevaate. Maailmas on koostatud 126 vabatahtlikku riigi tasandist allpool oleva tasandi ülevaadet. Kolmandik neist omavalitsusüksustest asub Euroopas.

(6) OECD (2022), „The Sustainable Development Goals as a framework for COVID-19 recovery in cities and regions“, OECD Regional Development Papers, nr 26, OECD Publishing, Pariis.

(7) OECD (2022), „The Sustainable Development Goals as a framework for COVID-19 recovery in cities and regions“, OECD Regional Development Papers, nr 26, OECD Publishing, Pariis.

(8) OECD (2022), „The Sustainable Development Goals as a framework for COVID-19 recovery in cities and regions“, OECD Regional Development Papers, nr 26, OECD Publishing, Pariis.

(9) Euroopa Komisjon, 2022: Eurobarometer: EU SMEs working towards sustainability:

https://single-market-economy.ec.europa.eu/news/eurobarometer-eu-smes-working-towards-sustainability-2022-03-28_en.