EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.12.2022
COM(2022) 753 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 (millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal) artikli 16 lõikele 3
1.Sissejuhatus
14. juunil 2021 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2021/953, millega loodi ELi digitaalne COVID-tõend (edaspidi „ELi digitaalse COVID-tõendi määrus“). Määrusega kehtestati koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine raamistik, et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumist. Lisaks sellele määrusele võeti vastu määrus (EL) 2021/954, millega laiendatakse ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.
ELi digitaalse COVID-tõendi määruste eesmärk on hõlbustada vaba liikumist, nähes kodanikele ette koostalitlusvõimelised ja vastastikku tunnustatud tõendid, mis kinnitavad COVID-19 vastu vaktsineerimist, selle testimist ja sellest tervenemist ning mida inimesed saavad reisimisel kasutada. 29. juunil 2022 pikendasid Euroopa Parlament ja nõukogu määruste kehtivust kuni 30. juunini 2023. Sellega tagati, et reisijad saavad jätkata oma tõendi kasutamist, kui liikmesriikidel on vaja epidemioloogilise olukorra märkimisväärse halvenemise tõttu reisipiirangud ajutiselt taaskehtestada.
Samal ajal ei nõua ELi digitaalse COVID-tõendi raamistiku laiendamine liikmesriikidelt vaba liikumise piirangute säilitamist või kehtestamist. Kõik SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestatud isikute ELi-sisese vaba liikumise piirangud, sealhulgas nõue esitada ELi digitaalne COVID-tõend, tuleks tühistada niipea, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab. ELi digitaalne COVID-tõend koos nõukogu soovitusega, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vabale liikumisele COVID-19 pandeemia ajal, on tõepoolest aidanud piiranguid koordineeritult kaotada: alates 2022. aasta augustist on kõik liikmesriigid kaotanud kõik ELi-sisesed reisipiirangud, sealhulgas nõude esitada ELi digitaalne COVID-tõend. Oma viimases ettepanekus nõukogu soovituse ajakohastamise kohta leiab komisjon, et ELis peaks pandeemiaga seotud vaba liikumise piirangute puudumine jääma normiks, v.a juhul, kui epidemioloogiline olukord peaks märkimisväärselt halvenema.
ELi digitaalne COVID-tõend on olnud Euroopa jaoks oluline COVID-19 pandeemiale reageerimise vahend ning sellest on saanud kiiresti standard nii Euroopas kui ka mujal. Alates selle kasutuselevõtust on liikmesriikides välja antud üle kahe miljardi ELi digitaalse COVID-tõendi. Selle edu on aidanud kiirendada tervishoiu digiteerimist kõigis liikmesriikides. Määrusel on ka tähtis rahvusvaheline mõõde, kuna see annab komisjonile õiguse ühendada COVID-19 tõendite süsteemid kolmandates riikides. Lisaks 27 liikmesriigile on süsteemiga praegu ühinenud 49 kolmandat riiki ja territooriumi viiel kontinendil.
Komisjon esitas kooskõlas ELi digitaalse COVID-tõendi määrusega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded 2021. aasta oktoobris (edaspidi „2021. aasta oktoobri aruanne“) ja 2022. aasta märtsis (edaspidi „2022. aasta märtsi aruanne“). Nendes aruannetes anti ülevaade määruse rakendamisest alates selle vastuvõtmisest 14. juunil 2021. 2022. aasta märtsi aruanne sisaldas ka hinnangut määruse mõju kohta vaba liikumise hõlbustamisele, põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele ning isikuandmete kaitsele COVID-19 pandeemia ajal.
Määruse pikendamisel nägid Euroopa Parlament ja nõukogu ette, et komisjon peab esitama uue aruande 31. detsembriks 2022. Käesolev kolmas aruanne peab sisaldama eelkõige ülevaadet määruse rakendamise kohta saadud teabest, ülevaadet, milles kirjeldatakse kõiki arengusuundi seoses tõendite riigisisese ja rahvusvahelise kasutamisega ja rakendusaktide vastuvõtmisega vastavalt määruse artikli 8 lõikele 2, ning kõiki asjakohaseid muudatusi seoses eelmises aruandes esitatud määruse mõju hindamisega. Aruanne peab sisaldama ka hinnangut tõendite jätkuva kasutamise asjakohasuse kohta määruse kohaldamisel, võttes arvesse epidemioloogilist arengut ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.
Peale määruses sõnaselgelt nimetatud teemade sisaldab see aruanne ka ajakohastatud teavet välja antud ELi digitaalsete COVID-tõendite arvu, ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemiga seotud uusima tehnilise arengu ja määruse laiendamisega tehtud muudatuste kohta. Eelmise aruande jätkuna sisaldab see ka ajakohastatud teavet vaktsineerimistõendite kehtivusaja ning testimis-, läbipõdemis- ja vaktsineerimistõenditega seotud muude asjakohaste arengusuundade kohta. Aruandes kirjeldatakse ka komisjoni mõtteid nii määruse kohaldamise aja kui ka võimalike muude kasutusjuhtude kohta.
2.ELi digitaalse COVID-tõendi määruse kohaldamine ning selle mõju põhiõigustele ja mittediskrimineerimisele
2.1.Vaba liikumise hõlbustamine
2.1.1.COVID-19 pandeemiaga seotud vaba liikumise piirangute koordineerimine – ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamine ELi-siseste reiside kontekstis
Nagu 2022. aasta märtsi aruandes üksikasjalikumalt selgitatud, on vaba liikumise põhiõigus sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 ja põhiõiguste harta artiklis 45. Selle kasutamist võib piirata, kui piiranguid kohaldatakse kooskõlas asjakohaste ELi eeskirjade ja üldpõhimõtetega.
COVID-19 pandeemia ajal võtsid liikmesriigid rahvatervise kaitsmiseks meetmeid, millega piirati ELi piires vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist. Sellised piirangud peavad siiski järgima ELi õiguse põhimõtteid, nagu proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine. Võetavad meetmed ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik rahvatervise kaitseks. Komisjon jätkas selle kohustuse rõhutamist oma ettepanekutes, mis võeti vastu vaba liikumise küsimuses COVID-19 pandeemia ajal.
Nagu Üldkohus märkis, (üksikasjalikum teave punktis 2.1.4), ei kohusta määrus liikmesriike kehtestama piiranguid vaba liikumise õigusele. Määrusega tagatakse siiski, et kui liikmesriigid kaotavad teatavad liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes suudavad tõendada, et nad on vaktsineeritud, neid on testitud või nad on haiguse läbi põdenud, saavad kodanikud nendest eranditest mittediskrimineerival viisil kasu määruse kohaselt välja antud tõendite alusel.
Määruses, millega laiendatakse ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku, on selgitatud, et seda laiendamist ei tohiks mõista nii, nagu kohustaks see liikmesriike, eriti neid, kes riigisisesed rahvatervise meetmed tühistavad, säilitama või kehtestama vaba liikumise piiranguid. Kõik SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestatud piirangud isikute ELi-sisesele vabale liikumisele, sealhulgas nõue esitada ELi digitaalne COVID-tõend, tuleks tühistada niipea, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab.
Kogu ELis koordineerimise tagamiseks jätkas komisjon jõupingutusi, et tagada hästi koordineeritud lähenemisviis liikumisvabaduse piirangute vastuvõtmisele. 14. oktoobril 2022 tegi komisjon ettepaneku veel kord ajakohastada COVID-19 pandeemia ajal ELis reisimist käsitlevat koordineeritud lähenemisviisi, et kajastada paranenud epidemioloogilist olukorda, ja nõukogu võttis selle ettepaneku vastu 13. detsembril 2022. Nagu ettepanekus märgitud, leiab komisjon, et ELis peaks pandeemiaga seotud vaba liikumise piirangute puudumine jääma normiks. Nõue omada kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit tuleks taaskehtestada üksnes juhul, kui epidemioloogiline olukord märkimisväärselt halveneb.
Lisameetmeid – v.a ELi digitaalse COVID-tõendi esitamise nõue – võiks võtta ainult uuele murettekitavale või huvipakkuvale variandile reageerimiseks, et aeglustada selle levikut ja võita aega haiglate suutlikkuse suurendamiseks ning alustada vaktsiini väljatöötamist. Seda hädapidurit võiks kasutada ka olukordades, kus epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti ja märkimisväärselt viisil, mis viitab uue murettekitava või huvipakkuva SARS-CoV-2 variandi esilekerkimisele.
Kui liikmesriik kehtestab kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi esitamise nõude või võtab hädapidurimehhanismi kohaselt lisameetmeid, peaks ta sellest kiiresti teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva integreeritud korra (IPCR) võrgustiku kaudu ning andma teavet selliste reisipiirangute põhjuste, eeldatava mõju, jõustumise ja kestuse kohta. Kuna valgusfoorikaart
ei kajasta enam piisavalt ELi epidemioloogilist olukorda, tegi komisjon ettepaneku see välja jätta.
Kavandatud lähenemisviis on üldiselt olnud edukas. ELi digitaalne COVID-tõend on hõlbustanud vaba liikumist, kui liikmesriigid pidasid reisipiiranguid vajalikuks, ja on samas võimaldanud need piirangud alates hetkest, mil see oli võimalik, kooskõlastatult kaotada. Kui epidemioloogiline olukord paranes, vähenesid nõuded omada ELi-siseseks reisimiseks vajalikke ELi digitaalseid COVID-tõendeid. Kui 2022. aasta märtsis, pärast eelmise aruande vastuvõtmist, nõudis 17 liikmesriiki endiselt, et reisijatel oleks ELi digitaalne COVID-tõend, siis 2022. aasta mais oli see arv vähenenud seitsmele liikmesriigile ja 2022. aasta augustis oli selliseid liikmesriike lõpuks null (vt graafik). Seega olid kõik liikmesriigid 2022. aasta augustiks tühistanud kõik ELi-sisesed reisipiirangud. Sellest nähtub, et isegi nakatumise tipphetkedel, nagu 2022. aasta suvel täheldatud omikron BA.4 ja BA.5 alamvariandi põhjustatud nakkuspuhangu ajal, ei näinud liikmesriigid vajadust reisipiiranguid taaskehtestada.
2.1.2.ELi digitaalse COVID-tõendi määruse artikli 11 kohaselt saadud teave
ELi digitaalse COVID-tõendi määruses on sätestatud, et täiendavaid piirangud ELi digitaalse COVID-tõendi omanikele on võimalikud üksnes juhul, kui need on vajalikud ja proportsionaalsed rahvatervise kaitsmiseks COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Liikmesriigid on kohustatud komisjonile ja teistele liikmesriikidele 48 tundi ette teatama, kui nad otsustavad kehtestada täiendavaid piiranguid. Kahes eelmises aruandes tegi komisjon kokkuvõtte selle sätte kohaselt saadud teadetest. Pärast viimast aruannet 2022. aasta märtsis pole selliseid teateid saadud.
Komisjon jälgib endiselt, kuidas liikmesriigid rakendavad ELi digitaalse COVID-tõendi määrust ja nõukogu soovitust koordineeritud lähenemisviisi kohta, et hõlbustada ohutut vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal. Liikmesriikide teavet ELi digitaalse COVID-tõendi kohta koguti ülevaatetabelitega, mille liikmesriigid esitavad komisjonile ja nõukogule. Pärast viimaste ELi-siseste reisipiirangute kaotamist 2022. aasta augustis on komisjon selle teabe kogumise peatanud, kuid võib seda vajaduse korral jätkata.
2.1.3.Eelmiste aruannete järelmeetmed: mõju reisimisele ja turismile, eri liiki vaktsiinide aktsepteerimine, põhiõigused ja mittediskrimineerimine ning isikuandmete kaitse
2.1.3.1.Põhiõigused ja mittediskrimineerimine
2022. aasta märtsi aruandes kirjeldati, kuidas ELi digitaalse COVID-tõendi määrusega tagatakse mittediskrimineeriv lähenemisviis, mis hõlmab koostalitlusvõimelisi vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid. Kuigi otsus aktsepteeritavate tõendite liikide kohta jääb liikmesriikide (rahvatervise valdkonna) poliitiliseks otsuseks, tagatakse määrusega, et sama meditsiinilise sündmuse kohta välja antud ELi digitaalseid COVID-tõendeid aktsepteeritakse vaba liikumise piirangutest loobumise eesmärgil samadel tingimustel. See hinnang on endiselt jõus.
2.1.3.2.Eri liiki COVID-19 vaktsiinide aktsepteerimine
2.1.3.2.1Kliiniliste uuringute järgus COVID-19 vaktsiinid
Nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool punktis 2.4.2, tegid Euroopa Parlament ja nõukogu ELi digitaalse COVID-tõendi määruse laiendamisel ka muudatuse, mille kohaselt võivad liikmesriigid väljastada ELi digitaalse COVID-tõendi isikutele, kes osalevad COVID-19 vaktsiinide käimasolevates kliinilistes uuringutes, ning et teised liikmesriigid võivad selliseid tõendeid aktsepteerida, et vaba liikumise piirangutest loobuda. Lisaks on määrusega tehtud terviseohutuse komiteele
ülesandeks anda välja suunised, et tagada kõnealuste tõendite ühtne aktsepteerimine kogu ELis.
Komisjon moodustas terviseohutuse komitee tehnilise töörühma COVID-19 kliinilistes uuringutes osalejatele väljastatavate ELi digitaalsete COVIDi vaktsineerimistõendite kohta, et koostada ühtse lähenemisviisi suunised. Terviseohutuse komitee võttis selle tulemusena valminud „Kliinilistes uuringutes osalejatele väljastatud ELi digitaalsete COVID-tõendite vastastikuse aktsepteerimise suunised“ vastu 5. oktoobril 2022. Suunistes on sätestatud, et liikmesriigid peaksid vastastikku aktsepteerima tõendeid kõigi käimasolevate kliiniliste uuringute kohta eristusi tegemata. Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada kõigi ELi/EMP avalikult kättesaadavate COVID-19 vaktsiinide kliiniliste uuringute suhtes, mis on loetletud Euroopa Liidu ravimeid reguleerivate asutuste kliiniliste uuringute andmebaasis (EudraCT) või kliiniliste uuringute infosüsteemis (CTIS), mida haldab Euroopa Ravimiamet (EMA). Kaaluda tuleks ka piiratud valikut peamistest rahvusvahelistest uuringutest; neid ei ole aga praegu veel arvesse võetud.
2.1.3.2.2COVID-19 vaktsiinid, mis on läbinud WHO erakorralise kasutusloa saamise menetluse
Nagu on sätestatud ELi digitaalse COVID-tõendi määruses, on liikmesriigid vaba liikumise piirangutest loobumise korral kohustatud aktsepteerima vaktsineerimistõendeid juhul, kui vaktsiinile on antud ELi müügiluba. Lisaks võivad liikmesriigid soovi korral loobuda piirangutest reisijatele, kellele on manustatud vaktsiini, mis on läbinud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) erakorralise kasutusloa saamise menetluse või mis on saanud loa teises liikmesriigis riiklikul tasandil.
Nagu eelmises aruandes selgitatud, on liikmesriigid aktsepteerinud üha enam vaktsiine, mis on läbinud WHO erakorralise kasutusloa saamise menetluse. Nõukogu soovituses (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta on juba ette nähtud, et liikmesriigid peaksid tühistama Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ka nende isikute puhul, kes on vaktsineeritud WHO heakskiidetud vaktsiiniga (olgugi et selliste reisijate suhtes võidakse kohaldada lisanõudeid).
Ettepanekus võtta vastu uus nõukogu soovitus ELi reisimise kohta (millega asendatakse praegune nõukogu soovitus (EL) 2020/912) leidis komisjon, et tuleks kaotada liitu saabuvate reisijate suhtes kõik COVID-19ga seotud piirangud, kuid vajaduse korral tuleks aktsepteerida WHO heakskiidetud vaktsiine. Et veelgi hõlbustada nende ELi kodanike vaba liikumist, kellele on manustatud WHO nimekirja kantud vaktsiini, ning tagada sidusus ELi reisimise ja ELi-sisese reisimise vahel, tegi komisjon oma viimases ajakohastatud versioonis ELi-sisese reisimise koordineeritud lähenemisviisi kohta (vt punkt 2.1.1 eespool) ettepaneku, et liikmesriikidele, kes taaskehtestavad ELi-sisese reisimise piirangud, tuleks samuti soovitada aktsepteerida ELi digitaalseid COVID-tõendeid, mis on välja antud pärast selliste vaktsiinide manustamist. Nõukogu võttis need komisjoni ettepanekud vastu 13. detsembril 2022.
2.1.3.3.Mõju reisimisele ja turismile
2022. aasta märtsi aruandes kirjeldati, kuidas ELi digitaalne COVID-tõend aitas taastada rahvusvahelist reisimist ELis ja mujal, ning see sisaldas ka andmeid kommertslendude kohta. Hilisematest andmetest nähtub, et ELi tasandil oli lendude arv 2022. aastal suurem kui 2021. aastal kõigil kuudel, välja arvatud jaanuaris ja veebruaris. 2022. aasta oktoobriks oli lennuliiklus taastunud –15 %ni 2019. aasta tasemest. Eurocontroli viimase prognoosi kohaselt peaks see 2024. aastal mingil ajal täielikult taastuma 2019. aasta tasemele.
2.1.3.4.Isikuandmete kaitse
2022. aasta märtsi aruanne sisaldas hinnangut selle kohta, kas ELi digitaalse COVID-tõendi määrus vastab ELi andmekaitsenormidele. Komisjon on ka taganud, et määruse sätete kohaselt vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kontekstis järgitakse võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet. See hinnang on endiselt jõus.
Seoses süsteemiga ühendatud kolmandate riikidega (vt punkt 2.5.1) on oluline rõhutada, et osalevad riigid peavad oma riiklike süsteemide ja teenuste loomisel ja käitamisel järgima asjaomaseid küberturvalisust ja andmekaitset käsitlevaid õigusakte, mille täitmise tagamine on konkreetsete riiklike ametiasutuste ülesanne. Komisjon nõuab süstemaatiliselt, et kõik liikmesriigid ja kolmandad riigid esitaksid enesehindamise, andmaks täiendava kinnituse selle kohta, et riik on võtnud konkreetseid, sh andmekaitsega seotud riske spetsiaalselt arvesse. Kõigi osalevate riikide suhtes kohaldatakse ranget registreerimisprotsessi ja nende nõuete täitmata jätmine takistab ühendamist ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikuga.
2.1.4.Muu teave ELi digitaalse COVID-tõendi määruse rakendamise kohta
Pärast 2022. aasta märtsi aruande avaldamist on Üldkohus andnud välja mitu määrust seoses ELi digitaalse COVID-tõendi määrusega.
Kohtuasi Abenante jt vs. parlament ja nõukogu hõlmas hagi määruse tühistamiseks. Hagejad väitsid, et määrusega seoti vaba liikumise õiguse kasutamine kohustusega kasutada invasiivseid tervishoiuteenuseid, nimelt vaktsineerimist ja COVID-19 testimist. Hagejad väitsid ka, et määrusega diskrimineeriti vaktsineerimata ELi kodanikke.
Üldkohus jättis hagi selle vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, leides, et ELi digitaalse COVID-tõendi määrusega kehtestatakse üksnes koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine raamistik, kuid selles ei ole sätestatud kohustust olla COVID-19 vastu vaktsineeritud või teha test ega kohustust omada sellist tõendit, et kasutada vaba liikumise õigust. Selline kohustus kui liikmesriigi territooriumile sisenemise tingimus tuleneb üksnes liikmesriikide siseriiklikust õigusest.
Üldkohus märkis ka, et määrus võimaldab eristada vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid olenevalt iga liikmesriigi tehtud valikutest. Määrusega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus aktsepteerida kõnealuseid tõendeid, kui nad loobuvad teatavatest reisipiirangutest isikute puhul, kellel on tõend vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta.
Üldkohus rõhutas ka, et isegi kui ELi digitaalse COVID-tõendi määrus tühistataks, saaksid liikmesriigid endiselt piirata reisimist rahvatervise kaitse eesmärgil, seades selle tingimuseks vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise tõendamise. Samas ei oleks liikmesriigid sellisel juhul enam kohustatud aktsepteerima teiste liikmesriikide välja antud tõendeid. Seega jätaks tühistamine reisijad ilma võimalusest esitada teise liikmesriigi kehtestatud kohustuse täitmiseks vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemistõend, mille on välja andnud nende päritoluliikmesriik.
Lisaks lükkas Üldkohus tagasi kaks kohtuasja, millega vaidlustati komisjoni 21. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2288, millega kehtestati ELi-sisese reisimise eesmärgil 270päevane siduv kehtivusaeg esmast vaktsineerimiskuuri hõlmavatele vaktsineerimistõenditele. Mõlemal juhul väitsid hagejad, et delegeeritud määrus ületas komisjonile antud volitusi ja mõjutas ebaproportsionaalselt nende vaba liikumise õigust. Üldkohus leidis, et mõlemad hagid on vastuvõetamatud, rõhutades taas, et ELi digitaalse COVID-tõendi määrusega, sealhulgas delegeeritud määrusega muudetud kujul, ei kehtestata kohustust esitada vaba liikumise õiguse kasutamiseks ELi digitaalne COVID-tõend. Sama kehtib järelduste kohta, mida liikmesriigid teevad nende tõendite kehtetuse kohta pärast 270päevase kehtivusaja lõppu. Delegeeritud määrus ei sisalda isegi kaudset kohustust saada tõhustusdoos, kui esmase vaktsineerimiskuuri kehtivusaeg lõpeb.
Nagu 2022. aasta märtsi aruandes selgitatud, on komisjon pidevalt püüdnud anda kodanikele täpset ja arusaadavat teavet ELi digitaalse COVID-tõendi ja reisipiirangute kohta, näiteks luues platvormi „Re-open EU“ ning avaldades vastused kõige sagedamini esitatud küsimustele nendel teemadel. Platvormi „Re-open EU“ kasutatavust on pidevalt parandatud ja alates selle avaldamisest 2020. aasta juunis on seda vaadatud ligikaudu 44,7 miljonit korda, mis teeb keskmiselt 51 500 vaatamist päevas. Lisaks on komisjon andnud panuse Europe Directi kontaktkeskustesse, mis vastasid 2021. aastal 55 725 küsimusele koroonaviiruse pandeemia kohta (sealhulgas paljud küsimused reisieeskirjade kohta).
2.2.ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamine riigisisestel eesmärkidel
ELi digitaalse COVID-tõendi määrus käsitleb tõendi kasutamist COVID-19 pandeemia ajal ELis reisimise hõlbustamiseks. Nagu eelmistes aruannetes selgitatud, ei näe ELi õigus ette ega keela ELi digitaalsete COVID-tõendite kasutamist riigisiseselt. See tähendab, et ELi digitaalsete COVID-tõendite riigisisese kasutamise üle otsustavad endiselt liikmesriigid. Liikmesriigid peavad ise kindlaks määrama, milliseid tervisekaitsemeetmeid nad peavad kõige asjakohasemaks seoses juurdepääsuga näiteks töökohale, kultuuriüritustele, restoranidele jne. Liikmesriigid võivad tõepoolest kasutada ELi digitaalseid COVID-tõendeid sellistel riigisisestel eesmärkidel, kuid nad peavad nägema ette õigusliku aluse siseriiklikus õiguses, mis peab muu hulgas vastama andmekaitsenõuetele.
2022. aasta novembris korraldatud küsitluses teatasid kõik vastanud liikmesriigid, et nad kasutavad ELi digitaalset COVID-tõendit sellistel eesmärkidel. Liikmesriigid kasutasid tõendit kõige sagedamini juurdepääsuks üritustele, kultuuriüritustele või restoranidesse. Paljud liikmesriigid kasutasid tõendit ka juurdepääsuks tervishoiuasutustele, heaolukeskustele või hotellidele. Lisaks kasutati tõendit sageli tõendina vaktsineerimise, testimise või läbipõdemise kohta meditsiinilises kontekstis. Harvem kasutati tõendit juurdepääsuks töökohale või koolidele/ülikoolidele või ühistranspordile.
Sarnaselt ELi digitaalsete COVID-tõendite ELi-siseseks reisimiseks kasutamisega vähenes ka nende riigisisene kasutamine niipea, kui epidemioloogiline olukord paranes. 2022. aasta märtsis, pärast 2022. aasta märtsi aruande vastuvõtmist, märkis 18 liikmesriiki, et nad kasutavad ELi digitaalset COVID-tõendit riigisisestel eesmärkidel. See arv vähenes 2022. aasta mais üheksale liikmesriigile ja 2022. aasta augustis lõpuks viiele liikmesriigile (vt graafik). Need viis liikmesriiki kasutavad ELi digitaalset COVID-tõendit piiratud arvul kasutusjuhtudel, st juurdepääsuks tervishoiuasutustele ja hooldekodudele.
2.3.Tehniline rakendamine
2.3.1.Välja antud ELi digitaalsete COVID-tõendite arv
31. oktoobriks 2022 olid liikmesriigid välja andnud üle 2,2 miljardi ELi digitaalse COVID-tõendi, sealhulgas 1,4 miljardit vaktsineerimistõendit, 660,8 miljonit testimistõendit ja 96,4 miljonit läbipõdemistõendit. Üksikasjalik jaotus liikmesriikide kaupa on esitatud I lisas.
2.3.2.ELi lüüs ja töö tehnilisel tasandil
2.3.2.1.2022. aasta märtsi aruandest saadik toimunud muutused
Komisjon ja liikmesriigid töötasid e-tervise võrgustiku raames ühiselt välja ELi digitaalse COVID-tõendi ühise väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise tehnilised spetsifikatsioonid, standardid ja suunised. Kõik e-tervise võrgustikus väljatöötatud spetsifikatsioonid põhinevad avatud standarditel ning need avaldatakse avatud allikana e-tervise võrgustiku veebisaidil ja GitHub-is. See on hõlbustanud koostalitlusvõimet kolmandate riikide välja töötatud süsteemidega.
Alates 2022. aasta märtsist on tehnilisel tasandil tehtud töö ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi edasiseks parandamiseks hõlmanud mehhanismi vastuvõtmist, et vahetada tühistatud ELi digitaalsete COVID-tõendite loendeid automaatselt ELi digitaalse COVID-tõendi lüüsi kaudu, mis on usaldusraamistiku keskne osa. Samuti ajakohastati tehnilisi spetsifikatsioone, et võtta arvesse ELi digitaalse COVID-tõendi pikendamisega kaasnevaid uusi võimalusi seoses vaktsineerimistõendite väljastamisega käimasolevate kliiniliste uuringute jaoks ning läbipõdemis- ja testimistõendite välja andmisega laboratoorsete antigeenitestide alusel.
2.3.2.1.Tühistatud tõendite loendite vahetamise mehhanism
Tõendite tühistamine võib aidata kaitsta rahvatervist, kui tõendid on välja antud ekslikult, pettuse teel või pärast defektseks tunnistatud COVID-19 vaktsiini partii peatamist. Selle kohta on ELi digitaalse COVID-tõendi määruses sätestatud, et usaldusraamistik võimaldab toetada tühistatud tõendite kordumatuid tunnuseid sisaldava tühistatud tõendite loendite vastastikust vahetamist
. Vahetatavad tühistatud tõendite loendid ei tohiks sisaldada muid isikuandmeid peale tõendite kordumatute tunnuste.
Et hõlbustada tühistatud tõendite loendite piiriülest automaatset vahetamist ELi digitaalse COVID-tõendi lüüsi kaudu täielikus kooskõlas andmete puutumatuse ja andmekaitse nõuetega, töötas komisjon koostöös liikmesriikidega välja tühistamismehhanismi spetsifikatsioonid, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2022/483. Tühistamismehhanism koosneb kahest osast. Esimene osa on seotud ELi digitaalse COVID-tõendi lüüsiga ja on selle kohaldamisel siduv. Teises osas käsitletakse seda, kuidas liikmesriigid jagavad tühistatud tõendite loendeid oma riiklikust taristust kontrollimisrakendustele, ja see ei ole siduv. Viimase suhtes on liikmesriikidel vabadus valida eri võimaluste vahel, mille kõigi puhul võetakse arvesse privaatsusega seotud probleeme.
2.3.2.1.Tehniliste spetsifikatsioonide muudatused, mis tulenevad määrusest (EL) 2022/1034
Nagu on üksikasjalikumalt selgitatud punktides 2.4.1 ja 2.4.2, võimaldab muudatus, millega laiendatakse ELi digitaalse COVID-tõendi määrust, anda välja ka tõendeid kliinilisi uuringuid läbivate COVID-19 vaktsiinide kohta ning anda laboratoorsete antigeenitestide alusel välja läbipõdemis- ja testimistõendeid. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/1516 võeti vastu, et kajastada neid muudatusi ELi digitaalse COVID-tõendi andmetega täitmist käsitlevates tehnilistes spetsifikatsioonides ja normides, mida täiendati ELi digitaalsete COVID-tõendite väärtuste kogumeid käsitlevate suuniste ajakohastatud versiooniga.
2.3.2.2.Kohandatud COVID-19 vaktsiinide kodeerimine
Pärast Euroopa Ravimiameti soovitusi võttis komisjon 1. septembril 2022 vastu otsused kogu ELi hõlmava loa andmise kohta kohandatud COVID-19 vaktsiinidele Comirnaty Original / Omicron BA.1 ja Spikevax bivalent Original / Omicron BA.1, mis on algsete vaktsiinide Comirnaty (Pfizer/BioNTech) ja Spikevax (Moderna) kohandatud versioonid ning kaitsevad peale algse SARS-CoV-2 tüve omikron BA.1 alamvariandi vastu. Sama kuu lõpus andis komisjon Euroopa Ravimiameti vastava soovituse alusel loa ka kohandatud COVID-19 vaktsiinile Comirnaty Original / Omicron BA.4–5, mis kaitseb peale SARS-CoV-2 algse tüve ka BA.4 ja BA.5 alamvariantide vastu. 20. oktoobril 2022 andis komisjon lisaks kahevalentsele vaktsiinile Spikevax Original / Omicron BA.4–5 loa teise kahevalentse vaktsiini Original / Omicron BA.4–5 jaoks.
Komisjon konsulteeris terviseohutuse komiteega küsimuses, kuidas need kohandatud vaktsiinid ELi digitaalsesse COVID-tõendisse kodeerida. Seejuures ei näinud enamik liikmesriike suurt vajadust eristada ELi digitaalses COVID-tõendis kohandatud vaktsiine ja nende algversiooni, et hõlbustada vaba liikumist. Samal ajal eristavad paljud liikmesriigid riiklikes tervishoiusüsteemides või andmebaasides eri vaktsiinitüüpe muudel, eelkõige ravimiohutuse järelevalve ja rahvatervisega seotud eesmärkidel. Selle tulemusena kodeeritakse kohandatud COVID-19 vaktsiinid ELi digitaalsesse COVID-tõendisse samamoodi nagu vastav algversioon. Valmisoleku huvides koostas e-tervise võrgustik siiski ettepaneku selle kohta, kuidas selliseid kohandatud vaktsiine saaks erinevalt kodeerida, kui otsustatakse, et selline eristamine on vajalik.
E-tervise võrgustiku 19. oktoobril 2022 avaldatud ajakohastatud suunistes ELi digitaalsete COVID-tõendite väärtuste kogumike kohta kirjeldatakse kohandatud COVID-19 vaktsiinide kodeerimist vastavalt eespool mainitule.
2.3.2.1.Kolme esmase doosiga COVID-19 vaktsiinide kodeerimine
Pärast EMA soovitust kiitis komisjon 20. oktoobril 2022 heaks Comirnaty ja Spikevaxi COVID-19 vaktsiinide pediaatrilised ravimvormid lastele alates kuuendast elukuust. Comirnaty puhul koosneb esmane vaktsineerimine kolmest doosist, kusjuures individuaalsed doosid on väiksemad kui juba loa saanud vanuserühmade puhul. Varem on ELi heakskiidetud COVID-19 vaktsiinid olnud ühe- või kahedoosilised vaktsiinid.
Sellega seoses selgitas komisjon liikmesriikidele ning ELi digitaalse COVID-tõendi lüüsiga ühendatud kolmandate riikide ja territooriumide esindajatele selle Comirnaty kolmedoosilise pediaatrilise ravimvormi kodeerimist ELi digitaalses COVID-tõendis. See täpsustus ei nõudnud tehniliste spetsifikatsioonide muutmist.
2.4.ELi digitaalse COVID-tõendiga seotud areng
2.4.1.Laiendus: laboratoorsete antigeenitestide lisamine
Enne laiendamist oli ELi digitaalse COVID-tõendi määruses ette nähtud, et testimistõendeid võib välja anda ainult kaht liiki SARS-CoV-2 nakkuse testide põhjal, milleks on molekulaarse nukleiinhappe amplifikatsioonil põhinevad testid (NAAT-testid), sealhulgas testid, milles kasutatakse pöördtranskriptsiooniga polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), ja antigeeni kiirtestid, mis põhinevad viiruse valkude (antigeenide) tuvastamisel immuunkromatograafilise testi abil ning annavad tulemuse vähem kui 30 minutiga, tingimusel et neid teste teevad tervishoiutöötajad või kvalifitseeritud testijad. Määruse laiendamisel lisasid Euroopa Parlament ja nõukogu kvaliteetsed laboratoorsed antigeenianalüüsid nende testide hulka, mille kohta võib välja anda ELi digitaalse COVID-tõendi, et laiendada diagnostiliste testide liikide ulatust ajal, mil COVID-19 testide järele on suur nõudlus.
Alates 2021. aasta juulist on terviseohutuse komitees kokku lepitud COVID-19 antigeeni testide ühise loetelu ajakohastamise eest vastutav COVID-19 diagnostiliste testide tehniline töörühm vaadanud läbi ka liikmesriikide ja tootjate esitatud ettepanekud COVID-19 laboratoorsete antigeenianalüüside kohta. Neid ettepanekuid on hinnatud samade kriteeriumide alusel, mida kasutatakse antigeeni kiirtestide puhul, ning terviseohutuse komitee on koostanud loetelu nendele kriteeriumidele vastavatest laboratoorsetest antigeenianalüüsidest.
Selle tulemusena saavad liikmesriigid nüüd välja anda testimistõendeid ja läbipõdemistõendeid laboratoorsete antigeenianalüüside alusel, mis on kantud ELi COVID-19 antigeeni testide ühisesse loetellu.
2.4.2.Laiendus: kliinilises uuringus osalejate vaktsineerimistõendite lisamine
Uute SARS-CoV-2 murettekitavate variantide esilekerkimist arvestades on pandeemia ületamise seisukohalt ülitähtis jätkata COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist ja uurimist. Sellega seoses on oluline hõlbustada vabatahtlike osalemist kliinilistes uuringutes ehk uuringutes, mille eesmärk on teha kindlaks ravimi, näiteks COVID-19 vaktsiini ohutus või tõhusus. Vaktsiinide kliiniline uurimine on nende väljatöötamise esmatähtis etapp ja seetõttu tuleb julgustada vabatahtlikku osalemist selleks vajalikes uuringutes. Kliinilistes uuringutes osalejate takistamine vaktsineerimistõendite saamisel võib sellistes uuringutes osalemist oluliselt pärssida, aeglustades uuringute lõpuleviimist ja avaldades üldisemalt negatiivset mõju rahvatervisele. Seepärast soovis komisjon hõlbustada ja julgustada kliinilistes uuringutes osalemist.
Määruse laiendamisega on ette nähtud, et liikmesriigid võivad väljastada ELi digitaalse COVID-tõendi isikutele, kes osalevad veel müügiloata COVID-19 vaktsiinide käimasolevates kliinilistes uuringutes, olenemata sellest, kas osaleja sai COVID-19 vaktsiinikandidaati või kontrollrühmale mõeldud doosi, tingimusel et liikmesriikide eetikakomiteed ja pädevad asutused on uuringu heaks kiitnud. Teised liikmesriigid võivad neid tõendeid aktsepteerida, et loobuda vaba liikumise piirangutest, välja arvatud juhul, kui nende aktsepteerimisaeg on möödunud või need on pärast kliinilise uuringu lõppu kehtetuks tunnistatud, eelkõige juhul, kui COVID-19 vaktsiinile ei anta hiljem müügiluba või kui vaktsineerimistõendid anti välja pimekatse raames kontrollrühmale manustatud platseebo kohta.
Nagu on selgitatud eespool punktis 2.1.3.2.1, võttis terviseohutuse komitee 5. oktoobril 2022 vastu nende tõendite aktsepteerimise vastastikuse lähenemisviisi suunised, mis sisaldavad loetelu käimasolevatest kliinilistest uuringutest, mille liikmesriigid on vastastikku heaks kiitnud ja mida vajaduse korral ajakohastatakse.
2.4.3.Vaktsineerimistõendite kehtivusaeg
Nagu 2022. aasta märtsi aruandes selgitatud, võttis komisjon 2021. aasta detsembris vastu delegeeritud määruse (EL) 2021/2288, millega kehtestatakse 270päevane siduv kehtivusaeg esmast vaktsineerimiskuuri hõlmavatele vaktsineerimistõenditele ELi-sisese reisimise eesmärgil. Seetõttu ei tohi selliseid tõendeid aktsepteerida, kui viimasest doosist on möödunud üle 270 päeva.
29. märtsil 2022 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2022/503, et näha alaealiste puhul ette erand esmavaktsineerimise tõendite 270päevasest kehtivusajast. Kuigi EMA oli soovitanud vaktsiinide manustamist vähemalt 12aastastele noorukitele, märkis ta ka, et igas liikmesriigis peavad vaktsineerimiskampaaniat juhtivad eksperdid andma nõu selle kohta, milline on nende riigile parim võimalik otsus ja ajastus. Kui komisjon liikmesriikidega konsulteeris, leidsid neist paljud, et olenemata sellest, kas tõhustusdoose pakutakse alaealistele riigisiseselt, on asjakohane näha nende alaealiste puhul ette erand standardsest kehtivusajast.
Maksimaalne 270päevane kehtivusaeg ei kehti praegu tõhustusdooside kohta välja antud vaktsineerimistõendite suhtes, olenemata sellest, kas need on välja antud pärast esimese või teise tõhustusdoosi manustamist, mis tähendab, et neid aktsepteeritakse praegu ilma kehtivusajata.
2.4.4.Muud küsimused
Pärast 2022. aasta märtsi aruannet ei ole ilmnenud uusi teaduslikke tõendeid, mis õigustaksid antikehade testide tulemustel põhinevate läbipõdemistõendite väljaandmisest loobumise poliitika muutmist. Selles aruandes esitatud põhjendused on endiselt ajakohased. Samuti ei ole olukord muutunud seoses läbipõdemistõendite kehtivusajaga.
2.5.ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi rahvusvahelised aspektid
2.5.1.Euroopa ja kolmandate riikide ühendamine
ELi digitaalse COVID-tõendi määruses on sätestatud, et komisjon võib teha otsuse, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi tõendeid tuleb käsitada samaväärsena ELi digitaalsete COVID-tõenditega (edaspidi „samaväärsust kinnitavad otsused“), et nende omanikud saaksid vaba liikumise õigust hõlpsamalt kasutada. Selle tulemusena on asjaomane kolmas riik ühendatud ELi lüüsi. Üksikasjalik teave selle protsessi kohta on esitatud 2021. aasta oktoobri aruandes.
Lisaks 27 liikmesriigile on ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemiga ühendatud 49 ELi mittekuuluvat riiki ja territooriumi, et hõlbustada ELis vaba liikumise õiguse kasutamist. Seega on ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemiga liitunud riikide koguarv 76, tänu millele on see maailma suurim koostalitlusvõimeliste COVID-19 tõendite süsteem.
Pärast 2022. aasta märtsi aruande vastuvõtmist ja 2022. aasta novembri lõpuks võttis komisjon vastu täiendavad samaväärsust kinnitavad otsused Bahreini, Brasiilia, Colombia, Ecuadori, Indoneesia, Korea Vabariigi, Kosovo, Madagaskari, Malaisia, Omaani, Peruu, Filipiinide, Seišellide ja Vietnami kohta.
Määruses ei ole sõnaselgelt nõutud, et samaväärsust kinnitavat otsust taotlevad kolmandad riigid aktsepteeriksid nende riiki reisimisel omakorda ELi digitaalset COVID-tõendit. Enne samaväärsust kinnitava otsuse vastuvõtmist on komisjon siiski süstemaatiliselt palunud kõigil asjaomastel kolmandatel riikidel aktsepteerida ELi digitaalset COVID-tõendit ja tagada, et nad andmekaitsenõudeid järgivad. Nagu on selgitatud punktis 2.1.3.4, kohaldatakse kõikide osaleda soovivate kolmandate riikide suhtes ranget registreerimisprotsessi, et kontrollida nende vastavust turvanõuetele.
Et saada ülevaade samaväärsust kinnitavate otsuste rakendamise seisust, saatsid ELi delegatsioonid küsimustiku kolmandatele riikidele ja territooriumidele, kelle tõendite kohta on tehtud samaväärsust kinnitav otsus ning kes on kuulunud süsteemi piisavalt kaua, et anda tagasisidet. 27 riiki ja territooriumi, kes küsimustikule vastasid, teatasid vaktsineerimise, läbipõdemise, testimistõendite ja andmekaitse valdkonnas väga vähestest probleemidest. Mõni teatatud probleem on vahepeal lahendatud või ei kuulu ELi pädevusse.
2.5.2.Koostalitlusvõime rahvusvahelisel tasandil välja töötatud süsteemidega
Kooskõlas määruse artikli 4 lõikega 3 tuleks ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga tagada koostalitlusvõime rahvusvahelisel tasandil loodud tehnoloogiliste süsteemidega.
Komisjon on jätkanud dialoogi ja koostööd rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega, et uurida võimalusi olemasolevate tehnoloogiliste süsteemide koostalitlusvõime saavutamiseks. 2022. aasta märtsis algatas G20 eesistuja Indoneesia WHO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning ülemaailmse digitervise partnerluse toel katseprojekti, et katsetada COVID-19 ülemaailmse tervishoiu protokolli standardite ühtlustamise tehnoloogilist teostatavust, sealhulgas töötades välja universaalse kontrollimisrakenduse, mille abil saab valideerida eri tehniliste standardite alusel välja antud COVID-19 tõendeid täielikus kooskõlas riiklike õigus- ja tervishoiuraamistikega. Komisjon ja mõned liikmesriigid osalevad aktiivselt aruteludes, jagades oskusteavet, kogemusi ja õppetunde, mis on saadud ELi digitaalsest COVID-tõendist kui ülemaailmsel tasandil rakendatavast peamisest digitaalse COVID-19-tõendi süsteemist.
Pandeemia ennetamist, selleks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise lepingu ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) muudatuste üle peetavate läbirääkimiste kontekstis on nõukogu 3. märtsi 2022. aasta otsusele (EL) 2022/451 (millega antakse komisjonile luba alustada ELi nimel läbirääkimisi ELi pädevusse kuuluvates küsimustes) lisatud läbirääkimisjuhistes sätestatud, et rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste eesmärk peaks olema kehtivaid sätteid selgitada ja tugevdada, sealhulgas edendada uute digivahendite kasutamist, mis võivad nende rakendamist parandada.
30. septembril 2022 esitasid EL ja selle liikmesriigid rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatusettepanekud, sealhulgas ühe muudatusettepaneku, mille eesmärk on võimaldada digitaalsete vaktsineerimistõendite kasutamist rahvusvahelistel reisidel. Seda ettepanekut arutatakse praegu koos teiste rahvusvaheliste tervise-eeskirjade osalisriikide esitatud muudatusettepanekutega Maailma Terviseorganisatsiooni liikmetest koosnevas töörühmas, et esitada sihipäraste muudatuste pakett arutamiseks ja võimalikuks vastuvõtmiseks maailma terviseassambleel 2024. aasta mais.
2.6.ELi digitaalse COVID-tõendi tulevik
ELi digitaalse COVID-tõendi määruse artikli 16 lõikes 3 on sätestatud, et selles aruandes hinnatakse ELi digitaalse COVID-tõendi jätkuva kasutamise asjakohasust määruse kohaldamisel, võttes arvesse epidemioloogilisi muutusi ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid. Lisaks rõhutatakse määruses, et aruandele võib lisada seadusandliku ettepaneku, eelkõige selleks, et lühendada kõnealuse määruse kohaldamisaega, mis on praegu 30. juuni 2023, ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust.
Seoses ELi digitaalse COVID-tõendi määruse kohaldamisajaga soovib komisjon veel kord kinnitada, et määruse pikendamine 2022. aasta juunis kuni 2023. aasta juunini oli vajalik, võttes arvesse COVID-19 pandeemia arenguga seotud ebakindlust. Oluline on vältida olukorda, kus juhul, kui teatavad rahvatervisel põhinevad vaba liikumise piirangud jäävad pärast 30. juunit 2022 kehtima, oleks ELi kodanikud jäetud ilma võimalusest kasutada olulist vahendit, mis hõlbustas selle ajani vaba liikumist.
Nagu komisjon on pidevalt rõhutanud, tuleks kõik SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestatud piirangud isikute ELi-sisesele vabale liikumisele tühistada niipea, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab. See kehtib ka ELi digitaalsete COVID-tõendite esitamise nõuete kohta.
Alates 2022. aasta märtsi aruandest ja määruse laiendamisest on omikronvariant – eri alamvariantide kujul – jäänud ELis domineerivaks variandiks. Omikroni puhul ei ole haiguskulg nii raske kui varem täheldatud deltavariandil, mida võib vähemalt osaliselt seletada vaktsineerimise ja varasema nakatumise kaitsva toimega. Selle tulemusena ja koos sellise kõrgema kaitsetasemega püsib surve tervishoiusüsteemidele praegu hallataval tasemel isegi nakatumise tipphetkedel, nagu 2022. aasta suvel täheldatud omikron BA.4 ja BA.5 alamvariandi põhjustatud laine või 2022. aasta oktoobri keskel täheldatud laine ajal. 20. oktoobril 2022 määras Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) huvipakkuvaks variandiks uue alamvariandi BQ.1 ja selle alamliinid. Modelleeritud hinnangute põhjal eeldatakse, et 2023. aasta alguseks on enam kui 80 % SARS-CoV-2 juhtudest seotud BQ.1 ja selle alamliinidega (ECDC-lt saadud teabe kohta vt ka II lisa).
2022. aasta augustiks olid liikmesriigid tõepoolest tühistanud kõik meetmed, mis mõjutasid isikute vaba liikumist ELis, sealhulgas nõude, et reisijatel peab olema ELi digitaalne COVID-tõend. Lisaks ei kehtestanud ükski liikmesriik järgnenud nakatumise tipphetkedel uuesti nõuet, et reisijatel peab olema ELi digitaalne COVID-tõend. Seda põhjusel, et praeguses olukorras võib eeldada, et riigisisesed tegurid mõjutavad epidemioloogilist olukorda rohkem kui piiriülene reisimine. Selle tulemusena võivad riigisisesed leevendusmeetmed, nagu maskide kandmine, ruumide ventileerimine ja füüsilise distantsi hoidmine, erinevalt reisipiirangutest COVID-19 levikut tõhusalt aeglustada, kui neid rakendatakse varakult ja terviklikult ning ühiskond need piisavalt omaks võtab. Lisaks ei ole komisjon teadlik liikmesriikide kavatsustest taaskehtestada reisipiirangud. ECDC märkis ka, et „ELi/EMP riikide praegune variantide ja immuunsusega seotud olukorrapilt viitab sellele, et ELi digitaalsete COVID-tõendite kasutamise mõju/väärtus oleks rahvatervise seisukohast praegu väike“ (ECDC-lt saadud teabe kohta vt II lisa).
Eespool toodut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et ELi digitaalse COVID-tõendi määrus on saavutanud oma kavandatud eesmärgid, nimelt hõlbustada tõendi omanikel vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal ja aidata järk-järgult kaotada vaba liikumise piirangud, mis liikmesriigid on kooskõlas ELi õigusega kehtestanud, et koordineeritud viisil piirata SARS-CoV-2 levikut.
Nagu on märgitud ka 2. septembri 2022. aasta teatises, leiab komisjon sellegipoolest, et eelolevatel talvekuudel ei tohi valvsust kaotada. Nagu märkis ka ECDC, on olemas teatavad põhielemendid, mis on tulevaste COVID-19 lainete ajastuse ja ulatuse seisukohast eriti otsustavad. Esiteks hakkab vaktsiini tekitatud ja looduslikult omandatud kaitse nakatumise ja raskete tagajärgede eest aja jooksul vähenema, millel on märkimisväärne mõju nakatumiste tulevaste lainete tõenäosusele ja raskusele. Teiseks on immuunsüsteemile raskemini tuvastatavate või nakkavamate SARS-CoV-2 (alam)liinide tekkimine otsustava tähtsusega tegur, mis koos uute variantide haiguskulu raskuse muutumisega on sellega seotud haiguskoormuse seisukohast ülitähtis. Kolmandaks võimendab või vähendab COVID-19 ajalist kõikumist inimkäitumine. Lisaks võib tekkida hooajalisus, mis on tingitud muudest teguritest, näiteks kliimast, mis võib aasta jooksul põhjustada COVID-19 mõju kõikumist. Seoses huvipakkuva variandiga BQ.1 puuduvad väheste kättesaadavate andmete põhjal tõendid selle kohta, et seda seostataks raskema haigestumisega kui ringlevate variantide BA.4/BA.5 puhul. ECDC rõhutab siiski, et liikmesriigid peaksid jääma selle esilekerkimise ja leviku signaalide suhtes valvsaks.
Sellega seoses rõhutas komisjon 14. oktoobri 2022. aasta ettepanekus ajakohastada koordineeritud lähenemisviisi reisimisele ELis COVID-19 pandeemia ajal
(vt ka punkt 2.1.1), et pandeemiaga seotud vaba liikumise piirangute puudumine peaks praegu jääma normiks. Liikmesriigid peaksid taaskehtestama nõude omada kehtivat ELi digitaalset COVID-tõendit üksnes juhul, kui epidemioloogiline olukord halveneb märkimisväärselt. Selle kindlakstegemiseks peaksid liikmesriigid eelkõige arvesse võtma COVID-19st tingitud survet oma tervishoiusüsteemidele, eelkõige seoses haiglaravil viibivate ja intensiivravi üksuse statsionaarsete patsientide arvuga.
Seega ei kavatse komisjon peamiselt epidemioloogilise valvsuse tõttu võtta vastu ettepanekut määruse kohaldamisaja lühendamiseks. Iga selline ettepanek tekitaks õiguskindlusetust ka liikmesriikidele ja seotud kolmandatele riikidele, kes soovivad teha plaane ja valmistuda määruse kehtivuse lõppemiseks.
Samal ajal ei kavatse komisjon praeguses etapis teha ettepanekut ELi digitaalse COVID-tõendi määruse täiendavaks pikendamiseks pärast selle kehtivusaja lõppu, milleks on 30. juuni 2023. Nagu ECDC on ka märkinud, on COVID-19 pandeemia kõige ägedam etapp möödas. Seega leiab komisjon, et vaba liikumise põhiõiguse piirangute edaspidine põhjendatus on ebatõenäoline. Kui liikmesriikidelt küsiti 2022. aasta novembris IPCRi võrgustikus korraldatud uuringus, kas nad eeldavad, et pärast 2023. aasta juunit on ELi-siseseks reisimiseks vaja ELi digitaalseid COVID-tõendeid, ei väljendanud ükski neist sellist vajadust
. Komisjon hindab olukorda uuesti 2023. aasta märtsi lõpuks, et teha lõplik otsus oma seisukoha kohta seoses määruse kohaldamisajaga.
Samuti on oluline märkida, et 19. septembril 2022 võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism
. Selle vahendi eesmärk on luua paindlik ja läbipaistev mehhanism, et kiiresti reageerida ühtse turu toimimist ohustavatele hädaolukordadele ja kriisidele. Eesmärk on tagada ELi kriisidele reageerimise koordineerimine, solidaarsus ja sidusus ning kaitsta ühtse turu toimimist, tagades eelkõige isikute, kaupade ja teenuste jätkuva vaba liikumise. Ettepaneku kohaselt oleks komisjonil ja liikmesriikidel ka õigus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanismi määruse eesmärke toetavad koostalitlusvõimelised digivahendid või IT-taristud, mida saaks tulevases konkreetses kriisis vajaduse korral kasutada ELi digitaalse COVID-tõendiga sarnastel eesmärkidel. Komisjoni ettepaneku seadusandlik menetlus on praegu käimas ja kavandatav raamistik ei ole seetõttu veel kättesaadav.
Võttes arvesse ELi digitaalse COVID-tõendi aluseks oleva tehnoloogia üleilmset edu, kaaluvad komisjon ja liikmesriigid, kas ja kuidas saaks sellist tehnilist arhitektuuri kasutada muudeks kasutusjuhtumiteks kui vaba liikumise hõlbustamine ELis, sealhulgas selleks, et hõlbustada reisimist kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest. Tehnoloogiat võiks kaaluda ka näiteks selleks, et autentida tervisevaldkonna dokumente ning arendada edasi piiriüleste digitaalsete tervishoiuteenuste kasutatavust ja turvalisust (näiteks vaktsineerimiskaardid ravi järjepidevuse tagamiseks, juurdepääs digiretseptidele ja nende väljastamine, juurdepääs patsiendi koondandmetele jne). Sellised muud kasutusjuhtumid võiksid abistada kodanikke, kes soovivad või saavad tervishoiuteenuseid muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik. Koostoime tagamiseks võiks selliste kasutusjuhtumite võimalikku rakendamist uurida ühtse Euroopa terviseandmeruumi arendamise kontekstis. Kaaluda võiks ka selliste algatuste toetamist, mille eesmärk on edendada tervisetõendite digitaalset koostalitlusvõimet ülemaailmsel tasandil. ELi tasandi toetus sellistele kasutusjuhtumitele sõltub muu hulgas sellest, kas ELil on pädevus asjaomases valdkonnas tegutseda või mitte. Lisaks rõhutab komisjon, et ükski selline kasutusjuhtum ei tohi piirata ELi kodanike vaba liikumise õiguse kasutamist.
3.Järeldus
ELi digitaalsed COVID-tõendid, mida on välja antud üle kae miljardi, on toonud ELi kodanikele käegakatsutavat kasu: need hõlbustasid vaba liikumist, kuni reisipiiranguid peeti endiselt vajalikuks, ja võimaldasid ühtlasi – kui see võimalikuks muutus – piirangud kooskõlastatult kaotada. Lisaks on ELi digitaalset COVID-tõendit olnud lihtne kasutada, see on olnud tasuta ja piisavalt mitmekülgne, et kohaneda uute arengusuundadega. ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikuga on kehtestatud ka Euroopa standard ja parimad tavad ülemaailmsel tasandil, sealjuures on süsteemiga ühendatud 76 riiki ja territooriumi.
Ilma ELi digitaalse COVID-tõendita ei oleks ELi kodanikel olnud õigust oma vaba liikumise põhiõiguse kasutamiseks saada koostalitlusvõimeline vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemistõend, mida teised liikmesriigid aktsepteerivad. See on näidanud ELi institutsioonide ja liikmesriikide suutlikkust töötada rekordkiiresti välja uuenduslikke lahendusi, järgides ELi põhiväärtuseid, nagu andmekaitse ja avatud juurdepääs.
Epidemioloogilise valvsuse eesmärgil on endiselt mõistlik säilitada ELi digitaalse COVID-tõendi süsteem 2022.–2023. aasta talveperioodil. Komisjon jälgib ka edaspidi tähelepanelikult epidemioloogilise olukorra arengut ja eelkõige põhielemente, mis on ECDC hinnangul tulevaste COVID-19 lainete ajastuse ja ulatuse seisukohast eriti otsustavad. Selle põhjal hindab komisjon olukorda uuesti 2023. aasta märtsi lõpuks ja otsustab, kas teha ettepanek täiendavaks pikendamiseks või lasta määrusel 2023. aasta juunis kehtetuks muutuda.
Võimalus liikuda ühest liikmesriigist teise, kasutades ainult oma passi või isikutunnistust, on Euroopa integratsiooni üks põhisaavutusi. Kõik selle õiguse piirangud, sealhulgas juhul, kui need tulenevad sellistest enneolematutest sündmustest nagu ülemaailmne pandeemia, peavad piirduma rangelt vajalikuga. Lõppkokkuvõttes saab ELi digitaalse COVID-tõendi määrusest enda edu ohver: selle kehtivuse lõppemine tõendab, et selle väljakuulutatud eesmärk – taastada piiramatu vaba liikumine – on saavutatud.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.12.2022
COM(2022) 753 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 (millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal) artikli 16 lõikele 3
I LISA
Välja antud ELi digitaalsete COVID-tõendite arvu üksikasjalik jaotus (1. novembri 2022. aasta seisuga)
|
Vaktsineerimis-tõendid
|
Testimis-tõendid (NAAT-test
)
|
Testimis-tõendid (antigeeni-testid
)
|
Läbipõdemis-tõendid
|
Väljaantud tõendite arv kokku
|
Austria
|
29 530 095
|
101 550 683
|
41 028 145
|
4 874 457
|
176 983 380
|
Belgia
|
79 787 027
|
17 697 026
|
|
3 953 739
|
101 437 792
|
Bulgaaria
|
3 780 770
|
978 975
|
4 056 489
|
729 581
|
9 545 815
|
Tšehhi
|
15 829 724
|
6 262 236
|
6 575 741
|
3 158 340
|
31 826 041
|
Taani
|
195 460 819
|
19 431 069
|
22 524 114
|
11 823 518
|
249 239 520
|
Saksamaa*
|
230 102 428
|
19 870 219
|
|
14 385 835
|
264 358 482
|
Eesti*
|
1 612 515
|
55 948
|
|
354 485
|
2 022 948
|
Iirimaa*
|
9 578 627
|
1 101 766
|
|
658 472
|
11 338 865
|
Kreeka
|
7 461 674
|
65 558
|
1 852 811
|
4 046 390
|
13 426 433
|
Hispaania
|
71 573 161
|
927 298
|
1 329 612
|
1 673 402
|
75 503 473
|
Prantsusmaa
|
159 761 394
|
79 334 152
|
127 816 134
|
13 222 359
|
380 134 039
|
Horvaatia
|
3 571 421
|
94 960
|
2 565 564
|
871 425
|
7 103 370
|
Itaalia
|
133 188 044
|
33 529 419
|
131 558 809
|
23 395 438
|
321 671 710
|
Küpros
|
2 132 516
|
161 237
|
6 506 086
|
571 731
|
9 371 570
|
Läti
|
3 776 860
|
418 706
|
68 136
|
537 730
|
4 801 432
|
Leedu
|
1 965 086
|
2 556 526
|
994 205
|
1 260 860
|
6 776 677
|
Luksemburg
|
3 356 713
|
1 754 345
|
864 963
|
382 003
|
6 358 024
|
Ungari
|
17 728 741
|
572 738
|
237 470
|
620 908
|
19 159 857
|
Malta*
|
500 010
|
1 850
|
|
529
|
502 389
|
Madalmaad**
|
319 010 858
|
|
|
|
319 010 858
|
Poola*
|
33 038 041
|
1 169 690
|
|
1 576 975
|
35 784 706
|
Portugal
|
13 247 019
|
465 004
|
1 625 182
|
2 180 106
|
17 517 311
|
Rumeenia
|
11 745 425
|
160 657
|
485 711
|
1 112 701
|
13 504 494
|
Sloveenia
|
7 674 779
|
676 300
|
8 743 222
|
2 122 960
|
19 217 261
|
Slovakkia
|
7 183 419
|
4 544 525
|
4 608 995
|
1 717 449
|
18 054 388
|
Soome*
|
15 597 406
|
2 247 618
|
|
1 078 752
|
18 923 776
|
Rootsi*
|
16 986 725
|
689 620
|
|
11 414
|
17 687 759
|
Island
|
1 361 021
|
108 117
|
801 388
|
107 410
|
2 377 936
|
Liechtenstein
|
78 318
|
45 930
|
36 727
|
20 043
|
181 018
|
Norra**
|
47 270 000
|
|
|
|
47 270 000
|
EL/EMP kokku
|
1 443 890 636
|
296 472 172
|
364 279 504
|
96 449 012
|
2 201 091 324
|
*
NAAT-testide ja antigeenitestide tõendite arv kokku.
**
Väljaantud tõendite koguarv kõigi kolme liigi kohta.
II LISA
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning terviseohutuse komitee suunised
1.Teave Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt (ECDC) – 21.11.2022
1.1.Epidemioloogilise olukorra kokkuvõte
Praegust COVID-19 epidemioloogilist olukorda iseloomustab haigusjuhtude arvu vähenemine ELi/EMP tasandil, sealhulgas 65aastaste ja vanemate inimeste seas, ning suremuskordaja kahanemine. Haiglate ja intensiivravi üksuste näitajad on püsinud stabiilsena või vähenenud viimaste nädalate võrdluses kogu piirkonnas. Alates ELi digitaalse COVID-tõendi määruse kehtivusaja pikendamisest 2022. aasta juunis on ELi/EMP riikides esinenud haigusjuhtude laineid, millega on kaasnenud COVID-19 tõttu suurenenud haiglaravivajadus ja surmajuhtumite arv. Selle aja jooksul said omikronvariandi liinid BA.4 ja BA.5 domineerivaks ning asendasid varem domineerinud omikronvariandi liini BA.2. BA.4-l ja BA.5-l on mitu immuunvastuse vältimisega seotud ogavalgu aminohappe asendust ning asendus toimus lühikese aja jooksul. Haigusjuhte, haiglaravivajadust ning surmajuhtumeid oli siiski palju vähem kui siis, kui omikronvariant algselt ELi/EMPsse sisse toodi.
Peamised ELis/EMPs praegu ringlevad variandid on omikronvariandi mitmesugused liinid, millel on eri päritolu (need on BA.2, BA.4 ja peamiselt BA.5 järglased) ning mis tulenevad vastavate omikronvariandi vanemliinide evolutsioonilisest mitmekesistumisest. Huvitaval kombel omandasid paljud neist uutest liinidest sarnased mutatsioonid retseptori siduvas domeenis – nähtus, mida tuntakse konvergentsina – ja neid mutatsioone seostatakse teadaolevalt immuunsüsteemile tuvastamatuks jäämisega. Lisaks erineb mõni neist liinidest vanemliinist üpris suurel määral (viis või enam mutatsiooni ogavalgus). Sellised variandid on näiteks BQ.1, BF.6 ja BN.1.
Veel üks esilekerkiv SARS-CoV-2 liinide kogum on rekombinantne omikronvariandi liin XBB, mis on kahe BA.2 alamliini rekombinant (BA.2.10.1.1 × BA.2.75.3.1.1.1). XBB tekitas laine mitmes Kagu-Aasia riigis (nt Singapur) ja seda on ELi/EMP riikides juba vähesel määral leitud.
Modelleeritud hinnangute põhjal eeldatakse, et 2022. aasta novembri keskpaigast kuni detsembri alguseni on üle 50 % SARS-CoV-2 nakkustest tingitud BQ.1st ja selle alamliinidest (nt BQ.1.1). Eelduste kohaselt on 2023. aasta alguseks enam kui 80 % SARS-CoV-2 juhtudest seotud BQ.1 ja selle alamliinidega.
BQ.1 kasvukiiruse täheldatud kasv on tõenäoliselt tingitud peamiselt immuunsüsteemile tuvastamatuks jäämisest. See variant ühes alamliinidega tõenäoliselt soodustab lähinädalatel ja -kuudel COVID-19 juhtumite arvu edasist suurenemist ELis/EMPs. COVID-19 juhtumite arvu suurenemise ulatus sõltub eri teguritest, sealhulgas immuunkaitsest nakkuse eest, mida mõjutab COVID-19 vaktsineerimisprogrammide ajastus ja ulatus, ning varasemate SARS-CoV-2 pandeemia lainete ulatusest, ajastusest ja variantidest. Väheste kättesaadavate andmete põhjal puuduvad tõendid selle kohta, et BQ.1 oleks seotud ringlevate variantidega BA.4/BA.5 võrreldes raskema haigestumisega.
Seni ei ole ükski eespool kirjeldatud liin olnud seotud raskema haigestumisega, kuigi hiljutistes neutraliseerimisuuringutes on leitud, et neid liine seostatakse vastavate vanemliinidega (nt BA.5) võrreldes väiksema kaitsega nakkuse eest.
Kuigi euroalal/EMPs ei ole veel täheldatud nende variantide (eelkõige BQ.1) osakaalu suurenemise mõju COVID-19 epidemioloogiale, on jätkuvalt oluline jätkata nende jälgimist, eriti kuna teise tõhustusdoosi saanute osakaal on sihtrühmade seas endiselt suhteliselt väike. Riigid peaksid jääma valvsaks BQ.1 esilekerkimise ja leviku signaalide suhtes; säilitama tundliku ja representatiivse testimise ja genoomiseire koos õigeaegse järjendamisaruandlusega ning tugevdama sentinel-seire süsteeme (gripilaadsete haiguste / ägedate hingamisteede haiguste ja raskete ägedate hingamisteede haiguste esmatasandi ravi).
Praegune variantidega seotud olukord erineb oluliselt alfa-, delta- ja omikronvariandi esilekerkimise etappide omast. Kõiki neid variante iseloomustas varem ringelnud variantidega võrreldes raskem kulg ja/või suurem ülekanduvus ajal, mil elanikkonna vaktsineerimise ja eelneva nakatumise tulemusel saadud immuunsus oli väiksem, ning seega oli risk elanikkonnale ja tervishoiusüsteemidele tunduvalt suurem.
ELi/EMP riikide praegune variantide ja immuunsusega seotud olukorrapilt viitab sellele, et ELi digitaalsete COVID-tõendite kasutamise mõju/väärtus oleks rahvatervise seisukohast praegu väike.
1.2.Asjakohased uued teaduslikud tõendid COVID-19 testide, vaktsineerimise ja läbipõdemise kohta
1.2.1.Antigeeni kiirtestide kasutamine
Antigeeni kiirtestid võivad aidata suurendada SARS-CoV-2 testimise üldist suutlikkust, sest nende eelis on lühemad tulemuste ooteajad ja väiksemad kulud, eriti olukordades, kus NAAT-testimise suutlikkus on piiratud või kättesaamatu. Nende tundlikkus on siiski üldiselt väiksem kui RT-PCRi puhul. Antigeeni kiirtestide abil võib avastada SARS-CoV-2 (sealhulgas viirusevariante), kuid need ei võimalda tuvastada/eristada murettekitavaid variante. Need võivad siiski aidata vähendada nakkuse edasist levikut väga nakkavate juhtumite varajase avastamise kaudu, võimaldades kiiret kontaktsete isikute jälgimist või kiiret eneseisolatsiooni jäämist. ELi terviseohutuse komitee on moodustanud COVID-19 diagnostiliste testide tehnilise töörühma, mis on kokku leppinud kindlaksmääratud toimivuskriteeriumidele vastavate COVID-19 antigeenitestide (antigeeni kiirtestid ja laboratoorsed antigeenianalüüsid) ühise, sageli ajakohastatava loetelu.
Terviseohutuse komitee tehniline töörühm on alates 2021. aasta detsembrist arutanud antigeeni kiirtestide toimivust seoses esilekerkivate murettekitavate omikronvariantidega. Eelkõige on väljendatud muret seoses antigeeni kiirtestiga, mis on suunatud üksnes ogavalgule (ega ole seega kombineeritud nukleokapsiidvalguga), ning viiruskoormusega, mida mõõdetakse eri ajal ja eri kohtades (nt kurgus ja ninas) pärast omikronvariandiga nakatumist. Terviseohutuse komitee tehniline töörühm jälgib ka edaspidi olukorda, sealhulgas uusi tõendeid murettekitava omikronvariandi võimaliku mõju kohta COVID-19 antigeeni kiirtesti toimivusele, ning vajaduse korral muudab vastavalt kokkulepitud kriteeriume.
Seni ei ole täheldatud viiruskoormuse märkimisväärset vähenemist, mis võiks mõjutada omikronvariandiga nakatunud inimeste antigeeni kiirtesti toimivust (võrreldes deltavariandiga nakatunud inimestega). Tuleb märkida, et antigeeni kiirtestide peamine eesmärk on avastada viiruslikku nukleokapsiidvalku (N-valk) ja omikronvariantide puhul varieerub see vähem kui ogavalk (S-valk). Praegu on ELi ühisesse loetellu kantud antigeeni kiirtestid, mis on suunatud S-valgu vastu või mille puhul sihtvalk ei ole teada. Käimas on täiendavad uuringud ja laborid peaksid jääma valvsaks, et tuvastada kasutatavate antigeeni kiirtestide tundlikkuse vähenemine eri murettekitavate variantide korral.
1.2.2.Ajakohastatud teave SARS-CoV-2 nakkuse läbipõdemise kohta
Nii vaktsineerimine kui ka varasem nakatumine kaitsevad inimesi, kes hiljem esimest korda või taas SARS-CoV-2 viirusega kokku puutvad, ning seega vähendavad need nakatumise ja raske haigestumise tõenäosust. Vaktsiinist tulenev kaitse väheneb nähtavasti kiiremini kui läbipõdemisest tulenev kaitse, kuid SARS-CoV-2 pideva arengu kontekstis on antava kaitse täpset kestust raske kindlaks määrata. Suurema immuunvastuse vältimise potentsiaaliga omikronvariandi esilekerkimine on mõjutanud nii vaktsiinidest kui ka läbipõdemisest tulenevat kaitset, põhjustades läbimurdenakkusi ja uuesti nakatumist.
Üks oluline tegur, mida tuleb nakatumise korral läbipõdemistõendite puhul arvesse võtta, on see, kas vaktsineerimisest ja läbipõdemisest tingitud kaitse vähendab nakkuse levimise ohtu. Kuna viiruskoormus on oluline nakkavust mõjutav tegur, saab nakkuse leviku vastase kaitse taseme uurimiseks kasutada selle laboratoorset asemikku, pöördtranskriptsiooniga reaalajas jälgitava polümeraasi ahelreaktsiooni tsükli läviväärtust (Ct). Kui vaktsiinist ja läbipõdemisest tulenev kaitse on suur, väheneb viiruse replikatsioon ja selle tulemusena suureneb läbimurdenakkuse saanud või uuesti nakatunud inimeste Ct. Woodbridge jt teatasid hiljuti uuringust, mis hõlmas üle 460 000 delta- või omikronvariandiga nakatunud vaktsineerimata, vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud isiku Ct-väärtuseid, millest nähtus, et kuigi hiljutine vaktsineerimine vähendab omikronvariandi viiruskoormust, kahaneb selle toime kiiresti (u 70 päevaga). Seevastu on tõendatud, et haiguse läbipõdenud inimeste puhul on toime vähenemise kiirus märkimisväärselt aeglasem, sealjuures on Ct-väärtused kuni 18 kuu jooksul püsivalt kõrgemad kui vaktsineerimata inimeste puhul.
Hiljutistest andmetest, mis saadi omikronvariandi edasikandumise kohta Jaapanis korraldatud uuringust, milles kasutati 83 proovi, mis võeti 19 vaktsineeritud ja 2 vaktsineerimata isikult, nähtus, et viirusliku RNA tase oli kõrgeim 3–6 päeva pärast sümptomite ilmnemist ning hakkas aja jooksul järk-järgult vähenema, kusjuures kümme päeva pärast sümptomite ilmnemist ei avastatud respiratoorsetes proovides nakkuslikku viirust. Hay jt omikronvariandi
viirusdünaamika ja PCR-positiivsuse kestuse uuringu
tulemused osutasid deltavariandiga nakatumisega võrreldes keskmiselt madalamale viirusliku RNA tipptasemele ja lühemale kadumisetapile. Omikronvariandi nakkuste keskmine kestus oli 9,87 päeva (95 % usaldusvahemik 8,83–10,9) ja deltanakkuste keskmine kestus oli 10,9 päeva (95 % usaldusvahemik 9,41–12,4).
Puhach jt täheldasid murettekitava omikronvariandiga nakatunud patsientidel mõõdukalt väiksemaid nakkuslikke viirustiitreid kui deltavariandiga nakatunud patsientidel. See erinevus ei olnud aga statistiliselt oluline.
1.2.3.Ajakohastatud teave vaktsiini tõhususe kohta
Pärast esimest tõhustusdoosi on vaktsiini hinnanguline tõhusus raske haigestumise vastu suur, kuid väheneb aja jooksul
Omikronvariandist tingitud raske haigestumise vastase vaktsiini tõhususe uuringutest nähtub, et vaktsiini tõhusus raskete tagajärgede vastu on pärast tõhustusdoosi manustamist suur, pakkudes umbes 2–3 kuu jooksul pärast tõhustusdoosi manustamist ligikaudu 77–94 % kaitset. Uuringutest, mille jälgimisperiood oli 4–6 kuud pärast esimest tõhustusdoosi, nähtub, et kaitse raske haigestumise vastu püsib, kusjuures 35 uuringust 27 puhul (77 %) oli vaktsiini hinnanguline tõhusus ≥ 70 % kuni kuus kuud pärast mRNA tõhustusdoosi, sealjuures hakkas see aja jooksul mõnevõrra vähenema.
Uuringutes, milles vaadeldi vaktsiini tõhusust > 6 kuud pärast esimest tõhustusdoosi, leiti Ühendkuningriigis, et 18–64aastaste seas vähenes vaktsiini tõhusus raskete tagajärgede vastu pärast tõhustusdoosi 92,4 %-lt 5–9 nädalal 53,7 %-le 25–39 nädalal. 65aastaste ja vanemate seas vähenes vaktsiini tõhusus raskete tagajärgede vastu 25–39 nädalal 92,4 %-lt 66,8 %-le. Selles uuringus määratleti raskete tagajärgedena olukordi, kus patsiendid said hapnikku või olid juhitaval hingamisel või intensiivravil.
Kokkuvõttes kaitseb esimene tõhustusdoos raske haigestumise eest, sealjuures on tõendeid kaitse vähenemise kohta alates umbes neljandast kuust pärast esimest tõhustusdoosi.
Vaktsiini hinnanguline tõhusus raske haigestumise ja haiglaravivajaduse vastu pärast teist tõhustusdoosi
Vaktsiini tõhusus raske haigestumise vastu pärast teist tõhustusdoosi on seni saadaolevates uuringutes käsitletud lühikesel jälgimisperioodil endiselt suur. See näib taastavat kaitse, mis neli kuud pärast esimest tõhustusdoosi täheldati olevat veidi vähenenud. Olenevalt konkreetsest tulemusest ja uuringust on kaitse kolmanda doosiga võrreldes (lisanduv või suhteline vaktsiini tõhusus) 40–77 % ja vaktsineerimata inimestega võrreldes 66–86 %. Mõnes uuringus leiti, et pärast teist tõhustusdoosi on kaitse aja jooksul vähenenud sarnaselt esimese tõhustusdoosiga.
Ühendkuningriigi hiljutisest pikaajalisest vaktsiini tõhususe analüüsist nähtub, et pärast teist tõhustusdoosi (neljas doos) on kaitse haiglaravivajaduse vastu mõnel määral vähenenud. Analüüsi käigus leiti, et vaktsiini tõhusus omikronvariandi kõigist alaliinidest (BA.1, BA.2, BA.4 ja BA.5) tingitud haiglaravivajaduse vastu suurenes pärast neljandat doosi ning 2–4 nädala järel oli lisanduv vaktsiini tõhusus* 58,8 %. Pärast neljanda doosi saamist vähenes see vaktsiini lisanduv tõhusus 20 või enama nädala järel vaid 10,8 %-le.
Heterogeensed vaktsiini omikronvariandi alamliinidest BA.4, BA.4.6 ja BA.5 tingitud raske haigestumise vastase tõhususe hinnangud
Olemasolevatest uuringutest nähtub, et vaktsiini tõhusus omikronvariandi alamliinide BA.4/BA.5 põhjustatavate raskete tagajärgede vastu varieerub. Ühendkuningriigis ja Lõuna-Aafrikas tehtud uuringutes ei leitud suuri vaktsiini tõhususe erinevusi võrreldes omikronvariandi alamliinide BA.1, BA.2, BA.4 või BA.5 erinevate tulemustega. Vaktsiini tõhusus BA.4/BA.5 põhjustatud raske haigestumise vastu paistab püsivat (sarnased tulemusi täheldati ka Taanis ja Lõuna-Aafrikas tehtud uuringutes). Mõnes teises uuringus on siiski leitud, et pärast kolmandat või neljandat doosi oli kaitse raskete tagajärgede eest BA.5 korral väiksem kui BA.1/BA.2 korral (Kanada, Portugal, Ameerika Ühendriigid).
Ühendkuningriigis tehtud hiljutises analüüsis leiti, et üldiselt puudusid tõendid selle kohta, et omikronvariandi alamliini BA.4.6 korral oleks vaktsiini tõhusus haiglaravivajaduse vastu võrreldes teiste BA.4 või BA.5 alamliinidega vähenenud.
Praegused vaktsiinid annavad omikronvariandiga nakatumise ja nakkuse leviku vastu piiratud ja lühiajalise kaitse
Vaktsiini tõhusus sümptomaatilise nakatumise vastu väheneb pärast esimese mRNA vaktsiini tõhustusdoosi manustamist, olles esimese 0–3 kuu jooksul hinnanguliselt 45–66 % ja 3–6 kuu jooksul pärast tõhustusdoosi ligikaudu 25–45 %. Teise mRNA vaktsiini tõhustusdoosi toimivuse ja tõhususe kohta on endiselt vähe andmeid. Teine tõhustusdoos parandab vaktsiini tõhusust nakatumise vastu, kuid see paistab kiiresti vähenevat, nagu on näha ka siiani teisele tõhustusdoosile järgnenud lühikese jälgimisperioodi ajal.
Varasema nakkuse dokumenteerimisega seoses eeldatakse suuremat keerukust
Omikronvariandi suur ülekanduvus ja immuunsüsteemist kõrvalehoidmise võime on koos lõdvendatud testimispoliitikaga toonud kaasa suure hulga nakkusi kogu elanikkonnas. Hübriidimmuunsus, mis kujuneb vaktsineerimise ja vähemalt ühe eelneva nakkuse kombinatsioonis, on muutunud üha sagedasemaks. Praeguses olukorras, kus paljud riigid on muutnud testimispoliitikat ja -tavasid, on tõenäoline, et paljusid nakkusi ei ole tuvastatud ning et inimestel on eri liikmesriikides erinev juurdepääs testimisele. Seetõttu paistab, et hübriidimmuunsuse staatuse täpne registreerimine on muutunud testimistavade kontekstis ebatõenäoline või teostamatu. See on oluline, sest paljud inimesed otsustavad varasema nakatumise tõttu jätta end COVID-19 vaktsineerimisprogrammi ühe või mitme doosiga vaktsineerimata, kuid ei suuda võrreldes ELi digitaalse COVID-tõendi rakendamise raames toimunud COVID-19 vaktsineerimiskampaania esimese etapiga praeguses olukorras alati tõendeid esitada.
Omikronvariandile kohandatud kahevalentsed COVID-19 vaktsiinid
Praeguses etapis puuduvad andmed omikronvariandile kohandatud kahevalentsete vaktsiinide tõhususe kohta. EDCD jätkab vaktsiini tõhusust käsitlevate andmete jälgimist ja annab ajakohastatud teavet kättesaadavate tõendite kohta. Selleks et mõõta uute omikronvariandile kohandatud kahevalentsete vaktsiinide mõju nakatumise ja haiguse ennetamisele, on vaja tegelikes tingimustes saadud tõendeid, kuna nimetatud kohandatud vaktsiinide heakskiitmine põhines uuringutel, millega koguti andmeid ohutuse ja immunogeensuse kohta.
Uute vaktsiinide puhul puuduvad siiani tõendid selle kohta, kuidas need mõjutavad nakatumist, levikut või raske haigestumise riski tegelikus keskkonnas ja kas mõnda kestuse piirangut võib pidada ELi digitaalsete COVID-tõendite rakendamise osaks.
1.3.Pikemaajalised stsenaariumid
Kuigi COVID-19 pandeemia kõige ägedam etapp on möödas, on COVID-19 tõttu ELis/EMPs koormus rahvatervisele endiselt suur. Täpsemalt nähtub ainuüksi 2022. aastal ELi/EMP kohta registreeritud TESSy andmetest, et nii COVID-19ga seotud nakkuste arv kui ka surmajuhtumite arv on Euroopas muude peamiste nakkushaigustega seotud nakkuste ja surmajuhtumite pandeemiaeelsest tasemest märkimisväärselt suurem. Praegune tõendusmaterjal, eelkõige varasemast nakatumisest ja vaktsineerimisest tuleneva võrdlemisi lühiajalise nakkuskaitse kohta, viitab sellele, et COVID-19 levimus püsib järgnevatel aastatel igal aastal.
COVID-19 püsiv mõju kõigub ajas tõenäoliselt ka edaspidi. Tulevaste COVID-19 lainete ajastuse ja ulatuse seisukohast on eriti olulised neli põhielementi.
·Esiteks hakkab vaktsiini tekitatud ja looduslikult omandatud kaitse nakatumise ja raskete tagajärgede eest aja jooksul vähenema. Elanikkonna kaitse vähenemise ulatus, nt pärast eelmist lainet või vaktsineerimiskampaaniat, mõjutab oluliselt tulevaste nakkuslainete ja raskete tagajärgede tõenäosust. Lisaks mõjutab tulevast COVID-19 dünaamikat tugevalt see, kuidas COVID-19 kulg, levik ja vähenev kaitse pärast korduvat nakatumist muutuvad, mille kohta on vaja rohkem teaduslikke tõendeid.
·Teiseks on immuunsüsteemile raskemini tuvastatavate või nakkavamate SARS-CoV-2 (alam)liinide tekkimine tulevaste COVID-19 lainete seisukohast väga tähtis tegur, mis koos uute variantide raskusastme muutumisega on sellega seotud haiguskoormuse seisukohast otsustav.
·Kolmandaks võimendab või vähendab COVID-19 ajalist kõikumist inimkäitumine alates inimeste liikumismustrite muutumisest puhkuseperioodidel ja külmema ilmaga (eriti eelseisval pühadehooajal) ning tihedamast sotsiaalsest lävimisest siseruumides kuni suuremast riskitajust tingitud enesekaitsemeetmete võtmiseni.
·Neljandaks võib tekkida hooajalisus, mis on tingitud muudest teguritest, näiteks kliimast, mis võib aasta jooksul põhjustada COVID-19 mõju kõikumist.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tõenäoline on ajaliselt kõikuv suur püsiv COVID-19 koormus ning selleks, et COVID-19 pandeemia edasist käiku üksikasjalikumalt hinnata, on vaja rohkem teaduslikke tõendeid seroepidemioloogia kohta ja haiguskoormust käsitlevaid representatiivseid andmeid. Et saada ülevaade pikemaajalistest stsenaariumidest jätkuvas ägedas etapis ja nende mõjust rahvatervise meetmetele, vt ka ECDC aruandeid „Long-term qualitative scenarios and considerations of their implications for preparedness and response to the COVID-19 pandemic in the EU/EEA“ („Pikaajalised kvalitatiivsed stsenaariumid ja kaalutlused nende mõju kohta COVID-19 pandeemiaks valmisolekule ja sellele reageerimisele ELis/EMPs“).
2.Terviseohutuse komitee andmed – 21.11.2022
2.1.Terviseohutuse komitee roll
ELi terviseohutuse komitee on loodud 2001. aastal ELi tervishoiuministrite taotlusel Euroopa tasandi terviseohutuse mitteametliku nõuanderühmana. Selle roll vormistati 2013. aastal otsuse 1082/2013/EL
vastuvõtmisega ja seda tugevdatakse veelgi tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva määruse vastuvõtmisega
.
Terviseohutuse komitee on volitatud osalema tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamise koordineerimises. Terviseohutuse komitee koosneb liikmesriikide esindajatest kahel töötasandil: kõrgetasemeline töörühm, kes arutab regulaarselt tõsiseid piiriüleseid terviseohte ning võtab vastu arvamusi ja suuniseid; ning tehnilised töörühmad, kes arutavad konkreetseid teemasid.
Et toetada komisjoni ELi digitaalse COVID-tõendi määruse rakendamisel seoses konkreetsete rahvatervise küsimustega, konsulteeriti terviseohutuse komiteega sihtotstarbeliste küsitluste kaudu. Lisaks on terviseohutuse komitee loonud kaks spetsiaalset tehnilist töörühma, mida on kirjeldatud allpool.
2.2.Terviseohutuse komitee COVID-19 diagnostikavahendite tehniline töörühm
2021. aasta mais moodustas terviseohutuse komitee COVID-19 pandeemia kontekstis COVID-19 diagnostiliste testide tehnilise töörühma
. See tehniline töörühm koondab 27 liikmesriigi ja Norra eksperte ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, Teadusuuringute Ühiskeskuse ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) esindajaid. Tehniliste töörühmade koosolekuid juhatavad tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskus.
Tehnilise töörühma ülesanne on ennekõike vaadata läbi liikmesriikide ja tootjate esitatud ettepanekud COVID-19 antigeeni kiirtestide kohta, mis lisatakse ELi ühisesse antigeeni kiirtestide loetellu
. Tehniline töörühm, kes kohtub keskmiselt kord kuus, hindab neid ettepanekuid, võttes aluseks nõukogu soovituses EL 2021/C 24/01
kehtestatud kriteeriumid ning terviseohutuse komitees 21. septembril 2021 kokku lepitud kriteeriumid.
Kui tehniline töörühm leiab, et COVID-19 antigeenitestide ELi ühist loetelu on vaja ajakohastada, esitatakse terviseohutuse komiteele ettepanek ametliku kokkuleppe saavutamiseks. Selline ajakohastamine võib hõlmata antigeenitestide lisamist ja/või väljajätmist või andmete ja teabe kättesaadavuse ajakohastamist (nt uute valideerimisuuringute avaldamine). Koos ELi ühise loetelu iga ajakohastamisega avaldatakse addendum, milles esitatakse tehnilise töörühma tehtud otsuste täiendavad üksikasjad ja taustteave.
Pärast töörühma esimest kohtumist on korraldatud 28 koosolekut ja ELi ühist antigeenitestide loetelu on ajakohastatud 19 korda. Kui 17. veebruaril 2021 avaldatud ELi ühise loetelu esimesse väljaandesse lisati 26 antigeeniseadet, siis 11. novembri 2022. aasta seisuga oli ELi ühisesse loetellu kantud 249 COVID-19 antigeenitesti, mille alusel saab seega välja anda ELi-siseste reiside jaoks ELi digitaalseid COVID-testi- ja läbipõdemistõendeid.
Keskmiselt esitavad tootjad nädalas ligikaudu 15 uut taotlust seadmete kohta, mille ELi ühisesse loetellu kandmist nad soovivad, mis tähendab, et COVID-19 diagnostikavahendite tehnilises töörühmas osalevad eksperdid vaatavad iga kuu läbi umbes 60 uut taotlust. Nendest taotlustest on ligikaudu 60 % Hiina tootjatelt ja 19 % ELis asuvatelt tootjatelt ning see asjaolu kinnitab, et ELi ühine nimekiri on ülemaailmse mõõtme ja fookusega.
2.3.Terviseohutuse komitee COVID-19 kliinilistes uuringutes osalejatele väljastatavate ELi digitaalsete COVID- vaktsineerimistõendite tehniline töörühm
ELi digitaalse COVID-tõendi määruse laiendamisega nägid Euroopa Parlament ja nõukogu ette, et liikmesriigid võivad väljastada ELi digitaalse COVID-tõendi isikutele, kes osalevad veel müügiloata COVID-19 vaktsiinide käimasolevates kliinilistes uuringutes, tingimusel et liikmesriikide eetikakomiteed ja pädevad asutused on uuringud heaks kiitnud. Teised liikmesriigid võivad neid tõendeid aktsepteerida, et loobuda vaba liikumise piirangutest. Lisaks tehakse määrusega terviseohutuse komiteele ülesandeks anda välja suunised, et tagada nende tõendite aktsepteerimise sidusus kogu ELis.
2022. aasta augustis moodustas terviseohutuse komitee COVID-19 kliinilistes uuringutes osalejatele väljastatavate ELi digitaalsete COVIDi vaktsineerimistõendite tehnilise töörühma, et koostada ühtse lähenemisviisi suunised. Selles rühmas osalevad eksperdid, kelle on nimetanud liikmesriigid (Saksamaa, Portugal, Itaalia, Läti, Ungari, Poola, Madalmaad, Slovakkia, Kreeka, Leedu), Norra, EMA, ECDC ja uuringute koordineerimisnõukogu, mis koondab peamisi kliiniliste uuringute koordinaatoreid ning toetab usaldusväärset teabevahetust uuringute esialgsete tulemuste ja lahendamist vajavate ühiste probleemide üle. Tehnilist töörühma juhivad tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat.
Tehniline töörühm kohtus septembris mitu korda, mille tulemusena valmisid „Kliinilistes uuringutes osalejatele väljastatud ELi digitaalsete COVID-tõendite vastastikuse aktsepteerimise suunised“, mille terviseohutuse komitee võttis vastu 5. oktoobril 2022. See on arenev dokument, mida terviseohutuse komitee heakskiidul vajaduse korral muudetakse, sh seoses loetletud uuringutega.
Kokkulepitud põhipunktid olid alljärgnevad.
·Liikmesriigid peaksid leppima kokku ühtses vastastikuse tunnustamise lähenemisviisis kõigi käimasolevate kliiniliste uuringute kohta, tegemata eristusi.
·Seda tuleks kohaldada kõigi EMA hallatavas EudraCTs või CTSis olevate ELi/EMP avalikult kättesaadavate COVID-19 vaktsiinide kliiniliste uuringute suhtes.
·Kaaluda tuleks ka piiratud valikut peamistest rahvusvahelistest uuringutest (praegu puudub). See lisatakse vajaduse korral uuringu sponsorite taotlusel.
Juhenddokumendi praeguses kavandis on esitatud mitu argumenti, mis toetavad lähenemisviisi, mille kohaselt aktsepteeritakse kõiki ELi/EMP COVID-19 vaktsiinide kliinilisi uuringuid (loetelu võetakse EMA hallatavast EudraCTst) ning mõnda kolmandas riigis käimasolevast peamisest kliinilisest uuringust (sponsorite taotlusel valikuprotsessi alusel, mis hõlmab VACCELERATE'i võrgustikku). Seega peaksid liikmesriigid leppima kokku kõigi käimasolevate kliiniliste uuringute jaoks ühtses vastastikuse tunnustamise lähenemisviisis ja eristusi tegemata, kui need on loetletud juhenddokumendis (arenev dokument). Kõik selles loendis tehtavad täiendused ja/või muudatused tuleb terviseohutuse komiteel alati heaks kiita.