EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.9.2022

COM(2022) 482 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

33. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta – 2021

{SWD(2022) 302 final} - {SWD(2022) 303 final} - {SWD(2022) 304 final} - {SWD(2022) 305 final} - {SWD(2022) 306 final} - {SWD(2022) 307 final}

Sisukord

1.Sissejuhatus

1.1.Põhimõisted

1.2.ELi finantshuvid 2021. aastal

2.2021. aasta tähtsündmused

2.1.Peamised vastuvõetud õigusaktid

2.2.Finantshuvide kaitsega seotud küsimusi käsitlev kohtupraktika

3.ELi pettustevastase võitluse struktuur

3.1.Euroopa tasand

3.1.1.Euroopa Parlament

3.1.2.Nõukogu

3.1.3.Euroopa Komisjon

3.1.4.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

3.1.5.Euroopa Prokuratuur

3.1.6.Euroopa Kontrollikoda

3.1.7.Eurojust

3.1.8.Europol

3.2.Liikmesriikide tasand

3.2.1.Pettusevastased koordineerimistalitused

3.2.2.Riiklikud pettustevastase võitluse strateegiad

3.2.3.2020. aasta soovituste rakendamine liikmesriikides

4.Pettustevastase võitluse valdkonnas tehtud koostöös

4.1.Rahvusvaheline koostöö

4.1.1.Koostöö kolmandate riikidega, vastastikune abi ja pettustevastased sätted rahvusvahelistes lepingutes

4.1.2.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide 9. konverents ja ELi toetatud resolutsioonid

4.1.3.Võitlus ebaseadusliku tubakakaubanduse vastu

4.2.ELi ja liikmesriikide koostöö

4.2.1.Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee tegevus

4.2.2.ELi pettustevastase võitluse programm

4.2.3.Koostöö tulude valdkonnas

4.2.3.1.Tolliprogramm

4.2.3.2.Programm „Fiscalis“

4.2.3.3.Ühised tollioperatsioonid

5.Peamised meetmed ELi finantshuvide kaitsmiseks ja pettustevastaseks võitluseks

5.1.Finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmine

5.2.Rahapesuvastane võitlus

5.3.Taaste- ja vastupidavusrahastu

5.4.Rikkumisest teatajate kaitse

5.5.Õigusriigi tagamise vahendid

5.5.1.Õigusriigi olukorda käsitlev aruanne – peamised järeldused ja tähtsündmused, mis on seotud ELi finantshuvide kaitsega

5.5.2.Üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks käsitleva ELi määruse rakendamise edusammud

5.6.Korruptsioonivastane poliitika

6.Kontrollitegevuse tulemused

6.1.Andmeallikad ja metoodika

6.2.Tulud

6.2.1.Käibemaksupettus

6.2.2.Traditsioonilised omavahendid

6.3.Kulud

6.3.1.Jagatud eelarve täitmine

6.3.2.Kaudne eelarve täitmine

6.3.3.Otsene eelarve täitmine

7.2022. aasta väljavaated, järeldused ja soovitused

7.1.ELi pettustevastane võitlus

7.2.Läbipaistvus, pettuseriski juhtimine ja digiteerimine pettustevastases võitluses

KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

COVID-19 pandeemia tõi uued probleemid, millele EL reageeris kiiresti ja paindlikult, kasutades uusi vahendeid ja ressursse. Koos taaste- ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtuga ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisega on suurenenud märkimisväärselt liikmesriikide ametiasutuste roll ELi finantshuvide piisaval tasemel kaitse tagamisel. Komisjon on toetanud liikmesriikide ametiasutusi ja hinnanud samal ajal riiklikke kavu, pöörates erilist tähelepanu selliste meetmete kavandamisele, mille eesmärk on kaitsta taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid pettuste, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise eest.

ELi ja liikmesriikide pettustevastases võitluses osalejad tugevdasid kogu 2021. aasta vältel oma koostööd nii ELi tulude kui ka kulude kaitse valdkonnas. 1. juunil 2021 alustas tegevust Euroopa Prokuratuur. Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri tegevuse tulemustest on näha lisaväärtus, mida ELi asutused toovad ELi finantshuvide kaitsesse ja pettustevastasesse võitlusse, kuna neid ei takista riiklikele süsteemidele omased piirangud, eelkõige võitlemisel piiriülese kuritegevuse vastu.

2021. aastal viis EL lõpule 2021.–2027. aasta kuluprogrammide vastuvõtmise. Õigusaktidega on tagatud, et komisjon, OLAF, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Prokuratuur saavad teostada oma volitusi ning et liikmesriikide ametiasutused kehtestavad tõhusad pettustevastased meetmed, võttes arvesse kõiki kindlakstehtud riske. Vastuvõetud kuluprogrammide hulka kuuluv liidu pettustevastase võitluse programm toetab võitlust pettuste vastu, võimaldades anda toetusi konkreetsete algatuste jaoks ning rahastada spetsiaalset IT-platvormi ja vahendeid, et hõlbustada liikmesriikide ja ELi vahelist teabevahetust.

ELi ja liikmesriikide pädevate asutuste teatatud pettuste ja õigusnormide rikkumiste arv püsis 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes stabiilne, samal ajal kui nendega seotud eeskirjadevastaselt makstud summad suurenesid, kuna mõnes liikmesriigis avastati märkimisväärseid juhtumeid. Teatavates kuluvaldkondades oli teatatud muude õigusnormide rikkumiste arv eelmise programmitöö perioodiga võrreldes väike. Seda võib osaliselt põhjendada näiteks viivitustega rakenduskavade elluviimisel, muudatustega aruandlustavades ja lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamisega.

Lisaks korduvatele riskidele suurendab lähiaastail liikmesriikide ametiasutustele avaldatavat survet taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine, kuna ametiasutused peavad ellu viima taaste- ja vastupidavuskavu ning samal ajal 2021.–2027. aasta kuluprogramme. Sellega seoses peavad nad üles näitama asjatundlikkust ja kontrolli eri vahendite rakendamisega seotud erinevate eelarve täitmise viiside kasutamisel.

EL püüab suurendada sidusust ja ühtlustamist, et kaotada üldises kontrollisüsteemis esinevad võimalikud lüngad, mida petturid võivad ära kasutada. Juhtpõhimõtted on juba sätestatud ELi õigusaktides, kuid neid saab veelgi tugevdada. Liikmesriigid peaksid kõrvaldama kindlakstehtud puudused, mis on seotud finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmisega, ning püüdma suurendada läbipaistvust, edendada pettustevastase võitluse digiteerimist ning pidevalt tõhustada ja arendada pettuseriski hindamist ja juhtimist. Komisjon on esitanud ettepaneku muuta finantsmäärust, mille eesmärk on tugevdada ELi tegevust selles vallas.

LÜHENDITE LOETELU

AFIS	pettusevastane infosüsteem
AFCOS	pettusevastane koordineerimistalitus
CAFS	komisjoni pettustevastase võitluse strateegia
CoSP	osalisriikide konverents
DG	peadirektoraat
ECA	Euroopa Kontrollikoda
EDES	varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem
EP	Euroopa Parlament
EPF	Euroopa rahutagamisrahastu
EPPO	Euroopa Prokuratuur
ESIF	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid
EL	Euroopa Liit
EUBAM	Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon
FCTC	tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon
FDR	pettuste avastamise määr
HFC	fluorosüsivesinikud (gaasilised külmaained)
IDR	õigusnormide rikkumiste avastamise määr
IMS	rikkumisjuhtumite haldamise süsteem
JIT	ühine uurimisrühm
MFF	mitmeaastane finantsraamistik
NGEU	taasterahastu „NextGenerationEU“
OFIS	mahetootmise infosüsteem
OLAF	Euroopa Pettustevastane Amet
PIF	finantshuvide kaitse
RRF	taaste- ja vastupidavusrahastu
SCO	lihtsustatud kuluvõimalused
ELTL	Euroopa Liidu toimimise leping
TOR	traditsioonilised omavahendid
UNCAC	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon
VAT	käibemaks
VOCU	virtuaaloperatsioonide koordineerimise üksus
WCO	Maailma Tolliorganisatsioon

1.Sissejuhatus

EL ja liikmesriigid on kohustatud üheskoos kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu. ELi liikmesriikide ametiasutused haldavad kõige suuremat osa ELi kuludest ja koguvad traditsioonilisi omavahendeid. Komisjon teeb järelevalvet mõlema valdkonna üle, kehtestab nõudeid ja kontrollib nende täitmist. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõikega 5 on komisjon kohustatud esitama koostöös ELi liikmesriikidega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande ELi finantshuve kahjustavate pettuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks võetud meetmete kohta (edaspidi „finantshuvide kaitse aruanne“ 1 ). 2021. aasta puhul täidetakse seda kohustust käesoleva aruande ja sellele lisatud dokumentidega.

2021. aasta finantshuvide kaitse aruandes esitatakse järgmine teave:

(1)ülevaade ELi finantshuvidest, nende kaitseks vastu võetud peamistest õigusaktidest ja Euroopa Kohtu asjakohasest praktikast;

(2)peamised arengusuundumused pettustevastases võitluses ELis tervikuna ja liikmesriikides;

(3)ülevaade pettustevastase võitluse valdkonnas tehtud koostööst;

(4)peamised meetmed ELi finantshuvide järjepidevaks ja ühtlustatud kaitsmiseks;

(5)statistika ja andmed ELi eelarvet kahjustavate pettuste ja õigusnormide rikkumiste kohta ning nende analüüs;

(6)2022. aasta väljavaated, järeldused ja soovitused.

1.1.Põhimõisted

Kõige olulisemad finantshuvide kaitse aruandes kasutatavad mõisted on esitatud tekstikastis 1.

1.2.ELi finantshuvid 2021. aastal

ELi finantshuvid hõlmavad tulusid, kulusid ja varasid, mis on kaetud ELi eelarvega ning ELi institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega ning nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega 4 .

Eelarve tulude poole moodustavad traditsioonilised omavahendid, 5 käibemaks, plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid ja osa ELi liikmesriikide kogurahvatulust.

Joonisel 1 on näidatud rahalised vahendid, mis olid ELile kättesaadavad 2021. aastal.

Joonis 1. ELi tulud 2021. aastal

EL rahastab oma poliitikat nende vahenditega (vt joonis 2).

Joonis 2. ELi kulud 2021. aastal

Kuigi eelarvet täidetakse aasta kaupa, 6 on see osa ELi pikaajalisest eelarvest ehk mitmeaastasest finantsraamistikust, millega kehtestatakse kulutuste piirid seitsmeks aastaks.

2.2021. aasta tähtsündmused

Selles punktis antakse ülevaade peamistest vastuvõetud õigusaktidest ja Euroopa Kohtu praktikast finantshuvide kaitsega seotud küsimustes 2021. aastal.

2.1.Peamised vastuvõetud õigusaktid

Tabelis 1 on esitatud peamised 2021. aastal vastu võetud õigusaktid. Sel aastal võeti vastu mitmesugused määrused 2021.–2027. aasta kuluprogrammide kohta. Need sisaldavad sätteid, milles kinnitatakse OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri pädevust kaitsta ELi finantshuve, ning nendega on ette nähtud, et programmides osalevad kolmandad riigid peavad andma komisjonile, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, mida nad vajavad oma vastava pädevuse igakülgseks teostamiseks.

Viiteid nendele määrustele ei ole tabelis esitatud.

Tabel 1. Peamised vastuvõetud õigusaktid

Pealkiri	Kuidas kaitstakse õigusaktiga ELi finantshuve
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu 7	Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikkel 22 sisaldab sätteid ELi finantshuvide kaitse kohta 8 .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 9	Määruse põhjenduses 71 kinnitatakse OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri pädevust kaitsta ELi finantshuve asjaomaste programmide elluviimisel. Artikliga 69 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad tagama kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtma meetmeid, et ära hoida, avastada ja korrigeerida õigusnormide rikkumist, sealhulgas pettusi, ning nende kohta aru anda. Samuti tagatakse selle artikliga, et komisjonil, OLAFil ja Euroopa Kontrollikojal on vajalik juurdepääs teabele ELi toetusesaajate tegelike tulusaajate kohta. Artikli 74 alusel peavad korraldusasutused rakendama tulemuslikke ja proportsionaalseid pettustevastaseid meetmeid ja menetlusi, võttes arvesse kindlakstehtud riske. XII lisas on sätestatud õigusnormide rikkumisest teatamise üksikasjalikud reeglid ja vormid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/785, millega luuakse liidu pettustevastase võitluse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 250/2014 10	Liidu pettustevastase võitluse programmist, mis on programmi „Herakles III“ jätkuprogramm, rahastatakse meetmeid, millega võideldakse pettuse ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab ELi finantshuve 11 .

2.2.Finantshuvide kaitsega seotud küsimusi käsitlev kohtupraktika

Euroopa Liidu Kohus tagab liidu õiguse ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamise. 2021. aastal tegi kohus ELi finantshuvide kaitse kohta kolm otsust.

Kohtuasja number ja nimi ning kirjeldus

C-130/19, 12 Euroopa Kontrollikoda vs. Pinxten Selles kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et Euroopa Kontrollikoja endine liige oli rikkunud kontrollikoja liikme ametikohast tulenevaid kohustusi, sealhulgas kuritarvitanud kontrollikoja vahendeid, et rahastada tegevusi, mis ei olnud seotud tema ametikohustustega, ja kasutanud kontrollikoja antud kütusekaarti kolmandatele isikutele kuuluvate sõidukite jaoks kütuse ostmiseks. Kohus jättis endise liikme ilma õigusest kahele kolmandikule pensionist. Kohus rõhutas oma otsuses, et on oluline, et kontrollikoja liikmed järgiksid kõige rangemaid käitumisnorme ja seaksid liidu üldised huvid igal ajal kõrgemale nii liikmesriigi huvidest kui ka isiklikest huvidest. Sellega seoses leidis kohus, et kuigi kõik isikud, kes on liidu institutsioonides ja asutustes kõrgel ametikohal, peavad järgima kõige rangemaid käitumisnorme, suurendab kontrollikoja eriülesanne – kontrollida ELi kulutuste korrektsust ja finantsjuhtimise usaldusväärsust – endise liikme toime pandud rikkumiste raskust veelgi.

C-360/20, 13 Ministerul Lucrărilor Publice, Dezvoltării şi Administraţiei Selles otsuses leiab Euroopa Kohus, et mõiste „liidu finantshuve kahjustav pettus“ finantshuvide kaitse konventsiooni 14 artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses hõlmab lisaks ELi eelarvevahendite ebaseaduslikule saamisele ka nende ebaseaduslikku hoidmist. Seepärast võib pettus seisneda aruandekohustuste täitmata jätmises pärast nende vahendite saamist. Seega hõlmab finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses pettus valede või ebatäpsete aruannete (mis on koostatud pärast ELi rahastatud projekti elluviimist) tahtlikku kasutamist eesmärgiga jätta ELi eelarvest saadud vahendite ebaseaduslikuks säilitamiseks mulje, et projekti jätkusuutlikkuse perioodi vältel on järgitud rahastamislepingus ette nähtud kohustusi. Euroopa Kohus lisas, et riigisisene õigusnorm, mille kohaselt saab isikule esitada selliste aruannetega seoses süüdistuse vaid juhul, kui need koostati projekti elluviimise ajal, ei ole kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 325. Et tagada asjaomaste isikute põhiõiguste austamine, ei ole liikmesriikide kohtud siiski kohustatud tõlgendama selliseid riigisiseseid õigusnorme pärast projekti elluviimist esitatud aruannete suhtes kohaldatavate õigusnormidena, kui see tooks kaasa kuritegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtte rikkumise. Võimaliku rikkumise korral on liikmesriigi seadusandja ülesanne võtta vajalikud meetmed.

C-357/19, C-379/19, C-547/19, C-811/19 ja C-840/19, 15 Euro Box Promotion jt Euroopa Kohtul paluti otsustada, kas Rumeenia konstitutsioonikohtu praktika, mis käsitleb pettust ja korruptsiooni puudutavate kohtuasjade suhtes kohaldatavaid kriminaalmenetluse eeskirju, on kooskõlas liidu õigusega. Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas 2018. aastal Rumeenia kassatsioonikohtu otsused, millega mõisteti mitu isikut süüdi käibemaksupettuses, korruptsioonis ja mõju avaldamises ELi vahendite haldamisele, väites, et juhtumeid menetlenud kohtukoosseisude moodustamisel oli toime pandud rikkumine. Üks Rumeenia madalama astme kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse muu hulgas küsimuses, kas konstitutsioonikohtu praktika toob kaasa süsteemse karistamatuse ohu võitluses pettuste ja korruptsiooni vastu, eriti kuna rikkumiste eest jäetakse nende aegumise tõttu karistamata. Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et kuigi liikmesriikide kohtukorraldust reguleerivad eeskirjad kuuluvad liikmesriikide pädevusse, on liikmesriigid selle pädevuse teostamisel siiski kohustatud järgima kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest. Nende kohustuste hulka kuulub kohustus võidelda ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas korruptsioonisüütegude vastu, võttes tõhusaid hoiatavaid meetmeid. Tõhususe nõue kehtib nii menetluste läbiviimisel kui ka nende süütegude eest määratavate karistuste puhul, nagu ka määratud karistuste täitmisele pööramisel. Liikmesriigi seadusandja esmatähtis ülesanne on tagada, et nende süütegude suhtes kohaldatavad menetluseeskirjad ei põhjusta süsteemset karistamatuse ohtu. Liikmesriikide kohtud omalt poolt ei tohi kohaldada riigisiseseid sätteid, mis takistavad tõhusate hoitavate karistuste kohaldamist. Vaatlusaluse juhtumi puhul tuleb Rumeenia konstitutsioonikohtu praktika kohaldamise tagajärjel asjaomased pettuse- ja korruptsioonijuhtumid esimese astme kohtus ja/või apellatsioonikohtus uuesti läbi vaadata (vajaduse korral mitu korda). See võib kaasa tuua kohtuasjade aegumise, mille tulemusel jäävad Rumeenia riigis kõrgeimatel ametikohtadel töötavad isikud, kes on mõistetud süüdi pettuses või korruptsioonis, karistamata viisil, mis on tõhus ja hoiatav. Karistamatuse oht muutuks selle isikute kategooria puhul süsteemseks, mis seaks kahtluse alla taotletava eesmärgi, milleks on võidelda kõrgel tasemel toime pandud korruptsiooni vastu. Sellest tulenevalt otsustas Euroopa Kohus, et ELi toimimise lepingu artikliga 325 ja finantshuvide kaitse konventsiooni artikliga 2 on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille kohaselt jääb korruptsiooni ja käibemaksupettusega seotud kohtuasjades otsus tegemata ebaõigelt moodustatud kohtukoosseisu tõttu, kui see toob kaasa süsteemse ohu, et teod, mis kujutavad endast ELi finantshuve kahjustavaid raskeid pettusi või korruptsioonikuritegusid üldiselt, jäävad karistamata. Kohus lisas, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima sellise lähenemisviisi kooskõla süüdistatava õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, mis tuleneb põhiõiguste harta artiklist 47.

3.ELi pettustevastase võitluse struktuur

ELi finantshuvide kaitsmise keeruline õiguslik ja korralduslik struktuur on enam kui kolm kümnendit kestnud pideva protsessi tulemus 16 . Selles punktis tutvustatakse kõige olulisemat arengut, mis toimus selles valdkonnas 2021. aastal 17 .

3.1.Euroopa tasand

3.1.1.Euroopa Parlament

Lisaks seadusandlikule tegevusele kontrollib Euroopa Parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kasutades, kuidas komisjon (ning muud institutsioonid ja asutused) täidavad ELi eelarvet. 2021. aastal andis parlament heakskiidu eelarveaasta 2019 eelarve täitmisele 18 ja alustas menetlust seoses eelarveaastaga 2020 19 . Heakskiidu andmise menetluses on keskne roll eelarvekontrollikomisjonil, kes koostab ka aastaaruande ELi finantshuvide kaitse kohta. Selles parlamendi täiskogu istungil resolutsioonina vastu võetavas aruandes antakse komisjonile ja liikmesriikidele poliitilisi suuniseid. 2021. aastal keskenduti mitmel eelarvekontrollikomisjoni koosolekul OLAFi tegevusele ja ametit kutsuti tutvustama seal oma tulemusi.

3.1.2.Nõukogu

Nõukogus loodud pettuste tõkestamise töörühm tegeleb küsimustega, mis on seotud ELi finantshuvide kaitsega ning pettuste ja muu neid huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitlusega. Töörühm käsitleb ka OLAFit ja selle järelevalvekomiteed puudutavaid küsimusi.

Töörühma ülesanne on kontrollida

·seadusandlikke ettepanekuid pettustevastase võitluse ja OLAFi tegevuse kohta ning

·aastaaruandeid ELi finantshuvide kaitse kohta.

OLAF on esindanud komisjoni mitmes nõukogu töörühmas, eelkõige pettuste tõkestamise töörühmas.

3.1.3.Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon koostab strateegiad ning vormib ELi institutsioonide ühiselt välja töötatud üldised poliitikaeesmärgid poliitikameetmeteks ja algatusteks. Komisjoni peadirektoraadid haldavad konkreetseid poliitikavaldkondi ja neid toetavaid kuluprogramme. ELi eelarve paremaks kaitsmiseks võttis komisjon 2019. aastal vastu oma pettustevastase võitluse strateegia, mille juurde kuulub tegevuskava.

3.1.4.Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldab ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste ja korruptsiooni sõltumatuid juurdlusi ning arendab ELi pettustevastast poliitikat, et võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

3.1.5.Euroopa Prokuratuur

Euroopa Prokuratuur kui esimene riigiülene prokuratuur on pädev uurima ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitama nende toimepanijatele süüdistusi prokuratuuri töös osalevas 22 liikmesriigis 25 .

Kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega on Euroopa Prokuratuur kohustatud algatama uurimise alati, kui on põhjendatult alust arvata, et toime on pandud tema pädevusse kuuluv kuritegu. Liikmesriikide ametiasutused on seaduse järgi kohustatud teavitama Euroopa Prokuratuuri igast kuriteost, mille suhtes prokuratuur saaks teostada oma pädevust. Kui liikmesriigi ametiasutus on hakanud uurima kuritegu, mis kuulub Euroopa Prokuratuuri pädevusse, ja prokuratuur otsustab teostada oma evokatsiooniõigust, on asjaomane ametiasutus kohustatud andma asja üle prokuratuurile. Uurimiste algatajateks on Euroopa delegaatprokurörid osalevates liikmesriikides ning uurimisi jälgivad 22 Euroopa prokuröri ja Euroopa peaprokurör Luxembourgis. Euroopa delegaatprokurörid on liikmesriikide prokuratuuri või kohtusüsteemi liikmed. Operatiivtegevuse alaseid suuniseid saab neile anda siiski vaid Euroopa Prokuratuuri peakorter kas 15 alalise koja või 22 Euroopa prokuröri kaudu. 2021. aastal tegutses 95 Euroopa delegaatprokuröri ja kavas on nimetada neid ametisse 140. Euroopa Prokuratuuri kolleegium on kokku tulnud 34 korral ja võtnud vastu 125 otsust. Tuginedes esimestele saadud kogemustele, muutis ja täiendas kolleegium mõnda otsust, mis käsitlesid näiteks kohtuasjade jaotamist alalistele kodadele või Euroopa Prokuratuuri pädevuse hindamiseks registreeritud teabe kontrollimist.

3.1.6.Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Kontrollikoda hindab ELi meetmete säästlikkust, tulemuslikkust, tõhusust, seaduslikkust ja korrektsust, et parandada aruandmist, läbipaistvust ja finantsjuhtimist.

3.1.7.Eurojust

Eurojust ehk Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet koordineerib nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikide ametiasutuste tööd piiriülese kuritegevuse uurimisel ja selle eest süüdistuste esitamisel. ELi finantshuvide kaitsmisel omab Eurojust rolli eeskätt nende liikmesriikide puhul, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri töös.

3.1.8.Europol

Europol ehk Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet tegutseb õiguskaitseoperatsioonide tugikeskuse, kuritegevusega seotud teabe keskuse ja õiguskaitsealase oskusteabe keskusena.

3.2.Liikmesriikide tasand

3.2.1.Pettusevastased koordineerimistalitused

Alates 2013. aastast on liikmesriigid pidanud määrama kindlaks pettusevastase koordineerimistalituse, et hõlbustada tõhusat koostööd ja teabe, sealhulgas operatiivteabe vahetamist OLAFiga 28 . Liikmesriigid saavad vabalt otsustada, kuhu oleks kõige parem luua see talitus oma haldusstruktuuris ja millised volitused sellele anda.

Koordineerimistalituste volitused võivad olla erinevad, sõltuvalt konkreetse riigi olukorrast. Küll aga peaks nende pädevusse alati kuuluma koostöö tagamine OLAFiga ning ELi finantshuvide kaitsega seotud õiguslike, haldus- ja uurimiskohustuste ja -tegevuse koordineerimine asjaomases liikmesriigis.

3.2.2.Riiklikud pettustevastase võitluse strateegiad

Tänu sellele, et komisjon on järjekindlalt julgustanud liikmesriike võtma vastu riiklik pettustevastase võitluse strateegia, on vastu võetud riiklike strateegiate arv pidevalt kasvanud. 2021. aasta lõpuks oli riikliku pettustevastase võitluse strateegia vastu võtnud või seda ajakohastanud 17 liikmesriiki 30 ning neist 11 liikmesriigist, 31 kellel tuleb strateegia alles vastu võtta, neli 32 teatasid, et neil oli käsil strateegia koostamine või olid nad peagi seda vastu võtmas.

Joonis 3. Riiklikud pettustevastase võitluse strateegiad – vastuvõtmise seis

	Selgitus
	5	Strateegia on vastu võetud või ajakohastatud ja sellest on teavitatud
	4	Valdkondlik strateegia
	3	Piirkondlik strateegia
	2	Strateegia on koostamisel või vastuvõtmisel
	1	Strateegia puudub

Ehkki strateegiate ulatus ja sisu on liikmesriigiti erinev 33 ja mõnda strateegiat tuleb ajakohastada, on üldine olukord 2020. aastaga võrreldes paranenud. Pärast komisjoni soovitusi on ajakohastatud mitut kehtivat strateegiat, 34 et võtta arvesse uusi märkimisväärseid riske, mis on seotud näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega või COVID-19 pandeemia mõjuga.

3.2.3.2020. aasta soovituste rakendamine liikmesriikides 35

Komisjon esitas oma 2020. aasta aruandes Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta liikmesriikidele soovitusi, mis käsitlesid kolme valdkonda: a) pettustevastase võitluse valdkonnaülesed aspektid, b) tulud ja c) kulud. Nende soovituste eesmärk oli parandada ELi ja liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd, suurendada liikmesriikide pettustevastaste meetmete sidusust ja järjepidevust, optimeerida tolliliidu ja liikmesriikide tolliasutuste toimimist, tugevdada sisekontrolliraamistikku ning suurendada paindlikkust ja vastupidavust kriisi ajal.

Pettustevastase võitluse valdkonnaüleste aspektide osas soovitas komisjon liikmesriikidel, kes ei olnud ühinenud Euroopa Prokuratuuriga, seda teha.

Neist viiest liikmesriigist, kes ei osale veel prokuratuuri töös, on Rootsi väljendanud kavatsust ühineda prokuratuuriga 2023. aastal; Taani, Iirimaa, Ungari ja Poola on öelnud, et nad ei kavatse prokuratuuriga ühineda 36 .

Tulude valdkonnas vastas 16 liikmesriiki, 37 et nad olid täielikult järginud komisjoni soovitust hinnata riiklike tollikontrollistrateegiatega seotud riske ja puudusi, mis olid ilmnenud COVID-19 pandeemia käigus, neli liikmesriiki 38 olid järginud seda soovitust osaliselt ja kuus liikmesriiki 39 ei olnud seda soovitust järginud. Vastustest on näha hulk edukaid meetmeid, nagu kontrollide paindlikumaks muutmine ja riskiprofiilide koostamine, millega kanti hoolt selle eest, et pandeemia ajal jätkuks tõhus kontrollide tegemine.

Soovitust hinnata riske, mis võisid olla jäänud 2020. aastal käsitlemata, ja rakendada nende maandamiseks parandusmeetmeid järgisid täielikult 16 liikmesriiki 40 ja osaliselt kolm liikmesriiki 41 ning seitse liikmesriiki 42 jätsid selle järgimata.

Mis puudutab kuludega seotud soovitusi, siis 11 liikmesriiki 43 teatas, et nad olid algatanud sihipärased riskijuhtimistoimingud, mis olid seotud COVID-19 mõjuga ning taaste- ja vastupidavusrahastu eelseisva rakendamisega, ning järgisid seda soovitust täielikult; 11 liikmesriiki 44 järgisid soovitust vaid osaliselt ja neli liikmesriiki 45 ei järginud seda.

Selle kohta, kas nad olid parandanud alusandmete ning avastatud rikkumiste ja pettustega seotud andmete kogumist ja kasutamist, teatas 14 liikmesriiki, 46 et nad olid järginud seda soovitust täielikult, seitse liikmesriiki, 47 et nad olid järginud seda osaliselt, ja viis liikmesriiki, 48 et nad ei olnud seda soovitust järginud. Enamik liikmesriike teatas, et nad olid kohandanud rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi, süsteemi ARACHNE, 49 varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi 50 ning mitmesuguste riigisiseste IT-vahendite kasutamist, et parandada oma töös kasutatavate andmete kvaliteeti.

Viimases kulutustega seotud soovituses julgustati liikmesriike kasutama integreeritud ja koostalitlusvõimelist teabe- ja seiresüsteemi, mille komisjon teeb kättesaadavaks taaste- ja vastupidavusrahastu ning ELi eelarve jaoks. 19 liikmesriiki 51 teatasid, et nad järgisid seda soovitust täielikult, neli liikmesriiki 52 andsid teada selle soovituse osalisest järgimisest ja kolm liikmesriiki 53 teatasid, et nad ei järginud seda soovitust.

4.Pettustevastase võitluse valdkonnas tehtud koostöös

Pettustevastane võitlus on ELi jaoks väga oluline, eriti arvestades ELi rolli maailma mastaabis. Koostöö on tähtis, et tagada selle võitluse tulemuslikkus. Selles punktis antakse ülevaade kõige olulisematest arengusuundumustest pettusevastase võitluse valdkonnas.

4.1.Rahvusvaheline koostöö

4.1.1.Koostöö kolmandate riikidega, vastastikune abi ja pettustevastased sätted rahvusvahelistes lepingutes

Koostöö rahvusvaheliste partneritega on väga oluline, et kaitsta neid ELi vahendeid, mis kulutatakse väljaspool Euroopat, ning ELi eelarve tulude poolt. Selleks kandis OLAF koos asjaomase komisjoni talitusega ka 2021. aastal hoolt selle eest, et rahastamislepingud ja muud lepingud sisaldaksid usaldusväärseid pettustevastaseid sätteid, sealhulgas võimalust korraldada väljaspool ELi kasutatavate vahenditega seotud kontrolle ja uurimisi. Samuti sõlmis OLAF halduskoostöölepingu kahe rahvusvahelise partneriga – Ukraina peaprokuratuuriga ja Maailma Tolliorganisatsiooniga. Sellised lepingud aitavad tugevdada lähedasi suhteid pettustevastases võitluses osalevate partneritega, olles suunav raamistik praktilise koostöö tegemisel, näiteks teabe või parimate tavade jagamisel. 2021. aastal korraldas OLAF ka veebipõhiseid teavitusüritusi, et luua uusi operatiivkontakte uurimisasutustega kolmandates riikides ning julgustada teatama pettustest ja õigusnormide rikkumistest kõikjal maailmas ELi delegatsioonide kaudu.

Koostöö kolmandate riikidega, mida tehakse tollialaste õigusaktide rikkumise ennetamiseks ja avastamiseks ning nende rikkumise vastu võitlemiseks, põhineb lepingutel, mis käsitlevad vastastikust haldusabi tolliküsimustes. Selliste lepingutega antakse oluline panus ELi finantshuvide kaitsmisse. Praegu on olemas leping 87 riigiga, sealhulgas ELi peamiste kaubanduspartneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Jaapan. 2021. aastal viidi lõpule läbirääkimised Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidega 54 ning peeti läbirääkimisi Austraalia, Indoneesia ja Ühendkuningriigiga (Gibraltari osas).

Vabakaubanduslepingud sisaldavad tavaliselt pettustevastast klauslit, mis võimaldab toote tariifsed soodustused ajutiselt peatada, kui on toime pandud raske tollipettus või kui pettuste vastu võitlemiseks ei tehta järjepidevalt piisavat koostööd. Selline klausel on vältimatu eeltingimus kolmandatele riikidele tariifsete soodustuste andmisel.

4.1.2.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide 9. konverents ja ELi toetatud resolutsioonid

EL on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga, mis on ainus õiguslikult siduv üldine korruptsioonivastane dokument. Komisjon esindab ELi kõigis konventsiooniga seotud protsessides, sealhulgas osaleb konventsiooni rakendamise läbivaatamise töörühma koosolekutel ning korruptsiooni ennetamise ja vara tagasivõitmise avatud töörühmade koosolekutel.

Konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanism on siduv kõikidele konventsiooni osalistele, sealhulgas ELile. 2021. aasta juunis teatas komisjon ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroole (UNODC) oma valmisolekust konventsiooniga ette nähtud läbivaatamisprotsessiks 55 . Rakendamise läbivaatamist alustati ametlikult 2021. aasta juulis.

2021. aasta detsembris Egiptuses Sharm el Sheikhis toimunud konventsiooni osalisriikide 9. konverentsil rõhutas EL, et teeb jätkuvalt suuri pingutusi, toetamaks asjaomaste kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide võimalikult laialdast osalemist võitluses korruptsiooni vastu.

Üldise arutelu käigus juhtis EL tähelepanu Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi rollile korruptsioonivastases võitluses ning rõhutas meedia ja uuriva ajakirjanduse tähtsust. EL toetas vastu võetud kaheksast resolutsioonist nelja, mis käsitlesid korruptsiooni ennetamist, rahvusvahelise koostöö tugevdamist hädaolukorras, kriisile reageerimisel ja taastumisel ning piirkondlikku võitlust korruptsiooni vastu 56 .

4.1.3.Võitlus ebaseadusliku tubakakaubanduse vastu

Kogu 2021. aasta vältel viidi ellu teist ebaseadusliku tubakakaubanduse vastase võitluse tegevuskava (2018–2022), mille komisjon esitas 2018. aasta detsembris ning mis sisaldab nii poliitika- kui ka operatiivseid õiguskaitsemeetmeid. Suur hulk põhimeetmeid oli 2021. aasta lõpuks kas rakendamisel või rakendatud.

Komisjonil on selles valdkonnas juhtiv roll nii mitmepoolsel tasandil kui ka kahepoolsel suhtlemisel päritolu- ja transiidiriikidega. Mitmepoolsel tasandil on tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokoll rahvusvaheline leping, mille eesmärk on märkimisväärselt vähendada ebaseaduslikku tubakakaubandust kogu maailmas. OLAF tihedas koostöös asjaomaste komisjoni talituste ja liikmesriikidega on aktiivselt osalenud selle protokolliga seotud töös. OLAF esindas ELi ja osalevaid liikmesriike 2021. aasta novembris toimunud osalisriikide teisel kohtumisel. Sellel kohtumisel kiideti heaks kahe töörühma (tuvastamise ja jälgimise ning abi ja koostöö töörühma) järeldused ning esitati uus abistamisstrateegia, et toetada protokolli rakendamist. Kõik osalisriigid leppisid kokku ka selles, et jätkavad tööd ülemaailmse teabevahetuskeskuse loomise nimel, et tuvastamis- ja jälgimissüsteemid saaksid vahetada teavet ja toetada üleilmset võitlust ebaseadusliku tubakakaubanduse vastu.

4.2.ELi ja liikmesriikide koostöö

4.2.1.Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee tegevus

Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee ühendab komisjoni (keda esindab OLAF) ja liikmesriikide eksperte. Selles komitees arutatakse pettustevastase võitluse peamisi arengusuundi ja tehakse ettevalmistusi käesoleva aruande koostamiseks. Komitee tegutseb nelja töörühmana ja täiskoguna.

2021. aastal toimus kaks täiskogu istungit (juunis ja detsembris), kaks pettustest ja muudest rikkumistest teatamise ja analüüsimise allrühma koosolekut ning üks pettuste tõkestamise allrühma koosolek. Need koosolekud andsid hea võimaluse arutada viimaseid õigusnormide rikkumiste ja pettustega seotud suundumusi ning ELi vahendite haldamiseks kasutatavaid IT-vahendeid. Samuti tagasid need koosolekud pandeemia ajal olulise ühenduse OLAFi ja tema partnerite vahel, hoides sidekanalid avatuna ning võimaldades osalejatel vahetada teavet ja parimaid tavasid.

Liikmesriikide pettusevastaste koordineerimistalituste aastakoosolek toimus septembris virtuaalselt. Aruteludes oli tähelepanu keskmes taaste- ja vastupidavusrahastu. Detsembris leppis pettuste tõkestamise allrühm kokku, et tuleb luua eksperdirühm, mis keskendub IT-vahendite kasutamisele eesmärgiga kaitsta taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid.

4.2.2.ELi pettustevastase võitluse programm

Programm „Herakles III“, mille raames toetati 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus projekte, mis aitasid võidelda pettuste vastu ja kaitsta ELi finantshuve, asendati määruse (EL) 2021/785 vastuvõtmise kaudu liidu pettustevastase võitluse programmiga.

Pettustevastase võitluse programmiga, mis tugineb programmi „Herakles III“ edule, on ühendatud kolm varem eraldi seisnud tegevussuunda. Programmiga on koondatud ühte ühtsesse raamistikku programmi „Herakles III“ rahastamisosa, pettusevastase infosüsteemi platvormi rahastamine, mille eesmärk on toetada liikmesriike vastastikusel abistamisel tolli ja põllumajandusega seotud küsimustes, ning rikkumisjuhtumite haldamise süsteem, mis võimaldab teatada õigusnormide rikkumistest (sealhulgas pettustest) jagatud eelarve täitmisel ja ühinemiseelse abi puhul.

Sellega suurendatakse koostoimet tegevussuundade vahel ja hoitakse kokku vahendeid, sealhulgas tagatakse rahaline paindlikkus, et vajaduse korral jaotada vahendid programmi raames ümber mõnele muule tegevuse osale.

Pettustevastase võitluse programmil on kaks üldeesmärki 57 . Esiteks on selle eesmärk kaitsta ELi finantshuve. Teiseks on selle eesmärk toetada liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abistamist ning nende asutuste ja komisjoni vahelist koostööd, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

Programmil on kolm erieesmärki:

(1)hoida ära pettused, korruptsioon ja muu ELi finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus ja nende vastu võidelda;

(2)toetada teatamist jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate vahendite ja ELi eelarvest antava ühinemiseelse abiga seotud õigusnormide rikkumistest, sealhulgas pettustest;

(3)tagada teabevahetuse vahendid ning toetada operatiivtegevust tolli- ja põllumajandusküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas.

4.2.3.Koostöö tulude valdkonnas

4.2.3.1.Tolliprogramm

Tolliprogrammil (määrus (EL) 2021/444) – ehkki selles ei käsitleta otseselt võitlust pettuste vastu – on oluline roll ELi ja liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisel. Selle programmi tugisambaks olevad IT-süsteemid hõlbustavad märkimisväärselt teabe (sealhulgas riskiteabe) ja andmete vahetamist liikmesriikide vahel, toetades seega mitmesuguste maksude (nt impordil makstavate tollimaksude, käibemaksu ja aktsiisimaksude) kogumist. Programmi raames toetatakse ka koostöömeetmeid, sealhulgas projektirühmi, ekspertide võrgustikke, õpikodasid ja koolitustegevust ning muid inimeste pädevuse suurendamise meetmeid, mis võimaldavad liikmesriikide ametiasutustel jagada häid tavasid ning parandada tollikontrolle ja maksude kogumist. Peale selle peaks äsjaloodud tollikontrolliseadmete rahastu (määrus (EL) 2021/1077), mis on mõeldud kasutamiseks igat liiki piiridel, toetama tolliliitu ja tolliasutuste tööd, eelkõige aidates neil kaitsta ELi finants- ja majandushuve, tagada julgeolek ja turvalisus ELis ning kaitsta ELi ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse, näiteks kaupade võltsimise eest, hõlbustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.

4.2.3.2.Programm „Fiscalis“

Programm „Fiscalis“ (määrus (EL) 2021/847) hõlmab mitmesuguseid meetmeid, millega toetatakse liikmesriikide maksuasutuste vahelist koostööd, et kaitsta ELi ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, muu hulgas maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise eest. Samuti pakub programm liikmesriikide ametiasutustele võimalusi teha koostööd, kasutades IT-süsteeme, koostöömeetmeid ja inimeste pädevuse suurendamise meetmeid.

4.2.3.3.Ühised tollioperatsioonid

Ühised tollioperatsioonid on piiratud kestusega sihipärased meetmed, mille eesmärk on võidelda pettuste ja riskikaupade ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu konkreetsetes riskipiirkondades ja/või kindlakstehtud kaubateedel.

Lisaks tuluga seotud pettuse- ja võltsimisjuhtumite uurimisele koordineerib OLAF ulatuslikke ühiseid tollioperatsioone, milles osalevad ELi ja kolmandate riikide tegevuspartnerid. OLAFi pakutav tugi on kohandatud iga ühise tollioperatsiooni järgi ning see võib hõlmata OLAFi alalise tehnilise taristu ning IT- ja teabevahetusvahendite, eelkõige virtuaaloperatsioonide koordineerimise üksuse kasutamist turvaliseks teabevahetuseks, samuti strateegilist analüüsi ning haldus- ja rahalist toetust. 2021. aastal (kaas)korraldas OLAF kaks operatsiooni, mis puudutasid näomaske ja tubakatooteid, ning osales mitmes liikmesriikide, Europoli, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ning Maailma Tolliorganisatsiooni algatatud operatsioonis.

Tabel 2. Ühised tollioperatsioonid 2021. aastal

Operatsioon	Kirjeldus
S’CARE FACE	Operatsiooni korraldas OLAF tihedas koostöös teiste peadirektoraatidega (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat), et parandada kõikjal ELis teadmisi näomaskide ELi lubamise protsessist. Operatsioon kestis 2021. aasta jaanuarist märtsini. Operatsiooni käigus hoidsid osalevad liikmesriigid ära 49 miljoni võltsitud või standarditele mittevastava maski sisenemise ELi turule.
SCORPION II	See ühine tollioperatsioon, mille korraldasid Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Moldovas ja Ukrainas ning OLAF ja kus oli tähelepanu keskmes tubakatoodete ebaseaduslik toimetamine üle ELi idapiiri, tõi kaasa 8,5 miljoni sigareti konfiskeerimise.
POSTBOX III	Operatsiooni, kus osales 20 liikmesriiki ja tehti kootööd Europoliga, korraldasid ühiselt Itaalia toll ja Guardia di Finanza OLAFi toel. Operatsiooni käigus keskenduti ebaseaduslikule kauplemisele võltsitud toodete, ravimite ja COVID-19ga seotud kaupadega ning ohustatud looma- ja taimeliikidega, samuti kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamisele, kasutades nii avatud kui ka pimeveebi. Operatsiooni raames peeti kinni üle 1 400 ebaseadusliku kaubasaadetise, mis sisaldasid enam kui 35 000 võltsitud toodet, võltsitud pangatähti väärtusega ligikaudu 240 000 eurot, enam kui 1 500 COVID-19ga seotud toodet, 240 kg ebaseaduslikult üle piiri toimetatud sigarette ja tubakat ning üle 20 kg kanepit ja marihuaanat.
ATHENA V	Operatsiooni käigus keskenduti sularaha ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele ELis, kasutades kulleri- ja postiteenuseid. Seda operatsiooni, kus osalesid 13 liikmesriiki ja Europol, koordineeris Hispaania tolliamet OLAFi toel. Operatsiooni raames kontrolliti enam kui 14 000 pakki. Tulemuste hindamine on pooleli.
ARKTOS 3	Ühismeetme elluviimist juhtis Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) koos Leedu ja Poolaga, keda toetasid Interpol, OLAF, Eurojust ja Europol ning Eesti, Soome, Läti, Slovakkia ja Rootsi piirivalve-, politsei- ja tolliametnikud. Tähelepanu keskmes olid aktsiisipettus, eelkõige tubaka salakaubavedu, dokumendipettus ja rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine valitud piiripunktides ELi idapoolsel maismaapiiril. Meetme rakendamise käigus avastasid õiguskaitseasutused üle 400 innovaatilise tubakatoote, nagu e-sigaretid ja -vedelikud. Konfiskeeritud ebaseadusliku kauba hulgas oli 6,7 miljonit ebaseaduslikku sigaretti ja 2,6 tonni toortubakat ning pool tonni ebaseaduslikke uimasteid. Vahistati 15 salakaubavedajat ja avastati üle 200 võltsitud dokumendi.
CELBETi 8. ühismeede	Meetme elluviimise korraldas ida- ja kaguosa maismaa tollipiiri eksperdirühm OLAFi toel. Keskenduti sularaha kontrollimisele, samuti üle idapiiri ELi sisenevate ebaseaduslike sigarettide ja muude tubakatoodete ning võltsitud sõidukiosade, rõivaste, jalanõude ja kosmeetikatoodete avastamisele.
STOP II	See Maailma Tolliorganisatsiooni korraldatud operatsioon oli läbi aegade suurim tolli juhitud ülemaailmne operatsioon, kus osales 146 tolliorganisatsiooni liikmeks olevat tolliametit. Operatsiooni toetasid Europol, Interpol, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning ravimifirmad ja teised erasektori osalejad. Operatsiooni läbiviimisel oli tähelepanu keskpunktis ebaseaduslik kauplemine COVID-19ga seotud ravimite, vaktsiinide ja meditsiinitarvetega. Operatsiooni raames konfiskeeriti 365,7 miljonit ühikut, sealhulgas 195,5 miljonit COVID-19ga seotud ravimit, 156,7 miljonit meditsiinitarvet (nagu COVID-19 testimiskomplektid, maskid, kasutatud kindad, desinfitseerimisgeel ja hapnikuballoonid) ning ligikaudu 13,5 miljonit COVID-19 vaktsiini doosi.
LUDUS II	Operatsiooni korraldas Europol ning selles osalesid OLAF, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Maailma Tolliliit ja 21 riiki. Selle raames konfiskeeriti üle 5 miljoni võltsitud ja ebaseadusliku mänguasja koguväärtusega 18 miljonit eurot. Konfiskeeritud kauba puhul esinesid kemikaalidega kokkupuutumise, kägistuse, lämbumise, elektrilöögi ja kuulmiskahjustuse risk ning tuleoht.
OPSON X	Selle Europoli ja Interpoli ühisoperatsiooni elluviimisel keskenduti võltsitud või standarditele mittevastavatele toiduainetele ja jookidele. OLAF juhtis veini ja alkohoolseid jooke käsitlevat sihipärast meedet ning koordineeris 19 liikmesriigi ja kolme kolmanda riigi tööd. Selle meetme raames konfiskeerisid Euroopa tolli- ja politseiasutused peaaegu 1,8 miljonit liitrit veini ja muid alkohoolseid jooke: 215 000 liitrit võltsitud alkohoolseid jooke, peamiselt veini ja viina, ning 1 550 000 liitrit mitmesuguseid alkohoolseid jooke, veini ja õlut, mille puhul oli rikutud maksunorme või toiduohutusstandardeid.
SHIELD II	Operatsiooni korraldas Europol. OLAF juhtis sihipärast meedet, milles osales 17 liikmesriiki ning mis oli suunatud võltsitud ja hormonaalsete ainete, toidulisandite ja erektsioonihäirete raviks kasutatavate ravimite vastu. Meetmega hoiti ära 254 731 tableti ja 131 027 ravimiviaali ning 278 kg toidulisandite sisenemine ELi.
DEMETER VII	Operatsiooni koordineeris Maailma Tolliorganisatsioon ning selle eesmärk oli tõkestada ebaseaduslikku kauplemist jäätmete, osoonikihti kahandavate ainete ja fluorosüsivesinikega. Operatsioonis osales 102 õiguskaitseasutust. OLAFi ülesanne oli hoida sidet ELi ja kolmandate riikide vahel, et hankida teavet ja luureteavet, mille tulemusel avastati ja konfiskeeriti üle 4 000 tonni jäätmeid (nt kasutatud elektroonikaseadmed, akud, sõidukid ja trükimasinad) ning 493 osoonikihti kahandavate ainete ja fluorosüsivesinike saadetist.
SILVER AXE VI	Seda iga-aastast operatsiooni juhib Europol. OLAF pakkus operatsioonis osaledes oskusteavet kahtlaste saadetiste kindlakstegemisel ja jälgimisel. Operatsioon, kus osales 35 riiki, tõi kaasa enam kui 1 200 tonni ebaseaduslike pestitsiidide konfiskeerimise. Selle raames konfiskeeriti ebaseaduslikke ja võltsitud tooteid hinnangulise koguväärtusega 80 miljonit eurot. OLAF jagas operatiivteavet liikmesriikide ning Hiina, Ukraina, Venemaa ja Colombia tolliasutustega. Ta jälgis kahtlasi ebaseaduslike pestitsiidide saadetisi, mille tulemusel umbes 39 tonni neist pestitsiididest konfiskeeriti.

5.Peamised meetmed ELi finantshuvide kaitsmiseks ja pettustevastaseks võitluseks

5.1.Finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmine

Direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil, jõustus 5. juulil 2017. Direktiivi liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtpäev oli 6. juuli 2019.

Komisjon avaldas esimese kolmest direktiivi artiklis 18 nõutud aruandest direktiivi ülevõtmise kohta 6. septembril 2021. Aruandes on jõutud järeldusele, et ehkki liikmesriigid on direktiivi üle võtnud, on vaja võtta lisameetmeid, et tegeleda veel lahendamata vastavusprobleemidega. Selles rõhutatakse, et direktiivi määratluste, karistuste, kohtualluvust käsitlevate eeskirjade ning pettuste ja muude ELi finantshuve kahjustavate kuritegude aegumistähtaegade nõuetekohane ülevõtmine on vajalik selleks, et Euroopa Prokuratuur saaks viia läbi tõhusaid uurimisi ja esitada süüdistusi. Aruandes toonitatakse ka seda, et oluline on Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide koostöö.

2021. aasta detsembris otsustas komisjon algatada rikkumismenetluse kaheksa liikmesriigi 60 suhtes, kes ei olnud nõuetekohaselt üle võtnud finantshuvide kaitse direktiivi. 2022. aasta veebruaris algatas komisjon rikkumismenetluse veel viie liikmesriigi 61 suhtes. 2022. aasta mais algatas komisjon rikkumismenetluse veel nelja liikmesriigi 62 suhtes.

Komisjon jätkab kõigi vajalike sammude astumist, et tagada finantshuvide kaitse direktiivi nõuetekohane ja täielik ülevõtmine, algatades vajaduse korral täiendavaid rikkumismenetlusi.

Komisjon koostab praegu teist aruannet direktiivi ülevõtmise kohta, mis tuleb esitada 2022. aasta kolmandas kvartalis. Selles aruandes on tähelepanu keskmes käibemaksu puhul kohaldatava 10 miljoni euro künnise asjakohasus ning riigihangetega seotud pettusi ja aegumistähtaegu käsitlevate sätete tulemuslikkus.

5.2.Rahapesuvastane võitlus

ELi eelarvet kahjustavat pettust võidakse kasutada ka muude kuritegude toimepanekuks (st see võib olla eelkuritegu). Seega, kuigi ELi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastane õigusraamistik ei ole otseselt seotud ELi eelarve kaitsmisega, on see selles kontekstis asjakohane.

Kõik liikmesriigid on teatanud, et nad on täielikult üle võtnud viienda rahapesuvastase võitluse direktiivi, 63 mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist 64 .

5.3.Taaste- ja vastupidavusrahastu

Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus jõustus 19. veebruaril 2021. Sellest rahastust on rahastatud reforme ja investeeringuid liikmesriikides alates pandeemia algusest 2020. aasta veebruaris ja seda rahastamist jätkatakse 31. detsembrini 2026. Rahastust toetuse saamiseks peab liikmesriik esitama Euroopa Komisjonile riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Selles kavas määratakse kindlaks 2026. aasta lõpuks elluviidavad reformid ja tehtavad investeeringud, mis võimaldab liikmesriigil saada rahalisi vahendeid eelnevalt kokku lepitud eraldise ulatuses.

Riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas tuleks käsitleda Euroopa poolaasta 65 raames kindlaks tehtud probleeme, eelkõige nõukogu vastu võetud 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi 66 . Samuti peaks kava aitama edendada rohe- ja digiüleminekut ning muutma liikmesriigi majanduse ja ühiskonna vastupidavamaks. Investeeringute tegemisel tuleb järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ 67 .

Taaste- ja vastupidavusrahastu on tulemuspõhine vahend. Kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamine riiklikes kavades kindlaks määratud reformide ja investeeringute tegemisel võimaldab liikmesriikidel saada toetusi ja laene.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses 68 on sätestatud, et liikmesriigid peavad võtma kõik asjakohased meetmed, et kaitsta ELi finantshuve ning tagada, et vahendeid kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja siseriikliku õigusega. Selleks peavad liikmesriigid nägema ette tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning alusetult makstud või väärkasutatud summade tagasinõudmise. Seda uut rakendamismudelit kasutades pannakse liikmesriikidele suur vastutus selle tagamisel, et kõnealused vahendid on kaitstud pettuse, korruptsiooni ja huvide konflikti (mida määratletakse raskete rikkumistena) ning topeltrahastamise eest.

Joonis 4. Riiklike kavade hindamise protsess

Seepärast sisaldab iga kava kontrolli ja auditit käsitlevat osa, kus liikmesriik kirjeldab meetmeid (sh pettustevastaseid meetmeid), mida ta kavatseb rakendada, ning määrab kindlaks konkreetsed eesmärgid ja sihid, et kaitsta ELi finantshuve raskete rikkumiste ja topeltrahastamise eest. Komisjon saab anda kavale positiivse hinnangu vaid siis, kui ta annab heakskiidu selle kontrollisüsteemidele. Komisjoni talitusena panustas OLAF liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade komisjonipoolsesse hindamisse, andes pettustevastase võitluse valdkonnas sihipärast nõu. Koostöö liikmesriikide ametiasutustega jätkub, et vahetada arvamusi ning hõlbustada heade tavade ja kogemuste jagamist (näiteks IT-vahendite kasutamise kohta (vt ka punkt 4.2.1)).

Liikmesriikide kohustuste seas, mis on seotud ELi finantshuvide kaitsmise meetmetega, on tähtsal kohal andmete kogumine toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate kohta. Komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks süsteemi ARACHNE, et kasutada seda taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud toimingute puhul.

2021. aasta lõpuks oli vastu võetud 22 riiklikku kava. 2022. aasta 31. juuliks oli vastu võetud kavu 25 69 .

5.4.Rikkumisest teatajate kaitse

Ebaseaduslikku tegevust ja seaduse kuritarvitamist võib ette tulla igas organisatsioonis, olgu see eraõiguslik või avalik-õiguslik, suur või väike. Sellist tegevust võib esineda mitmes vormis, nagu korruptsioon, pettus, ametiseisundi kuritarvitamine või hooletus, ning kui sellega midagi ette ei võeta, võib see tõsiselt kahjustada avalikke huve. Organisatsiooni heaks töötavad või organisatsiooniga tööalaselt kokku puutuvad isikud on sageli esimesed, kes sellisest tegevusest teada saavad, mistõttu on neil hea võimalus teavitada neid, kes saavad probleemiga tegeleda.

Rikkumisest teatajad, st isikud, kes esitavad (asjaomases organisatsioonis või organisatsioonivälisele ametiasutusele) või avalikustavad (üldsusele) tööalases kontekstis saadud teabe väärteo kohta, hoiavad ära kahju ja juhivad tähelepanu avalikke huve ähvardavale ohule või kahjule, mis oleks võinud jääda muidu märkamata.

Paraku on rikkumisest teatajate kaitse Euroopa ja liikmesriikide tasandil ebaühtlane ja killustunud. Seetõttu sageli kardetakse teatada oma kahtlustest, peljates kättemaksu.

Liikmesriikidel oli aega 17. detsembrini 2021, et võtta oma õigusesse üle 23. oktoobril 2019 vastu võetud direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. See direktiiv hõlmab paljusid liidu õiguse olulisi valdkondi, nagu rahapesuvastane võitlus, andmekaitse, ELi finantshuvide kaitse, toidu- ja tooteohutus, rahvatervis, keskkonnakaitse ja tuumaohutus.

2021. aasta lõpuks olid eriõigusakti vastu võtnud vaid viis liikmesriiki 70 . 2022. aasta juuniks olid seda teinud veel neli liikmesriiki 71 ja vaid üks liikmesriik 72 ei olnud veel menetlust alustanud. Kolm liikmesriiki 73 on direktiivi kohaldamisala isegi laiendanud.

Komisjon peab esitama 17. detsembriks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamise ja kohaldamise kohta.

5.5.Õigusriigi tagamise vahendid

Komisjon on töötanud välja mitu õigusriigi tagamise vahendit, et lahendada mitmesuguseid õigusriigi põhimõtete rakendamisega seotud probleeme.

Nende hulka kuulub Euroopa õigusriigi mehhanism, mille keskmes on iga-aastane õigusriigi olukorda käsitlev aruanne. Selle eesmärk on parandada teadlikkust ja arusaamist liikmesriikides toimuvast arengust, et oleks võimalik kindlaks teha õigusriigi põhimõtete rakendamisega seotud probleemid, töötada välja võimalikud lahendused ja toetust algusest peale suunata. Mehhanism hõlmab ka iga-aastast dialoogi õigusriigi põhimõtete üle, kus osalevad komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament koos liikmesriikidega, aga ka liikmesriikide parlamendid, kodanikuühiskond ja muud sidusrühmad.

5.5.1.Õigusriigi olukorda käsitlev aruanne – peamised järeldused ja tähtsündmused, mis on seotud ELi finantshuvide kaitsega

2021. aasta aruandes õigusriigi kohta, 74 sealhulgas selle 27s riike käsitlevas peatükis, tutvustatakse positiivset ja negatiivset arengut, mis toimus liikmesriikides ajavahemikus 2020. aasta juulist 2021. aasta juunini neljas õigusriigi põhivaldkonnas: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud muud institutsioonilised küsimused. Kohtusüsteemi ja korruptsioonivastase raamistikuga seotud küsimused võivad mõjutada märkimisväärselt seda, kuidas kaitstakse konkreetses liikmesriigis ELi finantshuve.

2022. aasta juulis vastu võetud kolmas aruanne õigusriigi kohta 75 hõlmab ajavahemikku 2021. aasta juulist 2022. aasta juunini ning sisaldab esimest korda riigipõhiseid soovitusi kõigile liikmesriikidele, nagu teatas president von der Leyen oma 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Tulenevalt aruande ennetavast laadist on soovituste eesmärk toetada liikmesriike nende püüdlustes edendada pooleliolevaid või kavandatavaid reforme, soodustada positiivset arengut ning aidata liikmesriikidel teha kindlaks, kas on vaja täiustusi, järelmeetmeid seoses hiljutiste muutustega või reforme, sealhulgas selleks, et lahendada teatavatel juhtudel süsteemseid probleeme.

5.5.2.Üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks käsitleva ELi määruse rakendamise edusammud

Üldist tingimuslikkuse korda käsitleva määruse (EL, Euratom) 2020/2092 eesmärk on kaitsta ELi eelarvet sellise õigusriigi põhimõtete rikkumise eest, mis mõjutab või ähvardab tõsiselt mõjutada ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või ELi finantshuvide kaitset piisavalt otsesel viisil.

2. märtsil 2022 võttis komisjon vastu suunised, 76 kus on selgitatud, kuidas komisjon kavatseb määrust kohaldada, sealhulgas seda, kuidas kaitstakse ELi vahendite lõplike saajate ja toetusesaajate õigusi (vt punkt 7).

Komisjon on algatanud tingimuslikkuse määruse alusel ühe menetluse.

5.6.Korruptsioonivastane poliitika

Komisjon jätkas 2021. aastal liikmesriikidele tehnilise toe pakkumist korruptsioonivastase võitluse ja usaldusväärsuse suurendamise valdkonnas selliste vahendite kaudu nagu struktuurireformi tugiprogramm ja äsjaloodud tehnilise toe instrument. Tehniline tugi on hõlbustanud kohtunike ja prokuröride valimise ja hindamise korra läbivaatamist ning korruptsioonivastaste meetmete täitmise tagamist hariduse, keskkonna ja spordi valdkonnas. Mõnele liikmesriigi ametiasutusele pakuti tuge selleks, et luua riikliku korruptsioonivastase kava jaoks seiremehhanismid, vaadata läbi eeskirjad huvide konfliktide lahendamiseks, tagada avaliku sektori kulutuste järelevalve või näidata valmisolekut ühineda Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga.

Komisjon korraldab kõikjal ELis õpikodasid korruptsioonivastases võitluses saadud kogemuste jagamiseks. 13. detsembril 2021 tõi neljateistkümnes kogemuste jagamiseks korraldatud õpikoda kokku ELi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, Europoli ja akadeemiliste ringkondade esindajad, et arutada korruptsioonivastase tegevuse vastupidavust kriisi ajal. Komisjon toetab ka projekte, mille eesmärk on suurendada usaldusväärsust ja võidelda korruptsiooni vastu, sealhulgas ELi liikmesriikides. 2021. aastal rahastati korruptsioonivastaseid projekte politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist (2014–2020). Rahastatud projektide hulka kuulus muu hulgas projekt C.O.R.E, mille eesmärk on töötada välja ja valideerida riigihangete andmete kogumisel ja töötlemisel põhinev menetlus korruptsiooniriski arvutamiseks pandeemia ajal korraldatavate riigihangete puhul. Menetlus peaks edendama korruptsiooniriski varasemat avastamist ja tagama tugevama tõendusbaasi poliitikareformi jaoks, teenides eeskätt korruptsioonivastase võitlusega tegelevate ametiasutuste ja õiguskaitseasutuste, aga ka aruandluse eesmärkide vaatenurgast oluliste ajakirjanike ja üldsuse huve.

Peale selle julgustab komisjon liikmesriike vastu võtma riikliku korruptsioonivastase võitluse strateegia, kuna sellega tagatakse, et

·võetud poliitilistest kohustustest saavad konkreetsed teod;

·seaduselünki või institutsioonilisi puudusi käsitletakse sidusal, terviklikul ja koordineeritud viisil ning

·korruptsioonivastaseid jõupingutusi kohandatakse vastavalt olukorra muutumisele.

6.Kontrollitegevuse tulemused

6.1.Andmeallikad ja metoodika

See punkt põhineb peamiselt andmetel, mille liikmesriigid edastasid traditsiooniliste omavahendite ja jagatud eelarve täitmise kohta ning kandidaatriigid ühinemiseelse abi kohta. Andmed otsekulude kohta (punkt 6.1.2) on pärit komisjoni raamatupidamissüsteemist. Tekstikastis 2 on kirjeldatud, millistel tingimustel toimub liikmesriikide teatamine õigusnormide rikkumistest ja kuidas kasutatakse saadud teavet käesolevas punktis.

2021. aastal teatati kokku 11 218 õigusnormide rikkumisest, mis hõlmasid ligikaudu 3,24 miljardit eurot. Teatatud rikkumiste arv püsis 2020. aastaga võrreldes stabiilne, kasvades vaid umbes 5 %. Samas rikkumistega seotud summad olid eelmise aastaga võrreldes märksa suuremad, olles enam kui kahekordistunud (+121 %).

Tekstikast 3 sisaldab lühikest metoodilist märkust selle kohta, kuidas tõlgendada neid ja järgmistes punktides esitatud andmeid.

6.2.Tulud

2021. aastal võttis komisjon vastu ettepaneku muuta omavahendite kättesaadavaks tegemist käsitlevat määrust, 78 et veelgi tugevdada omavahendite kättesaadavaks tegemise süsteemi, tagamaks korrektsed ja õigeaegsed maksed ELi eelarvesse. Peale selle rakendati uut täitmise tagamise strateegiat, et reageerida kiiremini tekkivatele riskidele ja kaitsta paremini traditsioonilisi omavahendeid. 

6.2.1.Käibemaksupettus

Euroopa Prokuratuur on pädev uurima raskeid rikkumisi, mis on toime pandud ühise käibemaksusüsteemi vastu. Need rikkumised peaksid olema seotud kahe või enama liikmesriigi territooriumiga ning hõlmama vähemalt 10 miljoni euro suurust kogukahju.

2021. aastal uuris prokuratuur 91 taolist juhtumit, mille puhul hinnanguline kogukahju oli 2,5 miljardit eurot 79 .

6.2.2.Traditsioonilised omavahendid

2021. aastal jätkas COVID-19 pandeemia kõigi üksikisikute ja ettevõtjate elu mõjutamist ELis. Kui 2020. aastal peeti pandeemiat hädaolukorraks, siis 2021. aastal suhtuti sellesse kui paratamatusesse, nagu on näha impordimahtu kajastavatest näitajatest: pärast EL 27 impordi rabavat 11,6 % suurust kahanemist 2020. aastal kasvas import 2021. aastal 23 %.

Tabel 3. Tulud: liikmesriikide avastatud ja teatatud õigusnormide rikkumised 2021. aastal – traditsioonilised omavahendid

Eelarvesektor	Pettusejuhtumid		Muud õigusnormide rikkumised			Pettuste avastamise määr 80	Õigusnormide rikkumiste avastamise määr 81
	Arv	miljonites eurodes		Arv	miljonites eurodes	%		%
Traditsioonilised omavahendid EL 27	482	157,1		3 506	366,8	0,63 %		1,48 %

2021. aastal püsis traditsiooniliste omavahenditega seotud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste arv võrdlemisi stabiilne, kahanedes viie aasta keskmisega võrreldes vaid 3 % (vt tabel 3). Pettusejuhtumite arv suurenes 1 % ja muude õigusnormide rikkumiste arv vähenes 4 %. Kõigist 2021. aastal avastatud juhtumitest 12 % liigitati pettuseks. Rikkumistega seotud traditsiooniliste omavahendite summa suurenes ja oli viimase viie aasta suurim. Suurenes nii pettusejuhtumite kui ka muude õigusnormide rikkumistega seotud summa, kasvades viie aasta keskmisega võrreldes vastavalt 32 % ja 13 %. Kokku suurenes traditsiooniliste omavahenditega seotud summa 2021. aastal aastate 2017–2021 keskmisega võrreldes 18 % 82 .

2021. aastal mängisid pettuste avastamisel suurt rolli liikmesriikide pettustevastase võitluse talitused ja tolliasutused. Kõige edukamalt avastati pettusi nende talituste tehtud kontrollidega, mis olid tollimaksudest kõrvalehoidmisega seotud pettuse avastamisel tulemuslikumad kui vabastusjärgsed kontrollid ja enne kauba vabastamist tehtud kontrollid. Muud õigusnormide rikkumised avastati eelkõige vabastusjärgsete kontrollide käigus.

2021. aastal jätkas komisjon kohapealset või kaugjärelevalvet ja -kontrolli, et tagada tolli ja traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Kui lahendamata probleemidega tegelemisel tehtud koostööd ja edusamme peetakse ebapiisavaks, kohaldatakse parandusmeetmeid.

Nagu on märgitud 2020. aasta finantshuvide kaitse aruandes, on komisjon juba kohaldanud selliseid meetmeid Ühendkuningriigi suhtes seoses Hiinast pärit tekstiiltoodete ja jalatsitega, mille deklareeritud väärtus oli tegelikust väärtusest tunduvalt väiksem 83 . Euroopa Kohus tegi 8. märtsil 2022 otsuse Ühendkuningriigi suhtes algatatud kohtuasjas C-213/19 84 . Komisjon analüüsib praegu selle kohtuotsuse mõju nii Ühendkuningriigile (nt traditsiooniliste omavahenditega seotud kahju ümberarvutamine) kui ka liikmesriikidele.

6.3.Kulud

COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisiga toime tulemiseks võimaldati paindlikkust ja võeti kasutusele vahendeid, kuid ELi eelarve puutus kokku ka uute probleemide ja riskidega 88 . Komisjon suutis üldjuhul säilitada audititega kaetuse kõrge taseme ja kõrge kindlustaseme. Seda suutsid ka liikmesriigid, kes teevad enamiku auditeid ja kõik kontrollid jagatud eelarve täitmisel.

Sellega tagati, et võimaldatud paindlikkus ei toonud kaasa kontrolli lõdvenemist. Liikmesriikide kontrollimenetluste raames kehtestatud muudetud eeskirjad olid ajaliselt ja ulatuselt piiratud. Need olid abiks keerulises olukorras olevatele liikmesriikidele ja toetusesaajatele 89 .

Samuti võeti kasutusele või olid juba kasutusel mõjusad leevendusmeetmed, et maandada riske, mis olid seotud sellega, et ei olnud võimalik teha kohapealseid auditeid ja kontrolle. Nende meetmete hulka kuulusid kohapealsete auditite asendamine dokumentide läbivaatamise ja kaugaudititega ning võimalus kasutada kohapealse inspekteerimise asemel IT-lahendusi (geosildistusega fotod, satelliidipildid, videokohtumised jms) 90 .

Selle taustal ja kooskõlas eeldatud suundumusega vähenes viimasel viiel aastal programmitöö perioodil 2007–2013 tehtud ELi kulutustega seotud teatatud rikkumiste (pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste) arv, samal ajal kui finantsraamistikuga 2014–2020 seotud rikkumiste arv kooskõlas rakendamistsüklitega suurenes, nii et praegu moodustavad need rikkumised enamiku (ligikaudu 90 %) teatatud rikkumistest 91 . Iga-aastaste kulutustega (otsetoetused põllumajandustootjatele ja turutoetusmeetmed) seotud teatatud õigusnormide rikkumiste arv jäi samaks.

Tabel 4. Kulud: 2021. aastal avastatud ja teatatud õigusnormide rikkumised eelarvesektorite lõikes

Eelarvesektor	Pettusejuhtumid		Muud õigusnormide rikkumised		Pettuste avastamise määr 92	Õigusnormide rikkumiste avastamise määr 93
	Arv	miljonites eurodes	Arv	miljonites eurodes	%	%
Põllumajandus	250	30,0	3 455	204,0	0,06 %	0,38 %
Maaelu areng	144	16,5	2 400	94,7	0,12 %	0,68 %
Põllumajandustoetused	98	13,0	1 015	107,5	0,03 %	0,27 %
Mõlemad/ebaselge	8	0,5	40	1,8	–	–
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid	215	1 624,0	2 271	812,9	2,57 %	1,29 %
Ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika	155	1 605,5	1 627	588,5	3,42 %	1,25 %
Sotsiaalpoliitika	50	16,7	614	217,6	0,11 %	1,39 %
Kalandus	10	1,8	70	6,8	0,35 %	1,32 %
Muud jagatud eelarve täitmise alla kuuluvad vahendid	0	0	45	4,3	0,00 %	0,22 %
Ühinemiseelsed rahastamisvahendid	29	1,9	86	4,2	0,10 %	0,22 %
Ühinemiseelne abi			1	0,4	–	–
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA I)	4	0,4	29	2,3	–	–
Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)	25	1,5	56	1,5	–	–
Otsekulud	54	7,0	825	35,9	0,03 %	0,16 %
KOKKU	548	1 662,9	6 682	1 061,3	1,0 %	0,63 %

6.3.1.Jagatud eelarve täitmine

Põllumajandus 94 . Viie aasta (2017–2021) analüüs kinnitab varasemates finantshuvide kaitse aruannetes kirjeldatud peamisi reeglipärasid 95 . Ehkki programmitöö perioodiga 2014–2020 seotud pettusejuhtumite arv maaelu arengu valdkonnas pidevalt suureneb, on see siiski väiksem nende pettusejuhtumite arvust, millest teatati võrreldava rakendamisperioodi jooksul seoses programmitöö perioodiga 2007–2013. Põllumajandustoetustega (sh otsetoetuste ja turumeetmetega) seotud pettustest teatamine on püsinud aja jooksul võrdlemisi stabiilne, ehkki 2021. aastal kahanes see eelmise aastaga võrreldes 17 %. Otsetoetuste valdkonnas oli teatatud pettusi jätkuvalt väga vähe, võrreldes toetuste osakaaluga. Kõige rohkem oli neid turumeetmete puhul, eeskätt puu- ja köögiviljasektoris ning seoses riiklike toetusprogrammidega veinisektoris. Seonduvad kahjusummad olid võrdlemisi suured ka põllumajandustoodete müügiedendusega seotud turumeetme puhul.

Maaelu arengu ja põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste valdkonnas annavad riskianalüüs ja teave, mille esitab omal algatusel kodanikuühiskond, sealhulgas meedia, vähetähtsa panuse pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste avastamisse. Turumeetmete puhul on riskianalüüsil rikkumiste avastamises suurem roll, kuna makseid saavate üksuste äridokumente vaadatakse riskipõhiselt läbi.

Umbes kümme aastat pärast asjaomase aruandluse algust on endiselt väga suur selliste pettusekahtluse juhtumite osakaal, mis ei ole kaasa toonud süüdimõistvat otsust, samal ajal kui kinnitust leidnud pettuse juhtumite osakaal on väike. See võib osutada vajadusele panustada rohkem juhtumite uurimisse ja süüdistuste esitamisse. 

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 98 . Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul vähenes aastatel 2017–2021 programmitöö perioodiga 2007–2013 seotud pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste arv. Programmitöö perioodiga 2014–2020 seotud teatatud rikkumiste arv suurenes. See areng on kooskõlas õigusnormide rikkumiste avastamise ja neist teatamise teadaolevate suundumuste ja mustritega ning on seotud mitmeaastaste programmide rakendamistsükliga.

Pettusena teatatud õigusnormide rikkumiste arv oli programmitöö perioodi 2014–2020 puhul kooskõlas nende rikkumiste arvuga, mis olid avastatud seoses programmitöö perioodiga 2007–2013 sama arvu aastate jooksul pärast perioodi algust. Pettuste avastamise määr oli umbes 1 % kõrgem kui programmitöö perioodi 2007–2013 puhul 99 . Muude õigusnormide rikkumiste puhul on olukord teistsugune: kaheksa aastat pärast programmitöö perioodi algust on teatatud rikkumiste arv ja kahjusummad oluliselt väiksemad (vt olukorra kirjeldus nr 17, kus analüüsitakse selle põhjuseid).

Õigusnormide rikkumise risk tundub olevat suurem sellistes ühtekuuluvuspoliitika valdkondades, mis on seotud transpordi, keskkonnakaitse, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning sotsiaalse kaasamisega, samuti tööhõive ja tööjõu liikuvuse edendamisega.

Analüüsid osutavad riskidele, mis on seotud roheüleminekuga, sealhulgas investeeringutega energiatõhususse, joogiveevarustusse, jäätmekäitlusse, taastuvenergiasse (päikeseenergia) ja riskiennetusse. Digiüleminekuga seotud riskid tunduvad olevat suuremad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) mõeldud teenuste ja rakenduste puhul, kui pidada silmas õigusnormide rikkumiste arvu, ning e-valitsuse teenuste ja rakenduste puhul, kui pidada silmas asjaomaseid kahjusummasid. Rikkumistest teatati ka seoses investeeringutega digiülemineku taristusse.

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkonnas näitavad analüüsid suuremat riski investeeringute puhul, mis tehakse selle tegevuse toetamiseks ettevõtetes. Eriti mõjutatud olid meetmed, millega edendati teadusuuringuid, innovatsiooni ja ettevõtlust VKEdes.

Riskid on suured investeerimisel transporditaristusse, kuna üldiste teedeehituse projektide puhul esineb sageli õigusnormide rikkumisi, mis mõjutavad piirkondlikku ja kohalikku tasandit, ning kuna raudtee ja üleeuroopalise võrgu maanteedega seotud rikkumiste kahjusummad on suured. Suure riskiga tunduvad olevat ka investeeringud üleeuroopalise võrgu mitmeliigilise transpordi taristusse ja elektrivõrkudesse.

Sotsiaalse kaasamise, vaesuse ja diskrimineerimisega seotud riskid tunduvad olevat suuremad investeeringute puhul, mis tehakse i) aktiivseseks kaasamiseks, ii) tervishoiutaristusse, iii) tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamiseks, iv) sotsiaaltaristusse ning maa- ja linnapiirkondade taaselavdamiseks, v) tõrjutud kogukondade hüvanguks ning iv) lapsehoiutaristusse.

Tööhõive ja tööjõu liikuvuse edendamise valdkonnas tundub, et riskid on suuremad investeeringute puhul, mis on seotud i) töötajate ja ettevõtjate kohanemisega muutustega, eelkõige uuenduslike ja viljakamate töömeetodite väljatöötamise ja levitamisega; ii) juurdepääsuga tööturule, eelkõige tööotsijatele ja majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele, sealhulgas pikaajalistele töötutele ja tööturult eemale jäänud inimestele mõeldud meetmetega, ning iii) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alustamise ja ettevõtete asutamise toetamisega.

Riskianalüüs annab pettuste avastamisse endiselt vähetähtsa panuse, samal ajal kui kodanikuühiskonnalt saadud teabel (sh teabel, mis avaldatakse meedias) on märkimisväärne ja üha suurenev roll. Muude õigusnormide rikkumiste puhul on olukord teistsugune. Pettusejuhtumite ja muude õigusnormide rikkumiste avastamist võivad parandada temaatilised riskide järelanalüüsi projektid, kus keskendutakse varasemate tehingute rühmadele.

Umbes kümme aastat pärast asjaomase aruandluse algust on endiselt väga suur selliste pettusekahtluse juhtumite osakaal, mis ei ole kaasa toonud süüdimõistvat otsust, samal ajal kui kinnitust leidnud pettuse juhtumite osakaal on väike. See võib osutada vajadusele panustada rohkem juhtumite uurimisse ja süüdistuste esitamisse.

Muud jagatud eelarve täitmise alla kuuluvad vahendid 101 . Muude sisepoliitika valdkondade ühiselt hallatavatest fondidest mõjutasid pettused kõige rohkem Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD). Üle 90 % avastatud muudest õigusnormide rikkumistest oli seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga, Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks ning noorte tööhõive algatusega.

6.3.2.Kaudne eelarve täitmine

Ühinemiseelsed rahastamisvahendid 102 . 2021. aastal selles valdkonnas teatatud õigusnormide rikkumiste arv oli väiksem kui viie aasta keskmine (rikkumiste arv vähenes 23 % ja kahjusummad kahanesid 48 %). Kõige rohkem avastati sel aastal rikkumisi, mis olid seotud ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga maaelu arendamiseks (IPARD) ja piiriülese koostööga.

6.3.3.Otsene eelarve täitmine

Komisjoni avastatud otsekuludega seotud pettusejuhtumite arv on alates 2016. aastast vähenenud ja püsinud viimase nelja aasta jooksul stabiilne, hoolimata väikesest suurenemisest 2021. aastal. Muude õigusnormide rikkumiste arv jätkas kahanemist ning 2021 oli aasta, mil oli väikseim nii nende juhtumite arv kui ka seotud kahju 103 .

7.2022. aasta väljavaated, järeldused ja soovitused

COVID-19 pandeemia tõi uued probleemid, millele EL reageeris kiiresti ja paindlikult, kasutades uusi vahendeid ja ressursse. Selle kriisiga kaasnenud raskused ja tagajärjed ei ole meil veel selja taga, kuid Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud uusi olulisi arengusuundi, millel on tõsine mõju ELile ning ELi majandusele ja ühiskonnale.

Komisjon esitas 18. mail 2022 paketi, et tegeleda Ukrainasse sissetungist saati esile kerkinud küsimustega alates energiavarustuskindlusest kuni ELi kaitseinvesteeringute puudujäägini ja Ukraina pikaajalise taasülesehitamiseni. Kõik need küsimused mõjutavad ELi eelarvet.

ELi eelarve on juba praegu surve all, kuna hiljutiste sündmuste tagajärgedega toimetulekuks on kasutusele võetud uued meetmed (nt REPowerEU), muutumas on prioriteedid (ränne) ning jõustada tuleb ulatuslikuim sanktsioonide pakett, milles on kunagi ühe riigi puhul kokku lepitud (nii üldiselt kui ka seoses konkreetsete isikutega) ning mis avaldab mõju ELi eelarvele (kaupade import ja eksport) ja kulutustele (kõrvalejätmine riigihanke- ja toetusmenetlustest).

Koos taaste- ja vastupidavusrahastu kasutuselevõtuga ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisega on juba märkimisväärselt suurenenud liikmesriikide ametiasutuste roll ELi finantshuvide piisaval tasemel kaitse tagamisel. Liikmesriikide ametiasutustele avaldatav surve jääb 2022. aastal ja hiljemgi suureks, kuna nad peavad haldama ka programmitöö perioodi 2021–2027 kulutusi ning näitama üles asjatundlikkust ja kontrolli eri fondide rakendamisega seotud erinevate eelarve täitmise viiside kasutamisel.

7.1.ELi pettustevastane võitlus

OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta tulemustest 104 on näha lisaväärtus, mille ELi mõõde võib tuua ELi finantshuvide kaitsesse ja pettustevastasesse võitlusse, võimaldades ületada riiklikele süsteemidele omased piirangud, eelkõige võitlemisel piiriülese kuritegevuse vastu.

Mis veelgi olulisem, need tulemused osutavad ka vajadusele jätkata tööd ELi pettustevastase võitluse suurema ühtlustamise nimel, milleks on eelkõige vaja tagada liikmesriikide õigusaktide kooskõla ELi õiguse ja selle põhimõtetega.

Määrus (EL) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (tingimuslikkuse määrus), on olnud kohaldatav ja jõustatav alates 1. jaanuarist 2021. Sellest kuupäevast saati on olnud hõlmatud kõik liikmesriikides toimuvad õigusriigi põhimõtete rikkumised, mis mõjutavad või tõsiselt ähvardavad mõjutada ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtumist ja ELi finantshuve piisavalt otsesel viisil.

Tingimuslikkuse määrus võimaldab ELil võtta eelarve kaitsmiseks meetmeid, näiteks peatada maksed või teha finantskorrektsioone, tagades samal ajal, et asjaomased liikmesriigid jätkavad maksete tegemist ELi rahaliste vahendite lõppsaajatele. Avaliku sektori asutuste käitumine pettuse korral, mis on seotud õigusriigi põhimõtete rikkumisega, on üks olukordadest, mille puhul võib olla asjakohane kohaldada tingimuslikkuse määruses sätestatud korda.

16. veebruaril 2022 jättis Euroopa Kohus rahuldamata kahe liikmesriigi esitatud hagid (C-156/21 105 ja C-157/21 106 ), tehes otsuse, et määrusega teostatakse aluslepingutega antud pädevust kehtestada finantsreeglid ELi eelarve täitmiseks. 2. märtsil 2022 avaldas komisjon suunised määruse kohaldamise kohta, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust.

Sidus ja üha paremini ühtlustatud ELi pettustevastane võitlus aitab kaotada ka üldises kontrollisüsteemis esinevad võimalikud lüngad, mida petturid võivad ära kasutada.

7.2.Läbipaistvus, pettuseriski juhtimine ja digiteerimine pettustevastases võitluses

Seoses mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 ja taasterahastuga „NextGenerationEU“ on komisjon esitanud ettepaneku parandada ELi rahaliste vahendite saajatega seotud andmete kvaliteeti ja IT-süsteemide koostalitlusvõimet, kui eelarvet täidetakse jagatud eelarve täitmise või taaste- ja vastupidavusrahastu raames.

Ühes komisjoni ettepanekus, mille kaasseadusandjad taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika jaoks alles jätsid, nõutakse, et liikmesriigid registreeriksid ja hoiaksid alles andmed ELi rahaliste vahendite saajate ja nende tegelike tulusaajate kohta. Ühise põllumajanduspoliitika jaoks hakkavad liikmesriigid koguma vajaduse korral andmeid rühmade kohta, kus toetusesaajad osalevad.

Finantsmääruse sihipärase muutmisega 107 kavatseb komisjon veelgi parandada viisi, kuidas avalikkusele antakse teavet ELi eelarvevahendite kasutamise ja nende vahendite saajate kohta. Komisjon on teinud ettepaneku, et liikmesriigid ja ELi eelarvet täitvad asutused, olenemata eelarve täitmise viisist, peavad esitama komisjonile kord aastas teavet rahaliste vahendite saajate kohta, sealhulgas kordumatu tunnuse, kui toetusesaaja on juriidiline isik. Kaitsta tuleks toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele 108 . Komisjon lisab sellele teabele enda käsutuses olevad andmed otsese eelarve täitmise kohta ning vastutab teabe koondamise ja avaldamise eest andmebaasis ühtsel veebisaidil, mis hõlmab kõiki eelarve täitmise viise. See ühtne veebisait saab olema täiustatud versioon finantsläbipaistvuse süsteemist, mida kasutatakse praegu eelarve otsese täitmise jaoks.

Finantsmääruse sihipärane muutmine annab veel ühe võimaluse täiendavalt parandada ELi eelarve kaitsmist õigusnormide rikkumise, pettuse, korruptsiooni ja huvide konfliktide eest.

Esiteks on komisjon teinud ettepaneku kehtestada kohustus kasutada andmekaeve ja riskihindamise jaoks ühtset integreeritud IT-süsteemi. Olemasoleva süsteemi ARACHNE kasutamine on vabatahtlik ning ehkki seda süsteemi juba kasutatakse laialdaselt ühtekuuluvuspoliitikas ja käsil on selle kasutuselevõtt põllumajanduskulutuste jaoks, oleks selle kohustuslikuks muutmine suur samm edasi.

Teiseks on komisjon teinud ettepaneku suurendada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi kohaldamisala ja tõhusust. See süsteem koosneb hulgast ebausaldusväärsete ettevõtjate vastu suunatud meetmetest. Eelkõige võimaldab see varakult avastada petturlikud või ebausaldusväärsed ettevõtjad ja sellised ettevõtjad ELi rahaliste vahendite eraldamise menetlusest kõrvale jätta. Keelatud tegevuste hulka kuuluvad mitmesugused ametialast ausust mõjutavad teod (nt pettus, korruptsioon ja raske ametialane väärkäitumine) ja lepinguliste kohustuste rikkumine (nt märkimisväärsed puudused ELi rahastatud lepingute täitmisel) 109 . Sellega seoses on komisjon teinud ka ettepaneku laiendada kõnealust süsteemi jagatud eelarve täitmise raames toetusesaajatele, rakendades proportsionaalset ja sihipärast lähenemisviisi. Eesmärk on tagada, et liikmesriikide ametiasutused viivad jagatud eelarve täitmisel täide ELi tasandil tehtud kõrvalejätmisotsused. Komisjon on teinud ka ettepaneku võimaldada jätta riigihangetest kõrvale ja seega ELi vahendite saamise võimalusest ilma kõrvalejäetud üksusega seotud üksused ja/või tegelikud tulusaajad.

Kolmandaks parandavad finantsmäärusesse kavandatud muudatused – kui kaasseadusandjad need kinnitab – kontrollide ja auditite tõhusust ja kvaliteeti digiteerimise ning kujunemisjärgus tehnoloogia, näiteks masinõppe, robootilise protsesside automatiseerimise ja tehisintellekti abil. Need aspektid muudetakse finantsmääruses nähtavamaks, et saavutada digitaalsete auditite ja kontrollide laialdasem ja ühtsem kasutamine, vähendades samal ajal kontrollide ja audititega kaasnevaid kulusid. Pettustevastase võitluse digiteerimine on ka küsimus, mida käsitletakse komisjoni pettustevastase võitluse tegevuskava läbivaatamisel, mis peaks toimuma 2023. aastal.

ELi finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks on hädavajalik rakendada riskide hindamisel ja jälgimisel õigeaegset ja ennetavat lähenemisviisi. See hõlmab kõigi olemasolevate teabeallikate kasutamist, teabe vahetamist asjaomaste talituste vahel ja võetud meetmete kohta kiire tagasiside andmist. Selline pidev hindamine, teabevahetus ning riskide, pettuste arengusuundumuste ja tagasiside jälgimine on vajalik, et täiustada ELi finantshuvide paremaks kaitseks võetavaid meetmeid.

(1)    Ingliskeelses maailmas tuntakse finantshuvide kaitse aruannet ka nimetuse PIF report all, mis on tuletatud prantsuskeelsest nimetusest Protection des Intérêts Financiers. Käesolevale aruandele on lisatud kuus komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitlevad

(2)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõige 2 (EÜT L 312, 23.12.1995) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkt 35 (ELT L 347, 20.12.2013).

(3)    Vt näiteks komisjoni 8. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/1970 artikli 2 punkt a (ELT L 293, 10.11.2015).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 2 lõike 1 punkt a (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(5)    Traditsioonilised omavahendid koosnevad peamiselt tollimaksudest pärast kinnipidamismäära (25 %) mahaarvamist.

(6)    Teavet ELi eelarve iga-aastase vastuvõtmise menetluse kohta leiab aadressilt https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/about_the_european_commission/eu_budget/budgetary-procedure.pdf .

(7)    ELT L 57, 18.2.2021, lk 17.

(8)    Määruse rakendamise kohta leiab rohkem teavet punktist 5.2.

(9)    ELT L 231, 30.6.2021, lk 159.

(10)    ELT L 172, 17.5.2021, lk 110–122.

(11)    Lisateavet leiab punktist 4.2.2.

(12)    Kohtuotsus, 30. september 2021, ECLI:EU:C:2021:782.

(13)    Kohtuotsus, 14. oktoober 2021, ECLI:EU:C:2021:856.

(14)    Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49–57).

(15)    Kohtuotsus, 21. oktoober 2021, ECLI:EU:C:2021:1034.

(16)    Teavet õigusaktide kohta, mis töötati ELi finantshuvide kaitseks välja ELi finantshuvide kaitse alase töö kolmel esimesel kümnendil (1989–2018), leiab Euroopa Komisjoni aastaaruandest Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2018), COM(2019) 444 final, 11.10.2019. Kahe viimase aasta (2019–2020) kohta leiab teavet vastavalt Euroopa Komisjoni aastaaruandest Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2019), COM(2020) 363 final, 3.9.2020, ning aastaaruandest Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2020), COM(2021) 578 final, 20.9.2021.

(17)    ELi pettustevastase võitluse struktuuri ja selle peamisi osi on tutvustatud eespool nimetatud dokumendi COM(2021) 444 final punktis 3 (lk 18–23).

(18)    2020/2140(DEC), 28.4.2021.

(19)    2021/2106(DEC). Euroopa Parlament võttis eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni vastu 2021. aasta mais. Euroopa Parlament kiitis komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni heaks 451 poolthääle ja 175 vastuhäälega, kusjuures erapooletuid oli 17.

(20)    Menetlusdokument 2020/2246(INI), ELi finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2019. aasta aruanne.

(21)    Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia tegevuskava elluviimise hetkeseisu on kajastatud käesolevale aruandele lisatud dokumendis „CAFS Action Plan – State of play June 2022“.

(22)    Ühendkuningriigis avastatud väärtuse tegelikust väiksemana näitamise juhtumist on teada antud juba 2020. aasta finantshuvide kaitse aruandes (olukorra ülevaade nr 1, lk 10).

(23)    Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi vahelisi suhteid reguleeriva õigusraamistikuga on ette nähtud nende kahe asutuse vahelise koostöölepingu sõlmimine, et määrata kindlaks suhete praktilised aspektid. See leping allkirjastati 5. juulil 2021.

(24)     OLAFi 2021. aasta aruanne , lk 38.

(25)    Euroopa Prokuratuuri töös ei osale Iirimaa, Poola, Rootsi, Taani ja Ungari. Rootsi peaks ühinema Euroopa Prokuratuuriga 2023. aastal.

(26)    Üksikasjalikumat statistikat, eelkõige osalevate liikmesriikide lõikes, leiab Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta aruandest .

(27)    Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne eelarveaasta 2020 ELi eelarve täitmise kohta , 26.10.2021.

(28)    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrusega (EL, Euratom) 2016/2030 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrusega (EL, Euratom) 2020/2223) artikliga 12a.

(29)    Lisateavet liikmesriikide algatuste kohta, mille eesmärk on edendada ELi finantshuvide kaitset, leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendist „Measures adopted by the Member States to protect the EU’s financial interests in 2021 – Implementation of Article 325 TFEU“.

(30)    Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Slovakkia ja Rootsi. Neist riikidest Saksamaa ja Portugal ei olnud OLAFile vajalikke dokumente veel edastanud. Austria teatas 2020. aastal, et tema strateegia kehtib aasta lõpuni, kuid 2021. aasta kohta uut teavet ei edastanud.

(31)    Belgia, Iirimaa, Hispaania, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Soome.

(32)    Belgia, Hispaania, Luksemburg ja Rumeenia.

(33)    Vt ka punkt 5.6.

(34)    Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia ja Ungari.

(35)    Täieliku ülevaate liikmesriikide järelmeetmetest leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendist „Implementation of the 2020 recommendations by the Member States“.

(36)    Taani ja Iirimaa on otsustanud loobuda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevast alast.

(37)    Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi.

(38)    Belgia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa.

(39)    Taani, Horvaatia, Malta, Madalmaad, Slovakkia ja Soome.

(40)    Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi.

(41)    Belgia, Bulgaaria ja Prantsusmaa.

(42)    Taani, Saksamaa, Horvaatia, Malta, Madalmaad, Slovakkia ja Soome.

(43)    Taani, Eesti, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal ja Rootsi.

(44)    Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Ungari, Madalmaad, Rumeenia, Slovakkia ja Soome.

(45)    Saksamaa, Iirimaa, Leedu ja Sloveenia.

(46)    Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia ja Rootsi.

(47)    Belgia, Tšehhi, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Rumeenia ja Soome.

(48)    Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Leedu ja Sloveenia.

(49)    ARACHNE on komisjoni välja töötatud ühtne integreeritud IT-süsteem andmekaeve ja riskihindamise jaoks, mis on antud liikmesriikide käsutusse kasutamiseks ühtekuuluvuse ja põllumajanduse valdkonnas ning taaste- ja vastupidavusrahastu puhul.

(50)    Süsteemi kirjelduse leiab punktist 7.2.

(51)    Bulgaaria, Belgia, Tšehhi, Taani, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia.

(52)    Horvaatia, Leedu, Rumeenia ja Soome.

(53)    Saksamaa, Eesti ja Rootsi.

(54)    Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe.

(55)    Volinik Johanssoni kirjas UNODC tegevdirektorile.

(56)    Osalisriikide 9. konverentsi lõpparuanne.

(57)    Lisateavet leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendist „Annual overview with information on the results of the Union anti-fraud programme in 2021“.

(58)    Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(59)    Süsteemi kirjelduse leiab punktist 7.2

(60)    Horvaatia, Soome, Kreeka, Läti, Luksemburg, Portugal, Rumeenia ja Hispaania.

(61)    Belgia, Küpros, Slovakkia, Sloveenia ja Rootsi.

(62)    Eesti, Ungari, Malta ja Madalmaad.

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74).

(64)     https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/financial-supervision-and-risk-management/anti-money-laundering-and-counter-terrorist-financing_et#eu .

(65)     https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-economic-governance-monitoring-prevention-correction/european-semester_et .

(66)     https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-economic-governance-monitoring-prevention-correction/european-semester/european-semester-timeline/spring-package_et .

(67)    Ükski taaste- ja vastupidavusrahastu raames võetav meede ei tohiks kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärke, nagu on määratletud taksonoomiamääruse ((EL) 2020/852) artiklis 17.

(68)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) artikkel 22.

(69)    Ungari ja Madalmaade kava ei ole veel vastu võetud.

(70)    Taani, Leedu, Malta, Portugal ja Rootsi.

(71)    Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa ja Läti.

(72)    Ungari.

(73)    Taani, Prantsusmaa ja Läti.

(74)    COM(2021) 700 final, 20.7.2021.

(75)    COM(2022) 500 final, 13.7.2022.

(76)    COM(2022) 1382 final, 2.3.2022.

(77)    Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas teatatud õigusnormide rikkumiste puhul mõõdetud aeg. Vt käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported in 2021“ punkt 4.5.1.

(78)    Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2022/615, millega muudeti määrust (EL, Euratom) nr 609/2014, võeti vastu 5. aprillil 2022.

(79)    Euroopa Prokuratuuri 2021. aasta aruanne, lk 10.

(80)    Pettustega seotud kahjusummade osakaal traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud kogusummas.

(81)    Muude õigusnormide rikkumistega seotud kahjusummade osakaal traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääratud kogusummas.

(82)    Traditsiooniliste omavahendite valdkonnas teatatud õigusnormide rikkumiste täieliku analüüsi leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for 2021“ punktist 2.

(83)    Euroopa Komisjoni 32. aastaaruanne ELi finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta, olukorra ülevaade nr 1 (lk 10).

(84)    Kohtuotsus. 8. märts 2022, ECLI:EU:C:2022:167.

(85)    Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 kohaselt toimub kõrvalehoidmine siis, kui kolmanda riigi eksportiv tootja saadab toote läbi riigi, mille suhtes ei kohaldata tollimakse (ümberlaadimine), muudab toodet veidi, et see ei kuuluks tollimaksu alla, või ekspordib toote sellise eksportiva tootja kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalamat dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu määra (teise ettevõtte kaudu ümbersuunamine).

(86)

     Absorptsioon tähendab seda, kui eksportija, hoolimata kehtestatud meetmetest, vähendab tollimaksu mõju leevendamiseks oma hinda või importija ei kajasta tollimaksu toote liidus edasimüümisel.

(87)    Klaaskiust kangast kasutatakse näiteks tuuleturbiinide labade, paatide, veoautode ja sporditarvete tootmisel ning torustike taastamise süsteemides.

(88)    Vt 32. finantshuvide kaitse aruanne, punkt 6.2 (lk 37–40).

(89)    Euroopa Komisjoni aruanne 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta, COM(2022) 331 final, 30.6.2022, lk 2.

(90)    Ibidem.

(91)    Programmitöö perioodide kuluvaldkonnad on seotud maaelu arengu, ühtekuuluvuse, kalanduspoliitika ja sisepoliitikaga.

(92)    Pettustega seotud kahjusummade osakaal tehtud maksete kogusummas.

(93)    Muude õigusnormide rikkumistega seotud kahjusummade osakaal tehtud maksete kogusummas.

(94)    Põllumajanduse valdkonnas teatatud õigusnormide rikkumiste täieliku analüüsi leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for 2021“ punktist 3.

(95)    Vt 32. finantshuvide kaitse aruanne (2020), lk 36.

(96)    COM(2021) 141.

(97)    Euroopa Komisjoni veebiplatvorm sanitaar- ja fütosanitaarsertifikaatide koostamiseks, mis on vajalik loomade, loomsete saaduste, mitteloomse toidu ja sööda ning taimede importimiseks Euroopa Liitu ning loomade ja teatavate loomsete saadustega kauplemiseks ELis ja nende eksportimiseks.

(98)    Euroopa struktuuri ja investeerimisfondidega seoses teatatud õigusnormide rikkumiste täieliku analüüsi leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for 2021“ punktist 4.

(99)    Programmitöö perioodi 2014–2020 puhul mõjutavad pettuste avastamise määra tugevalt märkimisväärsed avastused Rumeenias ja Slovakkias, mis hõlmasid üksikuid õigusnormide rikkumisi, kuid mille puhul kahjusummad olid väga suured. Need rikkumised avaldasid mõju ka EL 27 pettuste avastamise määrale. Kahe programmitöö perioodi võrdlemine on oluline, sest see võimaldab aru saada, et 2021. aastal toimunud 186 % suurune kasv võrreldes viie aasta keskmisega on seotud erandlike olukordadega.

(100)     https://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/how/improving-investment/integrity-pacts/ .

(101)    Nende fondidega seoses teatatud õigusnormide rikkumiste analüüsi leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for 2021“ punktist 4.6.

(102)    Ühinemiseelsete rahastamisvahenditega seoses teatatud õigusnormide rikkumiste analüüsi leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for 2021“ punktist 5.

(103)    Otsese eelarve täitmise valdkonnas avastatud õigusnormide rikkumiste analüüsi leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendi „Statistical evaluation of irregularities reported for 2021“ punktist 6.

(104)    Vt olukorra kirjeldused nr 3 ja 4.

(105)    Kohtuotsus. 16. veebruar 2022, ECLI:EU:C:2022:97.

(106)    Kohtuotsus. 16. veebruar 2022, ECLI:EU:C:2022:98.

(107)    COM(2022) 184 final, 22.4.2022.

(108)    Kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja (EL) 2018/1725.

(109)    Üksikasjaliku ülevaate toimkonna 2021. aasta otsustest leiab käesolevale aruandele lisatud dokumendist „Early Detection and Exclusion System (EDES) – Panel referred in the Article 143 of the Financial Regulation“.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.9.2022

COM(2022) 482 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

33. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta - 2021

{SWD(2022) 302 final} - {SWD(2022) 303 final} - {SWD(2022) 304 final} - {SWD(2022) 305 final} - {SWD(2022) 306 final} - {SWD(2022) 307 final}

1. lisa – Pettustena teatatud õigusnormide rikkumised 2021. aastal

Pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arvuga mõõdetakse, millised tulemused on olnud liikmesriikide tegevusel, mis on suunatud võitlusele pettuste ja muu ELi finantshuve kahjustava tegevuse vastu. Seetõttu ei tohiks andmeid tõlgendada liikmesriikide territooriumil esinevate pettuste taseme näitajana. Finantshuvide kaitse aruande lisa ei sisalda andmeid kolmandate riikide (ühinemiseelne poliitika), Ühendkuningriigi ega otsekulude kohta. 

2. lisa – Muud kui pettustena teatatud õigusnormide rikkumised 2021. aastal

Finantshuvide kaitse aruande lisa ei sisalda andmeid kolmandate riikide (ühinemiseelne poliitika), Ühendkuningriigi ega otsekulude kohta.