P9_TA(2022)0276

India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia kaubanduse ja investeeringute vallas

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2022. aasta resolutsioon India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia kohta kaubanduse ja investeeringute vallas (2021/2200(INI))

(2023/C 47/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 16. septembri 2021. aasta ühisteatist ELi strateegia kohta koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas (JOIN(2021)0024),

—	võttes arvesse nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldusi India ja Vaikse ookeani piirkonnas tehtavat koostööd käsitleva ELi strateegia kohta,

—	võttes arvesse Madalmaade 13. novembri 2020. aasta India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiat „Indo-Pacific: Guidelines for strengthening Dutch and EU cooperation with partners in Asia“ (India ja Vaikse ookeani piirkond: suunised Madalmaade ja ELi koostöö tugevdamiseks Aasia partneritega),

—	võttes arvesse Saksamaa föderaalvalitsuse 2020. aasta septembri poliitikasuuniseid India ja Vaikse ookeani piirkonna kohta,

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

—	võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2021. aasta teatist „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ (COM(2021)0066),

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),

—	võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (JOIN(2018)0031),

—	võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatist „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021)0118),

—	võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 15. septembri 2021. aasta kõnet olukorrast Euroopa Liidus,

—	võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja USA välisministeeriumi 3. detsembri 2021. aasta ühist pressiteadet India ja Vaikse ookeani piirkonna kõrgetasemeliste konsultatsioonide kohta,

—	võttes arvesse Aasia-Euroopa parlamentaarse partnerluse 11. kohtumist, mille korraldas Kambodža 16. novembril 2021,

—	võttes arvesse ELi ühe Hiina poliitikat, mis on esitatud 12. märtsi 2019. aasta ühisteatises ELi ja Hiina suhete strateegiliste väljavaadete kohta,

—	võttes arvesse ELi ja Hiina vahel 30. detsembril 2020 põhimõtteliselt kokku lepitud laiaulatuslikku investeerimislepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2021. aasta soovitust komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi ja Taiwani suhete ja koostöö kohta (1),

—	võttes arvesse oma 29. aprilli 2021. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ELi ja India suhete kohta (2),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 26. veebruari 2018. aasta mitteametlikku dokumenti „Tagasiside ja edasised sammud ELi vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise ja täitmise tagamise parandamiseks“ ning kaubanduse ja kestliku arengu peatükke käsitlevat 15 punktist koosnevat tegevuskava,

—	võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel 16. septembril 2010 sõlmitud vabakaubanduslepingut (3),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vabakaubanduslepingut (4) ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahel 19. oktoobril 2018 sõlmitud investeeringute kaitse lepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vabakaubanduslepingut (5) ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel 30. juunil 2019 sõlmitud investeeringute kaitse lepingut,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingut (6),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vahelist partnerluslepingut,

—	võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi ELi ning Austraalia, Uus-Meremaa ja Indoneesia vaheliste vabakaubanduslepingute üle ning läbirääkimisi ELi ning Malaisia, Tai ja Filipiinide vaheliste vabakaubanduslepingute üle, mis on praegu peatatud,

—	võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta ASEANiga (7),

—	võttes arvesse ASEANi ministrite 21. jaanuari 2019. aasta kohtumisel vastu võetud otsust luua ELi ja ASEANi strateegiline partnerlus,

—	võttes arvesse 11. veebruaril 2022 toimunud ELi ja ASEANi ühise koostöökomitee 29. koosolekut,

—	võttes arvesse 22. juunil 2021 toimunud Euroopa Parlamendi ja ASEANi parlamentidevahelise assamblee (AIPA) piirkondadevahelist avadialoogi,

—	võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet ja komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640),

—	võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2021. aasta aruannet ELi kaubanduslepingute rakendamise ja täitmise tagamise kohta (COM(2021)0654),

—	võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta (8),

—	võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni ELi üksuste, Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide parlamendiliikmete suhtes rakendatavate Hiina vastusanktsioonide kohta (9),

—	võttes arvesse oma 16. septembri 2021. aasta resolutsiooni uue ELi-Hiina strateegia kohta (10),

—	võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni ühendatuse ning ELi ja Aasia suhete kohta (11),

—	võttes arvesse oma 9. juuni 2021. aasta resolutsiooni ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 – toome looduse oma ellu tagasi (12),

—	võttes arvesse oma 7. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise 2018. aasta aruande kohta (13),

—	võttes arvesse oma 18. mai 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu rakendamise kohta (14),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0170/2022),

arvestades, et India ja Vaikse ookeani piirkond on muutunud geopoliitiliseks ja geomajanduslikuks tegelikkuseks; arvestades, et piirkonna kasvav majanduslik, demograafiline ja poliitiline kaal annab piirkonnale olulise rolli rahvusvahelise korra kujundamisel ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel; arvestades, et maailmamajanduse raskuskese on nihkunud Atlandi ookeani piirkonnalt Vaikse ookeani piirkonnale;

arvestades, et Euroopa ning India ja Vaikse ookeani piirkond annavad kokku üle 70 % ülemaailmsest kaubavahetusest ja teenuskaubandusest ning üle 60 % välismaistest otseinvesteeringutest ning nende aastane kaubavahetus oli 2019. aastal 1,5 triljonit eurot; arvestades, et India ja Vaikse ookeani piirkond annab 60 % maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja selle arvele kuulub kaks kolmandikku ülemaailmsest majanduskasvust; arvestades, et EL on suurim investor piirkonnas, kuhu kuulub neli ELi kümnest maailma suurimast kaubanduspartnerist (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea ja India) (15);

C.	arvestades, et ELil on praegu selles piirkonnas sõlmitud neli kahepoolset kaubanduslepingut (Jaapani, Singapuri, Lõuna-Korea ja Vietnamiga), viis strateegilist partnerlust (ASEANi, Hiina, India, Jaapani ja Lõuna-Koreaga) ja kaks ühenduvuspartnerlust (Jaapani ja Indiaga);

D.	arvestades, et EL ja ASEAN avasid oma pikaajalistes suhetes uue peatüki ja sõlmisid 2020. aasta detsembris strateegilise partnerluse;

arvestades, et tõhustatud parlamentidevahelistes suhetes ja parlamentaarse diplomaatia raames Euroopa Parlamendi ja Kagu-Aasia parlamentide vahel – ASEANi parlamentidevahelise assamblee (AIPA) kaudu – tuleks võtta arvesse ELi ja ASEANi laiemate ja sügavamate suhete tulevast tegevuskava; arvestades, et Euroopa Parlament ja AIPA on loomulikud partnerid, kellel on märkimisväärne potentsiaal aidata kaasa ELi ja ASEANi suhete tugevdamisele;

arvestades, et ELi ja ASEANi suhted rajanevad ühistel väärtustel ja põhimõtetel: reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, tulemuslik ja kestlik mitmepoolsus ning vaba ja õiglane kaubandus; arvestades, et ELis asuvad üksused on ASEANi piirkonnas suurimad välismaiste otseinvesteeringute andjad; arvestades, et EL on ASEANi suuruselt kolmas kaubanduspartner ja ASEAN tervikuna on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner väljaspool Euroopat; arvestades, et läbirääkimised ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu üle on vastastikusel kokkuleppel peatatud alates 2009. aastast;

G.	arvestades, et Korea jõupingutused kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamisel ei ole optimaalsed; arvestades, et on vaja konkreetsemaid edusamme;

arvestades, et mitmed India ja Vaikse ookeani piirkonna riigid saavad üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) raames ELi tariifseid soodustusi, hõlbustades juurdepääsu ELi turgudele, ning piirkonna vähim arenenud riigid saavad kasu tollimaksu- ja kvoodivabast „Kõik peale relvade“ korrast; arvestades, et Pakistan, Filipiinid ja Sri Lanka saavad kasu kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivast erikorrast (GSP+); arvestades, et need vahendid on aidanud kaasa nende riikide majandusarengule, inimõiguste ja töötajate õiguste järgimisele, keskkonnakaitsele ja hea valitsemistava parandamisele;

arvestades, et maailmakorda muutev geopoliitiline konkurents peamiste osalejate, eelkõige USA ja Hiina vahel kasvab jätkuvalt ning see mõjutab märkimisväärselt ülemaailmset kaubandust; arvestades, et hiljutised sündmused on avaldanud kestlikele tarneahelatele ja kriitilise tähtsusega toorainete hankimisele ülemaailmset mõju ning see on tõstnud energia- ja toiduhindu; arvestades, et ELi ja Hiina suhted on mitmetahulised, kuna Hiina on koostööpartner, kuid ka majanduslik konkurent ja süsteemne rivaal mitmes valdkonnas;

arvestades, et laiaulatuslik ja progressiivne Vaikse ookeani ülese partnerluse leping (CPTPP) on avatud ja tulevikku suunatud kaubandusleping, mille eesmärk on tagada India ja Vaikse ookeani piirkonnas võrdsed võimalused ja reeglitel põhinev kaubanduskeskkond ning näha ette piirkondliku kaubanduse integratsiooni mudel; arvestades, et USA taganes lepingust 2017. aasta jaanuaris ning Hiina, Taiwan ja Ühendkuningriik esitasid 2021. aastal ametliku ühinemistaotluse;

arvestades, et piirkondlik laiaulatuslik majanduspartnerlus, mida juhib ASEAN ning mille on allkirjastanud ka Austraalia, Hiina, Jaapan, Korea Vabariik ja Uus-Meremaa, jõustus 2022. aasta jaanuaris ning sellega moodustati maailma suurim kaubandusblokk; arvestades, et piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse eesmärk on tihendada piirkondlikku koostööd kaubanduse ja investeeringute ning digikaubanduse valdkonnas ja tegeleda samal ajal piiriülese liikumise lihtsustamiseks regulatiivsete küsimustega, hõlmates vaid piiratud sätteid töö- ja keskkonnaõiguse kohta;

arvestades, et COVID-19 kriis on kiirendanud mitmeid juba pooleliolevaid geopoliitilisi suundumusi; arvestades, et see kriis rõhutas ka vajadust süvendada rahvusvahelist koostööd, näiteks tervishoiusektoris; arvestades, et see on näidanud ka liikmesriikide majanduste puudulikku vastupanuvõimet ja ülemaailmsete tarneahelate kaitsetust ja toonud selgelt esile suurema mitmekesistamise vajaduse;

arvestades, et geopoliitiline reaalsus on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris oluliselt muutunud ning muudab ELi edasise koostöö India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega veelgi olulisemaks ja pakilisemaks, et mitmekesistada meie kaubandussuhteid, süvendada koostööd kriitilise tähtsusega ja kujunemisjärgus tehnoloogiate, digiküsimuste ja toorainete valdkonnas, tugevdada ja mitmekesistada tarneahelaid, nende vastupanuvõimet ja kestlikkust ning aidata lahendada üleilmseid probleeme;

arvestades, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ohustavad suurel määral India ja Vaikse ookeani piirkonda, Euroopat ja kogu ülejäänud maailma; arvestades, et ainuüksi 2021. aastal mõjutasid India ja Vaikse ookeani piirkonnas kliimamuutustega seotud katastroofid rohkem kui 57 miljonit inimest (16);

arvestades, et – nagu on märgitud kaubanduspoliitika ülevaates – EL teeb koostööd oma partneritega, et tagada universaalsete väärtuste järgimine, eelkõige inimõiguste edendamine ja kaitse; arvestades, et see hõlmab peamisi töönorme, sotsiaalkaitset, soolist võrdõiguslikkust ning võitlust kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu;

P.	arvestades, et ELi äärepoolseimatel piirkondadel ning liidu liikmesriikidega põhiseaduslikult seotud ülemeremaadel ja -territooriumidel on oluline osa ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna käsituses;

väljendab rahulolu ELi strateegia üle koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas, milles seatakse esmatähtsaks kestlik ja õiglane kaubandus ja investeeringud; on veendunud, et selle keskendumine kaasatusele ja koostööle, mis põhineb ühistel väärtustel ja põhimõtetel, sealhulgas pühendumine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamisele, on väga oluline; nõuab, et ELi strateegiline lähenemisviis ja koostöö India ja Vaikse ookeani piirkonnaga töötataks välja mitmepoolse reeglitel põhineva rahvusvahelise korra alusel, mille keskmes on ajakohastatud Maailma Kaubandusorganisatsioon, tuginedes avatud kaubandus- ja investeerimiskeskkonna, võrdsete võimaluste ja vastastikkuse, sh vastastikuse kasu põhimõtetele; rõhutab, et see uus lähenemisviis peaks kujutama endast ühistel huvidel põhinevat põhimõttelist suunamuutust, kuna piirkond on ELi jõukuse jaoks ääretult tähtis; märgib, et India ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suured veeteed, mis on ELi kaubanduse jaoks elulise tähtsusega, ning et 40 % ELi väliskaubandusest läbib Lõuna-Hiina mere, mis muudab ookeanide majandamise ja stabiilsuse selles piirkonnas ühiseks probleemiks ja koostöövaldkonnaks; rõhutab vajadust säilitada vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkond kõigile ning säilitada vabad ja avatud mereteed täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooniga, ning meresõiduvabaduse põhimõttega;

kutsub komisjoni üles tugevdama partnerlusi kõigi India ja Vaikse ookeani piirkonna asjaomaste osalejatega, võttes arvesse allpiirkondlikku dünaamikat ja eripära, mis tugevdab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja lahendab ühiseid ülemaailmseid probleeme, ning tegema tihedat koostööd samalaadselt meelestatud India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega, et tugevdada väärtusahelaid, kindlustades meie majandussüsteemide vastupanuvõimet, kestlikkust ja ringlust ning mitmekesistades kaubandussuhteid strateegilise sõltuvuse vähendamiseks kriitilistes tarneahelates, pöörates erilist tähelepanu tehnoloogiale, toorainetele ja põllumajandustoodetele, töötades kehtivate kaubanduslepingute täieliku rakendamise ja parema täitmise tagamise nimel, viies lõpule käimasolevad kaubandusläbirääkimised ja arendades koostööd strateegilistes sektorites; rõhutab, et oluline on teha koostööd sarnaselt meelestatud India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega tehniliste ja tööstuslike standardite kehtestamisel, et veelgi edendada ELi tegevust ülemaailmse standardite kehtestajana; rõhutab, kui oluline on töötada välja uued andmekaitse piisavuse otsustele tuginevad digitaalse partnerluse lepingud, alustades Jaapanist, Korea Vabariigist ja Singapurist; kutsub lisaks komisjoni üles tegema kavandatud hoolsuskohustuse raamistiku rakendamisel tihedat koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega;

tuletab meelde ELi kohustust tagada naiste õiguste ja inimõiguste kaitse ning jälgida oma kaubandussoodustuste soolist mõju; kordab oma toetust soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmisele kaubanduspoliitikas ja nõuab mõjusaid meetmeid, et võidelda naiste ekspluateerimise vastu ekspordile orienteeritud tööstusharudes;

rõhutab, et EL peaks oma geopoliitiliste ja üleminekueesmärkide saavutamiseks kasutama paremini ja strateegilisemalt oma majanduslikku mõjuvõimu, kasutades selleks kõiki oma integreeritud poliitikavahendeid, sealhulgas GSP mehhanismi, ning edendades kestliku arengu ülemaailmseid standardeid, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, ringmajandust, inimõigusi, sealhulgas etnilisete ja usuvähemuste õigusi, töötaja õigusi, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO konventsioone, soolist võrdõiguslikkust, võitlust kliimamuutuste vastu ja Pariisi kokkuleppe rakendamist, võitlust raadamise ja elurikkuse vähenemise vastu ning säästvat kalapüüki, kuid võtma samal ajal arvesse partnerriikide poliitilisi ja majanduslikke eripärasid;

nõuab hiljuti vastu võetud ELi ülemaailmse lüüsistrateegia kiiret rakendamist kooskõlas India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegiaga, et edendada kestlikku ühenduvust India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja piirkonnaga; väljendab sellega seoses rahulolu edusammude üle, mida on tehtud ühenduvuspartnerlustes Jaapani ja Indiaga; toetab ühenduvuspartnerluse loomist ASEANiga, et siduda see ASEANi olemasoleva ühenduvuse üldkavaga; soovib suuremat koostööd teiste piirkondlike partneritega, nagu Austraalia ja Korea Vabariik; rõhutab vajadust siduda ülemaailmne lüüsistrateegia teiste usaldusväärse ühenduvuse algatustega, nagu „Build Back Better World“ ja Blue Dot Network, ning edendada kvaliteetse taristu alast koostööd neljapoolse julgeolekudialoogiga (QUAD);

Kehtivad vabakaubanduslepingud ja investeeringute kaitse lepingud: täitmise tagamine, rakendamine ja ajakohastamine

väljendab rahulolu ELi ja Lõuna-Korea vahelise kahepoolse kaubanduse märkimisväärse kasvu üle pärast vabakaubanduslepingu jõustumist 2011. aastal; hindab Lõuna-Korea hiljutisi samme ILO konventsioonide nr 29, nr 87 ja nr 98 ratifitseerimisel ja rakendamisel ning kestliku arengu eksperdikomisjoni aruande esitamise järgselt tööseadustikus rakendatud muudatusi; ootab nende ratifitseerimiste tegelikku rakendamist; tuletab meelde, et eksperdikomisjon märgib, et vabakaubanduslepingu tekstis puuduvad ILO konventsioonide ratifitseerimisega seotud selged eesmärgid ja vahe-eesmärgid; kutsub Lõuna-Koread üles võtma kiiresti vajalikke meetmeid, et ratifitseerida ILO konventsioon nr 105, mida veel tehtud ei ole, ning jätkata edasiliikumist soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste valdkonnas; toetab ELi ja Lõuna-Korea edasist koostööd pooljuhtide valdkonnas;

kutsub ülejäänud ELi liikmesriike üles jätkama 2018. aasta oktoobris allkirjastatud ELi ja Singapuri investeeringute kaitse lepingu ning partnerlus- ja koostöölepingu liidusisest ratifitseerimist, võttes eelkõige arvesse Singapuri tähtsust ELi suurima välismaiste otseinvesteeringute sihtkohana Aasias, kusjuures ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Singapuris moodustas 2020. aasta lõpus 256 miljardit eurot; kutsub Singapuri üles tegema suuremaid jõupingutusi ILO põhikonventsioonide ratifitseerimiseks ja rakendamiseks;

on veendunud, et ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping on aidanud kaasa kestlikuma kaubanduse loomisele; väljendab rahulolu selle üle, et soodustuste kasutamise määr Jaapani-suunalises ELi ekspordis 2020. aastal suurenes; kutsub üles alustama läbirääkimisi, et lisada majanduspartnerluslepingusse andmevooge käsitlevad sätted; märgib, et edusamme on tehtud geograafiliste tähiste kaitse nimekirja laiendamisel mõlema poole jaoks, Jaapani poolt ELi eksportijatele avatud tariifikvootide kasutamise määrade suhtes ning ILO konventsiooni nr 105 ratifitseerimisprotsessis Jaapani poolt; rõhutab, et lepingu rakendamisel on vaja kiiresti teha uusi edusamme, sealhulgas teenuskaubanduse liberaliseerimisel ja ILO konventsiooni nr 111 ratifitseerimisel; kordab oma nõudmist vaadata varakult läbi kaubanduse ja kestliku arengu peatükk, et tugevdada selle täitmise tagamise sätteid;

kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ELi ja Vietnami investeeringute kaitse lepingu, et see jõustada ja luua soodsad tingimused ELi investeeringute suurendamiseks Vietnamis ja piirkonnas, eelkõige valdkondades, mis edendavad rohepööret ja ringmajandust; rõhutab kaubanduse ja kestliku arengu peatüki tähtsust ELi jaoks ja nõuab sisenõuanderühmade loomise kiiret lõpuleviimist; tuletab meelde probleeme seoses inimõiguste rikkumistega; on seisukohal, et Vietnami kriminaalkoodeksi läbivaatamine on oluline, et tagada ILO põhikonventsioonide tulemuslik rakendamine; kutsub Vietnami üles viima kooskõlas lepinguga lõpule oma peamised tööreformid ja tagama kiiresti ILO konventsiooni nr 87 ratifitseerimise 2023. aastaks; kutsub Vietnami üles jätkama pingutusi ELi liikmesriikide võrdse kohtlemise saavutamiseks seoses ravimitega ning tagaks sanitaar- ja fütosanitaarnõuete täieliku rakendamise;

10.

nõuab jätkuvaid meetmeid eesmärgiga suurendada ettevõtjate, sidusrühmade, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja kodanike teadlikkust piirkonnas kehtivatest vabakaubanduslepingutest ja nende pakutavatest võimalustest; nõuab vajaduse korral tugevamat tehnilist ja rahalist toetust, et aidata partnerriikidel tulemuslikult rakendada vabakaubanduslepinguid, eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu peatükke; kutsub komisjoni üles tegema koostööd ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna partneritega ka kaubanduse ja kestliku arengu läbivaatamise raames;

11.

tuletab meelde parlamentaarse diplomaatia tähtsust ELi ja ASEANi liikmesriikide vabakaubanduslepingute üle peetavate läbirääkimiste kiirendamisel;

Kahepoolsed vabakaubanduslepingud, mille läbirääkimised ja/või ratifitseerimine on pooleli (positiivne kaubanduse tegevuskava)

12.

nõuab sisulisi edusamme läbirääkimistel ELi ja Austraalia ning ELi ja Uus-Meremaa vabakaubanduslepingute üle ja nende lõpuleviimist 2022. aasta keskpaigaks, et Euroopa Parlament saaks need tasakaalustatud lepingud parlamendi praegusel ametiajal nõuetekohaselt ratifitseerida, seadmata ajakava lepingu sisust olulisemale kohale; on veendunud, et eriti praeguses geopoliitilises olukorras on äärmiselt oluline, et demokraatlikud jõud tugevdaksid omavahelisi suhteid, seda ka kaubanduse valdkonnas; rõhutab tervikliku ja täitmisele kuuluva kaubanduse ja kestliku arengu peatüki tähtsust ning tuletab meelde vajadust Pariisi kokkuleppe kui olulise klausli järele, et kajastada soovi saavutada nendes valdkondades standardkokkulepe; kordab vajadust võtta arvesse põllumajandussektori eripära ja tundlikkust ning saavutada mõlemas riigis geograafiliste tähiste kaitse;

13.

väljendab rahulolu otsuse üle jätkata Indiaga läbirääkimisi laiaulatusliku ja vastastikku kasuliku kaubanduslepingu üle, millega edendatakse ühiseid demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi, töötajate põhiõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, kohustust edendada kaasavat, sidusat ja reeglitel põhinevat maailmakorda, tegelikku mitmepoolsust ning kaubanduse ja kestliku arengu jõulisemat elluviimist, keskendudes võitlusele kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu; väljendab rahulolu otsuse üle alustada läbirääkimisi eraldi investeeringute kaitse lepingu ja ka geograafilisi tähiseid käsitleva lepingu üle; väljendab rahulolu ELi ja India vahel alaliste struktuuride, näiteks kõrgetasemeliste dialoogide loomise üle mitmes sektoris; väljendab rahulolu India võetud kohustuse üle täita ELi sisu ja ajakavaga seotud ambitsioonid; väljendab rahulolu president Ursula von der Leyeni ja peaminister Narendra Modi ühise ettepaneku üle luua ELi ja India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu;

14.

rõhutab, et EL peab jätkama ulatuslikku dialoogi Hiinaga, kaitstes kindlalt ELi huve ja väärtusi, võttes arvesse praegust geopoliitiliselt keerulist ülemaailmset konteksti, sealhulgas Venemaa sissetungi Ukrainasse; rõhutab, et Hiina on ELi koostöö- ja läbirääkimispartner, aga ka konkurent üha enamates valdkondades ja süsteemne rivaal; kordab oma üleskutset, mida ta rõhutas ka 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis uue ELi-Hiina strateegia kohta, et EL arendaks välja jõulisema, ulatuslikuma ja järjekindlama ELi-Hiina strateegia, mis ühendaks kõik liikmesriigid ja kujundaks suhteid Hiinaga ELi kui terviku huvides; rõhutab, et see strateegia peaks aitama edendada reeglitepõhist mitmepoolsusel põhinevat korda, selle keskmes peaks olema ELi väärtuste ja huvide kaitsmine ja see peaks põhinema kolmel põhimõttel – teha võimaluse korral koostööd, vajaduse korral võistelda, ja vastasseisus olla, kui see on möödapääsmatu; rõhutab, kui oluline on jätkata kahepoolset koostööd, et edendada ühistele probleemidele lahenduste leidmist ja teha koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu võitlus kliimamuutuste vastu; tunnistab, et Hiina toetus oli Pariisi kokkuleppe sõlmimiseks hädavajalik;

15.

tunnistab, et Hiina jätkuv viivitamine kõigi WTO reeglite järgimisega raskendab jätkuvalt ELi ja Hiina kaubandussuhteid; leiab, et lahendamist vajavad mitmesugused tõkked, millega Euroopa ettevõtted Hiina turule sisenemisel kokku puutuvad, nagu intellektuaalomandi õiguste kaitse, võltsimine, tooteohutusega seotud probleemid, sotsiaalsed ja keskkonnastandardid, sunniviisiline tehnosiire, kohustuslikud ühisettevõtted, ebaõiglased subsiidiumid ja riigiettevõtete kõlvatu konkurents;

16.

tunnistab, et arutelud ELi ja Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu ratifitseerimise üle on Euroopa Parlamendis praegu peatatud, kuna Hiina otsustas muu hulgas kehtestada sanktsioonid viiele Euroopa Parlamendi liikmele ja alalisele inimõiguste allkomiteele Hiina inimõiguste olukorra kritiseerimise eest; rõhutab, et Euroopa Parlament ei saa alustada laiaulatusliku investeerimislepingu kaalumist ja ratifitseerimist enne, kui Hiina sanktsioonid Euroopa Parlamendi liikmete ja ELi institutsioonide vastu on tühistatud; tuletab lisaks meelde Hiina poolt liikmesriikide, näiteks Leedu survestamist ja mõistab sellise käitumise hukka; tuletab meelde, et Hiinal on oluline järgida rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas seoses nende mõjuga kliimale, keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, vaesusele, tervisele, töötajate õigustele, inimõigustele ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise ja selle vastu võitlemisega;

17.

nõuab, et EL alustaks Taiwaniga struktureeritud dialoogi koostöö üle keskkonnahoidliku tehnoloogia ja digimajanduse, sealhulgas pooljuhtide tööstuse valdkonnas, eesmärgiga allkirjastada vastastikuse mõistmise memorandum, millest saavad kasu nii EL kui ka Taiwan; kordab oma üleskutset komisjonile: alustada Taiwaniga sõlmitava kahepoolse investeerimislepingu mõju hindamist, avalikku konsultatsiooni ja selle ulatuse määramist, et valmistuda läbirääkimisteks kahepoolsete majandussidemete süvendamise üle; kutsub komisjoni üles uurima ka võimalusi tõhustada Taiwaniga koostööd seoses vastupidava tarneahela lepinguga; rõhutab, et Taiwan on WTO liige; nõuab tihedamat koostööd ülemaailmsetes tervishoiukriisides ja meditsiinitarvetega kauplemisel;

18.

väljendab rahulolu hiljutiste edusammude üle läbirääkimistel Indoneesiaga laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu üle, sealhulgas kestlikkusega seotud valdkondades, ning mõlema poole uue valmiduse üle sõlmida kõnealune leping; rõhutab, et Maailmapanga hinnangul (17) võib leping suurendada 2030. aastaks Indoneesia SKPd 2,13 %; rõhutab, kui oluline on kaaluda enne lepingu sõlmimist edasisi meetmeid, eelkõige mis puudutab kestlikkust, raadamist, mille eesmärk on palmiõli tootmine, ning kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mille täitmine peab olema paremini tagatav, ning Pariisi kokkulepet;

19.

tuletab meelde, et Filipiinid kui väiksema sissetulekuga riik saab kasu ELi GSP+ mehhanismist; tuletab meelde, et Filipiinid peavad uue GSP määruse alusel alates 2024. aastast GSP+ soodustusi uuesti taotlema; märgib, et 2015. aastal alanud läbirääkimised kahepoolse kaubandus- ja investeerimislepingu üle Filipiinidega on peatatud; tuletab meelde tõsiseid probleeme seoses inimõiguste rikkumistega; tuletab meelde, et läbirääkimised peaksid jätkuma alles siis, kui murettekitav ja kriitiline olukord inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi vallas on paranenud;

20.

võtab teadmiseks asjaolu, et läbirääkimised Malaisiaga kahepoolse kaubandus- ja investeerimislepingu üle on alates 2012. aastast peatatud; kutsub Malaisia ametiasutusi üles võtma seisukoha läbirääkimiste võimaliku jätkamise suhtes ning kutsub mõlemat poolt üles tegema kokkuvõte kestlikkuse mõjuhinnangu järeldustest; rõhutab, et läbirääkimiste võimalikule taasalustamisele peaks eelnema inimõiguste olukorra tuntav paranemine selles riigis;

21.

märgib, et läbirääkimised Taiga kahepoolse kaubandus- ja investeerimislepingu üle algasid 2013. aastal ja peatati 2014. aastal; tunnistab, et EL on viimastel aastatel teinud pingutusi Taiga tehtava koostöö ulatuse laiendamiseks; rõhutab, kui oluline on võtta meetmeid (kooskõlas nõukogu 2019. aasta järeldustega), et taasalustada läbirääkimisi ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, ning kutsub Tai ametivõime üles näitama sellega seoses üles selget tahet ja viima läbi struktuurireformid; rõhutab, et laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste võimalikule taasalustamisele peaks eelnema demokraatia olukorra tuntav paranemine selles riigis;

22.

kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima olukorda Myanmaris pärast 2021. aasta riigipööret ja hindama seda, kas tuleks algatada uurimine erikorra „Kõik peale relvade“ soodustuste võimalikuks tühistamiseks Myanmari suhtes;

23.

kutsub komisjoni ja Kambodža ametiasutusi üles tegutsema selle nimel, et jõua ühisele arusaamale, mida tuleks teha, et luua tingimused, mis võimaldavad taastada erikorra „Kõik peale relvade“ raames Kambodžale antud kaubandussoodustused;

24.

väljendab rahulolu GSP määruse läbivaatamise üle; rõhutab, et praegustel GSP+ raames soodustatud riikidel ja erikorra „Kõik peale relvade“ riikidel, kes liigitatakse väiksema keskmise sissetulekuga riikideks, tuleb uue GSP määruse alusel (uuesti) taotleda GSP+ staatust; nõuab, et piirkonna GSP, GSP+ ja erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riigid osaleksid inimõiguste, töötajate õiguste, keskkonna, hea valitsemistava ja kestliku arengu valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustuste tulemusliku rakendamise tugevdamises;

25.

väljendab rahulolu ELi rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta kauaoodatud põhimõttelise kokkuleppe sõlmimise üle eesmägiga saavutada rahvusvahelistel hanketurgudel vastastikkus ja võrdsed tingimused; rõhutab vajadust veelgi tugevdada ELi kaubanduse kaitsevahendeid, võttes kiiresti vastu tugeva välissubsiidiumide määruse ja võttes selge seisukoha kolmandate riikide majandusliku survestamise vastu, nagu Hiina lubamatu survestamine Leedu suhtes 2021. aasta lõpus uue sunnivahendi kaudu;

ELi suhtumine piirkondlikesse ja mitmepoolsetesse suhetesse ja läbirääkimistesse

26.

nõuab edasist koostööd ASEANi ja selle liikmesriikidega ning ELi ja ASEANi strateegilise partnerluse arendamist ja edendamist; kutsub mõlemat poolt üles kasutama 2022. aastal ELi ja ASEANi kahepoolsete suhete 45. aastapäeva puhul kavandatud ELi ja ASEANi tippkohtumise hoogu, et esitada eelseisvaks perioodiks uus ELi ja ASEANi tegevuskava, millega edendada mitmetahulise koostöö tihendamist põhivaldkondades, ja rõhutab vajadust taaselustada ELi ja ASEANi piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu raames piirkondadevahelise kaubanduslepingu algatus, mis põhineb ühistel väärtustel ja põhimõtetel, sealhulgas kestlik areng ning põhiõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, kui tingimused selleks on täidetud; nõuab 45. aastapäeva tippkohtumise jaoks parlamentaarset mõõdet ja kordab oma kavatsust luua ELi ja ASEANi parlamentaarne assamblee, et tugevdada partnerluse demokraatlikku mõõdet;

27.

nõuab uut strateegilist lähenemisviisi Vaikse ookeani ülese partnerluse laiaulatuslikule ja progressiivsele lepingule kui ELi India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia ühele põhielemendile; rõhutab, et tihedam koostöö võimaldaks ELil saada olulist majanduslikku kasu seoses võimaliku heaolu kasvu, tarneahelate mitmekesistamise ja strateegilise sõltuvuse vähendamisega ning annaks ELile võimaluse jätkata standardite kujundamist India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja kogu maailmas; rõhutab, et EL peaks uurima ka võimalusi ühineda tulevikus laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepinguga ja siduda olemasolevad lepingud partneritega, näiteks nende päritolureeglite protokollide kaudu, et suurendada nende lepingute soodustuste kasutamise määra ja maksimeerida nende lisaväärtust

28.

kutsub komisjoni üles jätkama piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse otsese majandusliku mõju põhjalikku jälgimist ELi majandusele ning hindama selle pikaajalist strateegilist ja geopoliitilist mõju;

o o

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ASEANi peasekretärile, ASEANi parlamentidevahelise assamblee peasekretärile ning India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

(1) ELT C 184, 5.5.2022, lk 170.

(2) ELT C 506, 15.12.2021, lk 109.

(3) ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.

(4) ELT L 294, 14.11.2019, lk 3.

(5) ELT L 186, 12.6.2020, lk 3.

(6) ELT L 330, 27.12.2018, lk 3.

(7) ELT C 346, 27.9.2018, lk 44.

(8) ELT C 425, 20.10.2021, lk 155.

(9) ELT C 15, 12.1.2022, lk 170.

(10) ELT C 117, 11.3.2022, lk 40.

(11) ELT C 456, 10.11.2021, lk 117.

(12) ELT C 67, 8.2.2022, lk 25.

(13) ELT C 395, 29.9.2021, lk 14.

(14) ELT C 307, 30.8.2018, lk 109.

(15) 16. septembri 2021. aasta ühisteatis ELi strateegia kohta koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas (JOIN(2021)0024),

(16) Observer Research Foundation, „Climate change and geostrategic ocean governance in the Indo-Pacific“ (Kliimamuutused ja geostrateegiline ookeanide majandamine India ja Vaikse ookeani piirkonnas), 14. jaanuar 2022.

(17) Vt Maailmapanga poliitikauuringute töödokumenti „Economic and Distributional Impacts of Free Trade Agreements. The Case of Indonesia“, lk 9.