P9_TA(2022)0435

Puuetega inimestele võrdsete õiguste tagamine

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2022. aasta resolutsioon puuetega inimestele võrdsete õiguste tagamise kohta (2022/2026(INI))

(2023/C 177/03)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 9, 10, 19, 48, artikli 67 lõiget 4, artikleid 153, 165, 168, 174 ja artikli 216 lõiget 2,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 3, 6, 14, 15, 20, 21, 23, 24, 25, 26, 34, 35, 40, 41 ja 47,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eriti selle 1. põhimõtet hariduse, koolituse ja elukestva õppe kohta, 2. põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse kohta, 3. põhimõtet võrdsete võimaluste kohta, 4. põhimõtet tööhõive aktiivse toetamise kohta, 5. põhimõtet kindla ja paindliku töö kohta, 6. põhimõtet töötasude kohta, 10. põhimõtet tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna ning andmekaitse kohta, 11. põhimõtet lapsehoiu ja laste toetamise kohta, 14. põhimõtet miinimumsissetuleku kohta ja 17. põhimõtet puudega inimeste kaasamise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „puuetega inimeste õiguste konventsioon“) ja selle jõustumist 21. jaanuaril 2011. aastal, kooskõlas nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (1),

—

võttes arvesse üldkommentaare puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohta kui autoriteetseid suuniseid konventsiooni rakendamiseks, eelkõige 22. mai 2014. aasta üldkommentaari nr 2 juurdepääsetavuse kohta, 25. novembri 2016. aasta üldkommentaari nr 3 puuetega naiste ja tüdrukute kohta, 25. novembri 2016. aasta üldkommentaari nr 4 õiguse kohta kaasavale haridusele, 27. oktoobri 2017. aasta üldkommentaari nr 5 iseseisva elu ja kogukonda kaasamise kohta, 26. aprilli 2018. aasta üldkommentaari nr 6 võrdsete õiguste ja mittediskrimineerimise kohta ning 9. novembri 2018. aasta üldkommentaari nr 7 puuetega inimeste, sealhulgas puuetega laste osalemise kohta oma esindusorganisatsioonide kaudu, konventsiooni rakendamisel ja jälgimisel,

—	võttes arvesse nõukogu, liikmesriikide ja komisjoni vahelist käitumisjuhendit, milles sätestatakse sisekord ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ELi poolt ja ELi esindamiseks seoses selle konventsiooniga (2),

—	võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 2. oktoobri 2015. aasta kokkuvõtlikke märkusi ELi esialgse aruande kohta ja küsimuste loetelu, mille puuetega inimeste õiguste komitee esitas 20. aprillil 2022. aastal enne Euroopa Liidu teise ja kolmanda perioodilise aruande esitamist,

—	võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (Euroopa inimõiguste konventsioon),

—	võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

—	võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke, eelkõige selgesõnalisi viiteid puuetega inimestele, mis sisalduvad kestliku arengu eesmärgis nr 1 ja nr 2 (vaesuse ja nälja kaotamise kohta), eesmärgis nr 3 tervise kohta, eesmärgis nr 4 hariduse kohta, nr 8 majanduskasvu ja tööhõive kohta, nr 10 ebavõrdsuse vähendamise kohta, nr 11 juurdepääsetavuse kohta asulates ja nr 17 andmete kogumise kohta,

—

võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri (UN Women) aruandeid puuetega naiste ja tütarlaste kohta, eelkõige selle 1. juuli 2021. aasta aruannet „COVID-19, sugu, puue – suunised: COVID-19 pandeemia ajal puuetega naiste ja tütarlaste vastu suunatud soolise vägivalla ning soonormidele mittevastavate puuetega inimeste vastu suunatud soolise vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine“ (3),

—	võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilist uurimist selle kohta, kuidas komisjon tagab puuetega inimestele juurdepääsu oma veebisaitidele,

—	võttes arvesse nõukogu meedet, millega kehtestatakse puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 nõutav muudetud ELi tasandi raamistik,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. märtsi 2019. aasta aruannet puuetega inimeste tegelike õiguste kohta hääletada Euroopa Parlamendi valimistel (4),

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani strateegilist uurimist selle kohta, kuidas komisjon teeb järelevalvet ELi vahendite üle, mida kasutatakse puuetega inimeste ja eakate iseseisva elu edendamiseks,

—	võttes arvesse 2021. aasta põhiõiguste aruannet ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet põhiõiguste kohta 2022. aastal,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamise kohta (5),

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (7),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (8),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (9),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (10),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (11),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (12),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu (13),

—	võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (14),

—	võttes arvesse komisjoni 8. mai 2019. aasta soovitust (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta (15),

—	võttes arvesse komisjoni 2. detsember 2020. aasta töödokumenti „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ (SWD(2020)0540),

—	võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620),

—	võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),

—	võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101), eelkõige selle kuut juhtalgatust,

—	võttes arvesse komisjoni 19. mai 2022. aasta teatist „2022. aasta ELi õiguskaitse tulemustabel“ (COM(2022)0234),

—	võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle artiklit 15, milles käsitletakse puuetega inimeste õigust sõltumatusele, sotsiaalsele integratsioonile ja ühiskonnaelus osalemisele,

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426) ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta selle ettepaneku kohta (16),

—	võttes arvesse nõukogu 4. juuni 1998. aasta soovitust puuetega inimeste parkimiskaardi kohta (17),

—	võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (18),

—	võttes arvesse nõukogu 5. detsembri 2019. aasta järeldusi kaasavate tööturgude kohta: tööturul haavatavas olukorras olevate inimeste tööhõive parandamine (19),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 9. detsembri 2021. aasta töödokumenti „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“ (SWD(2021)0373),

—	võttes arvesse oma 23. juuni 2022. aasta resolutsiooni kaasavate meetmete rakendamise kohta programmis „Erasmus+“ 2014–2020 (20),

—

võttes arvesse oma 3. mai 2022. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Parlamendi liikmete valimise kohta otsestel ja üldistel valimistel ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (21),

—	võttes arvesse oma 7. aprilli 2022. aasta resolutsiooni Ukraina sõja eest põgenevate laste ja noorte kaitse kohta ELis (22),

—	võttes arvesse oma 19. mai 2022. aasta resolutsiooni Venemaa Ukraina-vastase sõja sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede kohta ELi jaoks ning ELi reageerimissuutlikkuse suurendamise kohta (23),

—	võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste olukorra kohta ELis seoses naiste tervisega (24),

—	võttes arvesse oma 14. detsembri 2021. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile soolise vägivalla vastu võitlemise kohta: kübervägivald (25),

—	võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (26),

—	võttes arvesse oma 7. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni puuetega inimeste kaitse kohta petitsioonide abil ja selles vallas saadud kogemuste kohta (27),

—	võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta (28),

—	võttes arvesse oma 10. märtsi 2021. aasta resolutsiooni nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) rakendamise kohta puuetega inimeste õiguste konventsiooni taustal (29),

—	võttes arvesse oma 8. juuli 2020. aasta resolutsiooni intellektipuudega inimeste ja nende perede õiguste kohta COVID-19 kriisi ajal (30),

—	võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (31),

—	võttes arvesse oma 18. juuni 2020. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia kohta (32),

—	võttes arvesse oma 5. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni vanglasüsteemide ja kinnipidamistingimuste kohta (33),

—	võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni puuetega naiste olukorra kohta (34),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 3. novembril 2016. aastal avaldatud uuringut „European Structural and Investment Funds and people with disabilities in the European Union“ (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning puuetega inimesed Euroopa Liidus) (35),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 15. septembril 2017. aastal avaldatud uuringut „Inclusive education for learners with disabilities“ (Kaasav haridus puuetega õppijatele) (36),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 9. oktoobril 2015. aastal avaldatud uuringut „The protection role of the Committee on Petitions in the context of the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities“ (Petitsioonikomisjoni kaitsev roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel) (37) ning selle 2016., 2017. ja 2018. aasta ajakohastatud versioone,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 15. augustil 2016. aastal avaldatud analüüsi „The European Accessibility Act“ (Euroopa ligipääsetavuse akt) (38),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 8. mail 2018. aastal avaldatud uuringut „Transport and tourism for persons with disabilities and persons with reduced mobility“ (Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste transpordi- ja turismiteenused) (39),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 15. juulil 2020. aastal avaldatud uuringut „The Post-2020 European Disability Strategy“ (Euroopa 2020. aasta järgne puuetega inimeste strateegia) (40),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 2. detsembril 2021. aastal avaldatud uuringut „The implementation of the 2015 Concluding Observations of the CRPD Committee by the EU“ (Puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aasta lõppjärelduste rakendamine ELis) (41),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ajutise delegatsiooni lähetust puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalisriikide 15. konverentsile 14.–16. juunini 2022 New Yorgis tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni nimel,

—	võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 26. mai 2021. aasta eriaruannet 10/2021 „Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele“ (42),

—	võttes arvesse strateegias „Euroopa 2020“ seatud vaesuse vähendamise eesmärki, Porto deklaratsiooni, komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102) ja selle 2030. aasta eesmärki, mis on seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega,

—	võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (43),

—

võttes arvesse määrusi, millega kehtestatakse reeglid ELi rahastamisprogrammide kohta mitmeaastase finantsraamistiku raames, pidades eelkõige silmas Euroopa Sotsiaalfondi, noorte tööhõive algatust, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Erasmuse programmi ja õiglase ülemineku fondi, mis pakuvad ELi rahalist toetust puuetega inimeste olukorra parandamiseks,

—	võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2018. aasta soovitust (EL) 2018/951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta (44),

—	võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2010. aasta teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas“ (COM(2010)0636),

—	võttes arvesse komisjoni talituste 2. veebruari 2017. aasta töödokumenti „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 rakendamise eduaruanne“ (SWD(2017)0029),

—	võttes arvesse komisjoni 2016.–2018. aasta ELi puudega isiku kaardi katseprojekti algatust kaheksas liikmesriigis ning 2021. aasta mai uuringut, milles hinnatakse ELi puudega isiku kaardi ja sellega seotud hüvede katsemeetme rakendamist,

—	võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2020. aasta töödokumenti Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 hindamise kohta (SWD(2020)0289),

—

võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2021. aasta aruannet nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv)) ja nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv)) kohaldamise kohta (COM(2021)0139),

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 21. märtsi 2022. aasta poliitikaülevaadet „People with disabilities and the COVID-19 pandemic: Findings from the Living, working and COVID-19 e-survey“ (Puuetega inimesed ja COVID-19 pandeemia: elu, tööd ja COVID-19-t puudutava e-küsitluse tulemused),

—	võttes arvesse Eurofoundi 19. aprillil 2021. aastal avaldatud uuringuaruannet „Disability and labour market integration: Policy trends and support in EU Member States“ (Puue ja tööturule integreerumine: poliitikasuundumused ja toetus ELi liikmesriikides),

—	võttes arvesse Eurofoundi 30. novembril 2018. aastal avaldatud poliitikaülevaadet „Social and employment situation of people with disabilities“ (Puuetega inimeste sotsiaalne ja tööalane olukord),

—	võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (45),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni kirja,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0284/2022),

A.	arvestades, et olemasolevate andmete kohaselt on ELis umbes 87 miljonit inimest, kellel on mingit liiki puue, sealhulgas rohkem kui 24 miljonit raske puudega inimest;

arvestades, et ELi puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) kohaselt elab hoolekandeasutustes rohkem kui miljon puuetega last ja täiskasvanut, kes on nooremad kui 65 aastat, ning üle 2 miljoni inimese, kes on 65-aastased või vanemad; arvestades, et puuetega inimeste arvu suurenemine ja Euroopa elanikkonna vananemine on omavahel seotud ning seda tuleks ELi poliitika kujundamisel arvesse võtta;

arvestades, et ELi puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) kohaselt töötab puuetega inimestest 50,8 %, samas kui puueteta inimestest on töökoht 75 %; arvestades, et kooskõlas ELi puuetega inimeste õiguste strateegiaga (2021–2030) määratleti puuetega inimeste strateegia 2010–2020 hindamisel tööhõive ühena viiest peamisest poliitilisest prioriteedist, mida tuleb tulevikus meetmete võtmisel arvesse võtta;

arvestades, et ELis elavad puuetega inimesed kannatavad jätkuvalt diskrimineerimise all, sealhulgas mõistlike abinõude võtmata jätmine, ahistamine ning mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise vormid kõigis eluvaldkondades, sealhulgas ebasoodsad sotsiaal-majanduslikud tingimused, sotsiaalne eraldatus, väärkohtlemine ja vägivald, k.a sooline vägivald, sunniviisiline steriliseerimine ja abort, juurdepääsu puudumine kogukonnateenustele, halva kvaliteediga eluase, institutsionaliseerimine, puudulikud tervishoiuteenused ning ühiskonnaellu panustamise ja selles aktiivse osalemise võimaluse puudumine (46);

arvestades, et ainult 22 liikmesriiki 27-st on puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli allkirjastanud ja ratifitseerinud (47); arvestades, et parlament on mitmes resolutsioonis hinnanud, toetanud ja nõudnud puuetega inimeste õiguste konventsiooni täielikku rakendamist ning teadlikkuse suurendamist selles sisalduvatest õigustest; parlament on samuti rõhutanud vajadust ratifitseerida puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll nii nendes liikmesriikides, kes ei ole seda veel teinud, kui ka ELis tervikuna, sest see annab võimaluse vaadata läbi individuaalsed või süsteemsed diskrimineerimise juhtumid;

arvestades, et kättesaadavama ja puuetega inimesi kaasava Euroopa aluse moodustab liit, mille kõik liikmesriigid tunnustavad inimese puudestaatust ja võimaldavad puuetega isikutel oma liikumisvabadust täies ulatuses kasutada; arvestades, et puuetega inimestel kogu nende mitmekesisuses on õigus kasutada oma põhiõigusi kõigiga võrdsetel alustel; arvestades, et puuetega inimeste täielik ja tegelik osalemine kõigis elu- ja ühiskonna valdkondades on nende põhiõiguste kasutamisel otsustava tähtsusega;

G.	arvestades, et komisjon ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid, et tagada õiguslik ühtlustamine puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; arvestades, et seni ei ole kehtivaid õigusakte ja poliitikat läbi vaadatud ning mõjuhinnangu suuniseid ei ole enne õigusakti ettepaneku esitamist muudetud;

arvestades, et puude mõiste ühtse määratluse puudumine ELis on peamine takistus puude hindamise süstematiseerimisel ja riikide otsuste vastastikusel tunnustamisel puuetega seotud küsimustes, eelkõige seoses õigusega saada juurdepääs konkreetsetele rajatistele ja teenustele sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

I.	arvestades, et ELi tasandil on väga vähe usaldusväärseid ja eristatud andmeid puuetega inimeste kohta;

J.	arvestades, et komisjon on puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) raames esitanud ulatusliku tegevuskava;

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel ei rakendata ega järgita puuetega inimeste õigusi käsitlevaid kehtivaid ELi õigusakte tulemuslikult; arvestades, et ELi õigusaktidega ei reguleerita mitmekordseid ja läbipõimunud diskrimineerimise vorme ning diskrimineerimisjuhtumite järelevalves esineb endiselt lünki;

arvestades, et ELi institutsioonid peaksid tugevdama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega struktureeritud konsulteerimisprotsessi, tagades õiguse teabele ja selliste protsesside kättesaadavuse, pidades silmas nii veebiplatvormide digitaalset juurdepääsetavust, tagasiside andmise tähtaegu kui ka õigusloomeprotsessi eri etappe, kus antud sisend võib veel olukorda muuta; arvestades, et endiselt ei ole veel üheselt selge, kuidas niisugust sisendit töödeldakse ja lõplikes ettepanekutes kajastatakse; arvestades, et sellega seoses peaksid rohkem pingutama ka liikmesriigid ja ELi mittekuuluvad riigid, eelkõige kandidaatriigid;

M.	arvestades, et puuetega inimestel, kes on õigus- ja teovõimest ilma jäetud või seda piiratakse, ei pruugi olla võimalik kasutada oma põhiõigusi, sealhulgas õiguskaitse kättesaadavus, õigus hääletada ja kandideerida valimistel, otsustada elukoha üle ja allkirjastada mis tahes lepingut;

arvestades, et õiguskaitse kättesaadavus on õigusriigi oluline aspekt ning põhiõigus ja eeltingimus muude inimõiguste kasutamiseks, nagu võrdsus seaduse ees ja nõuetekohase menetluse järgimine; arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 13 kohaselt peavad osalisriigid tagama puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades ka menetluslikke (…) abinõusid, ning samuti edendavad osalisriigid sellekohast väljaõpet, mida antakse õigusemõistmise alal töötavatele isikutele;

arvestades, et puude olemasolu iseenesest ei õigusta puuetega inimeste õigus- ja teovõimest ilmajätmist; iga nende õigus- ja teovõimet piirav meede peab olema kohandatud nende olukorrale ja olema proportsionaalne nende vajadustega ning seda tuleks kohaldada ainult teatavatel tingimustel ja teatavate tagatistega;

arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2019. aasta aruande „Puuetega inimeste tegelikud õigused Euroopa Parlamendi valimistel hääletada“ kohaselt on umbes 800 000 ELi kodanikku jäetud puude või vaimse tervise probleemide tõttu ilma õigusest Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja miljonitel ELi kodanikel ei ole Euroopa Parlamendi valimistel võimalik hääletada ka tehniliste takistuste või nõuetekohase organisatsioonilise korralduse puudumise tõttu, mille puhul ei võeta arvesse ühest või mitmest puudest tulenevaid vajadusi;

arvestades, et 14 liikmesriigis ei anta täieliku või osalise eestkoste all olevatele puuetega inimestele hääleõigust (48); arvestades, et vaid seitsmes liikmesriigis on neil võimalik kasutada oma õigust kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel; arvestades, et see on selges vastuolus põhiõiguste harta artiklitega 39 ja 40; arvestades, et arvukad takistused ei võimalda puuetega inimestel valimistel endiselt osaleda;

arvestades, et pandeemia on tõsiselt mõjutanud laste ja noorte psühholoogilist heaolu, eelkõige nende puhul, kellel on puue; arvestades, et COVID-19 pandeemia mõjutas hoolekandeasutustes elavaid puuetega inimesi rohkem kui teisi, võttes arvesse üldist tava keelata sellistes asutustes külastamine; arvestades, et liikmesriigid peavad suurendama jõupingutusi, et parandada puuetega inimeste elutingimusi tulevaste pandeemiate ajal;

S.	arvestades, et EL peaks oma tervishoiupoliitika valdkonnas paremini tagama puuetega inimeste õigused ja nende vajadustega arvestamise, näiteks COVID-19-ga seotud meetmete puhul ning vaimse tervise strateegiates ja Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas;

arvestades, et Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030 kajastatakse inimõigustel põhinevat kestliku arengu tegevuskava, mis hõlmab puuetega inimesi ja on neile kättesaadav, ning selles nõutakse, et kõik katastroofiohu vähendamise poliitikameetmed hõlmaksid ka puuetega inimeste nägemust, ja toetatakse kaasavat riskipõhist otsuste tegemist, mis põhineb puude alusel eristatud teabel;

U.	arvestades, et tehisintellekti tehnoloogia võib eelkõige lihtsustada nägemis-, kuulmis-, motoorse ja õpiraskustega inimeste igapäevaelu, lihtsustades nende juurdepääsu kultuurile, kunstile, spordile, tööle ja ühiskondlikule tegevusele ning võimaldades neil elada iseseisvamalt;

arvestades, et puuetega inimesed kogevad füüsilist, seksuaalset ja emotsionaalset vägivalda vähemalt kolm korda suurema tõenäosusega kui puueteta inimesed; arvestades, et soolise vägivalla oht on suurem puuetega naiste ja tütarlaste puhul; arvestades, et puuetega naised kogevad kuni kümme korda suurema tõenäosusega seksuaalset vägivalda (49), sealhulgas sundsteriliseerimist, ning et soolist võrdõiguslikkust käsitlevates ELi õigusaktides ei võeta nende õigusi ja vajadusi täielikult arvesse;

arvestades, et puuetega naiste ja tütarlaste puhul vägivalla, soo ja puude vaheliste seoste tunnistamine on kaasavate reageerimisstrateegiate vastuvõtmiseks hädavajalik; arvestades, et paljude puuetega inimeste jaoks võib olla kättesaamatu ka seksuaalharidus, mis võiks neil aidata väärkohtlemist ära tunda ja ennetada, ning nad kogevad suuremaid takistusi õiguskaitse kasutamisel ja vägivallast teatamisel; arvestades, et puuetega naised kogevad vaesust ja eraldatust suurema tõenäosusega kui puuetega mehed või puueteta inimesed;

arvestades, et mitmes liikmesriigis rikutakse jätkuvalt puuetega kinnipeetavate põhiõigusi; arvestades, et nende puuetega kinnipeetavate kinnipidamistingimused on häbiväärsed, kelle puuet ei ole tunnistatud või ei võeta piisavalt arvesse; arvestades, et liikmesriigid rikuvad liiga sageli puuetega kinnipeetavate põhiõigusi ega võta nende vajadusi arvesse;

arvestades, et puuetega kultuuriloojatel, näiteks autoritel, esitajatel ja kunstnikel, on raskem osaleda professionaalses ja mitteprofessionaalses kunsti- ja kultuurialases tegevuses ning vähem võimalusi arendada kultuuri- ja loomesektoris pikaajalist karjääri; arvestades, et nad on kultuuri- ja loomesektori poliitikast ja rahastamise võimalustest sageli kõrvale jäetud, kuna arvesse ei võeta näiteks nende piiratud liikuvust või bürokraatlikest rahastamismenetlustest tulenevaid probleeme;

arvestades, et liit peab pakkuma sõja eest põgenenud puuetega lastele eritoetust, mis aitaks nende vajadusi rahuldada; arvestades, et vastavalt oma 2022. aasta aprillis vastu võetud resolutsioonile Ukraina sõja eest põgenevate laste ja noorte kaitse kohta ELis elab Ukraina hoolekandeasutustes ja internaatkoolides üle 100 000 lapse ning pooltel neist on puue;

AA.

arvestades, et Eurofoundi uuringute andmetel suurenes aastatel 2011–2016 lõhe kolmanda taseme hariduse omandamisel puuetega ja puudeta inimeste vahel 7 %-lt 9 %-le; arvestades, et ainult 29,4 % puuetega inimestest omandab kolmanda taseme hariduse, samas kui puudeta inimeste puhul on see näitaja 43,8 %; arvestades, et puuetega inimeste piiratud võimalustega hariduse omandamisel kaasneb nende väiksem osalus haridus- ja koolitustegevuses ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse oht;

AB.

arvestades, et EL, selle institutsioonid ja liikmesriigid on puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised ning nad on kohustatud täielikult rakendama selles sätestatud põhiõigusi, sealhulgas artiklit 27 töö ja tööhõive kohta; arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigused ei ole miljonite ELi puuetega inimeste jaoks tegelikkuses kaugeltki tagatud, seda muu hulgas ka võrdse tööalase kohtlemise direktiivi puuduste tõttu;

AC.

arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tunnustatakse puuetega inimeste õigust tööle teistega võrdsetel alustel, sealhulgas võimalust teenida elatist vabalt valitud töökohal ning avatud, kaasavas ja juurdepääsetavas töökeskkonnas; arvestades, et igal inimesel on õigus saada õigeaegselt ja vajadustele vastavat abi, et parandada tööhõive- või ettevõtjana tegutsemise võimalusi, sealhulgas õigus saada abi töökoha leidmisel, koolituseks ja ümberõppeks, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba 4. põhimõttes; arvestades, et puuetega inimesed on avatud tööturult valdavas osas välja jäetud ja nad on jäetud ilma õigusest tööle teistega võrdsetel alustel või neil on tööturul võrdse juurdepääsu ja võrdsete tingimuste saamisel suuri raskusi; arvestades, et Eurofoundi uuringute andmetel kuuluvad peamiste takistuste hulka puuetega inimeste töölevõtmisel puuetega seotud stereotüübid, bürokraatlikud raskused osutatavatele teenustele juurdepääsul, strateegilise nägemuse puudumine juhtimisvaldkonnas, ebapiisav järelevalve poliitika rakendamise üle, tööandjate koolituseks ette nähtud piiratud ressursid ja spetsialistide toe puudumine;

AD.

arvestades, et puuetega inimestel peaks olema töökohal juurdepääs individuaalsele toele ja eritingimustele; arvestades, et puuetega inimestel on õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile võimaluse elada väärikat elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale; arvestades, et halvemad tingimused, mida puuetega inimesed kogevad, ulatuvad tööhõive valdkonnast märksa kaugemale; arvestades, et puuetega inimeste sotsiaalne ja rahaline olukord ELis on puudeta inimeste omast oluliselt halvem ning sellega kaasnevad struktuursed või halvemad haridusvõimalused ja diskrimineerimine; arvestades, et toetusmeetmed, mis keskenduvad muudele valdkondadele peale tööhõive, näiteks vaesuse vähendamisele, kättesaadavale eluasemele ja lastehoiule, juurdepääsetavale ühistranspordile ning isiklikule abile, mängivad samuti tähtsat rolli puuetega inimeste juurdepääsul töökohale ja selle hoidmisel;

AE.	arvestades, et ELi puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030 tehakse ettepanek luua 2023. aasta lõpuks ELi puudega isiku kaart, mida tunnustataks kõigis liikmesriikides;

AF.

arvestades, et tehnilised uuendused, nagu eetilised ja inimkesksed tehisintellektisüsteemid, võivad aidata arendada tõhusaid, avatud ja mittediskrimineerivaid värbamisprotsesse, kuid arvestades, et välistav tehnoloogiline arendustegevus võib tekitada puuetega inimeste jaoks uute tõkete ning diskrimineerimise lisavormide ohu; arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 kehtestatakse nõue tagada teistega võrdsetel alustel juurdepääs teabele ning kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele; arvestades, et 64,3 %-l 16-aastastest või vanematest puuetega inimestest on kodus internetiühendus, samas kui puudeta inimeste puhul on see näitaja 87,9 %;

AG.

arvestades, et Eurofoundi uuringute andmetel võib ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise toetus juhendamise, koolituse ja rahalise abi vormis pakkuda puuetega inimestele võimalusi aktiivseks osalemiseks avatud tööturul ja motiveerida neid mitte lootma üksnes invaliidsushüvitistele; arvestades, et niisugune toetus peab olema eesmärgipärane ja selle tagamiseks peavad olema piisavad vahendid;

AH.

arvestades, et COVID-19 pandeemia on suurendanud olemasolevaid takistusi ja ebavõrdsust kõigi puuetega inimeste puhul; arvestades, et Eurofoundi uuringute andmetel ohustas pandeemia ajal keskmiselt 71 % puuetega vastajatest depressioon ja 25 % puuetega vastajatest märkis, et neil puudus juurdepääs vaimse tervise teenustele, see näitaja oli puudeta vastajatega võrreldes kaks korda kõrgem; arvestades, et Eurofoundi uuringute andmetel mõjutasid COVID-19 pandeemiast tingitud sulgemised ja piirangud iseäranis puuetega noori vanuses 18–29 eluaastat, kuivõrd 51 % nendest vastajatest tundis end üksikuna; see näitaja oli puudeta noortega võrreldes 19 % võrra kõrgem; arvestades, et tööle naasmise kavad on vaimse tervise probleemidega töötajate jaoks üliolulised;

AI.

arvestades, et kümme aastat pärast seda, kui EList sai puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on hoolekandeasutuste täituvuse tase endiselt muutumatu; arvestades, et kogu Euroopas viibib vähemalt 1,4 miljonit inimest endiselt hoolekandeasutustes – see arv ei ole pärast konventsiooni vastuvõtmist muutunud; arvestades, et Euroopa iseseisva elu võrgustiku 2020. aasta uuringu kohaselt ei ole Euroopa Nõukogus esindatud 43 riigist 24-l deinstitutsionaliseerimise strateegiat ning 18 riigi puhul, kellel see on, kirjeldab 88 % vastajatest strateegiat ebapiisava või parandamist vajavana;

AJ.	arvestades, et 33 Euroopa Nõukogus esindatud riiki pakub mingit liiki isiklikku abi, samas märkis aga 97 % vastanutest, et selle abi kättesaadavus on ebapiisav ja vajab tõhustamist;

AK.	arvestades, et praegune õigusraamistik ei kehtesta liikmesriikidele kohustust määrata kindlaks võrdõiguslikkust edendav riiklik asutus, kes kaitseks puude alusel diskrimineerimise ohvreid;

AL.

arvestades, et 2008. aastal esitas komisjon ettepaneku laiendada kaitset diskrimineerimise eest peale tööhõive ka teistesse valdkondadesse, nagu on sätestatud võrdse tööalase kohtlemise direktiivis, mille kohaselt on keelatud töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerida puude, vanuse, seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse või veendumuste alusel; arvestades, et uus direktiiv muudaks võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamise kohustuslikuks ka hariduse valdkonnas, juurdepääsul kaupadele ja teenustele ning sotsiaalkaitsele, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid; arvestades, et seda ettepanekut ei ole veel vastu võetud ning et seda on 14 aastat peetud kinni nõukogus, kus selle vastuvõtmiseks on vaja ühehäälsust;

AM.

arvestades, et kõik ELi liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis tähendab, et see on nende jaoks siduv, ning arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatakse ELi eesmärk edendada laste õiguste kaitset; arvestades, et põhiõiguste harta tagab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad ELi õigusaktide rakendamisel kaitsma lapse õigusi; arvestades, et Euroopa Parlament võttis oma resolutsiooni Euroopa lastegarantii kohta vastu suure häälteenamusega, nõudes tungivalt, et kõigile lastele oleks tagatud ligipääs kaasavale haridusele alates varasest lapsepõlvest kuni noorukieani, sealhulgas roma lastele, puuetega lastele, kodakondsuseta lastele ja lapsrändajatele ning neile, kes elavad erakorralises humanitaarabiolukorras;

AN.

arvestades, et juurdepääs kvaliteetsele töökohale, haridusele ja koolitusele, tervishoiuteenustele, sotsiaalkaitsele, sealhulgas piiriülesele kaitsele, kvaliteetsele eluasemele, toetusele iseseisvaks toimetulekuks ning võrdsetele võimalustele vaba aja tegevustes ja kogukonnaelus osalemiseks on hädavajalik puuetega inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja vaesuse ning kaitsetuse vähendamise ning kaasava ja kestliku majanduskasvu toetamiseks; arvestades, et riiklike miinimumsissetuleku kavade abil tuleks tagada puuetega inimestele võrdsed võimalused; arvestades, et puuetega inimestel peaks olema juurdepääs ka sihtotstarbelisele abile nende puuetega seotud lisakulude katmiseks, st selliseid kulusid ei tohiks katta ainult sissetuleku arvelt;

Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

tuletab meelde, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 19 on sätestatud, et puuetega inimestel on õigus elada iseseisvalt ja kasutada vajalikke kogukonnapõhiseid teenuseid; on veendunud, et seda õigust saab täielikult tagada ainult siis, kui riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil töötatakse välja institutsioonidele alternatiive pakkuvad poliitikameetmed ja õigusaktid, mis juhinduvad Euroopa standarditest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimalikult kiiresti kaotama järk-järgult puuetega inimeste institutsionaalse hoolduse, nagu on sätestatud puuetega inimeste õiguste komitee üldises märkuses nr 5, ning liikuma hoolekande- ja muudelt eriasutustelt süsteemile, mis võimaldab ühiskonnaelus osalemist ning teenuste osutamist juurdepääsetavas kogukonnas vastavalt igaühe vajadustele, tahtele ja eelistusele, sealhulgas kogukonnapõhist hooldust, nagu komisjon on soovitanud puuetega inimesi käsitlevas Euroopa strateegias 2010–2020; rõhutab, et tuleb kaotada stereotüübid, suutlikkussurve ja väärarusaamad, mis takistavad puuetega inimestel iseseisvalt elada, ning edendada nende panust ühiskonda; rõhutab, et juurdepääs tööturule on hädavajalik, et võimaldada puuetega inimestel elada iseseisvat elu ja osaleda täiel määral ühiskonnas;

palub liikmesriikidel võtta vastu deinstitutsionaliseerimise strateegiad ja tagada, et deinstitutsionaliseerimist käsitlevad seadused, poliitika ja programmid oleksid kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud iseseisva elu kontseptsiooniga; palub komisjonil kasutada selles valdkonnas saavutatud edusammude mõõtmiseks võrdlusaluseid; kutsub lisaks komisjoni üles täitma ELi puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030 võetud kohustust anda liikmesriikidele 2023. aastaks suuniseid iseseisva elu võimaluste parandamiseks ja kogukonda kaasamiseks; kutsub liikmesriike üles lisama oma deinstitutsionaliseerimise strateegiatesse kindla ajakavaga erieesmärgid, neid piisavalt rahastama ja töötama välja mehhanismid, et tagada eri haldussektorite ja -tasandite asutuste vahel tulemuslik koordineerimine; peab kahetsusväärseks juurdepääsetavate ja taskukohaste elamispindade puudumist, mis on suureks takistuseks iseseisvale elule; rõhutab, et kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldise märkusega nr 5 tuleb kogukonnapõhist ja iseseisvat eluviisi tugevdada ning saavutada see alternatiivina institutsionaalsetele raamistikele;

on seisukohal, et kogukonnapõhised tugiteenused ja toetav elukorraldus tagavad puuetega inimestele parema elukvaliteedi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kasutusele inimkeskse lähenemisviisi ja piisava toetuse, et tagada puuetega inimeste täielik kaasamine;

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tööd selle nimel, et töötada välja puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisega seotud ühtsed põhimõisted, nagu „juurdepääs“, „osalemine“ ja „kogukonnapõhine elu“, et suurendada liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust ja parandada puuetega inimeste ELi-sisest liikuvust ning tunnustada vastastikku deinstitutsionaliseerimist ja selle rakendamise meetodeid;

kutsub komisjoni ja Eurostati üles tegelema puuetega inimeste elamistingimusi, sealhulgas tööhõive- ja palgalõhet käsitlevate andmete puuduliku kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja võrreldavuse probleemiga;

leiab, et asjakohaste ELi vahendite kasutamise eesmärk peaks olema edendada kaasavat ja juurdepääsetavat keskkonda, teenuseid, tavasid ja seadmeid, järgides universaaldisaini lähenemisviisi ja soodustades deinstitutsionaliseerimist, sh tugevat toetust isikliku abi andmisele ja iseseisva elu võimaldamisele;

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kontrollikoda teatas eelseisvast auditist, mille alusel hinnatakse, kas ELi panus puuetega inimeste võrdõiguslikkuse tagamisse on mõjus; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks järelevalvet ELi vahendite kasutamise üle selles poliitikavaldkonnas, kaaludes sealhulgas maksete peatamist, tühistamist ja sissenõudmist, kui rikutakse kohustust austada põhiõigusi; rõhutab, et ükskõik kui suured või väikesed eraldatud asutused ka poleks, ei tohiks neid rahastada ELi vahenditest ja et need vahendid peaksid puuetega inimestele alati kättesaadavad olema; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon tagaks nõuetekohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mille Euroopa Kontrollikoda esitas oma eriaruandes soolõime kohta ELi eelarves; rõhutab, et aruande kohaselt on soolõime ELi eelarves soolise võrdõiguslikkuse saavutamise vahend ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamise meetmetes tuleb arvesse võtta diskrimineerimise põhjuseid, sealhulgas puuet;

tuletab meelde, et ühissätete määruses aastateks 2021–2027 (50) on sätestatud, et Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi tuleb kasutada viisil, mis on kooskõlas ELi sotsiaalse kaasamise poliitikaga; nõuab seetõttu rangemaid sätteid, millega keelatakse ELi vahendite investeerimine hoolekandeasutustesse;

peab kiiduväärseks Euroopa Ombudsmani omaalgatuslikku uurimist selle kohta, kuidas komisjon jälgib ELi vahendite kasutamist, et edendada puuetega inimeste ja eakate õigust iseseisvale elule; rõhutab, et järeldustes kutsub Euroopa Ombudsman komisjoni üles andma liikmesriikidele ja oma töötajatele selgemaid suuniseid vajaduse kohta edendada deinstitutsionaliseerimist ja selle kohta, kuidas seda on võimalik saavutada ELi vahendite kasutamise teel;

Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld: tungiv vajadus horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi järele

10.

rõhutab, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt peaks EL integreerima puuetega inimeste aspekti oma kõigisse poliitikavaldkondadesse, programmidesse ja strateegiatesse; toetab puuetega inimeste õiguste konventsiooni soovitusi ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et tagada nende nõuetekohane järgimine; on seisukohal, et liidu õiguse ühtlustamine puuetega inimeste õiguste konventsiooniga on võrdsuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks hädavajalik; rõhutab ELi puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistiku rolli selles protsessis;

11.

väljendab heameelt Euroopa Ombudsmani asjakohase töö üle osana ELi puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistikust, mille eesmärk on kaitsta, toetada ja jälgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi institutsioonides;

12.

kutsub ELi liikmesriike, kes ei ole veel allkirjastanud ega ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli, seda tegema;

13.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi puuetega inimeste võrdsete õiguste edendamiseks väljaspool ELi, eelkõige kandidaatriikides; rõhutab sellega seoses, et liit peab ühinemisläbirääkimiste käigus teemaks võtma reformid, mille eesmärk on parandada puuetega inimeste olukorda;

14.

kutsub komisjoni üles ajakohastama ettepanekut võtta vastu ELi võrdse kohtlemise direktiiv, tuginedes parlamendi seisukohale, ning käsitlema ka läbipõimunud diskrimineerimist ja keelama selge sõnaga diskrimineerimise, mis põhineb põhiõiguste hartas loetletud põhjuste mis tahes kombinatsioonil; kutsub nõukogu eesistujariiki üles käsitlema seda direktiivi esmatähtsana ja arutama seda kõrgeimal poliitilisel tasandil; rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele, et edendada direktiivi vastuvõtmist, ja kui direktiivi vastu ei võeta, siis vajadust alternatiivsete seadusandlike meetmete järele diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

15.

peab kiiduväärseks, et komisjon võttis vastu ulatusliku puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030, ning palub, et komisjon tagaks selle rakendamise järelevalve liikmesriikides; rõhutab, et ELi puuetega inimeste õiguste konventsiooni raamistikul peab strateegia läbivaatamisel olema selge roll ning puuetega inimesed ja neid esindavad organisatsioonid peavad olema süstemaatiliselt ja aktiivselt kaasatud strateegia läbivaatamisse ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni üles töötama need meetmed välja puuetega inimeste ja kõigi asjaomaste organisatsioonidega kooskõlastatult ning suheldes, alustades parlamendi puuetega inimeste õiguste konventsiooni võrgustikust;

16.

kutsub komisjoni üles koguma koostöös liikmesriikidega ning kooskõlas ELi standardite ja nendega seotud riiklike õigusaktidega eristatud ja usaldusväärseid andmeid ja statistikat, sealhulgas tagama, et kogu ELi hõlmavas statistikas oleksid andmed eristatud puude liikide kaupa ja et see hõlmaks hoolekandeasutustes elavate inimeste arvu, eesmärgiga töötada välja asjakohane ja tulemuslik poliitika, et tagada juurdepääsetav, kaasav ja võrdõiguslik ühiskond kõigile puuetega inimestele ELis, olenemata sellest, kus nad elavad – kas linnas, maal või äärealal;

17.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadlikkust, eelkõige laste ja noorte hulgas, ning korraldama selgelt struktureeritud konsultatsioone otseselt mõjutatud inimeste ja neid esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonide osalusel ja kaasamisel, et omandada tegelik arusaam puuetest ühiskonna kõigil tasanditel;

18.

on veendunud, et Euroopa tasandil on vaja vahetada häid tavasid edukate projektide kohta, et puuetega inimesed oleksid kaasatud kõikides valdkondades, ning korraldada kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 27 avalikke teavituskampaaniaid selle kohta, kuidas seda saavutada;

19.

kutsub liikmesriike üles võtma kõigi asjakohaste poliitikameetmete, rahastamisprogrammide ja -tegevuste väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse puuetega autorite, esitajate ja kunstnike ainulaadset olukorda ning kõrvaldama kõik takistused, et tagada kõigile kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele inimestele võrdsed õigused ja võrdsed võimalused, eelkõige võttes meetmeid, mis võimaldavad kõigile kultuuriloojatele võrdset juurdepääsu, osalust ja esindatust;

20.

kutsub komisjoni üles tagama, et tehisintellekti käsitlevad tulevased ELi õigusaktid hõlmaksid võimalikult laia kasutajate ringi ja tehisintellektisüsteemide kasutamine oleks puuetega inimeste jaoks lihtne ja takistusteta kooskõlas Euroopa ligipääsetavuse aktiga;

21.

tuletab liikmesriikidele meelde kestliku arengu eesmärki 11.7, millega tagatakse 2030. aastaks üldine juurdepääs ohututele, kaasavatele ja ligipääsetavatele haljasaladele ja avalikule ruumile, eelkõige laste ja naiste, puuetega inimeste ja eakate jaoks;

Puuetega inimesed, kes on kõige enam ohustatud

22.

mõistab hukka asjaolu, et mõned puuetega inimesed, näiteks naised ja tütarlapsed, lapsed, eakad, kodutud, kinnipeetavad, rändajad ja pagulased, rassilise ja etnilise taustaga isikud, näiteks romad, ja LGBTIQ+ kogukonna liikmed, on suuremas ohus langeda diskrimineerimise ja vägivalla ohvriks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema nende isikute konkreetsete probleemide, õiguste ja vajadustega sihipäraste meetmete abil, et tagada juurdepääs õigusemõistmisele, ohvriabi-, tugi- ja kaitseteenustele ning kõrvaldada takistused diskrimineerimisest ja vägivallast teatamisel;

23.

rõhutab, et puuetega inimesed, eelkõige puuetega naised, seisavad endiselt silmitsi mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimisega, mis põhineb nende puudel ja sool, rassil, etnilisel päritolul, vanusel, usutunnistusel või veendumustel, seksuaalsel sättumusel, rändestaatusel või sotsiaal-majanduslikul taustal; rõhutab, et puuetega naised ja tütarlapsed kannatavad eriti soolise vägivalla all ning nende kogetav sooline vägivald võib hõlmata füüsilist, seksuaalset, psühholoogilist ja majanduslikku vägivalda; tunneb muret, et puuetega naised kannatavad sageli partnerite või pereliikmete soolise vägivalla all; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et puuetega inimeste vastu suunatud vägivallast teatamise mehhanismid ja ohvriabiteenused oleksid olemas ja kättesaadavad;

24.

tunnistab hooldajate olulist rolli puuetega inimeste elus ja takistusi, millega nad oma töös kokku puutuvad; rõhutab, et puuetega inimeste, eelkõige naiste õiguslik, rahaline ja sotsiaalne sõltuvus oma hooldajatest seab nad kaitsetumasse olukorda; tunneb muret puuetega inimeste vastaste teatatud vägivallajuhtumite pärast, mille puhul kasutavad vägivalda need, kes peaksid nende eest kas kodus või hoolekandeasutustes hoolt kandma;

25.

märgib, et komisjon on võtnud ELi puuetega inimeste õiguste strateegias aastateks 2021–2030 kohustuse pöörata erilist tähelepanu puuetega naistele, kellel on teiste naistega võrreldes kaks kuni viis korda suurem tõenäosus langeda vägivalla ohvriks (51); kutsub komisjoni üles võtma puuetega naiste olukorda arvesse ja arvestama sellega kõigis ELi poliitikavaldkondades ja meetmetes;

26.

tunneb suurt muret, et puuetega naistele ja tütarlastele ei võimaldata pahatihti juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, eelkõige günekoloogilistele teenustele, neilt keeldutakse võtmast teadvat nõusolekut seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega ja neid ähvardab isegi sundsteriliseerimise oht (52); kutsub liikmesriike üles rakendama seadusandlikke meetmeid, millega kaitstakse füüsilist puutumatust, valikuvabadust ja enesemääramisõigust puuetega inimeste seksuaal- ja reproduktiivelu valdkonnas;

27.

peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemise kohta, samuti kohustusi ja meetmeid, mis mõni liikmesriik sellega seoses on võtnud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma soolise vägivalla vastu võitlemiseks konkreetseid lisameetmeid, millega nähakse ette puuetega ohvrite sihipärane toetamine; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid korraldaksid soolisele vägivallale reageerimise süsteemidesse kaasatutele suunatud erikoolitusi ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille kaudu tagataks puuetega naiste osalemine ja antaks neile teavet nende õiguste kohta; on veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid põhjalikumalt uurima soo ja puude ainulaadset põimumist, et puuetega naiste ja tütarlaste vastu suunatud soolise vägivalla keerukust mõistetaks ja käsitletaks nõuetekohaselt;

28.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 sätestatud raamistikule, et võrdõiguslikkust edendavad riiklikud asutused saaksid oma ülesandeid tulemuslikult ja tõhusalt täita; nõuab tungivalt, et komisjon pakuks sellega seoses vajalikku tuge;

29.

peab kiiduväärseks ja toetab komisjoni tulevast õiguslikku algatust võrdõiguslikkust edendavatele asutustele miinimumnõuete kehtestamise kohta, mis peaks innustama liikmesriike pikendama võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitusi, et kaitsta puude alusel diskrimineerimise ohvreid; palub, et komisjon esitaks viivitamata kaugeleulatuva ettepaneku;

30.

palub tungivalt, et nõukogu viiks lõpule Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise võimalikult suures ulatuses ja piiranguteta ning propageeriks selle ratifitseerimist kõigis liikmesriikides, kuna konventsioon on oluline vahend naiste ja tütarlaste vastase vägivalla probleemiga tegelemiseks;

31.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid hoiaksid valdkondadevaheliste ja struktuuriliste meetmetega, näiteks puuetega naiste ning nende perekondade ja hooldajate haridus- ja teadlikkuse suurendamise meetmed, ära selle, et puuetega naised kogu nende mitmekesisuses on sunnitud elama isolatsioonis;

32.

on mures puuetega kinnipeetavate olukorra pärast liikmesriikides, olenemata nende puude liigist; taunib asjaolu, et mõnedes liikmesriikides ei võeta puuetega kinnipeetavate kaitsetut olukorda täielikult arvesse; kutsub liikmesriike üles kindlustama, et puuetega kinnipeetavatele tagatakse vajalik taristu, sealhulgas piisavad vahendid nende erivajaduste rahuldamiseks ning juurdepääsetavus ja mõistlikud abinõud; nõuab lisaks, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada kinnipeetavate, eelkõige kaitsetus olukorras olevate isikute, nagu vaimselt haigete ja puuetega inimeste põhiõiguste austamine ja kaitse, sealhulgas võtaksid kõikides liikmesriikides vastu ühised Euroopa standardid kinnipidamise kohta;

33.

kutsub liikmesriike üles tagama kõigile puuetega lastele õiguse haridusele, tagades neile võrdse juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele õpetamisele alates eelkoolieast kuni noorukieani, luues selleks eelkõige nende õpetajatele ja assistentidele kohandatud taristu ja erikoolituse võimalused; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata puuetega laste juurdepääsu tagamisele haridusteenustele; rõhutab, et puuetega lapsed on jätkuvalt ebaproportsionaalselt esindatud hoolekandeasutustes, nad on püsivalt või pikaajaliselt hoolekandeasutustes ning neid diskrimineeritakse ja nad on hooletusse jäetud;

34.

rõhutab, et puuetega inimestel on suurem oht langeda vaenukõne ja vaenukuritegude ohvriks; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle lisada vaenukõne ja vaenukuriteod ELi kuritegude loetellu;

Võrdne tunnustamine seaduse ees

35.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et kõrvaldada õigus- ja teovõime piirangud, mis kitsendavad aluslepingutes sätestatud puuetega inimeste õigusi, sealhulgas võtma meetmeid, et asendada isiku eest otsuste tegemine abistatud otsustamisega kogu ELis, võttes seejuures arvesse inimese sõltumatust, soove ja eelistusi;

36.

kutsub liikmesriike üles rakendama sihipäraseid programme, mis võimaldavad üleminekut psühhosotsiaalse puudega isikute õigus- ja teovõime äravõtmiselt toetatud otsustusprotsessidele;

37.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2022. aastal võeti ELi õigusemõistmise tulemustabelis esimest korda arvesse puuetega inimeste erivajadusi seoses õiguskaitse kättesaadavusega;

38.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada takistused, sealhulgas kultuurilised, millega puuetega inimesed puutuvad kokku juurdepääsul õiguskaitsele, käsitledes kriminaalõigusasutuste puudulikke teadmisi seoses puuete ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, sealhulgas eraldades piisavad rahalised vahendid õigustöötajate koolitamiseks, et parandada teabe kättesaadavust ja pakkuda professionaalset tuge puuetega ohvritele, eelkõige kui ohver sõltub väärkohtlejast õiguslikult, finantsiliselt või sotsiaalselt; märgib, et nii kohtulikud kui ka kohtuvälised kaebuste esitamise mehhanismid tuleks muuta puuetega inimestele juurdepääsetavamaks; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles lisama puuetega inimestega tegelevate töötajate, eelkõige kohtu- ja vanglatöötajate töölevõtmise kriteeriumide hulka teadlikkuse puudest ning mitmekordsest ja läbipõimunud diskrimineerimisest;

39.

toonitab, et vahendid ja teenused peavad olema kättesaadavad, et tagada võrdne juurdepääs õiguskaitsele ja nõuetekohane abi nendele inimestele, kellel on raskusi oma õigus- ja teovõime kasutamisel; tuletab meelde, et suhtlusraskustel võivad olla tõsised tagajärjed seoses puuetega kinnipeetavate juurdepääsu tagamisega teabele neile kättesaadavas vormis ja nende puudega sobivale tegevusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et kindlustada puuetega inimeste taskukohane, turvaline ja tulemuslik juurdepääs õiguskaitsele ning et abi ja piisav suhtlus ja teave oleksid tagatud protsessi kõigis etappides;

40.

tuletab meelde, et korduvad üleviimised ja järjepideva hoolduse puudumine ning selliste kohtu- ja vanglatöötajate, sealhulgas meditsiinitöötajate nappus, kellel oleks piisav koolitus puuetega kinnipeetavate abistamiseks, süvendavad viimaste kaitsetust ja isoleeritust;

41.

kutsub komisjoni üles looma programmi selliste kohtumenetlustega seotud kohtuprotsesside rahastamiseks, mille puhul süüdistatakse liikmesriikide valitsusi puuetega inimeste diskrimineerimises; teeb ettepaneku, et kõnealused rahalised vahendid võiks eraldada praegusest Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+);

42.

kutsub komisjoni ja Eurofoundi üles koguma usaldusväärseid andmeid ja põhjalikke uuringuid õigus- ja teovõime piirangute mõju kohta puuetega inimeste, sealhulgas psühhosotsiaalsete puuetega inimeste elule;

Osalemine poliitilises ja avalikus elus: „mitte midagi meie kohta ilma meieta“

43.

kutsub ELi ja liikmesriike üles muutma Euroopa valimisseadust ja kõiki asjakohaseid riiklikke õigusakte, et tagada kõigile puuetega inimestele võimalus hääletada ja kandideerida valimistel teistega võrdsetel alustel; rõhutab, et päritoluliikmesriigi tehtud otsused puude alusel õigus- ja teovõime äravõtmise kohta ei tohiks võtta liidu kodanikelt õigust kandideerida nende elukohaliikmesriigis, kui selle liikmesriigi õiguses on see õigus tagatud kõikidele puuetega inimestele ilma igasuguste piiranguteta; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada puuetega inimeste õigus hääletada sõltumatult ja salaja, ning tagama, et puuetega inimestel oleks võrdsed võimalused teha valimiskampaaniat, eelkõige arvestades järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi 2024. aastal; rõhutab, et paljudel juhtudel puudub infrastruktuur, mis võimaldaks puuetega inimestel kasutada oma demokraatlikku hääletamise õigust; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tagama, et valimisjaoskonnad oleksid puuetega inimestele juurdepääsetavad; kinnitab sellega seoses veel kord Euroopa Parlamendi 3. mai 2022. aasta seadusandliku resolutsiooni nende sätete tähtsust, milles käsitletakse puuetega inimeste poliitilisi õigusi;

44.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaasaksid igasuguse taustaga puuetega inimesi ELi otsuste tegemisse kogu nende mitmekesisuses; on seisukohal, et juhte puuetega inimeste seas tuleks veelgi toetada suuremate investeeringute kaudu puuetega inimeste organisatsioonidesse, et hõlbustada nende sisulist osalemist otsustusprotsessis ja suurendada nende mõju sellele;

45.

kutsub Euroopa, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke erakondi üles tagama, et puuetega inimesed oleksid valijate registrites paremini esindatud; kutsub liikmesriikide määratud valimisasutusi üles koguma andmeid valimisjaoskondade juurdepääsetavuse kohta, sealhulgas teavet selle kohta, kas neid on kohandatud puuetega inimeste vajadustele vastavaks, ning andma sellest komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile aru hiljemalt üks aasta pärast Euroopa Parlamendi valimiste toimumist;

46.

on kindlalt veendunud, et takistuste kõrvaldamine kõikvõimalike alternatiivsete keelte (nt kergesti loetav keel, punktkiri ja viipekeel) edendamise ja kasutusele võtmise kaudu oleks suur samm selle suunas, et võimaldada puuetega inimestel tõeliselt osaleda poliitilises ja avalikus elus; rõhutab vajadust muuta digitaalsed teenused puuetega inimestele kättesaadavamaks;

47.

tunnustab uute tehnoloogiate arengut ja selle potentsiaali puuetega inimeste jaoks; julgustab komisjoni investeerima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste arendamisse, mis võimaldavad suhtlemisel kasutada viipekeelt ja punktkirja ning neisse ja nendest tõlkida;

48.

kutsub komisjoni üles veelgi tõhustama ja edendama programmi „Loov Euroopa“ neid aspekte, millega edendatakse kaasamist, et suurendada kultuurielus osalemist kogu liidus osana kaasavama ühiskonna poole liikumisest, pidades eelkõige silmas puuetega inimesi ja julgustades neid aktiivselt osalema loomeprotsessides ja publikusuhete arendamise protsessis;

Vajadus puuetega inimesi hõlmava katastroofiohu juhtimise rakenduskava järele ELi tasandil

49.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonide osalemist katastroofiohu vähendamist käsitleva poliitika ja programmide kavandamise, haldamise, rahastamise ja rakendamisega seotud otsustamisprotsessis; nõuab, et liidus võetaks kriisidele reageerimisel alati arvesse ka puuetega inimeste perspektiivi;

50.

on seisukohal, et need programmid peaksid hõlmama süvalaiendamist eri sektorites ja valitsustasanditel ning kehtestama konkreetsed eesmärgid ja ajakava, et töötada välja puuetega inimesi kaasava katastroofiohu vähendamise tegevuskava Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku saavutamiseks;

51.

rõhutab, et ELi poliitikat ja programme peavad toetama liigendatud tõenduspõhised andmed; rõhutab vajadust toetada ja rahastada teadusuuringuid, et paremini mõista katastroofide mõju puuetega inimestele ja nende suutlikkust sellega toime tulla;

52.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles parandama kriisikommunikatsiooni ja tagama selliste vormingute kasutamise, mis võimaldavad puuetega inimestel saada asjakohast teavet; võtab murega teadmiseks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti järeldused oluliste puuduste kohta selles valdkonnas COVID-19 pandeemia ajal;

53.

märgib, et puuetega inimesed kuuluvad kriisist mõjutatud kogukonnas kõige marginaliseeritumate ja ohustatumate elanikkonnarühmade hulka; rõhutab lisaks, et sõja tagajärjena jäävad puuetega inimesed relvastatud kokkupõrke korral silmitsi vägivaldsete rünnakute, sundrände ja jätkuva tähelepanuta jätmisega humanitaarabi andmisel võitlevate poolte vahele jäänud tsiviilisikutele, sageli hüljatakse nad päevadeks või nädalateks oma kodudesse või mahajäetud küladesse piisava juurdepääsuta toidule või veele; tuletab sellega seoses meelde ELi lapse õiguste strateegia, lastegarantii, ELi puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 ning kõigi kehtivate ELi õigusaktide tähtsust liikmesriikide toetamisel puuetega pagulaste erivajaduste, kaitse ja hooldusega tegelemisel, sealhulgas ajutise kaitse direktiiv (53);

Liikumisvabadus ja vastastikune tunnustamine: vajadus laiendada ELi puudega isiku kaardi soodustusi

54.

rõhutab suurt vajadust puudestaatuse ühise määratlemise, diagnoosimise ja tunnustamise järele kõigis valdkondades kogu ELis ning nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks oma sellealast tööd, et tagada kogu ELis liikudes puudestaatuse tunnustamine ja puuetega inimeste liikumisvabadus kõigis liikmesriikides;

55.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon teatas oma 2022. aasta kavatsusavalduses parlamendile, et esitab 2023. aastal seadusandliku ettepaneku ELi puudega isiku kaardi kohta ja et see on lisatud ka komisjoni 2023. aasta tööprogrammi;

56.

on kindlalt veendunud, et ELi puudega isiku kaart peaks põhinema siduvatel ELi õigusaktidel, mis peaksid hõlmama mitmeid erinevaid valdkondi peale kultuuri, vaba aja ja spordi; rõhutab, et puudega isiku kaart peaks vaikimisi olema kasutatav ka riiklike, piirkondlike ja kohalike teenuste jaoks, nagu transport, selle kohta peaks olema spetsiaalne ELi veebisait ja kergelt kasutatav veebipõhine andmebaas kõigis ELi keeltes, sealhulgas erivormingutes nagu kergelt loetav keel, punktkiri ja viipekeel; palub komisjonil lisaks kaaluda, kas ELi puudega isiku kaardi rakendamist võiks rahastada ESF+ raames;

57.

on kindlalt veendunud, et puuetega inimesed ja neid esindavad organisatsioonid peavad olema tihedalt seotud ELi puudega isiku kaardi rakendamise ja sellega seotud teabevahetusega; on seisukohal, et see nõuab esiteks kehtivate õigusaktide ja poliitika läbivaatamist, seda peab toetama ulatuslik teadlikkuse suurendamise protsess, sellele peavad järgnema konkreetsed mõjuanalüüsid, mis põhinevad liigendatud andmetel, ning selle tulemuseks peavad olema konkreetsed rakendusmeetmed;

Kaasava tavahariduse edendamine ja kvaliteetse ning kättesaadava tervishoiuteenuse tagamine

58.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et hõlbustada kõigi puuetega õppijate juurdepääsu kaasavale ja kvaliteetsele haridusele, sh e-õpe ja elukestev õpe, kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning lisada hariduseesmärgi saavutamiseks strateegiast „Euroopa 2020“ puuetega seotud näitajad; rõhutab, kui oluline on tagada õpilastele ja üliõpilastele võrdne juurdepääs haridusele klassiruumides, sealhulgas eelkoolieas, olenemata sellest, kas neil on puue; kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid programmi „Erasmus+“ ja kasutama selle pakutavaid rahastamisvõimalusi;

59.

taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid ei ole investeerinud nendele puuetega inimestele mõeldud asutustesse, kes vajavad spetsialistide poolset erikohtlemist, sundides mõnel juhul neid inimesi, eelkõige kooliealisi noori, elama oma perekonnast eraldi, et pääseda sobivatesse hooldusasutustesse teistes liikmesriikides;

60.

kutsub komisjoni üles tagama, et digikeskkonnad oleksid kõigile juurdepääsetavad; märgib, et samaaegne subtiitritega varustamine, lihtsalt loetavas keeles teave, viipekeelne tõlge ja juurdepääsetavad veebisaidid on puuetega inimestele hariduse ja teabe pakkumiseks hädavajalikud;

61.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmed tagamaks, et puuetega inimestele, sealhulgas psühhosotsiaalsete puuetega inimestele, pakutakse tasuta või taskukohaseid tervishoiuteenuseid ja programme, mis on samasuguste võimaluste, kvaliteedi ja standarditega nagu pakutakse teistele inimestele, sealhulgas juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning ELi vähktõvevastase võitluse kava kohastele algatustele;

62.

soovitab tungivalt, et ELi vahenditest toetataks haigustega seotud puuetega inimesi kaasavate teenuste arendamist liikmesriikides; soovitab komisjonil kaaluda läbivaatusseadmete juurdepääsetavuse standardite väljatöötamist;

63.

on seisukohal, et kõigile kättesaadavad rahvatervise kampaaniad ja teave haiguste ennetamise, sõeluuringute ja ravi kohta peavad hõlmama puuetega inimesi ning neid tuleb levitada mitmesugustes juurdepääsetavates vormingutes, nagu viipekeel, punktkiri ja lihtsasti loetavad tekstid;

64.

kutsub liikmesriike üles tagama hoolduse ja toetuse järjepidevuse, mis sageli lõpeb pärast kooliskäimist, põhjustades raskusi tööturule üleminekul, katkestusi tööhõive toetamisel ja vähendab iseseisva elu võimalusi;

65.

kutsub liikmesriike üles tagama puuetega inimestele võrdsed võimalused tööturul, juurdepääsu kaasavale ja tavaharidusele, tervishoiuteenustele ning võrdse juurdepääsu transpordile, kõrvaldades peamised sotsiaalses elus osalemist takistavad tegurid ja kaasates kogu ELis taristu- ja digiinvesteeringute puhul universaaldisaini põhimõtteid;

66.

kutsub komisjoni üles töötama välja ulatusliku ja valdkonnaülese Euroopa vaimse tervise strateegia, mis oleks vaimse tervise Euroopa tegevusraamistiku asjakohane järelmeede, ning parandama ELi vaimse tervise ja heaolu tegevuskava; märgib, et selle strateegia eesmärk peaks olema nõuda liikmesriikidelt vaimse tervishoiu sidumist füüsilise hooldusega, pidades silmas nende mõlema tihedat seost, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele, et pakkuda toimivat ravi tõendusmaterjali ja inimõiguste alusel ning suurendada pakutavate teenuste arvu, et muuta rohkematele inimestele ravi kättesaadavaks; kutsub eelkõige liikmesriike üles lisama oma vastavatesse ELi rahastatavatesse kavadesse neuropsühhiaatriliste teenuste parandamise lastele ja noortele, kes kannatavad kõige rohkem pandeemia ajal vastu võetud meetmete tõttu, mis suurendasid sotsiaalseid raskusi, vaesust ja psühholoogilisi kannatusi, millel olid dramaatilised tagajärjed;

67.

palub komisjonil vaadata läbi piiriülese tervishoiu direktiiv, et viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ning tagada puuetega inimeste juurdepääs kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele;

Kaasava tööhõive edendamine

68.

rõhutab, et puuetega inimeste tööõiguse kasutamine (54) on tihedalt seotud meetmetega, mille eesmärk on võidelda otsese ja kaudse diskrimineerimise, vaesuse ning takistustega tervishoiu, hariduse, koolituse, eluaseme, hoolduse, toetuse, isikliku liikuvuse, tehiskeskkonna juurdepääsetavuse, eraldamise ja hoolekandeasutustes hoidmise vallas; ergutab seetõttu komisjoni ja liikmesriike võtma mõjusaid ja konkreetseid meetmeid, et edendada puuetega inimeste ja nende perekondade võrdõiguslikkust, mitmekesisust ning horisontaalset kaasamist ühiskonna kõigis osades, muuhulgas isikliku abi, iseseisva toimetuleku, sotsiaalkaitse ja teadlikkuse suurendamise ning tõketeta keskkonna kaudu; tuletab meelde, et puuetega inimeste integreerumine tööturule ei ole oluline üksnes sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste jaoks, vaid pakub ka olulisi majanduslikke võimalusi puuetega inimeste rahalise sõltumatuse saavutamiseks ja toob kasu majandusele laiemalt;

69.

palub Euroopa Tööjõuametil teha koostööd riiklike tööinspektsioonidega olemasolevate õigusaktide rakendamiseks; soovitab tööinspektoritel teha järelevalvet avaliku ja erasektori tööandjate üle, et tagada puuetega inimeste tööõiguste järgimine;

70.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu tervikliku elutsüklipõhise poliitilise lähenemisviisi, et toetada diskrimineerimise ennetamist ning tagada puuetega inimeste tulemuslik tööturule kaasamine ja integreerimine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama ning võtma puuetega inimeste konventsiooni kõigi seadusandlike, poliitiliste ja rahastamismeetmete puhul arvesse, pidades eelkõige silmas puuetega inimeste sotsiaalset ja tööturule kaasamist; nõuab, et EL ja kõik liikmesriigid ratifitseeriksid puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli;

71.

tunneb heameelt tööhõive- ja sotsiaalministrite vahel 16. juunil 2022. aastal toimunud poliitilise arutelu üle, mis käsitles puuetega inimeste tööhõivet, nende palkamist takistavate tegurite kõrvaldamist ja meetmeid nende tööturule integreerumise soodustamiseks; ootab, et liikmesriigid võtaksid konkreetseid järelmeetmeid;

72.

rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu tööhõiveolukorrale rahvusvähemustesse kuuluvate puuetega inimeste seas, nagu rändajad, pagulased, romad ja Aafrika päritolu inimesed;

73.

toonitab, et inimõigustel põhinev lähenemisviis tuleb luua raamistikuna, mille alusel ühiskond arutleb puuete üle, ja et puuetega inimeste toetusi tuleb sellele vastavalt kohandada; rõhutab juurdepääsetavuse tervikliku määratluse ja kohaldamise olulisust ning toonitab selle väärtust puuetega inimeste võrdsete võimaluste saamise hädavajaliku alusena, nagu on tunnistatud puuetega inimeste õiguste konventsioonis ja vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni üldisele märkusele nr 2, võttes arvesse puuetega inimeste vajaduste mitmekesisust ja edendades universaaldisaini ELi põhimõttena (55);

74.

kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti võrdse tööalase kohtlemise direktiivi läbivaatamist, eelkõige puuetega töötajate mõistlike eritingimuste ühtlustatud miinimumstandardite osas, et ühtlustada see täielikult puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega ning kehtestada osalusprotsess, mille eesmärk on tagada puuetega inimesi esindavate organisatsioonide otsene ja täielik kaasamine;

75.

rõhutab puuetega inimeste, nende perekondade ja neid esindavate organisatsioonide aktiivse kaasamise tähtsust kõigi neid mõjutavate meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse; rõhutab puuetega seotud kaalutluste arvestamise tähtsust töökohal ning sotsiaalse dialoogi ja tööandjate koolituste rolli selles valdkonnas; kutsub liikmesriike üles võtma aktiivselt meetmeid, et tagada kõigi mittediskrimineerimine ja et puuetega inimesed saaksid kasutada oma töö- ja ametiühinguõigusi teistega võrdsetel tingimustel;

76.

rõhutab, et ahistamine töökohal, sealhulgas seksuaalne ahistamine ja kättemaks sellest kõnelemise eest, takistab eelkõige puuetega naiste juurdepääsu tööle ja tööturule, töökoha säilitamist ja võrdseid karjäärivõimalusi (56) ning et liikmesriikides on tarvis erimeetmeid puuetega inimeste ahistamise ennetamiseks, selle vastu võitlemiseks ja selle eest karistamiseks;

77.

on veendunud, et sissetulekutoetuse kavad, puudepõhine abi ja aktiivse tööhõive toetus täiendavad teineteist puuetega inimeste täieliku ning tulemusliku osalemise edendamisel tööturul, kuna töötasud ei asenda puuetega seotud lisakulude katmist; kutsub seetõttu liikmesriike üles viima lahku sissetuleku- ja aktiivse tööhõive toetused ning puudepõhise abi (57), et tagada abikõlblikkuse reeglite maksimaalne kaasavus ja katta täiendavad puudepõhised kulud, võidelda palgavaesuse vastu ning tagada puuetega inimeste võrdsus, väärikus ja iseseisvus; ergutab liikmesriike kehtestama sarnaseid lahendusi puuetega inimeste hooldajatele tulu teenimiseks lisaks hooldamisega seotud hüvitistele;

78.

nõuab tungivalt komisjonilt selle tagamist, et liikmesriigid järgivad kõigi töötajate võrdse kohtlemise ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet; peale selle nõuab kindlalt, et kaitstud töökodades tuleks puuetega töötajatele tagada avatud tööturul töötavate inimeste tööõigustega vähemalt samaväärsed õigused ja staatus; on veendunud, et sellised töökojad peaksid rakendama individuaalset lähenemist ja olema niivõrd, kuivõrd see on praktikas võimalik, üksnes valikuline ajutine etapp puuetega töötajate tööelus; on lisaks veendunud, et selliste töökodade eesmärk peaks olema oskuste arendamise soodustamine ja avatud tööturule ülemineku toetamine; nõuab, et puuetega inimesi, kes töötavad sellises keskkonnas, peaksid kaitsma olemasolevad õigusraamistikud, mis hõlmavad sotsiaalkaitset ja töötingimusi, sealhulgas miinimumpalga kaitset teistega võrdsetel alustel, vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27; kutsub liikmesriike üles töötama välja puuetega inimeste õigusi austavaid kaitstud ja toetatud tööhõive kaasavaid mudeleid, mille eesmärk on tulemuslik kaasamine ja sellele järgnev siirdumine avatud tööturule; rõhutab, et puuetega inimeste jaoks on oluline leida kvaliteetne töö, mis vastab nende oskustele ja ambitsioonidele, ning et puuetega inimeste koolitamine, oskuste täiendamine ja ümberõpe peaks neile andma tõelisi võimeid ning oskusi; kutsub liikmesriike üles hindama olemasolevate kaitstud töökodade tulemuslikkust puuetega inimestele avatud tööturul töö leidmiseks vajalike oskuste pakkumisel; kutsub komisjoni üles seda protsessi jälgima;

79.

märgib, et COVID-19 kriis on kaugtööd suurendanud ja et kaugtöö võib aidata suurendada puuetega inimeste tööhõivet, kuna see aitab neil kohaneda ning saavutada parem tasakaal töö- ja eraelu vahel ning vähendada valu ja väsimusega seotud tõkkeid tööturul; hoiatab siiski tööandjaid, et nad ei kasutaks kaugtööd ettekäändena mõistlike eritingimuste võimaldamise või puuetega töötajatele kaasava töökultuuri loomise vältimiseks (58), sest see võib põhjustada üksildust ja mõjutada nende vaimset tervist; rõhutab, et tulevane kaugtööpoliitika tuleks välja töötada puuetega inimeste õiguste vaatenurka arvestades ja puuetega inimesed tuleks kaasata selle kavandamisse, uute kaugtööalaste kollektiivlepingute sõlmimisse ning ettevõtete kaugtööpoliitika läbivaatamisse, et tagada nende puudesõbralikkus; tuletab meelde, et puuetega inimeste võrdne juurdepääs haridusele ja koolitusele ning digioskuste omandamine ja sellega seotud juurdepääsetav digitaristu nii linnades kui ka maapiirkondades ja äärealadel on vajalik selleks, et inimesed võiksid saada kasu digitaliseerimisega loodud uutest töövõimalustest; rõhutab, et puuetega töötajatel on õigus mõistlikele eritingimustele, ning on veendunud, et riigiasutused peaksid hoogustama teadlikkuse suurendamise meetmeid ja programme puuetega inimeste oskuste ja võimete arendamiseks ning mõistlike eritingimuste vajalikkuse selgitamiseks era- ja avaliku sektori tööandjatele, et võidelda puuetega inimeste diskrimineerimise vastu ning tagada, et kohustuste kandjate käsutuses on vahendid puuetega töötajate palkamiseks, toetamiseks ja hoidmiseks;

80.

märgib, et eakate õiguste edendamine on tihedalt seotud puuetega inimeste võrdsete õiguste saavutamisega, kuna eakad kannatavad tõenäolisemalt puuete all ja enam kui 46 % 60-aastastest ja vanematest inimestest on puudeid; rõhutab demograafilisi muutusi, eelkõige elanikkonna vananemist arvestades vajadust tegeleda uute katsumustega, mis on seotud tööjõu vananemisega seotud puuete suurema levimuse ja krooniliste haigustega töötajate suurema osakaaluga; rõhutab poliitikameetmete, sealhulgas paindlike töögraafikute väljatöötamise tähtsust, et aidata puuetega töötajatel paremini tööturule integreeruda, samuti puuetega inimeste hooldusteenuste, sealhulgas personali koolituse standardite ja isikliku abi standardite väljatöötamise tähtsust;

81.

kutsub liikmesriike üles jälgima Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. ja 3. põhimõtte järgimist, mis näevad ette võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused tööturul osalemisel, töötingimused ning meeste ja naiste karjääri edendemise, olenemata rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; nõuab puuetega inimeste õiguste konventsiooniga sätestatud meetmete kehtestamise järelevalvet;

82.

kutsub liikmesriike üles pakkuma puuetega inimestele kohandatud tuge seoses juurdepääsuga oskuste arendamisele, kutseharidusele ja koolitusele ning tööhõivele, et tagada kaasav ja aktiivne tööturupoliitika; ergutab tööturuasutusi ning avalikku ja erasektorit võtma individuaalseid meetmeid puuetega inimeste tööalase konkurentsivõime ja tööturul püsimise parandamiseks, et järgida puuetega inimeste õiguste konventsiooni, ning vahetama parimaid tavasid puuetega inimeste töölevõtmise kohta Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku kaudu; kutsub liikmesriike üles pakkuma suuniseid, koolitust ja rahalist abi, et toetada puuetega inimeste töökohtade loomist, töölevõtmist, ettevõtlust ja tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, sealhulgas ESF+ kaudu; rõhutab positiivset rolli, mida sotsiaalmajandus võib täita puuetega inimeste tööhõives; kutsub liikmesriike üles looma stiimuleid, et julgustada puuetega inimesi looma sotsiaalmajandusüksusi ja algatama tuluteenivaid tegevusi;

83.

on veendunud, et tööturu toetusmeetmed peavad arvestama puuete ja kohandatud poliitiliste meetmetega, et toetada puuetega inimeste kaasamist tööturule; kutsub liikmesriike üles toetama töövahendust, kutsenõustamist, samaaegset tööd ja koolitust, sissejuhatust ametisse, väljaõpet töökohal, karjääri kujundamist ja juhendamist ning kaasavat ja juurdepääsetavat kutseharidust ning koolitust, et toetada puuetega inimeste vajalikku integratsiooni ja hoidmist töökohal; rõhutab, et puuetega inimeste kaasamise ja tööhõive parandamise meetmed ei ole tõeliselt mõjusad, kui ei käsitleta ka puuetega seotud stereotüüpe ning häbimärgistamist töökohal ja ühiskonnas laiemalt; rõhutab sellega seoses haridustöötajate, tööandjate ja töötajate ning üldsuse teadlikkuse suurendamise ja koolituse tähtsust puuetega inimeste diskrimineerimisega võitlemisel, mõtteviiside muutmisel ning tõeliselt kaasava ühiskonna tagamisel;

84.

rõhutab, et puuetega inimeste madal aktiivsuse määr takistab sotsiaal-majanduslikku kaasatust, mida tuleb parandada Euroopa ja riiklike programmide abil, mille eesmärk on aktiveerida ja koolitada tööturult tõrjutud inimesi; rõhutab, et kuigi puuetega inimeste tööturul osalemise toetamine ja soodustamine on ülioluline, tuleb kehtestada ka piisavad ja kaasavad sotsiaalkaitsemehhanismid, et tagada abi kättesaadavus kõigile puuetega inimestele;

85.

kordab üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele hinnata puude seisukohast peamisi tööalaseid tulevikusuundumusi, et teha kindlaks ning käivitada erimeetmed tööturu kaasavamaks muutmiseks ja digilõhe vähendamiseks; rõhutab uuenduslike tehnoloogiate parema ärakasutamise olulisust võrdsete tingimuste saavutamiseks ning hariduse, koolituse ja tööhõive tõkete kõrvaldamiseks, eelkõige digitaalsel tööturul, ning puuetega inimeste abistamiseks juurdepääsul digitaalsetele tööriistadele ja tarkvarale, mis on hädavajalikud nende iseseisvaks eluks; rõhutab vajadust kaitsta puuetega inimesi diskrimineerimise eest tehisintellekti kasutamisel töölevõtmise, valiku, edutamise ja töösuhte lõpetamise otsuste tegemisel; kutsub liikmesriike üles parandama digioskuste valdkonna koolituskursuste jõudmist tõrjutusest ohustatud inimrühmade, muu hulgas puuetega inimeste ja vanemate inimesteni, et integreerida neid paremini ühiskonnaellu ja tööturule ning võimaldada paremat juurdepääsu e-teenustele ja haldusele;

86.

toetab kindlalt teadusuuringuid, sotsiaalseid investeeringuid ja sihipäraseid algatusi ELi tasandil programmide ja teenuste osas, mis on osutunud mõjusaks puuetega inimeste pikaajalise tööturule integreerumise toetamisel, pöörates erilist tähelepanu autismispektri häiretega isikutele; teeb ettepaneku, et liikmesriigid peaksid tellima teadusuuringuid mudelite ja programmide kohta, mille puhul tõendusbaasi veel ei ole, ning rahastama uuendusi teenuste osutamisel, näiteks tehisintellekti, mida kasutatakse abitehnoloogiates (59);

87.

kutsub liikmesriike, eelkõige riiklikke koordinaatoreid üles pöörama oma mitmeaastastes riiklikes strateegiates Euroopa lastegarantii raames erilist tähelepanu puuetega laste vajadustele ning tagama tulemusliku ja tasuta juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, eelkõige kaasavale haridusele; kutsub neid üles tagama kooskõlas nõukogu soovitusega (EL) 2021/1004 kõigile puuetega lapspagulastele tulemusliku juurdepääsu tervislikule toitumisele ja sobivale eluasemele võrdsetel alustel lastega vastuvõtvas riigis, et tagada, et riiklikes integreeritud meetmetes võetaks arvesse mitmekordset ebasoodsat olukorda; kutsub liikmesriike ja komisjoni seetõttu üles kiiresti suurendama Euroopa lastegarantii rahastamist sihtotstarbelise, vähemalt 20 miljardi euro suuruse eelarvega; julgustab sellega seoses kõiki liikmesriike eraldama rohkem kui minimaalsed ESF+ vahendid eelarve jagatud täitmise raames Euroopa lastegarantii meetmete toetamiseks; kordab üleskutset liikmesriikidele rakendada tugevdatud noortegarantii, et tagada kõrge kvaliteediga pakkumised, sealhulgas õiglane tasu, juurdepääs sotsiaalkaitsele ja puuetega inimeste vajadustele kohandatud töökeskkonnad;

88.

kutsub liikmesriike üles rakendama lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi, millega kehtestatakse viie tööpäeva pikkune hooldaja puhkusehüvitis aastas; nõuab kindlalt, et hooldaja puhkuse, isapuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ja paindliku tööaja erikorda tuleks kaaluda eriti ebasoodsas olukorras olevate lapsevanemate, näiteks puuetega lapsevanemate või puuetega või pikaajalist haigust põdevate laste vanemate puhul, ilma et sellega kaasneksid mingid tagasilöögid tööandjalt;

89.

kutsub liikmesriike üles tagama paremad töö- ja elamistingimused, sealhulgas piisava miinimumpalga ja töötasude läbipaistvuse meetmete kaudu, et vähendada puuetega inimeste palgalõhet ning saavutada kaasav ja kestlik kasv tööturul; rõhutab niisuguse miinimumpalkasid ja töötasude läbipaistvust käsitleva direktiivi kiire vastuvõtmise tähtsust, mida tuleb täielikult kohaldada ka puuetega inimeste suhtes;

90.

kutsub komisjoni üles töötama välja kaasavate ettevõtjate Euroopa õigusraamistiku ja edendama seda, et luua puuetega inimestele alalised töökohad;

o o

91.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35.

(2) ELT C 340, 15.12.2010, lk 11.

(3) https://reliefweb.int/report/world/covid-19-gender-and-disability-checklist-preventing-and-addressing-gender-based

(4) https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/files/qe-02-19-153-en-n.pdf

(5) ELT C 97, 24.3.2020, lk 41.

(6) ELT L 315, 3.12.2007, lk 14.

(7) ELT L 189, 28.5.2021, lk 34.

(8) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

(9) ELT L 327, 2.12.2016, lk 1.

(10) ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.

(11) ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.

(12) ELT L 151, 7.6.2019, lk 70.

(13) ELT L 188, 12.7.2019, lk 79.

(14) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(15) ELT L 127, 16.5.2019, lk 34.

(16) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.

(17) EÜT L 167, 12.6.1998, lk 25.

(18) ELT L 223, 22.6.2021, lk 14.

(19) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14646-2019-INIT/et/pdf

(20) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0265.

(21) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0129.

(22) ELT C 434, 15.11.2022, lk 50.

(23) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2022)0219.

(24) ELT C 81, 18.2.2022, lk 43.

(25) ELT C 251, 30.6.2022, lk 2.

(26) ELT C 184, 5.5.2022, lk 88.

(27) ELT C 132, 24.3.2022, lk 129.

(28) ELT C 506, 15.12.2021, lk 94.

(29) ELT C 474, 24.11.2021, lk 48.

(30) ELT C 371, 15.9.2021, lk 6.

(31) ELT C 316, 6.8.2021, lk 2.

(32) ELT C 362, 8.9.2021, lk 8.

(33) ELT C 346, 27.9.2018, lk 94.

(34) ELT C 363, 28.10.2020, lk 164.

(35) Uuring „European Structural and Investment Funds and People with Disabilities in the European Union“ (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning puuetega inimesed Euroopa Liidus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 3. november 2016.

(36) Uuring „Inclusive education for learners with disabilities“ (Kaasav haridus puuetega õppijatele), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 15. september 2017.

(37) Uuring „The protection role of the Committee on Petitions in the context of the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities“ (Petitsioonikomisjoni kaitsev roll ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 9. oktoober 2015.

(38) Analüüs „The European Accessibility Act“ (Euroopa ligipääsetavuse akt), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 15. august 2016.

(39) Uuring „Transport and tourism for persons with disabilities and persons with reduced mobility“ (Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste transpordi- ja turismiteenused), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, 8. mai 2018.

(40) Uuring „The Post-2020 European Disability Strategy“ (Euroopa 2020. aasta järgne puuetega inimeste strateegia), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 15. juuli 2020.

(41) Uuring „The implementation of the 2015 Concluding Observations of the CRPD Committee by the EU“ (Puuetega inimeste õiguste komitee 2015. aasta lõppjärelduste rakendamine ELis), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 2. detsember 2021.

(42) https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=58678

(43) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(44) ELT L 167, 4.7.2018, lk 28.

(45) ELT L 223, 22.6.2021, lk 14.

(46) Ühisülevaade ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele seoses hinnangu andmisega puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ELis, kättesaadav aadressil https://equineteurope.org/wp-content/uploads/2022/02/02-14-Joint-Briefing-CRPD-Equality-and-intersectional-issues-faced-by-persons-with-disabilities-in-the-European-Union.pdf.

(47) https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=1138

(48) Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi 2022. aasta Euroopa inimõiguste aruanne.

(49) ÜRO Rahvastikufond (UNFPA) ja Women Enabled International, „Puuetega naised ja noored – suunised õigustel põhinevate soopõhiste teenuste pakkumiseks soolise vägivalla ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste käsitlemisel, 2018, https://www.unfpa.org/sites/default/files/pub-pdf/UNFPA-WEI_Guidelines_Disability_GBV_SRHR_FINAL_19-11-18_0.pdf.

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(51) Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 (COM(2021)0101), lk 16.

(52) https://www.edf-feph.org/content/uploads/2022/09/Final-Forced-Sterilisarion-Report-2022-European-Union-copia_compressed.pdf

(53) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

(54) Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 27.

(55) Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 2 on universaaldisain määratletud kui „toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele“.

(56) „Europe 2020 data & People with disabilities – tables (EU SILC 2017)“ (Euroopa 2020. aasta andmed ja puuetega inimesed – tabelid (Euroopa Liidu sissetulekute ja elamistingimuste statistikasüsteem 2017)), koostanud Stefanos Grammenos, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduspoliitika Keskus (Centre for European Social and Economic Policy), 27. detsember 2019.

(57) ÜRO puuetega inimeste õiguste eriraportöör, „Puuetega inimeste õiguste eriraportööri aruanne“, mida esitleti ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul 7. augustil 2015. aastal.

(58) Schur, L.A., Ameri, M. ja Kruse, D., „Telework After COVID:A „Silver Lining“ for Workers with Disabilities?“ (Kaugtöö pärast COVIDit: positiivne külg puuetega töötajate jaoks?), Journal of Occupational Rehabilitation, kd 30, nr 4, 2020, lk 521–536.

(59) Euroopa rehabilitatsiooniplatvorm, „Artificial intelligence and service provision for people with disabilities – An analytical paper“ (Tehisintellekt ja teenuste osutamine puuetega inimestele – analüüs), 2022.