|
15.11.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 434/19 |
P9_TA(2022)0110
Nitraatide põhjustatud veereostuse vastased meetmed, sh liikmesriikide eri nitraadimõõtmissüsteemides tehtavad parandused
Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2022. aasta resolutsioon nitraatide põhjustatud veereostuse vastaste meetmete, sealhulgas liikmesriikide erinevate nitraadimõõtmissüsteemide täiustamise kohta (2021/3003(RSP))
(2022/C 434/03)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse petitsioone nr 0751/16, 1025/16, 0793/17, 0819/17, 0482/20, 0490/20, 0491/20, 0499/20, 0535/20, 0095/21 ja 0862/21, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 191 ja artikli 192 lõiget 4 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 35 ja 37, |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv) (1), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (2) (veepoliitika raamdirektiiv), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (3) (suplusvee direktiiv), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (4) (põhjaveedirektiiv), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (5) (merestrateegia raamdirektiiv), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (6) (joogiveedirektiiv), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 17. novembri 2021. aasta teatist „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021)0699), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020)0381), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 12. mai 2021. aasta teatist „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021)0400), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2021. aasta aruannet nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamisest liikmesriikide 2016.–2019. aasta aruannete põhjal (COM(2021)1000), |
|
— |
võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni ELi veealaste õigusaktide rakendamise kohta (7), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2, |
|
A. |
arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret veekogude nitraadireostuse pärast ja mõistetakse hukka vastavate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rikkumised; arvestades, et Euroopa Parlament on saanud petitsioone ka probleemide kohta, mis on seotud liikmesriikide nitraadisisalduse mõõtmissüsteemide erinevusega, nitraatide taseme korrektse mõõtmisega Euroopa veekogudes ning ülevaate saamisega ELis valitsevast olukorrast; |
|
B. |
arvestades, et paljude veekogude seisund ELis on liigkasutuse ja reostuse tõttu halvenenud ja/või ei vasta veel veepoliitika raamdirektiivi artiklis 4 sätestatud nõuetele; |
|
C. |
arvestades, et ELis on piirkondi, kus geograafiliste omaduste ja kliimamuutuste mõju tõttu esineb seda liiki saastet eriti palju; |
|
D. |
arvestades, et ülemäärane nitraatide kogus on sõnnikust ja anorgaanilistest väetistest tuleneva lämmastiku ja fosfori kogunemise tõttu üks peamisi tegureid, mis põhjustab ELis kahjulikku veereostust; |
|
E. |
arvestades, et lämmastik on taimede ja põllukultuuride kasvu jaoks eluliselt tähtis toitaine; arvestades, et selle suur kontsentratsioon vees on inimestele ja loodusele kahjulik; arvestades, et nitraadid põhjustavad hapnikukadu ja eutrofeerumist ning ohustavad seega nii inimeste tervist kui ka ökosüsteeme; arvestades, et neil on märkimisväärne majanduslik mõju inimtarbimiseks mõeldud vee käitlusele, magevee transportimisele mõjutatud kogukondadele ja reostunud veest sõltuvatele majandussektoritele; |
|
F. |
arvestades, et aastatel 2016–2019 ületas 14,1 % liikmesriikide põhjaveest endiselt joogiveele kehtestatud nitraadisisalduse piirnormi; arvestades, et ELis on eutrofeerunud 81 % merealast, 31 % rannikuvete, 36 % jõgede ja 32 % järvede veest; arvestades, et ajavahemikul 2012–2015 ja 2016–2019 suurenes nitraaditundlike alade kogupindala 14,4 %, sealhulgas liikmesriikides, kus kohaldatakse kogu territooriumi hõlmavat lähenemisviisi; arvestades, et komisjon on märkinud, et eutrofeerumise probleemi ei võeta nitraatidega saastunud alade kindlaksmääramisel piisavalt arvesse; |
|
G. |
arvestades, et 30 aastat pärast nitraadidirektiivi vastuvõtmist näitavad veekvaliteedi andmed, et rakendamise ja jõustamise tase ei ole direktiivi eesmärkide ja veepoliitika raamdirektiivi vastavate eesmärkide saavutamiseks ikka veel piisav; |
|
H. |
arvestades, et paljudes liikmesriikides on veekvaliteet jätkuvalt halb kogu territooriumil ja esineb süsteemset laadi probleeme põllumajandusest tuleneva toitainekao haldamisega, samas kui mõnes teises liikmesriigis on probleemseid piirkondi, kus reostusega ei tegeleta piisavalt; |
|
I. |
arvestades, et vaatamata võetud meetmetele on edasiminek kogu ELis alates 2012. aastast olnud aeglane; arvestades, et liikmesriikide nitraadidirektiivi rikkumised on kõige sagedamini seotud puudujääkidega seirevõrgu stabiilsuses, tundlike alade kindlaksmääramises ja tegevuskavade rakendamises; |
|
J. |
arvestades, et nitraadimõõtmissüsteemid ja -standardid on liikmesriigiti erinevad; arvestades, et see tähendab, et nitraatide mõõtmise tulemusi ei ole lihtne võrrelda ja see võib tekitada ELi põllumajandussektoris konkurentsiprobleeme, mis omakorda häirivad siseturgu; |
|
K. |
arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppega nähakse ette toitainete kao 50 % vähendamine 2030. aastaks; |
|
L. |
arvestades, et nitraadidirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid tuvastama ja õigesti kindlaks määrama nitraadireostuse suhtes tundlikud alad, et tagada oma territooriumil tõhus võitlus nitraadireostuse vastu; |
|
M. |
arvestades, et eutrofeerumine põhjustab murettekitavat elurikkuse vähenemist ja mõnel juhul suure keskkonnaväärtusega ökosüsteemides isegi traagilisi keskkonnaõnnetusi, mida on raske heastada; |
|
N. |
arvestades, et nitraatide väärkasutamisest põllumajandustööstuses ja kohalikest allikatest, näiteks reoveepuhastitest pärinevate nitraatide põhjustatud veereostuse ulatus ohustab nii mõnegi Euroopa ökosüsteemi säilimist; |
|
O. |
arvestades, et paljud olmereovee puhastusjaamad ei vasta praegustele nõuetele; |
|
1. |
tuletab meelde veepoliitika raamdirektiivi nõuet, et Euroopa pinnaveed peavad hiljemalt 2027. aastaks saavutama hea seisundi; avaldab kahetsust, et pooled ELi veekogudest on endiselt halvas seisukorras ja et nitraadireostus on endiselt üks suurimaid veekeskkonda kahjustavaid tegureid; |
|
2. |
märgib, et nitraadidirektiiv jääb endiselt Euroopa veekogude kaitsmise peamiseks vahendiks; väljendab muret nitraadidirektiivi ebapiisava rakendamise, vähese jõustamise ning erandite laialdase kasutamise pärast liikmesriikides; märgib seetõttu, et pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmisest 1991. aastal on edasiminek olnud aeglane; |
|
3. |
rõhutab, kui oluline on tugevdada meetmeid tegelemiseks mage- ja soolase vee eutrofeerumisega, mida põhjustab lämmastik ja fosfor, mis on pärit igasugustest, eelkõige põllumajanduslikest ja kohalikest allikatest, nagu olmereovee puhastusjaamad ja puhastamata või valesti puhastatud reovesi; kutsub komisjoni üles pakkuma seoses sellega välja ambitsioonikaid meetmeid oma tulevases toitainete integreeritud haldamise tegevuskavas, mis on kavandatud 2022. aastaks; |
|
4. |
rõhutab vajadust igakülgsete teadmiste järele iga liikmesriigi ja Euroopa tasandi olukorra kohta; on veendunud, et erinevate mõõtmissüsteemide kasutamine igas liikmesriigis võib tekitada raskusi nitraadireostusega võitlemisel Euroopa tasandil; kutsub komisjoni üles tagama nitraatide mõõtmise ja eutrofeerumise hindamise tulemuste võrreldavuse kõigis liikmesriikides; on arvamusel, et nitraatide mõõtmise ja eutrofeerumise hindamise süsteemid ning eelkõige mõõtepunktide asukohad tuleks kogu ELis ühtlustada; ergutab komisjoni pakkuma liikmesriikidele selles protsessis tehnilist tuge, täiustades oma suuniseid ja viies läbi uuringu selle kohta, kuidas liikmesriigid seiresüsteeme rakendavad; rõhutab, et mõõdetud väärtuste võrreldavuse tagamiseks on vaja ühtset proovivõtu- ja analüüsisüsteemi; |
|
5. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama täieliku läbipaistvuse ja üldsuse juurdepääsu modelleerimisele ning lämmastikuheite hindamiseks tehtud valikutele ja eeldustele; |
|
6. |
rõhutab, et vee kvaliteedi kaitse tagamiseks ja nitraadireostuse vastu võitlemiseks vajalikud meetmed tuleb kavandada ja vastu võtta veekvaliteedi andmete, mitte mudelite abil saadud prognooside alusel, mis võivad sihipäraste meetmete kohta anda üksnes lisateavet; |
|
7. |
on seisukohal, et kõigi asjakohaste meetmete õigeaegne ja märkimisväärne täiustamine hea veekvaliteedi tagamiseks on ülioluline, kuna praegustele jälgitavatele suundumustele tuginedes on veepoliitika raamdirektiivis sätestatud vee hea ökoloogilise ja keemilise seisundi eesmärkide saavutamiseks vaja teha põhjalikke muudatusi; |
|
8. |
nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks piisavalt kõiki nitraadidirektiivi täitmata jätmise juhtumeid, võttes täielikult arvesse kodanike esitatud üha kasvavat tõendite ja teabe hulka, ning tagaks täieliku läbipaistvuse oma üldiste meetmete osas, mis on suunatud nõuetele mittevastavate liikmesriikide vastu, et tagada kodanike õigused ja nende võimalus kasutada täielikult ELi õigusaktide eeliseid; kutsub sellega seoses komisjoni üles märkimisväärselt parandama oma rakendusvolituste rakendamist, sealhulgas rikkumismenetluste tõhusat ja õigeaegset kohaldamist selle tagamiseks, et liikmesriigid tuvastavad õigesti nitraadireostuse suhtes tundlikud alad ning kehtestavad ja rakendavad kõik asjakohased meetmed nitraatide tegevuskavades; |
|
9. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et aastatel 2016–2019 oli kümne liikmesriigi suhtes nitraadidirektiivi täitmata jätmise tõttu käimas rikkumismenetlus; kutsub liikmesriike üles viivitamatult tegelema olemasoleva veereostuse probleemiga ja ennetama igasugust edasise reostuse ohtu, tugevdades tundlike piirkondade kindlaksmääramist nitraadidirektiivi alusel ja soodustades tegevusprogramme nitraadidirektiivi alusel vastuvõetud meetmete täielikuks rakendamiseks ja jõustamiseks; kutsub lisaks liikmesriike üles tagama veealaste eesmärkide integreerimise teistesse poliitikavaldkondadesse; |
|
10. |
juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused ja sademete hulga suurenemine võivad põhjustada üleujutusi ja toitainekadu; peab kahetsusväärseks, et praegustes tegevuskavades ei käsitleta neid ohte piisavalt; kutsub liikmesriike üles arvestama oma tegevuskavade läbivaatamisel neid prognoose ja riske ning kohaldama ettevaatuspõhimõtet; |
|
11. |
juhib tähelepanu sellele, kui oluline on edendada uuenduste kasutuselevõttu, et soodustada põllumajanduses tõhusust ja häid tavasid, tunnistades vajadust vähendada ebatõhusust, mis toob kaasa vee, väetiste, pestitsiidide ja antibiootikumide liigse kasutamise; |
|
12. |
tuletab meelde, kui oluline on minna üle keskkonnasäästlikule põllumajandusele, et kaotada toitainetega saastumine ja toetada heade keskkonnatavade rakendamist, sealhulgas kasutades nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid vahendeid, mida pakuvad ühine põllumajanduspoliitika, struktuurifondid ja muud liidu programmid, näiteks programm LIFE; rõhutab, kui oluline on kasutada uuenduslikke tavasid, nagu sõnnikus sisalduva lämmastiku taaskasutamine, et vähendada saastet ja minimeerida toitainete lekkimist keskkonda; kutsub komisjoni üles rahastama programmi „Euroopa horisont“ raames teadusprogramme, et leida toitainereostuse probleemile ELis arukaid ja innovaatilisi lahendusi; |
|
13. |
on seisukohal, et määrus on asjakohane õigusakt, millega tagada veekogude kaitse põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest ja kohaldada kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega veekvaliteedi eesmärkide ühtset jõustamist kogu ELis; |
|
14. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.
(2) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(3) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.
(4) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.
(5) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.