EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.6.2022

COM(2022) 407 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Komisjoni arvamus Ukraina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta

A.    SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu liikmeks saamine on juba aastaid olnud Ukraina, selle valitsuste ja kodanike jaoks oluline prioriteet. See püüdlus on viimasel kümnendil olnud demokraatlike muutuste aluseks ja mitme Euroopa väärtustel põhineva olulise reformi ajendiks. 2013. aasta lõpus toonase presidendi tehtud otsus mitte allkirjastada ELi–Ukraina assotsieerimislepingut, mis paljude ukrainlaste jaoks sümboliseeris teed Euroopa Liitu, tõi kaasa ulatuslikud protestid võimude vastu. Seejärel asus Vene Föderatsioon Ukraina vastu tegutsema, kuna ei aktsepteerinud Ukraina rahva iseseisvat valikut. Kuigi Ukraina kaotas kontrolli osa oma territooriumi üle ning kandis riigi idaosas toimunud konflikti tõttu inimkaotusi ja majanduslikku kahju, jätkas ta aastate jooksul elujõulise demokraatliku riigina lähenemist Euroopa Liidule ja oma õigusnormide järkjärgulist vastavusseviimist liidu acquis’ga.

a) Liikmeks astumise avaldus

28. veebruaril 2022 ehk viis päeva pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist provotseerimata ja põhjendamatut agressiooni, esitas Ukraina avalduse Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. 7. märtsil 2022 palus Euroopa Liidu Nõukogu komisjonil esitada oma arvamuse kõnealuse avalduse kohta. ELi riigipead ja valitsusjuhid kiitsid selle otsuse heaks oma mitteametlikul kohtumisel Versailles’s 1 .

Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et „liidu liikmeks astumise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab artiklis 2 osutatud väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada. Sellest avaldusest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente. Taotlejariik esitab avalduse nõukogule, kes teeb otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist komisjoniga ning nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, kes langetab otsuse oma liikmete häälteenamusega. Arvesse võetakse liitu astumise tingimusi, milles Euroopa Ülemkogu on kokku leppinud.“

Artiklis 2 on sätestatud, et „liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“

Komisjon esitab käesoleva arvamuse seda õigusraamistikku arvesse võttes.

1993. aasta juunis otsustas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis järgmist:

„Liikmeks astumine leiab aset niipea, kui riik suudab võtta liikmesusega kaasnevad kohustused, täites nõutavad majanduslikud ja poliitilised tingimused.

Liikmesus eeldab järgmist:

-kandidaatriik on saavutanud demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse;

- toimiva turumajanduse olemasolu ning suutlikkus tulla toime konkurentsi ja turujõudude survega liidus;

-võime võtta endale liikmesusega kaasnevaid kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärke.“ 

1995. aasta detsembris Madridis kogunenud Euroopa Ülemkogu osutas vajadusele „luua tingimused [taotleja]riikide järkjärguliseks harmooniliseks lõimumiseks, eelkõige turumajanduse arendamise, nende haldusstruktuuri kohandamise ning stabiilse majandus- ja rahanduskeskkonna loomise teel.“

2006. aasta detsembris leppis Euroopa Ülemkogu kokku, et „uue laienemiskonsensuse aluseks on laienemisstrateegia, mis põhineb kohustuste täitmise kindlustamisel, tingimuste täitmisel ja teavitustegevusel ning ELi suutlikkusel uusi liikmeid integreerida“.

Käesolevas arvamuses hindab komisjon Ukraina avaldust selle põhjal, kas riik suudab täita 1993. aastal Kopenhaagenis ja 1995. aastal Madridis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kehtestatud kriteeriume, pidades eelkõige silmas riigi haldussuutlikkust. Arvamuses võetakse arvesse ka Ukraina jõupingutusi 1. septembril 2017 jõustunud assotsieerimislepingust ning põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisel. Ukraina ühinemise mõju ELi poliitikavaldkondadele hindab komisjon hiljem.

Käesolev arvamus on koostatud sarnaselt komisjoni varasemates arvamustes kasutatud metoodikale. Ukraina sai küsimustikud poliitiliste ja majanduslike kriteeriumide kohta 8. aprillil ja liidu acquis’ peatükkide kohta 13. aprillil 2022 ning esitas oma vastused vastavalt 17. aprillil ja 9. mail. Käesolev arvamus on kehtestatud kriteeriumide alusel antav struktureeritud hinnang, milles tuginetakse ELi ja Ukraina aastatepikkuse tiheda koostöö käigus saadud teadmistele ja kogemustele.

b) Euroopa Liidu ja Ukraina vahelised suhted

Kaheksa aastat pärast Krimmi õigusvastast annekteerimist ja Ida-Ukraina destabiliseerimist 2014. aastal alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 ulatuslikku sõjalist agressiooni kogu Ukraina riigi vastu. Üle seitsme miljoni inimese on põgenenud teistesse riikidesse, eelkõige ELi liikmesriikidesse ja Moldova Vabariiki, ning Ukraina enda piirides on peaaegu kaheksa miljonit riigisisest põgenikku. EL võttis vastu mitu enneolematute sanktsioonide paketti Venemaa vastu 2 . Samuti on ta märkimisväärselt suurendanud oma poliitilist, rahalist, humanitaar- ja sõjalist toetust. Euroopa kodanikud on lugematute eraalgatuste kaudu näidanud üles enneolematut solidaarsust Ukrainaga. Sõja ajal on Ukraina valitsus ilmutanud märkimisväärset institutsionaalset tugevust, otsustavust ja tegutsemisvõimet. Valitsus mobiliseeris end, et vastata kiiresti ELi küsimustikule Ukraina liikmesusavalduse kohta.

ELi ja Ukraina suhted said alguse pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal. 1994. aasta juunis allkirjastas EL Ukrainaga partnerlus- ja koostöölepingu, mis jõustus 1998. aasta märtsis. Poliitiline ja majanduslik koostöö muutus intensiivsemaks 2004. aastal, mil Ukrainast sai Euroopa naabruspoliitika raames ELi prioriteetne partner, ning tugevnes veelgi, kui 2009. aastal käivitati idapartnerluse algatus.

Lõimumine Euroopa Liiduga on paljude aastate vältel olnud Ukraina välis- ja sisepoliitika oluline mõõde. 2004. aastal toimunud oranž revolutsioon valimispettuste ja korruptsiooni vastu oli samuti seotud Lääne orientatsiooni ja ELiga lõimumisega. Pärast 2006. aasta märtsis toimunud parlamendivalimisi otsustas EL alustada konsultatsioone Ukrainaga uue laiendatud lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimised algasid 2007. aasta märtsis. Assotsieerimislepingu eelnõu parafeeriti 2012. aasta märtsis. 2014. aastal toimunud väärikuse revolutsiooni vallandas Ukraina toonase presidendi keeldumine assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allkirjastamisest.

Pärast väärikuse revolutsiooni annekteeris Venemaa õigusvastaselt Krimmi ja toetas ebaseaduslikke relvastatud rühmitusi Ida-Ukrainas. EL ja rahvusvaheline üldsus mõistsid need rahvusvahelise õiguse rängad rikkumised hukka ning EL kehtestas Venemaa Föderatsiooni suhtes sanktsioonid.

Pärast väärikuse revolutsiooni ametisse astunud uus Ukraina valitsus kirjutas 2014. aasta märtsis alla assotsieerimislepingu poliitilisele osale. Assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu majanduslik osa allkirjastati pärast 2014. aasta mais toimunud presidendivalimisi. Lepingu olulisi osi on esialgselt kohaldatud alates 2014. aastast. 2017. aasta septembris jõustus assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping täielikult.

Assotsieerimisleping / põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping loob aluse Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliseks poliitiliseks assotsieerumiseks ja majanduslikuks lõimumiseks. Lepingu preambulis tunnustas EL Ukraina Euroopa-püüdlusi ja väljendas heameelt selle üle, et Ukraina on teinud valiku Euroopa kasuks, sealhulgas seadnud eesmärgi rajada tõeline ja jätkusuutlik demokraatia ja turumajandus. See leping on praegu peamine kahepoolne õiguslik vahend, mis on aluseks poliitiliste sidemete tihendamisele, tugevamate majandussuhete loomisele, ühiste väärtuste edendamisele ja tõhustatud koostööle vastastikust huvi pakkuvates valdkondades. Ukraina on assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel teinud mitu keerukat reformi ja viinud oma õigusaktid paljudes valdkondades edukalt vastavusse ELi õigusaktidega.

Üks Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel loodud organitest on ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvorm. See võimaldab kummagi lepinguosalise kodanikuühiskonna organisatsioonidel jälgida rakendamisprotsessi ja koostada asjaomastele ametiasutustele soovitusi.

2019. aastal määrati põhiseaduse muudatusega, mida toetas 335 Ukraina parlamendi 450 liikmest, riigi strateegiliseks kursiks „Ukraina täisliikmelisus Euroopa Liidus ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis“.

Ukraina on energiaühenduse asutamislepingu ja ühise lennunduspiirkonna lepingu osaline; see asjaolu aitab kaasa Ukraina õigusaktide ühtlustamisele liidu acquis’ga. Ukraina on osa laiendatud TEN-T võrgustikust.

Alates 11. juunist 2017 saavad Ukraina kodanikud viisavabalt Schengeni alale reisida. Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline tagasivõtuleping on jõus alates 2007. aastast.

ELi ja Ukraina kõrgetasemelised kohtumised on toimunud alates 1997. aastast. Kokku on seni toimunud kakskümmend kolm ELi ja Ukraina tippkohtumist presidentide tasandil. Vahepealsel ajal on suhted edasi arenenud ning poliitiline tegevus ja hoog on suurenenud. 2021. aastal algatatud uued ELi–Ukraina dialoogid rohelise kokkuleppe ja küberturvalisuse teemal on head näited koostöö laiendamisest ühist strateegilist huvi pakkuvatesse valdkondadesse. EL koos paljude teiste rahvusvaheliste partneritega liitus 2021. aastal Ukraina loodud rahvusvahelise Krimmi platvormiga; tegemist on nõuandva kooskõlastamisformaadiga ja selle eesmärk on rahumeelselt lõpetada poolsaare õigusvastane annekteerimine Venemaa poolt.

Ukraina on ÜRO ja Euroopa Nõukogu täisliige ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) osalev riik.

EL on andnud Ukrainale märkimisväärsel hulgal rahalist abi – aastatel 2014–2021 anti 1,7 miljardit eurot toetustena Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames, 5,6 miljardit eurot laenudena viie makromajandusliku finantsabi programmi raames, 194 miljonit eurot humanitaarabina ja 355 miljonit eurot välispoliitika vahenditest. EL toetab Ukrainat poliitika väljatöötamisel ja ulatuslike reformide elluviimisel, kaasates Euroopa tiimi lähenemisviisi raames liikmesriigid. Käimasolevas mitmeaastases programmitöös keskendub komisjon rohkem põhilistele investeeringutele ja prioriteetidele majandus- ja investeerimiskava raames, 3 mille eesmärk on suunata riiki kuni 6,5 miljardi ulatuses eurot avaliku ja erasektori investeeringuid ning mis on aluseks tulevasele ülesehitamisele. Majandus- ja investeerimiskava raames välja töötatud lähenemisviis annab hea aluse võimalike edaspidiste ülesehituskavade rakendamiseks.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on EL oma toetust suurendanud, mobiliseerides Ukraina üldise majandusliku, sotsiaalse ja rahalise vastupidavuse toetamiseks ligikaudu 4,1 miljardit eurot erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisile reageerimise abi ja humanitaarabi vormis. ELi toetus Ukrainale hõlmab ka Euroopa rahutagamisrahastu raames rakendatavaid sõjalise abi meetmeid 2 miljardi euro ulatuses, mida kasutatakse ELi liikmesriikide poolt Ukrainale antud mitterahalise sõjalise abi hüvitamiseks.

Enne Venemaa agressioonisõda ja selle ajal on EL teinud Ukraina toetamiseks koostööd finantseerimisasutustega. Alates 2014. aastast on Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank mobiliseerinud Ukraina jaoks laene 9,5 miljardi euro ulatuses. Sellest summast on Euroopa Investeerimispank viimastel nädalatel Ukraina eelarvesse maksnud 668 miljonit eurot. EL teeb tihedat koostööd ka Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, kes on alates 2014. aastast olnud olulised partnerid Ukrainas tehtavate jõupingutuste toetamisel.

Pärast 2014. aastat, mil loodi Ukraina toetusrühm, on EL oma abiprogrammid ümber kujundanud. Üksikprojektide toetamise asemel pakutakse nüüd suuremaid sidusaid toetuspakette võtmetähtsusega reformide elluviimiseks ja riigi institutsioonide ülesehitamiseks. See oluline muutus saab olema väga asjakohane Ukraina sõjajärgsel taastamisel ja reformimisel.

Alates 2016. aastast on Ukraina järk-järgult laiendanud ELi programmides osalemist, mida on osaliselt kaasrahastanud EL. Muu hulgas osaleb Ukraina programmides „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“, Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmis, programmis „Loov Euroopa“ ja programmis „EU4 Youth“. Ukraina organisatsioonid ja üksikisikud saavad osaleda ka teatavates programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmi meetmetes. Mõningates teistes programmides, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis, osaleb Ukraina ajutiselt teatavates meetmetes. Ukraina osaleb mitmes Interregi programmis ja ELi Doonau piirkonna makropiirkondlikus strateegias.

Ukraina on sõlminud töökokkuleppe, koostöölepingu või vastastikuse mõistmise memorandumi mitme ELi ametiga, näiteks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (EUROJUST), Europoliga, Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga (EASA), Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA), Euroopa Liidu Raudteeametiga (ERA), Euroopa Koolitusfondiga (ETF), Euroopa Ravimiametiga (EMA), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga (EU-OSHA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) jt. Ukraina osaleb BERECi Büroos (BEREC) ilma hääleõiguseta. Lõpule on viidud menetlustoimingud Ukraina ühinemiseks programmiga LIFE.

Ukraina osaleb idapartnerluses. Idapartnerlus põhineb kaasamise ja diferentseerimise põhimõttel. Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et mitmepoolne koostöö ja ühtekuuluvus, samuti piirkonna vastupanuvõime tugevdamine on nüüd olulisem kui kunagi varem. Ka edaspidi on oluline keskenduda kahepoolsetele suhetele, et Ukraina saaks viia ellu olulisi reforme, sealhulgas valitsemistava, õigusemõistmise ja õigusriigi valdkonnas.

B.    LIIKMESUSE KRITEERIUMID

1. POLIITILISED KRITEERIUMID

Käesolev hinnang põhineb Kopenhaageni kriteeriumidel, mis on seotud demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsusega.

1.1. Demokraatia

Ukraina põhiseaduse kohaselt on riigi valitsemisvormiks parlamentaarne-presidentaalne demokraatia, kus seadusandlikku võimu teostab parlamentaarne assamblee (Verhovna Rada) ja täidesaatvat võimu teostab valitsus, kuid olulised täidesaatvad volitused kuuluvad ka presidendile.

Põhiseaduses on sätestatud demokraatliku riigi aluspõhimõtted, sealhulgas õigusriik, vabad valimised ja inimõiguste kaitse. Põhiseaduses on selgesõnaliselt sätestatud rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, mis muudab kehtivad rahvusvahelised lepingud siduvaks ja Ukraina siseriikliku õiguse lahutamatuks osaks.

Ainus organ, mis võib tõlgendada põhiseadust ja otsustada, kas õigusaktid on sellega kooskõlas, on Ukraina konstitutsioonikohus, mida on vaja vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele kiiresti reformida. Reformi keskmes on Ukraina konstitutsioonikohtu kohtunike ametissenimetamiseks usaldusväärse ja läbipaistva valikumenetluse, sealhulgas ametialase aususe kontrolli kehtestamine. Vastav õigusakt on parlamendis menetluses.

Põhiseaduse kohaselt on Ukraina riigipeaks president, kelle kodanikud valivad otsevalimistel viieaastaseks ametiajaks. Välispoliitika eest vastutab ametlikult president, kes on ka sõjaväe ülemjuhataja. Presidendil on kaitseministri ja välisministri väljavalimise ning kohalike kuberneride ametissenimetamise õigus. Täidesaatvat võimu teostab valitsus, mis koosneb peaministrist, esimesest asepeaministrist, kolmest asepeaministrist ja 18 ministrist. Valitsusel on üldiselt piisav suutlikkus poliitika kavandamiseks. Sõja ajal on Ukraina valitsus ilmutanud institutsionaalset vastupidavust ja tegutsemisvõimet ning jäänud usaldusväärseks rahvusvaheliseks partneriks.

Parlament, mida nimetatakse Verhovna Radaks, on Ukraina seadusandlik organ, mis teostab tõhusat demokraatlikku kontrolli täidesaatva võimu üle. Parlamendil on oluline roll valitsuse ning paljude teiste riiklike institutsioonide juhtide ja liikmete ametissenimetamisel ja ametist vabastamisel. Parlament koosneb 450 saadikust, kes valitakse viieks aastaks. Verhovna Radas on praegu 26 täitmata saadikukohta, kuna valimised nendele kohtadele ei ole toimunud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt annekteeritud Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopoli linnas (Krimm) ning Donetski ja Luhanski oblastite nendes osades, mis on valitsuse kontrolli alt väljas. Parlament kiitis heaks presidendi otsuse kehtestada Venemaa poolt 2022. aasta veebruaris alustatud täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu sõjaseisukord, kuid seadusandlik töö on sellele vaatamata jätkunud.

Ukrainas toimunud poliitiliste sündmuste ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste tulemusena on mitmel korral muudetud parlamendivalimistel kasutatavat valimissüsteemi. 2019. aastal võeti vastu uus kõiki valimiste liike reguleeriv valimisseadustik, et viia valimisi käsitlevad õigusnormid üldjoontes vastavusse asjakohaste rahvusvaheliste standarditega. Seadustikuga kehtestati muu hulgas avatud nimekirjade ja proportsionaalse esindatuse süsteem, anti riigisiseselt ümberasustatud isikutele valimisõigus ja tugevdati sookvoote. Seda katsetati esimest korda kohalike omavalitsuste valimistel 2020. aastal, mil ilmnes, et on vaja teha mõningaid täiendavaid muudatusi seoses kampaaniate rahastamise läbipaistvuse, tasakaalustatud ja erapooletu meediakajastuse ning valimiskaebuste menetlemise korra teatavate aspektidega. Üleriigilisi rahvahääletusi käsitlev seadus võeti vastu 2021. aasta jaanuaris ja töö kohalike rahvahääletuste seadusega on käimas. OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) hinnangul olid viimased kahevoorulised presidendivalimised ja 2019. aasta ennetähtaegsed parlamendivalimised konkurentsipõhised ning üldiselt põhiõigusi ja -vabadusi austavad. ODIHR andis mõned soovitused, mis on rakendamisel.

Kiirmenetlust kasutatakse õigusaktide vastuvõtmiseks, sealhulgas liidu acquis’ga seotud valdkondades, suhteliselt vähe. Tugevdada tuleb kavandatavate õigusaktide põhjalikku mõjuhindamist ja seadusandliku võimu järelevalvet täidesaatva võimu üle, sealhulgas õigusaktide rakendamise järelevalvet.

2016. aastal kehtestati erakondade rahalise ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamiseks erakondade riiklik rahastamine. Erakondade finantsaruandluse kohustuse täielik taastamine, mis peatati COVID-19 pandeemia ajal, ootab parlamendi heakskiitu. Pärast Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni algust 2022. aasta veebruaris otsustasid Ukraina võimud keelustada 11 erakonda, mida peeti Venemaa huve edendavateks.

Ukrainas on aktiivne kodanikuühiskond, mis etendab olulist rolli reformide edendamisel ja järelevalves. Tänu oma eksperditeadmistele peamiste valdkondlike reformide kohta on Ukraina kodanikuühiskonna organisatsioonid valitsuse jaoks väärtuslikud partnerid ja olulised osalised kohaliku tasandi teenuste osutamisel. Õigusraamistik tagab ühinemis-, sõna- ja rahumeelse kogunemise vabaduse kaitse. On võetud meetmeid, et toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimist ning lihtsustada aruandluse ja maksustamise eeskirju. Kuigi kodanikuühiskonna tegutsemisruum on ulatuslik, on kohalikud erahuvigrupid kodanikuaktivistidele survet avaldanud ja neid ähvardanud, mis on mõnel juhul viinud vägivallani. Võimud mõistavad sellised rünnakud hukka ja uurimisi on tõhustatud, kuid on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, tagamaks, et sellised kuriteod ei jääks karistamata.

1.2. Avaliku halduse reform

Ukraina on alates 2014. aastast teinud edusamme oma avaliku halduse parandamisel. Tänapäevase avaliku halduse õiguslik raamistik on enamjaolt paigas. Seda ei ole aga veel täielikult rakendatud.

Ukrainal on olemas hästi välja töötatud avaliku halduse reformi strateegiline raamistik ning riigis on alates 2016. aastast koostatud ja rakendatud avaliku halduse reformi strateegiaid, järgides Euroopa avaliku halduse põhimõtetest tulenevaid standardeid. Edasiste edusammude saavutamiseks on vaja suuremat kaasatust kõrgeimal poliitilisel tasandil. Ukraina peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et tagada piisav haldussuutlikkus õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks, eelkõige kontrollide osas.

Tulemuslik ja tõhus avalike teenuste osutamine on alates 2014. aastast olnud selge poliitiline prioriteet. Alates 2019. aastast on valitsus võtnud meetmeid muu hulgas selleks, et lihtsustada ja jälgida teenuste osutamist, likvideerida teenindavate asutuste dubleerimine ning parandada tagasisidet. Lisaks on valitsus töötanud välja seaduse haldustasude süsteemi lihtsustamise kohta, loonud tingimused e-teenuste osutamiseks (veebiportaalide loomine, veebipõhiste haldusteenuste kasutuselevõtmine ja koostalitlusvõime tagamine) ja kehtestanud avalike (elektrooniliste) teenuste osutamise korra. Ukrainas on arenenud e-valitsus: kodanikel on lihtne juurdepääs avalikele teenustele veebiplatvormi ja mobiiltelefonirakenduse kaudu, mille kasutajate arv on vähem kui kahe aastaga kasvanud 14 miljonini. E-valitsus on suurendanud valitsuse tõhusust ja läbipaistvust ning hõlbustanud dialoogi valitsuse ja kodanike vahel.

Ukraina on märkimisväärselt parandanud riigi rahanduse juhtimist alates 2013. aastast, mil võeti vastu esimene riigi rahanduse juhtimise strateegia. 2021. aasta detsembris võeti vastu riigi rahanduse juhtimise strateegia ja tegevuskava aastateks 2022–2025. Uus strateegia on kooskõlas avaliku sektori kulutuste ja finantsaruandluse metoodikaga ning ELi ja rahvusvaheliste standarditega. 2018. aastal võttis valitsus kasutusele keskpika perioodi eelarve planeerimise. Kolme aasta eelarvekava aastateks 2022–2024 kiideti esimest korda heaks 2021. aastal ja seda kohaldati 2022. aasta eelarve suhtes. 2020. aasta eelarve täideti vastavalt eelarveseaduses kavandatud näitajatele. Ukraina on alates 2017. aastast suurendanud eelarve läbipaistvust. Seadusandja ja kõrgeim kontrolliasutus tagavad eelarveprotsessi üle igati piisava järelevalve. Eelarvedokumendid annavad hea ülevaate eelarvetuludest ja -kuludest. Edusamme on tehtud nii maksude kui ka tolli valdkonnas riigi tulude kogumise suurendamisel kooskõlas assotsieerimislepingust tulenevate kohustustega. Eelarvevälise arvestuse järelevalvet ja rahvusvaheliste standardite järgimist Ukraina Riigikontrollis tuleb veelgi parandada.

Mis puudutab mitmetasandilist valitsemist, siis detsentraliseerimine on Ukrainas edenenud alates 2014. aastast. See on riigis ellu viidud reformide seas üks mõjukamaid ja edukamaid. Reform on osutunud oluliseks sotsiaalset ja majanduslikku arengut soodustavaks teguriks. Reformi üks põhiaspekte oli üle 10 000 väikese ja hajutatud kohaliku omavalitsusüksuse ühendamine 1 470 suuremaks omavalitsusüksuseks („hromada“), millel on suurem haldus- ja majandussuutlikkus, mis võimaldab neil oma ülesandeid tõhusamalt täita. Kogu riiki hõlmav kohalike haldusteenuste keskuste võrgustik pakub kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetseid teenuseid. Reformi toetas maksude detsentraliseerimine, sealhulgas üksikisiku tulumaksust 64 % eraldamine omavalitsustele eesmärgiga tagada kohalike omavalitsuste uute ülesannete täitmiseks vajalikud stabiilsed ressursid. Samuti anti omavalitsustele üle vara omand ja nad said võimaluse reguleerida oma territooriumil toimuvat maa ostu ja müüki. Valdkondlik detsentraliseerimine on edenenud ka tervishoius ja hariduses.

Avaliku teenistuse ja personalijuhtimise valdkonnas jõustus 2016. aastal uus avaliku teenistuse seadus. Seadus paneb aluse nüüdisaegsele avalikule teenistusele. Professionaalse ja pädevuspõhise avaliku teenistuse ülesehitamine eeldab siiski nii õigusraamistiku kui ka töötamise tavade parandamist. Lõpule tuleb viia avaliku teenistuse tasustamissüsteemi reform, et oleks võimalik hoida alal kvalifitseeritud spetsialiste ja kaasata uusi võimekaid inimesi. Vahetult enne sõja puhkemist oli Ukraina võtmas vastu olulist haldusmenetlusi käsitlevat seadust. Riigihalduse institutsiooniline arhitektuur on põhjalikult reguleeritud, kuid selle organisatsioonilist ülesehitust ja juhtimismehhanisme tuleks parandada, et tagada mõjus, tulemustele orienteeritud ja tõhus juhtimine.

Mitmes ministeeriumis on poliitika kujundamine ja koordineerimine jõudnud heale tasemele, kuid teistes ministeeriumides on veel arenguruumi. Poliitikakujundamise õigusraamistikku tuleb ajakohastada, et parandada analüüsivõimekust ja et planeerimine oleks realistlikum, eelkõige tuleks planeerimisel paremini arvesse võtta olemasolevaid eelarvevahendeid. Avalike konsultatsioonide ja ministeeriumidevaheliste konsultatsioonide mehhanismi tuleb veelgi täiustada.

Vastutavus on üldiselt paranenud; näiteks on kõikides ministeeriumides kasutusele võetud tulemusnäitajad. Õigusraamistik ei näe kõigil juhtudel ette sidusat aruandlus- ja juhtimiskorda järelevalve- ja allasutuste vahel. Ministeeriumivälistele asutustele autonoomia andmisel on tähelepanuta jäetud nende asutuste vastutus tulemuste eest.

1.3. Õigusriik

Alates 2014. aasta väärikuse revolutsioonist on Ukrainas viidud läbi kaks kohtusüsteemi ja korruptsioonivastaste reformide vooru (aastatel 2014–2016 ja 2020–2021), et tagada kohtusüsteemi vastavus õigusriigi põhimõtetele, tugevdada kohtute sõltumatust ja vastutavust ning luua sõltumatud korruptsioonivastase võitluse asutused. Need reformid kandsid ka eesmärki muuta süsteem tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Vajadus reformide järele oli tingitud sellest, et kohtusüsteem ei olnud täidesaatvast ja seadusandlikust võimust piisavalt sõltumatu ning seda iseloomustasid vähene vastutavus, kõrge korruptsioonitase ja oligarhiliste huvide tugev mõju.

a) Kohtusüsteem

Ukraina on alustanud õigusemõistmise sektori reformimist ja vastav strateegiline lähenemisviis on paigas.

Peamine kohtusüsteemi enesereguleerimise eest vastutav organ on kõrge kohtunike nõukogu. Põhiseadus ja õigusraamistik tagavad kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletuse. Kehtestatud on kohtunike ja prokuröride eetikakoodeksid ning loodud on kohtuasjade haldamise integreeritud süsteem, mis võimaldab kohtuasjade automaatset jaotamist. Kohtunike ja prokuröride ametissenimetamine põhineb põhimõtteliselt pädevusel ja objektiivsetel kriteeriumidel ning toimub avalike konkursside kaudu. Siiski annavad endiselt põhjust muretsemiseks nii süsteemisisesed kui ka -välised katsed lubamatult sekkuda kohtusüsteemi tegevusse.

Kohtusüsteemi reformimise esimese vooruga, mis kulmineerus 2016. aastal põhiseaduse muudatustega, vähendati kohtusüsteemi astmeid neljalt kolmele. Samuti nähti kõigi ametisolevate kohtunike puhul ette uued eksamid ja ametialase aususe kontroll, mille tulemusena lahkus ametist enam kui veerand kohtunikest (ligikaudu 2000). Praegu valitseb kohtusüsteemis tõsine tööjõupuudus, kuna 2019. aasta lõpus likvideeriti valikumenetluste eest vastutav organ. Uued ülemkohtu liikmed nimetati ametisse läbipaistvalt, kuid nende sekka sattus ka mõningaid inimesi, kelle ametialane ausus on kaheldav. Kohtunike ametissenimetamine avati kõigile õiguselukutse esindajatele; samuti suurendati kohtunike valimise süsteemi läbipaistvust. Kohtusüsteemi olulise täiendusena loodi 2019. aastal Ukraina kodanikuühiskonna ja rahvusvahelise kogukonna tugeval osalusel kõrge korruptsioonivastane kohus.

Praegu peetakse kohtusüsteemi jätkuvalt üheks kõige vähem usaldatavaks ja usaldusväärseks institutsiooniks. Sõja puhkemisel oli Ukraina lähedal kohtusüsteemi põhjaliku reformimise lõpuleviimisele (2020–2022), mis täieliku rakendamise korral tooks kaasa süsteemsed muutused. Uute reformide põhiaspektid on koondatud uude terviklikku kohtusüsteemi ja konstitutsioonikohtu arendamise strateegiasse aastateks 2021–2023.

Kohtusüsteemi tõhususe osas on pilt vastuoluline: tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul on suundumus positiivne, halduskohtumenetluste puhul aga negatiivne. Suurim probleem on lahendamata kohtuasjade kuhjumine (2018. aastal oli kuhjunud kohtuasju kokku 578 750), eriti ülemkohtus (praegu on seal lahendamata kohtuasju 24 000). Tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamise aeg lühenes 2020. aastal 122 päevani, võrreldes 2018. aasta 129 päevaga, mis vastab standardsele tõhususe tasemele. Algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr tõusis 98 %ni (2018. aastal 97 %).

2018. aasta kogueelarve oli 632,1 miljonit eurot (0,56 % SKPst). Kui 78 % kohtute eelarvest kulub palkadele ja hüvitistele, siis investeeringuteks (0,2 %) ja koolituseks (0,004 %) eraldati väga vähe vahendeid. Ukrainas on 13 kohtunikku ja 21 prokuröri 100 000 elaniku kohta, samas kui Euroopa keskmine on 21 kohtunikku ja 12 prokuröri 100 000 elaniku kohta 4 .

2021. aasta juulis võeti kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega vastu uus õigusakt, millega nähakse ette kohtute haldamise peamiste organite (kõrge kohtunike nõukogu, mille peamiste ülesannete hulka kuulub kohtunike ametissenimetamine ja ametist vabastamine, ning kohtunike kõrge kvalifitseerimiskomisjon, mis viib läbi uute kohtunike valikumenetlusi) ametialase aususe ja kutse-eetika kontroll. Loodi ametialase aususe kontrollimise eest vastutavad organid, mis alustasid tööd. Töö peatati 24. veebruaril 2022, mil algas sõda, kuid 7. maiks 2022 viidi kõrge kohtunike nõukogu liikmete ametialase aususe kontrollimine lõpule; nõukogu 21 liikmest jäi alles vaid kolm. Nende reformide tulemusena võib kujuneda välja sõltumatu ja vastutustundlik kohtusüsteem ning lisaks väheneda nende erahuvigruppide mõju, kes on senist kohtute haldamise süsteemi kasutanud Ukraina õigusriigi põhimõtete õõnestamiseks. 

Riigisiseste kohtuotsuste täitmata jätmise süsteemse probleemi lahendamiseks võttis valitsus 2020. aastal vastu strateegia nende kohtuotsuste täitmise tagamiseks, mille puhul võlgnikuks on riigiasutus või riigi omandis olev ettevõte. 2021. aastal võttis parlament esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, millega reformitakse kohtuotsuste täitmisele pööramist.

2019. aasta lõpus käivitati ambitsioonikas prokuratuuri reform. Selle põhielemendiks oli kõigi 11 700 kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi prokuröri kontrollimine professionaalsuse ja ametialase aususe kriteeriumide alusel. 30 % prokuröridest kukkus atesteerimisel läbi ja pidi teenistusest lahkuma. Individuaalse atesteerimise tulemuste vaidlustatamiseks algatati ligikaudu 2 000 kohtuasja, millest enamik on veel menetluses. 2021. aastal katsetas peaprokurör edukalt uut läbipaistvat juhtivprokuröride valimise menetlust, milles lähtutakse eelkõige pädevusest. 2022. alustati tööd selle esialgse menetluse muutmiseks alaliseks ning prokuröride distsiplinaarsüsteemi täiustamiseks.

b) Võitlus korruptsiooniga

Korruptsiooni ennetamine ja selle vastu võitlemine on pärast väärikuse revolutsiooni olnud Ukraina reformikavas väga tähtsal kohal. Suurem läbipaistvus ja ennetusmeetmed on andnud käegakatsutavaid tulemusi korruptsioonivõimaluste vähendamisel eri sektorites. Sellegipoolest on veel vaja palju teha. Korruptsioon on endiselt tõsine probleem, mis nõuab jätkuvat tähelepanu, sest see tekitab märkimisväärseid kulusid riigieelarvele, ettevõtetele ja elanikkonnale, pärsib sise- ja välisinvesteeringuid ning õõnestab õigusriigi põhimõtet.

Riik on kõigi peamiste rahvusvaheliste korruptsioonivastaste konventsioonide, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni osaline. Mitmed asjakohaste rahvusvaheliste korruptsioonivastaste järelevalvemehhanismide, sealhulgas riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitused on veel rakendamata. Kõik korruptsiooni vormid, sealhulgas ebaseaduslik rikastumine, on kriminaliseeritud ning seadustega reguleeritakse huvide konflikte, kaitstakse rikkumisest teatajaid ja tagatakse erakondade läbipaistev rahastamine. Kaasava koostamisprotsessi tulemusena töötati välja uus asjaomastele sektoritele suunatud riiklik korruptsioonivastane strateegia, kuid seda ei ole veel Verhovna Radas vastu võetud. Avaliku halduse ja kohtusüsteemi olulistes osades on kehtestatud ametialase aususe tagamise kavad ja eetikakoodeksid, mille täitmine tagatakse järk-järgult sisekontrolliüksuste ja asjaomaste distsiplinaarorganite abil.

Ukraina on edukalt viinud läbi olulisi reforme korruptsiooni ennetamiseks ja riigieelarve kaitsmiseks, eelkõige seoses riigihangete, avalike teenuste osutamise, energeetika, panganduse ja tervishoiusektoriga. Uuringute kohaselt ulatub nende meetmete tulemusena saavutatav reaalne aastane kokkuhoid umbes 6 %ni SKPst. 2016. aastal võeti kasutusele ametiisikute varade deklareerimise läbipaistvad ja terviklikud elektroonilised süsteemid. Need võimaldavad esitatud deklaratsioonide automaatset kontrollimist ja üldsuse juurdepääsu neile. Samuti võeti kasutusele uus rahvusvahelise auhinna pälvinud elektrooniline riigihankesüsteem Pro-Zorro (ja selle haru Pro-Zorro Sale), et muuta varem läbipaistmatud hankemenetlused läbipaistvamaks. Usaldusväärsete allikate kohaselt on need süsteemid andnud igal aastal tegelikku kokkuhoidu ühe protsendi ulatuses SKPst ja nii peaks see olema ka tulevikus.

Pärast 2014. aastat etendasid Ukraina kodanikuühiskond ja rahvusvaheline kogukond olulist toetavat rolli korruptsioonivastase võitluse eriasutuste, nimelt riikliku korruptsioonivastase büroo, korruptsioonivastase eriprokuratuuri, riikliku korruptsiooniennetuse ameti, vara tagasivõitmise ja haldamise ameti ja kõrge korruptsioonivastase kohtu loomisel. Neil asutustel on rahvusvahelistele standarditele vastavad ulatuslikud volitused ja nad tegutsevad üha sõltumatumalt; asutustele vajalikud ressursid on suures osas olemas, kuid asutustevahelist tegevuse koordineerimist võiks parandada. Mõned neist asutustest (riiklik korruptsioonivastane büroo ja kõrge korruptsioonivastane kohus) alustasid edukalt tegevust varem kui teised (korruptsioonivastane eriprokuratuur ja riiklik korruptsiooniennetuse amet). Väga oluline on jätkuvalt tagada kõigi korruptsioonivastaste asutuste sõltumatus. Nende asutuste juhid tuleks valida läbipaistvate ja pädevusel põhinevate konkursside kaudu, kus kontrollitakse ka potentsiaalsete kandidaatide ametialast ausust. Eriti oluline on nimetada kiiresti ametisse korruptsioonivastase eriprokuratuuri uus juht, kinnitades konkursi võitja, ning valida ja nimetada ametisse riikliku korruptsioonivastase büroo direktor.

Mis puudutab ennetustööd, siis riiklikule korruptsiooniennetuse ametile on tehtud ülesandeks kontrollida huvide konflikte ja deklareeritud varasid, auditeerida erakondade kulutusi ja kaitsta rikkumisest teatajaid. Õiguskaitse poolel on riiklik korruptsioonivastane büroo üks enim usaldatavaid asutusi, mis on järjepidevalt tugevdanud oma institutsioonilist suutlikkust ja võtnud proaktiivse hoiaku kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonisüüdistuste käsitlemisel. Riiklik korruptsioonivastane büroo, korruptsioonivastane eriprokuratuur ja kõrge korruptsioonivastane kohus on võtnud kasutusele nüüdisaegse elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi, mis hõlbustab suurkorruptsiooni juhtumite uurimist ja kohtulikku menetlemist. Kõrge korruptsioonivastase kohtu asutamine 2019. aastal kohtunike ja töötajate läbipaistva ja pädevuspõhise värbamise tulemusena on oluliselt hõlbustanud korruptsioonivastaste asutuste tööd ja suurendanud korruptsioonijuhtumite lahendamise üldist tulemuslikkust.

Kuigi Ukraina on saavutanud märkimisväärseid edusamme korruptsiooni ennetamisel, tuleb karistamise poolt märkimisväärselt tugevdada. Korruptsiooni eest kohtu alla antud kõrgete ametnike arv on endiselt väike. Korruptsioonijuhtumite uurimine ei ole mõnikord erapooletu ja õiguskaitseasutused puutuvad kokku poliitilise sekkumisega.

Mis puudutab saavutusi suurkorruptsiooni juhtumite lahendamisel, siis alates 2019. aastast on kõrge korruptsioonivastane kohus teinud kokku 72 kohtuotsust, millest 39 on lõplikud süüdimõistvad kohtuotsused, sealhulgas parlamendiliikmete, kohtunike, prokuröride, kohalike volikogude liikmete ja riigi osalusega ettevõtete juhtide suhtes.

2021. aasta novembris allkirjastati nn oligarhidevastane seadus, mille strateegiline eesmärk on piirata oligarhide ülemäärast mõju, vähendades nende rolli Ukraina majandus-, poliitilises ja avalikus elus. Nüüd on oluline seda õigusakti rakendada.

c) Organiseeritud kuritegevus

2019. aastal viidi läbi ulatuslik politseireform. Selle eesmärk oli suurendada üldsuse usaldust politsei vastu ja tugevdada politsei võimet tõkestada organiseeritud kuritegevust. Politseis moodustati spetsialiseeritud üksused terrorismi, küberkuritegevuse ja narkootikumidega võitlemiseks. Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse riikliku koordinaatorina tegutseb siseministeerium. Politseil puuduvad siiski endiselt piisavad vahendid ja oskusteave keeruliste finantsjuurdluste läbiviimiseks. Politseireformi tuleb jätkata, sealhulgas võtta kasutusele tõeliselt professionaalne juhtimissüsteem.

Ukraina on ratifitseerinud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ning selle inimkaubandust ja rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitlevad protokollid. Riigi rahapesuvastased õigusnormid on osaliselt kooskõlas rahapesuvastase töökonna standarditega ja asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega, kuid mõned Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (MONEYVAL) soovitused on veel rakendamata, mistõttu Ukraina on esitanud MONEYVALile aruandeid tõhustatud järelevalvemenetluse raames. Selleks, et Ukraina vastaks paremini rahapesuvastase töökonna standarditele, eelkõige krüptovara, tegelikult kasusaavate omanike ning pangandusväliste ettevõtete ja kutsealade järelevalve valdkonnas, on vaja täiendavaid reforme. Edendada tuleks suurte rahapesuskeemide uurimist ja nende eest vastutusele võtmist. Selleks et vähendada majanduskuritegevusest ja rahapesust tulenevaid märkimisväärseid riske, on äärmiselt oluline kehtestada sellekohane terviklik raamistik ja seda tõhusalt rakendada. Loodud on vara tagasivõitmise ja haldamise amet, kuid alates 2019. aasta lõpust ei ole ametil alalist juhti. Tuleks täiustada konfiskeeritud varade haldamisega seotud õigusnorme ja võtta vastu asjakohane riiklik vara tagasivõitmise strateegia.

2020. aastal kiideti Ukrainas riiklikul tasandil heaks organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegia; praegu on käimas sellega seotud tegevuskava koostamine ja heakskiitmine. 2022. aastal võeti vastu valitsuse määrus raske ja organiseeritud kuritegevuse ohu hindamise kohta ning kogu riigis loodi organiseeritud kuritegevuse ohu hindamise piirkondlikud töörühmad.

Ukraina on sõlminud töökokkuleppe Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), operatiiv- ja strateegilise koostöö kokkuleppe Europoliga ning vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA). Ukraina osaleb aktiivselt kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) töös ja on Interpoli liige. Ta osaleb ka EUROJUSTi toetatavates ühistes uurimisrühmades.

Riik asub olulises sõlmpunktis, mille kaudu toimub ebaseaduslike kaupade, sealhulgas relvade ja uimastite salakaubavedu ELi. Ebaseaduslik metsaraie on olnud laialt levinud ja vaatamata viimastel aastatel tehtud jõupingutustele jätkub ebaseaduslik puidukaubandus. Ukraina on ka inimkaubanduse lähte-, transiit- ja sihtriik. Organiseeritud rühmituste ja kuritegelike ühenduste poolt toime pandud kuritegudega seotud lõpuleviidud kriminaaluurimiste arv on viimastel aastatel aeglaselt kasvanud, kuid see on endiselt suhteliselt väike (2021. aastal 499 kriminaalasja, 2020. aastal 377 kriminaalasja, 2019. aastal 293 kriminaalasja), eelkõige seoses väidetava inimkaubandusega (2021. aastal 45 kriminaalasja, 2020. aastal 57 kriminaalasja, 2019. aastal 10 kriminaalasja).

Kokkvõttes tuleb jätkata õiguskaitsekeskkonna reformimist tervikliku strateegilise kava alusel.

1.4. Põhiõigused

a) Rahvusvaheline raamistik

Ukraina on ratifitseerinud peamised rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad õigusaktid ning tema põhiõigusi reguleeriv siseriiklik õiguslik ja institutsiooniline raamistik on üldjoontes Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. Riik ei ole ratifitseerinud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon).

b) Õiguslik ja institutsiooniline raamistik

Põhiõigusi reguleeriv õiguslik ja institutsiooniline raamistik on paigas ning seadused on üldiselt Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. Rakendamisel on siiski veel arenguruumi ning inimõiguste kaitse ja tagamise eest vastutavate asutuste suutlikkus ning olemasolevate strateegiate ja tegevuskavade rakendamine on endiselt vähene. See takistab mõnel juhul inimõiguste tegelikku tagamist.

2021. aastal võeti Ukrainas vastu uus riiklik inimõiguste strateegia (2021–2023) ja tegevuskava, et tugevdada jõupingutusi riigi avaliku halduse struktuuride ja menetluste vastavusse viimiseks rahvusvahelise raamistikuga.

Ombudsman – Ukraina parlamendi inimõiguste volinik – on määratud riiklikuks inimõiguste institutsiooniks ja ta on ülemaailmse riiklike inimõiguste asutuste liidu poolt akrediteeritud A-staatusega, s.t ta vastab suures osas inimõiguste edendamise ja kaitsega tegelevate riiklike asutuste staatust käsitlevatele põhimõtetele (Pariisi põhimõtetele).

c) Peamised põhiõigustega seotud probleemid

Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud riigi suhtes 501 kohtuotsust, mille täitmise üle teostatakse tugevdatud järelevalvet. Enamik kohtuasju on oma olemuselt sarnased ja puudutavad rikkumisi, mis on seotud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, kriminaalmenetluste kestusega, väärkohtlemisega, sealhulgas halbade kinnipidamistingimustega, eelvangistuse kestusega ning õigusega isikuvabadusele ja -puutumatusele.

Ukraina kodanikel on õigus sõnavabadusele ja kodanikuühiskonna tegutsemisruum on ulatuslik. Ka meediavabadus on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud, eelkõige tänu internetimeediale. Oligarhide kontrolli all oleval meedial on ebaproportsionaalne mõju, eriti televisiooni segmendis. Ukraina on leidnud üldiselt hea tasakaalu meediavabaduse säilitamise ja meetmete vahel, mis on suunatud Venemaa ulatuslike hübriid- ja massilise desinformatsiooni rünnakute vastu, mida võimendavad mõned kohalikud meediakanalid.

Ukraina põhiseadus tagab kaitse diskrimineerimise eest ning karistusseadustik ja mitu muud kriminaalõigusakti sisaldavad eraldi sätteid vaenukuritegude kohta. Seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti ei ole aga diskrimineerimisvastastes õigusnormides kaitstavate alustena tunnustatud. Liidu acquis’ga kooskõla tagamiseks vajalik õigusakt on kindlaks määratud riiklikus inimõiguste strateegias (2021–2023), kuid seda ei ole veel rakendatud.

Ukraina teeb tasahaaval edusamme soolise võrdõiguslikkuse tagamisel, suurendades naiste poliitilist esindatust (2019. aastal valitud parlamendiliikmetest 20,5 % on naised), kuid sooline palgalõhe püsib ja 2019. aastal teenisid naised keskmiselt 23 % vähem kui mehed. Ukraina ei ole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, kuigi sooline vägivald on endiselt probleem. Ukraina ühiskonnas suureneb sallivus ja aktsepteerimine lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ-inimesed) suhtes ning õiguskaitseasutused aitavad kaitsta LGBTIQ-inimeste üritusi.

Ukraina on rakendanud mitu õiguslikku algatust laste õiguste parandamiseks ning ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ühinenud selle kolme fakultatiivprotokolliga. Samuti on riik heaks kiitnud Pariisi kohustused kaitsta lapsi relvastatud rühmituste poolt ebaseadusliku värbamise või kasutamise eest. Samal ajal on Ukrainas üks kõrgemaid laste institutsionaliseerimise määrasid maailmas (umbes 1,5 % kõigist lastest), mis on tõsine probleem ja millega tuleb kiiresti tegeleda. Samuti on puuetega inimeste (umbes 6 % elanikkonnast) toetamiseks ette nähtud ressursid endiselt ebapiisavad ja puuetega inimeste kogukonnapõhisele hooldusele üleminekuks on vaja alustada deinstitutsionaliseerimise protsessi.

Vähemuste hulka kuuluvate isikute õigused on Ukrainas põhiseadusega tagatud. Tuleb tagada rahvusvähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine hariduse ja keele valdkonnas ning nende esindatus valitud organites kõigil avaliku elu tasanditel, rakendades täielikult Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni soovitused haridusõiguse kohta ja soovitused riigikeele seaduse kohta ning võttes arvesse rahvusvähemuste raamkonventsiooni viimast järelevalvetsüklit. Kuigi Ukraina on astunud samme Veneetsia komisjoni soovituste rakendamiseks, peab ta viima lõpule rahvusvähemusi käsitleva õigusraamistiku reformi ja kehtestama tõhusad rakendusmehhanismid.

Selleks et kõrvaldada puudused õiguskaitseametnike poolse piinamise ja väärkohtlemise uurimisel ja selliste tegude eest vastutusele võtmisel, loodi peaprokuratuuris 2019. aasta oktoobris piinamise ja muude õiguskaitseasutuste poolt toime pandud raskete rikkumistega seotud kriminaalasjade menetlemise järelevalve osakond. Ukraina kohtusüsteemis on liiga vähe töötajaid, mistõttu ei viida kohtumenetlusi mõistliku aja jooksul lõpule ja raskete kuritegude ohvritel puuduvad piisavalt tõhusad õiguskaitsevahendid. Samuti on karistusasutuste süsteem alarahastatud ja tingimused kinnipidamisasutustes on halvad.

2. MAJANDUSLIKUD KRITEERIUMID

See hinnang põhineb Kopenhaageni kriteeriumidel, mis on seotud toimiva turumajanduse olemasoluga ning suutlikkusega tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega liidus 5 .

2.1. Toimiv turumajandus

SKP elaniku kohta moodustas Ukrainas 2020. aastal 29,8 % ELi keskmisest. Valitsus on üldjoontes usaldusväärse makromajanduspoliitika elluviimisel rahuldavalt toime tulnud, tehes rahvusvaheliste partneritega edukalt keskpika perspektiiviga koostööd ja ilmutades tugevat vastupanuvõimet pärast Venemaa agressioonisõja algust (seejuures on tähelepanuväärne, et valitsus on jätkanud makromajandusliku stabiilsuse tagamist ka sõja ajal). Majanduse ja poliitika arengut on siiski pidurdanud struktuurireformide mõnevõrra ebaühtlane rakendamine, mis on sageli tingitud poliitilise konsensuse puudumisest ja erahuvigruppide regulaarsest sekkumisest; seetõttu on viibinud reformide elluviimine, näiteks ettevõtluskeskkonna parandamise, riigi rahandusega seotud vastutavuse tugevdamise või keskkonna- ja kliimameetmeid käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise valdkonnas.

Alates väärikuse revolutsioonist on Ukraina võimud ilmutanud kindlat kavatsust viia ellu stabiilsusele suunatud makromajanduspoliitikat. Valitsus on järginud ambitsioonikat eelarve konsolideerimise kava, tänu millele on avaliku sektori eelarvepuudujääk alates 2015. aastast vähenenud poole võrra ja moodustab ligikaudu 2 % SKPst, ning ohjeldanud COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslanguse negatiivset mõju riigi rahandusele. Tugeva SKP nominaalkasvu toel on valitsemissektori võla jätkusuutlikkus märgatavalt paranenud ning valitsemissektori võla suhe SKPsse on vähenenud enam kui 30 protsendipunkti võrra, moodustades 2021. aastal alla 50 % SKPst. Ukraina keskpank võttis 2016. aastal kasutusele inflatsioonieesmärgi raamistiku ja seejärel rakendas seda edukalt, säilitades ujuvkursi režiimi stabiilsuse ja parandades usaldust riigi omavääringu vastu. Sõjaolukord tekitab siiski uusi probleeme seoses inflatsiooniga, mis oli viimase viie aasta jooksul oluliselt aeglustunud ja moodustas 2020. aastal 2,7 %, enne kui jõudis 2021. aastal 9,4 %ni. Krooniliselt ebapiisavate sise- ja välisinvesteeringute tõttu on reaalne majanduskasv üsna tagasihoidlik – nelja aasta jooksul enne pandeemiat oli see ligikaudu 3 % aastas – ning sellest omakorda tuleneb püsiv mahajäämus ELi elatustasemest.

Investeeringute vähesuse peamiseks põhjuseks on püsivad suured puudused ettevõtluskeskkonnas. 2019. aastal oli Ukraina Maailma Majandusfoorumi ülemaailmse konkurentsivõime indeksis 85. kohal, peamiselt nõrkade institutsioonide, suure hulga turgu valitseva seisundiga ettevõtete ja ebaefektiivse monopolivastase poliitika tõttu. Peaaegu viiendiku aastatel 2016–2020 läbivaadatud õigusaktide kehtetuks tunnistamine tõi siiski kaasa mõningaid edusamme ülereguleerimise vähendamisel. Vaatamata mõõdukale regulatiivsele koormusele ja märkimisväärsete õiguslike tõkete puudumisele turule sisenemisel on korruptsioon laialt levinud ning kuna ka kohtusüsteemi ei ole veel täielikult reformitud, jäävad lepingud sageli täitmata, mis pärsib ettevõtlust ja piiriüleseid ärisuhteid. Vastavad hinnangud on küll ebakindlad ja olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid mitteametliku majanduse osakaal on endiselt suur ja võib küündida lausa kolmandikuni Ukraina majandustegevusest.

Kuna keskvalitsuse tasandil on rohkem kui 3 500 riigi osalusega ettevõtet, mille arvele langeb kümnendik SKPst ja ligikaudu 18 % tööhõivest, on riigi osa Ukraina majanduses märkimisväärne, samas kui riigi osalusega ettevõtted on ka riigiabi saajad. Riigi osalusega ettevõtete üldjuhtimise reform, mille eesmärk on viia nende ettevõtete juhtimine vastavusse rahvusvaheliste standarditega, et tagada ettevõtete sõltumatu, professionaalne ja läbipaistev kasumile orienteeritud majandamine, on hästi edenenud. Selles kontekstis riigistati ulatuslike pettuste tõttu 2016. aastal Privatbank. Sellegipoolest oli riigi osalusega ettevõtete keskmine omakapitali tootlus 2019. aastal 0,3 %, 6 samas kui erasektoris on see 8 %. Väikeste kinnisasjade ja tootmisvarade üsna edukas erastamine, eelkõige elektrooniliste oksjonite kaudu, peab muutuma laiaulatusliku erastamise katalüsaatoriks.

Finantssektori stabiilsust on tugevdanud 2014–2016. aasta panganduskriisi järel ellu viidud reguleerimis- ja järelevalvereform ning toetanud viivislaenude laenude märkimisväärne vähenemine 2017. aasta 58 %lt 2021. aasta 30 %le ja pankade rekapitaliseerimine rahuldava tasemeni. Pangandussektoris domineerivad neli riigi osalusega panka, mille turuosa on viimase viie aasta jooksul olnud ligi 50 %. Ometi on finantsvahenduse tase endiselt madal: erasektorile antud pangalaenud moodustasid 2021. aastal vaid 19 % SKPst. Kapitaliturud ja pangaväline finantsvahendus on väga varases arengujärgus ega paku ettevõtetele stabiilseid rahastamisvõimalusi. Pärast Venemaa agressioonisõja algust on Ukraina keskpank võtnud asjakohaseid meetmeid, et kaitsta pankade likviidsust ja säilitada usaldus pangandussüsteemi vastu.

Tööturu toimimist on takistanud vanad, reformimata õigusaktid, mis ei ole piisavalt paindlikud. Ligikaudu 3 miljonit inimest ehk peaaegu 20 % kõigist hõivatutest oli 2021. aastal mitteametlikult hõivatud. Töötuse määr on viimastel aastatel püsinud suhteliselt madalal tasemel, umbes 9 % juures, ja majandustsükkel ei ole seda oluliselt mõjutanud. Tööjõus osalemise määr on piirkonna mõne teise riigiga võrreldes tunduvalt kõrgem ja see on alates 2014. aastast tööjõu märkimisväärse väljarände taustal püsinud suhteliselt muutumatuna ligikaudu 62 % (naiste puhul 56 %) juures. 2019. aasta hinnanguliste andmete kohaselt elas ja töötas välismaal umbes 2,5 miljonit ukrainlast ehk peaaegu 15 % kõigist tööga hõivatutest. Tööjõu väljarände tulemusena saabuvad riiki märkimisväärsed rahaülekannete vood, mis on püsivalt ületanud välismaiste otseinvesteeringute vooge peaaegu neli korda.

2.2. Võime tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega ELis

Tänu hästi arenenud haridussüsteemile on kirjaoskuse määr Ukrainas peaaegu 100 % ja 2018. aastal saavutati PISA uuringus 78 riigi seas 40. koht, mis on üsnagi rahuldav tulemus. Valitsuse kulutused haridussektorile on märkimisväärsed (2021. aastal 5,7 % SKPst) ja kõrgkoolidesse õppima asujate kogumäär on üle 80 %, kuid õppekavad ja õppe üldine kvaliteet tuleks viia paremasse vastavusse tööturu vajadustega. Peamiselt avalikku sektorisse koondunud teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused on viimase kümne aasta jooksul järjest vähenenud ja moodustasid 2020. aastal alla 0,5 %, olles inimkapitali jätkusuutlikuks arendamiseks endiselt ebapiisavad.

Juba enne Venemaa agressioonisõja põhjustatud märkimisväärset kahju peegeldas Ukraina füüsilise taristu olukord püsivalt madalat kapitaliakumulatsiooni taset: investeeringud on pärast väärikuse revolutsiooni moodustanud keskmiselt umbes 17 % SKPst. Sõjast tingitud häving on tohutu ja ulatub sadadesse miljarditesse eurodesse. Pärast sõda on oluline mitte ainult taastada purustatu, vaid ka tagada, et „uus saab vanast parem“, sidudes ülesehitustööd selgelt Ukraina laiaulatusliku reformikavaga, mis on seotud riigi liikumisega Euroopasse, et toetada rohe- ja digipööret Ukrainas. Maanteede pikkus ja elektritootmine elaniku kohta moodustasid 2020. aastal vastavalt 48 % ja 57 % ELi keskmisest. Elektrijaotusvõrkude kulumisaste oli hinnanguliselt ligi 50 %. Kuigi IKT-sektor on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, kasutab enamik ettevõtteid ainult elementaarseid digitaalseid abivahendeid ja tehnoloogilisi lahendusi.

Ukraina mõõdukalt mitmekesistatud majanduse struktuur on alates 2014. aastast vähe muutunud ja selles domineerivad jätkuvalt väikese lisandväärtusega sektorid. Tootmise osakaal SKPs on vähenenud 2014. aasta 12,2 %lt 2021. aastal 10,3 %le. Ülejäänud kolm olulisemat sektorit olid 2021. aastal kaubandus (13,8 % SKPst), põllumajandus (10,8 % SKPst) ja kaevandamine (6,7 % SKPst). Samal ajal langes kaubanduse, põllumajanduse ja tööstuse arvele peaaegu 60 % tööhõivest, mis viitab madalamale tööjõu tootlikkusele võrreldes teiste majandusharudega.

Majanduse üldine avatus on viimastel aastatel vähenenud, kusjuures kaupade ja teenuste väliskaubandus osakaaluna SKPst on alates 2015. aastast vähenenud peaaegu veerandi võrra, moodustades 2021. aastal 82,6 % SKPst. Tänu assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisele on majandusintegratsioon ELiga siiski edenenud. Ukraina eksport ELi on alates 2015. aastast kasvanud ka eksportivate ettevõtete arvu poolest (2021. aastal oli eksportivaid ettevõtteid 14 238 ehk 22 % rohkem kui 2015. aastal). ELi suunatud ekspordi (mis koosneb peamiselt põllumajandustoodetest, metallidest ja mineraalidest) osakaal kasvas 2015. aasta 28 %lt 2021. aastaks 36 %le. EList pärit impordi (mis koosneb peamiselt masinatest, kemikaalidest ja mineraalidest) osakaal on samuti kasvanud; 2015. aastal oli see 36 %, 2021. aastal aga 41 %. Ukraina on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige alates 2008. aastast ja tema kaubanduspoliitikat iseloomustab suhteline avatus.

3. VÕIME VÕTTA LIIKMESUSEST TULENEVAID KOHUSTUSI

Ukraina võimet võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi on hinnatud järgmiste näitajate alusel:

-assotsieerimislepingus / põhjalikus ja laiaulatuslikus vabakaubanduslepingus võetud kohustused ja nende täitmine;

-liidu acquis’ vastuvõtmise, rakendamise ja täitmise tagamise tase väljaspool assotsieerimislepingut / põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut.

ELi–Ukraina assotsieerimisleping, sealhulgas põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, kuulub ELi ja partnerriikide vaheliste assotsieerimislepingute uude põlvkonda. Lepingu 21 lisas/liites on loetletud konkreetsed acquis’ osad koos rakendamise üksikasjaliku ajakavaga, mille kohaselt need tuleb rakendada 2–10 aasta jooksul. Leping hõlmab seega olulist osa liidu acquis’st. Ukraina tugev pühendumine assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisele on viinud kahepoolse koostöö suurenemiseni ja järkjärgulise majandusintegratsioonini Euroopa Liiduga paljudes sektorites. Lepingu dünaamilist iseloomu on kasutatud selleks, et hõlmata lisade ajakohastamise kaudu uuemat liidu acquis’d, mida leping algselt ei sisaldanud. Hiljuti on ajakohastatud XXVII lisa energeetika kohta, XXI lisa riigihangete kohta, V lisa sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta ning XVII lisa teenuste kohta kolmes sektoris (telekommunikatsiooniteenused, posti- ja kulleriteenused ning rahvusvahelised meretransporditeenused). Esialgne kokkulepe on saavutatud kliimameetmeid käsitleva XXXI lisa, tollialaste õigusaktide ühtlustamist käsitleva XV lisa ning finantskoostööd käsitleva ja pettusevastaseid sätteid sisaldava XLIV lisa osas.

2020. aastal alustasid EL ja Ukraina assotsieerimislepingu artikli 481 alusel lepingu eesmärkide saavutamise põhjalikku läbivaatamist, et kasutada täielikult ära assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu potentsiaali.

ELi–Ukraina assotsiatsioonilepinguga on ette nähtud kahepoolse dialoogi ning Ukraina õigusaktide liidu acquis’ga järkjärgulise ühtlustamise ja rakendamise jälgimise terviklik institutsiooniline raamistik. See hõlmab iga-aastaseid tippkohtumisi kõrgeimal poliitilisel tasandil, assotsiatsiooninõukogu, assotsiatsioonikomiteed ja kaubandusküsimusi käsitlevat assotsiatsioonikomiteed, viie valdkonna spetsiaalseid allkomiteesid ning kuut spetsiaalset teemarühmade allkomiteed, mis hõlmavad peaaegu kõiki liidu acquis’ peatükke. Ukraina valitsuse poolt lepingu rakendamiseks võetud meetmed kinnitavad tema võimet rakendada asjaomast liidu acquis’d, sealhulgas luua asjakohane asutustevaheline koordineerimisraamistik. 2016. aastal loodi ELi ja Euroopa-Atlandi suunalise integratsiooni asepeaministri ametikoht ning reformiti Euroopa ja Euroopa-Atlandi suunalise integratsiooni koordineerimise bürood, mis tegutseb ministrite kabineti juures. Järjestikused valitsused on kõigis ministeeriumides ametisse nimetanud Euroopaga integreerumise küsimuste eest vastutavad aseministrid.

Liidu acquis’ rakendamine Ukrainas on alates 2016. aastast dokumenteeritud ELi iga-aastastes assotsieerimise rakendusaruannetes 7 . Ukraina annab selle kohta välja ka oma aruandeid.

ELi liikmesriigid on assotsiatsiooninõukogu ja assotsiatsioonikomitee kaudu tihedalt kaasatud assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisse. Assotsiatsiooninõukogu jaoks võetakse vastu ühised seisukohad ja assotsiatsioonikomitee jaoks lepitakse kokku üksikasjalik kommenteeritud päevakord. ELi–Ukraina parlamentaarne assotsiatsioonikomitee kaasab lepingu rakendamisse Euroopa Parlamendi ja Ukraina parlamendi. Kodanikuühiskond jälgib rakendamist ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi kaudu.

Pärast ELi laienemispoliitika jaoks muudetud laienemismetoodika vastuvõtmist 8 on liidu acquis jagatud kuueks teemarühmaks. Nende valdkondade acquis on assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga suuresti hõlmatud. Ukraina on järk-järgult ühtlustanud oma õigusnorme assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga hõlmatud liidu acquis’ga ning üldiselt saavutanud rahuldavaid tulemusi, ent edusammud on ebaühtlased ja lepingu ambitsioonikate tähtaegade järgimisel on sageli esinenud viivitusi. Kõikide peatükkide põhjalik läbivaatamine toimub hiljem, kuid siinses analüüsis esitatakse näiteid peatükkide kohta teemarühmades, mille puhul Ukraina on saavutanud eriti häid tulemusi, ning tuuakse esile valdkonnad, kus õigusnormide ühtlustamine liidu acquis’ga jätab soovida.

Põhiküsimuste teemarühm hõlmab liidu acquis’ neid peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, riigihankeid, statistikat ja finantskontrolli. Seda teemarühma hinnati peamiselt poliitilistele ja majanduslikele kriteeriumidele pühendatud jagudes.

Siseturu teemarühma kuuluvad liidu acquis’ peatükid, mis käsitlevad kaupade vaba liikumist, töötajate vaba liikumist, asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust, kapitali vaba liikumist, äriühinguõigust, intellektuaalomandiõigust, konkurentsipoliitikat, finantsteenuseid, tarbijakaitset ja tervishoidu. Selles teemarühmas on eriti häid tulemusi saavutatud näiteks kaupade vaba liikumise valdkonnas. Ukraina on teinud suuri edusamme oma õigusnormide vastavusseviimisel tehnilisi kaubandustõkkeid käsitleva liidu acquis’ga, et tagada vastavus ELi tooteohutusstandarditele. See võimaldas alustada ettevalmistusi tulevase tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu sõlmimiseks kolmes sektoris, mille puhul eelhindamine on käimas.

Häid tulemusi on saavutatud ka konkurentsi valdkonnas. Ukrainas on kehtestatud konkurentsiseadus, mis sisaldab standardseid eeskirju, mis on võrreldavad enamiku ELi konkurentsialaste õigusnormidega. Lisaks sellele on Ukraina konkurentsiamet viimastel aastatel märkimisväärselt parandanud oma juhtumite menetlemist, et viia see vastavusse ELi konkurentsialaste õigusnormide ja tavadega. Kehtiv riigiabi seadus annab aluse riigiabi kontrollimiseks, kuid see tuleb liidu õigusnormidega paremasse vastavusse viia.

Selles teemarühmas on ka valdkondi, mille õigusnorme ei ole veel kuigivõrd liidu acquis’ga ühtlustatud, näiteks intellektuaalomandiõiguste valdkond. 2019. ja 2020. aastal võeti vastu mitu uut seadust, mis käsitlevad kaubamärke ja disainilahendusi, patente, geograafilisi tähiseid ja intellektuaalomandi kaitseks võetavaid piirimeetmeid. Rohkem jõupingutusi on vaja teha eelkõige rakendamise ja täitmise tagamise vallas.

Konkurentsivõime ja kaasava majanduskasvu teemarühm hõlmab liidu acquis’ peatükke, mis käsitlevad infoühiskonda ja meediat, maksustamist, majandus- ja rahapoliitikat, sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet, ettevõtlus- ja tööstuspoliitikat, teadust ja uurimistööd, haridust ja kultuuri ning tolliliitu. Selles teemarühmas on eriti häid tulemusi saavutatud näiteks infoühiskonna ja meedia valdkonnas, kus Ukraina viis läbi põhjaliku valdkondliku reformi ja ühtlustas oma õigusnormid digitaalset ühtset turgu käsitleva liidu acquis’ga. Ukraina on võtnud vastu seadused elektroonilise side ja telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse kohta ning rakendab neid seadusi alates 2022. aasta algusest. Lõpule tuleb viia õigusnormide vastavusseviimine ELi audiovisuaalset meediat käsitlevate õigusaktidega, eelkõige seoses meediaregulaatori rolli, meediakanalite omandiõiguse läbipaistvuse ja võrdsete turutingimustega.

Häid tulemusi on saavutatud ka tolli valdkonnas. Ukraina on võtnud vastu vajaliku õigusakti, et ühineda ühistransiidiprotseduuri ja kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamist käsitlevate konventsioonidega ja täita nende nõudeid ning rakendada volitatud ettevõtjate programmi, mis annab eeliseid tollivormistustoimingute tegemisel ja lihtsustab kaubavahetust. Läbirääkimised liidu uue tolliseadustiku õigusaktide rakendamisega seotud XV lisa ajakohastamise üle jõudsid edukalt lõpule. Ukraina ühinemine programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga on edukas vahend riigi lõimimiseks ELi tegevusse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

Selles teemarühmas on ka valdkondi, mille õigusnorme ei ole veel kuigivõrd liidu acquis’ga ühtlustatud, näiteks sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkond.

Rohelise tegevuskava ja kestliku ühenduvuse teemarühm hõlmab liidu acquis’ peatükke, mis käsitlevad transpordipoliitikat, energeetikat, üleeuroopalisi võrke ning keskkonda ja kliimamuutusi. Selles teemarühmas on eriti häid tulemusi saavutatud energeetika, täpsemalt elektri- ja gaasiturgude ülesehituse valdkonnas, sealhulgas gaasi ja elektri ülekandesüsteemi haldurite eraldamisel ja sertifitseerimisel. Ukraina on viinud läbi elektri- ja gaasituru struktuurilise ümberkujundamise vastavalt ELi eeskirjadele. Ukraina liikmesus energiaühenduses on andnud hoogu õigusnormide ühtlustamise protsessile. Energiatõhusust käsitlev raamõigusakt hõlmab olulist osa liidu acquis’st. Hea töö selles valdkonnas võimaldas Ukrainal 2022. aasta märtsis ühineda ELi elektrivõrguga ja leppida kokku elektrienergia ekspordi järkjärgulises suurendamises selgete tehniliste tingimuste alustel, mis tuleb täita. Ukrainal on tohutu potentsiaal taastuvenergia tootmiseks ja saastevaba vesinikumajanduse arendamiseks. See aitaks vähendada energiasõltuvust Venemaa fossiilkütustest kooskõlas kavaga „REPowerEU“ ja leevendada energeetikasektori likviidsusprobleeme. Energiaturu kõrgetasemeline töörühm kiirendab veelgi vajalikke reforme, tagades samal ajal piirkondliku varustuskindluse ning sillutades teed tulevasele elektri- ja saastevaba vesiniku kaubandusele ning energiasüsteemi ümberkorraldamisele algatuse „REPower Ukraine“ raames. Selle teemarühma puhul on 2021. aastal Ukrainaga alustatud strateegiline kõrgetasemeline dialoog Euroopa rohelise kokkuleppe 9 ja Ukraina rohepöörde teemal näidanud Ukraina kõrgeim valitsustasand huvi rohelise tegevuskava vastu ja pühendumist sellele. See on vajalik selleks, et rohepööre saaks riigis teoks ja et riik saavutaks oma uued kliimasihid kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega. Samuti on dialoog osutanud vajadusele teha märkimisväärseid jõupingutusi, et tagada õigusaktide vastavus näiteks ELi kliima- ja keskkonnaalasele õigustikule ning piisav haldus-, finants- ja organisatsiooniline suutlikkus selle rakendamiseks ja täitmise tagamiseks.

Selles teemarühmas on ka valdkondi, mille õigusnorme ei ole veel kuigivõrd liidu acquis’ga ühtlustatud, näiteks transpordi valdkond, kus on rakendatud vaid ligikaudu kolmandik asjakohasest liidu acquis’st. Märkimisväärseid tulemusi on saavutatud vaid mõnes transpordisektori reformimise seisukohast olulises valdkonnas, näiteks siseveeteid ja mitmeliigilist transporti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel. Alates 2018. aastast on transpordi teemal peetav dialoog aidanud parandada ühenduvust ja toetanud õigusaktide ühtlustamist. 2021. aasta oktoobris ELi ja Ukraina vahel allkirjastatud ühise lennunduspiirkonna lepingu rakendamine toob kaasa Ukraina õigusnormide järkjärgulise ühtlustamise ELi lennundusalaste eeskirjade ja standarditega.

Ressursside, põllumajanduse ja ühtekuuluvuse teemarühma kuuluvad liidu acquis’ peatükid, mis hõlmavad põllumajandust ja maaelu arengut, toiduohutust, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitikat, kalandust, regionaalpoliitikat ja struktuurivahendite koordineerimist ning finants- ja eelarvesätteid. Selles teemarühmas on eriti häid tulemusi saavutatud näiteks toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas. Sanitaar- ja fütosanitaarsektor on assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu kõige ulatuslikum ja komplekssem valdkond. Ukraina õigusnormide liidu õigustikuga vastavusseviimise määr on eriti kõrge toiduohutuse ning looma- ja taimetervise valdkonnas. Ajakohastatud õigusaktidest tulenev vastutus on selgelt jagatud avaliku ja erasektori vahel, et tagada nõuetekohase ohutusega toodete turuleviimine nii riigisiseselt – suurendades seeläbi Ukraina tarbijate usaldust Ukraina toodete vastu – kui ka ekspordiks, sealhulgas ELi. Ukraina teeb tihedat koostööd piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et viia oma asjakohased õigusaktid vastavusse liidu acquis’ ja rahvusvaheliste standarditega. Riigis on alustatud mõningate oluliste regionaalpoliitika mehhanismide rakendamist. 

Põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ei ole riigi õigusnorme liidu acquis’ga kuigivõrd ühtlustatud.

Välissuhete teemarühm hõlmab välissuhteid ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. Ukraina poliitika on üldiselt olnud heas kooskõlas ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames väljendatud seisukohtadega. ELi nimel ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt tehtud asjaomastele avaldustele ja nõukogu otsustele vastavuse määr oli 2021. aastal 79 % (2020: 81 %; 2019: 63 %; 2018: 46 %, 2017: 80 %). Ukraina osales aktiivselt Euroopa Liidu juhitavate merevägede operatsioonis „Atalanta“ 2010. aasta novembrist kuni 2011. aasta novembrini (mereväeohvitseri lähetamine) ning 2014. aasta jaanuaris ja veebruaris (fregati lähetamine). Samuti on Ukraina aastatel 2011–2020 mitmel korral panustanud ELi lahingugruppidesse ning ta valmistus osalema Euroopa Liidu juhitavate vägede missioonil „Althea“, mis aga Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud sõja tõttu osutus võimatuks. Koostööd ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas on võimalik veelgi tõhustada ning saavutada suurem lähenemine ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, sealhulgas ELi seisukohtadele. Ukraina ei ole veel täitnud assotsieerimislepingu artikli 8 kohast kohustust ratifitseerida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut.

4. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Ukraina on elujõuline parlamentaarne-presidentaalne demokraatlik riik, kus toimuvad konkurentsipõhised valimised nii riigi kui ka kohalikul tasandil ning mis põhineb üldiselt Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele vastaval terviklikul põhiseaduslikul, seadusandlikul ja institutsioonilisel raamistikul. Tänapäevase avaliku halduse õiguslik raamistik on paigas, kuid seda ei ole veel täielikult rakendatud. Ukraina on edukalt läbi viinud detsentraliseerimisreformi, sealhulgas maksude detsentraliseerimise. Kohtute sõltumatust on tugevdatud ja loodud on sõltumatud korruptsioonivastased asutused, sealhulgas hästi toimiv kõrge korruptsioonivastane kohus. Väga oluline on jätkuvalt tagada kõigi korruptsioonivastaste asutuste sõltumatus. Tugevdada tuleb kohtusüsteemi vastutavust ja tõhusust ning kõrvaldada puudujäägid õiguskaitseasutuste toimimises, eelkõige võitluses korruptsiooniga, mis on kogu riigis endiselt tõsine probleem. Põhiõiguste austamist tagav õiguslik ja institutsiooniline raamistik on olemas ja seda üldiselt järgitakse, kuid selle rakendamist tuleks veelgi parandada. Üks Ukraina demokraatiat iseloomustav tunnusjoon on aktiivne ja mõjuvõimeline kodanikuühiskond. Alates Venemaa sissetungist on saanud täielikult ilmsiks Ukraina institutsioonide vastupanuvõime: valitsus toimib jätkuvalt kõigil tasanditel. Poliitiliste kriteeriumide osas on Ukraina üldiselt teinud häid edusamme demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse saavutamisel.

Mis puudutab majanduslikke kriteeriume, siis Ukraina makromajanduslik olukord on jätkuvalt hea ning riik on ilmutanud märkimisväärset vastupidavust ka pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris, kuna makromajanduslik ja finantsstabiilsus on endiselt tagatud. Väga tugeva poliitilise tahte kõrval peegeldab see ka võrdlemisi hästi toimivate institutsioonide olemasolu. Sellegipoolest tuleb Ukrainas jätkata ambitsioonikaid struktuurireforme, et turumajanduse toimimise parandamiseks likvideerida korruptsioon, vähendada riigi osa ja oligarhide püsivat mõju, tugevdada eraomandiõigusi ja suurendada tööturu paindlikkust. Riigi suutlikkus tulla toime konkurentsisurvega ELis sõltub suuresti sellest, kuidas kavandatakse ja järjestatakse Ukrainas sõjajärgsed investeeringud füüsilise kapitali ajakohastamisse, haridustulemuste parandamisse ja innovatsiooni ergutamisse.

Mis puudutab suutlikkust täita liikmesusest tulenevaid kohustusi, siis Ukraina on alates 2016. aastast töötanud ELi–Ukraina assotsieerimislepingu, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise nimel. Need lepingud hõlmavad juba enneolematult suurt osa liidu acquis’st. Ukraina on paljudes peatükkides järk-järgult viinud oma õigusnormid vastavusse olulise osa liidu acquis’ga. Rakendamine on üldiselt olnud rahuldav, kuid mõnes valdkonnas on riik rohkem edenenud kui teistes.

Ukraina on Euroopa riik, mis on piisavalt tõestanud pühendumist väärtustele, millel rajaneb Euroopa Liit. Seetõttu soovitab komisjon nõukogul anda Ukrainale Euroopa Liidu liikmeks saamise võimaluse.

Ukraina on tõestanud demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide vastupidavust.

Seepärast soovitab komisjon anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse, olles arusaamisel, et võetakse järgmised meetmed:

-vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele jõustatakse ja rakendatakse õigusakt Ukraina konstitutsioonikohtu kohtunike valikumenetluse, sealhulgas ametialase aususe ja kutseoskuste hindamisel põhineva eelvaliku kohta;

-eetikanõukogu viib lõpule kõrge kohtunike nõukogu liikmekandidaatide ametialase aususe kontrolli; samuti valitakse välja kandidaadid Ukraina kohtunike kõrge kvalifitseerimiskomisjoni moodustamiseks;

-võitlust korruptsiooniga, eelkõige suurkorruptsiooniga, tugevdatakse veelgi proaktiivsete ja tõhusate uurimiste ning usaldusväärsete süüdistuste ja süüdimõistvate kohtuotsuste kaudu; nimetatakse ametisse korruptsioonivastase eriprokuratuuri uus juht, kinnitades konkursi võitja, ning valitakse ja nimetatakse ametisse Ukraina riikliku korruptsioonivastase büroo uus direktor;

-tagatakse rahapesuvastaste õigusnormide vastavus rahapesuvastase töökonna standarditele; võetakse vastu terviklik strateegiline kava kogu õiguskaitsesektori kui Ukraina julgeolekukeskkonna osa reformimiseks;

-rakendatakse oligarhidevastane seadus, et vähendada oligarhide ülemäärast mõju majandus-, poliitilisele ja avalikule elule; seda tuleks teha õiguslikult usaldusväärsel viisil, võttes arvesse Veneetsia komisjoni poolt peagi esitatavat arvamust asjaomase õigusakti kohta;

-vähendatakse erahuvigruppide mõju, võttes vastu meediaseaduse, millega viiakse Ukraina õigusnormid vastavusse ELi audiovisuaalsete meediateenuste direktiiviga ja tugevdatakse sõltumatut meediaregulaatorit;

-viiakse ellu ettevalmistamisel olev rahvusvähemusi käsitleva õigusraamistiku reform vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele ning kehtestatakse viivitamatu tõhusa rakendamise mehhanismid.

Komisjon jälgib Ukraina edusamme nende meetmete võtmisel ja esitab 2022. aasta lõpuks nende kohta aruande koos üksikasjaliku hinnanguga riigile.

Ühinemisprotsessi aluseks jäävad kehtestatud kriteeriumid ja tingimused. See võimaldab igal protsessis osaleval riigil liikuda edasi vastavalt oma saavutustele, ent see tähendab ka seda, et ELi suunas astutud sammud saab tagasi pöörata, kui alustingimused ei ole enam täidetud.

(1)

  20220311-versailles-declaration-et.pdf (europa.eu)

(2)

ELi sanktsioonide kaart – https://www.sanctionsmap.eu/#/main

(3)

SWD(2021) 186 final.

(4)

Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) andmetel.

(5)

Arvesse tuleks võtta, et käimasoleva sõja ja selle areneva mõjuga seotud suur ebakindlus mõjutab käesolevas hinnangus sisalduvaid prognoose ja hinnang põhineb suures osas olemasolevatel (sõjaeelsetel) andmetel.

(6)

Välja arvatud väga kasumlik Naftogaz (Ukraina suurim riigi osalusega ettevõte, millel on riiklik monopol nafta- ja gaasisektoris).

(7)

SWD(2020) 329 final.

(8)

COM (2020) 57 final.

(9)

COM(2019) 640 final.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.6.2022

COM(2022) 407 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS
EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Komisjoni arvamus Ukraina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta

STATISTILISED ANDMED (seisuga 11.05.2022)
Ukraina
Põhiandmed	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020	2021
Rahvaarv (tuhandetes)	1)	45 782,6	42 590,9b	42 414,9	42 216,8	41 983,6	41 732,8	41 418,7
Riigi kogupindala (km²)	2)	603 548,0	603 549,0	603 549,0	603 549,0	603 549,0	603 549,0
Rahvamajanduse arvepidamine	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) omavääringus (miljonites)		1 120 585,0	2 385 367,0	2 981 227,0	3 560 302,0p	3 977 198,0p	4 191 864,0p
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) (miljonites eurodes)		106 388,7	84 312,6	99 360,5	110 764,8p	137 372,9p	136 153,2p
SKP elaniku kohta (eurodes)		2 319,3	1 975,8	2 338,7	2 620,4p	3 268,6p	3 261,5p
SKP elaniku kohta (ostujõu standardina)		:	:	:	:	:	:
SKP elaniku kohta (ostujõu standardina) võrreldes ELi keskmisega (EL 28 = 100)		:	:	:	:	:	:
SKP reaalkasv: muutus võrreldes eelmise aasta SKP mahuga (%)		4,1	2,4	2,4	3,5p	3,2p	–4,0p
Tööhõive kasv (rahvamajanduse arvepidamise andmete alusel) võrreldes eelmise aastaga (%)	3)	0,4	–1,0	–0,7	1,3	1,9	–4,0
Kogulisandväärtus peamiste sektorite kaupa
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)		8,4	13,8	12,1	12,0	10,4	10,8
Tööstus (%)		25,3	25,0	25,0	24,8	23,2	21
Ehitus (%)		3,7	2,3	2,6	2,7	3,1	3,3
Teenused (%)		62,6	58,9	60,3	60,5	63,3	64,9
Lõpptarbimiskulutused osakaaluna SKPst (%)		84,4	85,2	87,8	90,2	93,2	93,7
Kapitali kogumahutus põhivarasse osakaaluna SKPst (%)		18,1	15,5	15,8	17,7	17,6	13,0
Varude muutused osakaaluna SKPst (%)		0,3	6,2	4,2	0,9	–2,7	–5,6
Kaupade ja teenuste ekspordi suhe SKPsse (%)		46,5	49,3	48,1	45,2	41,2	39,1
Kaupade ja teenuste impordi suhe SKPsse (%)		49,3	56,2	55,9	54	49,3	40,2
Valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse osakaaluna SKPst (%)		:	:	:	:	:	:
Ettevõtlus	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Tööstustoodangu mahuindeks (2015 = 100)	4)	130,6	105,7	111,4	114,6	115,5	108,1
Inflatsioonimäär ja eluasemehinnad	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga (%)		:	13,9	14,5	10,9	7,9	2,8
Maksebilanss	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Maksebilanss: jooksevkonto kogusumma (miljonites eurodes)	5)	–2 272,3	–1 685,2	–3 078,6	–5 443,0	–3 681,5	4 611,7
Maksebilansi jooksevkonto: kaubandusbilanss (miljonites eurodes)		–3 000,1	–5 827,9	–7 751,0	–9 628,5	–11 168,7	–2 082,1
Maksebilansi jooksevkonto: teenuste netobilanss (miljonites eurodes)		4 230,4	441,6	814,6	1 130,6	1 562,2	3 852,6
Välismaised otseinvesteeringud välismaal (miljonites eurodes)		554,5	14,5	7,1	–4,2	578,5	71,8
sh andmeid esitava riigi välismaised otseinvesteeringud EL 27 riikides (miljonites eurodes)		527,1	14,5	1,8	0,8	575,8	71,8
Välismaised otseinvesteeringud andmeid esitavas riigis (miljonites eurodes)	6)	4 893,4	3 440,9	3 272,7	3 770,0	5 231,3	–30,6
sh EL 27 riikide välismaised otseinvesteeringud andmeid esitavas riigis (miljonites eurodes)	6)	3 948,2	1 080,2	1 755,1	2 537,8	4 045,1	–714,1
Riigi rahandus	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Valitsemissektori eelarve puudujäägi/ülejäägi suhe SKPsse (%)	6)	–6,3	–1,9	–1,2	–1,9	–1,9	–5,4
Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse (%)	6)	38,4	80,5	64,4	61,7	55,1	54,0
Finantsnäitajad	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Kogu majanduse välisvõla suhe SKPsse (%)		83,1	127,7	97,4	90,4	79,4	75,1
Kogu majanduse välisvõla suhe kogueksporti (%)		178,7	259,1	202,3	200	192,4	192,4
Intressimäärad: üleööturu keskmine intressimäär aastas (%)		1,7	15,4	11,6	16,3	15,0	7,1
Euro vahetuskursid: perioodi keskmine (1 EUR =... omavääring)		10,6	28,3	30,1	32,1	28,9	30,9
Kaubavahetus välisriikidega	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Impordi väärtus: kõik kaubad, kõik partnerid (miljonites eurodes)		45 524,6s	35 459,2s	43 911,8s	48 423,0s	54 310,1s	47 490,1s
Ekspordi väärtus: kõik kaubad, kõik partnerid (miljonites eurodes)		38 277,4s	32 850,0s	38 297,5s	40 080,4s	44 711,6s	43 052,6s
Kaubandusbilanss: kõik kaubad, kõik partnerid (miljonites eurodes)		–7 247,2s	–2 609,2s	–5 614,3s	–8 342,6s	–9 598,5s	–4 437,5s
Ekspordihindade muutus impordihindade suhtes (ekspordihinnaindeks/impordihinnaindeks * 100) (arv)		:	:	:	:	:	:
Eksport EL 27 riikidesse osakaaluna koguekspordist väärtuse järgi (%)		:	:	:	:	:	:
Import EL 28 riikidest osakaaluna koguimpordist väärtuse järgi (%)		:	:	:	:	:	:
Rahvastik	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Loomuliku iibe kordaja: sündide arv miinus surmade arv (tuhande elaniku kohta)		–4,4	–4,4	–5,0	–6,0	–6,5	–7,8e
Oodatav eluiga sünnimomendil: mehed (aastates)		65,2	68	68,3	68,1	68,4	:
Oodatav eluiga sünnimomendil: naised (aastates)		75,3	77,6	78,0	78,0	78,3	:
Tööturg	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Aktiivsuse määr, 20–64aastased: majanduslikult aktiivsete 20–64aastaste osakaal (%)	7)	72,2	70,7	70,9	71,8	72,9	72,0
Tööhõive määr, 20–64aastased: tööga hõivatud 20–64aastaste osakaal (%)		66,4	64,2	64,2	65,6	66,9	65,2
Meeste tööhõive määr, 20–64aastased (%)		71,1	69,5	69,4	70,5	72,7	70,8
Naiste tööhõive määr, 20–64aastased (%)		62,1	59,3	59,4	61,0	61,6	60,0
Tööhõive määr, 55–64aastased: tööga hõivatud 55–64aastaste osakaal (%)		40,4	37,0	38,2	39,5	41,9	42,1
Tööhõive peamiste sektorite kaupa
Põllumajandus, metsamajandus ja kalandus (%)	8)	20,2	15,6	15,4	14,9	13,9	14,1
Tööstus (%)	8)	19,1	17,7	17,7	17,8	17,8	17,8
Ehitus (%)	8)	6,4	6,6	6,6	6,5	7,1	7
Teenused (%)	8)	54,3	60,1	60,3	60,8	61,2	61,1
Avalikus sektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)		:	:	:	:	:	:
Erasektoris töötavate inimeste osakaal kogu tööhõives, 20–64aastased (%)		:	:	:	:	:	:
Töötuse määr: tööga hõivamata tööjõu osakaal (%)	8)	8,1	9,3	9,5	8,8	8,2	9,5
Meeste töötuse määr (%)	8)	9,3	10,8	11,1	10	8,5	9,8
Naiste töötuse määr (%)	8)	6,8	7,7	7,7	7,4	7,9	9,1
Noorte töötuse määr: 15–24aastaste töötute osakaal (%)		17,4	23,0	18,9	17,9	15,4	19,3
Pikaajalise töötuse määr: 12 kuud või kauem tööga hõivamata tööjõu osakaal (%)	8)	1,8	2,3	2,5	1,9	1,0	2,0
Sotsiaalne ühtekuuluvus	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Keskmine nominaalne kuupalk (omavääringus)	9)	2 239,2	5 182,6	7 103,8	8 864,6	10 496,8	:
Reaalpalgaindeks (nominaalpalgaindeks jagatud inflatsiooniindeksiga) (2016 = 100)		:	100,0	119,1	134,0	147,1	157,9
Suhtelise vaesuse ohus olevate inimeste osakaal (pärast siirdeid) (%)		24,1	23,5	24,4	24,1	24,4	22,3
Taristu	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Kiirteede kogupikkus (kilomeetrites)		15,0	15,0	15,0	15,0	15,0	15,0
Innovatsioon ja teadustegevus	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Avaliku sektori hariduskulutuste suhe SKPsse (%)		6,6	5	5,4	5,3	5,4	:
Teadus- ja arendustegevusele tehtavate siseriiklike kogukulutuste suhe SKPsse (%)		0,8	0,5	0,4	0,5	0,4	0,4
Keskkond	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Kasvuhoonegaaside heite indeks, CO2-ekvivalent (1990 = 100)		43,2e	35,8e	34,3e	36,0e	35,2e	:
Taastuvallikatest toodetud elektrienergia suhe elektrienergia kogutarbimisse (%)		7,0	7,0	8,1	:	:	:
Energia	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Kõigi energiatoodete esmatootmine naftaekvivalenttonnides (tuhandetes)		78 712,0	66 323,0	58 863,0	60 883,0	60 095,0	:
Kõigi energiatoodete netoimport naftaekvivalenttonnides (tuhandetes)		51 260,0	29 152,0	35 145,0	33 795,0	34 768,0	:
Sisemaine energia kogutarbimine naftaekvivalenttonni (tuhandetes)		132 308,0	94 383,0	89 462,0	93 526,0	89 072,0	:
Põllumajandus	Märkus	2010	2016	2017	2018	2019	2020
Kasutatav põllumajandusmaa hektarites (tuhandetes)	2)	41 275,6	41 274,2	41 274,3	41 259,9	41 138,4	41 144,2
Andmeid Euroopa naabruspoliitika idapoolsete riikide kohta esitavad nende riikide statistikaasutused vabatahtlikkuse alusel ja oma ainuvastutusel. Üldjuhul ei hõlma Ukraina andmed alates 2014. aastast õigusvastaselt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki ja Sevastopoli linna ega territooriume, mis ei ole Ukraina valitsuse kontrolli all.
: = näitaja puudub
b = aegrida katkeb
e = hinnang
p = esialgne
s = Eurostati hinnang
1) Alates 2014. aastast ei hõlma rahvastikuandmed õigusvastaselt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki ja Sevastopoli linna. Kõige uuem statistika hõlmab territooriume, mis olid Ukraina valitsuse kontrolli all enne Venemaa sõjalise agressiooni algust 24. veebruaril 2022.
2) Ukraina riikliku geodeesia-, kartograafia- ja katastriameti andmed. 2017–2021: Andmed on esitatud vastavalt uuele maakasutuse liigitusele. Sealhulgas õigusvastaselt annekteeritud Krimmi Autonoomne Vabariik ja Sevastopoli linn ning territooriumid, mis ei ole Ukraina valitsuse kontrolli all.
3) 2016–2018: 15–70aastased isikud. 2019–2020: 15aastased ja vanemad isikud.
4) Algselt esitatud indeksi puhul 2010 = 100. Muudetud nii, et 2015 = 100.
5) Alates 2020. aastast on Ukraina keskpank parandanud andmeid välismaiste otseinvesteeringute kohta, kajastades mittefinantsettevõtete reinvesteeritud tulu välismaiste otseinvesteeringute voogude ja seisu andmetes. Seetõttu on aastate 2015–2019 andmeid maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välismaiste otseinvesteeringute kohta muudetud.
6) Riigivõlg ja riigi tagatud võlg.
7) Põhineb majanduslikult aktiivse elanikkonna (tööjõu) andmetel 2019. aastast.
8) 15–70aastased isikud. 9) Andmed viitavad 10 või enama töötajaga ettevõtetele ja nende sõltumatutele allüksustele.