EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.12.2022
COM(2022) 736 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (neljas aruanne)
{SWD(2022) 429 final}
1.SISSEJUHATUS
Inimkaubandus on raske kuritegu ja ränk põhiõiguste rikkumine. Selle vastu võitlemine on üks Euroopa Liidu prioriteete 1 . Direktiivi 2011/36/EL 2 artikli 20 kohaselt tuleb iga kahe aasta tagant esitada aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta. Hoolimata viimastel aastatel tehtud edusammudest on oht endiselt suur. Hiljutised rasked kriisid, eelkõige COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastane agressioon, on inimeste haavatavuse ärakasutamist veelgi süvendanud.
2021. aasta Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu 3 (EU SOCTA 2021) kohaselt on inimkaubandus üks raske ja organiseeritud kuritegevuse põhiliike ja selle oht püsib ka lähitulevikus. ELi tasandil ja liikmesriikides on võetud meetmeid, et seda liiki kuritegusid ära hoida, vähendada inimkaubandust hoogustavat nõudlust, lõhkuda inimkaubitsejate ärimudel, kaitsta ja toetada ohvreid ning tegeleda inimkaubanduse rahvusvahelise mõõtmega.
Käesolevas aruandes on arvesse võetud järgmist:
·teave, mille on esitanud kõik liikmesriigid riiklike raportööride ja samaväärsete mehhanismide ELi võrgustiku kaudu;
·teave, mis on saadud ELi kodanikuühiskonna inimkaubandusevastase platvormi osalistelt;
·teave, mis on saadud üheksalt ELi asutuselt 4 ;
·aruanded ja muud dokumendid ELi asutustelt ja institutsioonidelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.
Aruandes i) kirjeldatakse inimkaubandusevastase võitluse põhisuundumusi ja probleeme, ii) tutvustatakse aastate 2019–2022 peamisi inimkaubandusevastaseid meetmeid ja iii) analüüsitakse komisjoni talituste töödokumendis 5 esitatud 2019.–2020. aasta statistikat. Aruandes ja komisjoni talituste töödokumendis esitatud teabe kogus Eurostat kõikidelt liikmesriikidelt nende statistikametite kaudu.
2.PROBLEEMID JA SUUNDUMUSED VÕITLUSES INIMKAUBANDUSEGA ELis
2.1.Hiljutised inimkaubandusega seotud probleemid
Kolmandas aruandes inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta 6 juba rõhutati COVID-19 pandeemia mõju inimkaubandusele. Europoli andmete kohaselt suurendavad pandeemia majanduslikud tagajärjed nõudlust tööalase ärakasutamise järele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid juhtisid tähelepanu sellele, et COVID-19 pandeemiaga seotud meetmed, sealhulgas reisipiirangud, mõjutasid ebaproportsionaalselt teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid inimesi, nagu dokumentideta rändajad, hooajatöötajad, ebakindlate töö- ja elamistingimustega isikud ning prostitutsiooniga tegelevad isikud. Seetõttu on need rühmad kaitsetumad inimkaubitsejate ohvriks langemise ohu vastu.
Pandeemia avaldas märkimisväärset mõju ka seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuvale inimkaubandusele: inimkaubitsejate, ohvrite ja klientide vahelised füüsilised kontaktid vähenesid ning rohkem tehinguid tehti veebis 7 . Samuti teatas mitu liikmesriiki, et COVID-19 pandeemia kiirendas üleminekut tänavaprostitutsioonilt seksuaalteenuste osutamisele kodudes, lühikeseks ajaks üüritud ruumides ja hotellides 8 ning veebikeskkonnas 9 . Seepärast oli õiguskaitseasutustel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel raskem seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimunud inimkaubanduse võimalikke ohvreid avastada ja abistada.
Mitme COVID-19st tingitud (liikumis)piirangu tõttu sattusid ohvrid veelgi suuremasse isolatsiooni, mõnikord koos inimkaubitsejatega. Eelkõige puudutas see ohvreid, kellel ei olnud võimalik naasta oma päritoluriiki. Liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid täheldasid probleeme ohvrite tuvastamisel ning nende suunamisel abi-, tugi- ja kaitseteenuste juurde (nt tervishoiu-, nõustamis-, haldus- ja õigusabiteenused), nagu ka ohvrite juurdepääsul õigusemõistmisele. Peale selle tõid sidusrühmad välja suurenenud raskused piiriüleses õiguskaitse- ja õigusalases koostöös, pikemad kriminaalmenetlused (kaugistungite tõttu) ja tööjärelevalve vähenemise pandeemia ajal.
COVID-19 pandeemia on märkimisväärselt kiirendanud kuritegeliku tegevuse, eelkõige seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse, aga ka muus vormis inimkaubanduse liikumist digikeskkonda. Inimkaubitsejad kasutavad tehnoloogiat ja internetti (nii pinna- kui ka pimeveebi) igas süüteo toimepaneku etapis, sealhulgas ohvrite värbamiseks (sageli sotsiaalmeedia platvormide kaudu), inimkaubitsejate, ohvrite ja klientide vahelise suhtluse korraldamiseks, teenuste reklaamimiseks, ohvrite transpordi korraldamiseks ja maksete tegemiseks. Veebis toimuva värbamise ja peibutamise suhtes on muutunud haavatavamaks iseäranis lapsed. Tehnoloogia kasutamine inimkaubandusega seotud süütegude toimepanekul tekitas õiguskaitse- ja kohtuasutustele suuri probleeme, sest see võimaldas kurjategijatel jõuda suurema arvu võimalike ohvrite ja klientideni, viia ohvreid hõlpsamini ühest kohast teise ja juhtida tegevust eemalt. Samuti tuli inimkaubitsejatele kasuks suurem anonüümsus, mille tagavad eelkõige krüpteeritud sidelahendused 10 .
Aruandeperioodile vajutas oma pitseri ka 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, mis tõi kaasa sõjapõgenike (90 % neist olid naised ja lapsed) massilise sissevoolu ELi. Inimkaubanduse riski peeti väga suureks algusest peale. Kuritegelikud organisatsioonid tegutsesid Ukraina ja ELi vahelisel piiril juba enne sõda. 2019.–2020. aastal kuulus Ukraina nende kümne kolmanda riigi hulka, kelle kodanikest ohvreid oli ELis kõige rohkem tuvastatud, peamiselt seoses seksuaalse ja tööalase ärakasutamisega. Sõda on veelgi suurendanud inimkaubitsejate võimalusi kasutada rahalise kasu saamiseks ära agressiooni eest põgenevate inimeste, peamiselt naiste ja laste haavatavust. On oht, et nõudlus teenuste järele, mille pakkumisel kasutatakse ära inimkaubanduse ohvreid, kasvab nii veebis, sealhulgas sotsiaalmeedias (nt Ukraina naiste pakutavate seksuaalteenuste reklaamimine), kui ka mujal (nt pahatahtlikud eramajutuse, transpordi- ja abipakkumised).
2.2.Inimkaubandusevastase võitluse suundumused
2.2.1. Ohvrid (sugu, vanus, kodakondsus)
Aruandeperioodil 2019–2020 registreeriti ELis 14 311 inimkaubanduse ohvrit. See arv on pisut suurem kui eelmisel kaheaastasel perioodil ELis registreeritud ohvrite arv (14 145). 2021. aastal oli ohvreid hinnanguliselt 7 109 11 . Registreeritud ohvrite arv kahanes 2020. aastal (6 534) võrreldes 2019. aastaga (7 777) tõenäoliselt seetõttu, et COVID-19 pandeemia raskendas inimkaubanduse ohvrite tuvastamist. Tuleks märkida, et arvatavasti on ohvrite tegelik arv teatatust märksa suurem, kuna statistika kajastab vaid registreerivatele asutustele teada olevaid ohvreid ja paljud teised jäävad avastamata.
Inimkaubandus on endiselt kuritegu, millel on märkimisväärne sooline mõõde. Kõigist ELis registreeritud ohvritest 63 % olid naised ja tüdrukud. Suurenes siiski ka meessoost ohvrite osakaal (33 %), 12 kui võrrelda aastatega 2017–2018 (23 %) 13 .
53 % ohvritest olid ELi ja 43 % kolmandate riikide kodanikud
14
.
Need viis ELi riiki, mille kodanikke leidus inimkaubanduse ohvrite seas kõige rohkem, olid Rumeenia, Prantsusmaa, Itaalia, Bulgaaria ja Poola. Need viis kolmandat riiki, mille kodanikke oli ELis toimunud inimkaubanduse ohvrite hulgas kõige enam, olid Nigeeria, Hiina, Moldova, Pakistan ja Maroko. 37 % kõigist registreeritud ohvritest olid selle riigi kodanikud, kus nad registreeriti (riigisisene inimkaubandus). Kõik või peaaegu kõik Eestis, Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias ja Slovakkias registreeritud ohvrid olid asjaomase riigi kodanikud.
2.2.2. Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil
Inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil oli aastatel 2019–2020 endiselt kõige enam levinud inimkaubanduse vorm ELis (51 %). Enamik ohvritest (87 %) olid naissoost, neist 73 % naised ja 27 % tüdrukud.
Suure seksuaalse ärakasutamise riskiga sektorid olid samad kui varasematel aastatel, st prostitutsioon, eskortteenused, pornograafiatööstus, massaažiteenused ning baarid ja ööklubid. Liikmesriigid täheldasid, et pandeemia ajal suurenes naiste ja tüdrukute vastane vägivald. Europol juhtis tähelepanu sellele, et ärakasutamise ohvrite osutatavaid seksuaalteenuseid reklaamitakse eskortteenuste pakkujate veebisaitidel ja kohtingusaitidel ning sotsiaalmeedia platvormidel. Üha enam teatati seksireisidest, kus ohvrid sõitsid eri linnadesse, et kohtuda klientidega rendikorterites ja hotellitubades. Nagu eespool märgitud, kinnitasid liikmesriigid ka asjaolu, et ohvrite värbamiseks, reklaamimiseks ja seksuaalseks ärakasutamiseks kasutatakse laialdaselt tehnoloogiat. Lisaks andis Europol teada, et inimkaubitsejad peibutavad ohvreid sõlmima vabatahtlikke ärikokkuleppeid, mille raames ohver nõustub tegelema prostitutsiooniga ja andma ära osa oma sissetulekust vahetuseks kaitse ja praktilise toe eest. Sellise kokkuleppe sõlminud isikud ei pruugi pidada end ohvriks, mistõttu inimkaubitsejatel on kergem neid ära kasutada.
Liikmesriigid 15 teatasid sageli Nigeeriast kui ühest peamisest seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimunud inimkaubanduse ohvrite päritoluriigist. Peale selle märkis mitu liikmesriiki, 16 aga ka Europol, et suurenenud on seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuv kaubitsemine Lõuna-Ameerika naiste ja transsooliste inimestega.
2.2.3. Inimkaubandus tööalase ärakasutamise eesmärgil
Inimkaubandus tööalase ärakasutamise eesmärgil on teine kõige enam levinud inimkaubanduse vorm ELis (28 %). Võrreldes aastatega 2017–2018 (15 %) on see märkimisväärselt suurenenud. Enamik tööalase ärakasutamise eesmärgil kaubitsetud ohvritest olid mehed (66 %), naissoost ohvrite osakaal oli 34 %. Seitsmes liikmesriigis 17 on inimkaubandus tööalase ärakasutamise eesmärgil peamine inimkaubanduse vorm. Europol rõhutas, et ehkki tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuvast inimkaubandusest teatatakse ELis varasemast sagedamini, jäävad paljud juhtumid avastamata.
Kuritegelikud võrgustikud, kes tegelevad inimkaubandusega tööalase ärakasutamise eesmärgil, tegutsevad peamiselt valdkondades, kus liigub palju sularaha, kus paljudele töötajatele makstakse väikest palka ja kus kasutatakse hooajatöötajaid. Suure riskiga sektorite hulka kuuluvad põllumajandus, ehitus, metsandus, toiduainetööstus, liinitöö, majutus, jaemüük, autopesu, ilu- ja puhastusteenused, transport ning majapidamis- ja koduabilise teenused. Inimkaubitsejad värbavad tööalase ärakasutamise ohvreid üha enam veebis, luues värbamisagentuure või tehes nende agentuuride ja alltöövõtjatega koostööd, et peita oma tegevus seadusliku fassaadi taha.
Kuigi tööalase ärakasutamise ohvrid on valdavalt mehed (66 %), teatas mitu liikmesriiki, et ohvrite seas on üha enam naisi (34 %), eriti majapidamis- ja puhastusteenuste sektoris. Ohvrid jäävad sageli nähtamatuks, sest tavaliselt kasutatakse neid ära erasfääris ja paljud neist on pärit kolmandatest riikidest.
Aastatel 2019–2020 registreeritud tööalase ärakasutamise eesmärgil toimunud inimkaubanduse ohvrite seas oli peaaegu võrdselt EList pärit ohvreid (45 %) ja kolmandatest riikidest pärit ohvreid (50 %) 18 . Liikmesriigid juhtisid siiski tähelepanu rändajate erilisele haavatavusele sellises vormis ärakasutamise suhtes. Sageli värbab sellised isikud nende päritoluriigis nende endi rahvuskaaslane, kes meelitab nad kõrgema palga lubadusega ELi.
Liikmesriigid 19 teatasid, et kolmandatest riikidest pärit ohvrid saabuvad ELi tihti viisaga, ent inimkaubitsejad kasutavad mõnikord võltsitud dokumente (nt identiteedipettus, võltsitud tööleping või seaduslik tööluba, mis on hangitud varifirma kaudu või seaduslikke võimalusi kuritarvitades). Mõni liikmesriik 20 märkis, et kolmandatest riikidest, eelkõige Aasiast (nt Vietnamist) pärit ohvrid peavad sageli töötama näiteks küünesalongides või kanepikasvandustes, et tasuda oma reisikuludest tekkinud võlg.
Liikmesriigid ei esitanud andmeid juriidiliste isikute kohta, kes olid aastatel 2019–2020 uurimise all, kelle vastu oli esitatud süüdistus või kelle kohta oli tehtud süüdimõistev kohtuotsus seoses inimkaubandusega.
2.2.4. Inimkaubandus muus vormis ärakasutamise eesmärgil
11 % kõigist aruandeperioodi juhtumitest kujutasid endast inimkaubandust muus vormis ärakasutamise eesmärgil kui seksuaalne või tööalane ärakasutamine 21 . Selliste ärakasutamise vormide hulka kuuluvad sunniviisiline kuritegevus, sunniviisiline kerjamine, ebaseaduslik elundite eemaldamine ja muud ärakasutamise vormid, mida direktiivi 2011/36/EL artikli 2 lõikes 3 esitatud määratlus ei hõlma, nagu ebaseaduslik lapsendamine, sund- ja näilikud abielud, ebaseaduslik asendusemadus ja hüvitistega seotud pettus 22 .
Ehkki sunniviisilise kuritegevuse või sunniviisilise kerjamise eesmärgil kasutati ära vaid 3 % kõigist aastatel 2019–2020 ELis registreeritud ohvritest, teatas mitu liikmesriiki 23 sellises vormis ärakasutamise sagenemisest. Sunniviisilist kuritegevust seostatakse sageli varguse, pisikuritegevuse, näppamise, poevarguse ja uimastite müügiga. Sunniviisiline kerjamine oli Eestis teine peamine ärakasutamise vorm (20 %) ja sunniviisiline kuritegevus oli Kreekas sageduselt teine ärakasutamise vorm (42 %).
Liikmesriigid teatasid, et eriti haavatavad on neil eesmärkidel toimuva inimkaubanduse suhtes naised, lapsed ja ebaseaduslikud rändajad. Ohvrid on sageli ebasoodsa taustaga, nad on kodutud või kannatavad alkoholi- või muu sõltuvuse all. Mõni liikmesriik 24 rõhutas, et sunniviisilise kerjamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohvrid on enamasti pärit roma kogukondadest ja neil on sageli puue. Andmetest sunniviisilise kerjamise eesmärgil toimunud inimkaubanduse ohvrite arvu kohta aastatel 2019–2020 on näha, et 47 % ohvritest olid lapsed 25 .
Mitu liikmesriiki 26 teatas sund- ja näilike abielude sõlmimise eesmärgil toimunud inimkaubandusest, mis puudutas enamasti haavatavaid rändajatest naisi ja etnilisi vähemusi, nagu romad. Liikmesriigid toonitasid, et sellises vormis ärakasutamise ohvritega kaubeldakse sageli ka selleks, et kasutada neid ära seksuaalsel, tööalasel või sunniviisilise kerjamise eesmärgil. Eurojusti andmete kohaselt esineb iseäranis liikmesriikide roma kogukondade naiste seas oht sattuda inimkaubanduse ohvriks ja saada ära kasutatud näilike abielude jaoks, mis sõlmitakse eesmärgiga võimaldada kolmandate riikide kodanikel vabalt ELi siseneda ja vabalt ELis liikuda 27 . Peale selle andis Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut teada, et sageli varjatakse sundabielu ohvriks langenud naisi ja tüdrukuid eramajapidamistes ja prostitutsioonisektoris ning see raskendab nende avastamist ja tuvastamist.
Europol, Eurojust ja mõned liikmesriigid 28 teatasid inimkaubandusest ebaseadusliku asendusemaduse ja sunniviisilise raseduse eesmärgil, kus naisi värvatakse selleks, et nad loobuksid hüvitise saamise lubaduse eest oma vastsündinust või osaleksid ebaseaduslikes asendusemaduse programmides.
Mõni liikmesriik teatas ka inimkaubandusest elundite eemaldamise 29 ja hüvitistega seotud pettuse 30 eesmärgil. Nende kahe ärakasutamise vormi arvele langes vähem kui 1 % aastatel 2019–2020 ELis registreeritud juhtumitest.
2.2.5. Lastega kaubitsemine
Aastatel 2019–2020 oli peaaegu iga neljas (23 %) inimkaubanduse ohver laps. Enamik (75 %) lapsohvritest olid naissoost. Registreeritud lapsohvrite hulgas oli ebaproportsionaalselt palju ELi kodanikke (85 %), kellest 75 % olid registreeritud riigis, mille kodanikud nad olid. 10 % lapsohvritest olid kolmandate riikide kodanikud 31 . Registreeritud lapsohvritest pooltega (50 %) oli kaubeldud seksuaalse ärakasutamise, 17 %ga tööalase ärakasutamise ja 4 %ga sunniviisilise kerjamise eesmärgil 32 .
Kohtingusaitidel ja eskortteenuste pakkujate veebisaitidel reklaamitakse lapsohvreid sageli täiskasvanutena. Lapsi reklaamitakse ka spetsiaalsetel veebisaitidel, kust täiskasvanud otsivad konkreetselt seksuaalkontakte lastega. Lisaks kuritarvitatakse lapsi tihti varjatud asutustes, nagu ajutised bordellid, ja mõnikord avalikes paikades (hotellid ja restoranid ning seksi-, öö- ja striptiisiklubid).
Mitu liikmesriiki 33 märkis, et inimkaubitsejad kasutavad laste ja noorte naiste peibutamiseks nende seksuaalse ärakasutamise eesmärgil nn lover boy (romantilise suhte loomise) meetodit. Europol ja Eurojust toetasid aruandeperioodil Rumeeniat, Prantsusmaad ja Hispaaniat kahes operatsioonis, kus olid sihikule võetud kuritegelikud võrgustikud, kes kasutasid ohvrite värbamisel seda meetodit. Lover boy meetod seisneb selles, et inimkaubitsejad püüavad noori tüdrukuid või poisse endasse armuma panna või manipuleerida noortega muude vahendite abil, et neid näiteks seksitööstuses ära kasutada. Tänapäeval jõutakse selle meetodi rakendamisel kiiremini ja sagedamini ohvrite ähvardamiseni väljapressimise ja vägivallaga 34 .
Europol ja mitu liikmesriiki 35 teatasid, et ELi perekondlikud klannid jätkavad kaubitsemist omaenda, aga ka teiste oma kogukonna lastega, peamiselt nende ärakasutamiseks kerjamise, näppamise ja poevarguse eesmärgil või koduabilistena. Lapsi (sageli kolmandatest riikidest) kasutavad ka ELis tegutsevad kuritegelikud võrgustikud panemaks toime eri liiki kuritegusid, nagu näppamine, poevargus või esemete müük 36 . Samuti kaubitsetakse lastega ebaseadusliku lapsendamise skeemide kaudu 37 .
2.2.6. Inimkaubandus rände kontekstis
Inimkaubandus oli rände kontekstis endiselt probleemiks, 38 eriti mõnes liikmesriigis, kes teatas, et enamik ohvreid on rändetaustaga. Ebaseaduslik ränne pakkus inimkaubanduse võrgustikele kasumi teenimise võimalusi ning muutis rändajad eri vormis inimkaubanduse ees kaitsetuks mitte üksnes sihtriikides, vaid ka transiidipunktides ja rändajate laagrites. On olemas selge seos rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega: ohvrid värvatakse päritoluriigis (mõnikord lubatakse ELis korralikku töökohta) ja nendega kaubitsetakse sihtriigis sunniviisilise töö või seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, et katta nende ELi transportimise kulud 39 . Sellistel juhtudel on inimkaubitsejad sageli samast rahvusest või etnilisest rühmast kui ohvrid 40 . On esinenud juhtumeid, kus vabatahtlikeks värbajateks on olnud teised ohvrid, 41 samuti on täheldatud tahtmatut värbamist, mille on põhjustanud päritoluriiki jõudnud teave võimaluste kohta saada sihtriigis töökoht või elamisluba 42 . Samuti leidub arvukalt juhtumeid, kus ärakasutamise eesmärgil kaubitseti rändajatega, kes olid saabunud ELi seaduslikke rändeteid pidi 43 .
3.INIMKAUBANDUSE TÕKESTAMISEKS VÕETUD ELi JA LIIKMESRIIKIDE MEETMED
3.1. Inimkaubanduse tõkestamiseks rakendatav terviklik lähenemisviis
2021. aasta aprillis võttis komisjon vastu inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025, 44 milles käsitletakse kogu protsessi terviklikult, alates ennetamisest ja ohvrite kaitsmisest kuni inimkaubitsejatele süüdistuse esitamise ja nende süüdimõistmiseni. Nagu allpool kirjeldatud, on paljude ELi strateegia neljas valdkonnas 45 välja kuulutatud õiguslike, poliitiliste ja operatiivalgatuste elluviimine märkimisväärselt edenenud või koguni lõpule jõudnud.
Üks ELi strateegia esmatähtsaid meetmeid oli direktiivi 2011/36/EL 46 hindamine. Hindamisel leiti, et direktiiviga on sätestatud tugev raamistik inimkaubanduse ennetamiseks ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks, ent samuti ohvrite kaitsmiseks, ning loodud ühine alus selle kuriteo tõkestamiseks ELi tasandil. Paraku tehti kindlaks ka mitu puudust, mis ei võimalda vähendada selle kuriteo ulatuslikkust, ei lase õiguskaitse- ja kohtuasutustel võtta inimkaubitsejate vastu tõhusaid meetmeid ning takistavad ohvrite varajast tuvastamist, abistamist ja toetamist. Nende puuduste kõrvaldamiseks esitas komisjon 13. detsembril 2022 ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset 47 . Peale selle on hindamise tulemustest näha, et ELi strateegia peamised mitteseadusandlikud meetmed on endiselt väga asjakohased parandamaks direktiivi rakendamist liikmesriikides.
ELi strateegias rõhutatakse vajadust parandada inimkaubandust käsitlevate andmete registreerimist ja kogumist, et tagada kohandatud poliitikameetmete jaoks usaldusväärne ja võrreldav teave. 2021. aastal läks komisjon iga kahe aasta tagant toimunud andmete kogumiselt üle iga-aastasele andmete kogumisele. Kogutavad andmed tehakse kättesaadavaks Eurostati veebisaidil, 48 kust leiab ka eelmiste aruandeaastate andmed. Komisjon paneb ette muuta direktiivi 2011/36/EL, et kehtestada liikmesriikidele kohustus koguda inimkaubandust käsitlevaid andmeid ja edastada see statistika komisjonile kord aastas. See võimaldab saada ajakohasema ülevaate ja jälgida selle nähtuse ulatust ELis.
Inimkaubandusevastast võitlust rahastati temaatilise rahastu 2021.–2022. aasta tööprogrammide alusel Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 49 ning Sisejulgeolekufondist 50 (kokku 13 miljonit eurot liidu meetmete jaoks ning konkreetsete meetmete jaoks, mida rakendati otsese ja jagatud eelarve täitmise raames).
Praegune ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator 51 nimetati ametisse 1. juulil 2021. Sellest ajast saati on ta kohtunud eri sidusrühmadega liikmesriikides ja kolmandates riikides ning tugevdanud koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega inimkaubandusevastase võitluse direktiivi ja inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia rakendamise raames. Toimunud on kuus riiklike raportööride ja samaväärsete mehhanismide ELi võrgustiku kohtumist ning neli ELi kodanikuühiskonna inimkaubandusevastase platvormi kohtumist. ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator töötas tihedas koostöös riiklike raportööride ja koordinaatorite, ELi asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning Ukraina ja Moldovaga välja ühise inimkaubandusevastase võitluse kava, 52 et tegeleda inimkaubanduse riskiga ja toetada võimalikke ohvreid Ukraina sõjapõgenike seas, ning koordineeris selle kava rakendamist.
Inimkaubanduse probleemiga tegeletakse ka liikmesriikide tasandil, kus rakendatakse terviklikku lähenemisviisi. Liikmesriigid võtsid aruandeperioodil vastu õigusakte ja poliitikavahendeid, millega võidelda inimkaubanduse vastu ja toetada direktiivi 2011/36/EL rakendamist. Nende hulgas olid uued või uuendatud riiklikud strateegiad ja tegevuskavad, 53 suunised, protokollid ja menetlused, 54 et pakkuda asjaomastele sidusrühmadele tuge ohvrite avastamisel, tuvastamisel ja kaitsmisel, ning inimkaubandusevastase võitluse alaste jõupingutuste koordineerimise meetmed 55 .
3.2. Inimkaubanduse ennetamine ja inimkaubandust soodustava nõudluse vähendamine
ELi strateegias rõhutatakse, et hoolimata ennetusalgatustest ei ole õnnestunud nõudlust ärakasutamise ohvrite teenuste järele vähendada. 2019.–2020. aasta statistikast inimkaubanduse ohvrite teenuste kasutamise kohta nähtub, et 11 liikmesriiki teatas kokku 159 kahtlustatavast, 46 esitatud süüdistusest ja 51 süüdimõistvast kohtuotsusest. Need arvud on märksa väiksemad kui eelmisel aruandeperioodil 56 . Selle põhjuseks võib olla COVID-19 pandeemia mõju kriminaalõiguse süsteemile.
Üks ELi strateegias sätestatud põhimeetmeid on hinnata võimalust muuta direktiivi 2011/36/EL sätteid, mis käsitlevad inimkaubanduse ohvrite ärakasutamise teel pakutavate teenuste tarbimise kriminaliseerimist. Liikmesriigid rakendavad nõudluse vähendamiseks eri lähenemisviise ning sugugi mitte kõik liikmesriigid ei ole järginud direktiivi 2011/36/EL artikli 18 lõiget 4, mille kohaselt nad peavad kaaluma meetmete võtmist, et kriminaliseerida ohvrite teenuste teadlik kasutamine. Ungari võttis aruandeperioodil vastu uue õigusakti, millega kriminaliseeriti ärakasutamise teel pakutavate teenuste teadlik kasutamine ja suurendati nende teenuste kasutajatele määratavaid karistusi, kui ohver on laps. Madalmaad kriminaliseerisid seksuaalteenuste kasutamise juhul, kui teenuse kasutaja teab või tal on tõsine põhjus arvata, et isik on inimkaubanduse ohver. Karistused on suuremad, kui ohver on laps. Saksamaa, kes oli juba kriminaliseerinud ärakasutamise teel pakutavate seksuaalteenuste teadliku kasutamise, hakkas 2021. aastal rakendama rangemat lähenemisviisi ja nägi ette kriminaalvastutuse ka juhul, kui ärakasutamise teel pakutavaid seksuaalteenuseid kasutatakse kergemeelsusest. Küpros muutis 2019. aastal oma õigusakte, et suurendada karistusi ärakasutamise ohvrite pakutavate mis tahes teenuste kasutamise eest ning kaotada nõue, et teenuse kasutajal peab olema „mõistlik alus kahtlustada“ seksuaalset ärakasutamist. Peale selle toimuvad mõnes liikmesriigis (nt Hispaanias ja Slovakkias) arutelud ärakasutamise teel pakutavate teenuste teadliku kasutamise kriminaliseerimise ja seksuaalteenuste nõudluse üle. Kolm liikmesriiki 57 on lisaks hinnanud või hindavad parajasti asjaomaseid õigusakte, millega on kriminaliseeritud ärakasutamise teel pakutavate teenuste kasutamine.
Selleks et vähendada nõudlust tugevama kriminaalõigusliku reageerimise abil, esitab komisjon ettepaneku muuta direktiivi 2011/36/EL nii, et sellesse lisataks inimkaubanduse ohvrite pakutavate teenuste teadliku kasutamise kriminaliseerimise kohustus.
Komisjon võttis kooskõlas ELi strateegiaga vastu mitu meedet, et suurendada ettevõtete ja äriühingute vastutust nõudluse vähendamise ja võimalike inimkaubanduse juhtumite avastamise eest oma tegevuses ja tarneahelates. 2021. aasta juulis avaldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus suunised, millega aidata ELi ettevõtjatel võtta asjakohaseid meetmeid vähendamaks sunniviisilise töö ohtu oma tegevuses ja tarneahelates 58 . Peale selle on komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust, sätestatud horisontaalne raamistik, mille eesmärk on edendada ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate panust inimõiguste austamisse nende endi tegevuse ja väärtusahelate kaudu. Selleks tuleb ettevõtjatel kindlaks teha oma tegevuse ja väärtusahelate kahjulik mõju inimõigustele (sealhulgas inimkaubandusest tulenev mõju) ning seda mõju ennetada, leevendada ja arvesse võtta. 14. septembril 2022 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul 59 . Need ettepanekud tugevdavad pärast vastuvõtmist jõupingutusi, mida liit teeb selleks, et panna juriidilistele isikutele suurem vastutus inimkaubandusega seotud süütegude eest. Liikmesriikide tasandil on võetud või kaalutakse meetmeid, millega kohustada äriühinguid alates teatavast suurusest rakendama kogu oma tarneahelas hoolsuskohustust, et avastada ja ära hoida võimalik tööalane ärakasutamine. Saksamaal jõustub 1. jaanuaril 2023 seadus, mis käsitleb ettevõtjate hoolsuskohustust tarneahelates. Belgia, Madalmaad, Rumeenia ja Soome teevad tööd sarnase õigusakti vastuvõtmise nimel. Belgia on lisaks koostanud ettevõtjatele suunised inimõiguste rikkumise ja tööalase ärakasutamise kindlakstegemise kohta.
Peale selle kavandas komisjon meetmed 60 eesmärgiga tõhustada tööandjatele kohaldatavaid karistusi käsitlevat direktiivi, 61 millega on keelatud võtta tööle ebaseaduslikult riigis viibivaid kolmandate riikide kodanikke, sealhulgas inimkaubanduse ohvreid. Selle direktiivi kohaldamist käsitlevas teatises on sätestatud, et komisjon edendab ärakasutamise ja inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks heade tavade vahetamist. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ühised kontrollkäigud spetsiaalsete üksustega. Komisjon osaleb kohtumistel, mida korraldab Euroopa Tööjõuameti juurde loodud deklareerimata töö vastane Euroopa platvorm, mis kaasab liikmesriikide tööinspektsioone, et suurendada teadlikkust deklareerimata tööst ja tööalasest ärakasutamisest ning jagada võimalike inimkaubanduse ohvrite avastamisega seotud tavasid. Peale selle osaleb Euroopa Tööjõuamet kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) operatiivmeetmetes, milles keskendutakse tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuvale inimkaubandusele.
ELi strateegias on sätestatud, et kampaaniad, mille abil suurendada teadlikkust inimkaubanduse ohtudest, on oluline vahend kuritegude avastamisel ja ennetamisel. Liikmesriigid 62 kasutasid inimkaubanduse alaste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamiseks muu hulgas sotsiaalmeediat, videoid, teabelehti, plakateid ja meediat, ning neid kampaaniaid korraldati ka koolides. Mõni liikmesriik 63 võttis kasutusele kampaaniad, mis on suunatud sotsiaalmeedia, kohtingusaitide ja seksuaalteenuste reklaamiplatvormide klientidele, et suurendada nende teadlikkust inimkaubandusega kaasnevatest ohtudest ja õhutada neid käituma vastutustundlikumalt. Teised liikmesriigid 64 korraldasid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille keskmes olid töötajate õigused ja ohutud töövõimalused ning tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse oht.
Hoolimata COVID-19 pandeemiast jätkasid liikmesriigid koolituse pakkumist mitmesugustele sidusrühmadele, sealhulgas õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajatele, eesliinitöötajatele, piirivalvuritele, varjupaiga- ja sisserändeametnikele, tervishoiutöötajatele, sotsiaaltöötajatele, sotsiaal- ja tööinspektoritele, konsulaartöötajatele, omavalitsuste töötajatele ja lennupersonalile, et võimaldada neil avastada ja teha kindlaks inimkaubanduse juhtumeid.
3.3. Inimkaubitsejate kuritegeliku ärimudeli lõhkumine
Õiguskaitsekoostöö on muutunud aastatel 2019–2022 nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil oluliselt tihedamaks 65 . See kajastub ka selles, et võrreldes eelmise aruandeperioodiga suurenes inimkaubanduses kahtlustatud isikute koguarv 29 % 66 . Kõigist 2019.–2020. aastal ELis registreeritud kahtlustatavatest 62 % olid ELi kodanikud.
Paljud liikmesriigid 67 teatasid oma osalusest inimkaubanduse vastu võitlemiseks võetud EMPACTi operatiivmeetmetes. Neid meetmeid võeti muu hulgas koostöös kolmandate riikidega 68 . Europol toetas kõikjal ELis arvukaid ulatuslikke meetmeid, mis olid suunatud seksuaalse ärakasutamise, lastega kaubitsemise, tööalase ärakasutamise (sh sihipärased meetmed põllumajandussektoris) ning sunniviisilise kerjamise ja sunniviisilise kuritegevuse vastu. Europol jätkas 2019. aastal loodud rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise ühise kontaktrakkerühma juhtimist ning keskendus seejuures teabepõhiste kooskõlastatud meetmete väljatöötamisele võitlemaks rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu. Peale selle tegid liikmesriigid 69 kahepoolset koostööd teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega 70 ning ELi asutuste 71 ja Interpoliga, sealhulgas juhtumite uurimiseks, kontaktametnike lähetamiseks, koolituse pakkumiseks ja suutlikkuse suurendamiseks ning tavade vahetamiseks.
Aastatel 2019–2020 registreeriti ELis 6 539 esitatud süüdistust ja 3 019 süüdimõistvat kohtuotsust. Eelmise aruandeperioodiga võrreldes tähendab see väikest kasvu 72 . Esitatud süüdistuste arv võrreldes kahtlustatavate arvuga aga vähenes. See kahanes 52 %-st 2017.–2018. aastal 43 %-ni 2019.–2020. aastal. Süüdimõistetud isikute arv võrreldes esitatud süüdistuste arvuga suurenes 2019.–2020. aastal 39 %-st 46 %-ni 73 . 2021. aastal oli esitatud süüdistuste hinnanguline arv 4 452 74 ja süüdimõistvate kohtuotsuste hinnanguline arv 2 507 75 . Hoolimata üldisest kasvust on esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate kohtutotsuste arv endiselt väike, eriti kui võrrelda seda registreeritud ohvrite ja kahtlustatavate arvuga.
Aastatel 2019–2021 paluti Europolilt abi seoses 486 uurimise ja süüdistuse esitamisega 76 . Samal ajavahemikul toetas Eurojust 156 ühist uurimist 77 . Eurojusti koordineerimisel toimunud uurimiste ja esitatud süüdistuste arv kahanes 183-st 2019. aastal 163-ni 2020. aastal ja 140-ni 2021. aastal. See võib osutada raskustele või liikmesriikide vähesele teadlikkusele juhtumite ELi ametile suunamisel. Mitu liikmesriiki 78 teatas osalusest Eurojusti koordineeritud ühistes uurimisrühmades nii ELi kui ka kolmandate riikidega.
14. juunil 2022 kutsus ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator koos Eurojustiga esimest korda kokku inimkaubandusevastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuröride fookusrühma, 79 mille loomine oli üks ELi strateegia põhimeetmeid. Koosolekule kogunesid ELi liikmesriikide prokurörid ja kohtunikud, et koguda ekspertteadmisi ja tõhustada õigusalast koostööd võitluses inimkaubanduse vastu, muu hulgas Ukrainas toimuva sõja kontekstis.
ELi strateegias on rõhutatud, et tõhusaks võitluseks inimkaubanduse vastu on oluline koolitada süstemaatiliselt õiguskaitse- ja õigusvaldkonna spetsialiste. CEPOL jätkas sellise koolituse pakkumist, mis hõlmas inimkaubandusevastase võitluse peamisi aspekte, nagu ennetamine, soospetsiifiline ja lapsesõbralik lähenemisviis, finants- ja internetiuurimised, piiriülene õiguskaitse- ja õigusalane koostöö ning ohvrite varajane tuvastamine, abistamine, toetamine ja kaitsmine.
Nagu eespool märgitud, liikusid inimkaubitsejad igas kaubitsemise etapis üha enam internetti. Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia ühe põhimeetmena laiendas komisjon ELi internetifoorumi tegevust, et arutada veebi- ja tehnoloogiaettevõtjatega ja rakendada meetmeid inimkaubandusega seotud veebisisu ärahoidmiseks, tuvastamiseks ja eemaldamiseks. Lisaks teeb komisjon ettepaneku lisada inimkaubanduse mõiste määratlusse süüteod, mis on toime pandud või mille toimepanekut on hõlbustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.
Inimkaubandusega seotud veebisisu tuvastamisele, jälgimisele ja eemaldamisele saab oluliselt kaasa aidata ka digiteenuste määrus, 80 sest sellega kehtestatakse vahendusteenuste osutajatele, näiteks digiplatvormide pakkujatele, hoolsuskohustus, mille eesmärk on vähendada ebaseaduslikku ja kahjulikku veebisisu, sealhulgas sisu, mis on seotud inimkaubandusega.
Inimkaubitsejate ärimudeli digitaliseerumine avas õiguskaitseasutustele võimaluse avastada ohvreid ja vahistada inimkaubitsejaid, jälgides ja kogudes digitaalseid tõendeid, mis aitavad koostada toimikut ja täiendavad ohvri ütlusi 81 . Mitme EMPACTi koordineeritud veebipõhise ühismeetme võtmisel, mida toetasid ELi asutused, sealhulgas Europol, võeti sihikule kuritegelikud võrgustikud, kes kasutavad seksuaalse ärakasutamise ohvrite värbamiseks veebisaite ja sotsiaalmeedia platvorme, sealhulgas haavatavate Ukraina pagulastega seotud veebiplatvorme 82 .
Selleks et avastada inimkaubandus, mida hõlbustas tehnoloogia kasutamine, kasutasid liikmesriigid 83 eri strateegiaid. Muu hulgas jälgiti internetti (nii pinna- kui ka pimeveebi) ja samal ajal analüüsiti avalikest allikatest pärit reaalajalist teavet, loodi inimkaubandusevastasele võitlusele spetsialiseerunud küberüksus ja kasutati küberpatrulle, kuhu kuulusid spetsialiseerunud ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada internetis kooskõlas asjaomaste õiguslike nõuetega uurimisi. Mõni õiguskaitseasutus kasutab veebikoorimise vahendeid (vahendid, mis on spetsiaalselt välja töötatud teabe kogumiseks veebisaitidelt), eriti selleks, et teha kindlaks riskid ja haavatavus täiskasvanutele mõeldud teenuseid pakkuvatel veebisaitidel 84 . Mitu liikmesriiki on võtnud kasutusele süsteemid, mis võimaldavad internetikasutajatel teatada veebisisust ja -saitidest, mille puhul nad kahtlustavad seost ebaseadusliku tegevusega, sealhulgas seksuaalse või tööalase ärakasutamisega. Austria märkis, et tema õiguskaitseasutused kasutavad digitaalseid tõendeid, et teha kindlaks inimkaubanduse ohvriks langenud naiste tööaeg ja -tingimused, liikumine, igapäevane sissetulek ja ohud ning pidev kontroll ja kuritarvitamine.
Liikmesriikide 85 tööinspektsioonid tegid muu hulgas EMPACTi inimkaubandusevastase võitluse raames kontrolle, mille eesmärk oli avastada võimalikud tööalase ärakasutamise eesmärgil toimunud inimkaubanduse juhtumid. Mõni liikmesriik 86 võttis ka konkreetseid meetmeid parandamaks tööjärelevalvet inimkaubanduse valdkonnas, näiteks võeti vastu seadusandlikud aktid, millega laiendati finantsasutuste kontrolli- ja uurimisvolitusi, sõlmiti õiguskaitseasutuste ja tööinspektsioonide vahelisi koostöökokkuleppeid ning loodi tööinspektorite eriüksus inimkaubanduse juhtumitega tegelemiseks.
Peale selle võtsid liikmesriigid meetmeid, et laiendada ja parandada finantsuurimiste kasutamist inimkaubanduse juhtumite puhul. Muu hulgas pakuti koolitust õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajatele, seati sisse rahapesu andmebüroode, riiklike tööinspektsioonide ja pankade vahelised avaliku ja erasektori partnerlused, suurendati õiguskaitseasutuste suutlikkust korraldada inimkaubanduse juhtumitega seotud rahapesu uurimisi ning koostati käsiraamatud finantsuurimiste ja vara tagasivõitmise kohta 87 . Samuti teatasid liikmesriigid vara ja kriminaaltulu arestimisest ja konfiskeerimisest inimkaubandusega seotud kriminaalmenetluste raames. Komisjoni ettepanek võtta vastu uus direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta 88 aitab ka võidelda inimkaubanduse vastu, sest selles on sätestatud uued õigusnormid, millega tugevdatakse vara tagasivõitmist alates kriminaaltulu (sh inimkaubandusega teenitud kriminaaltulu) ja kuriteovahendite jälitamisest ja kindlakstegemisest ning arestimisest ja haldamisest kuni konfiskeerimise ja lõpliku võõrandamiseni.
Komisjon teeb ettepaneku muuta direktiivi 2011/36/EL, et veelgi ühtlustada ELi õigusraamistikku, hõlbustamaks piiriülest koostööd inimkaubanduse juhtumite korral, ja võidelda uute ohtude vastu. Lisaks muudatustele, mida on nimetatud eespool, tuleks lisada liikmesriikides kriminaliseeritavate ärakasutamise vormide hulka sundabielud ja ebaseaduslik lapsendamine ning tugevdada juriidiliste isikute karistamist nende hüvanguks toime pandud inimkaubandusega seotud süütegude korral.
Komisjon algatas 2022. aastal Sisejulgeolekufondi raames inimkaubandusevastase võitluse meetmete projektikonkursi 89 kogueelarvega 3 miljonit eurot. Eesmärgiks on lõhkuda inimkaubitsejate kuritegelik ärimudel. Inimkaubandusevastane võitlus on täielikult lõimitud EMPACTi toetustesse, mida antakse valdkondadevaheliste meetmete võtmiseks nende kümne prioriteetse kuriteo vastu, mille nõukogu on kindlaks määranud EMPACTi tsükli raames 90 .
3.4. Ohvrite varajane tuvastamine, abistamine ja kaitsmine
2022. aastal algatas komisjon Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames kolmandate riikide kodanikest inimkaubanduse ohvrite abistamiseks, toetamiseks ja integreerimiseks projektikonkursi 91 kogueelarvega 4 miljonit eurot. Selle raames toetatakse konkreetseid piiriüleseid meetmeid, mille eesmärk on tõhustada ohvrite integreerimist vastuvõtvas liikmesriigis, võttes arvesse ohvrite erivajadusi ja konkreetseid asjaolusid, samuti ohvreid, kes kuuluvad haavatavatesse rühmadesse.
ELi asutused andsid aru oma rollist ja tegevusest ohvrite varajasel tuvastamisel ja kaitsmisel 92 . EUAA töötas välja abivahendi haavatavate inimeste väljaselgitamiseks, et rakendada inimkaubanduse probleemi ja ka muude nõrkade kohtade käsitlemisel terviklikku lähenemisviisi, mille raames pööratakse tähelepanu ka erivajadustega ohvritele. Frontex koostas lapsi käsitlevad VEGA käsiraamatud, et parandada ohus olevate lapsrändajate tuvastamist õhu-, maismaa- ja merepiiril. Frontexi käsiraamat inimkaubanduse riskiprofiilide kohta on praktiline ja operatiivtegevuseks vajalik vahend, mille eesmärk on reageerida piirivalvurite ja inimkaubandusevastase võitluse valdkonnas tegutsevate liikmesriikide ametiasutuste vajadustele. FRA koostas koolitajatele käsiraamatu saatjata laste, sealhulgas inimkaubanduse lapsohvrite eestkoste kohta ning teeb piiril kontrolle, et aidata töötajatel tuvastada inimkaubanduse ohvreid.
Liikmesriigid võtsid meetmeid, et suurendada ja tõhustada inimkaubanduse ohvrite varajast tuvastamist ning ohvrite suunamist abi- ja tugiteenuste juurde. Nende meetmete hulgas olid vastuvõtukeskuste jaoks mõeldud avastamis- ja hindamisvahendid, juhised lennujaamadesse saabuvate kolmandatest riikidest pärit inimkaubanduse ohvrite suunamiseks ning projektid, suunised, protokollid, käsiraamatud ja näitajad inimkaubanduse märkide avastamiseks 93 . Liikmesriigid teatasid ka sellest, et võimalike inimkaubanduse ohvrite varajaseks tuvastamiseks koolitatakse inimkaubanduse juhtumitega tegelevaid eesliinitöötajaid, politseiametnikke ja piirivalvureid 94 . Mõnes liikmesriigis 95 korraldati koostöös kodanikuühiskonnaga ning lastekaitseteenuste osutajate ja haldus-, õigus-, sotsiaal- ja haridustöötajate osalusel ka valdkonnaüleseid koolitusi, mille keskmes oli inimkaubanduse ohvriks langemise ohus olevate laste tuvastamine ja kaitsmine.
Liikmesriigid astusid samme, et parandada mitteametlikke ja ametlikke siseriiklikke suunamismehhanisme. Portugal hakkas näiteks rakendama riikliku suunamismehhanismina protokolli, millega on ette nähtud (võimalike) lapsohvrite tuvastamise ja suunamise kord. Prantsusmaa koostab praegu riikliku suunamismehhanismi loomiseks dokumenti, mis sisaldab näitajaid ohvrite tuvastamiseks ning milles määratakse kindlaks asjaomaste sidusrühmade rollid ja volitused. Iirimaa kiitis heaks läbivaadatud suunamismehhanismi, millega (lisaks muudele meetmetele) võimaldatakse teatavatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel suunata ohvreid. Komisjon paneb direktiivi 2011/36/EL muudatusettepanekus ette kehtestada liikmesriikidele kohustus luua koostöös asjaomaste tugiorganisatsioonidega riiklikud suunamismehhanismid ohvrite varajaseks tuvastamiseks, abistamiseks ja toetamiseks ning määrata ohvrite suunamiseks riiklik kontaktpunkt.
Komisjon julgustas kooskõlas ELi strateegiaga liikmesriike looma ELi rahalise toega inimkaubanduse ohvritele spetsiaalsed varjupaigad. Kõik liikmesriigid teatasid meetmetest, mille abil tagatakse, et kõigile tuvastatud ohvritele pakutakse abi, tuge ja kaitset, võttes arvesse soopõhiseid vajadusi ja laste erivajadusi. Nende meetmete hulka kuuluvad majutus ja spetsiaalsed varjupaigad täiskasvanud ohvritele ja lastele ning arsti-, psühholoogilise ja õigusabi pakkumine. Ka kodanikuühiskonna organisatsioonid pakkusid võimalikele inimkaubanduse ohvritele mitmesuguseid nõustamisteenuseid, lisaks kaitset ja varjupaika, meditsiinilist, psühholoogilist ja psühhiaatrilist tuge ning abi õigus-, sotsiaal-, haridus- ja tööalastes küsimustes.
Mitu liikmesriiki 96 teatas inimkaubanduse ohvritele makstavast spetsiaalsest hüvitisest, mille suurus jääb vahemikku 1 000–29 295 eurot aastas. Ohvrid seisavad endiselt silmitsi takistustega juurdepääsul õigusemõistmisele ja hüvitisele, eelkõige seetõttu, et nad ei pruugi olla oma õigustest teadlikud, neil puudub teave tsiviil- või kriminaalmenetluse kohta või nad ei ela liimesriigis seaduslikult. Liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid jagasid kuriteoohvritele, sealhulgas inimkaubanduse ohvritele, teabematerjali nende õiguste ja asjaomaste menetluste kohta. Samuti võtsid liikmesriigid vastu kehtivate õigusaktide muudatused, seadsid sisse õiguskaitseasutuste ja spetsialiseeritud talituste töötajate koolituse ohvrite ärakuulamise vallas, eraldasid spetsiaalsed ruumid inimkaubanduse ohvrite ärakuulamiseks ning töötasid välja uued menetlused hüvitist taotlevate ohvrite konkreetsete asjaolude hindamiseks 97 .
Direktiivis 2011/36/EL sätestatud meetmeid täiendavad ennetus-, kaitse- ja toetusmeetmed, mis on kavandatud komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist 98 .
3.5. Rahvusvaheline mõõde
ELi strateegias käsitletakse inimkaubandust piiriülese kuriteona. Peaaegu pool aastatel 2019–2020 registreeritud ohvritest olid kolmandate riikide kodanikud. Komisjon võttis strateegias väljakuulutatut arvestades vastu ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025) 99 . Selle eesmärk on pakkuda kaitset ja abi ebaseaduslikult üle piiri toimetatud haavatavatele rändajatele, pöörates eriti suurt tähelepanu lastele ja naistele, ning see aitab võidelda smugeldamisvõrgustike vastu ja takistada inimkaubitsejaid ohvreid ärakasutamise eesmärgil ELi toimetamast.
2022. aastal on Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu tähelepanu keskmesse tõusnud sõjapõgenikke ähvardava inimkaubanduse ohuga tegelemine. EL on tegutsenud kiiresti. Nagu eespool märgitud, kiideti 11. mail 2022 solidaarsusplatvormi raames heaks ühine inimkaubandusevastase võitluse kava, 100 mis töötati välja ja mida rakendatakse ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori juhtimisel tihedas koostöös riiklike raportööride ja samaväärsete mehhanismide ELi võrgustiku, ELi asutuste ja Euroopa välisteenistusega. Kavas on sätestatud konkreetsed ELi tasandi meetmed ja soovitused liikmesriikidele, et ennetada inimkaubandust, suurendada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning kaitsta võimalikke ohvreid. Selles on tunnistatud ka positiivset mõju, mida avaldavad kohapealsed ELi missioonid, sealhulgas EUAM Ukraine (Euroopa Liidu nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks), mille raames abistatakse Ukraina ametiasutusi piirihalduse valdkonnas ja aidatakse hõlbustada põgenike suundumist Ukrainast ELi. Nõukogu aktiveeris ka ajutise kaitse direktiivi, 101 mis on vähendanud sõjapõgenike haavatavust inimkaubanduse suhtes ning täiendanud ühises inimkaubandusevastase võitluse kavas sätestatud meetmeid ja soovitusi.
Kõik inimkaubandusevastase võitluse kava meetmed on kas ellu viidud või neid parajasti rakendatakse. Komisjon seadis Ukraina sõjapõgenike jaoks sisse spetsiaalse veebilehe, mis sisaldab rubriiki praktiliste nõuannetega selle kohta, kuidas vältida inimkaubitsejate kätte sattumist 102 . Lisaks koostati ja avaldati veebis spetsiaalsete hädaabitelefonide loend, et aidata võimalikke inimkaubanduse ohvreid 103 . Ukrainaga seoses on astutud samme inimkaubanduse tõkestamiseks EMPACTi operatiivtegevuskava alusel 104 . ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator juhatas ELi internetifoorumi raames koosolekut veebi- ja tehnoloogiaettevõtjatega, et julgustada veebiplatvormide ja sotsiaalmeedia haldajaid suurendama üldsuse teadlikkust inimkaubanduse ohust ning inimkaubandust ennetama ja avastama. Deklareerimata töö vastane Euroopa platvorm moodustas spetsiaalse allrühma, et tegeleda deklareerimata töö probleemiga Ukraina põgenike seas.
Liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, aga ka ELi delegatsioonid ning ELi missioonid Ukrainas ja Moldovas võtsid kasutusele teadlikkuse suurendamise ja ennetusmeetmed vähendamaks Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevate inimeste haavatavust ja tegelemaks konkreetsete inimkaubanduse riskidega. Viivitamatu reageerimine ELi ja riigi tasandil aitas kindlasti kaasa sellele, et kinnitatud inimkaubanduse juhtumite arv on väga väike.
Komisjon tegi koos Euroopa välisteenistusega aruandeperioodil koostööd ka muude peamiste inimkaubanduse ohvrite ja inimkaubitsejate päritolu- ja transiidiriikidega (Nigeeria, Hiina, Moldova, Pakistan, Maroko, Lääne-Balkan, Türgi jne). Koostöö seisnes operatiivtegevuses osalemises, poliitikadialoogides ja sihipärases rahastamises. Muu hulgas kaasati EMPACTi inimkaubandusevastase võitluse operatiivmeetmetesse Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. 2022. aasta juulis käivitas EL Moldovas sisejulgeoleku ja piirihalduse tugikeskuse, 105 mille üks valdkondlikke prioriteete on võidelda inimkaubanduse vastu. Komisjon ja Euroopa välisteenistus käsitlevad inimkaubanduse probleemi järjekindlalt ka spetsiaalsetes inimõiguste ja julgeoleku alastes dialoogides ning mitmesuguste välispoliitika vahendite ja partnerriikidega tehtava operatiivkoostöö kaudu.
Oma naabruses rahastas EL aastatel 2019–2022 inimkaubandusevastase mõjuga meetmeid 15 miljoni euroga Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist ning kavas on eraldada veel 84 miljonit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi 2021–2022 raames eesmärgiga käsitleda kuritegelike organisatsioonide üha suuremat rolli ebaseadusliku rände valdkonnas, mis toob kaasa suurema inimkaubanduse ohu rändeteedel, eriti Euroopa naabruses. EL rahastas inimkaubandusevastase mõjuga meetmeid oma rahvusvahelise partnerluse eelarvest. 27,8 miljonit eurot eraldati riigisiseste projektide jaoks (13 miljonit eurot on veel eraldamata) ning 575,5 miljonit eurot piirkondlike või mitut riiki hõlmavate projektide jaoks (38 miljonit eurot on veel eraldamata). Praegu arutatakse täiendava rahalise toetuse andmist. Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi kaudu toetas komisjon 11,6 miljoni euroga projekte partnerriikidega ELi suunduvatel rändeteedel, sealhulgas koostööd Côte d’Ivoire’i, Guinea Conakry, Nigeeria, Gambia, Aafrika Sarve, Türgi ja Lääne-Balkani piirkonnaga, et ennetada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja inimkaubandust.
EL tõhustas koostööd inimkaubandusevastase võitluse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, 106 sealhulgas ÜRO inimkaubandusevastase võitluse asutustevahelise koordineerimisrühma raames. Samuti jätkus koostöö Euroopa Nõukoguga ja selle inimkaubandusevastase võitluse eksperdirühmaga. EL on aktiivselt osalenud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste töörühmades ja konverentsidel. Samuti on EL võtnud osa selle konventsiooni läbivaatamismehhanismi rakendamisest.
Liikmesriigid on aidanud kaasa inimkaubanduse rahvusvahelise mõõtme käsitlemisele, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniate, koolituse, operatiivkoostöö, tehnilise abi ja sihtotstarbelise rahastamise kaudu, 107 ning teinud samal ajal koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. ELi asutused on aidanud suurendada partnerriikide suutlikkust, teinud nendega koostööd ja pakkunud neile tehnilist abi.
4.KOKKUVÕTE
Aastatel 2019–2022 seisis EL inimkaubandusevastases võitluses silmitsi enneolematute probleemidega. COVID-19 pandeemia avaldas märkimisväärset mõju inimkaubanduse ohvritele ja muutis kurjategijate tegutsemisviise: inimkaubanduses mindi kõigi ärakasutamise vormide puhul üha enam ja kiiremini üle digitaalsele ärimudelile. Ehkki inimkaubanduse ohtu suhtuti Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni algusest peale väga tõsiselt, on see oht endiselt suur. Ukraina põgenike majanduslik olukord võib halveneda ning see suurendab haavatavaid inimesi ära kasutavate inimkaubitsejate võimalusi panna toime kuritegusid. Seetõttu tuleb olukorra jälgimist jätkata.
Liikmesriikide esitatud andmetest nähtub, et inimkaubandus ei ole vähenenud. Tuvastatud ohvrite arvu mõningane suurenemine võib olla seotud parema tuvastamisega, ent paljud ohvrid jäävad siiski avastamata. Aruandeperioodil suurenes märkimisväärselt inimkaubandus tööalase ärakasutamise eesmärgil. Sellises vormis ärakasutamisest jäetakse sageli teatamata, mistõttu tegelik ohvrite arv on tõenäoliselt märksa suurem. Hoolimata edusammudest piiriüleses õiguskaitse- ja õigusalases koostöös on inimkaubitsejatele esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate kohtutotsuste arv endiselt väike. Inimkaubandusega seotud süütegude eest esitatud süüdistuste arv võrreldes kahtlustatavate arvuga vähenes aruandeperioodil 2017.–2018. aastaga võrreldes 9 %. See võib olla muu hulgas tingitud raskustest, millega kohtuasutustel tuli pandeemia ajal rinda pista, sealhulgas kriminaalmenetlustes tekkinud viivitustest.
ELi tasandil ja liikmesriikides on võetud probleemide lahendamiseks siiski hulk meetmeid. Eelkõige on meetmeid võetud inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025 ja ühise inimkaubandusevastase võitluse kava rakendamise raames. Nendega on panustatud tervikliku lähenemisviisi rakendamisse inimkaubandusevastases võitluses ja nende võtmist tuleks jätkata. Lisaks taotleb komisjon oma ettepanekuga muuta direktiivi 2011/36/EL, et tugevdataks õiguslikku reageerimist inimkaubandusele ja ühtlustataks ELi inimkaubandusevastase võitluse õigusraamistikku.
Komisjoni teatis „Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025“ ( COM(2021) 171 final ); nõukogu 26. mai 2021. aasta järeldused, millega määratakse kindlaks ELi prioriteedid võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega EMPACTi raames aastateks 2022–2025.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (EÜT L 101, 15.4.2011).
Europol, 2021. aasta Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang, millega saab tutvuda siin .
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ning Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA).
SWD(2022) 429.
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE „Kolmas aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2020), mida nõutakse direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artikli 20 alusel (COM(2020) 661 final), ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument (SWD(2020) 226 final).
Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus, 5. aastaaruanne (2021).
Austria, Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa ja Ungari.
Horvaatia, Rootsi, Slovakkia ja Sloveenia.
Sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus, 6. aastaaruanne (2022).
Eurostat käivitas 2021. aasta andmete kogumise, mida ei olnud võimalik täielikult lõpule viia, sest mõni liikmesriik ei suutnud esitada kõiki andmeid õigeks ajaks. Seepärast koostas Eurostat nende liikmesriikide kohta hinnangud, mis põhinesid varasemate aastate näitajatel. Ohvrite arvu kohta ei esitanud andmeid Rootsi ja Saksamaa.
Käesolevas aruandes ei moodusta sama näitaja ja aruandeaasta protsendimäärad alati 100 %, sest mõni liikmesriik registreeris mõned ohvrid kategoorias „teadmata“ või „muu“. Üksikasjalikumat teavet leiab statistilist analüüsi sisaldavast komisjoni talituste töödokumendist.
4 % registreeritud inimkaubanduse ohvrite puhul oli sooks märgitud „teadmata“.
2 % registreeritud ohvrite puhul oli märgitud kodakondsuseks „teadmata“ ja 2 % puhul „muu“. Eurostat hindas neid andmeid liikmesriikide statistikaametite kaudu kogutud andmete põhjal.
Sealhulgas Belgia, Hispaania, Iirimaa, Prantsusmaa ja Rootsi.
Eesti, Hispaania, Madalmaad ja Prantsusmaa.
Belgia, Itaalia, Luksemburg, Läti, Malta, Poola ja Slovakkia.
5 % tööalase ärakasutamise eesmärgil toimunud inimkaubanduse registreeritud ohvrite kodakondsuseks oli märgitud „muu“.
Belgia, Eesti, Küpros, Leedu, Malta ja Prantsusmaa.
Belgia, Hispaania ja Iirimaa.
Aastatel 2017–2018 moodustasid muus vormis ärakasutamise juhtumid 18 % inimkaubanduse juhtumitest ELis.
Ülejäänud 10 % registreeritud inimkaubanduse ohvrite puhul oli ärakasutamise vormiks märgitud „teadmata“.
Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka ja Rumeenia.
Austria ja Bulgaaria.
31 % olid täiskasvanud ja 22 % puhul oli vanus teadmata.
Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Küpros ja Leedu.
Eurojust, „Aruanne, milles käsitletakse siseriiklikke õigusakte ja mis sisaldab Eurojusti juhtumianalüüsi näilike abielude kohta“ (2020), sham-marriage-oct-2020-redacted.pdf (europa.eu) .
Bulgaaria, Kreeka ja Küpros.
Kreeka, Madalmaad ja Poola.
Küpros, Leedu ja Slovakkia.
3 % registreeritud inimkaubanduse lapsohvrite puhul oli märgitud kodakondsuseks „teadmata“ ja 2 % puhul „muu“.
8 % oli registreeritud muus vormis ärakasutamise ohvritena. 20 % registreeritud lapsohvrite ärakasutamise vorm oli teadmata.
Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Soome ja Ungari.
„Loverboys“ | Human trafficking and people smuggling | Government.nl .
Kreeka, Rumeenia ja Ungari.
Europol, 2021. aasta ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang, millega saab tutvuda siin .
Europol ja Slovakkia.
Iirimaa, Kreeka, Frontex ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.
Hispaania ja Prantsusmaa.
Itaalia ja Rootsi.
Prantsusmaa.
Portugal.
Malta ja Prantsusmaa.
COM(2021) 171 final.
Mis tahes vormis ärakasutamise eesmärgil toimuvat inimkaubandust soodustava nõudluse vähendamine; inimkaubitsejate ärimudeli lõhkumine; ohvrite, eeskätt naiste ja laste kaitsmine, toetamine ja võimestamine ning rahvusvaheline mõõde.
SWD(2022) 427.
Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (COM(2022) 732).
Andmed avaldatakse Eurostati veebisaidil ( Database - Eurostat (europa.eu) ) rubriigi „Population and social conditions“ alamrubriigis „Crime and criminal justice“.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond – temaatilise rahastu tööprogramm 2021–2022 (europa.eu) .
Sisejulgeolekufond – temaatilise rahastu tööprogramm 2021–2022 (europa.eu) .
ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator (europa.eu) .
Uus inimkaubandusevastase võitluse kava Ukraina sõjapõgenike kaitsmiseks (europa.eu) .
Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Tšehhi ja Ungari.
Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti ja Saksamaa.
Saksamaa.
Aruandeperioodil 2017–2018 teatas 11 liikmesriiki kokku 170 inimkaubanduse ohvrite teenuste kasutamises kahtlustatavast, 162 asjaomasest esitatud süüdistusest ja 133 süüdimõistvast kohtuotsusest.
Iirimaa, Luksemburg ja Prantsusmaa.
Uued ELi suunised aitavad ettevõtjatel võidelda sunniviisilise töö vastu tarneahelates (europa.eu) .
COM(2022) 453 final.
COM(2021) 592 final.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24–32).
Nt Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Soome ja Ungari.
Belgia ja Madalmaad.
Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Madalmaad ja Poola.
Europol toetas 2021. aastal 60 operatiivkoosolekut võrreldes 32 operatiivkoosolekuga 2020. aastal. Ainuüksi 2022. aasta esimeses pooles toetas Europol 37 operatiivkoosolekut.
2019.–2020. aastal registreeriti 15 214 kahtlustatavat, 2017.–2018. aastal aga 11 788.
Nt Austria, Belgia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi ja Ungari.
Hiina, Nigeeria ja Vietnam, samuti Balkani piirkond ja Põhja-Aafrika.
Nt Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Malta ja Portugal.
Nt Bosnia ja Hertsegoviina, Hiina, Jordaania, Moldova, Montenegro, Nigeeria, Põhja-Makedoonia Vabariik, Serbia, Türgi, Ühendkuningriik jne.
Europol, Frontex ja CEPOL.
2017.–2018. aastal esitati süüdistus 6 163 isikule.
2017.–2018. aastal mõisteti süüdi 2 426 isikut.
Portugali andmed olid hinnangulised.
Saksamaa ja Portugali andmed olid hinnangulised.
Eelmisel aruandeperioodil (2017–2018) pöörduti Europoli poole 273 inimkaubanduse juhtumiga.
Europol toetas 2017.–2018. aastal 107 ühist uurimisrühma.
Nt Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Malta, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Ungari.
Inimkaubandusevastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuröride fookusrühm tuleb esimest korda kokku | Eurojust | Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (europa.eu) .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1), EUR-Lex - 32022R2065 - ET - EUR-Lex (europa.eu) .
Europol, „Inimkaubanduse vastu võitlemise probleemid digiajastul“ (2020), https://www.europol.europa.eu/publications-events/publications/challenges-of-countering-human-trafficking-in-digital-era .
Vt näiteks Kakskümmend riiki koob häkatonil inimkaubitsejatele võrku | Europol (europa.eu) .
Nt Hispaania, Horvaatia, Madalmaad ja Prantsusmaa.
Euroopa Nõukogu inimkaubandusevastase võitluse eksperdirühm, „Online and technology-facilitate trafficking in human beings“ (2022), https://rm.coe.int/online-and-technology-facilitated-trafficking-in-human-beings-summary-/1680a5e10c .
Nt Horvaatia, Iirimaa, Madalmaad ja Prantsusmaa.
Leedu, Saksamaa ja Ungari.
Hispaania, Küpros ja Madalmaad.
Nõukogu järeldused, millega määratakse kindlaks ELi prioriteedid võitluseks raske ja organiseeritud kuritegevusega EMPACTi raames aastateks 2022–2025, https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8665-2021-INIT/et/pdf .
Nt Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Soome ja Ungari.
Nt Küpros, Luksemburg, Läti, Rumeenia ja Soome.
Nt Prantsusmaa.
Belgia, Läti ja Slovakkia.
Leedu, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Tšehhi.
COM(2021) 591 final.
Uus inimkaubandusevastase võitluse kava Ukraina sõjapõgenike kaitsmiseks (europa.eu) .
Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel.
Teave Ukraina sõjapõgenikele | Euroopa Komisjon (europa.eu) .
Liikmesriikide abitelefonid kuriteost teatamiseks või abi otsimiseks (europa.eu) .
ELi häkatonil võeti sihikule veebis Ukraina põgenikke peibutavad inimkaubitsejad | Europol (europa.eu) .
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlik istung: EL käivitab Moldovas sisejulgeoleku ja piirihalduse tugikeskuse (europa.eu) .
Näiteks ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskus (ICMPD) ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE).
Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.