EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.10.2022

COM(2022) 528 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2022. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta

{SWD(2022) 332 final} - {SWD(2022) 333 final} - {SWD(2022) 334 final} - {SWD(2022) 335 final} - {SWD(2022) 336 final} - {SWD(2022) 337 final} - {SWD(2022) 338 final}

I. SISSEJUHATUS    

2022. aasta algust iseloomustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu, mis oli karm ärkamine uuele geopoliitilisele reaalsusele. See on taas asetanud ELi laienemise Euroopa tegevuskava esiplaanile.

Pärast seda, kui Ukraina, Moldova Vabariik ja Gruusia esitasid 2022. aasta kevadel ELi liikmeks saamise taotlused, esitas Euroopa Komisjon 17. juunil vastavalt nõukogu üleskutsele oma arvamused 1 . Komisjon soovitas anda Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale väljavaate saada ELi liikmeks ning anda Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et meetmeid võetakse mitmes valdkonnas, ning Gruusiale pärast seda, kui esmatähtsad küsimused on lahendatud. Euroopa Ülemkogu kinnitas 23. juunil komisjoni soovitused, tunnustades kolme taotlejariigi väljavaateid saada ELi liikmeks ning andes Ukrainale ja Moldovale ELi kandidaatriigi staatuse 2 . Osana oma tavapärasest laienemispaketist, millesse Ukraina, Moldova ja Gruusia kaasatakse alates 2023. aastast, annab komisjon aru nende sammude/prioriteetide täitmise kohta, mis on kindlaks määratud komisjoni arvamustes asjaomaste liikmeks saamise taotluste kohta. Lisaks esitab komisjon 2022. aasta lõpuks oma hinnangud kolme kõnealuse riigi suutlikkuse kohta täita ELi liikmesusega kaasnevaid kohustusi. Venemaa agressioon on selgemalt kui kunagi varem näidanud, et Euroopa Liidu liikmeks saamise väljavaade on tugev alus mitte ainult heaolule, vaid ka rahule ja julgeolekule. 

Seda arvesse võttes kohtusid ELi ja Lääne-Balkani riikide juhid 23. juunil enne Euroopa Ülemkogu kohtumist. Juhid arutasid ELiga integreerumisel tehtud edusamme ning probleeme, mis tulenevad Venemaa agressioonist Ukraina vastu. Kohtumine andis ka võimaluse rõhutada, kui oluline on kooskõla ELi väärtuste ning ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP), mis on selles uues geopoliitilises kontekstis üha tähtsamaks muutunud. Erilist tähelepanu pöörati Lääne-Balkani riikide integreerimisele ELi meetmetega, mille eesmärk on vähendada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni negatiivset mõju seoses toidu- ja energiavarude ning sõltumatusega, ning meetmetega, millega toetatakse suutlikkuse suurendamist küberturvalisuse ja sotsiaalmeetmete kava elluviimiseks, eelkõige noorte kaasamist majandusse.

23.–24. juunil kinnitasid ELi juhid taas täielikku ja ühemõttelist pühendumust Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaatele. Euroopa Ülemkogu kutsus üles kiirendama ühinemisprotsessi ning edendama Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide järkjärgulist integratsiooni laienemisprotsessi ajal tagasipöörataval ja tulemuspõhisel viisil, tuginedes muudetud metoodikale. Euroopa Ülemkogu kordas reformide tähtsust, eelkõige õigusriigi valdkonnas ning eriti kohtusüsteemi sõltumatuse ja toimimise ning korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Euroopa Ülemkogu kinnitas taas tungivat vajadust teha käegakatsutavaid edusamme lahendamata kahepoolsete ja piirkondlike vaidluste lahendamisel, eelkõige Belgradi ja Priština dialoogis Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimise üle 3*. Euroopa Ülemkogu teatas, et on valmis andma Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse, ning kutsus sel eesmärgil komisjoni üles esitama nõukogule viivitamata aruande nõukogu arvamuses esitatud 14 põhiprioriteedi rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu prioriteetidele, mis kujutavad endast olulist reformide kogumit, et Euroopa Ülemkogu saaks selles küsimuses uuesti otsuse teha.

19. juulil toimusid esimesed valitsustevahelised konverentsid Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste teemal, mis avas uue etapi ELi laienemispoliitikas. Komisjon alustas viivitamata ELi õigustiku analüütilist läbivaatamise (sõelumise) protsessi.

Geopoliitilised probleemid, eelkõige Venemaa agressioon Ukraina vastu, on samuti lähendanud ELi ja Lääne-Balkani riike ning nõudnud üksteisega täielikku solidaarsust. Vastuseks sõjale on EL kaasanud Lääne-Balkani riigid oma toidu- ja energiajulgeoleku algatustesse. Piirkond on osa Euroopa toidujulgeoleku kriisivalmiduse ja sellele reageerimise mehhanismist ning seda on kutsutud osalema ELi ühistes gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku ostudes. Türgil 4 on olnud keskne roll Venemaa ja Ukraina vaheliste otseste läbirääkimiste ning juulis sõlmitud teraviljalepingute vahendamisel. Ta on põllumajandustoodete peamise tootjana ülemaailmse toidujulgeoleku valdkonnas strateegiline partner.

Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Montenegro ühinesid ELi piiravate meetmetega vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu. Serbia ja Türgi ei ole seda seni teinud.

Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu oluline partner ja kandidaatriik. Ühinemisläbirääkimised Türgiga on alates 2018. aastast seiskunud. Türgi on jätkanud EList eemaldumist järjest halvema olukorra tõttu põhiõiguste, kohtusüsteemi sõltumatuse ja majanduse juhtimise valdkonnas ning reformide puudumise tõttu mõnes valdkondlikus küsimuses. Vahemere idaosa küsimuses väljendas Euroopa Ülemkogu 2022. aasta juunis sügavat muret Türgi hiljutiste korduvate tegevuste ja avalduste pärast.

2022. aasta juunis pidas Euroopa Ülemkogu strateegilise arutelu Euroopa Liidu suhete üle oma partneritega Euroopas. 6. oktoobril 2022 toimus Prahas Euroopa riikide laiema koosseisu, nn Euroopa poliitilise ühenduse esimene kohtumine. Rohkem kui 40 Euroopa riikide juhti arutasid energia-, julgeoleku-, kliima- ja majandusolukorda Euroopas. Arutati ka platvormi tulevast suunda ja järgmine koosolek otsustati korraldada Moldovas. See mitteametlik raamistik ei asenda olemasolevaid ELi poliitikameetmeid ja vahendeid, eelkõige laienemise valdkonnas, ning austab täielikult Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

Ülevaade peamistest arengusuundumustest

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on pööranud pea peale energiaturud, põhjustades suurenenud hinnavolatiilsust ja energiavarustuse ebakindlust, mis mõjutab ELi ja selle lähinaabrust. Energiahindade tõus mõjutab ka teisi sektoreid, nagu transport (kütusehindade tõus) ning tööstus (lähteaine- ja väetisehindade tõus). Peale energia on kriis avaldanud suurt mõju ka põllumajanduslikule toidutööstusele ja muudele turgudele, eelkõige toidu, teravilja, teatavate toorainete ning muude kaupade kättesaadavusele ja taskukohasusele. Kestlike ja vastutustundlike strateegiliste partnerluste loomiseks kriitilise tähtsusega toorainete valdkonnas on suur kasutamata potentsiaal, samas on oluline integreerida Lääne-Balkani riigid ELi tarneahelatesse.

EL on kaasanud Lääne-Balkani riigid oma jõupingutustesse sõja ja COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks.

Lääne-Balkani riikide integratsiooni kiirendamiseks tehakse palju, arvestades nende staatust kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatpiirkondadena. Seda tehakse ELi programmides ja ametites osalemise kaudu, aga ka stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute, majandus- ja investeerimiskava, 5 kaasavate piirkondlike koostööraamistike, nagu ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ning ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamise kaudu ning võimaluse korral piirkondliku majandusintegratsiooni kaudu. EL on pidevalt suurendanud oma poliitilist koostööd Lääne-Balkani riikidega, keskendudes ühist huvi pakkuvatele valdkondadele, nagu justiits- ja siseküsimused, majandus ja ühtne turg, energeetika, transport ja digitaalpoliitika, elanikkonnakaitse, sotsiaalpoliitika, haridus ning teadusuuringud ja innovatsioon, samuti välisasjad, julgeolek ja kaitse. Viimati nimetatud valdkondades osalemine hõlmab küber- ja kaitsevõime tugevdamise toetamist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess näeb juba enne ühinemiskuupäeva ette märkimisväärse integratsiooni. Lisaks stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevatele võimalustele pakuvad muud piirkondlikud lepingud, eelkõige transpordiühenduse ja energiaühenduse kohta, märkimisväärseid võimalusi integreerimiseks. Energiaühenduse kaudu avab EL Lääne-Balkani riikidele ka oma elektrituru, eeldusel et toimuvad regulatiivsed reformid. Sellega seoses on äärmiselt oluline edendada piirkonnas ja ELiga elektrituru integreerimise kava, sealhulgas võtta vastu ühine metoodika ülekandevõimsuse arvutamiseks. Rohepööre on Euroopa parim võimalus muutuda energiasõltumatumaks ning aidata kaasa ka kliimamuutuste aeglustamisele ja inimeste elu parandamisele. Kava „REPowerEU“, 6 mida toetab ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas, 7 mille mõlemad käivitas Euroopa Komisjon 2022. aasta mais, aitab vähendada ELi ja Lääne-Balkani riikide sõltuvust Venemaa gaasist. Lääne-Balkani riikidelt oodatakse selle kava raames täielikku vastavust ELi õigusaktidele ja poliitilistele prioriteetidele. Uus ELi energiaplatvorm aitab ühendada nõudlust, koordineerida taristu kasutamist, pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste partneritega ning valmistuda gaasi, vesiniku ja veeldatud maagaasi ühisostudeks. Kava „REPowerEU“ toetab ka energiavarustuse mitmekesistamist osana energiajulgeoleku suurendamisest, sealhulgas maagaasitarnete mitmekesistamist. Kuigi lühiajalised meetmed võivad aidata selle olukorra mõju leevendada, näitab kriis selgelt, et rohe- ja digipööre on hädavajalik jätkusuutliku majanduskasvu ja mitmekesistamise saavutamiseks.

Koostööd nendes valdkondades toetab Lääne-Balkani riikide suurem osalemine mitteametlikes nõukogudes ja regulaarsed kõrgetasemelised kontaktid. ELi juhid jätkasid koostööd oma Lääne-Balkani partneritega, sealhulgas tippkohtumistel, nagu viimati 2022. aasta juunis toimunud ELi ja Lääne-Balkani juhtide kohtumine. Pärast 2022. aasta mais toimunud välisasjade nõukogu istungit toimus esimene mitteametlik arvamuste vahetus ELi välisministrite ja kõigi kuue Lääne-Balkani partneri vahel. Alates Brdo tippkohtumisel võetud kohustustest on Lääne-Balkani partnereid kutsutud andma kirjalikku panust välisasjade nõukogu istungitel ning neile antakse seejärel ülevaade. Nad osalevad ka Euroopa diplomaatilise akadeemia katseetapis. 2021. aasta detsembris Brdo pri Kranjus toimunud iga-aastane ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseküsimuste ministrite foorum andis ELile võimaluse pidada piirkonnaga arutelusid rände, varjupaiga ja piirihalduse tugevdamise, terrorismi, äärmusluse ja radikaliseerumise vastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, õigusriigi põhimõtte tugevdamise ja kohtureformide üle. Kolme Lääne-Balkani platvormi kultuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja koolituse ministrite kohtumine toimus juunis 2022 Tiranas Lääne-Balkani riikide innovatsiooni-, teadus-, haridus-, kultuuri-, noorsoo- ja spordialase tegevuskavaga seoses algatatud tihedama koostöö raames. 2022. aasta juunis toimus Brüsselis ministrite dialoog digipoliitika regulatiivsete aspektide teemal.

Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskavas jätkati eri riikides vajalike reformide ja investeeringute sidumist, andes pikaajalise visiooni eelkõige taristu- ja ühenduvuspoliitikast. Kava jõudis rakendusetappi ja oli jätkuvalt ELi abi käsitlev kava, mille eesmärk on ületada sotsiaal-majanduslik lõhe piirkonna ja ELi vahel ning aidata kaasa selle rohe- ja digipöördele. Majandus- ja investeerimiskava ning roheline tegevuskava, 8 milles keskendutakse kliimameetmetele, ringmajandusele, bioloogilisele mitmekesisusele, reostuse vastu võitlemisele ja kestlikele toidusüsteemidele, on piirkonna parimad vahendid vastupanuvõime ja energiasõltumatuse järkjärguliseks suurendamiseks. Kava peamised juhtalgatused keskenduvad kivisöest loobumisele, gaasitarneteede mitmekesistamisele, taastuvatesse energiaallikatesse investeerimisele ja energiasäästu suurendamisele renoveerimislaine algatuse kaudu. Üksikasjalik ülevaade Euroopa innovatsioonipartnerluse rakendamisest on esitatud käesoleva teatise lisas.

Lääne-Balkani investeerimisraamistikus kiideti heaks ELi ja kahepoolsete rahastajate kaasrahastamine 24 taristu juhtinvesteeringuks peamistesse energia- ja transpordikoridoridesse ning sotsiaal- ja digitaalvaldkonna, taastuvenergia, energiatõhususe ning jäätme- ja reoveepuhastusjaamade jaoks koguväärtusega üle 3,3 miljardi euro. Piirkond teeb ELi toetusel edusamme ka rohelise tegevuskava rakendamisel. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha reformidega, et toetada rohepööret ja piirkondlikku majandusintegratsiooni, et kasutada ära investeeringute kogu potentsiaal.

Selleks et paremini toetada pandeemiajärgset majanduse taastumist ja tulla toime Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgedega, on äärmiselt oluline, et järgmistes majandusreformi programmides esitataks meetmed, millega edendada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu kooskõlas ELi rohepöörde ja digiülemineku prioriteetidega. Et haarata kinni võimalustest ja minimeerida võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis nende väljakutsetega kaasnevad, on määrav see, et Lääne-Balkani partnerid ja Türgi säilitaksid makromajandusliku ja eelarvelise stabiilsuse ning rakendaksid struktuurireforme, selleks et tegeleda oma majanduses tuvastatud nõrkade kohtadega ja suurendada pikas perspektiivis nende vastupanuvõimet. Arvestades suurt ebakindlust, halvenevaid kasvuväljavaateid ning tugevat ja püsivat inflatsioonisurvet, on vaja sihipäraseid ja ajutisi meetmeid, et leevendada kahjulikku mõju kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. Seda toetust tuleb hoolikalt tasakaalustada vajadusega taastada eelarvepuhvrid ja vähendada usaldusväärse keskpika perioodi eelarve konsolideerimise strateegiate abil valitsemissektori võlaga seotud haavatavust. Väga suure ja jätkuvalt kasvava inflatsiooni ümberpööramine, makromajandusliku tasakaalustamatuse piiramine ja makromajanduspoliitika usaldusväärsuse taastamine on Türgi puhul eriti olulised. Seetõttu ei ole täielik pühendumine majandusreformi programmides ja ELi liikmesriikidega ühiselt vastu võetud poliitikasuunistes sätestatud reformide elluviimisele 9 hädavajalik mitte ainult konkurentsivõime parandamiseks, töökohtade loomise soodustamiseks ja sotsiaalse kaasatuse hõlbustamiseks, vaid ka eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks, ühinemisprotsessi majanduslike kriteeriumide täitmiseks ning ELi investeerimispaketi võimaliku mõju maksimeerimiseks.

IPA III määruse 10 vastuvõtmisega 2021. aasta septembris ja IPA III programmitöö raamistiku vastuvõtmisega 2021. aasta detsembris on käimas IPA III rakendamine. Enne 2021. aasta lõppu võttis komisjon vastu iga-aastased ja mitmeaastased rahastamisotsused väärtusega üle 4 miljardi euro. See on võimaldanud eelkõige rakendada Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava. IPA III programmitöö põhineb endiselt kindlal poliitilisel lähenemisviisil, mis hõlmab abi strateegilist ja dünaamilist suunamist ning mille keskmes on liikmesuse põhinõuded. 2021. aasta oktoobris ja 2022. aasta mais toimus komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel kaks kõrgetasemelist geopoliitilist dialoogi, et arutada IPA III rakendamise üldist lähenemisviisi, selle eesmärke ja IPA vahendite kavandamist.

Lääne-Balkani riigid peavad suurendama oma jõupingutusi ja koguma poliitilist tahet lahendada probleemid, mis takistavad ühise piirkondliku turu rakendamist, mis maksimeerib Euroopa innovatsioonipartnerlusest saadavat kasu. 2020. aasta novembris toimunud Berliini protsessi Sofia tippkohtumisel leppis piirkond kokku ambitsioonikas kavas luua ühine piirkondlik turg. Teatavaid edusamme on tehtud, nt roheliste transpordikoridoride laiendamine ELi liikmesriikidele. Kuid ühise piirkondliku turuga seotud sisulise tööga mitteseotud erimeelsuste tõttu ei ole siiani olnud võimalik saavutada tehnilisel tasandil sõlmitud lepingute poliitilist heakskiitu. Need kokkulepped ühise piirkondliku turu raames tooksid märkimisväärset kasu, suurendades kogu piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet, kiirendades pandeemiajärgset taastumist ning leevendades Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju. See meelitaks ligi ka investoreid, kes soovivad mitmekesistada tarneid ja lühemaid väärtusahelaid, ning aitaks maksimeerida ühenduvustaristusse tehtavatest investeeringutest saadavat kasu. Seetõttu on oluline, et kõik asjaosalised täidaksid konstruktiivset rolli piirkondliku ühisturu ülesehitamisel ja oma ühiselt võetud kohustuste täitmisel piirkonna inimeste ja ettevõtete hüvanguks. Albaania, Põhja-Makedoonia ja Serbia käivitatud avatud Balkani algatus võib mängida selles protsessis positiivset rolli, tingimusel et see põhineb ELi eeskirjadel ja on kaasav kõigi Lääne-Balkani partnerite suhtes. Hoolimata uutest tarnepiirangutest peaksid Lääne-Balkani riigid hoiduma ühepoolsete kaubanduspiirangute kehtestamisest. Esmajärjekorras tuleks loobuda kõigist olemasolevatest meetmetest, mis on vastuolus stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutega ning Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga (CEFTA) ja ühise piirkondliku turu vaimuga.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on kogu piirkonnas leidnud tugevat vastukaja ning veelgi rõhutanud ühise välis- ja julgeolekupoliitika vastavusse viimise tähtsust laienemisprotsessis. Lääne-Balkani riigid ja Türgi ühinesid suure enamusega rahvusvahelisest üldsusest, sealhulgas ELiga, hääletades kahe ÜRO Peaassamblee resolutsiooni üle, mis käsitlevad Venemaa sissetungi Ukrainasse ja selle humanitaarmõju, ning hääletades ka Venemaa volituste peatamise üle inimõiguste nõukogus. Albaania on alates 2022. aasta jaanuarist mittealalise liikmena aktiivselt osalenud ÜRO Julgeolekunõukogus, sealhulgas agressiooni hukka mõistvate resolutsioonide kaastäitjana. Albaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia täielik vastavusse viimine ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga on tugev märk nende strateegilisest valikust ELiga ühinemiseks. Samuti tunnustatakse ja tervitatakse asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina on märkimisväärselt suurendanud vastavusse viimise määra ametliku ÜVJPga, ning Kosovo ühepoolset vastavusse viimist. Serbia vastavusse viimise määr ÜVJPga on aruandeperioodil märkimisväärselt vähenenud. Eeldatakse, et Serbia täidab esmajärjekorras oma võetud kohustusi ning ühineb järk-järgult ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas piiravate meetmetega, kooskõlas läbirääkimisraamistikuga. Türgi vastavusmäär ÜVJPga vähenes aruandeperioodil veelgi, sealhulgas seetõttu, et ta ei ühinenud ELi Venemaa vastu suunatud piiravate meetmetega.

Montenegro ja Serbia jätkasid komisjoni teatises „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ 11 sätestatud muudetud metoodika kohaldamist, mis kiideti heaks 2021. aasta juunis nende riikidega peetud poliitilistel valitsustevahelistel konverentsidel. Montenegrol on läbirääkimisteks avatud kõik peatükid, millest kolm on ajutiselt suletud. Serbia edusammud reformide elluviimisel võimaldasid alustada läbirääkimisi rohelise tegevuskava 4. teemavaldkonna ja kestliku ühenduvuse üle 2021. aasta detsembris Serbiaga toimunud valitsustevahelisel konverentsil. Valitsustevahelisel konverentsil määrati kindlaks sammud edasiste teemavaldkondade avamise poole, tuginedes riigi eeldatavatele edusammudele, eelkõige õigusriigi reformidele ja suhete normaliseerimisele Kosovoga. 2021. aasta detsembris toimunud valitsustevaheline konverents Montenegroga näitas kätte poliitilise suuna töö kiirendamiseks, et täita õigusriigi vahekriteeriumid – mis on endiselt järgmine verstapost, milleni tuleb jõuda, et ühinemisläbirääkimistel edasi liikuda.

Kooskõlas läbivaadatud metoodikaga hindab komisjon käesolevas teatises esitatud järeldustes ja soovitustes Montenegro ja Serbiaga peetavate ühinemisläbirääkimiste üldist tasakaalu ning teeb kummagi riigi jaoks ettepanekuid edasise tegevuse kohta. Järgmised valitsustevahelised konverentsid peaksid toimuma pärast käesoleva iga-aastase aruannete paketi ja sellele järgnevate nõukogu järelduste avaldamist.

19. juulil toimusid Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga valitsustevahelised konverentsid ühinemisläbirääkimiste teemal. Sellega tunnustati mõlema riigi püsivat pühendumust, reformide saavutusi ja vastupanuvõimet ELiga ühinemise poole liikumisel. Esimest korda kohaldatakse muudetud laienemismetoodikat tervikuna, lisades seega kogu läbirääkimisprotsessi suurema prognoositavuse, dünaamilisuse ja tugevama poliitilise juhtimise. Komisjon algatas viivitamata sõelumisprotsessi. Sõelumine on ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine, mille viivad ühiselt läbi komisjon ja iga kandidaatriik. See protsess võimaldab viimastel tutvuda liidu õigustikuga ja seejärel näidata oma taset ELi õigusaktidega vastavusse viimisel ning visandada edasise vastavusse viimise kavad.

Komisjoni arvamuses Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta 12 määrati kindlaks 14 põhiprioriteeti, mida Bosnia ja Hertsegoviina peab täitma, et komisjon saaks soovitada alustada ELiga ühinemise läbirääkimisi. Nõukogu kinnitas need 14 põhiprioriteeti 2019. aastal. 2022. aasta juunis väljendas Euroopa Ülemkogu valmisolekut anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus ning kutsus komisjoni üles andma aru 14 põhiprioriteedi rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu nendele, mis kujutavad endast olulist reformikogumit. Käesolev pakett vastab sellele taotlusele.

EL on jätkuvalt toetanud Kosovoga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamist ning jätkas valitsuse nõustamist ELiga seotud peamiste reformide osas. Komisjoni ettepanek vabastada Kosovo kodanikud viisanõudest on nõukogus veel menetluses. Selle küsimuse käsitlemine kiireloomulise küsimusena on taas esmatähtis. Komisjon jääb oma 2018. aasta hinnangu juurde, et kõik nõukogu kehtestatud kriteeriumid viisanõude kaotamiseks Kosovo suhtes on täidetud.

Türgi on ELi kandidaatriik ja üks olulisemaid partnereid peamistes ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu kaubandus, ränne, terrorismivastane võitlus, rahvatervis, kliima, energeetika, transport ja piirkondlikud küsimused. Energia valdkonnas on Türgi jätkuvalt ELi jaoks oluline ja usaldusväärne transiidiriik. Ühinemisläbirääkimised Türgiga on endiselt seiskunud. Türgi ei ole Euroopa Liidust kaugenemise negatiivset trendi tagasi pööranud, vaid seal on toimunud suur tagasiminek demokraatia, õigusriigi, põhiõiguste ja kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas. Sellistes küsimustes peetav dialoog jääb ELi ja Türgi suhete lahutamatuks osaks.

Dialoog ja koostöö Türgiga tugevnes kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2021. aasta suunistega. Euroopa Liit on valmis töötama käsikäes Türgiga järk-järgult, proportsionaalselt ja tagasipöörataval viisil, et suurendada koostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, tingimusel et säilitatakse pingeleevendus, Türgi osaleb selles koostöös konstruktiivselt ja järgitakse Euroopa Ülemkogu hiljutistes järeldustes sätestatud tingimusi. EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning koostööl põhinevate ja vastastikku kasulike suhete arendamisest Türgiga. Võttes arvesse ühisteatist, 13 kinnitas EL taas oma otsustavust kasutada rahvusvahelist õigust rikkuvate provokatsioonide või ühepoolsete meetmete korral enda ja oma liikmesriikide huvide kaitsmiseks ning piirkondliku stabiilsuse säilitamiseks tema käsutuses olevaid vahendeid ja võimalusi. 2016. aastal tehtud ELi-Türgi avaldus on olnud jätkuvalt tulemuslik ning on senini jäänud peamiseks rändekoostöö raamistikuks. Türgi jätkas märkimisväärseid jõupingutusi, et võtta vastu rohkem kui neli miljonit Süüriast ja teistest riikidest pärit pagulast. Siiski jätkusid probleemid avalduse rakendamisel, kuna Türgi peatas 2020. aasta märtsis ühepoolselt ebaseaduslike rändajate ja tagasilükatud varjupaigataotlejate tagasisaatmise Kreeka saartelt. Ebaseaduslike piiriületuste arv Türgi ja ELi vahel on jäänud märkimisväärselt väiksemaks kui enne ELi-Türgi avalduse vastuvõtmist. 2021. aastal kasutas suurim osa ELi saabujatest alternatiivseid smugeldamisteid Küprose valitsuse kontrolli all olevatele aladele ja Itaaliasse. Neid teid läbivad ebaseadusliku rände vood on 2022. aastal märgatavalt kasvanud.

EL on jäänud kindlaks oma võetud kohustusele anda Türgis asuvatele pagulastele ja neid vastu võtvatele kogukondadele märkimisväärset rahalist toetust. Türgi pagulasrahastu on kaasanud 6 miljardit eurot. Selle täielik tegevuseelarve sai lepingutega kaetud 2020. aasta lõpuks ning 2022. aasta juuni seisuga oli välja makstud üle 4,7 miljardi euro. Pagulasrahastu saavutuste hulgas on 1,9 miljoni pagulase abistamine nende põhivajaduste rahuldamisel, 740 000 pagulaslapse kooli aitamine, 405 kooli käimasolev ehitamine ja enam kui 22,8 esmatasandi tervishoiukonsultatsiooni korraldamine. Komisjon eraldas ajavahemikuks 2020–2023 veel 3,5 miljardi euro suuruse paketi. Selle hulka kuulub rändehalduse ja piirikontrolli rahastamine, eelkõige Türgi idapiiril.

Nii EL kui ka Türgi saavad jätkuvalt osa tolliliidu hüvedest ja Türgi majanduslik integratsioon ELiga on endiselt suur. Komisjon jätkas intensiivsemat koostööd Türgiga, et kõrvaldada kaubandustõkked, mis pärsivad tolliliidu sujuvat toimimist. Siiski on saavutatud vähest edu ja enamikku kaubandustõketest ei ole kõrvaldatud.

Türgi ühepoolne välispoliitika on olnud endiselt vastuolus ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetidega ning ELi laiemate huvidega, eelkõige seetõttu, et Türgi on sekkunud mõnedesse piirkondlikesse konfliktidesse ja toetanud sealset sõjategevust. Türgi oli siiski avatud poliitilisele dialoogile piirkondlikes küsimustes. Türgi vastavusmäär ÜVJPga halvenes veelgi. Euroopa Ülemkogu väljendas lootust, et Türgi ja kõik asjaosalised aitavad kaasa piirkondlike kriiside lahendamisele. Türgi tegutseb aktiivselt diplomaatiliselt, et tegeleda mitmesuguste probleemidega, mis tulenevad Venemaa agressioonist Ukrainas, püüdes konflikti leevendada näiteks relvarahu saavutamisega. Samuti tegi ta diplomaatilise algatuse Ukraina teravilja ekspordi hõlbustamiseks. Ukraina ja Venemaa vahel juulis Istanbulis ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud kokkulepe ei oleks olnud võimalik ilma Türgi konstruktiivse rollita, kes samuti osaleb kokkuleppe rakendamise hõlbustamises. Sellest hoolimata valmistab Türgi mitte liitumine Venemaa-vastaste sanktsioonidega erilist muret seoses toodete, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade vaba ringlusega ELi-Türgi tolliliidus. See võib ELi sanktsioone kahjustada. Tolliliidu jätkuvaks toimimiseks peavad pooled täielikult järgima kehtivaid eeskirju ja vältima vastastikuse usalduse õõnestamist. Türgi on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi majandus- ja kaubandussuhete arendamiseks Venemaaga.

Dialoogi jätkamine heas usus ja hoidumine ühepoolsetest meetmetest, mis on vastuolus ELi huvidega ning rikuvad rahvusvahelist õigust ja ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi, on vajalik eeldus Vahemere idaosas stabiilse ja turvalise keskkonna tagamiseks ning ELi ja Türgi vahel koostööl põhinevate ja vastastikku kasulike suhete arendamiseks. Kõik erimeelsused tuleb lahendada rahumeelse dialoogi abil ja vastavuses rahvusvahelise õigusega.

Varoshas võetavad meetmed, mis on vastuolus asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, kahjustasid jätkuvalt väljavaadet taasalustada läbirääkimisi ja jõuda Küprose probleemile tervikliku lahenduse leidmiseni. Türgi peaks viivitamatult tühistama kõik Varosha suhtes alates 2020. aasta oktoobrist võetud meetmed ja sammud.

II. ÜHINEMISPROTSESSI PÕHIALUSED

Laienemisprotsessis osalevatelt riikidelt oodatakse, et nad arendaksid pidevalt edasi oma reformikavasid põhialuste valdkonnas, jätkates reforme ja näidates edusamme õigusriigi, majanduse, demokraatlike institutsioonide toimimise ja avaliku halduse reformi valdkonnas. Tugevate ja pöördumatute saavutuste tagamine kõigis nendes valdkondades on ELi liikmesuse nõuete täitmisel endiselt otsustava tähtsusega. Mõnel juhul on saavutatud edu kohtureformis, inimõiguste õigusraamistiku täpsustamisel ja avaliku halduse reformides. Hoolimata tehtud edusammudest ei ole veel näidatud tugevat poliitilist tahet reformide elluviimiseks. Edusammud majanduslike ühinemiskriteeriumide täitmisel on olnud liiga aeglased, et märgatavalt vähendada majanduslikku lõhet ELiga. Poliitiline ja institutsiooniline vastuseis muutustele jätkub ning mõnes riigis on täheldatud negatiivset arengut. See puudutab näiteks üha vaenulikumat keskkonda kodanikuühiskonna, sõnavabaduse ja meediavabaduse vallas ning katseid kasutada kohtuvõimu lubamatut mõjutamist ja poliitilist sekkumist sellesse. Korruptsioonivastaste raamistike nõuetekohane jõustamine peaks jääma laienemisprotsessis osalevates riikides prioriteediks, sealhulgas korruptsioonivastaste meetmete süvalaiendamine korruptsiooni suhtes kõige haavatavamatesse sektoritesse. Edusamme on vaja teha riigihangete vastavusse viimisel Euroopa standardite ja heade tavadega, huvide konflikti ennetamise tugevdamisel ning avaliku teenuse usaldusväärsuse tugevdamisel. Riigi kaaperdamise elementide ohjeldamiseks ja tõhusaks käsitlemiseks on vaja sidusaid ja järjepidevaid jõupingutusi. Heade tulemuste saavutamine kõikidel tasanditel korruptsiooni vastu võitlemise vallas ennetavate uurimiste läbiviimisel, süüdistuste esitamisel ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel ning võitluses tõsise ja organiseeritud kuritegevusega on endiselt pikaajaline eesmärk, mis nõuab jätkuvalt tugevamaid järjepidevaid jõupingutusi, sealhulgas strateegilise ja tegevussuutlikkuse edasise tugevdamise kaudu.

Demokraatlike institutsioonide toimimine

Demokraatlike institutsioonide toimimiseks vajalike meetmete võtmine on laienemisprotsessi jaoks väga oluline, kuid tõelist poliitilist tahet asjakohaste reformide elluviimiseks ei ole paljudel juhtudel veel näidatud. Tugev poliitiline polariseerumine ja erakondadevahelise dialoogi puudumine mõjutavad endiselt parlamentide toimimist, eelkõige Lääne-Balkani riikides, kuigi aruandeperioodil täheldati mõningaid positiivseid samme.

Serbias toimusid 3. aprillil 2022 üldiselt rahulikus õhkkonnas presidendivalimised, ennetähtaegsed parlamendivalimised ja Belgradi linnavolikogu valimised. Osalesid kõik asjaomased poliitilised jõud, mistõttu on parlament võrreldes 2020. aasta valimistega nüüd pluralistlikum ja kaasavam. Enne valimisi osales ka suur hulk poliitilisi osalejaid konstruktiivses erakondadevahelises dialoogis, mida aitas korraldada Euroopa Parlament. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo juhitud rahvusvahelised vaatlejad täheldasid parlamendivalimistel siiski mitmeid puudusi. Märkimisväärsed viivitused valimistulemuste lõplikul vormistamisel ja seega uue valitsuse moodustamisel aeglustasid otsuste tegemist. Uut käitumisjuhendit muudeti 2021. aasta septembris ja 2021. aasta oktoobris loodi eetikakomisjon. Parlamentaarses arutelus solvati endiselt poliitilisi vastaseid ja kodanikuaktiviste.

Montenegros jätkus polariseerumine, erakondadevahelise konstruktiivse koostöö puudumine ja suutmatus saavutada konsensust riiklikku huvi pakkuvates olulistes küsimustes ning kõik see põhjustas kahe lõhestunud valitsuse kukutamise umbusaldushääletusega. Montenegro institutsioonide nõuetekohast toimimist on tugevalt mõjutanud poliitiline volatiilsus, otsuste tegemise ja reformide elluviimise seiskumine. Peamiste kohtuorganite toimimist nõrgestas nende ebatäielik koosseis, mille põhjustas parlamendi suutmatus valida uusi liikmeid. Septembri keskpaigast ei saanud konstitutsioonikohus oma rolli täita kvoorumi puudumise tõttu, mis suurendas poliitilist ebakindlust. 

Kosovos oli 2021. aastal valitud valitsus tänu kindlale enamusele poliitiliselt ja institutsionaalselt stabiilne. See oleks pidanud andma Kosovole võimaluse kiirendada jõupingutusi demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks, korruptsiooni vastu võitlemiseks ja seadusandliku tegevuse intensiivistamiseks, sealhulgas ELiga seotud reformide valdkonnas. Kuid sagedane kvoorumi puudumine assamblees ja opositsioonierakondadepoolne boikoteerimine põhjustas viivitusi oluliste seaduste vastuvõtmisel. Vaja on teha jõupingutusi, et tugevdada assamblee rolli konstruktiivse poliitilise dialoogi ja konsensuse saavutamise eestvedajana, eelkõige seoses ELi reformikavaga. 2021. aasta sügisel toimunud kohalikud valimised olid üldiselt hästi korraldatud, läbipaistvad ja konkurentsipõhised, välja arvatud Kosovo serblaste omavalitsustes, kus poliitiline konkurents oli piiratud. Pikaajaliste puudustega tuleb veel tegeleda.

Albaanias võtsid pärast 2021. aasta üldvalimisi oma kohad parlamendis sisse suurimatest opositsioonierakondadest valitud liikmed. Mis puudutab ELiga seotud reforme, siis saavutas assamblee erakondadevahelise konsensuse põhiseaduse muutmise suhtes, et pikendada kohtukontrolli organite ametiaega. Suurima opositsioonipartei sisekonflikt on siiski mõjutanud parlamendi tegevust. Valitsuse tasandil on Albaania üldiselt keskendunud ELi reformikavale.

Põhja-Makedoonias jäi parlament poliitilise dialoogi peamiseks foorumiks. Pärast pingelisi arutelusid võttis parlament ettepaneku kohta vastu järeldused, mis sillutasid teed ühinemisläbirääkimiste alustamisele. Selle tööd mõjutasid aga poliitiline polariseerumine ja peamise opositsioonipartei poolne aktiivne blokeerimine, mis mõjutas mõne õigusakti vastuvõtmist. Parlament ja valitsus võtsid kohustuse algatada ja saavutada esmajärjekorras asjakohased põhiseaduse muudatused, et hõlmata põhiseadusega kodanikud, kes elavad riigi piires.  

Bosnias ja Hertsegoviinas tõid poliitiline polariseerumine ja tõkestamised kaasa demokraatlike institutsioonide töö ja ELi-suunaliste reformide seiskumise. Presidentuur, ministrite nõukogu ja parlament jäid kuni 2022. aasta kevadeni blokeerituks. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohased valdkonnapoliitika dialoogi kohtumised ELiga ei saanud toimuda enne 2022. aasta juunit. Serblaste Vabariik tegi algatusi riigi pädevuse ühepoolseks ülevõtmiseks. Need algatused on nüüd kas peatatud või nende üle tehakse põhiseaduslikkuse kontrolli. Kõrge esindaja kasutas aruandeperioodil oma täitevvolitusi neli korda, et ületada takistused ja eraldada sealhulgas raha 2022. aasta oktoobri valimiste korraldamiseks. Riigieelarve võeti vastu alles juuni lõpus. Riigiasutused hakkasid taas toimima 2022. aasta kevadel ja tehti esimesed sammud reformide mahajäämusega tegelemiseks. Poliitikas osalejad näitasid üles ühtset lähenemisviisi, võimaldades Bosnial ja Hertsegoviinal võtta vastu riigihankeseaduse ning saada liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevaks riigiks. Üldvalimised toimusid 2. oktoobril; OSCE/ODIHRi esialgsete järelduste kohaselt olid need üldiselt konkurentsivõimelised ja hästi korraldatud, kuid neid iseloomustas usaldamatus avaliku sektori asutuste vastu ja etniliselt lõhestav retoorika. Samal päeval kehtestas kõrge esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas muudatused föderatiivse vabariigi põhiseaduses ning valimisseaduses, mille eesmärk on lahendada mitmeid funktsionaalsusküsimusi ja ametivõimude õigeaegset moodustamist.

Türgis on aruandeperioodil jätkunud demokraatia tagasilangus. Hoolimata eriolukorra lõppemisest 2018. aastal on paljud õigusnormid, millega anti valitsusele erakorralised volitused ja säilitati mitmed eriolukorra piirangud, jäänud õigussüsteemi osaks ning see on mõjutanud demokraatiat ja põhiõigusi. Presidentaalse süsteemi struktuursed puudused püsisid. Parlamendil ei olnud endiselt vajalikke vahendeid, et panna valitsus aru andma.

Kohtusüsteem ja põhiõigused

Õigusriigi alustalaks on sõltumatu, erapooletu, vastutustundlik ja professionaalne kohtusüsteem, mis toimib tõhusalt ning mille otsuseid täidetakse tulemuslikult. Teatavatel juhtudel saavutati mõningaid edusamme kohtureformidega. Lääne-Balkani riikides ja Türgis seisavad kohtuasutused siiski silmitsi paljude probleemidega. Eelkõige jätkus põhjendamatu väline surve kohtusüsteemile, kahjustades kohtunike ja prokuröride sõltumatust, ohustades üldist institutsioonilist tasakaalu ja mõjutades lõppkokkuvõttes riigivõimude lahusust. Selle tulemusena nõrgeneb põhimõte „võrdsus seaduse ees“. Otsustavad edusammud tugeval poliitilisel tahtel põhinevate kohtureformide rakendamisel on endiselt olulised. Kohtufunktsioonide konsolideerimine, millel on kindlad pikaajalised tulemused, on ühinemisprotsessi edasise arengu jaoks väga oluline.

Albaania on teinud jätkuvalt suuri edusamme oma ulatusliku kohtureformi rakendamisel, sealhulgas jätkates käegakatsutavate tulemuste tagamist kontrolliprotsessis. Konstitutsioonikohus toimib endiselt täielikult. Ülemkohtus toimunud ametissenimetamiste tulemusel on kohtuasjade mahajäämus esimest korda vähenenud. Kohtuasjade haldamise süsteemi ja õigusharidussüsteemi puhul ei ole veel edusamme tehtud.

Põhja-Makedoonia on teinud mõningaid edusamme oma kohtustrateegia järjepideval rakendamisel. Kohtusüsteem on näidanud oma pühendumust kaitsta enda ausameelsust ja sõltumatust. Õigusasutused on kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamise, edutamise, tasemeõppe ja ametist vabastamise uusi eeskirju kohaldanud järjepidevalt. Tuleb eraldada vajalikud vahendid, et tagada kohtuasjade automatiseeritud haldamise infosüsteemi täielik toimimine.

Serbia tegi mõningaid üldisi edusamme kohtusüsteemi sõltumatuse ja vastutuse tugevdamisel, kiites 2022. aasta veebruaris heaks asjakohased põhiseaduse muudatused. Järgmisena on oluline muuta reformi täielikult jõustavaid rakendusakte kooskõlas põhiseaduses sätestatud tähtaegadega. Serbia on rakendusaktide koostamiseks loonud kaks eksperdirühma.

Kosovo on saavutanud teatud edu kohtureformide edendamisel. Astuti samme õigusriigi strateegia ja tegevuskava rakendamiseks ning võeti vastu uus prokuratuurisüsteemi reguleeriv õigusraamistik. Siiski on vaja astuda lisasamme, et suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja sõltumatust.

Montenegro edu peamiste kohtureformide elluviimisel on olnud piiratud. Endiselt valmistab muret institutsioonide toimimine ja sõltumatute kohtu- ja prokuratuurinõukogude konsolideerimine, aga ka see, et kohtuliku vastutusega seotud küsimustes ollakse ikka veel algusetapis. Eriprokuratuuri uurimised mitme kõrgetasemelise juhtumi puhul tõid kaasa ülemkohtu endise presidendi ja kaubanduskohtu presidendi vahistamise, sest neile on esitatud süüdistus korruptsioonis ja organiseeritud kuritegevuses. Uuritavad juhtumid ei ole veel kohtusse jõudnud.

Bosnia ja Hertsegoviina on kohtureformiga maha jäänud ning sektori tugevdamisel ei ole tehtud mingeid edusamme. 2022. aasta mais lükati parlamendis tagasi seadusandlikud muudatusettepanekud, mille eesmärk oli kehtestada kohtunikuameti kandjate varadeklaratsioonide kontrollimise süsteem. Kuna puudus tõeline poliitiline pühendumus õigusriigi põhimõtte ja ELi suuna järgimisele, halvenes õigussektori üldine usaldusväärsus.

Türgis on viimastel aastatel täheldatud tagasilangus jätkunud. Kohtusüsteemi sõltumatuse süsteemse puudumisega ei ole tegeletud. Poliitiline surve kohtusüsteemile on jätkunud, kahjustades kohtusüsteemi sõltumatust ja üldist kvaliteeti. Türgi keeldumine kõigi Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaste otsuste rakendamisest on veelgi suurendanud muret selle pärast, kas Türgi järgib rahvusvahelisi ja Euroopa norme. Euroopa Inimõiguste Kohtu Kavala kohtuasjas tehtud otsuse täitmata jätmine, mille tulemusena algatas Euroopa Nõukogu Türgi vastu rikkumismenetluse, on tekitanud tõsiseid kahtlusi, kas riik täidab oma kohustusi Euroopa Nõukogu liikmena. Jätkuvalt on kohtusüsteemi sõltumatust, tõhusust ja professionaalsust nõrgendanud kohtunike ja prokuröride volituste peatamine ja ametist vabastamine. Türgi ametiasutused peavad süsteemis esinevad suured puudujäägid kiirkorras kõrvaldama, sealhulgas seoses õigusega õiglasele kohtumenetlusele ja süütuse presumptsiooni põhimõtte range järgimisega.

Korruptsioon on Lääne-Balkanil ja Türgis endiselt laialt levinud. Edusammud tõhusas korruptsioonivastases võitluses on ebaühtlased. Teatavates riikides on saavutatud mõningast edu, eelkõige korruptsiooni ennetamisega seotud valdkondades. Läbipaistvuse ja ausameelsuse suurendamiseks ning käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks on endiselt vaja tõelist poliitilist tahet ja selget pühendumust reformipüüdluste jätkamiseks, et saavutada veenvaid tulemusi uurimistes, süüdistuste esitamisel ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel. Peamistes sektorites on vaja korruptsioonivastaseid meetmeid veel rohkem süvalaiendada, et edendada reforme ja võidelda korruptsiooniga kõigis valdkondades sisukamal ja tõhusamal viisil. Korruptsiooni suhtes kõige haavatavamad sektorid vajavad sihipäraseid riskihindamisi, et teha kindlaks korruptsiooniriskid ja nõrgad kohad ning käivitada lõpuks jõuliste korruptsioonivastaste meetmete väljatöötamine. Korruptsioonivastaseid strateegiaid ja tegevuskavasid tuleb rakendada süstemaatiliselt ja struktureeritult, sealhulgas sellistes olulistes sektorites nagu riigihanked, riigi rahanduse juhtimine, energeetika, transport, tervishoid, vesi, taristu, loodusvarad ja haridus. Kõrgetasemelise ja poliitilise korruptsiooniga tuleb võidelda otsustavamalt, sest endiselt on märke avalike ja erahuvide tugevast seotusest. Riigihanked on laialt levinud korruptsioonile endiselt eriti vastuvõtlikud. Jõuliste ja kaugemaleulatuvate meetmete abil tuleb riigihankeprotsessi kõikides osades tugevdada kontrollimehhanisme ning tuntavalt suurendada läbipaistvust.

Põhja-Makedoonia on jätkanud jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ning teinud mõningaid edusamme. Riiklik korruptsiooni ennetamise komisjon on täitnud oma ülesandeid ennetavalt. Riik jätkas koostööd rahvusvaheliste partneritega ja kooskõlastas nendega organiseeritud kuritegevuse vastast tegevust. Albaanias viis korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane eristruktuur (SPAK) läbi kriminaalmenetlusi ja finantsuurimisi, mille tulemusel tehti mõnes kõrgetasemelises kohtuasjas lõplik süüdimõistev kohtuotsus; kohtusüsteemi kontrollimine annab korruptsioonivastases võitluses jätkuvalt tulemusi. Serbia on teinud edusamme Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovituste edasisel rakendamisel. Uue korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava koostamisega on aga hiljaks jäädud. Montenegro on parandanud oma tulemusi korruptsiooni ennetamisel, kuid korruptsiooni, sealhulgas kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni vastases võitluses on endiselt vaja usaldusväärseid kriminaalõiguslikke meetmeid. Kosovos saavutati mõningaid edusamme märkimisväärse korruptsioonivastase õigusaktide paketi vastuvõtmisega, mis hõlmab uut kriminaalmenetluse seadustikku, korruptsiooni ennetamise ameti seadust, vara deklareerimise seadust ja erakondade rahastamist reguleerivaid õigusakte. Bosnia ja Hertsegoviina parlament lükkas tagasi huvide konflikti käsitleva seaduse, samal ajal kui kohtulikud järelmeetmed avalikku kõlapinda leidnud korruptsioonijuhtumite puhul olid valikulised ja läbipaistmatud. Lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste arv kõrgetasemeliste juhtumite puhul oli endiselt väga väike.

Türgis aruandeperioodil edusamme ei tehtud. Parandada tuleb õigusraamistikku ja institutsioonilist struktuuri, et piirata poliitilist ja lubamatut mõjutamist korruptsioonijuhtumite menetlemisel ning lahendamisel. Enamikku GRECO soovitustest ei ole rakendatud.

Kõigis Lääne-Balkani riikides takistab organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni juhtumite tõhusat uurimist ja lahendamist jätkuvalt pidev inim- ja rahaliste ressursside nappus õigusasutustes ning sihtotstarbelise suutlikkuse ja eksperditeadmiste puudumine finantsuurimiste valdkonnas. Kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamise meetmed on küll kättesaadavad, kuid ebapiisavad stimuleerivad struktuurid, ebatõhusad tulemusjuhtimise süsteemid ja kohtusüsteemi haavatavus poliitilise surve suhtes põhjustavad kohtuasjade halba haldamist, pikalevenivaid menetlusi ning vara arestimise ja konfiskeerimismeetmete madalat määra.

Põhiõigused on Lääne-Balkanil suures osas seadustega ette nähtud, kuid endiselt on probleeme nende tegeliku rakendamisega. Poliitikaraamistik on järk-järgult valmimas, eelkõige diskrimineerimisvastase võitluse ja soolise vägivalla vastu võitlemise valdkonnas, kuid endiselt esineb süsteemseid lünki rahastamismeetmetes, millega edendatakse ja kaitstakse inimõigusi, ning paljud sektorid sõltuvad ikka veel rahastajatest. Ombudsmani institutsioonidel on jätkuvalt keskne roll inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel Lääne-Balkani riikides ning nii omaenda kui ka teiste sõltumatute asutuste soovitustes. Piirkonna valitsused peavad järjepidevalt järgima kõiki rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõiguste seire organite soovitusi, sealhulgas vanglatingimuste ja väärkohtlemise ennetamise kohta. Kodanikuühiskond täiendab või isegi asendab valitsuse tegevust teenuste osutamisel ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Eelmistes riigiaruannetes esitatud probleemid ja soovitused on suures osas endiselt aktuaalsed ning nendega tuleb kiiremas korras tegeleda. Türgis on inimõiguste olukord halvenenud ja see on jätkuvalt suur probleem.

Sõnavabadus, meediavabadus ja pluralism on demokraatliku ühiskonna alustalad ja neid tuleb alal hoida. Kogu Lääne-Balkani piirkonnas on selles valdkonnas tehtud vähe edusamme ja mõnes riigis üldse mitte. Varasemates aruannetes esitatud soovitused on endiselt suures osas täitmata. Pluralism on piirkonnas endiselt iseloomulik, kuid meedia sõltumatust ja kvaliteetse professionaalse ajakirjanduse arengut takistavad omavahel seotud äri- ja poliitilised huvid ning halvad tööturutingimused, mis toovad kaasa enesetsensuuri. Ajakirjanike ähvardamine, hirmutamine ja nendevastane vägivald ning ametiisikute halvustavad märkused tekitavad jätkuvalt suurt muret. Kõik see võib meediavabaduse kasutamisest eemale pelutada ning selliste intsidentide uurimise ja nende eest vastutusele võtmise tempot tuleb kiirendada. Tuleb tagada meediaregulaatorite ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatus, sealhulgas piisava rahastuse ja juhtkonnaliikmete tulemuspõhise ametisse nimetamise kaudu. Samuti tuleb rohkem toetada sõltumatute eneseregulatsiooniorganite tegelikku toimimist. Kõik piirkonna riigid peavad suurendama läbipaistvust meedia rahastamises.

Suur tagasilangus Türgis on süvenenud: sõnavabaduse kasutamine ja opositsiooni võimalused end kuuldavaks teha olid endiselt märkimisväärselt piiratud. Jätkunud on kriminaalasjad ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, juristide, kirjanike, opositsioonipoliitikute, üliõpilaste ja sotsiaalmeedia kasutajate vastu ning nende süüdimõistmine. Enamiku Lääne-Balkani riikide ametiasutused tugevdasid oma strateegilisi raamistikke, et täita soolise võrdõiguslikkuse ja soolise vägivalla vastases võitluses võetud kohustusi, kuid see peab väljenduma praktilistes täiustustes: tuleb eraldada vajalikud vahendid ja tugevdada abi kõigi vägivallavormide ohvritele, kuna sooline vägivald, sealhulgas koduvägivald, on endiselt suur probleem. Türgis jätkus tagasilangus soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste õiguste valdkonnas; lisaks sagenes vaenukõne sõltumatute naisorganisatsioonide vastu.

Diskrimineerimisvastased seadused ja poliitika on üldiselt paigas, kuid võrdõiguslikkust edendavatele asutustele ja üksustele, kelle ülesanne on kaitsta diskrimineerimise eest, tuleb anda piisavad vahendid oma volituste täitmiseks. Piirkonnas on suundumus vaenukõne suurenemisele ning paljud diskrimineerimisjuhtumid, vihakuriteod ja vihakõne episoodid jäävad uurimata. Lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning queer-inimeste (LGBTIQ) õigusi käsitlev õigus- ja poliitiline raamistik on väljatöötamisel, kuid toetus ühiskonna kõigist osadest on endiselt probleem ja mitmed õigusaktid on endiselt takerdunud. Seadusi tuleb praktikas järgida, kuna diskrimineerimine ja vaenukõne on ikka veel sagedased. Türgis ei ole LGBTIQ-inimeste põhiõiguste kaitse tagatud ning LGBTIQ-kogukonna vihkamist õhutavad avaldused ja laimukampaaniad tekitavad endiselt suurt muret.

Jätkuvalt on vaja teha jõupingutusi, et tugevdada laste õigusi ning parandada institutsioonidevahelist koordineerimist tõhusate lastekaitse- ja lastehoiusüsteemide loomiseks kooskõlas lapse parimate huvidega. Tuleb edasi arendada lapsesõbralikke kohtusüsteeme ning teha kättesaadavaks ja süsteemsemalt kasutatavaks kinnipidamise alternatiivid, et seda kasutataks üksnes viimase abinõuna. Lastevastane vägivald ja varajased abielud on endiselt suur probleem.

Puuetega inimeste õigusi tuleb paremini kaitsta ja neile tuleb pöörata asjakohast tähelepanu. Käsitlemist vajavad küsimused hõlmavad üleminekut kogukonnapõhisele hooldusele ja iseseisvale elule kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetega ning üldiselt suuremat aktsepteerimist, juurdepääsetavust ja kaasamist.

Vähemuste kaitsmine nõuab paremat koordineerimist ja tuleb tagada enesemääramise õiguse austamine. Romad on endiselt piirkonna enim puudustkannatavad kogukonnad. Sel aastal tõestas enamik valitsusi (välja arvatud Türgi) oma poliitilist pühendumust romade kaasamisele, võttes vastu uued romasid käsitlevad strateegiad ja tegevuskavad, mille eesmärk on viia need kooskõlla ELi raamistikuga. Nüüd tuleks esmatähtsaks pidada nende rakendamist, sealhulgas vajaliku raha eraldamist.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Organiseeritud kuritegevus on jätkuvalt Lääne-Balkani riikidele ja Türgile suur julgeolekuoht. Piirkonnas ja sellest väljaspool tegutsevad võimsad kuritegelikud võrgustikud, millel on oluline roll ülemaailmses ebaseaduslike kaupadega kauplemises ning inimeste smugeldamises Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu piires. Need kuritegelikud võrgustikud on osutunud COVID-19 pandeemia ärakasutamisel väga osavaks ja on oht, et nad kasutavad ära Venemaa sissetungi Ukrainasse, sealhulgas suurte relvavarude olemasolu Ukrainas. Mõnes riigis olemasolevaid investoritele kodakondsuse andmise kavasid ja investoritele elamisloa andmise kavasid võib kasutada ELi lühiajalise viisa menetlusest möödahiilimiseks ning selle menetlusega kaasnevate individuaalsete rände- ja julgeolekuriskide põhjaliku hindamise vältimiseks, sealhulgas võimalikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetest ning rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Sellised kavad tuleks viivitamata lõpetada. Kui leitakse, et investoritele kodakondsuse andmise kavade alusel kodakondsuse andmine kujutab endast suuremat ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule ja avalikule korrale, võib viisavabaduse peatada 14 .

Jätkuvalt tihenes õiguskaitsealane koostöö ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel, sealhulgas ELi justiits- ja siseküsimuste asutustega. Pärast nõukogu järelduste vastuvõtmist 2021. aasta märtsis integreeriti õiguskaitsealane koostöö kolmandate riikidega kõikidesse kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) operatiivtegevuskavadesse, mille tulemusena suurenes Lääne-Balkani riikide osalemine EMPACTis. 2022. aastal teatati 300 juhtumist (võrreldes 159 juhtumiga 2021. aastal), kus Lääne-Balkani partnerid kohustusid operatiivmeetmetes osalema. Albaania jätkas ühe operatiivmeetme juhtimist, Montenegro ja Albaania juhtisid ühiselt vastavalt nelja ja kaht operatiivmeedet, samal ajal kui Serbia ja Põhja-Makedoonia juhtisid kumbki ühiselt ühte operatiivmeedet. Bosnia ja Hertsegoviina on ainus partner, kes vähendas oma osalemist EMPACTis.

Piirkonna partnerid osalesid EMPACTi raames ka mitmel ühistegevuse päeval, mille eesmärk oli muu hulgas tegeleda ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise, uimastikaubanduse ja tulirelvadega kaubitsemise probleemiga ning mis viisid koheste tulemusteni seoses vahistamiste ja kuritegeliku vara arestimisega. Europoli ja Kagu-Euroopa politseijuhtide ühenduse abiga tehti suuri edusamme piirkonna suutlikkuse suurendamisel viia läbi strateegilist ja operatiivset kriminaalanalüüsi ELiga ühtlustatud viisil. Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on Serbia hoidunud osalemast mitmel piirkondlikul julgeolekuüritusel.

Riiklikud uimastivastased strateegiad on aegunud ning Serbias ja Montenegros tuleb need läbi vaadata. Kosovos ja Põhja-Makedoonias on olemas strateegia ja sellele vastav tegevuskava. Bosnial ja Hertsegoviinal on olemas strateegia, kuid tegevuskava ei ole veel vastu võetud. Albaanias hõlmab seda küsimust organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise riiklik strateegia koos spetsiaalse tegevuskavaga. Kogu piirkonnas on ilmselgelt vaja teha jõupingutusi, et tugevdada strateegilist raamistikku, mis põhineb ka nõuetekohasel hindamisel, ja edendada selle rakendamist. Vaatamata Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) pikaajalisele toetusele selles küsimuses ei ole riiklikke varajase hoiatamise süsteeme ja riiklikke uimastivaatluskeskuseid – mis on olulised tegurid pakkumise, nõudluse ja kahju vähendamisel – veel loodud või on neil väga vähe ressursse ja seetõttu need ei toimi, välja arvatud Serbias. Sellega seoses on vaja kiiret tegutsemist. Riiklik andmekogumine on endiselt osaliselt kooskõlas EMCDDA protokollidega ning enamiku Lääne-Balkani partnerite esitatud riiklikud andmekogumid on puudulikud või hilinenud. Puudulik institutsiooniline koordineerimine riiklike asutuste vahel toob mõnikord kaasa killustatud ja mittetäielikud andmekogumid. Seepärast soovitatakse veelgi suurendada teadlikkust ning leida alternatiivseid ja tõhusamaid viise, et motiveerida Lääne-Balkani partnereid selles teabevaldkonnas poliitilisel, institutsioonilisel ja tehnilisel tasandil rohkem ja paremini pühenduma. Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse toetusel on kõik partnerid jätkanud aktiivset osalemist ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase ELi tulirelvade salakaubaveo tegevuskava 2020–2025 rakendamises, millega viidi kooskõlla 2018. aasta piirkondliku tegevuskava eesmärgid ja peamised tulemusnäitajad, et leida jätkusuutlik lahendus väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveo probleemile Lääne-Balkani riikides. Partnerid jätkasid edusamme õigusaktide vastavusse viimisel asjaomase ELi õigustikuga.

Inimkaubanduse ennetamine, selle eest kohtu alla andmine ja piiriülene koostöö nõuab jätkuvalt holistilisemat lähenemist, pöörates erilist tähelepanu jälitusteabel põhinevatele ja ennetavatele uurimistele. Ohvrite, eelkõige haavatavatesse kogukondadesse kuuluvate ohvrite varajasel tuvastamisel ja suunamisel piisavatele kaitse-, tugi- ja abiteenustele on vaja teha lisaparandusi kooskõlas ohvrikeskse, sootundliku ja lapsekeskse lähenemisviisiga.

Raske ja organiseeritud kuritegevusega seotud lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste puhul on tulemused endiselt nõrgad. Vaja on tugevat siseriiklikku toetust, et suurendada õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi strateegilist ja operatiivset suutlikkust raskete ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite edukaks uurimiseks, nende eest süüdistuste esitamiseks ja nende kohtu ette toomiseks ning seega võimalike kuritegude toimepanijate heidutamiseks. Keerulistes raske organiseeritud kuritegevuse ja kõrgel tasemel toimunud korruptsioonijuhtumites kasutatakse regulaarselt kokkuleppemenetlust, mille tulemuseks on väga sageli ebaproportsionaalselt kerged karistused. Finantsuurimised ei ole algusest peale ikka veel süstemaatiliselt seotud kriminaalmenetlustega ja nende tõhusus on kogu piirkonnas endiselt piiratud. Seetõttu tuleb märgatavalt parandada ka tulemusi arestitud ja konfiskeeritud kuritegeliku vara valdkonnas. Viimasel aastal on mitu juhtumit näidanud veel kord õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi haavatavust kuritegelike rühmituste sisseimbumise suhtes. Seetõttu on nii Lääne-Balkani riikides kui ka Türgis endiselt vaja võtta kindlaid ja viivitamatuid meetmeid korruptsiooni ennetamiseks ning selle eest karistamiseks. Üldine märkimisväärsete tulemuste puudumine kuritegevuse vastu võitlemisel ja korruptsiooni kaotamisel annab tunnistust karistamatusest ja ebavõrdsusest.

Albaania on teinud täiendavaid edusamme kuritegeliku vara arestimisel ja konfiskeerimisel, kuid peab suurendama oma suutlikkust võidelda küberkuritegevuse ja (internetis) laste seksuaalse kuritarvitamise vastu. Bosnia ja Hertsegoviina ei teinud edusamme riigis tegutsevate organiseeritud kuritegevuse ja kuritegelike organisatsioonide vastases võitluses. Jätkuv edusammude puudumine kõigil tasanditel suurendab tagasilanguse ohtu. Hoolimata mõningatest hiljutistest edusammudest organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses peab Kosovo parandama oma tulemusi ja tagama konkreetsemad tulemused nii kuritegeliku võrgustiku likvideerimisel kui ka kõrgetasemeliste juhtumite käsitlemisel ning jõudma proaktiivsemate uurimiste, lõplike kohtulahendite ja varade lõpliku konfiskeerimiseni. Põhja-Makedoonia on saavutanud mõningast edu rahvusvaheliste partneritega tehtavas operatiivkoostöös, kuid peab suurendama jõupingutusi kriminaaltulu jälitamiseks ja küberkuritegevusega võitlemiseks. Montenegros tehti edusamme uurimisalaste erimeetmete täieliku kasutamise taastamisel ning uimastite ja sigarettide salakaubaveo vastases võitluses saavutati mõningaid olulisi operatiivtulemusi. Siiski on vaja märkimisväärselt parandada õiguslikke meetmeid korruptsiooni, kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning parandada tulemusi korruptsiooni ja kõrgemal tasandil esineva korruptsiooni, tubakatoodete salakaubaveo, rahapesu, finantsuurimiste ja varade konfiskeerimise valdkonnas. Montenegro peab samuti tõhustama meetmeid, et vähendada organiseeritud kuritegevuse politseisse ja kohtusüsteemi imbumise ohtu, ning võtma meetmeid konfiskeeritud sigarettide hävitamiseks. Serbia tugevdas head koostööd Eurojusti, Interpoli ja Europoliga, kuid peab paremini keskenduma kuritegelikele võrgustikele ja tõhustama nende vara konfiskeerimist. Türgi on teinud piiratud edusamme ning peab endiselt muutma oma küberkuritegevust ja tunnistajakaitset käsitlevaid õigusakte ning looma kriminaaltulu jälitamise talituse.

Koostöö Lääne-Balkaniga terrorismivastase võitluse ja radikaliseerumise ennetamise alal on endiselt määrava tähtsusega. Kuigi terrorism ja vägivaldne äärmuslus kõigis nende vormides ning sõltumata nende päritolust on jätkuvalt probleem, ei toimunud aruandeperioodil äärmuslikke ega vägivaldseid intsidente. 2021. aasta detsembris toimunud ELi ja Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite foorumil kinnitati Lääne-Balkani terrorismivastase võitluse ühise tegevuskava kehtivust ning arutati edusamme ja puudujääke selle rakendamisel. Nõukogu 2022. aasta juuni järeldustes, milles käsitletakse pidevalt areneva terrorismi- ja vägivaldse äärmusluse ohu välismõõdet, 15 rõhutati vajadust veelgi tugevdada koostööd Lääne-Balkani riikidega, sealhulgas ühise tegevuskava jätkuva rakendamise kaudu. Lääne-Balkani partnerid esitasid 2022. aasta kevadel ühise tegevuskava rakendamise kohta neljanda aruande, mis kinnitas piirkonna pühendumust ja valmisolekut võetud kohustusi täita.

Üldiselt on vaja rohkem pingutada, et ennetada kõiki radikaliseerumise vorme, sealhulgas usulist, etnonatsionalistlikku ja poliitilist laadi radikaliseerumist ning ennetada internetis toimuva radikaliseerumise ohtu ja selle vastu võidelda. Alates 2021. aasta jaanuarist tagatakse struktureeritud toetus projekti „Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (RAN) Lääne-Balkanil“ kaudu ning seda laiendatakse järgmise 30 kuu jooksul radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku poliitilise toetuse kaudu. Kuna enamik meetmeid on juba rakendatud, on Albaania ja Põhja-Makedoonia puhul alanud arutelud tehnilisel tasandil, et asjaomaseid rakendussätteid ajakohastada. Selle eesmärk on tugevdada koostööd ja suutlikkust võidelda terrorismi ja äärmusluse vastu, võttes lisameetmeid.

Albaania on teinud märkimisväärseid edusamme ja viis rakendussätet on peaaegu täielikult saavutatud. Edaspidi võetavad meetmed hõlmavad Albaania jaoks uut vägivaldse äärmusluse vastu võitlemise strateegiat, mis on ettevalmistamisel ning mis hõlmab strateegilist kommunikatsiooni ja terroristliku veebisisu vastu võitlemise meetmeid. Terrorismi rahastamise ja rahapesu vastases võitluses on tehtud edusamme, kuid Albaania on endiselt rahapesuvastase töökonna loetelus ja peab rakendama rahapesuvastase töökonna tegevuskava ülejäänud elemente. Maksu- ja kriminaalamnestia vastuvõtmine vastuolus ELi ja Moneyvali nõuannetega võib ohustada selles valdkonnas tehtud edusamme. Montenegro võttis 2021. aasta detsembris vastu terrorismi, rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise ja tõkestamise strateegia aastateks 2022–2025 koos tegevuskavaga aastateks 2022–2023, mida tuleb rakendada. Põhja-Makedoonia teeb jätkuvalt märkimisväärseid edusamme õigus- ja institutsioonilises raamistikus ning vägivaldse äärmusluse ennetamisel/tõkestamisel. Bosnia ja Hertsegoviina peab jätkama jõupingutusi terrorismivastases võitluses ja vägivaldse äärmusluse ennetamisel ning võtma kooskõlas ELi õigustikuga kiiresti vastu uue rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase seaduse. Europoli kontaktpunkt peab muutuma täielikult toimivaks, et hõlbustada teabevahetust. Serbias koostatakse uut terrorismivastase võitluse ning vägivaldse äärmusluse ennetamise/tõkestamise strateegiat. Serbia peab suurendama jõupingutusi, et võidelda radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse kõigi vormidega, sealhulgas vägivaldse paremäärmusluse ja etnonatsionalismiga, ning neid ennetada. Kosovo on teinud mõningaid edusamme terrorismivastases võitluses ja vägivaldse äärmusluse ennetamisel kooskõlas Lääne-Balkani terrorismivastase võitluse ühise tegevuskava ELi ja Kosovo vahelises rakenduskorras sätestatud eesmärkidega. Kosovo peab tõhusamalt võitlema rahapesu vastu. Rohkem jõupingutusi on vaja teha elutähtsa taristu kaitse rakendamiseks piirkondlikul tasandil ning toetus tagatakse uue IPA piirkondliku projektiga. EL toetab riikide terrorismivastase võitluse ning vägivaldse äärmusluse ennetamise ja tõkestamise strateegiate läbivaatamist piirkonnas.

Lääne-Balkani partnerid jätkavad Süüria kirdeosast pärit terroristidest välisvõitlejate ja nende pereliikmete repatrieerimist. Nad on võtnud kohustuse esitada süüdistused terroristidest välisvõitlejatele ning edendada nende, eelkõige naiste ja laste süsteemset taasintegreerimist ja resotsialiseerimist. Parandada tuleb taasintegreerimis- ja resotsialiseerimismeetmete seiret, eelkõige vanglates. Siia hulka kuulub riikliku ja kohaliku tasandi institutsioonide koostöö. Teabevahetus Europoli turvalise teabevahetusvõrgu kaudu paranes märkimisväärselt. Lääne-Balkani partnerid peaksid ka edaspidi edastama asjakohaste kanalite kaudu proaktiivselt teavet tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate ja nende perede kohta.

Kogu piirkonnas on olemas kehtivad õigusnormid terroristidest välisvõitlejate kohtu alla andmiseks nende tagasipöördumisel. Kosovos valmistab endiselt muret vägivaldsete äärmuslike õigusrikkujate varane vangistusest tingimisi vabastamine ning tuleks teha rohkem jõupingutusi rehabilitatsiooniks ja taasintegreerimiseks. Bosnias ja Hertsegoviinas on vägivaldsest äärmuslusest lahtiütlemiseks vanglas või pärast vabanemist kättesaadav abi väga piiratud. Kinnipeetavate, sealhulgas endiste terroristidest välisvõitlejate vabastamise ettevalmistamiseks on vaja teha märkimisväärseid täiendavaid jõupingutusi. Montenegro on esitanud süüdistuse kodanikele, kes pöörduvad tagasi 2014. aasta Ukraina konfliktist ja Süüria kirdeosast, kus riigi kodanikud endiselt viibivad.

Türgit ähvardasid endiselt mitmesugused terrorirühmitused. Riik on jätkanud jõupingutusi terrorismi vastu võitlemiseks, mille tulemusel on terroristlik tegevus pidevalt vähenenud ja julgeolekuolukord paranenud. Türgi on seadnud esikohale võitluse Kurdistani Töölispartei (PKK) vastu ja Güleni liikumise purustamise. PKK on endiselt ELi terroriaktides osalevate isikute, rühmituste ja üksuste nimekirjas. Türgil on seaduslik õigus võidelda terrorismi vastu. Terrorismivastased jõupingutused peaksid siiski olema kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning põhiõiguste ja -vabadustega. Türgi terrorismivastaste õigusaktide ja tavade muutmine kooskõlas ELi standarditega on endiselt oluline pooleliolev reform. Rahapesuvastane töökond (FATF) lisas Türgi 2021. aasta oktoobris suurema järelevalve alla kuuluvate jurisdiktsioonide loetellu (halli nimekirja). Pärast seda otsust ei lisatud Türgit ELi suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kuna tal on kandidaatriigi staatus, ta on ELi ees võtnud kõrgetasemelise poliitilise kohustuse kõrvaldada rahapesuvastase töökonna tuvastatud puudused ja tema eesmärk on viia oma õigusaktid täielikult vastavusse ELi õigustikuga. Türgi peab jätkuvalt tegelema täitmata soovitustega, et ta FATFi hallist nimekirjast eemaldataks.

Hübriidohud on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse muutunud laienemisprotsessis osalevates riikides veel suuremaks ja ohtlikumaks probleemiks. Lääne-Balkani piirkonnas on riiklikud ja valitsusvälised osalejad, sealhulgas väljastpoolt piirkonda, jätkanud infoga manipuleerimist, sealhulgas desinformatsiooni, et seada kahtluse alla ELi usaldusväärsus, õõnestada üldsuse usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ning süvendada polariseerumist ja etnilisi lõhesid. Teabega manipuleerimine, sealhulgas desinformatsioonikampaaniad, on olnud eriti intensiivne alates 24. veebruarist 2022 ja Lääne-Balkani riikides on levitatud ELi-vastaseid narratiive. Serbia peab võtma kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta oma kodanikke välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ning ELi-vastaste narratiivide eest, sealhulgas seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu, millel on ilmne ülekanduv mõju kogu piirkonnas. Mitmed Venemaa riiklikult toetatavad kanalid, mis on kantud ELi sanktsioonide loetellu, edastavad raadio- ja multimeediaprogramme, sealhulgas Kremli väärinfokanalit Sputnik Srbija, samuti kanalit Russia Today, mis avas 2022. aasta suvel Belgradis büroo. Suurema osa teabega manipuleerimisest, sealhulgas desinformatsioonist piirkonnas, toodavad ja levitavad kohalikud osalejad siiski riigisisestel eesmärkidel ja/või tegutsevad vahendajana kolmandatele riikidele, kelle eesmärk on mõjutada avalikku arutelu, kasutades infoga manipuleerimist vaenu õhutamiseks ELi ja lääne demokraatlike riikide vastu üldiselt.

Võttes arvesse praegust geopoliitilist olukorda ning ELi poolt hübriidohtudega võitlemise ühisraamistiku, Lääne-Balkani strateegia ja Zagrebi deklaratsiooni alusel kehtestatud prioriteete, on komisjon ja kõrge esindaja laiendanud oma laienemisprotsessis osalevate partneritega peetavat poliitilist dialoogi hübriidohtudega võitlemise teemal ja asjakohast abi, eelkõige kübekerksuse ja küberturvalisuse, sealhulgas elutähtsa taristu kaitse ning toidu- ja energiajulgeoleku valdkonnas. 2022. aasta teisel poolel on Albaania, Kosovo ja Montenegro sattunud küberrünnakute ohvriks. On hädavajalik, et piirkond võtaks vastu ELi küberturvalisuse raamistiku. Samuti on väga oluline, et Lääne-Balkani riigid täidaksid oma kohustust rakendada 2020. aastal Tiranas toimunud Lääne-Balkani digitippkohtumisel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit 5G valdkonnas. Strateegilise kommunikatsiooni ning infoga manipuleerimise ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks on kehtestatud jõulisem ja sihipärasem vastupanuvõime suurendamise meede, mille keskmes on teadlikkuse suurendamine, meediapädevuse arendamine ning koostöö kohalike institutsioonide, kodanikuühiskonna osalejate ja meediaga, et tulla toime Lääne-Balkani ühiskondi ja nende liikumist ELi suunas ähvardava hübriidohuga.

Põhja-Makedoonia võttis 2021. aasta oktoobris vastu vastupanuvõime suurendamise ja hübriidohtudega võitlemise riikliku strateegia (2021–2025) koos tegevuskavaga. Hübriidohu uuringute 16 soovitusi käsitletakse ELi toetuse abil. Valitud riikides on oodata ohu-uuringute järelmeetmeid.

Üks Lääne-Balkani ja Türgi olulisemaid probleeme on endiselt ebaseaduslik ränne. Piki Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändeteid on jätkunud koostöö. Endiselt on murekohaks rändajate üle piiri smugeldamine, saatjata alaealised, inimkaubandus ja riiklike varjupaigasüsteemide ebapiisav suutlikkus. Sõda Ukrainas ja kriis Afganistanis on suurendanud Ukraina ja Afganistani pagulaste arvu ning nõuab jätkuvat tihedat koostööd ELi ja partnerriikide vahel. Sellega seoses võtsid pagulasi vastu kõik piirkonna partnerid, eelkõige Montenegro, Kosovo, Albaania ja Põhja-Makedoonia.

2022. aastal on Lääne-Balkanilt ebaseaduslikult ELi saabuvate rändajate koguarv võrreldes 2021. aastaga kasvamas: 2022. aasta esimese seitsme kuu jooksul avastati ELi välispiiridel 70 770 ebaseadusliku piiriületamise juhtumit, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Lääne-Balkani riikidest ELi välispiiridele ebaseaduslikult saabunute koguarv oli 2021. aastal ligikaudu 62 000 võrreldes 27 000 inimesega 2020. aastal. 2022. aasta juuli lõpus oli piirkonna vastuvõtukeskustes ligikaudu 9 800 rändajat ja pagulast ning hinnanguliselt 2 900 väljaspool vastuvõtukeskuseid. Vastuvõtuvõime on kokku ligikaudu 14 500. Suurt rändevoogu mõjutavateks teguriteks on piirkonnas juba viibivate rändajate liikumine ja viisavabaduse tõttu Serbiasse õhuteed pidi saabuvate inimeste liikumine. Arvestades saabujate arvu järsku suurenemist, jälgib komisjon olukorda suurema valvsusega ja tihendab koostööd Lääne-Balkani partneritega. Edusamme tehakse, kuid Lääne-Balkanil on vaja teha rohkem jõupingutusi, selleks et luua varjupaiga, tagasisaatmise, seadusliku rände ja piirihalduse valdkonnas tugevamaid institutsioone, arvestades ka vajadust võtta üle keerukas ja nõudlik ELi õigustik. Lääne-Balkani partnerid peaksid võtma kõigis rändeaspektides ise vastutuse. On vaja tugevdada varjupaigasüsteeme, tõhustada vabatahtlikku ja mittevabatahtlikku tagasisaatmist ning tagasivõtmisalast koostööd päritoluriikidega kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi standarditega. Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate organiseeritud kuritegelike rühmituste vastu võitlemiseks on vaja tihedamat piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. Endiselt on võtmetähtsusega piirkondlik koostöö ja koordineerimine ELiga.

Albaania, Montenegro ja Serbiaga on sõlmitud staatust käsitlevad kokkulepped, mis võimaldavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) lähetada ELi välispiiridega piirnevatesse tsoonidesse täitevvolitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi, et toetada riikide piirivalveasutusi. Sarnaste staatust käsitlevate lepingute üle peeti läbirääkimisi ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina ning ELi ja Põhja-Makedoonia vahel, kuid neid ei ole veel allkirjastatud. Nende üle tuleb uuesti läbirääkimisi pidada, et võtta arvesse õigusvaldkonnas pärast läbirääkimisi toimunud muutusi. Selleks et võtta arvesse muudatusi õigusvaldkonnas, eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse vastuvõtmist 2019. aastal, pidas komisjon Põhja-Makedooniaga 2022. aastal läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe uue teksti üle, mis allkirjastatakse eeldatavasti enne aasta lõppu.

Nagu kinnitati 2021. aasta aruandes viisanõudest vabastamise peatamise korra raames, 17 peavad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia tagama viisapoliitika edasise vastavusse viimise viisanõude alla kuuluvate kolmandate riikide ELi nimekirjadega, eelkõige nende kolmandate riikide puhul, kes kujutavad endast ELi jaoks ebaseadusliku rände või julgeolekuohtu. Viisapoliitika vastavusse viimine ELi nõuetega on äärmiselt oluline nende partnerite viisavabaduse heaks toimimiseks ELiga. Türgis on endiselt maailma üks suurimaid pagulaskogukondi ning selle territooriumil viibib ligikaudu neli miljonit pagulast Süüriast ja muudest riikidest. 2022. aasta esimese seitsme kuu jooksul saabus Türgist ELi kokku 13 163 inimest, samas kui 2021. aastal sama aja jooksul oli neid 7 481 (76 % kasv). Nendest rändajatest 6 225 saabus Itaaliasse, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes olulist kasvu, 6 257 Kreekasse, 601 Bulgaariasse ja 80 Rumeeniasse. Samal ajavahemikul 2022. aastal teatati Küprose valitsuse kontrolli all olevatele aladele 11 137 saabujast (10 771 eraldusjoone kaudu, 366 laevaga) võrreldes 5 118 saabujaga eraldusjoone ja laeva kaudu eelmise aasta sama aja jooksul (115 % kasv). Türgi peab veelgi ühtlustama oma viisapoliitikat ELi viisapoliitikaga, sealhulgas eelkõige ühtlustama oma viisanõudeid ELi viisavabaduse ja viisanõude alla kuuluvate riikide nimekirjadega.

Arvestades Talibani võimuletulekut Afganistanis ja Türgi elanikkonna suhtumist rändajatesse, suurendavad Türgi ametivõimud Afganistani tagasisaatmiste arvu ja tugevdavad oma piiritaristut Iraani piiril. Samuti suurendavad Türgi ametiasutused rändajate smugeldamise ennetamiseks ja tõkestamiseks mõeldud ressursse, kuid selleks, et võidelda smugeldamisvõrgustike vastu, on vaja tihedamat rahvusvahelist õiguskaitsealast koostööd kogu rändeteel päritoluriikidest Türki, sealhulgas Iraani, Lääne-Balkanile ja ELi. Endiselt on üheks põhiprioriteediks jätkuv tihe koostöö piirihalduses ja rändajate üle piiri smugeldamise vastase võitluse alal.

Avaliku halduse reform

Euroopa Komisjoni aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta 18 käsitletakse institutsioonide vastupanuvõime tugevdamist Euroopa tuleviku ühe peamise väljakutsena. Riiklikud asutused ja avalikud haldusasutused peavad ühiskonna muredele reageerima ning olema poliitika elluviimisel tulemuslikud. Avaliku halduse ajakohastamine on kõigis laienemisprotsessis osalevates riikides endiselt peamine mure. Politiseeritus vähendab jätkuvalt suutlikkust ja haldusasutuste atraktiivsust tööandjana. Kuigi ollakse teadlikud peamistest reformivajadustest professionaalsemate ja saavutuspõhisemate haldusasutuste loomiseks üldiselt, on vaja rohkem juhtimist ja jõupingutusi, et parandada poliitika kavandamist, riigi rahandust, inimeste juhtimist ja vastutust. On näiteid positiivsetest reformidest, näiteks digiteenuste osutamise valdkonnas. Haldussuutlikkuse parandamine on oluline, et täita riigi ülesandeid, kavandada ja teha olulisi investeeringuid strateegilisse taristusse ning tugevdada õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga.

Poliitikakujundamise kvaliteet on äärmiselt tähtis, et juhtida riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning aidata toime tulla pidevate kriisidega. Poliitika kujundamine peaks olema võimalikult prognoositav. See tuleks kavandada keskpikaks perioodiks ja siduda eelarveperspektiiviga; see peab põhinema tõenditel ning selle üle tuleb konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega. Lääne-Balkani partnerite puhul ei kuulu suur osa valitsuse kavandatavatest seadustest valitsuse tööprogrammidesse. Poliitika kavandamise ja kooskõlastamise sidusust valitsuse ja parlamentide vahel võiks veelgi parandada. Lühendatud menetluste liigne kasutamine kahjustab õigusloome kvaliteeti ja demokraatlikku vastutust. Poliitika järelevalve parandamine suurendaks haldusasutuste tõhusust kogu piirkonnas.

Vastutustundlikud haldusasutused on korraldatud ratsionaalselt, on tulemuslikud, tõhusad ja läbipaistvad ning tegutsevad ausalt. See suurendab ühiskonna usaldust, mis on koostöö ja arengu jaoks hädavajalik. Lääne-Balkani riikide valitsusstruktuurid ei järgi alati neid põhimõtteid. Valitsusasutused ei ole alati loodud ja korraldatud ratsionaalselt või tõhusalt (näiteks Albaanias ja Kosovos). Mitmes kohas (Albaania, Põhja-Makedoonia ja Serbia) on paranenud aruandekohusluse õiguslik ja institutsiooniline raamistik, kuid mitte tegelik aruandlustava. Põhja-Makedoonia peab veel heaks kiitma uue riigi korralduse seaduse, samal ajal kui Bosnia ja Hertsegoviina ei ole alustanud õigusraamistiku väljatöötamist, mis tagaks suurema aruandekohusluse. Montenegro peab parandama aruandekohuslust ja juurdepääsu avalikule teabele. Türgis jätkus haldusasutuste politiseeritus, kusjuures aruandekohuslus üldsuse ees oli piiratud ja puudub poliitiline tahe reforme ellu viia.

Strateegiline ja professionaalne personalijuhtimine ja avaliku teenistuse juhtimine on äärmiselt oluline, et avalik sektor suudaks ligi meelitada, arendada ja hoida talente. See hõlmab õiglast ja konkurentsivõimelist tasustamist ning saavutuspõhist töölevõtmist, edutamist ja vallandamist. Hea kvalifikatsiooniga töötajate puudus on üks peamisi põhjuseid, miks haldussuutlikkus on kehv ja avaliku sektori asutuste tulemuslikkus kogu piirkonnas nõrk. Kõigil riikidel on endiselt raskusi poliitilise patronaaži kontrollimisega, et luua professionaalsem ja stabiilsem avalik haldus.

Ettevõtjatele ja üldsusele mõeldud avalike teenuste parandamine on kogu piirkonna päevakorras tähtsal kohal ning selles valdkonnas on täheldatud kõige rohkem edusamme. Siiski tuleb kogu piirkonnas parandada ettevõtjate ja kodanike õiguskindlust, edendades valdkondlike õigusaktide tõhusat ühtlustamist üldiste haldusmenetluste seaduse standarditega. Serbia, Albaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia on käivitanud e-valitsuse algatused ja teenused. Albaania on võtnud kasutusele tervikliku digiteenuste platvormi, kuid ta peab tagama piiratud digioskustega kodanikele võrdse juurdepääsu. Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo peavad kiirendama jõupingutusi, et töötada välja terviklik e-valitsuse poliitika ja selgitada institutsionaalseid kohustusi.

Riigihangete ja riigi rahanduse juhtimise süsteemide parandamine on endiselt tähtsad prioriteedid, et tagada riigi tõhusus ja terviklikkus kogu piirkonnas. Kosovo, Montenegro ja Põhja-Makedoonia on oma hankesüsteemide digiteerimisel edasi jõudnud. Albaania käivitas elektroonilise vaiete ja kaebuste esitamise süsteemi. Serbias on riigihankeseaduse kohaldamisest tehtavad erandid märkimisväärselt kasvanud ja tekitavad väga suurt muret, kuna see on suundumus, mis tuleb ümber pöörata, muret tekitab ka läbipaistvus üldiselt. Türgi õigusaktide vastavusse viimisel ELi õigustikuga on endiselt suuri lünki, kuna riigihanke-eeskirjade kohaldamisala on märgatavalt vähenenud.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on äärmiselt oluline reformida usaldusväärse finantsjuhtimise, juhtkonna vastutuse ja välisauditi riiklikke juhtimissüsteeme. Teatavaid edusamme on tehtud, sest Serbia, Montenegro ja Põhja-Makedoonia koostasid või võtsid vastu uued riigi rahanduse juhtimise programmid. Albaania on astunud samme uue keskpika perioodi tulustrateegia ettevalmistamiseks. Nüüd peab järgnema nende programmide nõuetekohane rakendamine. Bosnias ja Hertsegoviinas ootab esimene kõikehõlmav riigi rahanduse juhtimise strateegia vastuvõtmist ministrite nõukogus. Türgi riigi rahanduse juhtimise valdkonnas ei toimunud olulist arengut.

Avaliku sektori investeeringute haldamise süsteemide ja suutlikkuse tugevdamine peab olema kõigi laienemisprotsessis osalevate riikide prioriteediks, eriti Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava kontekstis. Eelmisel aastal on aga tehtud vähe edusamme. Montenegro on hinnanud avaliku sektori investeeringute haldamist. Suutlikkuse suurendamine on nüüd väga oluline. Põhja-Makedoonias on avaliku sektori investeeringute haldamise tegevuskava rakendamine ajakavast maha jäänud ja avaliku sektori investeeringute haldamise üksust ei ole veel loodud. Serbia peab kohaldama kapitaliprojektide haldamise dekreedi kogu metoodikat kõigi kapitaliinvesteeringute suhtes. Kõigi jaoks tuleb kehtestada kapitaliinvesteeringute kavandamise ja haldamise ühtne, terviklik, tõhus ja läbipaistev süsteem.

Areng avaliku sektori sisekontrolli ja juhtkonna vastutuse valdkonnas oli üldiselt aeglane, kuid kolm riiki tegid mõningaid edusamme: Albaania võttis vastu suunised võlgade auditeerimiseks ja kiitis heaks tulemusauditi muudetud metoodika. Bosnias ja Hertsegoviinas ajakohastati teiseseid õigusakte ja metoodikaid kõigil tasanditel ning lisati need avaliku sektori sisekontrolli IT-rakendusse, mille abil koostatakse konsolideeritud aastaaruandeid kõikidel tasanditel. Serbia rakendas kaks siseauditi korda käsitlevat katselist vastastikust hindamist ja täiustas hiljuti juhtkonna aruandekohustust käsitlevaid suuniseid.

Kõik laienemisprotsessis osalevad riigid peavad tugevdama oma suutlikkust teha kvaliteetset statistikat vastavalt ELi õiguses sätestatud ja Euroopa statistikakoodeksis edasi arendatud põhimõtetele, tuginedes ametialasele sõltumatusele, erapooletusele, usaldusväärsusele ning läbipaistvusele ja konfidentsiaalsusele. Samuti on äärmiselt tähtis suurendada Eurostatile esitatavate andmete hulka. Põhja-Makedoonia ja Türgi korraldasid 2021. aasta voorus rahva ja eluruumide loenduse. Ülejäänud Lääne-Balkani riigid peaksid samuti korraldama rahvaloenduse ja eraldama oma statistikaametitele piisavalt vahendeid. Üks konkreetne valdkond, kus kõik peavad tegema edusamme, on makromajanduslik statistika, sealhulgas valitsemissektori finantsstatistika. On vaja tugevdada statistikasüsteemi koordineerimist igas riigis.

Piirkondlikel ja kohalikel ametivõimudel on keskne roll riigi normide ELi normidega vastavusse viimisel ja edaspidi ka ELi normide kohaldamisel. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on kodanikele kõige lähemal ning neil on oluline roll avalike teenuste osutamisel ja kodanike usalduse suurendamisel oma riigi institutsioonide vastu. Valitsused peavad tagama tasakaalu kesk-, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning eeskirjade, menetluste, standardite ja personalijuhtimise ühtse kohaldamise avaliku halduse kõigil tasanditel. Sellel on otsene mõju valdkondliku poliitika kvaliteedile, avalikele teenustele ning lõppkokkuvõttes konkurentsivõimele ja majanduskasvule ning seetõttu tuleks laienemisprotsessis osalevates riikides sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Kodanikuühiskond

Lääne-Balkani riikides on jätkuvalt suures osas aktiivne ja elujõuline kodanikuühiskond, kes jälgib valitsuse tegevust ja aitab kaasa poliitika kujundamisele. Õiguslike meetmete vastuvõtmine tõi mõnes Lääne-Balkani riigis kaasa olukorra paranemise; õigusraamistikku tuleb siiski veel parandada ja järjepidevalt rakendada, et tagada kodanikuühiskonna jaoks soodne keskkond, sealhulgas seoses registreerimisprotsessidega, avaliku sektori rahastamise kättesaadavuse ja läbipaistvuse parandamisega (Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Serbia) ning vabatahtliku tegevuse tingimustega (Albaania, Kosovo). On oluline, et julgeolekumeetmeid ei kuritarvitataks, näiteks terrorismivastaste õigusaktide või massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamist (Türgi), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (Kosovo) või teabele vaba juurdepääsu (Montenegro) või kogunemisvabaduse (Bosnia ja Hertsegoviina) piiramist käsitlevate õigusaktide kaudu.

Jätkuvalt esineb puudusi kodanikuühiskonna ja valitsuse vahelise koostöö institutsionaliseeritud mehhanismides. On oluline, et valitsused tagaksid tingimused kodanikuühiskonna organisatsioonide sisuliseks ja kaasavaks osalemiseks poliitikakujundamises.

Kodanikuühiskond on surve all Serbias ning Bosnia ja Hertsegoviina Serblaste Vabariigis. Serbias jätkusid verbaalsed rünnakud ja laimukampaaniad kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende rahastamise vastu, samas kui kogunemisvabaduse kasutamine on Bosnia ja Hertsegoviina Serblaste Vabariigis endiselt piiratud. Türgis jätkus tõsine tagasilangus. Kodanikuühiskond on sattunud pideva surve alla ja nende vaba tegutsemisruum on muutunud üha ahtamaks, kusjuures inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna tegevuse suhtes on kehtestatud piirangud. Laienemispiirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonid jätkavad samuti teenuste osutamist ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, täiendades või asendades riigiasutuste tööd.

Majandus

Pärast COVID-19 pandeemia tugevat negatiivset mõju 2020. aastal taastusid Lääne-Balkani ja Türgi majandus 2021. aastal kiiresti. Majanduskasvu tugevus oli riigiti väga erinev: SKP kahekohaline reaalkasv oli Montenegros (12,4 %), Türgis (11 %) ja Kosovos (10,5 %), mõnevõrra aeglasem, kuid siiski jõuline kasvutempo oli Albaanias (8,3 %), Serbias (7,4 %) ning Bosnias ja Hertsegoviinas (7,1 %) ning tagasihoidlikum majanduskasv oli Põhja-Makedoonias (4 %). COVID-19ga seotud piirangumeetmete järkjärguline kaotamine ja 2020. aasta tugevast majanduslangusest tulenev baasefekt (eelkõige turismisektori osakaalu tõttu) mängisid mõnes riigis taastumises olulist rolli, põhjustades eelkõige väga tugevat kasvu Montenegros. Tugeva taastumise peamised põhjused olid järgmised: hoogne eratarbimine, mida õhutavad rahuldamata nõudluse vabanemine ja jätkuvad kriisi leevendamise toetusmeetmed mõnes riigis; suuremad investeeringud, eelkõige avaliku sektori kapitalikulutused Serbias ja Põhja-Makedoonias, ning ekspordi suur kasv, eriti Türgi puhul.

Majanduse väljavaateid iseloomustab väga suur ebakindlus, mis tuleneb peamiselt Venemaa Ukrainasse tungimise majanduslikest tagajärgedest, millel on majandusele eeldatavasti negatiivne mõju, kuigi erineval määral, kajastades erinevusi järgmistes valdkondades: iga riigi otsesed ja kaudsed kaubandussidemed; iga riigi energiamahukus; toiduainete hindade inflatsiooni olulisus ning turismi roll.

Kõigis riikides võivad energia- ja toiduainete hinnatõusu mõju leevendamiseks võetud fiskaalmeetmed koos Venemaa Ukraina-vastase sõja pärssiva majandusliku tulemusega nurjata või aeglustada eelarve konsolideerimist. Inflatsioon on Lääne-Balkani riikides märkimisväärselt kiirenenud, samal ajal kui Türgis süvendasid ülemaailmse hinnasurve mõju ebaharilikud rahapoliitilised otsused, mis tõid kaasa liiri ulatusliku odavnemise ja tõstsid inflatsiooni kahe aastakümne kõrgeimale tasemele (2022. aasta juulis üle 80 %).

Vajadus kiirendada struktuurireforme on muutunud veel tähtsamaks, et edendada majanduse jätkusuutlikku taastumist keskpikas perspektiivis ja teha täiendavaid edusamme ELi liikmesuse kahe majandusliku kriteeriumi täitmisel: tagada toimiv turumajandus ning näidata üles suutlikkust tulla toime ELi-sisese konkurentsisurve ja siinsete turujõududega.

Enamik Lääne-Balkani riike on teinud mõningaid või suuri edusamme toimiva turumajanduse edendamisel, välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina, kus on toimunud kerge tagasilangus. Türgi ei ole edusamme teinud. Praegu ei saa ühtegi Lääne-Balkani partnerit pidada täielikult toimivaks turumajanduseks ja nõuete täitmise tase on erinev. Kui Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo on alles algusjärgus, siis Põhja-Makedoonia on juba jõudnud heale valmiduse tasemele. Albaania ja Montenegro valmidust peetakse mõõdukaks, samal ajal kui Serbia valmidus on mõõduka ja hea vahel. Türgi turumajandus on hästi edenenud, kuid mure selle toimimise pärast on kasvanud, kuna on toimunud tagasilangus sellistes olulistes elementides nagu rahapoliitika elluviimine, institutsiooniline ja regulatiivne keskkond, sekkumine hinnakujundusse ja läbipaistmatu riigiabi. Konkurentsisurve ja turujõududega toimetuleku suutlikkuse poolest on hästi edenenud ainult Türgi; Serbia, Montenegro ja Põhja-Makedoonia valmidus on mõõdukal tasemel ning Albaanial on mõningane valmidus, samal ajal kui Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo on alles algusjärgus.

ELi ning Lääne-Balkani ja Türgi vaheline majandus- ja rahandusalane dialoog on aastate jooksul muutunud oluliseks platvormiks, kus arutada ja kokku leppida keskpika perioodi eelarvekavasid ning majanduspoliitilisi strateegiaid ja prioriteete partnerite poolt igal aastal esitatavate majandusreformi programmide alusel. Protsess kulmineerub ühiselt kokkulepitud ministrite järeldustega, mis sisaldavad riigipõhiseid poliitilisi suuniseid, mille eesmärk on juhtida Lääne-Balkani ja Türgi eelarve- ja struktuuripoliitikat.

Ühiselt kokku lepitud poliitikasuuniste rakendamise tase langes Lääne-Balkani riikides ja Türgis 50,8 %-lt 2020. aastal 42,9 %-le 2021. aastal. Olukorra halvenemine on osaliselt seotud sellega, et pärast keskendumist COVID-19 kriisiga seotud lühiajalistele meetmetele 2020. aastal pöörduti 2021. aastal tagasi keerukamate reformide poliitiliste suuniste juurde. Tuleks jätkata jõupingutusi, et suurendada eelarvestabiilsust ja et eelarved oleksid rohkem majanduskasvule suunatud, edendades muu hulgas digi- ja rohepööret ning inimkapitali arengut. Väga oluline on vähendada haavatavust väliste šokkide suhtes ning suurendada toidu- ja energiajulgeolekut. Ettevõtluskeskkonna parandamine ja ELi eeskirjadel ja standarditel põhineva piirkondliku majandusintegratsiooni süvendamine suurendaks märkimisväärselt Lääne-Balkani piirkonna atraktiivsust investeeringute sihtkohana ja aitaks suurendada Lääne-Balkani piirkonna majanduskasvu. Türgis on peamine ülesanne majandus- ja finantsvaldkonna reguleerivate asutuste funktsionaalse sõltumatuse taastamine.

Lääne-Balkani ja Türgi tööturgu iseloomustab endiselt see, et üldine aktiivsus ja tööhõive on väike (eriti naiste ja noorte hulgas), mitteametliku sektori ja töötuse osakaal aga kõrge. 2020. aastal ulatus sooline tööhõivelõhe laienemisprotsessis osalevates riikides 13–15 protsendipunktist Montenegros, Serbias ja Albaanias ligikaudu 33 protsendipunktini Kosovos ja 38 protsendipunktini Türgis, mis on tunduvalt üle EL 27 keskmise (11 protsendipunkti). On ilmne vajadus parandada halvasti suunatud aktiivset tööturupoliitikat, et aidata inimestel leida tööd või koolitust. Sellega seoses kohustusid Lääne-Balkani partnerid 2021. aasta juulis järk-järgult looma, rakendama ja tõhustama noortegarantii kavasid, järgides ELi mudelit, ning enamik neist moodustas ministeeriumidevahelised eksperdirühmad noortegarantii rakenduskavade väljatöötamiseks.

Oskuste struktuurne mittevastavus tööturu vajadustele püsib. See on tingitud nõrkadest haridussüsteemidest ja vähestest investeeringutest inimkapitali. Reformid ja investeeringud haridussüsteemidesse ning oskuste täiendamine ja ümberõpe on võtmetähtsusega, et parandada olukorda tööturul ja tegeleda tekkiva oskustööjõu puudusega. Majanduse digiteerimine ja ühiskonna kõigi ühiskonnarühmade digioskuste arendamine on tööalase konkurentsivõime suurendamisel ja digitaalmajanduse edendamisel olulised. Suur vaesus on kõigis partnerriikides endiselt probleem, mida süvendab COVID-19 pandeemia ja suured erasektori kulutused tervishoiule, samuti suurendab eeldatavasti vaesust hiljutine toidu- ja energiahindade tõus. Seetõttu on sotsiaalkaitsesüsteemide tõhususe parandamine ja sotsiaalkulutuste suunamine kõige vaesematele elanikkonnarühmadele muutunud aina tähtsamaks.

III. VÕIME VÕTTA LIIKMESUSEST TULENEVAID KOHUSTUSI        

Õigusaktide vastavusse viiminesiseturu valdkonnas 19 võimaldab riikidel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute hüvedest täielikult osa saada ja suurendada nende kaubandusintegratsiooni ELiga – kes on piirkonna juhtiv ja teisi kaugelt edestav kaubanduspartner. Samuti muudab see ELi investeeringud atraktiivsemaks ning soodustab tarneahela koostoimet, töökohtade loomist ja juurdepääsu kapitalile.

Lääne-Balkanil on paljudes siseturu valdkondades üldjoontes juba olemas mõõdukas valmidus. Kaupade vaba liikumise valdkonnas on Kosovo, Montenegro ja Serbia teinud mõningaid edusamme, Albaania on teinud piiratud edusamme ning Bosnia ja Hertsegoviina ning Põhja-Makedoonia ei ole teinud mingeid edusamme. Albaania ja Kosovo on teinud mõningaid edusamme teenuste vaba liikumise valdkonnas, samas kui Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia on teinud vaid piiratud edusamme. Põhja-Makedoonia on teinud suuri edusamme kapitali vaba liikumise valdkonnas ning Albaania, Kosovo ja Montenegro on teinud mõningaid edusamme. Konkurentsipoliitika valdkonnas on Kosovo ja Montenegro teinud mõningaid edusamme, Albaania ja Serbia on teinud piiratud edusamme, Bosnia ja Hertsegoviina ning Põhja-Makedoonia ei ole teinud mingeid edusamme. Albaania on teinud suuri edusamme intellektuaalomandiõiguse valdkonnas, kus Kosovo, Montenegro ja Serbia on teinud mõningaid edusamme. Albaania on teinud suuri edusamme finantsteenuste valdkonnas, kus saavutasid edu ka Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Montenegro. Piirkondlik koostöö ja kaasavad piirkondlikud koostööraamistikud, nagu ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia või ELi Doonau piirkonna strateegia, on jätkuvalt lihtsustanud ettevalmistusi tulevaseks osalemiseks ELi siseturul. Sellised raamistikud edendavad ELi eri poliitikavaldkondade, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika haldussuutlikkust ja pakuvad eri valitsemistasanditele koostööplatvormi. Lääne-Balkani piirkondlik ühisturg, mis põhineb ELi reeglitel ja standarditel, on hüppelauaks, mis võimaldab piirkonnal enne ühinemist tihedamalt ELi ühtse turuga lõimuda. Türgi on teinud mõningaid edusamme finantsteenuste valdkonnas ning piiratud edusamme kaupade vaba liikumise, intellektuaalomandiõiguse ning tarbija- ja tervisekaitse valdkonnas. Riik on hästi edasi liikunud äriühinguõiguse valdkonnas ning tal on heal tasemel valmidus kaupade vaba liikumise, finantsteenuste, tarbija- ja tervisekaitse ning intellektuaalomandiõiguse valdkonnas. Võltsinguid esineb siiski palju ja vaja on paremat jõustamist. Teenuste vaba liikumise ja töötajate vaba liikumise valdkonnas, kus edusamme ei ole tehtud, on tema valmidus alles algusjärgus.

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu 20 reformid on Lääne-Balkani majandusreformiprogrammide jaoks äärmiselt olulised ning neid toetatakse majandus- ja investeerimiskava kaudu, sest need aitavad suurendada piirkonna konkurentsivõimet ja atraktiivsust ettevõtjate jaoks ning vähendada lõhet võrreldes ELi majandusega. Erasektori konkurentsivõime toetamiseks algatati 2022. aasta veebruaris Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames esimene erasektori segarahastamise projektikonkurss. 2022. aasta juunis Roomas toimunud tegevjuhatuse koosolekul said kaks esimest segarahastamistoimingut ja kaks 47 miljoni euro suurust tehnilise abi projekti erasektorile juhatuselt positiivse arvamuse. Samuti esitas komisjon 2022. aasta aprillis esimesel EFSD+ tegevjuhatuse koosolekul kolm tagatise ettepanekut väärtusega 125 miljonit eurot. Tagatisskeeme, millega toetatakse mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, põllumajandusettevõtjaid ning energiatõhususe ja digiülemineku meetmeid, hakatakse rakendama 2023. aasta alguses.

Enamikul Lääne-Balkani partneritel on selle teemavaldkonnaga seotud teemades olemas mõõdukas valmidus. Bosnia ja Hertsegoviina on aga mitme valdkonnaga alles algusjärgus. Maksustamise valdkonnas on Montenegro ja Põhja-Makedoonia teinud mõningaid edusamme, Albaania, Kosovo ja Serbia on teinud piiratud edusamme ning Bosnias ja Hertsegoviinas ei ole edusamme tehtud. Tolliliidu valdkonnas on Bosnia ja Hertsegoviina ning Põhja-Makedoonia teinud mõningaid edusamme ning Albaania, Kosovo, Montenegro ja Serbia on teinud piiratud edusamme. Hariduse ja kultuuri valdkonnas on Albaania, Kosovo, Montenegro ja Serbia teinud mõningaid edusamme. Teaduse ja uurimistegevuse valdkonnas on Montenegro ja Serbia teinud mõningaid edusamme. Kosovo on teinud mõningaid edusamme digiülemineku ja meedia valdkonnas. Teatavaid edusamme on teinud ka Kosovo ja Põhja-Makedoonia majandus- ja rahapoliitika valdkonnas ning Albaania, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Montenegro sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas. Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas on Albaania, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Montenegro teinud mõningaid edusamme. Üldiselt peab piirkond läbi viima sotsiaal-majanduslikud reformid, et tegeleda struktuursete nõrkuste, väikese konkurentsivõime, suure tööpuuduse ja COVID-19 pandeemia mõjuga. Edusammud käibemaksu, aktsiiside ja otsese maksustamise valdkonna ELi õigusnormidega vastavusse viimisel aitaksid ergutada piirkonnasisest ja rahvusvahelist kaubandust. Samuti peab piirkond märkimisväärselt tugevdama oma teadus- ja innovatsioonikeskkonda, et võimaldada majandusel arenguga sammu pidada, sealhulgas digitaal- ja rohetehnoloogia alal. Türgi on jätkanud ELi õigustikuga vastavusse viimist vaid piiratud ulatuses ja digiülemineku ja meedia, majandus- ja rahapoliitika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive ning tööstuspoliitika valdkonnas on toimunud tagasiminek. Suuri edusamme on Türgi teinud teaduse ja uurimistegevuse ning mõningaid edusamme hariduse ja kultuuri valdkonnas, kuid riik peab jätkama tööd hariduse kaasavamaks muutmisel, eelkõige tüdrukute jaoks. Türgi on oma valmidusega teaduse ja uurimistegevuse valdkonnas kaugele jõudnud. Türgi kaubandusintegratsioon ELiga on tugev ja on hea valmidus tolliliiduks, kuid edusammud, sealhulgas selle rakendamisel, on olnud piiratud. Türgi kõrvalekaldumine ELi-Türgi tolliliidust tulenevatest kohustustest on jätkunud, mis on põhjustanud suurel hulgal kaubandustõkkeid.

Rohetegevuskava ja kestlik ühendatus 21 on jätkusuutliku ja tulevikukindla taastumise alus, nagu seda on ka majanduslik lõimumine piirkonnasiseselt ja ELiga, millest saavad kasu nii ettevõtjad kui ka laiem avalikkus. Need eesmärgid tulenevad ka majandus- ja investeerimiskavast.

Albaanial, Põhja-Makedoonial ja Serbial on energeetika valdkonnas olemas mõõdukas valmidus, Montenegrol on aga suur valmidus. Üleeuroopaliste võrkude valdkonnas on Albaanial, Bosnial ja Hertsegoviinal ning Kosovol olemas mõningane valmidus, Serbial mõõdukas valmidus, Montenegrol on mõõdukas/hea valmidus ning Põhja-Makedoonial hea valmidus. Keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas on Albaanial, Põhja-Makedoonial, Montenegrol ja Serbial olemas mõningane valmidus. Bosnia ja Hertsegoviina parandas märkimisväärselt oma elanikkonnakaitsesüsteemi ning näitab üles selget pühendumust katastroofide ohjamise valdkonnas; 2022. aasta septembris ühines riik liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga täisliikmena. Albaania astus samuti vajalikke samme, et olla valmis mehhanismiga ühinema. Kosovo ja Montenegro on teinud teatavaid edusamme transpordipoliitika valdkonnas, samas kui Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Põhja-Makedoonias ja Serbias on edusammud olnud piiratud. Energeetika valdkonnas on Kosovo ja Montenegro teinud mõningaid edusamme ning ülejäänud Lääne-Balkani partnerid on teinud piiratud edusamme. Üleeuroopaliste võrkude valdkonnas on Albaania, Kosovo ning Serbia teinud mõningaid edusamme, kuid Kosovol, Bosnial ja Hertsegoviinal ja Montenegrol on ette näidata ainult piiratud edusammud. Keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas on Lääne-Balkani kõikides osades teist aastat järjest tehtud ainult piiratud edusamme. Seetõttu on kogu piirkonnas vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, et kiirendada õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga ning tugevdada rakendamist, õiguskaitset ja investeeringuid. Sektoris tuleb märkimisväärselt suurendada haldussuutlikkust ja rakendada tuleb struktuurireforme.

Energiakriis on mõjutanud Lääne-Balkani riike ja Türgit erinevalt, olenevalt nende sõltuvuse astmest Venemaa fossiilkütustest. Riike, kes ei impordi Venemaalt naftat või gaasi, on energiakriis ja Venemaa agressioon mõjutanud kaudselt. Riigid on energiakriisiga toime tulnud, suurendades energiatõhusust, tootes rohkem energiat kohalikest ressurssidest, tehes tööd oma tarneallikate mitmekesistamiseks, suurendades salvestamist või kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Näiteks algasid 2022. aasta jaanuaris Serbia-Bulgaaria gaasiühenduse ehitustööd. See suures osas ELi rahastatud projekt võimaldab Serbial järgmiseks aastaks oma gaasitarneid mitmekesistada. Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskavaga toetati tugevalt juhtalgatusi kogu piirkonnas, nagu Aadria mere piirkonna gaasijuhe, ujuva fotoelektrilise tootmise arendamine hüdroelektrijaamade reservuaarides või lasteaedade, koolide ja muude hoonete energiatõhus renoveerimine. Türgi on kiirendanud gaasi importi Aserbaidžaanist ja teistest riikidest, kuigi ta sõltub endiselt Venemaa gaasist. Samuti toetub ta jätkuvalt Venemaale oma esimese tuumaelektrijaama ehitamisel ja hilisemal käitamisel. Üldiselt on vaja rohkem pingutada, et veelgi mitmekesistada energiavarustust, eelkõige maagaasi ja taastuvate energiaallikate puhul, ning suurendada energiajulgeolekut, sealhulgas suurema energiatõhususe kaudu. Energiakriisi lahendamiseks on vaja tihedamat meetmete kooskõlastamist ja koostööd riikide vahel ja ELiga.

Lääne-Balkani riikide juhid kiitsid Lääne-Balkani rohelise tegevuskava heaks 2020. aasta novembris Sofias toimunud tippkohtumisel ning 2021. aasta oktoobris kiideti Sloveenias Brdos heaks konkreetsem tegevuskava. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega 22 on tegevuskava liikumapanev jõud üleminekul tänapäevasele, CO2-neutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusale majandusele ning ringmajanduse, kestlike toidusüsteemide, reostusevastase võitluse ja jäätmekäitluse parandamise ning puhtama, ohutuma ja tervislikuma tuleviku potentsiaali vallandamiseks.

Türgil on oma transpordi- ja energiapoliitikas olemas mõõdukas valmidus. Ta peab jätkama tööd gaasituru liberaliseerimiseks ning arendama koostööd tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas. Energia- ja transpordivõrkude vallas on tehtud mõningaid edusamme, kusjuures jätkunud on Bulgaaria piiri Istanbuliga ühendava Halkali-Kapikule raudteeliini ehitamine. Türgil on mõningane valmidus keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas, kuid tal on ees kriitilisi keskkonna- ja kliimaprobleeme nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise alal. Türgi on ratifitseerinud Pariisi kliimakokkuleppe (ratifitseerimiskiri tuleb veel ÜRO-le esitada). Samuti on Türgi väljendanud valmisolekut teha ELiga koostööd Euroopa roheleppe eesmärkide alal. Need on teretulnud arengud. Siiski on võetud väga vähe konkreetseid meetmeid nende eesmärkide ülevõtmiseks siseriiklikesse õigusaktidesse ning kliimameetmete integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse on endiselt vähene.

Ettevalmistused on seiskunud ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkonnas 23 . Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia on selle teemavaldkonna enamikus peatükkides saavutanud mõõduka valmiduse. Albaanial ja Kosovol on suuremalt jaolt olemas mõningane valmidus, Bosnia ja Hertsegoviina aga on enamiku peatükkidega alles algusjärgus. Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas on Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia teinud mõningaid edusamme ning Kosovo on teinud piiratud edusamme. Toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas on Kosovo ja Põhja-Makedoonia teinud mõningaid edusamme ning Albaania ja Serbia edusammud on olnud piiratud. Kalanduses on ainult Albaania teinud suuri edusamme. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas ei ole Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia ja Serbia teinud mingeid edusamme, teiste Lääne-Balkani riikide edusammud on olnud piiratud.

Türgi põllumajandustoetuste poliitika on ELi ühise põllumajanduspoliitika põhimõtetest eemaldunud. Riik on teinud suuri edusamme kalanduse ning mõningaid edusamme regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas. Riik on teinud piiratud edusamme toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas, kus valmistab muret pestitsiidijääkide tase ELi eksporditavates toiduainetes.

Välissuhete teemavaldkond hõlmab välissuhteid (30. peatükk) ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (31. peatükk). Välissuhete alal on kas suur valmidus või mõõdukas valmidus olemas kõikidel Lääne-Balkani partneritel peale Bosnia ja Hertsegoviina, kellel on mõningane valmidus. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas on suur valmidus olemas Albaanial, Montenegrol ja Põhja-Makedoonial, mõõdukas valmidus Serbial ning mõningane valmidus Bosnial ja Hertsegoviinal. Välissuhete valdkonnas on Montenegro teinud suuri edusamme, Albaania on teinud mõningaid edusamme, Kosovo ja Põhja-Makedoonia on teinud piiratud edusamme, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina ei ole edusamme aga teinud. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas on Põhja-Makedoonia teinud väga suuri edusamme, Albaania ja Montenegro on teinud suuri edusamme, Bosnia ja Hertsegoviina on teinud mõningaid edusamme ning Serbias on olnud tagasilangus. Jätkus tihe koostöö ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel ühise välis- ja julgeolekupoliitika / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/ÜJKP) valdkonnas, sealhulgas partnerite olulise panusega ELi ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse. Pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut agressiooni Ukraina vastu suurenes veelgi ELi ÜVJPga vastavusse viimise tähtsus ELiga integreerumisprotsessi osana. Albaania ja Montenegro säilitasid oma täieliku vastavuse ning nendega ühines Põhja-Makedoonia, kes järgis tagasiulatuvalt täielikult kõiki kõrge esindaja poolt ELi nimel esitatud avaldusi ja ELi piiravaid meetmeid ning on pärast Venemaa agressiooni jätkuvalt säilitanud 100 % vastavusmäära. Bosnia ja Hertsegoviina parandas oma vastavusse viimise määra, ühinedes ametlikult kõrge esindaja avalduste ja piiravate meetmetega pärast Venemaa agressiooni, kuigi endiselt esineb märkimisväärseid probleeme rakendamisel. Ka Kosovo ühines nende meetmetega ühepoolselt. Serbia on seni keeldunud ühinemast kõigi Venemaaga seotud ELi piiravate meetmetega ja enamiku kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud Venemaa Föderatsiooni puudutavate avaldustega. Lisaks on Serbia säilitanud tihedad suhted Venemaaga. Lääne-Balkani partnerid ja Türgi ühinesid suure enamusega rahvusvahelisest üldsusest, sealhulgas ELiga, hääletades kahe ÜRO Peaassamblee resolutsiooni poolt pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja Venemaa ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesuse peatamise poolt.

Türgil on välissuhete valdkonnas olemas mõõdukas valmidus ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas mõningane valmidus. Välissuhete valdkonnas on Türgi teinud vähe edusamme. Türgi vastavusmäär ÜVJP alal on 2022. aasta augusti seisuga langenud 7 %-le (11 % 2021. aastal ja 2020. aastal ning 21 % 2019. aastal). Üldiselt oli Türgi üha jõulisem välispoliitika jätkuvalt vastuolus ELi ÜVJP prioriteetidega. Kuigi Türgi ja EL on taasalustanud dialoogi välis- ja julgeolekupoliitika ning piirkondlike küsimuste üle, peaks Türgi siiski astuma otsustavaid samme, et oluliselt parandada vastavust ELi deklaratsioonidele ja nõukogu otsustele.

IV. PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ JA HEANAABERLIKUD SUHTED

Heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö on Lääne-Balkanil stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi ning laienemisprotsessi olulised koostisosad.

Pärast „rändle nagu kodus“ edukat kasutuselevõttu kuues Lääne-Balkani riigis alates 1. juulist 2021 võeti ettevalmistavaid lisameetmeid rändlustasude alandamiseks Lääne-Balkani riikide ja ELi vahel. ELi ja Lääne-Balkani riikide vaheliste rändlustasude vähendamiseks koostati tegevuskava, mis põhines vabatahtlike kaubanduslepingute ja Lääne-Balkani digivaldkonna edasiste reformide kombinatsioonil. Protsessi lõppeesmärk on langetada rändlusteenuse hinnad ELiga 2027. aastaks kodumaiste hindade tasemele. Selles protsessis on kaks paralleelset suunda: Lääne-Balkani riikide valitsuste poliitikareformide rakendamine, mille eesmärk on parandada piirkonna ettevõtluskeskkonda, ning ettevalmistav tegevus Lääne-Balkani riikide ja ELi mobiilsideoperaatoritega, et hõlbustada alates 2023. aasta jaanuarist kavandatud järkjärgulise muutmise graafiku rakendamist.

Oktoobris 2021 leppisid kuus riiki kokku Lääne-Balkani piirkonna andmete vaba liikumise piirkondlikus raamistikus ning teevad koostööd õigusaktide ühtlustamisel, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega vastavusse viimisel, isikuandmete kaitse üldmääruse kaitse piisavuse otsuste tegemisel riikide vahel, isikustamata andmete ja avatud andmete vabal liikumisel ning avaliku sektori teabe taaskasutamisel. Lääne-Balkani riigid peavad tagama siseriiklike õigusaktide vastavusse viimise ELi määrusega e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul. Sellega seoses kirjutasid kõik kuus riiki 13. oktoobril 2021 alla ühisavaldusele koostalitlusvõimeliste Lääne-Balkani riikide kohta.

Kõigis ühise piirkondliku turu algatusega hõlmatud valdkondades on tehtud märkimisväärset tehnilist tööd. Piirkondliku koostöönõukogu, Kesk-Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja kuue Lääne-Balkani riigi investeerimisfoorumi koja egiidi all tehtava töö eesmärk on võimaldada inimeste ja spetsialistide vaba liikumist ja elektrooniliste teenuste osutamist ning hõlbustada kaubandust ja lihtsustada tolliprotseduure piirkonnas. Näiteks on piirkonna maantee- ja raudteepiiripunktides loodud rohelised koridorid, mis hõlbustavad prioriteetsete kaupade transiiti, ning käesoleva aasta juulis algas Kreeka ja Põhja-Makedoonia vaheline katseprojekt, et laiendada Lääne-Balkani riikide ja ELi vahel roheliste koridoride algatust. Belgradi ja Priština vahelised erimeelsused staatust puudutavates küsimustes takistasid aga jätkuvalt kokkulepete ametlikku vastuvõtmist 24 . Piirkond peab ilmutama poliitilist selgroogu, et see töö saaks lõpule viidud ning kodanike ja ettevõtete hüvanguks võetaks kõigi Lääne-Balkani partnerite vahel vastu õiguslikult siduvad kokkulepped või otsused. See nõuab ühist keskendumist piirkondliku ühisturu loomisele, tuginedes ELi reeglitele ja normidele ning vältides ühepoolseid samme, mis selle töö ohtu seavad. Edusammude puudumine ühise piirkondliku turu rakendamisel tõi kaasa avatud Balkani algatuse, mis on astunud esimesi samme nelja vabaduse rakendamiseks Albaania, Põhja-Makedoonia ja Serbia vahel. Seni kuni avatud Balkani algatus on kooskõlas ühise piirkondliku turu raamistikuga, vastab ELi standarditele ning on täielikult avatud ja kaasav, on see kasulik samm piirkonna kuue riigi ühise turu arendamise suunas.

Lääne-Balkani innovatsiooni, teadusuuringute, hariduse, kultuuri, noorte ja spordi tegevuskava rakendamine toetas jätkuvalt piirkonna kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut ning loob üliõpilastele, teadlastele, novaatoritele ja ettevõtjatele uusi võimalusi oma oskuste suurendamiseks ja uutele turgudele pääsemiseks. Lõpule viidi Lääne-Balkani partnerite ühinemine programmiga „Euroopa horisont“ ja programmiga „Loov Euroopa“ ning jätkati tööd aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamiseks. Serbia ja Põhja-Makedoonia on mõlemad seotud programmiga „Erasmus+“ ning Põhja-Makedoonia on samuti seotud Euroopa solidaarsuskorpusega. Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ja Montenegro ei ole siiani assotsieerunud, kuid saavad kasu programmi „Erasmus+“ rahvusvahelisest mõõtmest, mida rahastatakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendist III (IPA III) ja mille jaoks on ajavahemikuks 2021–2027 eraldatud sihtotstarbeline summa 374 miljonit eurot.

Lisaks loodi uus tõhustatud partnerlus Lääne-Balkani haridusorganisatsioonide ja -asutustega, kes ei ole programmiga „Erasmus+“ seotud. See partnerlus annab neile võimaluse osaleda olulistes strateegilistes meetmetes, alustades Euroopa ülikoolide algatusest. Selliste juhtalgatuste laiendamine kõigile Lääne-Balkani partneritele ja neile juurdepääsu võimaldamine tugevdab veelgi koostööd piirkonnaga.

Piirkondlik noorte koostööamet on jätkuvalt täitnud tähtsat rolli piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete edasiarendamisel, pakkudes Lääne-Balkani noortele koostöö- ja vahetusvõimalusi.

ELi ja Lääne-Balkani riikide juhtide kohtumine 23. juunil andis võimaluse kinnitada piirkonna partnerite ELiga ühinemise väljavaateid ning tõhustada koostöö- ja integratsioonikava. Erilist tähelepanu pöörati Lääne-Balkani riikide integreerimisele ELi meetmetega, mille eesmärk on vähendada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni negatiivset mõju toidu- ja energiavarudele ning sõltumatusele, samuti küberturvalisuse suutlikkuse suurendamise ja sotsiaalmeetmete kava toetamisele, eelkõige noorte kaasamisele majandusse. Kohtumine andis ka võimaluse arutada tihedamat poliitilist koostööd, Lääne-Balkani riikide vastavusse viimist ELi seisukohtade ja meetmetega ning Euroopa geopoliitilise ühenduse võimalikku ülesehitust ja toimimist.

Serbia ja Kosovo suhete ulatuslik normaliseerimine ELi vahendatud dialoogi kaudu on nende Euroopa tuleviku seisukohalt ja kogu piirkonna stabiilsuse jaoks endiselt kesksel kohal. Protsess jätkus kogu aruandeperioodi jooksul, korraldati regulaarseid igakuiseid kohtumisi pealäbirääkijate tasandil ja 18. augustil 2022 toimus kõrgetasemeline kohtumine. Kuigi energeetika, integreeritud piirihalduse ja liikumisvabaduse valdkonnas on tehtud mõningaid edusamme, on Kosovo ja Serbia suhted endiselt pingelised. Mõlemad pooled peavad tegutsema konstruktiivselt, et sõlmida õiguslikult siduv laiaulatuslik normaliseerimiskokkulepe, milles käsitletakse kõiki nendevahelisi peamisi lahendamata küsimusi ja rakendatakse täielikult kõik varasemad dialoogikokkulepped.

Kõik pooled peavad jätkama kehtivate kahepoolsete lepingute, sealhulgas Põhja-Makedoonia ja Kreeka vahelise Prespa lepingu ning Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria vahel sõlmitud sõpruse, heanaaberlikkuse ja koostöö lepingu heauskset rakendamist.

Endiselt on väga oluline saada üle minevikupärandist ja lahendada 1990. aastate konfliktidest tulenevad vaidlused. Lahendada tuleb veel olulised lahendamata kahepoolsed küsimused, sealhulgas piiriküsimused ja sõjakuritegude ohvritele õigluse tagamine, seni teadmata kadunud isikute tuvastamine ja mineviku hirmutegudest piirkondlikul tasandil täpse loetelu koostamine. ELis ei ole kohta vaenu õhutavale retoorikale ega sõjakurjategijate ülistamisele.

Territoriaalne koostöö võimaldab Lääne-Balkani riikidel töötada koos ning teha koostööd naaberliikmesriikidega peamistes sotsiaal- ja majandussektorites. Täpsemalt loovad piiriülese koostöö programmid võimalusi dialoogiks ja koostööks kohaliku omavalitsuse tasandil, kaasates kogukondi, erasektorit ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Sellisena on need põhivahendid heanaaberlike suhete ja leppimise saavutamiseks piirialadel. Arvestades keskendumist kohalikule arengule, viivad piiriülese koostöö programmid ka majandus- ja investeerimiskava ning rohelise tegevuskava rohujuure tasandile ning aitavad kaasa äärepoolsete piirkondade majanduse taastumisele.

Olukord Vahemere idaosas on taas muutunud pingelisemaks. Aruandeperioodil Türgi ebaseaduslikult ei puurinud. Siiski teatati vahejuhtumitest seoses uuringutegevusega Küprose majandusvööndis ja Küprose Vabariigi õhuruumi rikkumistega. Jätkusid Türgi sõjalised õppused Küprose merepiirkondades. Suhted Kreekaga halvenesid aprillis 2022 pärast seda, kui Türgi hävitajad ja mehitamata õhusõidukid rikkusid korduvalt Kreeka õhuruumi Egeuse mere piirkonnas, sealhulgas tehti suurel hulgal lende asustatud alade kohal, ning pärast seda, kui Türgi oli teinud ähvardavaid avaldusi Kreeka saarte suveräänsuse kohta. Tuleb jätkata pingete leevendamist Vahemere idaosas. EL, viimati 2022. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, on korduvalt kutsunud Türgit tungivalt üles hoiduma igasugustest ähvardustest, pingete tekitamisest või tegevusest, mis kahjustab heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist.

EL on jätkuvalt kindlalt valmis kaitsma enda ja oma liikmesriikide huve ning säilitama piirkondlikku stabiilsust. Pärast piiravate meetmete raamistiku teist läbivaatamist pikendas nõukogu 2021. aasta novembris režiimi veel ühe aasta võrra. Praegu kohaldatakse sanktsioone kahe isiku suhtes.

ELi liikmesriikide suveräänsete õiguste hulka kuulub muu hulgas õigus sõlmida kahepoolseid lepinguid ning uurida ja kasutada loodusvarasid vastavalt ELi õigustikule ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsioonile. Kõigi naabruses asuvate rannikuriikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi õhuruumile ja merevöönditele, sealhulgas nende saartele kuuluvaid õigusi, tuleb austada ning majandusvööndite ja mandrilava piiritlemist tuleks käsitleda kooskõlas rahvusvahelise õigusega heauskse dialoogi kaudu ja heanaaberlike suhete poole püüeldes.  Dialoogi jätkamine heas usus ja hoidumine ühepoolsetest meetmetest, mis on vastuolus ELi huvidega ning rikuvad rahvusvahelist õigust ja ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi, on absoluutselt vajalik eeldus, et tagada Vahemere idaosas stabiilne ja turvaline keskkond ning arendada ELi ja Türgi vahel koostööl põhinevaid ja vastastikku kasulikke suhteid. Türgi peab ühemõtteliselt pühenduma heanaaberlikele suhetele, rahvusvahelistele lepingutele ja vaidluste rahumeelsele lahendamisele kooskõlas ÜRO põhikirjaga, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole.

Ülimalt oluline on seejuures Türgi jätkuv pühendumus ja tema konkreetne panus ÜRO raamistikus toimuvatesse läbirääkimistesse õiglase, tervikliku ja toimiva lahenduse leidmiseks Küprose küsimuses kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega ning kooskõlas ELi õigustiku ja ELi aluspõhimõtetega. On tähtis, et Türgi kinnitaks veel kord oma kindlat tahet osaleda konstruktiivselt ÜRO juhitavatel Küprose küsimuse lahendamise kõnelustel kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas nende välisaspektidega. Türgi ei tohiks võtta mingeid ühepoolseid meetmeid, mis võiksid tekitada saarel pingeid ja takistada kõneluste taasalustamist. Türgi peab viivitamata tühistama kõik alates 2020. aasta oktoobrist Varosha suhtes võetud meetmed ja sammud, mis on vastuolus asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ja avaldustega. Türgi peab kiiremas korras täitma oma kohustuse rakendada täielikult ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokoll ning teha edusamme suhete normaliseerimisel Küprose Vabariigiga.

Heanaaberlikud suhted ja leppimine on lahutamatult seotud õigusriigi, majanduse juhtimise ja piirkondliku koostööga. IPA III eesmärk selles valdkonnas on edendada ühiskonna ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet, tegeledes mineviku konfliktide pärandiga ning seades kõigi konfliktiohvrite jaoks jalule õigluse. Ka heanaaberlike suhete parandamine suurendab kodanike kindlustunnet ning aitab kõrvaldada takistusi poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse suhtluse ja koostöö teel. Komisjon on juba vastu võtnud esimesed IPA III rahastamisotsused, et a) toetada sõjakuritegude eest vastutusele võtmist siseriiklikul tasandil, pakkudes kohtuasutustele eksperditeadmisi, ning b) suurendada üldsuse teadlikkust varasematest kuritegudest, sealhulgas dialoogi ja teabevahetuse kaudu paljude sidusrühmade hulgas ja nende vahel.

V. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Lähtudes eeltoodud analüüsist ja lisas riikide kohta esitatud kokkuvõtlikest hinnangutest, esitab komisjon järgmised järeldused ja soovitused.

I

1.Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on geopoliitilisi olusid põhjalikult muutnud ja paneb reeglitel põhineva korra proovile. Selles kontekstis on ELi laienemispoliitika rohkem kui kunagi varem geostrateegiline investeering pikaajalisse rahusse, stabiilsusesse ja julgeolekusse kogu meie kontinendil ning seetõttu on see ELi poliitilises tegevuskavas olulisel kohal. Tuginedes rangele, kuid õiglasele tingimuslikkusele ja saavutatust lähtumise põhimõttele, edendab see jätkuvalt partnerriikide ümberkujundamist ja ajakohastamist ning lähendab neid ELile. Lääne-Balkani riigid kuuluvad Euroopa perekonda. ELi strateegilistes huvides ning nende riikide enda stabiilsuse ja jõukuse jaoks on oluline, et kõik Lääne-Balkani partnerid jätkaksid liikumist ELi täisliikmeks saamise poole, võttes täielikult omaks demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõigused, mis on ELi väärtuste keskmes, ja kaitstes neid. Nimetatud riikide ja nende kodanike tulevik on Euroopa Liidus.

2.Viimase aasta jooksul on toimunud märkimisväärsed muutused ELi laienemiskavas. 19. juulil 2022 toimus esimene valitsustevaheline konverents Albaaniaga ja poliitiline valitsustevaheline konverents Põhja-Makedooniaga, et tutvustada laienemisprotsessi järgmisi samme pärast läbirääkimisraamistiku vastuvõtmist. Sellega avati ELi laienemispoliitika uus peatükk.

Euroopa Ülemkogu tunnustas Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia väljavaateid saada ELi liikmeks. ELi juhid otsustasid anda Ukrainale ja Moldova Vabariigile kandidaatriigi staatuse ning on valmis andma Gruusiale kandidaatriigi staatuse pärast seda, kui Gruusia liikmeks astumise avaldust käsitlevas komisjoni arvamuses esitatud esmatähtsad küsimused on lahendatud.

3.Türgi on endiselt Euroopa Liidu oluline partner peamistes ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu ränne, terrorismivastane võitlus, majandus, kaubandus, energeetika, toidujulgeolek ja transport. Neis valdkondades jätkusid kõrgetasemelised kõnelused ja hoogne tegutsemine. Juunis 2019 kordas nõukogu, et Türgi kaugeneb jätkuvalt Euroopa Liidust ja et Türgi ühinemisläbirääkimised on sisuliselt seiskunud ning kaaluda ei saa ühegi uue peatüki avamist ega sulgemist. Selle hinnangu aluseks olnud asjaolud püsivad senini. Kahepoolsed pinged mõne liikmesriigiga suurenesid. Türgi on vahendanud dialoogi Venemaa ja Ukraina vahel ning mänginud tähtsat rolli teravilja ekspordi kokkuleppes. Samal ajal on ta aga otsustanud tugevdada kaubandus- ja finantssuhteid Venemaaga ega ole viinud oma tegevust vastavusse ELi piiravate meetmetega. See põhjustab üha suuremat muret, mis nõuab ELi hoolikat järelevalvet.

4.Venemaa sõda Ukraina vastu on rõhutanud ühise välis- ja julgeolekupoliitika vastavusse viimise tähtsust kui ELi integratsiooniprotsessi põhiaspekti. Albaania, Montenegro ja Põhja-Makedoonia 100 % vastavusse viimise määr ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga on jätkuvalt selge märk nende pühendumusest ja strateegilisest valikust ELiga integreerumiseks, samal ajal kui Bosnia ja Hertsegoviina edusammud ÜVJPga vastavusse viimisel ja Kosovo ühepoolsel vastavusse viimisel on kiiduväärt ning neid tuleb tunnustada. Serbia ja Türgi jätkasid oma poliitikat mitte ühineda Venemaa vastu suunatud piiravate meetmetega. Mõlemad peavad astuma otsustavaid samme, et parandada vastavust ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, sealhulgas ELi piiravatele meetmetele, ning vältima meetmeid, mis on vastuolus mõlema riigi väljakuulutatud eesmärgiga ühineda ELiga.

5.Praegune energiakriis, millega Euroopa silmitsi seisab, paneb proovile nii Lääne-Balkani riigid ja Türgi kui ka ELi. EL on kutsunud Lääne-Balkani riike ühinema ELi ühise energiaostuplatvormiga. Serbia ja Põhja-Makedoonia on ühinenud Kagu-Euroopa piirkondliku töökonna esimese piirkondliku rühma kohtumisega. Piirkondlik töökond on juba kokku leppinud tegevuskava, sealhulgas piiriüleste energiavoogude parandamiseks. EL toetab Lääne-Balkani riike rahalise toetuse suunamisel taastuvenergiasse ja energiatõhususse tehtavatele investeeringutele, et vähendada energiatarbimist ja -kulusid. Samal ajal ootab EL, et kõik piirkonna partnerid järgiksid täielikult ELi õigusakte ja poliitilisi prioriteete energeetika valdkonnas, sealhulgas kava „REPowerEU“ raames, ning vähendaksid võimalikult kiiresti oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Eeldusel et toimuvad regulatiivsed reformid, avab EL energiaühenduse kaudu Lääne-Balkani riikidele ka oma elektrituru.

6.CO2 heite vähendamine on majandus- ja investeerimiskavas sisalduva Lääne-Balkani rohelise tegevuskava üks peamisi tugisambaid. Pärast seda, kui 2021. aasta oktoobris võeti vastu Brdo tegevuskava rohelise tegevuskava rakendamiseks, on oodata täiendavaid edusamme. EL toetab piirkonda rohelise tegevuskava rakendamisel, näiteks edendades piirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist; piirkondlik koostöö on kliimamuutuste ning keskkonnaprobleemide ja -võimalustega tegelemise peamine eeltingimus.

7.2021. aasta oli esimene täisaasta, mil rakendati Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava, mille eesmärk on tihedam integratsioon ja sotsiaal-majandusliku lõhe ületamine selle piirkonna ja ELi vahel, piirkonna abistamine COVID-19-järgses taastamises ning Lääne-Balkani riikide ELi ühtsele turule lähemale toomine. Seda toetatakse 9 miljardi euro suurusest ELi toetuste paketist ja Lääne-Balkani tagatisvahendist, et kaasata kuni 20 miljardit eurot investeeringuid. Alates selle käivitamisest on Lääne-Balkani investeerimisraamistiku alusel heaks kiidetud kokku 1,3 miljardi euro ulatuses EIPga seotud investeeringutoetusi, et rahastada 24 juhtprojekti investeeringute koguväärtusega 3,3 miljardit eurot. Euroopa innovatsioonipartnerlus aitab piirkonnal reageerida Venemaa sõja mõjule Ukrainas, eelkõige kiirendades energiasüsteemi ümberkujundamist taastuvatele energiaallikatele, mitmekesistades tarneid ning suurendades avaliku ja erasektori hoonete energiatõhusust. Kuna 2021. aastal võeti  maaelu arengu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPARD) raames vastu 500 miljonit eurot põllumajandussektori meetmete rakendamiseks, on piirkonna partnerid paremini valmis tegelema toidujulgeoleku ja tarnekriisi võimaliku mõjuga.

8.Pärast IPA III õigusraamistiku vastuvõtmist 2021. aastal on IPA abi programmitöös järgitud kindlat poliitikapõhist lähenemisviisi, pöörates erilist tähelepanu liikmesuse põhinõuetele.

9.Lääne-Balkani riikide juhid kinnitavad jätkuvalt oma pühendumust Berliini protsessile. Eelseisev Berliini protsessi tippkohtumine novembris peaks olema võimalus kõrvaldada olulised takistused kaasava piirkondliku majandusintegratsiooni teelt ja tagada eelmistel tippkohtumistel seatud eesmärkide täielik saavutamine.

10.Praegu takistab turust saadavat võimalikku kasu see, et ühise piirkondliku turu osalised ei suuda kokku leppida ja rakendada tehniliselt lõplikke otsuseid ja kokkuleppeid, mis avaldaksid tuntavat mõju tootjatele ja tarbijatele kogu piirkonnas. On oluline, et kõik tegutseksid konstruktiivselt, et lõpetada otsustusprotsessi blokeerimine ja võimaldada meetmete jõustumist. Albaania, Põhja-Makedoonia ja Serbia avatud Balkani algatus võib mängida selles protsessis positiivset rolli, tingimusel et see on kooskõlas ühise piirkondliku turu raamistikuga, põhineb ELi eeskirjadel ja on kaasav kõigi Lääne-Balkani partnerite suhtes.

11.Praegused geopoliitilised probleemid nõuavad meie koostöö tugevdamist piirkonnaga, mille julgeolek on lõppkokkuvõttes seotud ELi enda julgeolekuga. EL on pikka aega olnud Lääne-Balkani riikide kõige olulisem majanduspartner. ELi strateegilise kompassi vastuvõtmisega pannakse ELile ja selle liikmesriikidele alus tugevdada veelgi oma rolli piirkonna kõige olulisemate julgeoleku- ja kaitsepartneritena, tegutsedes ka tihedas koostöös sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste julgeolekuvaldkonna osalejatega. Prioriteet on tugevdada suutlikkust selliste hübriidohtude vastu nagu küberjulgeolek, suurendada elutähtsa taristu vastupanuvõimet ja võidelda desinformatsiooni vastu.

II.

12.Montenegros on ametiasutuste poliitilist pühendumust riigi strateegilisele ELiga ühinemise protsessile korrapäraselt ja järjekindlalt nimetatud riigi üheks prioriteediks ning üldiselt on see kajastunud asjakohastes poliitilistes otsustes. See hõlmas püsivat 100 % vastavust ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale. Poliitiline volatiilsus, valitsuse ebastabiilsus ja pinged on aga takistanud otsustusprotsessi ja reformide elluviimist, mis on viinud läbirääkimiste aeglustumiseni.

Komisjoni hinnang on, et vastavalt läbirääkimisraamistikule on praegu tagatud üldine tasakaal ühelt poolt õigusriigi peatükkide alal tehtud edusammude ja teiselt poolt ühinemisläbirääkimiste kõikide peatükkide lõikes toimunud edasiliikumise vahel.

Selleks et ühinemisläbirääkimistega üldiselt edasi minna – ja veel enne, kui liigutakse teiste peatükkide ajutise sulgemise juurde – on endiselt prioriteediks 23. ja 24. peatükis sätestatud õigusriigi vahekriteeriumide täitmine. Selle teetähiseni jõudmiseks peab Montenegro rohkem pingutama, et lahendada seni lahendamata küsimused, sealhulgas sellistes kriitilistes valdkondades nagu sõna- ja meediavabadus ning võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning tagama kohtusüsteemi funktsionaalsuse ja usaldusväärsuse.

See nõuab poliitilist stabiilsust ja kõigi sidusrühmade konstruktiivset osalemist, mis viib stabiilse valitsuse loomiseni, kes on kindlalt pühendunud ELi strateegilisele suunale, ning laiapõhjalist poliitilist konsensust parlamendis peamiste reformide puhul, säilitades institutsioonilise toimimise ja tugevdades keskendumist peamistele tulemustele, et edendada ELiga integreerumise kava praktikas.

13.Kuigi Serbia ametiasutused teatasid endiselt, et Euroopa integratsioon on nende strateegiline eesmärk, säilitasid nad ka tihedad suhted Venemaaga.

Serbia tegi ELiga ühinemisel olulisi edusamme, alustades 2021. aasta detsembris 4. teemavaldkonna (roheline tegevuskava ja kestlik ühendatus) raames läbirääkimisi, millele järgnesid edusammud seoses reformidega, sealhulgas põhiseaduse reformiga kohtusüsteemi valdkonnas. Serbia astus olulise sammu kohtusüsteemi sõltumatuse ja vastutuse poole, kiites heaks põhiseaduse asjakohased muudatused. Parlamendi laialisaatmine 2022. aasta veebruaris ja ennetähtaegsed parlamendivalimised tõid kaasa pluralistlikuma õigusloome. Valimistulemused viibisid aga märkimisväärselt, uut valitsust ei ole veel moodustatud ning ELiga ühinemisega seotud reformide tempo on aeglustunud, sealhulgas ei ole tehtud edusamme sõnavabaduse valdkonnas. Serbia peaks esmajärjekorras moodustama valitsuse, kes on kindlalt pühendunud ELi strateegilisele juhtimisele ja reformide elluviimisele.

Serbia vastavus ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale on märkimisväärselt vähenenud. Serbia on seni keeldunud ühinemast Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud ELi piiravate meetmetega. Mõned Serbia kõrgete ametnike avaldused ja meetmed olid otseselt vastuolus ELi seisukohtadega välispoliitika valdkonnas, sealhulgas 2022. aasta septembris, kui Serbia ja Venemaa allkirjastasid ühised välispoliitika prioriteedid aastateks 2023–2024.  EL ootab, et Serbia seisaks ühiste põhimõtete, väärtuste ja julgeoleku eest, tõhustades oma jõupingutusi ning järk-järgult suurendades kooskõla ELi seisukohtadega välispoliitikas, sealhulgas deklaratsioonide ja piiravate meetmete osas, kooskõlas läbirääkimisraamistikuga.

Kosovoga suhete normaliseerimisel on Serbia üldiselt jätkanud dialoogis osalemist. Serbia valitsus peab aga täitma oma varasemad kohustused ja pühenduma kõigi varasemate dialoogikokkulepete täielikule rakendamisele. Edaspidi peab Serbia tegema täiendavaid olulisi jõupingutusi, et vältida stabiilsust õõnestavaid meetmeid ja dialoogi mitte soosivat retoorikat. Serbia peaks aitama kaasa soodsa keskkonna loomisele õiguslikult siduva normaliseerimislepingu sõlmimiseks Kosovoga, sealhulgas oma rahvusvahelistes suhetes. Serbialt oodatakse eelseisval perioodil konstruktiivsemat osalemist läbirääkimistel õiguslikult siduva suhete normaliseerimise lepingu üle ning valmisolekut kompromissiks, et teha kiireid ja konkreetseid edusamme.

Õigusriigi valdkonnas on vaja lisatööd ja poliitilist pühendumust reformide jätkamiseks ja süvendamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks, eelkõige põhivaldkondades, nagu kohtusüsteem, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine, meediavabadus, kogunemisvabadus ja sõjakuritegude riigisisene käsitlemine. Eelkõige peaks Serbia võtma vastu õigusaktid, mis on vajalikud põhiseaduse muudatuste kohaldamiseks ettenähtud tähtaegade jooksul, et tõhusalt tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust ja prokuratuuri autonoomiat ning võidelda lubamatu mõjutamise vastu.

Peale nende reformide peavad Serbia ametiasutused võtma endale vastutuse proaktiivse ja objektiivse teavituse eest ELi teemal, mis on Serbia peamine poliitiline ja majanduspartner, kooskõlas oma väljakuulutatud strateegilise eesmärgiga, milleks on integratsioon Euroopaga. Serbia peab jõuliselt võitlema ka desinformatsiooni kõigi vormide ja välismaise teabega manipuleerimise vastu.

Serbia edusammud õigusriigi põhimõtte ja Kosovoga suhete normaliseerimise alal määravad ka edaspidi ühinemisläbirääkimiste üldise tempo. Komisjoni hinnang on, et vastavalt läbirääkimisraamistikule on praegu tagatud üldine tasakaal ühelt poolt õigusriigi peatükkide alal tehtud edusammude ja Kosovoga suhete normaliseerimise ning teiselt poolt ühinemisläbirääkimiste kõikide peatükkide lõikes toimunud edasiliikumise vahel.

Komisjoni hinnang, et Serbia on tehniliselt täitnud 3. teemavaldkonna (konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv) avamise kriteeriumid, jääb kehtima. Oluline on näidata ühemõtteliselt, et Serbia on pühendunud oma Euroopa integratsiooni strateegilisele eesmärgile, nagu on sätestatud läbirääkimisraamistikus.

14.ELi ühinemisläbirääkimiste protsessi alustamine Põhja-Makedooniaga sel aastal oli suur läbimurre ning tähistas uue etapi algust ELi ja Põhja-Makedoonia suhetes. Esimene valitsustevaheline poliitiline konverents Põhja-Makedooniaga toimus 19. juulil pärast seda, kui nõukogu oli läbirääkimisraamistiku heaks kiitnud. Sellega tunnustati selgelt Põhja-Makedoonia edusamme ELi reformikava edendamisel ning käegakatsutavate ja püsivate tulemuste saavutamisel, sealhulgas põhialuste teemavaldkonnas. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kinnitas Põhja-Makedoonia oma tugevat ja selget strateegilist orientatsiooni ELile, järgides täielikult kõiki ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsuseid ja avaldusi, ning on sellest ajast saadik säilitanud 100 % vastavuse määra. Seda tehes on Põhja-Makedoonia näidanud üles otsustavust liikuda usaldusväärse partnerina edasi ELiga ühinemise poole.

Põhja-Makedoonia ühinemisläbirääkimiste protsessi kiirendamiseks kooskõlas läbirääkimisraamistikuga alustas komisjon viivitamata sõelumist, mis on läbirääkimisprotsessi esimene samm. Põhja-Makedoonia on näidanud üles suurt pühendumust ja sõelumisprotsess kulgeb sujuvalt. Kogu protsessi vältel on oluline tagada kõigi institutsioonide vaheline koordineerimine ning kaasav lähenemisviis, tehes koostööd kõigi sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga ning teavitades korrapäraselt laiemat üldsust.

Läbirääkimisi pidava riigina on Põhja-Makedoonial nii uued kohustused kui ka uued võimalused. See uus ja nõudlik etapp nõuab nii valitsuse ja opositsiooni kui ka ühiskonna teiste osade konstruktiivset osalemist, edendades laialdast konsensust ELiga seotud reformide suhtes. Riik peab jätkama oma reformiprioriteetide elluviimist, sealhulgas õigusriigi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse põhivaldkondades. Riik on hea näide paljurahvuselisest ühiskonnast. Põhiseaduse muutmine kooskõlas Põhja-Makedoonia võetud kohustusega edendab veelgi põhiõigusi.

15.ELi ühinemisläbirääkimiste protsessi alustamine Albaaniaga sel aastal oli suur läbimurre ning tähistas uue etapi algust ELi ja Albaania suhetes. Albaaniaga 19. juulil peetud esimesel valitsustevahelisel ühinemisläbirääkimiste konverentsil tunnustati selgelt Albaania edusamme ELi reformikava edendamisel ning käegakatsutavate ja püsivate tulemuste saavutamisel.

Albaania on jätkanud reformide elluviimist põhialuste teemavaldkonnas. Jätkunud on ulatusliku kohtureformi rakendamine. Riigi pühendumus õigusriigi põhimõtte tugevdamisele ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele on kiiduväärt. Mittealalise liikmena on Albaania aktiivselt osalenud ÜRO Julgeolekunõukogus, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastast agressiooni hukka mõistvate resolutsioonide kaastäitjana. Albaania täielik kooskõla ELi ühise julgeoleku- ja välispoliitikaga on tugev märk ELiga ühinemise strateegilisest valikust ja riigi rollist usaldusväärse partnerina.

Albaaniaga peetavate ühinemisläbirääkimiste protsessi edendamiseks kooskõlas läbirääkimisraamistikuga alustas komisjon viivitamata sõelumist, mis on läbirääkimisprotsessi esimene samm. Albaania on näidanud üles suurt pühendumust ja sõelumisprotsess kulgeb sujuvalt.

Läbirääkimisi pidava riigina on Albaanial nii uued kohustused kui ka uued võimalused. Kuigi juba on tehtud põhjalikke ettevalmistusi, nõuab see uus ja nõudlik etapp Albaania püsivat pühendumist ja tõhusat koordineerimist kõigi oma institutsioonide vahel ning nii valitsuse ja opositsiooni kui ka ühiskonna muude osade pidevat kaasamist. Riik peab vältima õigusriigi põhimõtetega vastuolus olevaid samme. Albaania peaks veelgi suurendama oma jõupingutusi sellistes olulistes valdkondades nagu kohtusüsteemi reform, korruptsioonivastane võitlus ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, samuti väljendusvabadus, omandiõigus ja vähemustega seotud küsimused.

16.2022. aasta juunis väljendas Euroopa Ülemkogu valmisolekut anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatus ning kutsus sel eesmärgil komisjoni üles andma viivitamata aru nõukogu arvamuses esitatud 14 põhiprioriteedi rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu nendele prioriteetidele, mis kujutavad endast olulist reformide kogumit, et Euroopa Ülemkogu saaks selles küsimuses uuesti otsuse teha.

Hoolimata poliitilisest ebastabiilsusest ja eelseisvatest üldvalimistest kohustusid Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarses assamblees 2022. aasta juunis esindatud erakondade juhid järgima põhimõtteid, et tagada toimiv Bosnia ja Hertsegoviina, kes liigub edasi Euroopa suunas. Pooled leppisid kokku, et täidavad need kohustused kiiresti ja hiljemalt kuue kuu jooksul alates kõigi ametiasutuste moodustamisest pärast 2. oktoobril toimunud valimisi.

Seejärel võttis Bosnia ja Hertsegoviina kooskõlas 14 põhiprioriteediga augustis vastu riigihankeseaduse muudatused ja juunis-juulis kõikidel valitsustasanditel avaliku sektori finantsjuhtimise tervikliku strateegia muudatused. Poliitiline dialoog ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu raames jätkus samuti pärast mitu kuud kestnud seisakut, mis tulenes sellest, et Serblaste Vabariigi erakonnad blokeerisid riigi tasandil seadusandlikke ja täidesaatvaid institutsioone. Eestseisus ratifitseeris mitu rahvusvahelist lepingut, sealhulgas programmi „Horisont“ ja „Loov Euroopa“ ning elanikkonnakaitse mehhanismi kohta. Rände haldamise parandamiseks on astutud märkimisväärseid samme. Bosnia ja Hertsegoviina astus olulise sammu edasi, parandades oma vastavusse viimise määra ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga kuni 81 %ni 2022. aasta augusti lõpuks. Täielik rakendamine on siiski veel pooleli.

Seoses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega on Bosnia ja Hertsegoviina saavutanud olulist edu. Europoli kontaktpunkti kasutuselevõtmine on peaaegu lõpule viidud ning lisaks on edenenud ettevalmistused Bosnia ja Hertsegoviina ning Eurojusti koostöö ametlikuks muutmiseks.

Föderatsiooni valitsus toimis kogu ametiajal (2018–2022) ajutise valitsusena. Erakonnad ei suutnud kokku leppida põhiseaduslikes ja valimisreformides ning kõrge esindaja kasutas omal algatusel Bonni volitusi neli korda, sealhulgas valimisstandardite, valimiste rahastamise ja föderatiivse vabariigi põhikirja muutmise osas. Õigusriigi põhimõtet käsitlevate reformide vastuvõtmine on viibinud ja hilinenud. 2022. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsuti Bosnia ja Hertsegoviina juhte üles viima kiiresti lõpule pooleliolevad põhiseaduslikud ja valimisreformid. Nende reformidega tuleks edasi liikuda esmajärjekorras.

Seepärast soovitab komisjon anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et:

-võetakse esmajärjekorras vastu nõuetekohase finantskäitumise kontrolli reguleerivad seadusmuudatused kehtivas kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu seaduses;

-võetakse vastu uus seadus kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu kohta ning Bosnia ja Hertsegoviina kohtute seadus;

-võetakse vastu huvide konflikti ennetamise seadus;

-astutakse otsustavaid samme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja nende vastu võitlemise tugevdamiseks;

-edendatakse otsustavalt tööd, et tagada piiri- ja rändehaldussuutlikkuse tõhus kooskõlastamine kõigil tasanditel ning varjupaigasüsteemi toimimine;

-tagatakse piinamise keelustamine, eelkõige luues piinamise ja väärkohtlemise vastase riikliku ennetusasutuse;

-tagatakse väljendusvabadus ja meediavabadus ning ajakirjanike kaitse, eelkõige tagades ajakirjanike ja meediatöötajate vastaste ähvarduste ja vägivalla juhtumite asjakohase kohtuliku menetlemise;

-tagatakse tulemuste saavutamine ELi küsimuste koordineerimismehhanismi toimimise kõikidel tasanditel, sealhulgas töötades välja ja võttes vastu riikliku programmi ELi õigustiku vastuvõtmiseks.

Komisjon on valmis jätkama Bosnia ja Hertsegoviina jõupingutuste toetamist teel Euroopa suunas, jätkates poliitilist dialoogi ja luues kõrgetasemelise poliitilise foorumi, et jälgida eespool nimetatud sammude astumist ja anda aru edasistest edusammudest kohapeal. 14 põhiprioriteedi rakendamine võimaldaks komisjonil soovitada, et Bosnia ja Hertsegoviinaga alustataks ELi ühinemisläbirääkimisi.

17.Kosovo oli poliitiliselt stabiilne ja ametivõimud näitasid jätkuvalt nähtavalt oma pühendumust Kosovo Euroopa suunas liikumisele. Selline poliitiline keskkond soodustas Kosovo töö tõhustamist ELiga seotud reformide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamisel. 2021. aasta oktoobris ja novembris toimunud kohalikud valimised olid üldiselt hästi korraldatud, läbipaistvad ja konkurentsipõhised. Kosovo peab suurendama jõupingutusi, et tugevdada demokraatiat, avalikku haldust ja õigusriiki, ning võitlema korruptsiooni vastu. Samuti peaks Kosovo edendama oma uue energiastrateegia rakendamist, et suurendada energiaalast vastupanuvõimet.

Serbiaga suhete normaliseerimisel on Kosovo üldiselt jätkanud dialoogis osalemist. Kosovo valitsus peab siiski täitma oma varasemaid kohustusi ja pühenduma kõigi varasemate dialoogikokkulepete täielikule rakendamisele. Edaspidi peab Kosovo tegema täiendavaid olulisi jõupingutusi, et vältida stabiilsust õõnestavaid meetmeid ja dialoogi mitte soosivat retoorikat. Kosovo peaks aitama kaasa soodsa keskkonna loomisele õiguslikult siduva normaliseerimislepingu sõlmimiseks Serbiaga, sealhulgas oma rahvusvahelistes suhetes. Kosovolt oodatakse eelseisval perioodil konstruktiivsemat osalemist läbirääkimistel õiguslikult siduva suhete normaliseerimise lepingu üle ning valmisolekut kompromissiks, et teha kiireid ja konkreetseid edusamme.

Komisjoni ettepanek viisanõude kaotamise kohta on nõukogus ikka veel menetluses ja seda tuleks käsitleda kiireloomulise küsimusena. Komisjon jääb oma 2018. aasta juuli hinnangu juurde, et Kosovo täidab kõiki viisavabaduse kriteeriume, ning väljendab heameelt selle üle, et arutelud nõukogus peagi jätkuvad.

18.Euroopa Ülemkogu on korduvalt kinnitanud stabiilse ja turvalise keskkonna strateegilist tähtsust Vahemere idaosas ning koostöö ja vastastikku kasulike suhete arendamist Türgiga. Euroopa Ülemkogu väljendas 2022. aasta juunis sügavat muret Türgi hiljutiste korduvate tegevuste ja avalduste pärast. Türgi peab austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Tuletades meelde oma varasemaid järeldusi ja 25. märtsi 2021. aasta avaldust, rõhutas Euroopa Ülemkogu, et ootab, et Türgil austaks täielikult rahvusvahelist õigust, leevendaks pingeid Vahemere idaosa piirkondliku stabiilsuse huvides ning edendaks kestlikult heanaaberlikke suhteid. Jätkus aktiivsem osalemine ühist huvi pakkuvates põhivaldkondades.

Seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu oli Türgi eesmärk vahendada otseseid kõnelusi, töötada pingete leevendamise ja relvarahu nimel. Samuti tegi ta olulise diplomaatilise algatuse, et vahendada koos ÜROga Ukraina teravilja eksporti. 2022. aasta juulis Istanbulis saavutatud kokkulepe avas tee kaubanduslikule toiduekspordile Ukraina peamistest sadamatest ning peaks aitama vältida miljonite inimeste toidupuudust kogu maailmas.

Türgi mitte liitumine Venemaa-vastaste sanktsioonidega tekitab muret seoses toodete, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade vaba ringlusega ELi-Türgi tolliliidus. See põhjustab üha suuremat muret, mis nõuab ELi hoolikat järelevalvet. Lisaks on Türgi allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi majandus- ja kaubandussuhete edasiseks arendamiseks Venemaaga. EL on kindlalt otsustanud kaitsta Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu vastu võetud piiravate meetmete tõhusust.

Türgilt oodatakse, et ta toetaks aktiivselt läbirääkimisi Küprose küsimusele õiglase, tervikliku ja elujõulise lahenduse leidmiseks ÜRO raamistikus vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu sellesisulistele resolutsioonidele ja ELi aluspõhimõtetele. Varosha asjus peab Türgi viivitamata tühistama väljakuulutatud ühepoolsed meetmed ning kõik meetmed, mis on võetud alates oktoobrist 2020 ja mis on vastuolus asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Lisaks peab Türgi kiiresti täitma oma kohustuse rakendada täielikult ja mittediskrimineerivalt ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolli ja kaotama kõik kaupade vaba liikumise piirangud, sealhulgas piirangud otsesele transpordiühendusele Küprose Vabariigiga.

Türgi demokraatlike institutsioonide toimimises on suuri puudusi. Riik ei ole vastanud ELi sügavale murele olukorra jätkuva halvenemise pärast demokraatia, õigusriigi olukorra, põhiõiguste ja kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas. Türgi peab esmatähtsa küsimusena selle negatiivse suundumuse ümber pöörama ning astuma vastu tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi nõrgenemisele oma poliitilises süsteemis. Dialoog õigusriikluse ja põhiõiguste teemal jääb ELi-Türgi suhete lahutamatuks osaks.

2016. aasta märtsis tehtud ELi-Türgi avaldus andis jätkuvalt tulemusi ning Türgil oli endiselt võtmeroll rändega tegelemisel Vahemere idaosa rändeteel. Tagasisaatmine Kreeka saartelt ei ole siiski veel jätkunud ning ebaseaduslik ränne Küprosele ja Itaaliasse on märkimisväärselt suurenenud. Türgi jätkas tohutuid jõupingutusi väga suure pagulaselanikkonna vastuvõtmiseks ning EL näitas jätkuvalt üles solidaarsust, eelkõige täiendava rahalise toetuse kaudu pagulastele ja vastuvõtvatele kogukondadele Türgis (peaaegu 10 miljardit eurot alates 2016. aastast).

Majandusega seoses on suurenenud mure makromajandusliku tasakaalustamatuse tekkimise, Türgi turumajanduse nõuetekohase toimimise ja reguleerivate asutuste sõltumatuse puudumise pärast. Nii EL kui ka Türgi saavad endiselt osa ELi-Türgi tolliliidu hüvedest. Vaatamata piiratud positiivsele arengule peaks Türgi jätkama intensiivsemat koostööd komisjoniga, et kõrvaldada oma kaubandustõkked, mis pärsivad tolliliidu sujuvat toimimist.

VI. LISAD

1.Kokkuvõtted aruannete järeldustest

2.Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava rakendamine

3.Statistilised andmed

4.Rahvusvaheliste organisatsioonide andmed demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriikluse kohta kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides

(1)

  COM(2022) 405 final , COM(2022) 406 final , COM(2022) 407 final .

(2)

  https://www.consilium.europa.eu/media/57442/2022-06-2324-euco-conclusions-en.pdf  

(3)

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu

arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(4)

Kooskõlas Türgi Vabariigi taotlusega kasutada riigi uut ingliskeelset ametlikku nime kasutatakse käesolevas dokumendis ingliskeelse sõna „Turkey“ asemel nimetust „Türkiye“. See halduslik muudatus piirdub ELi dokumentides kasutatava nomenklatuuriga, sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu ja sellega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. See lähenemisviis ei piira liikmesriikide kasutatavat nomenklatuuri.

(5)

  COM(2020) 641 final .

(6)

COM(2022) 230 final  

(7)

JOIN/2022/23 final

(8)

  SWD(2020) 223 final .

(9)

  ELi ning Lääne-Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi ühised järeldused  

(10)

 

(11)

  COM(2020) 57 final .

(12)

COM(2019) 261 final .

(13)

JOIN(2021) 8 final/2.

(14)

Vt sellega seoses nõukogu 3. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/366, millega peatatakse osaliselt Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu kohaldamine (ELT L 69, 4.3.2022, lk 105).

(15)

  https://www.consilium.europa.eu/media/57229/st10179-en22.pdf  

(16)

Hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku meetme 18 raames on seitsme partneriga, sealhulgas nelja partneriga Lääne-Balkani riikides (Albaania, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Montenegro), algatatud hübriidohu uuringud.

(17)

  COM/2021/602 final

(18)

  Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus

(19)

Siseturu teemavaldkond hõlmab järgmisi teemasid: kaupade vaba liikumine (1. peatükk), töötajate vaba liikumine (2. peatükk), asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus (3. peatükk), kapitali vaba liikumine (4. peatükk), äriühinguõigus (6. peatükk), intellektuaalomandiõigus (7. peatükk), konkurentsipoliitika (8. peatükk), finantsteenused (9. peatükk) ning tarbija- ja tervisekaitse (28. peatükk).

(20)

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu teemavaldkond hõlmab järgmisi teemasid: digiüleminek ja meedia (10. peatükk), maksustamine (16. peatükk), majandus- ja rahapoliitika (17. peatükk), sotsiaalpoliitika ja tööhõive (19. peatükk), tööstuspoliitika (20. peatükk), teadus ja uurimistegevus (25. peatükk), haridus ja kultuur (26. peatükk) ning toll (29. peatükk).

(21)

Roheline tegevuskava ja kestliku ühenduvuse teemavaldkond hõlmavad järgmist: transpordipoliitika (14. peatükk), energeetika (15. peatükk), üleeuroopalised võrgud (21. peatükk) ning keskkond ja kliimamuutused (27. peatükk).

(22)

  COM(2019) 640 final .

(23)

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemavaldkond hõlmab järgmist: põllumajandus ja maaelu areng (11. peatükk), toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika (12. peatükk), kalandus (13. peatükk), regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine (22. peatükk) ning finants- ja eelarvesätted (33. peatükk).

(24)

Neli juhtalgatust, mis tuleb veel vastu võtta, on 1) Lääne-Balkani liikumis- ja viibimisvabaduse leping (ID Travel); 2) Lääne-Balkani leping kolmandate riikide kodanike liikumisvabaduse kohta; 3) Lääne-Balkani riikide akadeemiliste kvalifikatsioonide tunnustamise leping; 4) Lääne-Balkani leping mitmete kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.10.2022

COM(2022) 528 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2022. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta

{SWD(2022) 332 final} - {SWD(2022) 333 final} - {SWD(2022) 334 final} - {SWD(2022) 335 final} - {SWD(2022) 336 final} - {SWD(2022) 337 final} - {SWD(2022) 338 final}

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2022. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta

Lisa 1. Kokkuvõtted aruannete järeldustest

Montenegro

Mis puudutab poliitilisi kriteeriume, siis jätkusid poliitilised pinged, polariseerumine, erakondadevahelise konstruktiivse koostöö puudumine ja suutmatus saavutada üksmeelt riiklikku huvi pakkuvates olulistes küsimustes ning need põhjustasid kahe lõhestunud valitsuse kukutamise umbusaldushääletusega. Montenegro institutsioonide nõuetekohast toimimist on mõjutanud poliitiline volatiilsus, valitsuse ebastabiilsus ja pinged valitseva enamuse sees, mis on pidurdanud otsustusprotsesse ja reformide rakendamist. Peamised kohtuorganid, sealhulgas konstitutsioonikohus, on tegutsenud ebatäielikus koosseisus, kuna parlament ei ole suutnud uusi liikmeid valida, ning see kahjustab nende nõuetekohast toimimist. Septembri keskpaigast ei saanud konstitutsioonikohus oma rolli täita kvoorumi puudumise tõttu, mis suurendas poliitilist ebakindlust.

Põhimõttelise kokkuleppe sõlmimine Serbia õigeusu kirikuga mõjutas poliitilist õhkkonda ja tekitas lisapingeid. Üldiselt ei suutnud valitsused ega parlament praktikas näidata oma pühendumust ELiga seotud reformikavale.

Pärast 2020. aasta parlamendivalimiste vaatlusmissiooni ei tehtud edusamme seoses valimiste õigusliku ja institutsioonilise raamistiku põhjaliku reformiga, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) soovitustega. Põhjaliku valimisreformi parlamendikomisjon ei tegutsenud 2021. aasta juunist novembrini ja kohtus 2022. aastal ainult kaks korda, enne kui tema volitused 2022. aasta juulis lõppesid. Kohalikud valimised toimusid viies omavalitsusüksuses. 2022. aasta mais võttis parlament vastu kohaliku omavalitsuse seaduse muudatused, mis võimaldavad korraldada kõik ülejäänud 2022. aasta kohalikud valimised samal päeval. Juulis leidis konstitutsioonikohus, et need muudatused on põhiseadusega vastuolus. Endiselt on vajaka usutavast, sõltumatust ja tulemuslikust institutsioonilisest reaktsioonist nn ümbrikuafäärile.

Parlamendi tööd on iseloomustanud valitseva enamuse ja opositsiooni boikotid, valitsuste muutused ning kahe järjestikuse spiikri vahetumine. See mõjutas oluliselt õigusloomeprotsessi. Puudus usaldusväärne poliitiline dialoog ja erakondade konstruktiivne osalemine parlamentaarse vastutuse ja valitsuse järelevalve tugevdamiseks. Valitsuse ja parlamendi koostööd tuleks täiendavalt reguleerida, et suurendada parlamendi osalemist ühinemisprotsessis ning järelevalvet selle üle.

Parlament jätkas oma läbipaistvuse suurendamist, luues mitu kodanikele mõeldud teenust. Tuleb kasvatada parlamendi suutlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimusi lõimida ja nende üle järelevalvet teha.

Kodanikuühiskonna rolli tunnustatakse ja edendatakse, kuigi praegust õigus- ja institutsioonilist raamistikku tuleks veelgi parandada, et tugevdada ELiga ühinemise protsessis konsultatsiooni- ja koostöömehhanisme riigiasutuste ja kodanikuühiskonna vahel.

Montenegrol on avaliku halduse reformiks mõõdukas valmidus. Üldiselt tehti piiratud edusamme, sealhulgas võeti vastu uus avaliku halduse reformi strateegia aastateks 2022–2026. Seevastu avaliku halduse ümberkorraldamise ning 2021. aastal vastu võetud ametnike ja riigiteenistujate seaduse muudatuste mõju oli endiselt tunda: personalivahetused, oskusteabe kadumine ELi ühinemisprotsessiga seotud küsimustes ja reformide tempo üldine aeglustumine. Nende muudatustega kaasnenud väiksemad nõuded tekitavad endiselt muret seoses ametnike saavutuspõhise värbamise, pädevuse ja sõltumatusega. Lisaks vähendaks kohaliku omavalitsuse seaduse muudatusettepanekute projekt selliseid nõudeid ka kohalikul tasandil. Parlament ei ole veel vastu võtnud teabele juurdepääsu käsitleva seaduse muudatusi. Juhatuses tuleb veel kehtestada tõhusad vastutusliinid. Vaja on tugevat poliitilist tahet, et tegeleda tulemuslikult küsimustega, mis on seotud saavutuspõhise värbamise, riigiasutuste optimeerimise ja juhtimisvastutuse rakendamisega.

Montenegrol on kohtusüsteemi puhul endiselt mõõdukas valmidus. Aruandeperioodil on kokkuvõttes saavutatud vähe edu. Peamiste kohtureformide rakendamine on endiselt seiskunud. Toimusid teatavad pikka aega pooleli olnud kõrgetasemelised kohtunike ametissenimetamised, samas kui mitmed teised, sealhulgas konstitutsioonikohtu ametissenimetamised (milleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust parlamendis), on ikka veel pooleli. Jätkuvalt valmistab muret sõltumatute kohtu- ja prokuratuurinõukogude institutsiooniline tulemuslikkus ja konsolideerimine. Kohtuliku vastutuse valdkonnas saavutatud tulemused on endiselt piiratud. Kohtusüsteemi tegelikku sõltumatust, ausameelsust, vastutust ja asjatundlikkust tuleb veelgi suurendada, sealhulgas rakendades asjakohast põhiseaduslikku ja õigusraamistikku ning võttes vastu seadusandlikud muudatused kooskõlas Euroopa normidega. Samuti tuleb suurendada kohtusüsteemi tõhusust. Kohtuvõrgustiku ratsionaliseerimise uue strateegia vastuvõtmine on veel pooleli, samuti kohtusüsteemi IKT-strateegia rakendamine. Montenegro teeb jätkuvalt edusamme sõjakuritegude riigisisesel käsitlemisel.

Korruptsioonivastase võitluse vallas on Montenegro saavutanud mõningase valmiduse. Aruandeperioodil saavutati vähe edu, kusjuures eelmise aasta soovitused täideti vaid osaliselt. Korruptsiooniennetuse valdkonnas on tulemused veelgi paranenud, eelkõige tänu korruptsioonivastase ameti töö positiivsele arengule. Siiski on vaja rohkem ära teha, et tagada ameti ausameelsus, erapooletus ja vastutus ning parandada selle käegakatsutavaid tulemusi ja üldsuse usaldust kooskõlas 2021. aastal tehtud vastastikuse eksperdihinnangu missiooni soovitustega. Et näidata usaldusväärset kriminaalõiguslikku reageerimist, peab Montenegro ikka veel parandama kriminaaluurimiste, kohtu alla andmise ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste tegemise tulemusi korruptsiooni, sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni vastases võitluses. Lisaks tuleb parandada õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku kooskõlas liidu õigustiku ja Euroopa normidega, sealhulgas finantsuurimiste tõhusaks kasutamiseks ning sellistel juhtudel vara arestimiseks ja konfiskeerimiseks. Korruptsiooni suhtes kõige haavatavamad sektorid vajavad sihipäraseid riskihindamisi ja sihtotstarbelisi meetmeid.

Võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu on Montenegrol mõningane/mõõdukas valmidus. Mõningast edu saavutati eelmise aasta soovituste täitmisel, eelkõige seoses kriminaaluurimiste tõhususega. Taastati spetsiaalsete uurimismeetmete täielik kasutamine. Seadusandlike muudatustega kehtestati kaitsemeetmed politseijuhi ametisse nimetamise või ametist vabastamise poliitilise mõjutamise vastu. Loodi tegelike kasusaajate register. Parandati tulirelvade haldusraamistikku ning võeti vastu uus terrorismi, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia. Mõned organiseeritud kuritegelike rühmituste võtmeisikud vahistati ja saavutati veel üks narkootikumide konfiskeerimise rekord. Loodi esimene ühine uurimisrühm kolmanda riigiga. Organiseeritud kuritegevuse juhtumites tehtud lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste arv kasvab. Siiski tuleb suurendada tubakatoodete ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja rahapesu käsitlevate kohtuotsuste tulemuslikkust, finantsuurimiste kasutamist ning kriminaaltulu konfiskeerimise suutlikkust. Montenegro ei ole veel kõrvaldanud oma kriminaalõigussüsteemis esinevaid süsteemseid puudujääke, sealhulgas seda, kuidas kohtutes menetletakse organiseeritud kuritegevuse juhtumeid. See nõuab hoiatavamat karistuspoliitikat ning kokkuleppemenetluse kasutamise läbivaatamist organiseeritud ja raskete kuritegude puhul.

Montenegro on saavutanud põhiõiguste valdkonnas mõõduka valmiduse. Õiguslik ja institutsiooniline raamistik on suuresti paigas ning Montenegro täidab jätkuvalt oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi. Selle raamistiku täielikuks rakendamiseks on siiski vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Mis puudutab sõnavabadust, siis Montenegro meediakeskkond on pluralistlik ja riik on saavutanud mõningase valmiduse. Eelmise aasta soovituste arvestuses on edusammud olnud piiratud. Ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitse õigusraamistik paranes, sest võeti vastu karistusseadustiku muudatus, millega kehtestati rangemad karistused ajakirjanike vastu suunatud rünnakute ja ähvarduste ning nende töö takistamise või tõkestamise eest. Siiski valmistab suurt muret asjaolu, et oluliste vanade juhtumite puhul puuduvad tõhusad kriminaalmenetluse järelmeetmed. Õigusraamistiku läbivaatamine ja uue meediastrateegia koostamine on veel pooleli, et tagada nende vastastikune järjepidevus ning täielik vastavusse viimine liidu õigustiku ja asjakohaste Euroopa normidega. Selleks et võidelda desinformatsiooni vastu ning piirata internetis ahistamise ja vihakõne mõju, on vaja teha pidevaid jõupingutusi, piiramata seejuures ebaproportsionaalselt sõnavabadust. Avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon RTCG jätkas poliitiliselt tasakaalustatud ja mitmekesise sisu tootmist. Meediavaldkonna sügav poliitiline polariseerumine püsis, samas kui suure piirkondliku meedia kasvav konkurents tekitas kohalikule meediaturule lisasurvet.

Majanduskriteeriumide vallas on Montenegro teinud suuri edusamme ja tal on mõõdukas valmidus arendada toimiv turumajandus. Pärast järsku majanduslangust 2020. aastal taastus majandus 2021. aastal jõuliselt ja kasvas 2022. aasta esimesel poolel stabiilses tempos, kuna COVID-19 piirangute kaotamine soodustas nii sise- kui ka välisnõudlust. Taastumine tõi kaasa tulude suurenemise ja eelarvetasakaalu väga suure paranemise. Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärjed on seni olnud piiratud, hoolimata sellest, et need kaks riiki on minevikus Montenegro turismi väga palju edendanud. Ülemaailmsete toormehindade tõusu tõttu kasvas inflatsioon märkimisväärselt. Valitsus võttis vastu ambitsioonika eelarvereformi programmi (edaspidi „Euroopa nüüd“), et toetada pandeemiajärgset taastumist ja pakkuda ergutavaid fiskaalmeetmeid, mis leevendaksid kodumajapidamiste koormust seoses energia- ja toiduhindade tõusuga. Maksebilansi tasakaalustamatus vähenes märkimisväärselt tänu turismi taastumisele ning ühtlasi hakkas paranema tööturu olukord olenemata püsivatest struktuursetest probleemidest. Pangandussüsteem püsis stabiilsena ja viivislaenud ei suurenenud 2022. aastal märkimisväärselt pärast 2021. aastal COVID-19 kriisi raames vastu võetud laenumoratooriumi lõppemist.

Oma suutlikkuses tulla toime ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega on Montenegro teinud mõningaid edusamme ning tal on selles vallas mõõdukas valmidus. Kaks viimast valitsust tegid tööd selle nimel, et parandada innovatsioonisuutlikkust ning luua alus rohe- ja digipöördele, mitmekesistamaks Montenegro kitsast tootmist. Eelkõige ollakse kasutusele võtmas nüüdisaegseid telekommunikatsiooni- ja ambitsioonikaid taastuvenergiaprojekte. Taristupuudused püsivad, kuna riigi haldus- ja finantssuutlikkus teha suuri avaliku sektori investeeringuid on endiselt piiratud. Haridussüsteem seisab jätkuvalt silmitsi arvukate katsumustega, sest teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonna (STEM) lõpetanuid on pidevalt liiga vähe. Lisaks takistavad kodumaiste toodete väike lisandväärtus, kohalike ettevõtete väiksus ja vähene osalemine ekspordis kohalike ettevõtjate tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamist.

Mis puudutab heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd, siis on Montenegrol üldiselt piirkonna teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja naabruses asuvate ELi liikmesriikidega head kahepoolsed suhted, mida iseloomustavad jätkuv koostöö ja mitmed kõrgetasemelised visiidid. Suhted Serbiaga on endiselt keerulised, kuid mõlemad pooled annavad märku suuremast valmisolekust suhteid taastada ja teha tööd lahtiste küsimuste käsitlemiseks. Üldiselt osaleb Montenegro piirkondlikus koostöös aktiivselt.

Seoses Montenegro suutlikkusega täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi jätkas riik paljudes valdkondades tööd selle nimel, et viia õigusaktid vastavusse liidu õigustikuga, kuid üldiselt olid tehtud edusammud tagasihoidlikud.

Siseturu teemavaldkond on Montenegrole oluline, et saavutada valmidus järgida ELi nõudeid selles valdkonnas, samuti on see väga tähtis varase lõimimise ja ühise piirkondliku turu arengu seisukohast. Kõik üheksa peatükki on avatud ja sulgemiskriteeriumid tuleb täita igas peatükis. Edusamme on tehtud teemavaldkonna mitmes punktis, eelkõige järgmistes valdkondades: i) turujärelevalve, akrediteerimine ja standardimine; ii) tööhõiveameti suutlikkuse suurendamine Euroopa tööturuasutuste võrgustikus; iii) jätkuv vastavusse viimine teenuste direktiiviga; iv) raamatupidamisarvestust käsitlevad õigusaktid; v) liidu õigustikuga vastavusse viimine intellektuaalomandi õiguste valdkonnas ning vi) riigiabi läbipaistvus ja ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine. Edenes ka Montenegro pangandussektori stabiilsus, nagu ka tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine ja tervisekaitset käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmine.

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu teemavaldkond ning asjaomased reformid on tihedalt seotud Montenegro majandusreformi programmiga. Kõik kaheksa peatükki on avatud ning sulgemiskriteeriumid on sätestatud kõigis peale kahe, nimelt peale 25. peatüki (teadus ja teadusuuringud) ja 26. peatüki (haridus ja kultuur), mis mõlemad on ajutiselt suletud. Sulgemiskriteeriumid tuleb täita kõigis ülejäänud kuues peatükis. Teatavaid edusamme on tehtud mitmes valdkonnas, nimelt lairibaühenduse kulude vähendamise direktiiviga vastavusse viimisel, maksualastes õigusaktides ning halduskoostöös ja vastastikuses abis. Samuti tehti edusamme läbivaadatud tööstuspoliitika edasisel rakendamisel. Seevastu tehti aeglaseid edusamme ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinemise ettevalmistamisel, kaubanduse hõlbustamise strateegias aastateks 2018–2022 kavandatud meetmete rakendamisel ning majandus- ja rahapoliitika liidu õigustikuga vastavusse viimise tegevuskava elluviimisel.

Rohelise tegevuskava ja kestliku ühendatuse teemavaldkond on kesksel kohal Lääne-Balkani rohelises tegevuskavas ning see on tihedalt seotud Montenegro majandusreformi programmi ning komisjoni majandus- ja investeerimiskavaga. Kõik neli peatükki on avatud ja sulgemiskriteeriumid tuleb täita igas peatükis. Teatavaid edusamme tehti toimiva järgmise päeva energiaturu loomisel ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi liikmeks saamise ettevalmistamisel. Piiratud edu saavutati transpordi arengustrateegia läbivaatamisel ja rakendamisel, veemajanduses ning kliimamuutuste aruandluse parandamisel.

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemavaldkond hõlmab ELi struktuurifondide kasutamist ning suutlikkuse arendamist liikmesusest tuleneva vastutuse võtmiseks. Samuti hõlmab see olulisi poliitikavaldkondi, mis on vajalikud selleks, et tagada kestlikud toidusüsteemid ning toetada maakogukondade majanduslikku arengut ja mitmekesistamist. Kõik viis peatükki on avatud ja sulgemiskriteeriumid tuleb täita igas peatükis. Edu saavutati mitmes valdkonnas, eelkõige põllumajanduse, toidu ja kalanduse valdkonnas, kus anti täiendavat toetust põllumajandusettevõtetele ja maapiirkondade toiduettevõtetele, et viia need vastavusse ELi normidega, ning IPARDi rakendamisel. Finants- ja eelarvesätete valdkonnas saavutati edu omavahendite parema koordineerimise ja haldamise kaudu.

Välissuhete teemavaldkonna puhul sulges Montenegro ajutiselt 30. peatüki ja peab täitma 31. peatüki ainsa sulgemiskriteeriumi. Montenegro jätkab täielikku vastavusse viimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas ELi piiravate meetmetega pärast Venemaa provotseerimata agressiooni Ukraina vastu. Samuti koordineerib ta oma seisukohti ELi omadega, sealhulgas WTO raames, ning teeb head koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Edusamme võib täheldada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli seaduse vastuvõtmisel kooskõlas liidu õigustikuga ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimisel. Montenegro hääletusmustrid küberkuritegevuse küsimuses ÜROs on täielikult kooskõlas ELi ja selle liikmesriikide seisukohaga. Rände valdkonnas kirjutas Montenegro alla koostöö tegevuskavale Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (nüüd ELi varjupaigaamet) ning ühines vaatlejana Euroopa rändevõrgustikuga, mis on ELi rände- ja varjupaigaekspertide võrgustik. Varjupaigataotluste menetlemise aega on vähendatud. Montenegro viisapoliitika ei ole täielikult kooskõlas ELi viisapoliitikaga ning Montenegro ei ole vaatamata varasematele soovitustele ja võetud kohustustele veel lõpetanud oma investoritele kodakondsuse andmise kava. Montenegro on Lääne-Balkani partner, kes võtab vastu proportsionaalselt kõige rohkem sõja eest põgenenud Ukraina kodanikke. Riik võttis vastu otsuse, millega antakse Ukrainast põgenevatele inimestele üheaastane ajutine kaitse, mille kohaselt on registreeritud rohkem kui 5 552 ukrainlast, peamiselt naised ja lapsed.

Serbia

Mis puudutab poliitilisi kriteeriume, siis 3. aprillil 2022 toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel osalesid kõik asjaomased poliitilised jõud ja selle tulemusena saadi pluralistlikum parlament. Siiski jäi poliitika- ja meediamaastik polariseerituks ning jätkuvalt domineerisid Serbia Progressiivne Partei (SNS) ja ametisolev president. Poliitiliste oponentide vastu kasutati endiselt solvavat väljendusviisi nii parlamendis kui ka valimiskampaania ajal. Enne valimisi osales suur hulk poliitilisi jõude erakondade dialoogis, mida aitas korraldada Euroopa Parlament.

2022. aasta aprilli presidendivalimised ja ennetähtaegsed parlamendivalimised toimusid üldiselt rahulikus ja rahumeelses õhkkonnas ning põhivabadusi enamjaolt austati. Rahvusvahelised vaatlejad täheldasid siiski ka puudusi. Rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni lõpparuande kohaselt tõid need puudused kaasa ebavõrdsed tingimused, mis soosisid võimulolijaid. On väga oluline, et demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning Euroopa Nõukogu organite täitmata ja uusi soovitusi rakendataks läbipaistvas protsessis täielikult, aegsasti enne mis tahes uusi valimisi, kaasates kodanikuühiskonna organisatsioone ja konsulteerides nendega.

Uus, pluralistlikum parlament moodustati 1. augustil 2022. Kuna valimistulemuste lõplik vormistamine viibis kaua, ei töötanud parlament üle viie kuu, välja arvatud presidendi ametisse nimetamine. Eelmine parlament osales konstruktiivselt erakondade dialoogis ja selles määratletud meetmete rakendamises. Kiirmenetluste kasutamine püsis ligikaudu 9 % juures. Et parlamendis solvavat ja sobimatut keelekasutust ennetada ning sanktsioneerida, tuleb käitumisjuhendit veel tõhusamalt kasutada.

Siiski on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada süstemaatiline koostöö valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel. Et kodanikuühiskonna organisatsioone arendada ja rahastada, tuleb muuta keskkond kohapeal soodsamaks, sest verbaalsed rünnakud ja laimukampaaniad selliste organisatsioonide vastu jätkuvad.

Avaliku halduse reformi vallas on Serbia saavutanud mõõduka valmiduse. Üldiselt tehti selles valdkonnas vähe edusamme aruandeperioodil, mil algas uue strateegilise raamistiku rakendamine. Personalijuhtimise valdkonnas on ligikaudu pooled kõrgema juhtkonna ametikohtadest endiselt täidetud vaid ajutiste töötajatega. Poliitika väljatöötamise ja kooskõlastamise valdkonnas ei ole veel kehtestatud mehhanismi, mille abil kontrollida, kas avaliku poliitika sekretariaadi märkused on lisatud valitsusele heakskiitmiseks esitatud seaduste ja poliitikadokumentide lõplikesse eelnõudesse. Avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonnas on endiselt vaja võtta meetmeid, et täielikult rakendada soovitus luua rahastamise liigist ja allikast sõltumatu ühtne mehhanism kõigi investeeringute prioriseerimiseks..

Serbial on oma kohtusüsteemiks mõningane valmidus. Üldiselt on aruandeperioodil tehtud teatavaid edusamme. Serbia astus suure sammu kohtusüsteemi sõltumatuse ja vastutuse tugevdamise poole, kiites 2022. aasta veebruaris heaks põhiseaduse asjakohased muudatused koos põhiseaduse sätetega, milles on kindlaks määratud nende rakendamise etapid ja tähtajad. Veneetsia komisjoniga konsulteeriti eelnõu koostamise käigus kaks korda. Komisjon leidis, et avalike konsultatsioonide protsess on piisavalt kaasav ja läbipaistev. Enamikku Veneetsia komisjoni konkreetseid soovitusi võeti arvesse. Muudatustega nähakse ette, et kõik kohtunike ametisse nimetamised (välja arvatud tulevane ülemprokurör) kuuluvad kas tulevase kõrgema kohtunõukogu või prokuröride kõrgema nõukogu pädevusse, suurendades kaitsemeetmeid võimaliku poliitilise mõju vastu. Et põhiseaduse muudatusi praktikas rakendada, tuleb järgmise sammuna võtta vastu asjakohased rakendusaktid. Põhiseaduse sätete kohaselt tuleks need õigusaktid vastu võtta ühe aasta jooksul kohtuid käsitlevate seaduste puhul ja kahe aasta jooksul kõigi muude asjakohaste õigusaktide vastavusse viimiseks. 2022. aasta aprillis loodi kaks ekspertide töörühma (üks prokuröridele, teine kohtutele) ja nende ülesanne oli koostada rakendusaktid. Esimesed kohtuid käsitlevate seaduste eelnõud valmisid 2022. aasta septembris ja neid jagati arvamuse saamiseks Veneetsia komisjoniga. Uus personalistrateegia ja selle rakendamise tegevuskava võeti vastu 2021. aasta detsembris. Nende rakendamine on veel pooleli.

Serbial on mõningane valmidus korruptsioonivastase võitluse vallas. Üldiselt on aruandeperioodil tehtud teatavaid edusamme, sealhulgas eelmise aasta soovituste puhul. Korruptsiooni ennetamist käsitlevat soovitust on täiendavalt rakendatud ning Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) jõudis 2022. aasta märtsis järeldusele, et korruptsiooni ennetamise seaduse muudatuste vastuvõtmisega kõrvaldati varem tuvastatud puudused ning see oli piisav tugevdamaks raamistikku, mis on mõeldud parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride huvide konfliktide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Serbia peab veel ette valmistama uue korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ning looma tulemusliku koordineerimismehhanismi, et viia ellu ennetus- ja tõkestuspoliitika eesmärke ning võidelda põhjalikult korruptsiooni vastu. Kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite puhul on süüdistuste ja esimese astme süüdimõistvate kohtuotsuste arv veidi suurenenud. Serbia peaks veelgi tõhustama korruptsiooni ennetamist ja selle vastu võitlemist. Eelkõige peaks riik suurendama nende juhtumitega seotud varade lõplikku konfiskeerimist. Korruptsiooni suhtes kõige haavatavamad sektorid vajavad sihipäraseid riskihindamisi ja sihtotstarbelisi meetmeid.

Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on riik saavutanud mõningase valmiduse taseme. Aruandeperioodil on tehtud piiratud edusamme. Uute uurimiste ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste arv kasvas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga, kuid süüdistuste ja esimese astme süüdimõistvate kohtuotsuste arv kahanes. Varade arestimise ja lõpliku konfiskeerimisega seotud juhtumeid on endiselt vähe. Laiendatud konfiskeerimist ei kohaldata süstemaatiliselt. Siiski on arusaamistase ja uurimismeetod paranenud, mis peaks tulevikus andma paremad tulemused. Serbia peaks minema üksikjuhtumipõhiselt lähenemisviisilt üle sellisele strateegiale, mille keskmes oleks võitlus kuritegelike organisatsioonide vastu, ning pöörama vähetähtsate ja keskmise tähtsusega juhtumite asemel peatähelepanu kõrgetasemelistele juhtumitele, et hävitada suured ja rahvusvahelise levimusega organisatsioonid ja arestida varad.

Serbia põhiõiguste tagamise õigus- ja institutsiooniline raamistik on üldjoontes paigas. Serbia võttis vastu uued diskrimineerimisvastase võitluse ja romade kaasamise strateegiad ning soolise võrdõiguslikkuse ja romade kaasamise tegevuskavad. Tegevuskavad ja nendega seotud rahastamine muudes valdkondades pidid olema valmis 2021. aasta juulis (naistevastane vägivald) ja 2022. aasta aprillis (diskrimineerimisvastane võitlus; institutsionaliseerimise lõpetamine) ning need on nüüdseks hilinenud. Et järgida planeerimissüsteemi seadust, mille kohaselt tuleb tegevuskavad vastu võtta kolme kuu jooksul pärast seonduvate strateegiate vastuvõtmist, on vaja teha rohkem jõupingutusi. Serbia peab tugevdama inimõigustega tegelevaid institutsioone, eraldades vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid ning kehtestades menetlused, et tagada Euroopa Inimõiguste Kohtu meetmete, sealhulgas ajutiste meetmete järgimine. 2022. aasta septembris toimus Europride esimest korda Lääne-Balkanil Belgradis. Europride’i marsruut keelustati ja marsi toimumine oli kuni viimase hetkeni ebakindel. Ametiasutused väitsid, et nende otsuse aluseks on paremäärmuslike rühmituste ähvardustega seotud julgeolekuprobleemid. Samuti keelati Europride’i- ja Lääne-vastase meeleavalduse korraldamine. Lõpuks toimus 17. septembril 2022 marss lühemat marsruuti mööda ilma suuremate vahejuhtumiteta. Seda kaitses suur hulk õiguskaitseametnikke, kuid teatati mõnest osalejate vastu suunatud vägivallajuhtumitest. Marsieelset perioodi iseloomustas õiguslik ja poliitiline ebakindlus. Ametiasutuste suhtlus oli vastuoluline: kõrgetasemelised teadaanded, et marss keelatakse täielikult, ja seejärel siseministeeriumi väljaantud keeld marsi marsruudi kohta. Teised kõrgetasemelised poliitikud esinesid Europride’i inimõiguste konverentsil ja korraldasid enne marssi vastuvõtu. Kuigi ametiasutused pidasid korraldajatega ühendust, et leida lahendus, jäid nad paraadi toimumiseks ametliku loa andmise suhtes üldsõnaliseks.

Sõnavabaduse valdkonnas aruandeperioodil edusamme ei tehtud. Kaks ajakirjanike turvalisusega tegelevat töörühma jätkasid oma kohtumisi. Mitme rünnaku ja ähvarduse puhul reageerisid politsei ja prokuratuur kiiresti, muu hulgas tänu nende rühmade vahendusel toimuvale koordineerimisele. Ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste ja vägivalla juhtumid tekitavad siiski endiselt muret ning tuleb jätkata jõupingutusi, et luua keskkond, kus saab sõnavabadust takistusteta kasutada. Meediastrateegia rakendamisel esines üha enam viivitusi, mis mõjutasid isegi kõige olulisemaid meetmeid, nagu avaliku teabe ja meedia seaduse ning elektroonilise meedia seaduse muutmine. 2022. aasta juulis andis elektroonilise meedia reguleeriv asutus (REM) kaheksaks aastaks kõik neli riiklikku sagedust samadele telekanalitele nagu eelmisel perioodil, mille jooksul olid kõik saanud REMilt hoiatusi oma juriidiliste kohustuste rikkumise eest. Taotlusvoor viienda litsentsi saamiseks avaldati 2022. aasta augustis; protsessi tuleks käsitleda läbipaistval viisil, järgides audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud meedia pluralismi põhimõtet. Aprillikuu valimisi käsitlevas 19. augusti 2022. aasta lõpparuandes leidis ODIHR, et „riiklikud avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid kajastasid võrdsetel alustel kõigi võistlejate kampaaniategevust, kuid pakkusid ulatuslikku kriitikavaba meediakajastust riigiametnikele, kes olid ühtlasi kandidaadid. Riikliku levikuga eraõiguslik ringhääling tutvustas valimiskampaaniat ilma olulise toimetuse panuseta ja keskendus oma uudiste kajastamisel riigiametnikele.“ ODIHR leidis ka, et „hoolimata oma volitustest teha järelevalvet ringhäälingu üle, jäi REM kampaaniaperioodil üldiselt passiivseks“.

Majanduskriteeriumide valdkonnas on Serbia valmidus hea ja mõõduka vahel ning ta on teinud mõningaid edusamme toimiva turumajanduse arendamise vallas. Pärast suhteliselt kerget langust 2020. aastal taastus Serbia majandus 2021. aastal jõudsalt, kuid sellele järgnes mõningane aeglustumine 2022. aasta esimesel poolel. 2020. aastal maksebilansi tasakaalustamatus kahanes, kuid 2021. aasta teisel poolel hakkas taas kasvama, eelkõige suure energiaimpordi tõttu. Tarbijahinnaindeksi inflatsioon kiirenes 2021. aasta teisel poolel, peamiselt energia- ja toiduainete hindade tõttu, mistõttu keskpank hakkas oma poliitilist hoiakut karmistama. Pangandussektori stabiilsus säilis ja laenude kasv püsis jätkuvalt jõuline hoolimata likviidsust suurendavate meetmete järkjärgulisest lõpetamisest. Majanduse taastumine ja eelarvetoetusmeetmete vähendamine aitasid 2021. aastal märkimisväärselt parandada eelarvetasakaalu, kuigi kapitalikulutused endiselt suurenesid. Töötuse määra mõningane suurenemine 2021. aastal kajastas eelkõige tööturul osalemise kasvu osana COVID-19 kriisist taastumisest.

Teatavaid edusamme on tehtud maksuhalduse reformimisel ja riigi omanduses olevate ettevõtete erastamisel. Seevastu muud ulatuslikud avaliku halduse ja riigi omandis olevate ettevõtete juhtimise struktuurireformid on edenenud aeglaselt, mis on veelgi pikendanud kaua aega püsinud ebatõhusust ning suurendanud eelarvesurvet. Eelarvenormide tugevdamisel eelarvepoliitika konsolideerimiseks ei ole edusamme tehtud. Riigi mõju majandusele on endiselt tugev ning erasektor ei ole piisavalt arenenud. Selle arengut pärsivad raskused õigusriikluse järgimisel ja ausa konkurentsi tagamisel, kusjuures suurimat peavalu valmistab korruptsioon ja kohtusüsteemi ebatõhusus. Eelmise aasta soovitused on osaliselt ellu viidud.

Serbia on teinud teatavaid edusamme ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega toimetulemisel ning tal on selles vallas mõõdukas valmidus. Majanduse struktuur on veelgi paranenud ja majanduslik integratsioon ELiga endiselt tugev. Paraku ei vasta hariduse ja koolituse kvaliteet ja asjakohasus hoolimata mõningatest edusammudest täielikult tööturu vajadustele. Jätkuvalt on kasvanud avaliku sektori investeeringud, mille abil püütakse kõrvaldada aastatepikkusest alainvesteerimisest tingitud olulisi taristulünki. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) seisavad endiselt silmitsi mitme probleemiga, sealhulgas ebavõrdsed tingimused võrreldes suurettevõtjate ja välisinvestoritega. Eelmise aasta soovitused on osaliselt ellu viidud.

Heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö valdkonnas on Serbia jätkanud panustamist üldiselt kahepoolsete suhete parandamisse teiste kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja naabruses asuvate ELi liikmesriikidega. Suhted Horvaatiaga on aga üha pingelisemad ja aeg-ajalt esinevad poliitilised erimeelsused. Suhted Montenegroga on endiselt keerulised, kuid mõlemad pooled on andnud märku suuremast tahtest suhteid taastada ja teha tööd lahtiste küsimuste käsitlemisel. Üldiselt osaleb Serbia piirkondlikus koostöös aktiivselt.

ELi vahendatud dialoog suhete normaliseerimise üle Kosovoga jätkus kogu aruandeperioodi jooksul, korraldati regulaarseid igakuiseid kohtumisi pealäbirääkijate tasandil ja 18. augustil 2022 toimus Brüsselis kõrgetasemeline kohtumine. Põhjaliku ja õiguslikult siduva normaliseerimise kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel ei ole veel konkreetseid edusamme tehtud, samas kui kõrgetasemelisel kohtumisel leppisid president Vučić ja peaminister Kurti kokku juhtide tasandil korrapärastes kohtumistes, et läbirääkimisi jätkata. Kosovot ja Serbiat kutsutakse nüüd tungivalt üles tegema konstruktiivset koostööd ning jätkama läbirääkimisi laiaulatusliku ja õiguslikult siduva normaliseerimislepingu üle ilma edasiste viivitusteta. Selline kokkulepe tuleb kiiresti saavutada ning see on väga oluline, et Kosovo ja Serbia saaksid oma Euroopa teel edasi liikuda.

Seoses Serbia suutlikkusega täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi jätkas riik ELi õigustikuga vastavusse viimise tööd paljudes valdkondades, eelkõige äriühinguõiguse, intellektuaalomandi õiguste, teadusuuringute ja innovatsiooni ning finantskontrolli valdkonnas.

Siseturuteemavaldkond on Serbiale eriti oluline selleks, et saavutada valmidus ELi siseturu nõuete järgimisel, samuti on see väga tähtis varase integratsiooni ja ühise piirkondliku turu arengu seisukohast. Edusamme on tehtud teemavaldkonna mitmes valdkonnas, eelkõige äriühinguõiguse õigusaktide vastavusse viimisel; töötajate vaba liikumise soodustamisel sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kaudu ning kaupade vaba liikumist käsitlevate õigusaktide vastavusse viimisel.

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu teemavaldkond on tihedalt seotud Serbia majandusreformi programmiga. Edusamme on tehtud mõnes selle teemavaldkonna alla kuuluvas valdkonnas, eelkõige: sotsiaalpoliitikas ja tööhõives, kus on tehtud ettevalmistusi noortegarantii loomiseks; majandus- ja rahapoliitikas eelarveprotsessi parandamise kaudu; ettevõtlus- ja tööstuspoliitikas Serbia Vabariigile kuuluvate äriüksuste riigi omandit ja juhtimist käsitleva strateegia tegevuskava ning e-konsultatsiooniportaali loomise kaudu; teaduse ja tehnoloogia arengus idufirmade ökosüsteemi arendamise uue strateegia kaudu; hariduses, kus on astutud samme, mis tagavad, et kõrghariduse kvaliteedi tagamise süsteem vastab kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (ENQA) soovitustele.

Rohelise tegevuskava ja kestliku ühendatuse teemavaldkond on kesksel kohal Lääne-Balkani rohelises tegevuskavas 1 ning see on tihedalt seotud Serbia majandusreformi programmi ning komisjoni majandus- ja investeerimiskavaga 2 . Teemavaldkond ja kõik sellega seotud peatükid avati 2021. aasta detsembris pärast seda, kui Serbia oli täitnud ülejäänud nõuded, nimelt võtnud vastu naftavarusid ja gaasivaldkonnas omandisuhete eraldamist käsitlevad tegevuskavad. Üldiselt saavutati piiratud edu, välja arvatud üleeuroopaliste võrkude puhul, kus Serbia arendas edasi oma taristu ajakohastamist, kusjuures tööd algasid Serbia-Bulgaaria gaasivõrkude ühendamisega, mis on Serbia ja Euroopa jaoks strateegiliselt väga oluline projekt. 

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemavaldkond hõlmab ELi struktuurifondide kasutamist ning suutlikkuse arendamist liikmesusest tuleneva vastutuse võtmiseks. Samuti hõlmab see olulisi poliitikavaldkondi, mis on vajalikud selleks, et tagada kestlikud toidusüsteemid ning toetada maakogukondade majanduslikku arengut ja mitmekesistamist. Kaks viiest peatükist on avatud (13. ja 33. peatükk), kusjuures sulgemiskriteeriumid tuleb igas peatükis veel täita. Komisjon on hinnanud, et avamiskriteeriumid on 11. ja 22. peatüki puhul täidetud, samas kui Serbia peab endiselt täitma 12. peatüki kõik kolm avamiskriteeriumi. Mõnes valdkonnas saavutati piiratud edu, nt IPARD III programmi (2021–2027) esitamine; taimekaitsevahendite seaduse vastuvõtmine ja rakendamine; toidukäitlusettevõtete ja loomseid kõrvalsaadusi käitlevate ettevõtete klassifikatsioon; finants- ja eelarvesätted seoses aluseks olevate poliitikavaldkondadega, mis mõjutavad omavahendite süsteemi nõuetekohast toimimist; regionaalpoliitika finantsjuhtimine.

Välissuhete teemavaldkonna puhul ei ole Serbia veel lõpule viinud Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemist, mis on 30. peatüki üks avamiskriteeriume. Serbia peaks samuti hoiduma ühepoolsete kaubandust piiravate meetmete kehtestamisest ilma komisjoniga eelnevalt konsulteerimata, kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sätestatud kohustustega. Pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut agressiooni Ukraina vastu ei järginud Serbia Venemaa-vastaseid ELi piiravaid meetmeid ega enamikku avaldusi, mis kõrge esindaja ELi nimel selles küsimuses tegi. ELi nimel kõrge esindaja tehtud asjaomaste avalduste ja nõukogu otsustega kooskõla määr langes Serbias seetõttu 64 %-lt 2021. aastal 45 %-le 2022. aasta augustis. Mitmed Serbia meetmed ja avaldused olid vastuolus ELi välispoliitika seisukohtadega. Eeldatakse, et Serbia täidab esmajärjekorras võetud kohustusi ning ühtlustab neid järk-järgult ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas ELi piiravate meetmetega, kooskõlas ELi ja Serbia läbirääkimisraamistikuga.

Serbia on aidanud endistviisi hallata ELi suunduvaid segarändevooge, tehes tõhusat koostööd oma naabrite ja ELi liikmesriikidega. ELi toetusel jätkati jõupingutusi märkimisväärse arvu kolmandate riikide kodanike vastuvõtmiseks ja majutamiseks. Serbia otsustas 17. märtsil 2022 anda Ukraina kodanikele, kes põgenesid Venemaa sõja eest Ukraina vastu, üheks aastaks ajutise kaitse. Serbia on jätkanud ka oma integreeritud piirihalduse strateegia ja selle tegevuskava tõhusat rakendamist. Serbia ei ole astunud samme, et viia oma õigusaktid vastavusse ELi loeteluga kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõutakse viisat, pidades eriti silmas neid kolmandaid riike, kes kujutavad endast ELile ebaseadusliku rände või julgeolekuohtu, nagu soovitati komisjoni 2021. aasta augusti aruandes viisanõudest vabastamise peatamise korra kohta.

Põhja-Makedoonia

Aruandeperioodi iseloomustasid suured jõupingutused, mis viisid ühinemisläbirääkimiste protsessi alguseni. Esimese valitsustevahelise konverentsi toimumine 2022. aasta juulis oli ajalooline hetk ja tähistas Põhja-Makedoonia ELiga ühinemise protsessi uut etappi. See oli selge tunnustus Põhja-Makedoonia otsusekindlusele rakendada ELiga seotud reforme.

Poliitiliste kriteeriumide valdkonnas jätkas Põhja-Makedoonia mõnest probleemist hoolimata jõupingutusi demokraatia ja õigusriikluse tugevdamiseks. Riik on näidanud üles tahet teha seoses ühinemisprotsessi põhialustega jätkuvalt edusamme. Kohalikud valimised toimusid 2021. aasta oktoobris. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) hinnangul olid need konkurentsivõimelised ning põhivabadusi austati laialdaselt. Aruandeperioodil tehti OSCE/ODIHRi ja Veneetsia komisjoni seni täitmata soovituste vallas siiski piiratud edusamme. Nagu eelmistes aruannetes märgitud, tuleks valimisi käsitlevad õigusaktid põhjalikult läbi vaadata, et kõrvaldada olemasolevad vastuolud, ning asjaomased seadused tuleb vastu võtta õigel ajal, kaasavalt ja läbipaistvalt, aegsasti enne järgmisi valimisi. Sellega seoses peavad ametivõimud suurendama oma jõupingutusi ja näitama üles poliitilist tahet valimisprotsessi edasiseks parandamiseks.

Parlamendi tööd häiris poliitiline polariseerumine, mis lükkas edasi paljude õigusaktide vastuvõtmise. Pärast pingelisi arutelusid võttis parlament ettepaneku kohta vastu järeldused, mis sillutasid teed ühinemisläbirääkimiste alustamisele. Parlamendil peab olema ELiga ühinemise läbirääkimiste protsessis aktiivne ja positiivne roll. Esmajärjekorras on vaja kõigi osaliste ühiseid ja kiireid jõupingutusi, et tugevdada parlamendi rolli konstruktiivse poliitilise dialoogi eestvedajana, eelkõige seoses ELi reformikavaga. Parlament ja valitsus võtsid kohustuse algatada ja saavutada esmajärjekorras asjakohased põhiseaduse muudatused, et hõlmata põhiseadusega kodanikud, kes elavad riigi piires. Kiirmenetluste kasutamise piiramiseks on vaja nõuetekohast planeerimist ja konsultatsioone, et võimaldada õigusaktide tõhusat kontrolli ning konsulteerimist. Täitevvõimu järelevalvet ministritele esitatavate parlamendi küsimuste kaudu tuleks teha korrapärasemalt. Viivitamata tuleks rakendada ettepanekuid parlamendi sisereformiks, milles lepiti kokku Jean Monnet’ dialoogi kolmandas voorus 2020. aasta alguses. Jätkus kriminaaluurimine isikute suhtes, kes korraldasid 27. aprillil 2017 parlamendi vastu sihitud rünnaku või panid selle käigus toime vägivallaakte, kusjuures mõnel puhul on jõutud teise astme kohtuotsuseni. Valitsus jätkas tööd ELi reformikavaga ning COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja tagajärgedega tegelemisega. Et reforme hoogustada ja ELiga ühinemise läbirääkimiste protsessis edasi liikuda, on vaja otsustavaid jõupingutusi. Eritähelepanu tuleb pöörata olemasolevate õigusaktide tõhusa rakendamise tagamisele, mitte sihtotstarbeliste algatuste käivitamisele. Suhted rahvuste vahel jäid stabiilseks ning jätkus OHRIDi raamkokkuleppe rakendamine.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad jätkuvalt soodsas keskkonnas, muu hulgas tänu kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö ja kodanikuühiskonna arengu strateegia (aastateks 2022–2024) vastuvõtmisega. Kodanikuühiskonnal oli endiselt oluline roll otsustusprotsessides ja riigi tegevuse järelevalves. Siiski on vaja teha jõupingutusi, et parandada poliitikakujundamise läbipaistvust ja konsultatsiooniprotsesside kaasavust. Õigus- ja finantsraamistikke tuleb veel parandada ning praktikas rakendada.

Põhja-Makedoonia viis ellu oma luureteenistuste põhjaliku reformi. Riik peab siiski tugevdama parlamentaarset järelevalvet luureteenistuste üle.

Põhja-Makedoonia on avaliku halduse reformi vallas endiselt mõõduka valmidusega. Riik on teinud eelmise aasta soovituste rakendamisel vähe edusamme. Riik võttis vastu uue riigi rahanduse juhtimise reformi programmi aastateks 2022–2025. Siiski on viibinud riiklike haldusasutuste korraldust ja toimimist ning personalijuhtimist käsitleva uue õigusraamistiku (haldusteenistujate seaduse ja avaliku teenistuse töötajate seaduse muutmine ning uus tippjuhtkonna seadus) vastuvõtmine. Uue raamistiku eesmärk on parandada personalijuhtimist kogu haldussüsteemis ning tagada suurem kindlus värbamise, edutamise ja vallandamise saavutuspõhiseks muutmiseks, sealhulgas kõrgema juhtkonna tasandil. Uus eelarveseadus võeti vastu 2022. aasta septembris. Korruptsiooni ennetamise riiklik komisjon on ennetavalt tegelenud onupojapoliitika, semupoliitika ja poliitilise mõju juhtumitega avaliku sektori töötajate värbamisel ning nõukogude ja juhatuste liikmete ametisse nimetamisel.

Kohtusüsteemi poolest on Põhja-Makedoonia saavutanud mõningase/mõõduka valmiduse. Teatavat edu saavutati kohtusüsteemi valdkonnas kohtusüsteemi reformistrateegia pideva rakendamise kaudu ning viiakse ellu soovitusi, mis käsitlevad Veneetsia komisjoni ja vanemekspertide rühma süsteemseid õigusriikluse probleeme. Uue kohtusüsteemi reformistrateegia ettevalmistamine on alanud kaasaval viisil, tuginedes eelmisest strateegiast saadud kogemustele. Kohtusüsteemi reformistrateegiat käsitleva ajakohastatud tegevuskava rakendamine on jätkunud, kuid see peab muutuma süstemaatilisemaks. Kohtusüsteem on näidanud oma pühendumust kaitsta enda ausameelsust ja sõltumatust. Kohtusüsteemi ja prokuratuuri personalistrateegiate rakendamise tempot tuleb kiirendada. Õigusasutused on kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamise, edutamise, tasemeõppe ja ametist vabastamise uusi eeskirju kohaldanud järjepidevalt. Kõrgema astme kohtute edutamised hilinesid ning kavandatud pensionile jäämised vähendasid kohtunike ja prokuröride arvu veelgi. Kohtunõukogu ja prokuratuurinõukogu jätkasid strateegiakavade rakendamist. Kohtunike ja prokuröride akadeemiat käsitleva uue seaduseelnõuga tuleks säilitada akadeemia kui ainus tee kohtusüsteemi ja prokuratuuri ridadesse astumiseks ning tagada õiglane ja läbipaistev juurdepääs vastavatele kutsealadele. Tehti tööd tarkvarasüsteemi ajakohastamiseks, et rakendada kohtuasjade haldamise seaduse sätteid kohtuasjade automaatseks ja juhuslikuks jaotamiseks kohtutes automatiseeritud kohtuasjade haldamise infosüsteemi (ACCMIS) kaudu.

Korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise vallas on riigil mõningane/mõõdukas valmidus. Riik on teinud mõningasi edusamme: ta jätkas mitme korruptsioonijuhtumi, sealhulgas mitme suurkorruptsioonijuhtumi uurimist, on esitanud nende eest süüdistusi ja neid kohtulikult lahendanud. Endise eriprokuratuuri algatatud uurimistega mindi edasi ja kehtestati vastutus ebaseadusliku pealtkuulamise eest. Mitmes kohtuasjas jõuti esimese astme kohtu lahendini. Kooskõlas eelmiste aastate soovitustega on riiklik korruptsioonitõrje komisjon (SCPC) olnud proaktiivne, andes avaliku sektori asutustele korruptsiooni ennetamise kohta poliitikasuuniseid, ning algatanud mitu uurimist, sealhulgas uurimisi kõrgete ametnike vastu. Komisjoni korrapäraste aruannete järeldusi tuleks käsitleda täies mahus. Jõupingutused SCPC toimimise parandamiseks peaksid jätkuma ning sellele tuleks eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse. Prokuratuurile, uurimiskeskustele ja korruptsiooni uurimise eest vastutavatele õiguskaitseüksustele tuleks teha kättesaadavaks täiendavad inimressursid ja rahalised vahendid. Korruptsiooni suhtes kõige haavatavamad sektorid vajavad sihipäraseid riskihindamisi ja sihtotstarbelisi meetmeid.

Võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu on Põhja-Makedoonial mõningane valmidus. Riik on teinud teatavaid edusamme, peamiselt operatiivkoostöös rahvusvaheliste partneritega ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmete koordineerimise parandamisel. Tuleb teha lisajõupingutusi, et tõhustada õiguskaitset spetsiifiliste kuriteoliikide, näiteks rahapesu ja finantskuritegude vastu võitlemisel. Riigiprokuratuuri uurimiskeskusi tuleb tugevdada, et saavutada nende eesmärk suurendada uurimiste tõhusust ning parandada prokuröride, politsei ja muude asjaomaste asutuste vahelist koordineerimist.

Kooskõlas Lääne-Balkani riikide terrorismivastase võitluse ühises tegevuskavas ja kahepoolses rakenduskorras sätestatud eesmärkidega on tehtud mõningaid edusamme terrorismivastases võitluses ja vägivaldse äärmusluse ennetamises/tõkestamises. 2021. aastal võeti vastu riiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia (2021–2023). Tuleks jätkata tööd tagasipöördujate taaslõimimiseks ja taassotsialiseerimiseks ning deradikaliseerimiseks vanglates.

Põhiõiguste kaitse õigusraamistik on üldjoontes kooskõlas Euroopa normidega. Puuetega inimesi paigutatakse ümber kogukonnapõhisele hooldusele ning see edendab deinstitutsionaliseerimisprotsessi. Töö ja sotsiaalpoliitika ministeerium jätkab investeerimist kogukonnateenustesse, sealhulgas soolise vägivalla ohvrite toetamisse. Eriti oluline on rakendada kõiki naiste vastu suunatud vägivalla ja koduvägivalla ennetamise ning selle eest kaitsmise seaduse sätteid. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja naiste õiguste austamise valdkonnas võib täheldada olukorra jätkuvat paranemist. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee soovitusi kinnipeetavate ja süüdimõistetute kohtlemise kohta ei ole piisavalt arvesse võetud. Parandada tuleb vaenu õhutamist käsitlevate õigusaktide ja Istanbuli konventsiooni riikliku tegevuskava rakendamist. Väline tsiviiljärelevalve mehhanism politsei üle ei toimi täielikult ja selles puuduvad kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad.

Sõnavabaduse vallas on Põhja-Makedoonia saavutanud mõningase/mõõduka valmiduse. Üldiselt olid aruandeperioodil edusammud eelmisel aastal esitatud soovituste arvestamisel piiratud. Üldine olukord soosib meediavabadust ja võimaldab kriitilist meediakajastust, kuigi 2021. aasta kohalikel valimistel esines mõningaid pingeid. Meedia isereguleerimise meetmed peaksid jätkuma ja andma praktilisi tulemusi ajakirjanduse kutsestandardite edendamisel. Riigiasutuste ja erakondade meediareklaami vallas on vaja suuremat läbipaistvust. Ametiasutused peavad suurendama jõupingutusi avalik-õigusliku ringhäälingu ümberkorraldamiseks, tagades selle sõltumatuse, kutsestandardid ja rahalise kestlikkuse. Avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni reformiprotsessi, mis on kooskõlas selle viieaastase arengustrateegiaga, piiravad viivitused programminõukogu liikmete nimetamisel. Veel on vaja ametisse nimetada audiovisuaalmeedia teenuste ameti nõukogu. Endiselt vajab käsitlemist ajakirjanike tööõigus.

Piirkondliku koostöö kohta võib märkida, et riik on säilitanud head suhted teiste laienemisprotsessis osalevate riikidega ning jätkanud osalemist piirkondlikes algatustes. Kõik pooled peavad jätkama kehtivate lepingute, sealhulgas Põhja-Makedoonia ja Kreeka vahelise Prespa lepingu ning Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria vahel sõlmitud sõpruse, heanaaberlike suhete ja koostöö lepingu heauskset rakendamist.

Majanduskriteeriumide täitmisel on Põhja-Makedoonia teinud mõningaid edusamme ja saavutanud toimiva turumajanduse arendamise vallas hea valmiduse. 2021. aastal toibus majandus suuresti COVID-19 pandeemiast. Valitsus jätkas majandust elavdavate eelarvetoetusmeetmete rakendamist. Taastuvate maksutulude toel vähenes valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal 5,4 %ni SKPst, samas kui võlatase stabiliseerus pärast märkimisväärset tõusu 2020. aastal. Kuna toidu- ja energiahindade tõus 2022. aasta alguses kiirenes, võttis valitsus vastu uued fiskaalmeetmed, et piirata negatiivset mõju majandusele, kuigi neid meetmeid oleks võinud paremini suunata. Keskpank karmistas oma poliitilist hoiakut, pidades silmas kasvavat inflatsioonisurvet. Olulised poliitilised reformid eelarvejuhtimise ja riigi rahanduse kestlikkuse parandamiseks on takerdunud. Pärast pikki viivitusi võttis parlament septembri keskel vastu uue eelarveseaduse, millega nähakse ette eelarve-eeskirjad ja -nõukogu. Avaliku sektori investeeringute haldamist tuleb veelgi parandada. Pangandussektor on endiselt tugev. 2021. aastal kaotati järk-järgult regulatiivsed meetmed laenunõuete leevendamiseks. Ettevõtluskeskkonda pärsivad jätkuvalt mitteametliku majanduse suur ulatus ja maksutaoliste lõivude ühtlustamise aeglane edenemine.

Põhja-Makedoonia on teinud mõningaid edusamme ning tal on mõõdukas valmidus tulla toime ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega. Kaubandus- ja investeerimisalane integratsioon ELiga püsis 2021. aastal kõrgel tasemel hoolimata liikumispiirangutest ja tarneahelahäiretest nii riigi sees kui ka kaubanduspartneritest riikides. Suure väärtusega toodete osakaal ekspordis kasvas veelgi. Edusamme tehti ka kutsehariduse parandamisel, kuid tööturu vajaduste rahuldamiseks on oskustest endiselt suur puudus, mis muudab koolist tööellu ülemineku pikaks. Need probleemid, samuti suur puudujääk transpordi- ja energiataristus ning väikesed investeerimis- ja innovatsioonikulutused pärsivad riigi kasvupotentsiaali. Majanduse digiteerimine edeneb, kuid kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet saaks parandada avalike e-teenuste laiema pakkumisega.

Mis puudutab Põhja-Makedoonia suutlikkust täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi, siis võib öelda, et enamikus siseturu teemavaldkonna (2. teemavaldkond) punktides, nimelt kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise, intellektuaalomandi, konkurentsipoliitika, finantsteenuste ning tarbija- ja tervisekaitse vallas, on Põhja-Makedoonial mõõdukas valmidus. Riik on saavutanud suure valmiduse äriühinguõiguse valdkonnas, kuigi töötajate liikumisvabaduse puhul on valmidus algusjärgus. Aruandeperioodil tegi Põhja-Makedoonia suuri edusamme kapitali vaba liikumise valdkonnas ning mõningaid edusamme äriühinguõiguse ja finantsteenuste valdkonnas. Konkurentsipoliitikas edusamme ei tehtud. Kokkuvõttes peab Põhja-Makedoonia tegema selles teemavaldkonnas järgmisel aastal rohkem edusamme, et saavutada valmidus täita ELi siseturu nõudeid. Töö selle teemavaldkonnaga on ühise piirkondliku turu arengu seisukohast väga oluline.

Üldiselt on Põhja-Makedoonial konkurentsivõimet ja kaasavat majanduskasvu käsitleva 3. teemavaldkonna enamikus punktides mõõdukas valmidus, sealhulgas digipöörde ja meedia, maksustamise, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, hariduse ja kultuuri ning majandus- ja rahapoliitika puhul. Riik on saavutanud hea valmiduse teadus- ja uurimistegevuse ning tolliliidu alal. Teatavaid edusamme tehti enamikus selle teemavaldkonnaga hõlmatud punktides. Pärast eelarveseaduse vastuvõtmist 2022. aasta septembris tehti majandus- ja rahapoliitika valdkonnas suuri edusamme. Siiski on vaja teha rohkem jõupingutusi nendes punktides, milles edusammud olid piiratud, nagu digipööre ja meedia ning haridus ja kultuur.

Rohelise tegevuskava ja kestliku ühendatuse teemavaldkonnas (4. teemavaldkond), on Põhja-Makedoonia saavutanud heal tasemel valmiduse üleeuroopaliste võrkude alal. Transpordipoliitika ja energeetika valdkonnas on riigi valmidus mõõdukas ning keskkonna ja kliimamuutuste vallas on saavutatud mõningane valmidus. Teatavaid edusamme on tehtud keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas. Märkimisväärseid jõupingutusi on vaja teha valdkondades, kus on seni tehtud piiratud edusamme, näiteks energeetika, transpordipoliitika ja üleeuroopaliste võrkude alal. Riik peab eelseisval perioodil kiirendama majandus- ja investeerimiskava ning Lääne-Balkani rohelise tegevuskava rakendamist.

Enamikus ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemavaldkonna (5. teemavaldkond) punktides on Põhja-Makedoonia valmidus mõõdukas. Põhja-Makedoonia on saavutanud toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas hea valmiduse ning finants- ja eelarvesätete puhul on valmidus algusjärgus. Aruandeperioodil tehti mõningasi edusamme põllumajanduse ja maaelu arengu ning toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas. Siiski on vaja teha täiendavaid jõupingutusi valdkondades, kus edusammud on olnud piiratud või üldse puudunud, nagu kalanduses, finants- ja eelarvesätetes ning regionaalpoliitikas ja struktuurivahendite koordineerimises.

Seoses välissuhete teemavaldkonnaga (6. teemavaldkond) on Põhja-Makedoonial välissuhete valdkonnas mõõdukas valmidus ning ta on saavutanud hea valmiduse ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Riik tegi aruandeperioodil ühise kaubanduspoliitika valdkonnas piiratud edusamme. Põhja-Makedoonia on teinud väga suuri edusamme, järgides täielikult ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Seda tehes on Põhja-Makedoonia näidanud, et ta võib olla usaldusväärne partner.

Põhja-Makedoonia on endiselt üks rändevoogude peamisi transiiditeid. Riik osaleb endiselt konstruktiivselt segarändevoogude haldamisel. Ta teeb tõhusat koostööd naaberriikide ja ELi liikmesriikidega, sealhulgas kohapeal töötavate ELi liikmesriikide külalisametnikega. Jätkunud on jõupingutused kõigile riigis viibivatele rändajatele esmaste elamistingimuste ja teenuste pakkumiseks. Rändajate registreerimine ja nende piisav kaitsevajaduse profiilianalüüs on endiselt prioriteet ning seda tuleb teha süstemaatilisemalt. 2022. aasta augustis pidas komisjon Põhja-Makedooniaga läbirääkimisi staatust käsitleva kokkuleppe üle, mis võimaldaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) paigutada riiki Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve alalise korpuse. Leping peaks allkirjastatama enne aasta lõppu. Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu tuleb muuta süstemaatilisemaks.

Albaania

Mis puutub poliitilistesse kriteeriumidesse, siis pärast 5. juuni 2020. aasta erakondadevahelise kokkulepe kohaselt toimunud 2021. aasta valimisi asusid uuel ametiajal parlamendis ametisse suurimatest opositsioonierakondadest valitud liikmed. Parlament valis vabariigi uue presidendi. Suurima opositsioonipartei (DP) sisekonflikt mõjutas parlamendi tegevust. ELile suunatud reformide valdkonnas võttis parlament vastu kontrolliasutuste volituste põhiseadusliku pikendamise piiratud ajaks ja üheksa õigusakti, mille eesmärk on viia oma õigusaktid vastavusse liidu õigustikuga. Valitsus keskendus jätkuvalt reformidele, mis on seotud riigi ELiga ühinemisega, ja tugevdas oma kooskõlastusstruktuuri ELiga lõimumiseks, kuid ta peab ELi reformikava edasi arendama koos opositsiooni ja ühiskonna kõigi osadega. Mitme valitsusasutuse loomine peaministri büroo juurde ilma kõikehõlmava juhtimisraamistikuta ning järelevalve- ja aruandlusahelatele süstemaatilist tähelepanu pööramata tekitab kahtlusi seoses nõuete järgimisega avalikus halduses. Uus detsentraliseerimisstrateegia pärast 2022. aastat on veel vastu võtmata ja kohalikul tasandil on väga oluline ettevalmistusetapis konsulteerimine. Hoolimata rahastamise paranemisest tehti kodanikuühiskonda soosiva keskkonna loomise tegevuskava rakendamisel piiratud edusamme.

Avaliku halduse reformi vallas on Albaania saavutanud mõõduka valmiduse. Riik on teinud vähe edusamme, et tugevdada valdkondlike ministeeriumide suutlikkust viia läbi regulatiivse mõju hindamist ja korraldada avalikke konsultatsioone. Ta alustas ettevalmistusi palgareformiks ja laiendas automatiseeritud palgaarvestussüsteemi. Jätkus 2015.–2022. aasta avaliku halduse reformi ja 2014.–2022. aasta avaliku sektori finantsjuhtimise reformi strateegiate rakendamine. Integreeritud planeerimise IT-süsteemid ei ole veel täielikult töökorras. Ministeeriumidele alluvate asutuste (ametite) loomine jätkus ilma tervikliku juhtimisraamistikuta, süstemaatilise tähelepanuta järelevalvele või selgete aruandlusahelateta. Samuti teravdasid nad veelgi probleemi, et tööülesanded on usaldatud tööseadustiku alusel palgatud töötajatele, mitte riigiteenistujatele. Avaliku teenistuse seaduse sätted saavutuspõhise värbamise kohta on veel täielikult rakendamata, eriti kõrgema astme ametikohtade puhul. Pakutavate internetipõhiste teenuste arv kasvas jätkuvalt, kuid see tekitab küsimusi ka piiratud digioskustega kodanike võrdse juurdepääsu kohta.

Mis puudutab kohtusüsteemi, siis selles on Albaania saavutanud mõõduka valmiduse. Jätkus põhjalik kohtureform, mille tulemusel saavutati üldiselt häid tulemusi. 2022. aasta märtsis ja septembris nimetati konstitutsioonikohtusse ametisse kaks uut kohtunikku, mis parandas veelgi kohtu suutlikkust oma volitusi täita. Edusamme tehti ka kõrgemas kohtus, kus on nüüd 15 kohtunikku. See võimaldas vähendada kohtuasjade lahendamise mahajäämust esimest korda kuue aasta jooksul, alustada kohtupraktika ühtlustamist ja nimetada kohtunikud konstitutsioonikohtusse. Eeldatavasti nimetatakse kõrgemasse kohtusse veel uusi liikmeid. Pikad menetlused, madal algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr ning suur kohtuasjade kuhjumine mõjutavad kohtusüsteemi tõhusust siiski negatiivselt. Nende probleemide lahendamiseks võeti pärast konsultatsioone vastu uus kohtusüsteem. Selle jõustamiseks, samuti kohtuasjade haldamise süsteemi ja kohtunike koolitussüsteemi parandamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.

Kõikide kohtunike ja prokuröride sobivuse ajutine ümberhindamine (kontrollimisprotsess) on kogu aeg jõudsalt edenenud. Seda protsessi on pidevalt sõltumatult jälginud Euroopa Komisjoni egiidi all lähetatud rahvusvaheline vaatlusüksus. 12. septembriks olid kontrolliasutused lõpetanud 554 esimese astme kohtuasja. Ligikaudu 64 % seni menetletud kontrollimistoimikutest viisid kontrollitud kohtunike vallandamiseni, ametist lahkumiseni või volituste lõpetamiseni. Juhtumid, millel on märke kuritegudest, peavad kontrolliasutused suunama jätkuvalt edasi prokuratuurile.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eristruktuur (SPAK) koos eriprokuratuuri (SPO) ja riikliku juurdlusbürooga (NBI) jätkas oma tegevust. Pärast eelarve suurendamist 2021. aastal on SPO-l nüüd 17 prokuröri, käimas on kaheksa finantsuurija värbamine ning NBI-l on pärast teist värbamisvooru 60 uurijat, s.t et ta on saavutanud täieliku tegevussuutlikkuse.

Korruptsioonivastase võitluse vallas on Albaanial mõningane valmidus. Riik jätkas oma jõupingutusi, et tugineda korruptsioonivastase võitluse uurimisel, süüdistuste esitamisel ja süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel saavutatud edule, ning saavutas mõningaid tulemusi. Need jõupingutused peavad jätkuma. Siiski on endiselt vaja suuremat poliitilist tahet, täiendavaid struktureeritud jõupingutusi ning piisavaid ressursse ja oskusi. SPAKi kohus tegi mitu olulist lõplikku otsust kõrgete riigiametnike, sealhulgas endise siseministri ja endise peaprokuröri kohta. Kuigi kohtusüsteemi liikmete kontrollimine on haldusprotsess, annab see jätkuvalt tulemusi korruptsioonivastases võitluses kohtusüsteemis. Justiitsministeeriumis loodi uus korruptsioonivastase võitluse peadirektoraat. Vaatamata mõnele edusammule on korruptsioon endiselt suur probleem. Kõrgete ametnike lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste arvu suurendamine on endiselt prioriteet jätkuvas võitluses karistamatusekultuuri vastu. Korruptsiooni suhtes kõige haavatavamad sektorid vajavad sihipärast riskihindamist ja sihtotstarbelisi meetmeid.

Võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu on Albaanial mõningane valmidus. Riik tegi eelmise aasta soovituste täitmisel teatavaid edusamme. Tugev ja viljakas koostöö ELi liikmesriikide, Europoli ja Eurojustiga on andnud käegakatsutavaid tulemusi. Albaania näitas, et ta on jätkuvalt pühendunud kanepikasvatuse ja -kaubanduse vastasele võitlusele. Suuri edusamme on tehtud organiseeritud kuritegevusega seotud vara arestimisel ja konfiskeerimisel. See jõupingutus peab jätkuma ka tulevikus. Samuti tuleb jätkata jõupingutusi, et suurendada esitatud süüdistuste ja lõplike süüdimõistvate kohtuotsuste (eelkõige kõrgel tasemel) arvu. Küberkuritegevuse, inimkaubanduse ja rahapesu vastane võitlus on endiselt valdkonnad, kus on vaja täiendavaid tulemusi. Laste seksuaalne kuritarvitamine internetis on endiselt murettekitav nähtus. Riik tegi pidevaid edusamme rahapesuvastase töökonna (FATF) tegevuskava rakendamisel, et rahapesuvastast võitlust tõhustada, kuid Albaania on endiselt nende jurisdiktsioonide nimekirjas, mille üle tehakse tugevdatud järelevalvet. Kriminaalmenetlustega peavad süstemaatiliselt kaasnema finantsuurimised. Albaania võttis detsembris 2020 vastu uue riikliku valdkondadevahelise terrorismivastase võitluse strateegia ja tegevuskava.

Põhiõiguste vallas täidab Albaania üldiselt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte ja on ratifitseerinud enamiku põhiõiguste kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest. Teatavaid edusamme tehti kinnipidamise alternatiivide kasutamisel ja eelkõige kriminaalhooldusteenuse arendamisel, mis toimib endiselt täielikult, sealhulgas alaealiste õigusrikkujate puhul. Albaania võttis vastu uue lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ-inimeste) tegevuskava, mis sisaldab meetmeid diskrimineerimise vastu võitlemiseks, teenustele juurdepääsu parandamiseks ning soo õigusliku tunnustamise seaduse ning romade ja egiptlaste võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise riikliku tegevuskava heakskiitmiseks. Omandiõiguse tugevdamiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi katastriandmete registreerimise ja digiteerimise kaudu ning sektor on endiselt vastuvõtlik korruptsioonile, samas kui hüvitamisprotsess on takerdunud. Rahvusvähemuste kaitse valdkonnas võttis Albaania vastu uue rakendusakti, millega luuakse fond vähemuste õigusi toetavate kodanikuühiskonna projektide jaoks. Ülejäänud rakendusaktid, sealhulgas vabaduse kohta määratleda end rahvusvähemuse liikmena ja vähemuskeelte kasutamise kohta, on siiski veel vastu võtmata. Ettevalmistused kaua oodatud rahva ja eluruumide loenduseks jätkusid, sealhulgas katseloendustega vähemusrahvastiku piirkondades, kuid see loendus lükati edasi 2023. aastasse. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et tugevdada andmekaitset ja viia siseriiklikud õigusaktid vastavusse ELi isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR).

Sõnavabaduse vallas on Albaanial mõningane/mõõdukas valmidus. Aruandeperioodil selles valdkonnas edusamme ei tehtud. Äri- ja poliitiliste huvide kattumine vähendas jätkuvalt meedia sõltumatust ning ajakirjanduse kvaliteeti. Desinformatsiooni, sealhulgas laimukampaaniaid, esineb korduvalt, eriti veebimeedias, mille isereguleerimine tuleb tagada. Olukord verbaalsete rünnakute, laimukampaaniate ja ajakirjanike hirmutamisega ei ole paranenud. Kõik meediaseaduse muudatused peavad olema kooskõlas Veneetsia komisjoni arvamusega ja need tuleb esitada konsultatsiooniks meediaorganisatsioonidele. Endiselt on oluline tagada, et meedial oleks otsene ja läbipaistev juurdepääs valitsusasutustele ning nende tegevusele. Tuleb parandada audiovisuaalsektori reguleeriva asutuse regulatiivset toimimist ning tugevdada avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatust ja ressursse.

Albaania võttis vastu uue ja eelarveliselt paremini rahastatud riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegia ning jätkab jõupingutusi, et tagada piisav riiklik rahastamine strateegia rakendamiseks keskvalitsuse ja kohalikul tasandil. Samuti on vaja teha jõupingutusi tagamaks, et kõik riiklikud keskvalitsuse ja kohaliku tasandi strateegiad võtavad arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi ning kulutavad eelarvet viisil, mis arvestab soolist võrdõiguslikkust. Kodakondsuse puhul peaks Albaania hoiduma investoritele kodakondsuse andmise kava (kuldsed passid) väljatöötamisest, kuna see hõlmaks ohte, mis on seotud julgeoleku, rahapesu, maksupettuse, terrorismi rahastamise, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse riiki imbumisega, ning oleks vastuolus liidu õigustikuga.

Rände valdkonnas võib tõdeda, et rändealane õigusraamistik on ELi õigustikuga enamasti kooskõlas, kuid vajab ajakohastamist ning see peab tagama selge raamistiku rände haldamiseks ja koordineerimiseks. Albaanias kinni peetud ebaseaduslike rändajate arv vähenes 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes ligikaudu 15 %. Varjupaigamenetlusele suunamisel ja tagasisaatmismenetluste rakendamisel kooskõlas õigusraamistikuga edusamme ei tehtud. Albaania viisapoliitika peaks olema kooskõlas ELi viisapoliitikaga.

ELi liikmesriikides varjupaigataotlusi esitavate Albaania kodanike arv on endiselt väiksem kui 2015. aasta tipptase, kuid 2021. aasta suvel suurenes see märkimisväärselt ning nõuab seega pidevaid ja püsivaid jõupingutusi. Lisaks põhjalikule piirikontrollile ning teadlikkuse suurendamisele viisavabadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest on jätkunud dialoog ja koostöö enim mõjutatud riikidega. Albaania peaks jätkama saatjata alaealiste probleemiga tegelemist. Komisjon jälgib tegevust tähelepanelikult viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismi raames.

Majanduskriteeriumide vallas on Albaania teinud suuri edusamme ja tal on mõõdukas valmidus arendada toimiv turumajandus. COVID-19 pandeemia mõju majandusele, valitsemissektori eelarve puudujäägile ja valitsemissektori võla suhtele SKPsse oli oodatust väiksem, kuid Venemaa sõda Ukraina vastu põhjustas hinnatõuse ning kaubavahetuse vähenemist. Eelarvepoliitiline manööverdamisruum on endiselt piiratud. Tuludega seotud reformid on edenenud, kuid investeeringukulutused on endiselt väiksed. Sagedased eelarvemuudatused nõrgendavad eelarvepoliitika usaldusväärsust. Inflatsioon kasvas eesmärgist kõrgemale. Avalike teenuste suurem digiteerimine, finantsalane kaasamine ja tööjõukontrollid tõid kasu ettevõtluskeskkonnale ning majanduse formaliseerimisele, kuid mitteametlik majandus on endiselt märkimisväärne. Üldsusega konsulteerimine on endiselt ebapiisav. Albaania on teinud mõningaid edusamme ning tal on teatav valmidus tulla toime ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega. Energia- ja transporditaristu, digiteerimine ning haridus paranesid, kuid ettevõtlusalane ja tehnoloogiline oskusteave on endiselt kasin, rahuldamata on vajadus investeerida inim- ja füüsilisse kapitali, oskustesse ja haridusse ning teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused on väikesed. Ekspordi vähene mitmekesistamine suurendab haavatavust välisvapustuste suhtes. Piirkondlik integratsioon ja eksport on suurenenud, kuid jäänud alla potentsiaalse taseme.

Riigihangete valdkonnas on Albaanial mõõdukas valmidus, riik on teinud suuri edusamme, eelkõige võttes vastu täiendavaid rakendusakte ning käivitades elektroonilise vaiete ja kaebuste süsteemi. Statistika valdkonnas on Albaanial samuti mõõdukas valmidus, riik on teinud piiratud edusamme ESA 2010 standardite rakendamisel, avaldamise kiirendamisel ja Eurostatile edastamisel, kuid rahvaloenduse seadus on jätkuvalt edasi lükatud. Albaanial on mõõdukas valmidus enamikus finantskontrolli valdkondades, milles riik on teinud mõningaid edusamme, eelkõige avaliku sektori rahanduse sisekontrolli ja siseauditi vallas.

Enamikus siseturuvaldkondades, nagu kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus ning konkurentsipoliitika, on Albaanial mõõdukas valmidus. Sama kehtib finantsteenuste ja intellektuaalomandiõiguse peatükkide kohta, kus riik on teinud suuri edusamme tänu viivislaenude vähendamisele ning autoriõigust ja tööstusomandiõigusi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisele. Albaania on teinud mõningaid edusamme uue välismaalaste seaduse vastuvõtmisel ja mõne Moneyvali aruandes esitatud soovituse täitmisel. Konkurentsipoliitika valdkonnas tuleb aga muuta riigiabi eest vastutav asutus sõltumatuks ja piisavate vahenditega varustatud asutuseks. Tarbija- ja tervisekaitse valdkonnas on riigi valmidus algusjärgus ning edusammud kasinad.

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu vallas on Albaania saavutanud mõõduka valmisoleku paljudes punktides, sealhulgas digipöörde ja meedia, maksustamise, majandus- ja rahapoliitika, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, hariduse ja kultuuri küsimustes. Sama kehtib tolliliidu kohta, kus kohaldatakse Euroopa ja Vahemere piirkonna päritolureegleid ning tugevdatakse ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja võltsitud kaupade vastases võitluses osalevaid asutusi ja soodustatakse nende koostööd. Maksu- ja kriminaalamnestia vastuvõtmine hoolimata ELi ja Moneyvali nõuannetest võib ohustada edusamme, mis on tehtud nii selles valdkonnas kui ka rahapesuvastases võitluses. Albaanial on mõningane valmidus sotsiaalpoliitika ja tööhõive, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Albaania on teinud teatavaid edusamme hariduse valdkonnas, eelkõige seoses uue riikliku haridusstrateegia ja tegevuskava (2021–2026) vastuvõtmisega, kuid majandus- ja rahapoliitika valdkonnas on edusammud olnud piiratud.

Mis puudutab Lääne-Balkani rohelist tegevuskava ja kestlikku ühendatust, siis on Albaania valmidus energeetika, keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas mõõdukas. Albaania on saavutanud mõningase valmiduse ühise transpordipoliitika ja üleeuroopaliste võrkude valdkonnas ning on teinud teatavaid edusamme transpordi- ja energiavõrkude arendamisel. Riik tegi edusamme elanikkonnakaitse valdkonnas ja on valmis ühinema liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga. Riik on teinud piiratud edusamme muudes selle teemavaldkonnaga hõlmatud punktides ning jätkab jõupingutusi, et lahendada laevade lipuriigi kontrolliga seotud probleeme ja ühtlustada õigusakte. Riik on teinud piiratud edusamme veemajandust, kemikaale ja keskkonnakuritegusid käsitleva liidu õigustikuga vastavusse viimisel. Strateegiliste investeeringute mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja looduskaitsele vajab tähelepanu. See teemavaldkond ja asjaomased reformid on tihedalt seotud Albaania majandusreformi programmi, komisjoni majandus- ja investeerimiskava ning Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga, millega Albaania ühines 2020. aasta detsembris.

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse vallas on Albaanial enamikus punktides mõningane valmidus, sealhulgas põllumajandus ja maaelu areng, toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalandus ning finants- ja eelarvesätted. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise vallas on valmidus mõõdukas. Albaania on teinud teatavaid edusamme põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas, eelkõige põllumajandusettevõtete registri loomine ja maaelu arengu haldussuutlikkuse paranemine. Suuri edusamme on täheldatud kalanduse valdkonnas, kus jätkati laevaseire satelliitsüsteemi (VMS-süsteemi) kasutuselevõtmist ning eraldati inimressursse kalalaevade tegevuse jälgimiseks ja selle kohta aruannete koostamiseks. Albaania kui Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepingupool rakendab täielikult püügikoormuse soovitusi. Teatavaid edusamme on tehtud finants- ja eelarvesätete vallas. Edusammud toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas olid siiski piiratud. Sellega seoses tuleb parandada ühinemiseelse abi koordineerimist asutuste vahel ning otsida lahendusi majandus- ja investeerimiskava alusel toimuva taristuprojektide strateegilise planeerimise, rakendamise ja järelevalve vähesele suutlikkusele.

Välissuhete, välisjulgeoleku ja kaitse valdkonnas on Albaania saavutanud heal tasemel valmiduse. Albaania tegi teatavaid edusamme läbirääkimiste välissuhete peatükis, kuna ta jätkas kahesuguse kasutusega kaupade valdkonna õigusaktide vastavusse viimist ja CEFTA lisaprotokollide rakendamist. ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas oli Albaania tegevus jätkuvalt täielikult kooskõlas kõigi asjakohaste ELi otsuste ja deklaratsioonidega, sealhulgas ELi piiravate meetmetega pärast Venemaa provotseerimata agressiooni Ukraina vastu. Albaania, kes on alates 2022. aasta jaanuarist mittealaline liige, on aktiivselt osalenud ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses reeglitel põhineva rahvusvahelise korra edendamisel ja kaitsmisel.

Bosnia ja Hertsegoviina

Mis puutub poliitikakriteeriumidesse, siis Serblaste Vabariigis asuvad erakonnad blokeerisid riigi tasandi seadusandlikud ja täidesaatvad institutsioonid kuni 2022. aasta kevadeni, tuues kaasa peaaegu täieliku reformide elluviimise seisaku sel perioodil. Föderatsiooni valitsus toimis kogu ametiajal (2018–2022) ajutise valitsusena. Märkimisväärsel osal aruandeperioodist püüdis Serblaste Vabariik võtta ühepoolselt üle riigi pädevused (sealhulgas maksustamise, kohtusüsteemi, kaitse ja julgeoleku valdkonnas) ning lammutada riiklikud institutsioonid, ohustades riigi väljavaadet ühineda ELiga, nagu on märgitud komisjoni arvamuses. Astuti mõningaid seadusandlikke samme, et kõrvaldada Serblaste Vabariik üksusena peamistest riigiorganitest ja luua üksuse tasandil paralleelseid organeid; need seadused on peatatud ja nende üle tehakse põhiseaduslikkuse kontrolli.

Parlamendierakonnad ei suutnud kokku leppida põhiseaduse ja valimisreformide lahenduses, et viia põhiseadus kooskõlla Euroopa inimõiguste konventsiooniga, järgides Sejdić-Finci ja sellega seotud otsuseid, hoolimata sellest, et EL ja USA vahendasid läbirääkimisi aktiivselt. Valimisstandardite parandamiseks tehtud muudatusettepanekud lükati parlamendis tagasi. Mitmed konstitutsioonikohtu otsused tuleb veel täielikult jõustada. Ministrite nõukogu ei astunud samme, et töötada välja ELi õigustiku ülevõtmise riiklik programm. Poliitiliste takistuste tõttu takistas rahandus- ja riigikassaministeerium 2022. aasta oktoobri valimiste sujuvat korraldamist, pidades vajalikud vahendid kinni. Üldvalimised toimusid 2. oktoobril; OSCE/ODIHRi esialgsete järelduste kohaselt olid need üldiselt konkurentsivõimelised ja hästi korraldatud, kuid neid iseloomustas usaldamatus avaliku sektori asutuste vastu ja etniliselt lõhestav retoorika. Samal päeval kehtestas kõrge esindaja märkimisväärsed muudatused föderatsiooni põhiseaduses ning Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduses, et lahendada mitmeid funktsionaalsuse ja ametivõimude õigeaegse moodustamisega seotud küsimusi. Kodanikuühiskonna jaoks soodsa keskkonna tagamisel ei ole edusamme tehtud. Serblaste Vabariigi võimud ja parteid pooldasid neutraalset hoiakut Venemaa agressiooni suhtes Ukraina vastu, vaidlustades riigi kooskõla ELi avaldustega ning takistades Venemaa-vastaste piiravate meetmete täielikku rakendamist. Eestseisus ratifitseeris mitu rahvusvahelist lepingut, sealhulgas IPA III, programmide „Horisont“ ja „Loov Euroopa“ ning elanikkonnakaitse mehhanismi kohta.

Bosnia ja Hertsegoviina on avaliku halduse reformi vallas valmiduse algusjärgus, olles teinud piiratud edusamme. Riigi rahanduse juhtimise valdkonnas on astutud positiivseid samme: i) võeti vastu kõikehõlmav ja üleriigiline riigi rahanduse juhtimise strateegia, mida tuleb nüüd rakendada; ii) iga valitsemistasand alustas riigi rahanduse juhtimise strateegiate rakendamist; iii) riigiasutused parandasid mõningaid kutsealaseid koolitusi; iv) föderatiivne vabariik muutis oma haldusmenetlusi. Kuid poliitilise otsustusorgani puudumine avaliku halduse reformi juhtimiseks ning tegevuskava ebapiisav rakendamine ja avaliku halduse tegevuskava edendamise suutlikkus õõnestavad avaliku halduse hästi toimimist kõigil valitsustasanditel. Avaliku teenistuse seadused ei ole omavahel ega saavutuspõhimõtetega ühtlustatud ning personalijuhtimise järelevalve ei võimalda kontrollida õigusnormide rikkumisi. Kooskõlas arvamuse 14. põhiprioriteediga peab riik viima lõpule avaliku halduse reformi põhisammud, tagades asjatundliku ja depolitiseeritud avaliku teenistuse ning koordineeritud üleriigilise lähenemisviisi poliitika kujundamisel, luues ühtlasi poliitilise otsustusorgani, mis juhib avaliku halduse reformi.

Kohtusüsteemi vallas on Bosnia ja Hertsegoviina valmiduse algusjärgus. Aruandeperioodil ei ole selles valdkonnas edusamme tehtud. Kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus ei ole paranenud. Täidesaatvad ja seadusandlikud asutused ei võtnud vastu täiendavaid kaitsemeetmeid. Kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamist, distsiplinaarvastutust, karjääri edenemist ning huvide konflikti käsitlevate eeskirjade kohaldamisel esineb jätkuvalt ebajärjekindlust ja liiga ulatuslikku kaalutlusõigust. Bosnia ja Hertsegoviina peaprokurör ning Serblaste Vabariigi peaprokurör tagandati aruandeperioodil ametist distsiplinaarsüütegude tõttu. Parlament lükkas tagasi kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu seaduse ausameelsuse kohta tehtud muudatusettepanekud, millega loodaks usaldusväärne ja range süsteem kohtuametnike finantsaruannete kontrollimiseks. Serblaste Vabariik tegi seadusandliku algatuse, et luua vabariigi tasandil eraldi kohtu- ja prokuratuurinõukogu; kui see vastu võetakse, rikuks see õigus- ja põhiseaduslikku korda. Vaja on kiireloomulisi meetmeid, et taastada üldsuse usaldus kohtusüsteemi vastu ja suurendada selle ausameelsust. See, et riik ei ole näidanud üles kindlat poliitilist tahet kohtureformiga edasi minna, ning kohtusüsteemi halb toimimine õõnestavad endiselt kodanike võimalust oma õigusi kasutada ning takistavad võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse vallas on Bosnia ja Hertsegoviina valmidus veel algusjärgus / ta on saavutanud mõningase valmiduse. Aruandeperioodil ei ole selles valdkonnas edusamme tehtud. Parlament lükkas tagasi huvide konflikti käsitleva seaduse. Poliitilised juhid ja kohtuasutused ei suutnud võidelda laialt levinud korruptsiooniga ning takistasid aktiivselt edusamme, põhjustades pikaajalise seisaku ja suurendades märke poliitilisest haardest. Jätkuv edusammude puudumine kõigil tasanditel kasvatab tagasimineku ohtu. Poliitilised juhid ja kohtuasutused peavad olukorda kiiresti parandama. Kuigi aruandeperioodil on esitatud teatavaid süüdistusi seoses kõrgetasemelistes korruptsiooniasjades langetatud kohtuotsustega, on üldised saavutused korruptsiooni (sealhulgas kõrgetasemelise korruptsiooni) ennetamisel ja tõkestamisel endiselt ebatõhususe ja poliitilise sekkumise tõttu tagasihoidlikud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate õiguskaitseasutuste vahelises operatiivkoostöös on süsteemseid puudujääke, mis tulenevad ühtlustamata kriminaalõigusest ja nõrgast institutsioonilisest koordineerimisest, ning luureteabe vahetamine on väga piiratud. Riigis tegutsevad kuritegelikud ühendused kasutavad ära õigus- ja halduslünki. Politsei on poliitilise sekkumise suhtes haavatav. Finantsuurimised ja vara arestimised on samuti enamasti ebatõhusad. Poliitika-, õigus- ja majandussüsteemidesse kuritegeliku sisseimbumise vastu võitlemisel on endiselt oluline ennetav lähenemisviis. Europoliga tehtava koostöö kontaktpunkt ikka veel ei tööta; käimas on ettevalmistusmeetmed. Eurojustiga puudub süstemaatiline koostöö. Bosnia ja Hertsegoviina peab jätkama jõupingutusi võitluses terrorismi ja uimastikaubanduse vastu ning suurendama oma suutlikkust seda teha. Kiiresti tuleb vastu võtta uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis on kooskõlas liidu õigustikuga.

Kuigi põhiõiguste valdkonnas on seadusandlik ja institutsiooniline raamistik üldjoontes paigas, puudub terviklik strateegiline raamistik. Positiivsed sammud selles valdkonnas on romade sotsiaalset kaasamist käsitleva tegevuskava vastuvõtmine 2022. aasta aprillis ja LGBTIQ-inimeste õigusi käsitleva tegevuskava vastuvõtmine 2022. aasta juulis. Endiselt on vaja mahukaid reforme, et tagada kõigile kodanikele võimalus oma poliitilisi õigusi tegelikult teostada ning tagada kõigile mittediskrimineeriv, kaasav ja kvaliteetne haridus, saades lahti tavast „kaks kooli ühe katuse all“. Edusamme ei ole tehtud sõna- ja meediavabaduse tagamisel, mis kaitseks ajakirjanikke ähvarduste ja vägivalla eest ning tagaks avalik-õigusliku ringhäälingusüsteemi rahalise kestlikkuse. Jätkuvalt on probleeme kogunemisvabadusega, eelkõige Serblaste Vabariigis.

Bosnia ja Hertsegoviina on astunud märkimisväärseid samme rände haldamise parandamiseks. Julgeolekuministeerium jätkas jõupingutusi, et parandada koordineerimist kohalike ametiasutustega, ja edendas rahvusvahelist koostööd. Siiski takistavad olulised puudused endiselt vajaliku abi andmist. Bosnia ja Hertsegoviina peab kiiresti vastu võtma rändestrateegia ja -tegevuskava, suurendama jõupingutusi varjupaigale juurdepääsu tagamiseks ning tugevdama piirihaldust.

Majanduskriteeriumide täitmisel on Bosnia ja Hertsegoviina toimiva turumajanduse loomise algusjärgus. Koostöö ja majanduspoliitika kujundamise koordineerimine riigi tasandil ja üksuste vahel on veelgi halvenenud. Selle tagajärjel on riigi siseturg endiselt killustatud. Riigi majandusreformi programm ei sisalda piisavaid usaldusväärseid üleriigilisi meetmeid, mis lahendaksid peamisi struktuurseid majandusprobleeme. Need on seotud ettevõtluskeskkonna, mitteametliku majanduse, avaliku sektori ettevõtete, rohe- ja digipöörde ning töötusega. Üldiselt jäävad riigi majandusnäitajad alla oma potentsiaali, kuna poliitikakujundamist takistab poliitiline ummikseis, liiga lühiajaline orientatsioon ja majanduskasvu suurendamise poliitikameetmete tähelepanuta jätmine.

Oma suutlikkuses tulla toime ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega on Bosnia ja Hertsegoviina edusammud endiselt valmiduse algusjärgus ega ole selles valdkonnas märkimisväärselt edenenud. Hariduse kvaliteet on jäänud kesiseks, ka transpordi- ja energiataristu parandamiseks ei ole võetud piisavalt meetmeid. Nii kaubandus- kui ka transpordisektori suhteline majanduslik tähtsus (lisandväärtuses väljendatuna) suurenes tänu tugevale välisnõudlusele, samas kui avaliku sektori osatähtsus majanduses oli sama näitaja alusel veidi väiksem.

Bosnia ja Hertsegoviina on alles algusjärgus / tal on mõningane valmidus täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi. Riik peab märkimisväärselt kiirendama õigusaktide vastavusse viimist liidu õigustikuga ning rakendama ja jõustama vajalikke õigusakte. Aruandeperioodil on ELi õigustiku eri peatükkides tehtud piiratud edusamme või ei ole edusamme tehtud.

Bosnial ja Hertsegoviinal on mõningane valmidus ning ta on teinud teatavaid edusamme riigihangete valdkonnas, kuna augustis vastu võetud muudatustega on õigusaktid liidu õigustikuga veelgi rohkem vastavusse viidud. See on esimene oluline samm 12. juunil võetud kohustuste täitmisel ja aitab kaasa 7. põhiprioriteedi käsitlemisele. Statistika valdkonnas on edusammud olnud piiratud; ettevalmistused järgmiseks loenduseks on vaevalt edenenud ja makromajandusliku statistika koostamine kaldub jätkuvalt kõrvale liidu õigustikust. Mõningaid edusamme on tehtud avaliku rahanduse sisekontrolli vallas, mille kohta on kumbki üksus võtnud vastu oma strateegia.

Kogu riigis õigusraamistiku vastavusse viimine ELi õigustikuga nõuab otsustavaid samme siseturu vallas (kaupade, töötajate, teenuste ja kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus, intellektuaalomand, konkurentsipoliitika ning finantsteenused, tarbija- ja tervisekaitse). Bosnia ja Hertsegoviina on selles teemavaldkonnas teinud vähe edusamme või ei ole neid üldse teinud. Menetlused ja õigusaktid, mis üksuste vahel erinevad, takistavad konkurentsivõimet ning majanduskasvu. Bosnia ja Hertsegoviina peaks tugevdama finantsstabiilsust, parandades asjaomaste asutuste vahelist koordineerimist ning luues pangakriiside lahendamise raamistiku ühe osana finantsstabiilsuse fondi. See teemavaldkond on Bosnia ja Hertsegoviina jaoks eriti oluline selleks, et saavutada valmidus ELi siseturu nõuete järgimisel, samuti on see väga tähtis varajaseks integratsiooniks ühise piirkondliku turuga ning ühise piirkondliku turu arengu seisukohast.

Enamikus konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu valdkondades (maksustamine, digipööre ja meedia, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, teadus ja teadusuuringud, haridus ja kultuur) on Bosnia ja Hertsegoviina teinud vähe edusamme või ei ole neid üldse teinud, kuid on teinud mõningaid edusamme tolliliidu valdkonnas. Riik näitas tagasilangust teistes valdkondades (majandus- ja rahapoliitika), kus ta on varajases etapis või kus tal on mõningane valmidus. Need valdkonnad on tihedalt seotud riigi majandusreformi programmiga. Bosnia ja Hertsegoviina peab algatama sotsiaal-majanduslikke reforme, et tegeleda struktuursete puudustega (sealhulgas väikse konkurentsivõime ja suure tööpuudusega) ning COVID-19 pandeemia mõjuga.

Bosnia ja Hertsegoviina on teinud mõningaid või piiratud edusamme rohelise tegevuskava ja kestliku ühendatuse teemavaldkonnas, kus ta on energeetika, keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas varajases etapis. Riik on saavutanud mõningase valmiduse transpordi ja üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Täiendavaid samme on vaja teha ühendatuse reformi meetmete vallas ning üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määruse ja üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) käsitleva määrusega vastavusse viimiseks. Rohepööre ja kestlik ühendatus on piirkonna majandusliku integratsiooni ja ELiga integreerumise peamisi eeldusi. Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskava 3 ning rohelise tegevuskava 4 rakendamist tuleb kiirendada. Bosnia ja Hertsegoviina parandas märkimisväärselt oma elanikkonnakaitsesüsteemi ning näitas üles selget pühendumust katastroofide ohjamise valdkonnas; 2022. aasta septembris ühines riik liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga (UCPM)täisliikmena.

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemavaldkonnas ei ole Bosnia ja Hertsegoviina üheski punktis (põllumajandus ja maaelu areng, toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalandus ning finants- ja eelarvesätted) edusamme teinud, olles enamikes punktides valmiduse algjärgus. Riik peab suurendama jõupingutusi, et valmistada ette ja võtta vastu 2021. aasta järgne üleriigiline maaelu arengu strateegia, viia toiduohutust, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitikat käsitlevad õigusaktid vastavusse ning tugevdada oma haldussuutlikkust. Samuti on vaja teha rohkem jõupingutusi, et valmistada ette ja võtta vastu üleriigiline kalanduse ja vesiviljeluse strateegia ning ühtlustada andmete kogumist. Lisaks peaks Bosnia ja Hertsegoviina alustama üleriigilise regionaalarengu strateegia ettevalmistamist.

Bosnial ja Hertsegoviinal on mõningane valmidus ning ta on teinud teatavaid edusamme välissuhete teemavaldkonnas, eelkõige parandades vastavust ELi välispoliitika avaldustele ja piiravatele meetmetele, mille kooskõlamäär suurenes 2022. aasta augusti lõpuks 81 %ni. Riik peab rakendama Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) lisaprotokolle kaubanduse hõlbustamise ning kaubanduse ja teenuste kohta ning võtma kiiresti vastu vaidluste lahendamist käsitleva lisaprotokolli. Bosnia ja Hertsegoviina on jätkanud aktiivset osalemist piirkondlikus koostöös ning hoidnud alal heanaaberlikke suhteid.

2021. aastal eraldati Bosniale ja Hertsegoviinale 73 miljonit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendist aastateks 2021–2027 (IPA III), millega toetati rände ja piirihalduse, valimisprotsessi, energeetika, transpordi, tööhõive ja sotsiaalkaitse programme ning erasektorit ja regionaalarengut. See esimene programmide kogum, mida täiendab mitut riiki hõlmav programmipakett, aitab oluliselt kaasa Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava ja rohelise tegevuskava rakendamise käivitamisele. Kogu riiki hõlmavate valdkondlike strateegiate vastuvõtmine on jätkuvalt peamine nõue, et Bosnia ja Hertsegoviina saaks tulevikus ühinemiseelse abi rahastamisvahendist täiel määral kasu.

Kosovo

Aruandlusperiood kattus Vetëvendosje juhitud valitsuse esimese täisaastaga. Kosovo oli poliitiliselt stabiilne, kuna valitsusel oli assamblees kindel enamus.

Assamblee tööd mõjutas jätkuvalt negatiivselt polariseerunud poliitiline õhkkond ja raskused otsustusvõimelise kvoorumi saavutamisel, kuigi valitsus tugineb tugevale häälteenamusele. See on osaliselt tingitud seadusandliku töö puudulikust juhtimisest enamuse poolt, kuid ka seetõttu, et assamblee opositsiooniliikmed (parlamendiliikmed) hoidusid hääletamisest, et takistada õigusaktide vastuvõtmist.

2021. aasta kohalikud valimised olid üldiselt hästi korraldatud, läbipaistvad ja konkurentsipõhised. Kosovo valimisprotsessi tuleb jätkuvalt põhjalikult tugevdada, võttes käsile pikaajaliselt valimistsükli kõiki osi painavad puudused, mille on kindlaks teinud järjestikused ELi valimisvaatlusmissioonid alates 2014. aastast.

Olukord Kosovo põhjaosas on endiselt keeruline, eriti suurt peavalu valmistavad korruptsioon, 
organiseeritud kuritegevus ja sõnavabaduse olukord.

Avaliku halduse reformi vallas on Kosovol mõningane valmidus, kuid selles valdkonnas on ta teinud vähe edusamme. Eelkõige astuti mõningaid olulisi positiivseid samme, töötades välja avaliku halduse reformi ja riigi rahanduse juhtimise üldstrateegiad aastateks 2022–2026, võttes vastu õigusaktid, et jätkata avaliku sektori asutuste tegevuse optimeerimise esimest lainet ning algatada uue palgaseaduse väljatöötamine. Avaliku halduse reformi kehtiva õigusraamistiku rakendamisel on tehtud vähe edusamme. 

Kosovo on hästi toimiva kohtusüsteemi arendamisel alles valmiduse algusjärgus. Kuigi teatavaid edusamme on tehtud, on õigusemõistmine endiselt aeglane, ebatõhus ja lubamatu mõjutamise suhtes haavatav. Astuti samme, et alustada õigusriigi strateegia ja tegevuskava rakendamist ning reformida prokuratuurisüsteemi reguleerivat õigusraamistikku, muutes Kosovo prokuratuurinõukogu seadust. Kohtureformiga tuleks tegeleda eelkõige olemasolevate vahendite rakendamise parandamise kaudu, et kaitsta kohtusüsteemi ausameelsust, sõltumatust ja tõhusust. Tervitatav on valitsuse võetud kohustus rakendada tihedas koostöös ELiga täielikult Veneetsia komisjoni arvamust kohtunike ja prokuröride kontrollimist käsitleva kontseptsioonidokumendi kohta.

Korruptsioonivastase võitluse vallas on Kosovo valmidus algusjärgus / ta on saavutanud mõningase valmiduse. Aruandeperioodil tehti teatavaid edusamme oluliste korruptsioonivastaste õigusaktide vastuvõtmisel. Üldise õigusraamistiku rakendamist on vaja parandada. Vaja on teha pidevaid jõupingutusi, et jõuda proaktiivsemate uurimiste, lõplike kohtulahendite ja varade lõpliku konfiskeerimiseni. Hoolimata juba tehtud jõupingutustest on süsteemse korruptsiooni ohu tõhusaks ja püsivaks tõkestamiseks vaja tugevat poliitilist tahet ning kriminaalkohtu kindlat reageerimist kõrge tasandi korruptsioonile.

Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse vallas on Kosovo valmidus algusjärgus 
ning organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel on tehtud piiratud edusamme. Kriminaalkoodeksis ja laiendatud konfiskeerimisvolituste seaduses ette nähtud tugevaid mehhanisme ei ole veel täielikult ära kasutatud. Toimus hulk organiseeritud kuritegevuse vastaseid edukaid operatsioone, mis hõlmasid rahvusvahelist ja piiriülest koostööd. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine Kosovo põhjaosas on jätkuvalt keeruline.

Mõningaid edusamme on tehtud terrorismivastases võitluses ning vägivaldse äärmusluse vastases võitluses ja selle ennetamises kooskõlas eesmärkidega, mis on sätestatud Lääne-Balkani riikide terrorismivastase võitluse ühise tegevuskava ELi-Kosovo rakenduskorras. Kosovo ametiasutused peavad püüdma tulemuslikumalt võidelda rahapesu vastu ning viima asjaomased õigusaktid kooskõlla ELi õigustiku ja rahvusvaheliste normidega. Inim- ja põhiõiguste kaitse on kehtiva õigusraamistikuga üldjoontes tagatud ja kooskõlas Euroopa normidega. Kosovo näitas üles pühendumust soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Rohkem tuleb teha selleks, et tulemuslikult tagada vähemuste hulka kuuluvate isikute, sealhulgas romade 5 ja aškalite ning põgenike kaitse, kindlustada sooline võrdõiguslikkus ka tegelikkuses ja liikuda edasi kultuuripärandi kaitsega. Haldusjuhiste puudumine lastekaitseseaduse rakendamiseks takistab edasisi edusamme selles valdkonnas. Sõnavabaduse vallas on Kosovol mõningane valmidus ning meediakeskkonda võib pidada pluralistlikuks ja elavaks. Siiski valmistavad endiselt muret ajakirjanikevastased avalikud laimukampaaniad, ähvardused ja füüsilised rünnakud. Finantsilise iseseisvuse ja kestlikkuse puudumine muudab meedia, sealhulgas avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni poliitiliste ja ärihuvide suhtes haavatavaks.

Kosovo ametiasutused tegid jätkuvalt edusamme rände haldamisel. Rände juhtimist ja varjupaigapoliitikat tuleks veelgi tugevdada.

Kosovo on teinud mõningaid edusamme majanduskriteeriumide vallas ja on toimiva turumajanduse arendamises algusjärgus. Majandus näitas pandeemia ajal üles vastupanuvõimet. Sellest hoolimata takistavad erasektorit jätkuvalt pikaajalised struktuursed probleemid, nagu laialt levinud mitteametlik majandus, korruptsiooni suur levimus ja üldiselt nõrk õigusriik.

Kuigi eelarve-eeskirjad on alates 2020. aastast peatatud, tõid majanduse elavnemine ja ametlikumaks muutmisest saadav kasu kaasa maksutulude olulise suurenemise ja valitsemissektori väikese eelarvepuudujäägi 2021. aastal. Toormehindade tõusu tõttu kasvas inflatsioon märkimisväärselt. Finantssektor püsis stabiilsena ja laenuandmine jätkas laienemist. Vaatamata tugevale poliitilisele vastuseisule võttis valitsus sõjaveteranide pensionide ja Kosovo pensionihoiuste fondi suhtes konservatiivse seisukoha.

Oma suutlikkuses tulla toime ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega on Kosovo edusammud olnud piiratud ning selles vallas ollakse valmiduse algusjärgus. Vähe edusamme on tehtud 
hariduse kvaliteedi parandamiseks ja oskuste nappuse vähendamiseks tööturul. Kosovo on teinud mõningaid 
edusamme maanteede taristu parandamisel ja taastuvatesse energiaallikatesse tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid endiselt valmistab muret söepõhine, aegunud ja ebausaldusväärne energiavarustus. Kosovol puudub endiselt pikaajaline energiastrateegia. Kosovo on teinud mõningaid edusamme majanduse digiteerimisel.

Heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö kohta võib märkida, et Kosovo on jätkanud osalemist enamikul piirkondlikel foorumitel. Kosovo on säilitanud üldiselt head suhted Albaania, Montenegro ja Põhja-Makedooniaga. Kosovo ametlikud suhted Bosnia ja Hertsegoviinaga, kes ei tunnusta Kosovo iseseisvust, ei ole muutunud ning mõlemad pooled on säilitanud range viisarežiimi.

ELi vahendatud dialoog suhete normaliseerimise üle Serbiaga jätkus regulaarsete igakuiste kohtumiste korraldamisega pealäbirääkijate tasandil ja 18. augustil 2022 toimus kõrgetasemeline kohtumine. Pooled võtsid 2022. aasta juunis vastu energialepingute rakendamise tegevuskava ning leppisid 2022. aasta augustis kokku, et Kosovo ja Serbia vahel saab reisida ainult isikutunnistusega. Kosovo peab tegema konstruktiivsemat koostööd ja suuri lisajõupingutusi kõigi seniste lepingute rakendamisel ning aitama saavutada Serbiaga ulatusliku õiguslikult siduva suhete normaliseerimise kokkuleppe. Selline kokkulepe tuleb kiiresti sõlmida ning see on väga oluline, et Kosovo ja Serbia saaksid oma Euroopa teel edasi liikuda.

Aruandeperioodil tehti teatavaid edusamme statistika ja finantskontrolli valdkonna Euroopa normidega vastavusse viimisel, samas kui riigihangete valdkonnas tehti Euroopa normidega vastavusse viimisel vähe edusamme. Enamikus siseturuga seotud valdkondades on Kosovol mõningane valmidus, sealhulgas konkurentsi valdkonnas. Aruandeperioodil tegi Kosovo mõningaid edusamme kõigis punktides, välja arvatud tarbijapoliitika ja tervisekaitse, kus edusammud olid piiratud.

Kosovo on teinud teatavaid edusamme konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu valdkonnas (toll, maksustamine, majandus- ja rahapoliitika, digipööre ja meedia, ettevõtlus- ja tööstuspoliitika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, haridus ja kultuur) ning vähe edusamme teadusuuringute valdkonnas.

Lääne-Balkani rohelise tegevuskava ja kestliku ühendatuse puhul on Kosovo teinud teatavaid edusamme transpordi valdkonnas ning piiratud edusamme energeetika, keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas. Ressursside ja põllumajanduse valdkonnas on Kosovo teinud teatavaid edusamme toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas, kuid üksnes piiratud edusamme põllumajanduses.

Välissuhete ja kaubanduspoliitika valdkonnas tegi Kosovo aruandeperioodil vähe edusamme ning on valmiduse algusjärgus. Kosovo ei ole veel ratifitseerinud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu lisaprotokolle, mis käsitlevad kaubanduse hõlbustamist ja teenuskaubandust. Kosovo kehtestas mitmete põllumajanduslike toiduainete ekspordipiirangud ilma põhjendamata või eelnevalt komisjoniga konsulteerimata.

ELi õigustiku tulemuslikuks rakendamiseks peab Kosovo üldiselt parandama oma haldussuutlikkust ja kõigi sektorite vahelist kooskõlastamist.

Türgi

Türgi demokraatlike institutsioonide toimimises on suuri puudusi. Aruandeperioodil jätkus demokraatia tagasilangus. Presidentaalse süsteemi struktuursed puudused püsisid. Veel ei ole tegeletud Euroopa Nõukogu ja selle asutuste esitatud peamiste soovitustega. Parlamendil puudusid endiselt vajalikud vahendid selleks, et panna valitsus aru andma. Põhiseaduse raamistik toetas endiselt võimu koondumist presidendi kätte, tagamata mõistlikku ja tõhusat lahusust täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu vahel. Kui tõhus kontrolli- ja tasakaalustusmehhanism puudub, piirdub täidesaatva võimu demokraatlik vastutus jätkuvalt ainult valimistega.

Hoolimata erakorralise seisukorra tühistamisest 2018. aasta juulis jäid kehtima mõned õigusnormid, millega anti valitsusametnikele erakorralised volitused ja säilitati mitu eriolukorra piiravat elementi. Erakorralise seisukorra uurimiskomisjon ei ole veel lõpetanud erakorralise seisukorra ajal dekreetseadustega vallandatud avalike teenistujate juhtumite läbivaatamist. Türgi parlament kiitis 2021. aasta juulis heaks seaduseelnõu, millega pikendatakse osa eriolukorra piiranguid veel üheks aastaks.

Seoses väidetavate terrorismiga seotud kuritegudega jätkas kohtusüsteem parlamendi opositsiooniparteide liikmete süstemaatilist ründamist. Valimiste ja erakondade õigusraamistik on endiselt problemaatiline. Valimiskünnist vähendati 10 %-lt 7 %-le. Türgi ei ole veel tegelenud OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo ega Veneetsia komisjoni ülejäänud soovitustega.

Valitsuskoalitsiooni surve opositsiooni ridadest valitud linnapeade vastu nõrgestas kohaliku tasandi demokraatiat veelgi. Opositsioonierakondade linnapeade vastu algatati haldus- ja kohtulikke uurimisi. Kohalik demokraatia riigi kaguosas on endiselt oluliselt takistatud. Riigi kaguosas jätkati ametist kõrvaldatud linnapeade asendamist valitsuse määratud usaldusisikutega.

Olukord riigi kaguosas on endiselt väga murettekitav. 2021. aasta oktoobris pikendas Türgi parlament sõjaväe volitusi alustada piiriüleseid terrorismivastaseid operatsioone Süürias ja Iraagis veel kahe aasta võrra. Türgi valitsus jätkas oma riigisiseseid ja piiriüleseid (Iraagis ja Süürias) julgeoleku- ja sõjalisi operatsioone. Piirialadel on julgeolekuolukord endiselt habras. Kurdistani Töölispartei (PKK), mis on jätkuvalt ELi terroriaktides osalevate isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, on korduvalt toime pannud terroriakte. EL on mõistnud PKK rünnakud ühemõtteliselt hukka ja väljendanud solidaarsust ohvrite perekondadega. Valitsusel on seaduslik õigus ja kohustus terrorismi vastu võidelda, aga ühtlasi on oluline, et see toimuks kooskõlas õigusriikluse, inimõiguste ja põhivabadustega. Terrorismivastased meetmed peavad olema proportsionaalsed. Ei ole märke soovist taaskäivitada usutav poliitiline rahuprotsess, et leida kestlik lahendus.

Jätkus suur tagasilangus kodanikuühiskonna küsimustes. Kodanikuühiskond oli suurema surve all ning selle vaba tegutsemise ruum vähenes jätkuvalt, mis on piiranud nende sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust. Massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse rakendamine lisas kodanikuühiskonna organisatsioonidele täiendavaid piiranguid.

Tsiviiljärelevalvet julgeolekujõudude üle ei ole tugevdatud. Sõjaväe, politsei ja luureteenistuste vastutus jäi väga piiratuks. Tugevdada tuleb parlamentaarset järelevalvet julgeolekuasutuste üle. Juulis pikendas parlament peastaabi ülema pensioniiga 67-lt 72-le, võimaldades ametis oleval peastaabi ülemal teenida veel ühe aasta, samas kui õhu- ja mereväe komandörid on pensionile jäänud.

Avaliku halduse reformi vallas on Türgil mõningane/mõõdukas valmidus. Aruandeperioodil edusamme ei tehtud. Riigil puudub jätkuvalt terviklik avaliku halduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise reformikava ning valitsus ei ole alustanud avaliku halduse terviklikku reformi. Administratsiooni vastutus ei ole piisav ja selle personalijuhtimist tuleb parandada. Poliitikakujundamisel puuduvad tõenduspõhised meetodid ja osalusmehhanismid. Jätkus administratsiooni politiseerimine. Naiste esindatus avaliku teenistuse juhtivatel ametikohtadel oli endiselt väike.

Türgi kohtusüsteem on alles valmiduse algjärgus. Aruandeperioodil jätkus alates 2016. aastast täheldatud suur tagasilangus. Endiselt valmistasid kõige rohkem muret kohtusüsteemi sõltumatuse süsteemne puudumine ning lubamatu surve kohtunikele ja prokuröridele. Eriti suurenes mure selle pärast, kas kohtusüsteem vastab rahvusvahelistele ja Euroopa normidele, eelkõige seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamisest keeldumisega. Jätkati 2021. aasta inimõiguste tegevuskava ja 2019. aasta kohtureformi strateegia rakendamist. Kummaski dokumendis ei käsitletud siiski suuri puudusi Türgi kohtusüsteemis, mistõttu puudub kava, mis aitaks riigi kohtusüsteemi üldist toimimist oluliselt parandada. Ametisse ennistati ainult 515 riigipöördekatse järel ametist vabastatud kohtunikku või prokuröri, kuigi paljud neist mõisteti õigeks. Endiselt valmistab muret objektiivsete, saavutuspõhiste, standarditud ja eelnevalt kehtestatud kriteeriumide puudumine kohtunike ja prokuröride värbamisel ning edutamisel.

Korruptsioonivastase võitluse vallas on Türgi endiselt valmiduse algusjärgus ega ole teinud aruandeperioodil mingeid edusamme. Riik ei ole loonud korruptsioonivastaseid organeid vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele. Parandada tuleb õigusraamistikku ja institutsioonilist struktuuri, et piirata poliitilist ja lubamatut mõjutamist korruptsioonijuhtumite menetlemisel ning lahendamisel. Riigiasutuste vastutust ja läbipaistvust tuleb parandada. Korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava puudumine osutab sellele, et puudub tahe otsustavalt korruptsiooni vastu võidelda. Enamikku Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitustest ei ole rakendatud. Kokkuvõttes on korruptsioon laialt levinud ja põhjustab endiselt muret.

Türgil on mõningane valmidus võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, kuid üldiselt on edusammud olnud piiratud. Europoli ja raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemise eest vastutavate Türgi ametiasutuste vahel isikuandmete vahetamist käsitleva rahvusvahelise lepingu lõpuleviimine on veel pooleli, kuna Türgi andmekaitsealased õigusaktid ei ole veel ELi õigustikuga kooskõlas. Vastavalt rahapesuvastase töökonna (FATF) ja Veneetsia komisjoni soovitustele massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise seaduse kohta tuleb parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust reguleerivat õigusraamistikku.

Inimõiguste ja põhiõiguste olukord on üha halvenenud. Paljud erakorralise seisukorra ajal kehtestatud meetmed on endiselt jõus. Õigusraamistik sisaldab inim- ja põhiõiguste austamise üldisi tagatisi, kuid lisaks tuleks viia õigusaktid ja nende rakendamine vastavusse Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee jätkas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimise jälgimist Türgis. Türgi jätkuv keeldumine teatavate Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste rakendamisest, eelkõige Selahattin Demirtaşi ja Osman Kavala juhtumite puhul, tekitab suurt muret selle pärast, kas kohtud järgivad rahvusvahelisi ja Euroopa norme, ning Türgi kohustuse pärast edendada õigusriiki ja austada põhiõigusi. Euroopa Nõukogu poolt 2022. aasta veebruaris Türgi vastu algatatud rikkumismenetlus seoses Kavala juhtumis tehtud kohtuotsuse rakendamata jätmisega on veel üks märk sellest, et Türgi kaldub kõrvale inimõiguste ja põhivabaduste normidest, mida ta on Euroopa Nõukogu liikmena tunnustanud. Juulis otsustas kohus, et Türgi ei ole täitnud Euroopa Inimõiguste Kohtu 2019. aasta otsust Kavala juhtumi kohta.

2021. aastal vastu võetud inimõiguste tegevuskava rakendamist jätkati, kuid selles ei käsitleta kriitilisi küsimusi ega ole paranenud üldine inimõiguste olukord.

Sõnavabaduse valdkonnas jätkus viimastel aastatel täheldatud suur tagasilangus. Riigi julgeolekut ja terrorismivastast võitlust käsitleva kriminaalõiguse rakendamine on jätkuvalt vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja muude rahvusvaheliste normidega ning kaldub kõrvale Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Riigiasutuste rakendatavad piiravad meetmed ning üha suurem surve kohtu- ja haldusvahendite abil kahjustasid jätkuvalt sõnavabaduse kasutamist. Jätkunud on kriminaalasjade algatamine ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, juristide, kirjanike, opositsioonipoliitikute, üliõpilaste, kunstnike ja sotsiaalmeedia kasutajate vastu ning nende süüdimõistmine.

Kogunemis- ja ühinemisvabaduse valdkonnas jätkus tagasilangus. Esinesid korduvad keelud, ebaproportsionaalne jõu kasutamine ja sekkumine rahumeelsetes meeleavaldustes; uurimised, kohtuasjad ja haldustrahvid meeleavaldajate vastu terrorismiga seotud tegevuse eest või meeleavaldusi ja marsse käsitleva seaduse rikkumise eest.

Kõige halvemas olukorras olevate rühmade ja vähemustesse kuuluvate inimeste õigusi tuleks paremini kaitsta. Romad on jäänud suuresti ametlikust tööst kõrvale ja nende elutingimused on tunduvalt halvenenud. Endiselt teevad suurt muret soopõhine vägivald, diskrimineerimine ja vähemustevastane vihakõne (eelkõige lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ) inimõiguste rikkumine).

Rände- ja varjupaigapoliitika vallas on Türgi teinud mõningasi edusamme. ELi-Türgi avaldus jäi ELi ja Türgi koostöö peamiseks raamistikuks ning ELi ja Türgi koostöö rände valdkonnas tihenes. Mõningasi edusamme on tehtud Iraani maismaapiiri seire- ja kaitsesuutlikkuse edasisel tugevdamisel. Kreeka saartelt tagasi saadetud ebaseaduslike rändajate vastuvõtmine, mis oli ELi-Türgi avalduse alusel ette nähtud, on jätkuvalt peatatud, nagu see on olnud alates 2020. aasta märtsist. 2021. aastal suurenes enamikul marsruutidel saabuvate ebaseaduslike rändajate arv võrreldes 2020. aastaga. Suurenemine võib olla osaliselt tingitud sellest, et piirkonna riigid on tühistanud meetmed, mis nad võtsid 2020. aastal COVID-19 pandeemia ohjeldamiseks. Kuigi ebaseaduslikult Kreekasse saabujate arv on võrreldes COVIDi-eelsete näitajatega vähenenud, on ebaseaduslik saabujate arv Itaaliasse ja Küprose valitsuse kontrolli all olevatele aladele viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ning loodud on uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise teed. Türgi ei ole ikka veel rakendanud ELi ja Türgi vahelise tagasivõtulepingu 2017. aasta oktoobris jõustunud sätteid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikke. Üldiselt on ebaseaduslike piiriületuste arv Türgi ja Kreeka vahel jäänud märkimisväärselt väiksemaks, kui see oli enne ELi-Türgi avalduse vastuvõtmist.

Türgi jätkas märkimisväärsete jõupingutuste tegemist maailma ühe suurima pagulaskogukonna vastuvõtmiseks ja vajaduste rahuldamiseks. Pagulasrahastu 6 miljardi euro suurusest tegevuseelarvest maksti 2022. aasta juuniks välja üle 4,7 miljardi euro. Vaja on tõhusaid integratsioonimeetmeid, et tegeleda riigis suurenenud pagulaste hulgaga. Rändajate ja pagulaste juurdepääsu avalikule tervishoiule tuleks parandada. Ühtegi seni täitmata viisanõude kaotamise kriteeriumi ei ole täidetud. Türgi peab jätkama oma seaduste vastavusse viimist ELi viisapoliitikat käsitleva õigustikuga.

Türgi ühepoolne välispoliitika on olnud jätkuvalt vastuolus ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika prioriteetidega, eelkõige tema sõjategevuse tõttu Süürias ja Iraagis ning Venemaa-vastaste ELi piiravate meetmetega ühinemata jätmise tõttu. ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga kooskõla määr on Türgis endiselt väga madal, see oli 2022. aasta augusti seisuga 7 %. Türgi sõjaline toetus Liibüale, sealhulgas välisvõitlejate lähetamine kohapeale, ning pidev kriitika ja koostöö puudumine operatsiooni IRINI suhtes ei võimalda ELil piisavalt tõhusalt panustada ÜRO relvaembargo rakendamisse ning on viinud vastuoludeni Liibüas. Türgi on Süüria kriisis jätkuvalt kriitilise tähtsusega osaleja ning jagab ELiga eesmärki saavutada stabiilne ja jõukas Süüria. Tema väed säilitasid siiski märkimisväärse kohaloleku selles piirkonnas ja teistes Põhja-Süüria osades. Türgi Põhja-Süüriast tulenevaid julgeolekuprobleeme tuleks käsitleda poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega, mitte sõjategevusega, ning austades täielikult rahvusvahelist humanitaarõigust.

Türgi käsitas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu sõjaseisukorrana ja mõistis Venemaa agressiooni hukka. Türgi jõustas Montreux’ konventsiooni, mille kohaselt oli sõjalaevade läbisõit piiratud nende laevade läbisõiduga, mis pöördusid tagasi oma baasidesse. Türgi ettevõtted jätkasid sõjaväehankega saadud vahendite müüki Ukrainale. Türgi eesmärk on hõlbustada Ukraina ja Venemaa kõnelusi ning teha tööd deeskaleerumise ja relvarahu saavutamise nimel. Samuti tegi ta diplomaatilise algatuse Ukraina teravilja ekspordi hõlbustamiseks; Ukraina ja Venemaa vahel 22. juulil Istanbulis ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud kokkulepe ei oleks olnud võimalik ilma Türgi konstruktiivse rollita, kes samuti osaleb kokkuleppe rakendamise hõlbustamises. Sellegipoolest hoidus Türgi sellest, et ühineda ELi sanktsioonidega Venemaa vastu. Türgi on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi majandus- ja kaubandussuhete arendamiseks Venemaaga.

ELi ja Türgi suhete paranenud dünaamika, mida täheldati alates 2020. aasta detsembrist pärast Vahemere idaosas toimunud deeskaleerumist, valitses mitu kuud, enne kui pinged Egeuse mere piirkonnas 2022. aasta aprillis taastusid. Pärast piiravate meetmete raamistiku teist läbivaatamist pikendas nõukogu 2021. aasta novembris kehtivat korda veel ühe aasta võrra kuni 12. novembrini 2022. Praegu kohaldatakse sanktsioone kahe isiku suhtes. Kuigi Türgi aruandeperioodil Vahemere idaosas ebaseaduslikult ei puurinud, on pinged suurenenud. Türgi sõjalaevad takistasid ebaseaduslikult uurimistegevust Küprose majandusvööndis. Jätkusid Türgi sõjalised õppused Küprose merevööndis. Hoolimata sellest, et rahvusvaheline üldsus ja eelkõige EL mõistsid hukka Türgi ühepoolsed sammud, jätkas Türgi tegevust Küprosel asuva Varosha linna taasavamiseks.

Türgi peab ühemõtteliselt pühenduma heanaaberlikele suhetele ning järgima rahvusvahelisi lepinguid ja ÜRO põhikirja kohast vaidluste rahumeelset lahendamist, pöördudes vajaduse korral Rahvusvahelise Kohtu poole.

Euroopa Ülemkogu väljendas 2022. aasta juunis sügavat muret Türgi hiljutiste korduvate meetmete ja avalduste pärast. Ülemkogu tuletas meelde oma varasemaid järeldusi ja 2021. aasta märtsi avaldust ning kordas, et Türgi peab austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et ootab, et Türgi austaks täielikult rahvusvahelist õigust, leevendaks pingeid Vahemere idaosa piirkondliku stabiilsuse huvides, edendaks kestlikult heanaaberlikke suhteid ja austaks täielikult rahvusvahelist õigust. Euroopa Ülemkogu on korduvalt meenutanud, et EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning koostöö ja vastastikku kasulike suhete arendamisest Türgiga. Euroopa Ülemkogu kinnitas veel kord oma valmisolekut teha Türgiga mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas järkjärgulist, proportsionaalset ja tagasipööratavat koostööd, tingimusel et Türgi täidab Euroopa Ülemkogu varasemates järeldustes sätestatud tingimused ning pingete leevendamine Vahemere idaosas jätkub.

Mis puudutab majanduskriteeriume, on Türgi majandus hästi arenenud, kuid aruandeperioodil edusamme tehtud ei ole. Suur mure Türgi turumajanduse jätkuva nõuetekohase toimimise pärast on endiselt alles, kuna olulistes elementides, nagu rahapoliitika elluviimine ning institutsiooniline ja regulatiivne keskkond, on täheldatud tagasilangust. Majandus taastus COVID-19 kriisist jõudsalt, kasvades 2021. aastal 11,4 % ja 2022. aasta esimesel poolel üle 7 % hoolimata Venemaa sissetungist Ukrainasse. Riigi liiga lõtv rahapoliitika ja poliitilise usaldusväärsuse puudumine on nõrgestanud liiri ning viinud ametliku inflatsiooni viimase kahekümne aasta kõrgeimale tasemele, mis on üle 80 %. Imporditavate kaupade kõrgemad hinnad suurendasid maksebilansi tasakaalustamatust, mis on suurenenud ebakindluse ja rahvusvaheliste reservide madala taseme tingimustes endiselt märkimisväärne nõrk külg. Eelarve täitmine ületas kavasid, kuid valitsemissektori võlg suurenes ja eelarvepoliitika on sattunud üha suurema surve alla, sest seda koormavad ebaõnnestunud katsed ohjeldada kasvavat inflatsiooni ning toetada omavääringut.

Institutsiooniline ja regulatiivne keskkond on endiselt habras, eelkõige seoses määruste prognoositavuse, läbipaistvuse ja rakendamisega. Kaubandusvaidluste lahendamise parandamiseks on astutud mõned olulised sammud. Vaatamata järkjärgulisele langusele moodustab mitteametlik sektor endiselt märkimisväärse osa majandustegevusest. Riigi sekkumine hinnakujundusmehhanismidesse jätkub. Riigiabi andmisel puuduvad nõuetekohased rakenduseeskirjad, jõustamine ja läbipaistvus. Pangandussektor jäi enamjaolt stabiilseks ja kapitali adekvaatsus ületab regulatiivseid nõudeid. Viivislaenud vähenesid ja kasumlikkus paranes, kuid dollari kasutamine ja finantsstabiilsuse riskid suurenesid. Tööturg on pandeemiast taastunud, kuid sügavalt juurdunud struktuursed probleemid, nagu väga suur sooline ebavõrdsus, kõrge noorte töötuse määr ja suured piirkondlikud erinevused, on endiselt olemas.

Türgil on hea valmidus ja ta on teinud aruandeperioodil piiratud edusamme, et arendada oma suutlikkust tulla toime ELis valitseva konkurentsisurve ja ELi turujõududega. Hoolimata mõningatest edusammudest kutseõppe parandamisel, püsib haridussüsteemi ja tööturu vajaduste vahel ebakõla. Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid jätkuvalt väga aeglaselt ning jäid valitsuse eesmärgist oluliselt allapoole. 2021. aasta teisel poolel investeerimisaktiivsus aeglustus. Edusammud jätkusid energiavarustuse mitmekesistamisel ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamisel. Muret valmistab kohaliku tootmissisendi kasutamise nõude laiendamine praktikas. Türgi kõrvaldas mõned täiendavad tollimaksud, mille ta oli kehtestanud, eirates ELi-Türgi tolliliidu raames võetud kohustusi, kuid ulatuslikud kõrvalekalded ELi-Türgi tolliliidu raames võetud kohustustest takistavad siiski kahepoolset kaubandust.

Türgil on riigihangete valdkonnas mõõdukas valmidus, kuid aruandeperioodil ei ole ta sellekohaseid edusamme teinud ning tema õigusaktide vastavusse viimisel ELi õigustikuga on endiselt suuri puudujääke. Türgi jätkas diskrimineerivat kodumaist hinnaeelist ja kohalikku sisu soosivat tasaarveldamist. Türgil on mõõdukas valmidus statistika valdkonnas ja ta on teinud aruandeperioodil piiratud edusamme. Viimastel aastatel, sealhulgas aruandeperioodil, on Türgi Statistikaametis toimunud sagedased juhtkonna vahetused oluliselt kahjustanud institutsiooni usaldusväärsust. Tähtsate majandusandmete usaldusväärsus on korduvalt kahtluse alla seatud. Türgil on finantskontrolli valdkonnas hea valmidus, kuigi ta aruandeperioodil sellekohaseid edusamme ei teinud. Avaliku sektori sisefinantskontrolli poliitikadokumenti ei ole veel ajakohastatud ja pettustevastase koordineerimistalituse (AFCOS) võrgustikku ei ole veel taastatud.

Mis puudutab Türgi suutlikkust täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi, siis tuleb tõdeda, et Türgi kooskõlamäär ELi õigustikuga on jätkuvalt väga piiratud ja kõik vastavusse viimise katsed on olnud pigem juhuslikku laadi.

Siseturu teemavaldkond on keskse tähtsusega, kuna aitab ELi-Türgi tolliliidul sujuvalt toimida ja integreerida Türgit ELi ühtse turuga. Töötajate vaba liikumise ning asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse vallas ollakse valmiduse algusjärgus, kuna paljud kutsealad on ELi kodanikele suletud. Kaupade vaba liikumise vallas on Türgi saavutanud suure valmiduse. Tehnilised kaubandustõkked jäid kehtima. Türgil on mõõdukas valmidus kapitali vabaks liikumiseks, kuna piirangud välisomandusele ja kapitali liikumisele jätkuvad. Türgi peab jätkama lahendamata küsimuste käsitlemist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust reguleerivas raamistikus.

Türgi on äriühinguõiguse valdkonnas hästi arenenud ja peab tegema täiendavaid edusamme ELi õigustikuga vastavusse viimisel. Türgil on intellektuaalomandiõiguse valdkonnas hea valmidus, kuid tal tuleb parandada õigusaktide jõustamist. Konkurentsipoliitikas on Türgi saavutanud mõningase valmiduse. Endiselt esineb suuri probleeme seoses õigusraamistiku, täitevsuutlikkuse ja läbipaistvusega riigiabi valdkonnas. Türgil on finantsteenuste valdkonnas hea valmidus ja ta on teinud mõningaid edusamme, sealhulgas uute alternatiivsete rahastamisvahendite väljatöötamisel. Tarbija- ja tervisekaitse õigusaktide vastavusse viimisel on saavutatud hea valmidus, kusjuures mõningaid edusamme on tehtud eelkõige ELi õigustikuga vastavusse viimisel ja valdkondadevahelise koostöö tugevdamisel.

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu teemavaldkonnas on Türgil mõningane valmidus digipöörde ja meedia valdkonnas, kuigi see on jätkanud tagasilangust. Türgi ettevalmistused teaduse ja teadusuuringute valdkonnas on hästi edenenud ning Türgi tegi aruandeperioodil suuri edusamme, eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ühinemise lepingu sõlmimisega ajavahemikuks 2021–2027. Türgil on hariduse ja kultuuri valdkonnas mõõdukas valmidus ning ta on teinud teatavaid edusamme, eelkõige kutsehariduses, riiklikes kvalifikatsioonisüsteemides ja Türgi osalemises ELi programmides.

Majandusega seotud peatükkide puhul jätkus tagasilangus majandus- ja rahapoliitikas, mis kajastab ebatõhusat poliitikat hinnastabiilsuse tagamisel ning inflatsiooniootuste kinnistamisel. Keskpank on endiselt suure poliitilise surve all ja tema funktsionaalne sõltumatus tuleb taastada. Türgi on teinud ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonnas vähe edusamme ning ELi tööstuspoliitika põhimõtetega vastuolus olevate meetmetega seotud suuri probleeme ei ole käsitletud. Aruandeperioodil sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas edusamme ei tehtud, kusjuures endiselt tekitavad muret ametiühinguõigused, tõelise sotsiaaldialoogi puudumine ja mitteametliku majandustegevuse püsiv tase.

Kuigi Türgil on maksustamise valdkonnas mõõdukas valmidus, ei teinud ta aruandeperioodil edusamme ning vajab endiselt selget strateegiat, millega vältida maksumäärade sagedast muutmist ja võimaldada maksuteavet vahetada kõigi ELi liikmesriikidega. Tolliliidu vallas on Türgil endiselt suur valmidus, kuid edusammud on olnud piiratud, eelkõige on kaotatud mõned täiendavad tollimaksud, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit toodete impordi suhtes. Türgi kaldub siiski jätkuvalt kõrvale ELi-Türgi tolliliidust tulenevatest kohustustest ja praeguseks on see põhjustanud rohkesti kaubandustõkkeid.

Rohelise tegevuskava ja kestliku ühendatuse teemavaldkonnas on Türgil transpordipoliitikas mõõdukas valmidus. Riik tegi aruandeperioodil piiratud edusamme, mis olid peamiselt seotud raudteetranspordi kasutamise märkimisväärse suurendamise kava vastuvõtmisega. Türgil on mõõdukas valmidus energeetika valdkonnas ja ta on teinud üldiselt piiratud edusamme. Jätkusid edusammud taastuvenergia kasutuselevõtu, maagaasisektori reformide ja tuumaohutust käsitlevate õigusaktide vastavusse viimise vallas. Türgi on üleeuroopaliste võrkude poolest hästi edasi liikunud ja teinud mõningaid edusamme, peamiselt energiavõrkude vallas, tänu Anatoolia torujuhtme sujuvale toimimisele. Jätkati Halkali-Kapikule raudteeliini ehitamist, mis ühendab Bulgaaria piiri Istanbuliga. Keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas on Türgi saavutanud mõningase valmiduse, kuid aruandeperioodil ta üldiselt edusamme ei teinud. Türgi seisab silmitsi kriitiliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega, mis on seotud nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemisega. Tuleb välja töötada ambitsioonikam ja paremini koordineeritud keskkonna- ja kliimapoliitika ning seda rakendada. Türgi peab veel suurendama ja rakendama oma panust Pariisi kliimakokkuleppesse ning viima lõpule kooskõlastamise kliimameetmeid käsitleva ELi õigustikuga.

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemavaldkonnas on Türgi saavutanud põllumajanduse ja maaelu arengu vallas mõningase valmiduse. Aruandeperioodil jätkus tagasilangus, sest riigi põllumajanduspoliitika kaldub jätkuvalt kõrvale ELi ühise põllumajanduspoliitika peamistest põhimõtetest ning Türgi jätkas põllumajandustoodete impordi piiramist EList. Türgi on oluline ELi toiduainete eksportija ning on teinud aruandeperioodil toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas piiratud edusamme. ELi õigustiku täielik rakendamine selles valdkonnas nõuab märkimisväärset edasist tööd. Türgil on kalanduse valdkonnas mõõdukas valmidus ja ta on teinud suuri edusamme, eelkõige seoses uue kalandusseaduse rakendamise, kalavarude ja laevastiku haldamise ning inspekteerimise ja kontrolliga. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise vallas on Türgi valmidus mõõdukas ning ta on jätkanud teatavaid edusamme IPA II vahendite kasutamise kiirendamisel. Türgil on mõningane valmidus finants- ja eelarvesätete valdkonnas, kuid aruandeperioodil ta edusamme ei teinud.

Välissuhete teemavaldkonnas on Türgil mõõdukas valmidus ja ta on teinud aruandeperioodil piiratud edusamme, eelkõige seetõttu, et ta on jätkuvalt kõrvale kaldunud ELi ühisest tollitariifistikust. ELi üldiste tariifsete soodustuste kavast kõrvalekaldumine jätkus, mis on vastuolus ELi-Türgi tolliliiduga. Türgi ametlik arenguabi oli suuresti suunatud humanitaarabi andmisele Süüriaga seotud tegevustele Türgi enda territooriumil. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas on Türgi saavutanud mõningase valmiduse. Üldiselt oli Türgi välispoliitika jätkuvalt vastuolus ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohaste ELi prioriteetidega. Türgi mitteliitumine Venemaa-vastaste sanktsioonidega tekitab eriti muret seoses toodete, sh kahesuguse kasutusega kaupade vaba ringlusega EL-Türgi tolliliidus. See võib ELi sanktsioone kahjustada. Tolliliidu jätkuvaks toimimiseks peavad pooled täielikult järgima kehtivaid eeskirju ja vältima vastastikuse usalduse õõnestamist.

Üldiselt on paljudes valdkondades vaja teha märkimisväärset lisatööd, et õigusaktid ELi õigustikuga vastavusse viia. Kõigis valdkondades vajab oluliselt parandamist rakendamine ja täitmise tagamine. Edasiste edusammude jaoks on Türgile esmatähtis tagada reguleerivate asutuste sõltumatus ja arendada haldussuutlikkust.

Lisa 2. Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava rakendamine

2021. aasta oli esimene täisaasta, mil rakendati 6. oktoobril 2020 vastuvõetud Lääne-Balkani majandus- ja investeerimiskava. Kava eesmärk on saavutada tihedam integratsioon ja ületada sotsiaal-majanduslik lõhe selle piirkonna ja ELi vahel, abistada piirkonda COVIDi-järgses majanduse keskkonnahoidlikus ja digitaalses taastamises ning lähendada Lääne-Balkani riike ELi ühisturule. See on ka sobiv raamistik, et aidata Lääne-Balkani riikidel tulla toime energiakriisi ja Venemaa-Ukraina sõja tagajärgedega. Selles keskendutakse põhiinvesteeringutele ja poliitikaalgatustele, mis vastavad ELi poliitilistele prioriteetidele ja lahendustele. See toetab ühendatust piirkonna sees ja ELi suunas energeetika, transpordi ja digitaalmajanduse valdkonnas. See toetab erasektorit ja inimkapitali arendamist, sealhulgas innovatsiooni. See põhineb 9 miljardi euro suurusel ELi toetuste paketil ja Lääne-Balkani tagatisrahastul, et kaasata kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

Nende investeeringute mõju piirkonna majandusele suurendavad eeldatavasti käegakatsutavad edusammud ühise piirkondliku turu projekti ja majandusreformi programmide rakendamisel ning jätkuvad edusammud õigusriigi, riigi rahanduse juhtimise ja avaliku halduse reformi valdkonnas.

Majandus- ja investeerimiskava prioriteete rakendatakse tõhustatud poliitilise tegevuse ja valdkonnapoliitika dialoogi kaudu nendes valdkondades ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kaudu antava sihipärasema ELi finantsabi kaudu. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni kontekstis pakub majandus- ja investeerimiskava asjakohaseid vahendeid, et aidata piirkonnal toime tulla selle majandusmõjuga, eelkõige edendades energiasüsteemi ümberkujundamist ja hõlbustades energiaallikate suuremat mitmekesistamist.

Kava praktiline rakendamine algas 2022. aasta veebruaris, kui Lääne-Balkani investeerimisraamistiku (WBIF) raames võeti vastu kokku 1,3 miljardit eurot investeerimistoetusi 24 juhtiva investeerimisprojekti rahastamiseks, mille investeeringute koguväärtus on 3,3 miljardit eurot 6 . See lisandub piirkondliku energiatõhususe programmi (REEP+) 100 miljoni euro suurusele täiendamisele lähiaastatel, et laiendada ELi renoveerimislainet Lääne-Balkani riikidesse. Samuti on komisjon seitsme aasta jooksul vastu võtnud ELi toetuse summas 560 miljonit eurot IPARDi programmidele Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Serbia jaoks. Nende programmidega toetatakse agrotööstust ja põllumajandusettevõtteid rohe- ja digipöördes ning kestlikumate toidutootmise mudelite rakendamist majandus- ja investeerimiskava raames. IPA III aitab rakendada majandus- ja investeerimiskava kahepoolsete ja piirkondlike programmidega, mis hõlmavad kõiki Lääne-Balkani riike.

Transpordi ühendatuse puhul keskendutakse nii maantee-, raudtee- ja veetranspordi jaoks vajaliku taristu arendamisele kooskõlas üleeuroopalise võrgu prioriteetidega kui ka olemasoleva taristu ajakohastamisele ja keskkonnasäästlikumaks muutmisele, et aidata kaasa aruka liikuvuse lahendustele kooskõlas rohelise tegevuskavaga. Prioriteeti rakendatakse majandus- ja investeerimiskava juhtalgatuste 1, 2 ja 3 kaudu, keskendudes vastavalt põhja- ja lõuna-, ida- ja lääneosa ühendamisele ning rannikualade ühendamisele.

Aruandeperioodil jätkus töö kõigi eelnevatel aastatel ühendatust käsitleva tegevuskava raames vastu võetud ühendatusse investeerimise projektidega, kusjuures lõpule viidi mitu projekti, eelkõige Vahemere maanteekoridoris, Ida-Euroopa – Vahemere idaosa raudteekoridoris ning kaks piiriülest silda (Svilaj ja Gradiska). Lääne-Balkani investeerimisraamistiku juhatus on heaks kiitnud ka 13 uue transporditaristu investeerimisprojekti rahastamise, mida EL rahastab üle 1 miljardi euroga.

Oluline verstapost piirkonna jaoks on olnud viie valdkondliku tegevuskava (raudtee, maantee, liiklusohutus, transpordi hõlbustamine, veetransport ja mitmeliigiline transport) ning Lääne-Balkani riikide säästva ja aruka liikuvuse strateegia vastuvõtmine, mis koostati koostöös transpordiühenduse lepingu alalise sekretariaadiga. Kuue partneri kinnitatud viieaastane jooksev tööplaan on täiendav planeerimisvahend reformimeetmete ja taristuinvesteeringute jaoks, mida piirkond peab lähiaastatel esmatähtsaks pidama.

Komisjon koostab koos Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga 80 miljoni euro suuruse turvalise ja säästva transpordi programmi, et toetada arukaid ja säästvaid liikuvuslahendusi CO2 heite vähendamise ja digiteerimise kaudu. Toetatakse projekte, mis käsitlevad näiteks raudteeületuskohtade ohutuse parandamist, valitud piiriületuspunktide ajakohastamist, suure riskiga teelõikude parandamist, intelligentsete transpordisüsteemide ja alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ning meetmeid, mis on seotud kliimamuutustega kohanemise, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja saaste vähendamisega.

Pärast seda, kui rohelised koridorid võeti piirkonnas COVID-19 pandeemia ajal edukalt kasutusele, on käimas töö ka Lääne-Balkani riikide ja ELi vaheliste roheliste koridoride katsetamiseks transpordi hõlbustamise meetmete osana. Praktikas lühendavad rohelised koridorid ooteaega piiriületuspunktides, lihtsustavad kontrolle ning vähendavad formaalsusi ja kulusid. 7. juulil 2022 allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum, milles käsitletakse Põhja-Makedoonia ja Kreeka vahelise funktsionaalse rohelise koridori loomist.

Käimas on ka töö Lääne-Balkani riikide üleeuroopalise transpordivõrgu ümberkorraldamiseks, mis viiakse tõenäoliselt lõpule 2022. aasta lõpus, et ajakohastada transpordivõrgu põhi- ja üldvõrkude loetelu.

IPA 2021 kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate programmide raames võeti transpordi ja aruka liikuvuse heaks kulukohustusi kokku 350 miljoni euro ulatuses.

Energiaühendust ja üleminekut toetavad kolm juhtalgatust, mis on seotud investeeringutega taastuvatesse energiaallikatesse, energiatõhususe renoveerimislaine algatusega ning kivisöest loobumise hõlbustamisega. Energiajulgeolekut ja energiavarustuse mitmekesistamist toetatakse ka Ukrainas käimasoleva sõja kontekstis.

Aruandeperioodil kiideti WBIFi raames rahastamiseks heaks kuus taastuvenergia projekti, sealhulgas Fierza hüdroelektrijaama taastamine Albaanias, kolm päikeseelektrijaama projekti Põhja-Makedoonias ja Albaanias ning aruka arvestisüsteemi projekt Serbia elektrijaotusvõrgus. Rahalisi vahendeid eraldati ka Balkanit läbiva elektrikoridori ühe segmendi ehitamiseks.

Et edendada taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust ning toetada edusamme avalike ja erahoonete renoveerimisel, on komisjon täiendanud piirkondlikku energiatõhususe programmi 100 miljoni euro võrra ning 2022. aasta lõpuks allkirjastatakse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja KfWga rakendusleping. WBIFi tegevjuhatus kiitis 2022. aasta aprillis heaks peamiselt energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud projektide sihtotstarbelise tagatisrahastu rahastamise 45 miljoni euro ulatuses.

Energiaühenduse asutamislepingu kohaselt peavad Lääne-Balkani riigid 2022. aasta lõpuks võtma kohustuse saavutada 2030. aastaks CO2 heite vähendamise eesmärgid. Selle alusel töötavad nad seejärel välja strateegiad, et saavutada need eesmärgid individuaalsete lõimitud energia- ja kliimakavade kaudu. Loobumine kivisöest selles piirkonnas, mis sõltub suuresti fossiilkütustest, on suur sotsiaal-majanduslik proovikivi. Seetõttu on komisjon toetanud Lääne-Balkani ja Ukraina üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade koostööplatvormi loomist ning toimimist, kajastades sarnast ELi algatust. ELi piirkondadega on juba toimunud hulk kahepoolseid vahetusi, samas kui teisi on veel kavas korraldada. Platvormi täiskogu konverents on kavas 2022. aasta lõpus.

IPA 2021. aasta programmitöö raames võetud rahaliste kulukohustuste valdkonnas on komisjon eraldanud 114 miljonit eurot puhta energia projektidele nii piirkondlikul kui ka kahepoolsel tasandil.

Digipööre toetab piirkonnas digiteerimist tehnilise abi ja investeeringute kaudu. Selles keskendutakse digiteenuste turu arengut soodustavatele regulatiivsetele reformidele ning uuenduslikesse digilahendustesse ja digitaristusse investeerimise edendamisele. Viimati nimetatu osas toetab prioriteeti majandus- ja investeerimiskava 8. juhtalgatus – digitaristu.

Õigusraamistiku reformide puhul peab komisjon piirkonnaga iga-aastast regulatiivset dialoogi digitaalpoliitika üle ja toetab iga-aastaseid kõrgetasemelisi Lääne-Balkani riikide digitaalküsimuste tippkohtumisi. Kuus riiki on allkirjastanud 28. aprilli 2022. aasta deklaratsiooni interneti tuleviku kohta 7 . Deklaratsioonis, millele on praeguseks alla kirjutanud üle 60 rahvusvahelise partneri, esitatakse usaldusväärse interneti visioon ja põhimõtted. See piirkond on samuti täielikult ühinenud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti tööga. Komisjon on koos piirkondliku koostöönõukoguga oluliselt kaasa aidanud piirkondliku rändluskokkuleppe sõlmimisele, millega kehtestati 1. juulil 2021 piirkonnas süsteem „Rändle nagu kodus“. Pärast seda, kui 2021. aastal koostati tegevuskava rändlustasude järkjärguliseks vähendamiseks piirkonna ja ELi vahel, on praegu käimas läbirääkimised Lääne-Balkani riikide ja ELi telekommunikatsioonivõrgu operaatoritega nende tasude vabatahtlikuks vähendamiseks, kusjuures esimene võimalik vähendamine algab 2023. aastal.

Samal ajal edendab EL uute digilahenduste väljatöötamist Lääne-Balkani majanduse eri aspektides, sealhulgas transpordis, energeetikas, logistikas, valitsuses, kaubanduses jne. Neid lahendusi edendav oluline algatus on iga-aastane Balkathon, mille raames antakse auhindu uuenduslikele digipöörde projektidele. EL toetab samuti piirkonna ühiskondade digioskuste arendamist. Praegu viiakse lõpule kõigi kuue riigi digioskuste nappuse hindamine.

WBIF toetab mitmeid digitaalvaldkonna teostatavusuuringuid ja investeeringuid. 2022. aasta veebruaris viidi Montenegros lõpule lairibaühenduse arendamise teostatavusuuring ja ühtlasi algatati kaks uut projekti: investeeringutoetus Serbiale maapiirkondades lairibaühenduse kasutuselevõtuks ja tehnilise abi toetus Albaaniale teostatavusuuringu jaoks, mis käsitleb kõrgjõudlusega andmetöötluse loomist valitsusasutuste andmete jaoks.

Küberturvalisus on jätkuvalt majandus- ja investeerimiskava oluline element. Piirkonnas on lõpule viidud küberturvalisuse vajaduste hindamine ning tehnilise abi ja teabevahetuse (TAIEX) kaudu korraldatakse mitmeid tehnilise abi üritusi, et suurendada valmisolekut küberintsidentideks. Selleks kaalutakse täiendavaid eraldisi komisjoni eri vahendite raames.

Kokku eraldas komisjon IPA 2021. aasta kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate programmide raames digipöörde projektidele üle 50 miljoni euro, mis peaks võimendama märkimisväärseid investeeringuid rahvusvahelistest finantseerimisasutustest ja erasektorist.

Majandus- ja investeerimiskava prioriteete transpordi, energeetika ja digitaalvaldkonnas toetatakse ka Lääne-Balkani rohelise tegevuskavaga 8 . See võeti vastu koos majandus- ja investeerimiskavaga ja Lääne-Balkani riikide juhid kiitsid selle heaks 2020. aasta novembris Lääne-Balkani rohelise tegevuskava kohta vastu võetud Sofia deklaratsiooniga. Viiest sambast koosnev tegevuskava tugineb piirkonna regulatiivsetele reformidele, et viia see kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, samuti investeeringutele, mis on seotud jäätmete ja reovee käitlemise, energiasüsteemi ümberkujundamise ning säästva transpordiga. Tegevuskava rakendamist toetavad esimesed seitse majandus- ja investeerimiskava kümnest juhtalgatusest, mis on seotud transpordi, energiasüsteemi ümberkujundamise ning jäätmekäitluse ja reovee käitlemisega.

Aruandeperioodil koostas piirkond piirkondliku koostöönõukogu abiga üksikasjaliku tegevuskava rohelise tegevuskava rakendamiseks, mille Lääne-Balkani juhid kiitsid heaks 2021. aasta oktoobris Brdos toimunud tippkohtumisel. Kuigi piirkondlik koostöönõukogu säilitab võtmerolli rohelise tegevuskava raames tehtavate piirkondlike algatuste koordineerimisel, sõlmis komisjon Austria Keskkonnaametiga ka 11 miljoni euro suuruse piirkonnaprogrammi EU4Green, et aidata kõigil piirkonna partneritel töötada oma strateegiate ja reformide kallal. Programm alustas tööd 2022. aasta alguses.

WBIFi 2022. aasta veebruari investeeringute paketis kiitis komisjon heaks kahe projekti rahastamise, mis on otseselt seotud Podgorica ja Skopje reoveepuhastite tegevuskavaga (lisaks viiele allpool käsitletud energiasüsteemi ümberkujundamise projektile). Need projektid käivitavad majandus- ja investeerimiskava 7. juhtalgatuse rakendamise: jäätme- ja reoveekäitlus.

Praegu on käimas töö, et kaardistada kõik piirkonna rohelise tegevuskavaga seotud kavandatud ja käimasolevad sekkumised ning töötada selle rakendamiseks välja järelevalvevahend. Ettevalmistamisel on ka rohelist taristut ning plastireostuse ja mereprügi ennetamist käsitlevate piirkondlike vahendite ettevalmistamine. 2022. aasta lõpus palutakse partneritel deklareerida oma CO2 heite vähendamise eesmärgid energiaühenduses ning seejärel kajastada neid riiklikes energia- ja kliimakavades.

IPA III 2021. aasta programmitöö raames võeti kulukohustusi kokku 165 miljoni euro ulatuses, et toetada rohelise tegevuskava rakendamist kahepoolsetes ja mitut riiki hõlmavates projektides.

Erasektori toetamine toimub majandus- ja investeerimiskava 9. juhtalgatuse kaudu, keskendudes sihtotstarbelisele rahastamisele VKEde jaoks ette nähtud spetsiaalse tagatisvahendi kaudu ettevõtete käivitamiseks, innovatsiooniks ja konkurentsivõimeliseks muutmiseks. Sarnast toetust antakse ka maapiirkondade põllumajandusettevõtetele IPARDi rahastamisvahendi kaudu.

Sobivate tingimuste loomine erasektori, eelkõige mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arenguks ja kasvuks on Lääne-Balkani partneritega igal aastal peetava, majandusreformi programmide esitamise ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste soovituste kaudu toimuva majanduspoliitilise dialoogi keskmes. Seda protsessi on aruandeperioodil ajakohastatud, et see kajastaks paremini majandus- ja investeerimiskava prioriteete ning COVID-19 kriisi järgseid probleeme ja hiljutiste geopoliitiliste sündmuste mõju. Poliitilisse dialoogi annab oma panuse ka OECD VKEde poliitika indeksi avaldamine, mida EL rahastab 2022. aastal.

Erasektorile antavat toetust, mis on eelkõige suunatud innovatsiooni edendamisele ning rohe- ja digipöörde tugevdamisele, antakse spetsiaalsete tagatisskeemide kaudu, mis koostati 2021.–2022. aastal COVID-19 mõjust tingitud majanduslanguse järelmeetmena. Selliste tagatiste kaks näidet on Growth4All ja põllumajanduse riskijagamisrahastu. Lisaks on komisjon heaks kiitnud 40 miljoni euro suuruse paketi erasektori uuenduslike projektide segarahastamiseks sellistes valdkondades nagu rohepööre ja sotsiaalne kaasamine.

Komisjon toetab ka kuue Lääne-Balkani riigi investeerimisfoorumi koja toimimist, et edendada piirkonna majandushuve nii Lääne-Balkani riikides kui ka neist väljaspool. Sellega rahastatakse eelkõige uut piirkondlikku tarnijate arendusprogrammi, mille eesmärk on hõlbustada sidemete/võimaluste loomist omamaiste tarnijate jaoks.

Lõpetuseks valmistab komisjon ette Lääne-Balkani tagatisrahastu käivitamist laiema Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD+) osana. Tagatisrahastuga toetatakse asutusi, kes annavad laenu piirkonna erasektorile sotsiaal-majandusliku arengu ja kliimamuutuste valdkonnas. Selle vahendi abil loodetakse kaasata Lääne-Balkani piirkonda kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid, et hoogustada selle majandusarengut.

IPA 2021. aasta programmitöö raames on komisjon eraldanud ligikaudu 148 miljonit eurot, et toetada erasektori, sealhulgas põllumajandusettevõtete arengut Lääne-Balkani riikides.

Majandus- ja investeerimiskava raames toetatakse ka inimkapitali ja innovatsiooni arendamist piirkonnas, sealhulgas noori, haridust ja innovatsiooni omaksvõtmist. Brdo ministrite kohtumisel 8. juulil 2021 kiitsid piirkonna tööhõive- ja sotsiaalministrid ning esindajad heaks deklaratsiooni, millega kohustatakse nende majandust järgima Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ning rakendama majandus- ja investeerimiskava noortegarantii juhtalgatust. 2021. aasta oktoobris toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisel käivitati Lääne-Balkani riikide terviklik innovatsiooni-, teadus-, haridus-, kultuuri-, noorte- ja spordialane tegevuskava, samas kui 2022. aasta juuni juhtide kohtumine andis võimaluse teha kokkuvõte mitmesugustest noortele suunatud meetmetest.

Noortegarantiid on ELis rakendatud alates 2014. aastast ja seda on tugevdatud alates 2020. aastast. Nüüd, majandus- ja investeerimiskava juhtalgatusena, on Lääne-Balkani noortegarantii reageerimismehhanism, millega tagatakse, et Lääne-Balkani noored saavad teatava aja jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või koolituse pakkumise. Mehhanism hõlmab paljusid sidusrühmi, sealhulgas noorteorganisatsioone ja sotsiaalpartnereid. Komisjon on koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Euroopa Koolitusfondiga loonud tehnilise abi rahastamisvahendi, et toetada Lääne-Balkani partnereid selles ettevõtmises. Noortegarantii võib hoogustada Lääne-Balkani riikide riiklike tööturuasutuste reformi ja vähendada piirkonnas toimuvat ajude äravoolu. See nõuab reforme ja suutlikkuse suurendamist mitmes valdkonnas alates haridusest ja kutseõppest kuni tööhõive, tööturuteenuste ja sotsiaalkaitseni. Kõik Lääne-Balkani partnerid, välja arvatud Bosnia ja Hertsegoviina (kus töö on käimas), on loonud noortegarantii koordineerimismehhanismid ja töötavad praegu välja üksikasjalikke rakenduskavasid ning mõni neist on juba alustanud nende elluviimist.

Hariduse ja kultuuri valdkonnas tehakse üksikasjalikku haridussektori diagnostikat ning kaks riiki (Serbia ja Põhja-Makedoonia) on ühinenud programmiga „Erasmus+“ ning ülejäänud partnerite ühinemisprotsess on käimas. Piirkond on nüüd täielikult ühinenud ka programmiga „Loov Euroopa“, kuigi on vaja teha jõupingutusi audiovisuaalteenuste direktiiviga vastavusse viimiseks. Kuna 2022. aasta on kuulutatud Euroopa noorteaastaks, kaasatakse Lääne-Balkani riigid ELi sündmustesse ja algatustesse ning Tirana on Euroopa 2022. aasta noortepealinnana kesksel kohal.

Sotsiaalmeetmete kava valdkonnas on lõpule viidud piirkonna sotsiaalkaitse olukorra põhjalik analüüs, mille järeldusi võetakse arvesse majandus- ja reformiprogrammide poliitikasuunistesse. ELi 2021. aasta sotsiaalmajanduse tegevuskava kohandatakse paralleelse algatusena, mis käivitatakse ka Lääne-Balkani riikides. Viis piirkonna partnerit (kõik peale Kosovo) on vastu võtnud ka uued romasid käsitlevad strateegiad ja tegevuskavad, et viia need kooskõlla ELi raamistikuga aastateks 2020–2030. Alates 2022. aastast on Lääne-Balkani riikides kättesaadav tööhõivele ja sotsiaalkaitsele spetsialiseerunud tehnilise abi vahend SOCIEUX+. Sellega toetatakse avaliku sektori asutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning tugevdatakse institutsioonilist ja individuaalset suutlikkust kogemusvahetuse kaudu ELi liikmesriikide kolleegidega.

ELi abi selles valdkonnas hõlmab ka tihedat koostööd Lääne-Balkani riikidega tervishoiu valdkonnas, eelkõige COVID-pandeemia kontekstis, ja vaktsiinide annetamist (ligikaudu 6,5 miljonit doosi, mille ELi liikmesriigid on piirkonnale annetanud või edasi müünud) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suuremat toetust. Piirkond on jätkuvalt tihedalt ühendatud ELi terviseohutuse komitee ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tööga ning tal on juurdepääs meditsiinitarvete ühishangetele. EL rahastab Lääne-Balkani riikides Maailma Terviseorganisatsiooni abil elluviidavat tervisekriisile vastupanu võime projekti ning WBIFi raames on vastu võetud uus investeerimisprojekt Belgradis asuva ülikooli lastehaigla laiendamiseks.

Innovatsioonikava peamine rakendusvahend on programm „Euroopa horisont“, millega on nüüd ühinenud kõik kuus Lääne-Balkani partnerit. Piirkonnal on juurdepääs ka teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika rahastamisvahendile ning seda julgustatakse aktiivselt osalema sellistes ELi teadusalgatustes nagu COST ja EUREKA. Serbia ja Montenegro on nüüd vastu võtnud aruka spetsialiseerumise strateegiad, samas kui teised partnerid saavad ELi tehnilist abi nende lõpuleviimiseks (Põhja-Makedoonia) või nende arendamiseks (Albaania, Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina). Lääne-Balkani riikide majandusarengu ja innovatsiooni fond on seni osutanud tehnilist abi kuni 50 projektile kontseptsiooni tõestuse kava raames ning praegu hinnatakse uut osalemiskutset.

Lõpetuseks soovib EL, et Lääne-Balkani riigid ühineksid täielikult algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“, et edendada innovatsiooni, kestlikkust, kaasatust ja esteetikat taristus ning muudes projektides, mis on eelkõige seotud rohelise tegevuskava rakendamisega. Alates 2023. aastast on kavas on laiendada algatuse raames kavandatud iga-aastast Bauhausi auhinda Lääne-Balkanile.

2021. aasta IPA kulukohustused kahepoolsete ja mitut riiki hõlmavate programmide raames inimkapitali arendamise ja innovatsiooni valdkonnas ulatuvad 62 miljoni euroni.

Neid kuut prioriteeti toetab ja nende mõju võimendab piirkonna pühendumus (ja ELi toetus) luua Lääne-Balkanil ühine piirkondlik turg, 9 mis põhineb neljal liikumisvabadusel. Kõigil osalistel peab olema konstruktiivne roll piirkondliku turu algatuse edendamisel. Majandus- ja investeerimiskava edu sõltub ka sellest, kas kõik partnerid teevad edusamme õigusriigi, riigi rahanduse ja investeeringute juhtimise parimate tavade juurutamisel ning professionaalse ja tõhusa avaliku halduse edendamisel. Mõlemas nimetatud aspektis tehtud edusamme käsitletakse käesoleva teatise vastavates osades.

   

Lisa 3. STATISTILISED ANDMED (1. septembri 2022. aasta seisuga)
Rahvastik		Märkus	Montenegro		Põhja-Makedoonia		Albaania		Serbia		Türgi		Bosnia ja  Hertsegoviina		Kosovo*				EL 27
			2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019		2020		2019		2020
Rahvaarv kokku (tuhandetes)			622 s	622 s	2 077 s	2 076 s	2 862 s	2 846 s	6 964 s	6 927 s	82 004 bs	83 155 s	3 492 ps	:	1 796 s		1 782 s		446 559 bs		447 485 s
15–64aastaste osakaal kogu rahvaarvus (%)			66,9 s	66,5 s	69,6 s	69,3 s	68,7 s	68,4 s	65,3 s	64,8 s	67,8 s	67,8 s	:	:	67,1 s		67,1 s		64,6 beps		64,3 eps
Loomuliku iibe üldkordaja (1 000 elaniku kohta)			1,0	- 0,3	- 0,3	- 3,2	2,3	0,2	- 5,3	- 8,0	9,1 be	:	:	:	6,9		:		- 1,1 bep		- 2,5 ep
Eeldatav eluiga sünnil, mehed (aastat)			74,0	73,2	74,7	72,2	77,6	75,2	73,4	71,6	76,4	:	:	:	:		:		78,5 bep		77,5 ep
Eeldatav eluiga sünnil, naised (aastat)			79,5	78,8	78,6	76,7	80,7	79,6	78,6	77,5	81,8	:	:	:	:		:		84,0 bep		83,2 ep
Tööturg		Märkus	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019		2020		2019		2020
Tööjõus osalemise määr, 20–64aastased: majanduslikult aktiivsete 20–64aastaste osakaal (%)
Kokku		1)	71,8	67,2	71,5	70,5	75,9 ew	75,3 ew	72,9	72,5	62,2	58,7	59,0 w	62,3 bw	45,2 w		42,9 w		78,2		77,6
Mehed		1)	79,2	74,6	83,4	82,5	84,4 ew	83,9 ew	80,1	79,9	83,3	79,8	71,3 w	75,4 bw	67,3 w		63,0 w		84,2		83,6
Naised		1)	64,4	59,9	59,3	58,2	67,6 ew	66,9 ew	65,6	65,2	41,1	37,5	46,9 w	49,1 bw	23,2 w		23,1 w		72,2		71,7
Tööhõive määr, 20–64aastased (% elanikkonnast)
Kokku		1)	60,8	55,2	59,2	59,1	67,1 ew	66,3 ew	65,2	65,9	53,8	51,0	49,7 w	52,5 bw	34,2 w		32,3 w		73,1		72,2
Mehed		1)	67,5	61,7	69,7	68,9	74,7 ew	74,0 ew	72,1	72,9	73,2	70,1	61,6 w	64,9 bw	53,0 w		48,8 w		78,9		78,0
Naised		1)	54,2	48,8	48,4	49,0	59,7 ew	58,8 ew	58,2	58,9	34,4	32,0	38,0 w	40,0 bw	15,6 w		16,0 w		67,2		66,5
15–24aastased mittetöötavad ja mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvast elanikkonnast		1)	17,3	21,1	18,1	19,6	25,5 w	26,6 w	15,3	15,9	26,0	28,3	21,0 w	21,6 w	32,7 w		33,6 w		10,1		11,1

Tööturg (järg)

Märkus

Montenegro

Põhja-Makedoonia

Albaania

Serbia

Türgi

Bosnia ja  Hertsegoviina

Kosovo*

EL 27

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

15–29aastased mittetöötavad ja mitteõppivad noored, % samasse vanuserühma kuuluvast elanikkonnast

1)

21,3

26,6

24,5

26,2

26,6 w

27,9 w

19,0

20,0

29,5

32,0

25,0 w

25,9 w

39,9 w

40,4 w

12,6

13,8

Tööhõive peamiste sektorite kaupa

Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)

1)

7,1 s

7,5 s

13,9 s

12,0 s

36,4 ew

36,1 ew

15,6 s

14,6 s

18,1 s

17,6 s

18,0 w

12,0 bw

5,2 w

4,8 w

4,3 s

4,3 s

Tööstus (%)

1)

9,5 s

10,1 s

24,1 s

23,9 s

13,1 ew

13,4 ew

22,6 s

22,6 s

19,8 s

20,5 s

23,8 w

33,4 bw

15,1 w

16,3 w

18,1 s

18,2 s

Ehitus (%)

1)

9,9 s

8,3 s

7,0 s

6,9 s

7,0 ew

7,0 ew

4,8 s

5,4 s

5,5 s

5,7 s

7,9 w

9,4 bw

12,6 w

11,1 w

6,7 s

6,6 s

Teenused (%)

1)

73,1 s

73,5 s

55,0 s

57,1 s

43,5 ew

43,5 ew

56,9 s

57,5 s

56,6 s

56,2 s

50,3 w

45,3 bw

67,1 w

67,9 w

70,1 s

70,1 s

Avalikus sektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)

2) 3) 4) 1)

29,3 w

30,5 w

23,2 w

24,4 w

15,3 ew

15,5 ew

26,6 w

26,4 w

16,8 w

17,7 w

17,2 w

19,1 bw

27,6 w

28,7 w

:

:

Erasektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)

5) 4) 1)

66,5 w

65,6 w

76,8 w

75,6 w

84,7 ew

84,5 ew

73,4 w

73,6 w

83,2 w

82,3 w

82,8 w

80,9 bw

72,4 w

71,3 w

:

:

Töötuse määr (% tööjõust)

Kokku

1)

15,2

17,9

17,3

16,4

11,5 ew

11,8 ew

10,5

9,1

13,7

13,2

15,9 w

15,9 bw

25,5 w

25,8 w

6,7

7,1

Mehed

1)

14,7

17,5

16,5

16,7

11,6 ew

11,6 ew

10,0

8,8

12,4

12,4

13,8 w

14,2 bw

22,4 w

23,4 w

6,4

6,8

Naised

1)

15,7

18,4

18,4

15,9

11,4 ew

12,0 ew

11,2

9,5

16,5

14,9

19,0 w

18,6 bw

34,4 w

32,2 w

7,1

7,4

15–24aastased noored

1)

25,2

36,0

35,6

35,7

27,2 ew

26,5 ew

27,5

26,6

25,2

25,1

33,8 w

36,6 bw

49,4 w

49,1 w

15,1

16,8

Pikaajalised töötud (>12 kuud)

1)

12,0

13,4

12,4

12,4

7,3 ew

7,0 ew

5,5

4,5

3,2

3,3

12,1 w

11,9 bw

16,2 w

18,4 w

2,7

2,5

Keskmine igakuine nominaalpalk (eurodes)

6) 7) 8) 9)

515 sw

524 sw

410 sw

441 sw

430 sew

434 sew

645 sw

706 sw

427 sw

384 sw

471 sw

489 sw

477 sw

466 sw

:

:

Haridus	Märkus	Montenegro		Põhja-Makedoonia		Albaania		Serbia		Türgi		Bosnia ja  Hertsegoviina		Kosovo*		EL 27
		2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Haridussüsteemist varakult lahkunud noored: Nende 18–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase ja kes ei jätka õpinguid (%)	1)	5,0	3,6	7,1	5,7	16,3 w	15,6 w	6,6	5,6	28,7	26,7	3,8 w	4,7 w	8,2 w	7,8 w	10,2	9,9
Avaliku sektori hariduskulutuste suhe SKPsse (%)		:	:	:	:	3,3 psw	3,3 sw	3,6 sw	3,5 sw	4,4	4,0 sw	4,0 sw	:	4,6 sw	4,6 sw	4,7 d	:
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, kokku	1)	4,8	:	8,1	6,1	:	:	7,5	6,4	38,0	34,4	:	5,8 bw	8,6 w	10,2 w	16,5	15,7
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, mehed	1)	:	:	6,4	5,9	:	:	7,3	6,0	39,5	36,7	:	5,8 bw	7,7 w	9,1 w	19,0	18,5
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase, naised	1)	:	:	9,9	6,2	:	:	7,6	6,8	36,6	32,2	:	5,9 bw	9,6 w	11,5 w	13,8	12,9
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, kokku	1)	82,4	83,3	83,7	85,2	:	:	85,9	85,4	39,8	43,1	87,3 w	84,2 bw	78,9 w	78,8 w	66,6	66,8
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, mehed	1)	85,3	85,7	87,6	89,0	:	:	88,1	87,5	41,7	45,3	89,9 w	86,1 bw	83,3 w	83,1 w	67,3	67,5
Nende 20–24aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on keskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil, naised	1)	79,3	80,6	79,4	81,1	:	:	83,7	83,2	37,9	40,8	84,1 w	82,3 bw	73,9 w	73,8 w	65,8	66,0
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, kokku	1)	36,8	38,4	35,7	39,7	31,3 ew	33,2 ew	33,5	33,0	31,4	33,1	22,5 w	28,4 bw	24,5 w	29,1 w	40,3	41,1
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, mehed	1)	35,4	35,1	32,1	34,3	27,1 ew	26,7 ew	26,9	27,1	32,7	33,9	17,3 w	23,2 bw	22,5 w	28,1 w	35,1	36,0
Nende 30–34aastaste osakaal elanikkonnas, kellel on kolmanda taseme haridus, naised	1)	38,1	41,7	39,4	45,3	36,6 ew	40,0 ew	40,4	39,1	30,0	32,2	28,6 w	34,0 bw	26,8 w	30,3 w	45,6	46,2

Rahvamajanduse arvepidamine	Märkus	Montenegro		Põhja-Makedoonia		Albaania		Serbia		Türgi		Bosnia ja  Hertsegoviina		Kosovo*		EL 27
		2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Sisemajanduse koguprodukt
Jooksevhindades (miljonit eurot)		4 951	4 186	11 262	10 635 p	13 754	13 283 p	46 005	46 796	679 132	626 576	18 046	17 514	7 056	6 772	14 016 454	13 411 849
Elaniku kohta (eurot)		7 960	6 740	5 422 sw	5 122 psw	4 820	4 680 p	6 620	6 780	8 220	7 510	5 168 ps	:	3 930 s	3 800 s	31 300	29 920
Ostujõu standardi alusel elaniku kohta		15 696	13 356	:	:	9 524	9 109 p	12 805	12 758	18 466	18 406	10 400	10 100	:	:	31 302	29 921
Ostujõu standardi alusel elaniku kohta võrreldes ELi keskmisega (EL 27 = 100)		50,1	44,6	38,1	:	30,4	30,4	40,9	42,6	59,0	61,5	32,5 s	33,0 s	:	:	100	100
Reaalne aastane muutus (maht) võrreldes sellele eelnenud aastaga (%)		4,1	- 15,3	3,9	- 6,1 p	2,1	- 3,5 p	4,3	- 0,9	0,9	1,8	2,8	- 3,1	4,8	- 5,3	1,8	- 5,9
Kogulisandväärtus peamiste sektorite kaupa
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)		7,9	9,1	9,4	9,8 p	21,0	22,0 p	7,2	7,6	7,1	7,5	6,6	7,0	9,0	8,9	1,8	1,8
Tööstus (%)		11,9	13,5	20,8	19,7 p	13,8	12,6 p	24,0	23,4	24,2	25,6	23,1	23,0	23,4	24,1	19,9	19,5
Ehitus (%)		7,9	7,3	6,5	6,2 p	9,8	10,3 p	6,9	6,5	6,0	5,9	5,0	5,4	10,1	9,3	5,4	5,6
Teenused (%)		72,2 s	70,0 s	63,4 s	64,1 ps	55,4 s	55,2 ps	61,9 s	62,4 s	62,8 s	60,9 s	65,3 s	64,5 s	57,5 s	57,7 s	72,9 s	73,0 s
Maksebilanss	Märkus	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) (miljonit eurot)	27)	345,0 s	467,5 w	363,3 w	154,7 w	1 037,1 s	893,6 w	3 551,1 w	2 938,5 w	5 639,8 s	4 009,8 s	277,8 w	296,8 w	188,4 w	286,6 w	- 51 947,3 s	77 731,3 s
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) (% SKPst)	27)	6,97 s	11,17 sw	3,23 s	1,44 sw	7,54 s	6,84 sw	7,72 s	6,28 sw	0,83 s	0,64 s	1,54 sw	1,70 sw	2,67 s	4,23 sw	- 0,37 s	0,58 s
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) EL 27 suhtes (miljonit eurot)	15) 28) 29)	40,0 s	92,9 w	193,0 s	11,0 w	610,3 s	507,0 w	2 186,0 s	1 932,4 w	- 289,2 s	- 12,3 w	135,4 w	207,7 w	152,5 s	135,6 w	22 301,9 s	- 117 798,9 s
Välismaiste otseinvesteeringute netoväärtus (riiki tulevad – riigist väljuvad) EL 27 suhtes (% SKPst)	30) 29)	0,81 s	2,22 sw	1,71 s	0,10 sw	4,44 s	3,88 sw	4,75 s	4,13 sw	- 0,04 s	0,00 sw	0,75 sw	1,19 sw	2,16 s	2,00 sw	0,16 s	- 0,88 s
Rahasaadetised, % SKPst		4,83 s	6,26 s	1,74 s	2,66 ps	5,11 s	5,07 ps	5,83 s	4,81 s	0,02 s	0,02 s	8,54 s	7,36 s	12,07 s	14,47 s	0,15 s	0,14 s

Kaubavahetus välisriikidega	Märkus	Montenegro		Põhja-Makedoonia		Albaania		Serbia		Türgi		Bosnia ja  Hertsegoviina		Kosovo*		EL 27
		2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Eksport EL 27 riikidesse, osakaal koguekspordis (%) väärtuse järgi		37,0 s	37,7 s	78,5 s	77,5 s	76,4 s	74,7 s	66,3 s	66,2 s	42,2 s	41,1 s	72,3 s	72,4 s	33,2 s	34,5 s	:	:
Import EL 27 riikidest, osakaal koguimpordis (%) väärtuse järgi		47,0 s	44,2 s	50,8 s	46,3 s	57,7 s	57,9 s	54,7 s	55,7 s	31,6 s	33,1 s	61,1 s	60,8 s	49,1 s	45,8 s	:	:
Kaubandusbilanss (miljonit eurot)		- 2 185	- 1 739	- 2 040	- 1 818	- 2 843	- 2 670	- 5 356	- 4 981	- 27 836	- 42 293	- 4 093	- 3 254	- 3 114	- 2 822	191 129	215 751
Rahvusvahelise kaubavahetuse ja teenuskaubanduse suhe SKPsse
Import (% SKPst)		65,0	61,0	76,2	71,9 p	45,0	37,2 p	60,9	56,5	30,0	32,5	55,2	48,5	56,4	53,9	45,9	42,9
Eksport (% SKPst)		43,8	26,0	62,4	58,9 p	31,3	22,7 p	51,0	48,2	32,6	28,7	40,6	34,5	29,3	21,7	49,3	46,6
Riigi rahandus	Märkus	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Valitsemissektori eelarveülejääk (+) / eelarvepuudujääk (–) (%)		- 2,0 w	- 10,7 ew	- 2,0 w	- 8,1 w	- 1,9 w	- 6,8 w	0,2 ew	- 8,0 w	- 4,4 w	- 4,7 w	1,9 w	- 5,3 w	- 0,5 w	- 5,2 w	- 0,6	- 6,8
Valitsemissektori võlg (%)	10)	76,5 w	103,1 w	40,7 w	51,2 w	63,3 w	72,7 w	52,9 ew	57,7 w	32,7 w	39,8 w	32,7 w	36,6 w	17,5 w	21,8 w	77,5	90,0

Finantsnäitajad

Märkus

Montenegro

Põhja-Makedoonia

Albaania

Serbia

Türgi

Bosnia ja  Hertsegoviina

Kosovo*

EL 27

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

2019

2020

Tarbijahindade aastane muutus (%)

11)

0,5 w

- 0,8 w

0,7 d

1,2 d

1,7 w

2,2 w

1,9 d

1,8 d

15,2 d

12,3 d

0,6 w

- 1,1 w

2,7 w

0,2 w

1,4

0,7

Erasektori (konsolideeritud) võla suhe SKPsse (%)

12) 13)

:

:

:

:

:

:

:

:

3,3 w

10,3 w

3,8 w

- 1,2 w

:

:

:

:

Koguvälisvõla suhe SKPsse (%)

14) 15) 16)

169,0 sw

224,1 sw

72,4 s

80,3 ps

59,9 s

64,3 ps

61,4 sw

65,8 sw

54,8 sw

60,5 sw

63,6 sw

64,9 sw

31,2 sw

37,2 sw

:

:

Välisvaluutas koguvõla suhe SKPsse (%)

17)

15 w

17 w

:

:

60 w

66 w

:

:

:

:

:

:

:

:

:

:

Laenude intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%)

18) 19) 20) 21) 22)

6,01 w

5,84 w

2,75 w

2,00 w

6,27 w

6,10 w

3,50 w

1,90 w

15,84 w

16,46 w

3,29 w

3,05 w

6,51 w

6,21 w

:

:

Hoiuste intressimäär (ühe aasta kohta), aastas (%)

18) 19) 23) 24) 25) 26)

0,40 w

0,40 w

0,15 w

0,15 w

0,49 w

0,40 w

1,00 w

0,10 w

14,56 w

13,51 w

0,06 w

0,07 w

1,46 w

1,49 w

:

:

Reservvarade (sh kulla) väärtus (miljonit eurot)

19) 15) 16)

1 366,8 w

1 738,5 w

3 262,6 w

3 359,9 w

3 359,6 w

3 942,4 w

13 378,5 w

13 491,7 w

94 413,6 w

81 664,3 w

6 441,1 w

7 091,0 w

863,7 w

900,8 w

:

:

Rahvusvahelised reservid (ekvivalent impordikuudes)

19) 15) 16)

5,1 sw

8,2 sw

4,6 sw

5,3 sw

6,5 sw

9,6 sw

5,7 sw

6,1 sw

5,6 sw

4,9 sw

7,8 sw

10,0 sw

2,6 sw

3,0 sw

:

:

Äri	Märkus	Montenegro		Põhja-Makedoonia		Albaania		Serbia		Türgi		Bosnia ja  Hertsegoviina		Kosovo*		EL 27
		2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Tööstustoodangu indeks (2015 = 100)	31)	106,7	105,6	113,2	102,4	95,5 w	89,5 w	111,3	111,0	113,6	115,4	103,5	96,7	:	:	106,2	98,5
Taristu	Märkus	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Raudteevõrgu tihedus (kasutatavad raudteeliinid tuhande km² kohta)	32) 33)	18,0 s	:	26,9 s	26,9 s	5,9 sw	7,8 sw	48,5 sw	43,2 sw	13,3 s	13,3 s	19,9 sw	19,9 sw	30,5 sw	30,5 sw	:	:
Kiirteede kogupikkus (kilomeetrites)		z	z	335	335	z	22	928 w	928	3 060	3 523	208	218	137 w	137 w	:	:
Energia	Märkus	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020	2019	2020
Energia netoimpordi suhe SKPsse		4 s	3 s	7 s	5 ps	2 s	2 ps	5 s	3 s	1 s	1 s	5 s	3 s	6 s	4 s	2,6 s	1,6 s

Allikas: Eurostat ning Lääne-Balkani ja Türgi statistikaametid.

	: = näitaja puudub
	b = aegrida katkeb
	d = määratlus erineb
	e = hinnanguline väärtus
	p = esialgne
	s = Eurostati hinnang
	w = andmed, mille on omal vastutusel esitanud riiklik statistikaasutus ning mis on avaldatud „olemasoleval kujul“ ning mille kvaliteet ja vastavus ELi statistikametoodikale ei ole tagatud
	z = ei kohaldata ja on seetõttu 0
	* = Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
	Joonealused märkused:
1)	Bosnia ja Hertsegoviina: Alates 2020. aasta jaanuarist viiakse Bosnias ja Hertsegoviinas tööjõu-uuringut läbi pidevalt, kogu aasta vältel, kusjuures andmeid avaldatakse kord kvartalis. Samuti viiakse alates 2020. aastast läbi kaalumine vastavalt rahvastiku hinnangulisele suurusele viieaastaste vanusevahemike ja soo järgi.
2)	Montenegro: andmed näitavad töötajate hulga suhet (era- või avalikus sektoris) tööga hõivatud isikute koguarvu.
3)	Põhja-Makedoonia: Avalikus sektoris sisalduvad järgmised andmed: Muud (segatud, kollektiivsed, riiklikud, määratlemata).
4)	Bosnia ja Hertsegoviina: avalik sektor hõlmab NACE Rev. 2 O, P ja Q jagu ning erasektor muid NACE jagusid.
5)	Montenegro: aegrida on katkenud, sest varem vastasid sellele küsimusele ainult töötajad; alates 2018. aastast vastavad sellele küsimusele kõik tööga hõivatud isikud.
6)	Albaania: Teabeallikas: Maksunduse peadirektoraat, sotsiaalkindlustusmaksjad; INSTATi arvutused
7)	Türgi: Allikas: Sissetulekute ja elamistingimuste uuring.
8)	Bosnia ja Hertsegoviina: netosissetulek.
9)	Kosovo: 2012.–2019. aasta palkade andmed on korrigeeritud.
10)	Bosnia ja Hertsegoviina: aasta lõpp (31. detsember).
11)	Bosnia ja Hertsegoviina: tarbijahinna inflatsioon
12)	Türgi: andmed hõlmavad võlaväärtpabereid ja laene.
13)	Bosnia ja Hertsegoviina: rahaloomeasutuste andmed.
14)	Serbia: Serbia Vabariigi ametlik välisvõlg.
15)	Türgi: eurodesse ümberarvestamisel kasutatud aasta keskmine vahetuskurss.
16)	Bosnia ja Hertsegoviina: põhineb Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamatu kuuendal väljaandel.
17)	Albaania: välisvõlg (sealhulgas välismaised otseinvesteeringud).
18)	Montenegro: kaalutud keskmine tegelik intressimäär, tasumata summad, aastas.
19)	Põhja-Makedoonia: aasta lõpp (31. detsember).
20)	Albaania: keskmine kaalutud määr, mida rakendatakse uutele 12kuulistele laenudele vastavas kuus, lähtudes 12kuulisest tähtajast.
21)	Bosnia ja Hertsegoviina: finantssektorivälistele äriühingutele antud lühiajaliste laenude määr omavääringus (kaalutud keskmine).
22)	Bosnia ja Hertsegoviina: Andmed on korrigeeritud mõne panga paranduse tõttu.
23)	Albaania: hoiuste intressimäär on keskmine kaalutud määr uutele hoiustele vastavas kuus, lähtudes 12kuulisest tähtajast.
24)	Türgi: kuuandmete keskmine. Üleöödeposiidi rahastu.
25)	Bosnia ja Hertsegoviina: leibkondade nõudmiseni hoiuste intressimäärad omavääringus (kaalutud keskmine).
26)	Bosnia ja Hertsegoviina: 2018. aasta detsembri andmed.
27)	Bosnia ja Hertsegoviina: põhineb IMFi maksebilansi käsiraamatul, varadel ja kohustistel põhinev meetod
28)	Türgi: Põhineb BPM6-l.
29)	Bosnia ja Hertsegoviina: Põhineb Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi käsiraamatu kuuendal väljaandel ja OECD välismaiste otseinvesteeringute võrdlusaluse määratlusel – 4. väljaanne
30)	Türgi: eurodesse ümberarvestamisel kasutatud aasta keskmine vahetuskurss. Põhineb BPM6-l.
31)	Albaania: tegevus B_D
32)	Serbia: Käesoleva aasta 31. detsembri andmed, välja arvatud 2021. aasta, mille puhul on esitatud 1. jaanuari 2021. aasta andmed Andmed saadi vabariigi geodeetikaametist.
33)	Bosnia ja Hertsegoviina: Siseveekogude hinnanguline suurus 210 km².

Indeksid 10	Rahvusvaheliste organisatsioonide andmed demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriikluse kohta kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides 11
	Albaania	Bosnia ja Hertsegoviina	Kosovo	Põhja-Makedoonia	Montenegro	Serbia	Türgi
Üleminekuriigid 2022. aastal – demokraatia hinne, Freedom House https://freedomhouse.org/countries/nations-transit/scores	Punkte kokku: 46/100 (2021: 46/100) Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim (2021: Üleminekurežiim või hübriidrežiim	Punkte kokku: 38/100 (2021: 39/100) Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim (2021: Üleminekurežiim või hübriidrežiim	Punkte kokku: 38/100 (2021: 36/100) Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim (2021: Üleminekurežiim või hübriidrežiim	Punkte kokku: 47/100 (2021: 47/100) Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim (2021: Üleminekurežiim või hübriidrežiim	Punkte kokku: 47/100 (2021: 47/100) Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim (2021: Üleminekurežiim või hübriidrežiim	Punkte kokku: 46/100 (2021: 48/100) Staatus: Üleminekurežiim või hübriidrežiim (2021: Üleminekurežiim või hübriidrežiim	Ei kohaldata
Maailma vabaduse raport 2022 – ülemaailmsed vabadushinded, Freedom House https://freedomhouse.org/countries/freedom-world/scores	Punkte kokku: 67/100 (2021: 66/100) Staatus: Osaliselt vaba (2021: Osaliselt vaba)	Punkte kokku: 53/100 (2021: 53/100) Staatus: Osaliselt vaba (2021: Osaliselt vaba)	Punkte kokku: 56/100 (2021: 54/100) Staatus: Osaliselt vaba (2021: Osaliselt vaba)	Punkte kokku: 67/100 (2021: 66/100) Staatus: Osaliselt vaba (2021: Osaliselt vaba)	Punkte kokku: 67/100 (2021: 63/100) Staatus: Osaliselt vaba (2021: Osaliselt vaba)	Punkte kokku: 62/100 (2021: 64/100) Staatus: Osaliselt vaba (2021: Osaliselt vaba)	Punkte kokku: 32/100 (2021: 32/100) Staatus: Mittevaba (2021: Mittevaba)
2021. aasta demokraatia indeks – „Economisti“ uurimis- ja analüüsiüksus https://www.eiu.com/n/campaigns/democracy-index-2021/	Üldhinnang: 6,11/10 (2020: 6,08/10) Koht: 68/167 (2020: 71/167) Režiimi liik: Puudulik demokraatia (2020: puudulik demokraatia)	Üldhinnang: 5,04/10 (2020: 4,84/10) Koht: 95/167 (2020: 101/167) Režiimi liik: Hübriidrežiim (2020: Hübriidrežiim)	Ei kohaldata	Üldhinnang: 6,03/10 (2020: 5,89/10) Koht: 73/167 (2020: 78/167) Režiimi liik: Puudulik demokraatia (2020: Hübriidrežiim)	Üldhinnang: 6,02/10 (2020: 5,77/10) Koht: 74/167 (2020: 81/167) Režiimi liik: Puudulik demokraatia (2020: Hübriidrežiim)	Üldhinnang: 6,36/10 (2020: 6,22/10) Koht: 63/167 (2020: 66/167) Režiimi liik: Puudulik demokraatia (2020: puudulik demokraatia)	Üldhinnang: 4,35/10 (2020: 4,48/10) Koht: 103/167 (2020: 104/167) Režiimi liik: Hübriidrežiim (2020: Hübriidrežiim)
Ajakirjandusvabaduse indeks 2022 – Piirideta Reporterid https://rsf.org/en/index	Ülemaailmne hinnang: 56,41/100 (2021: 69,41/100) Koht: 103/180 (2021: 83/180)	Ülemaailmne hinnang: 65,64/100 (2021: 71,66/100) Koht: 67/180 (2021: 58/180)	Ülemaailmne hinnang: 67,00/100 (2021: 69,68/100) Koht: 61/180 (2021: 78/180)	Ülemaailmne hinnang: 68,44/100 (2021: 68,33/100) Koht: 57/180 (2021: 90/180)	Ülemaailmne hinnang: 66,54/100 (2021: 65,67/100) Koht: 63/180 (2021: 104/180)	Ülemaailmne hinnang: 61,51/100 (2021: 67,97/100) Koht: 79/180 (2021: 93/180)	Ülemaailmne hinnang: 41,25/100 (2021: 50,21/100) Koht: 149/180 (2021: 153/180)
Õigusriigi indeks 2021 - Maailma õiguse projekt (World Justice Project) https://worldjusticeproject.org/rule-of-law-index/global/2021	Üldhinnang: 0,49/1 (2020: 0,50/1) Ülemaailmne koht: 83/139 (2020: 78/128)	Üldhinnang: 0,52/1 (2020: 0,52/1) Ülemaailmne koht: 72/139 (2020: 64/128)	Üldhinnang: 0,55/1 (2020: 0,54/1) Ülemaailmne koht: 60/139 (2020: 54/128)	Üldhinnang: 0,53/1 (2020: 0,53/1) Ülemaailmne koht: 64/139 (2020: 58/128)	Ei kohaldata	Üldhinnang: 0,49/1 (2020: 0,50/1) Ülemaailmne koht: 81/139 (2020: 75/128)	Üldhinnang: 0,42/1 (2020: 0,43/1) Ülemaailmne koht: 117/139 (2020: 107/128)
Ülemaailmsed juhtimisnäitajad 2021 – Õigusriiklus, Maailmapanga Grupp http://info.worldbank.org/governance/wgi/	protsentiiljärjestus: 43,75/100 (2020: 40,87/100)	protsentiiljärjestus: 42,79/100 (2020: 42,79/100)	protsentiiljärjestus: 43,27/100 (2020: 39,42/100)	protsentiiljärjestus: 52,40/100 (2020: 51,92/100)	protsentiiljärjestus: 52,88/100 (2020: 54,33/100)	protsentiiljärjestus: 50,96/100 (2020: 51,44/100	protsentiiljärjestus: 36,54/100 (2020: 38,46/100)
Ülemaailmsed juhtimisnäitajad 2021 – valitsemise tulemuslikkus, Maailmapanga Grupp http://info.worldbank.org/governance/wgi/	protsentiiljärjestus: 53,37/100 (2020: 48,08/100	protsentiiljärjestus: 13,46/100 (2020: 12,98/100)	protsentiiljärjestus: 42,79/100 (2020: 39,90/100)	protsentiiljärjestus: 50,00/100 (2020: 55,29/100)	protsentiiljärjestus: 53,85/100 (2020: 50,96/100)	protsentiiljärjestus: 55,77/100 (2020: 52,88/100)	protsentiiljärjestus: 49,52/100 (2020: 47,60/100)
Ülemaailmsed juhtimisnäitajad 2021 – Korruptsioonikontroll, Maailmapanga Grupp http://info.worldbank.org/governance/wgi/	protsentiiljärjestus: 31,73/100 (2020: 31,73/100)	protsentiiljärjestus: 28,85/100 (2020: 28,37/100)	protsentiiljärjestus: 44,71/100 (2020: 37,02/100)	protsentiiljärjestus: 43,27/100 (2020: 34,62/100)	protsentiiljärjestus: 54,33/100 (2020: 55,77/100)	protsentiiljärjestus: 36,06/100 (2020: 38,46/100)	protsentiiljärjestus: 40,38/100 (2020: 43,27/100)
Korruptsiooni tajumise indeks 2021 - Transparency International https://www.transparency.org/en/cpi/2021	Punkte: 35/100 (2020: 36/100) Koht: 110/180 (2020: 104/180)	Punkte: 35/100 (2020: 35/100) Koht: 110/180 (2020: 111/180)	Punkte: 39/100 (2020: 36/100) Koht: 87/180 (2020: 104/180)	Punkte: 39/100 (2020: 35/100) Koht: 87/180 (2020: 111/180)	Punkte: 46/100 (2020: 45/100) Koht: 64/180 (2020: 67/180)	Punkte: 38/100 (2020: 38/100) Koht: 96/180 (2020: 94/180)	Punkte: 38/100 (2020: 40/100) Koht: 96/180 (2020: 86/180)