Brüssel,8.7.2022

COM(2022) 328 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi rakendamine 2020. aastal

{SWD(2022) 186 final}


Sisukord

1. SISSEJUHATUS    

2. AASTA KOKKUVÕTE    

3. EELARVE TÄITMINE    

3.1. Prioriteedid    

3.2. Tegevuseelarve täitmine rahastamismehhanismide kaupa    

3.3. Toetusesaajad    

4. PEAMINE TEAVITUSTEGEVUS    

5. KOKKUVÕTE    



1. SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes käsitletakse liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi (edaspidi „programm“) 2020. aasta tööprogrammi rakendamist. Määruses, millega see programm loodi, 1 on artikli 13 lõikes 1 sätestatud, et Euroopa Komisjon peab andma programmi komiteele aru kõigi programmi kaudu rahastatud meetmete rakendamise kohta ning teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Käesoleva aruandega täidetakse see nõue, kirjeldades, kuidas rakendati programmi ja kasutati eelarvet 2020. aastal.

Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis on esitatud peamised programmi raames kaasrahastatud meetmed, mille tulemused muutusid 2020. aastal kättesaadavaks, ning tabelid täpsema teabega kõigi tegevuste ja lepingute kohta, mida kaasrahastati programmi 2020. aasta tegevuseelarvest.

2020. aasta tööprogrammi keskmes oli mitu prioriteetset valdkonda, kuid selles käsitleti ka tervisealast ebavõrdsust kui valdkonnaülest probleemi.

COVID-19 pandeemia mõju aasta tööprogrammi rakendamisele

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist 2020. aasta esimeses kvartalis mindi pooleliolevate terviseturbe meetmete 2  rakendamisel üle hädaolukorra režiimile ja keskenduti võitlusele pandeemia vastu. Peamised näited on ühismeede „Healthy Gateways“ , 3 millega edendati koordineerimist ELi riikide seas, et suurendada suutlikkust võidelda sisenemispunktides, sealhulgas sadamates, lennujaamades ja maismaal asuvates piiriületuspunktides, piiriüleste terviseohtude vastu, ning ühismeede SHARP (tõhustatud rahvusvahelised tervise-eeskirjad ja valmisolek) , 4 mille raames tehti koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse võrgustikuga EVD-LabNet (uute viirushaiguste eksperdilaborite võrgustik) , et tagada kvaliteedikontroll ja suurendada suutlikkust COVID-19 täpseks diagnoosimiseks pandeemia varajases järgus, ning mis näitas, kui tähtis on kasutada valmisoleku tagamise ja reageerimise vahendina laborite võrgustikke.

Kuna tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) töötajad suunati tegelema COVID-19 pandeemiaga seotud küsimustega, vähendati muud tegevust, näiteks teaduskomiteede sekretariaadi oma, mille tulemusel võtsid teaduskomiteed vastu vähem arvamusi (tarbijaohutuse komitee võttis vastu kuus arvamust ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomitee ühe arvamuse).

Liikumispiirangute tõttu toimusid ELi nõukogu eesistujariikide Saksamaa ja Portugali korraldatud kaks konverentsi veebis ning veebis toimusid ka Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (Chafea) teabepäevad, kus tutvustati rahastamisvõimalusi 2020. aasta tööprogrammi alusel. Mitu projektiettepanekute või ühismeetmete ettepanekute esitamise tähtaega tuli edasi lükata, sest liikmesriikide tervishoiuasutused olid hõivatud COVID-19 pandeemia vastu võitlemisega. Kõik need raskused ei mõjutanud siiski märkimisväärselt 2020. aasta tööprogrammi rakendamist, sealhulgas eelarve täitmist.

1. eesmärgi raames (tervise edendamine, haiguste ennetamine ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomine) eraldas EL üheteistkümnele valitsusvälisele organisatsioonile 5 ja ühele rahvusvahelisele organisatsioonile ning ühele ühismeetmele, kahele muule meetmele ja kümnele teenuslepingule kokku 11 097 241,78 eurot. Need üksteist valitsusvälist organisatsiooni olid taotlenud toetuslepingu sõlmimist 2017. aastal allkirjastatud raampartnerluslepingu alusel. Ühismeetme eesmärk on vahetada parimaid tavasid tubakatoodete direktiivi (2014/40/EL) 6 rakendamisel ning e-sigarette käsitlevate õigusaktidega seotud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide rakendamiseks.

2. eesmärgi raames (liidu kodanike kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest) eraldas EL nelja projekti jaoks, mille eesmärk on parandada juurdepääsu vaktsiinidele ja tõsta vaktsineerituse taset, kokku 3 933 955,42 eurot. Üks neist projektidest on IMMUNION (Improving IMMunisation cooperation in the European UNION (vaktsineerimisalase koostöö parandamine Euroopa Liidus)), millega püütakse suurendada vaktsineeritust ja reageeritakse seega nõukogu 2018. aasta soovitusele vaktsineerimise kohta, lisades samal ajal väärtust ELi ja liikmesriikide algatustele, eelkõige vaktsineerimiskoalitsioonile.

3. eesmärgi raames (panustamine innovaatilistesse, tõhusatesse ja jätkusuutlikesse tervisesüsteemidesse) eraldas EL valitsusvälise organisatsiooni Health Action International tegevuse toetamiseks ning mitme meetme jaoks, millega edendatakse innovaatilisi, tõhusaid ja jätkusuutlikke tervisesüsteeme, kokku 31 850 207,93 eurot. Ühe ühismeetme raames vahetati ja rakendati parimaid tavasid vaimse tervise valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu enesetappude ennetamisele ja vaimse tervise teenuste reformile. Peale selle käivitati ühismeede „Tervishoiu Euroopa andmeruumi suunas“ (TEHDaS), 7 mis on oluline edasiminek terviseandmete jagamise valdkonnas. Meditsiini ja tervishoiu kvaliteedi Euroopa direktoraadile anti otsetoetus, et aidata sel asutusel kehtestada ühtlustatud kvaliteedistandardid ja koostada võrdlusmaterjalid bioloogilise päritoluga ainete jaoks kooskõlas ELi loomakaitsealaste algatustega.

4. eesmärgi raames (liidu kodanike juurdepääsu hõlbustamine parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele) eraldas EL kaasrahastusena kokku 7 710 843,21 eurot, et toetada kolme valitsusvälist organisatsiooni, 8 kes aitavad saavutada ELi tervishoiueesmärke, rahastada Portugali eesistumise ajal korraldatud eesistujariigi konverentsi ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse ja taskukohasuse teemal ning rahastada teenuslepinguid.

Kogukulutused kõigi eesmärkidega seotud valdkonnaülestele meetmetele, sealhulgas ühismeetmele programmi riiklike koordinatsioonikeskuste toetamiseks, ELi 2020. aasta terviseauhinnale, teavitustegevusele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning eksperthindajatele, olid 13 595 548,80 eurot.

Komisjon ning Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (Chafea) tagasid asjakohase teavitustegevusega programmi tulemuste ulatusliku tutvustamise. Selles tegevuses keskenduti tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi kindlaks määratud peamistele teavitamisprioriteetidele, nagu vaktsineerimine, COVID-19, tervislike eluviiside propageerimine, tervishoiusektori tööjõud, tervisetehnoloogia hindamine ja e-tervis. Tutvustamistegevuse raames, mida viidi ellu koostöös riikide koordinatsioonikeskuste 9 võrgustikuga, korraldati veebiseminari vormis kaks teabepäeva, et tutvustada rahastamisvõimalusi 2020. aasta tööprogrammi alusel.

2. AASTA KOKKUVÕTE

2020. aasta tööprogrammis käsitleti üldiselt tegevusprogrammi nelja erieesmärki.

1. eesmärgi raames (tervise edendamine, haiguste ennetamine ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomine) käivitati tubaka tarbimise leviku vähendamise ühismeede, 10 et hõlbustada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, misläbi parandatakse tubakatoodete direktiivi ning e-sigarette käsitleva määrusega seotud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide rakendamist. Üks selle ühismeetme eesmärke on suurendada järjepidevust direktiivi kohaldamisel, millega tagatakse tubaka- ja seonduvate toodete jaoks õiglane ühtne turg, pannes erilist rõhku turujärelevalvele ja õigusnormide täitmise tagamisele. Hinnatakse kehtivat tubakatoodete reklaamimise õigusraamistikku ja turule tulevate toodete reklaamimist.

Üks mitmest tegevustoetuse saanud valitsusvälisest organisatsioonist oli Euroopa vähiliitude ühendus, ainulaadne platvorm, mis koondab mitmesuguseid piirkonna, riigi ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevaid vähiliite, et saavutada vähivaba Euroopa. Ühendus toetab vähiliite vähi sõeluuringuid käsitleva nõukogu soovituse rakendamisel ning ühendab neid, et edendada vähipatsientide võrdset juurdepääsu ravi-, tugi- ja rehabilitatsiooniteenustele. Lisaks propageerib ühendus vähktõve tõrje kvaliteedi parandamise Euroopa suuniste täiustamist ja paremat arvesse võtmist riiklikes vähktõvevastase võitluse kavades. Euroopa vähiliitude ühenduse aktiivne osalemine vähivastases võitluses on olnud väga tähtis eelkõige ELi ravimistrateegia puhul, mille kohta ühendus on avaldanud arvamust kirjalikus seisukohavõtus, millega on tugevdatud kavandatud patsiendikeskset lähenemisviisi. Ühendus osaleb ka Euroopa vähktõvevastase võitluse kava elluviimises.

2. eesmärgi raames (liidu kodanike kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest) rahastati kolme projekti, et tõsta vaktsineerituse taset. Projektidega RISE-Vac, 11 ImmuHubs 12 ja ActToVAx4NAM 13 püütakse muuta vaktsiinid kättesaadavamaks hiljuti saabunud rändajatele ning elanikkonnarühmadele, kes on ebasoodsas olukorras, isoleeritud või kelleni on keeruline jõuda (rakendades erinevaid vanuserühmi arvestavat lähenemisviisi). Projekt ActToVAx4Nam on suunatud üksnes hiljuti saabunud rändajatele eesliini-, transiidi- ja sihtriikides ning sellega püütakse tagada võrde juurdepääs vaktsiinidele.

3. eesmärgi raames (panustamine innovaatilistesse, tõhusatesse ja jätkusuutlikesse tervisesüsteemidesse) sõlmiti Chafea algatusel teenusleping 14 ühistöö tegemiseks tervisetehnoloogia hindamise alal, et toetada praegu selles valdkonnas ELis tehtavat koostööd. Teenuslepingu raames uuritakse olemasolevaid metoodilisi probleeme, et edendada tervisetehnoloogia hindamise alast ühistööd, ning sellega toetatakse ELis selles valdkonnas tehtavat koostööd ka pärast EUnetHTA ühismeetme lõppu. Seega võimaldab see saada olulist teavet tervisetehnoloogia hindamise uue õigusraamistiku väljatöötamiseks. Arvestades, et määrus (EL) 2021/2282 tervisetehnoloogia hindamise kohta 15 jõustus 2022. aasta jaanuaris ja muutub kohaldatavaks 2025. aasta jaanuaris, võib oodata, et teenusleping on suureks toeks uue määruse rakendamisel, milleks praegu tehakse ettevalmistusi.

Teenusleping hõlmab eelkõige järgmist:

·tervisetehnoloogia kliinilise ühishindamise ja teaduslike ühiskonsultatsioonide metoodika edasiarendamine. Uuritakse valdkondi, kus arvamused lähevad endiselt lahku, et täiustada ühistöö metoodikat ning hõlbustada ühises lähenemisviisis kokku leppimist kliinilise ühishindamise ja teaduslike ühiskonsultatsioonide korral;

·kaheksa (või vähemalt kuue) paralleelse teadusliku ühiskonsultatsiooni lõpuleviimine ravimite valdkonnas, et jätkata ühismeetme EUnetHTA ühe kõige edukama vahendi rakendamist;

·võimaluse korral kahe (või igal juhul vähemalt ühe) kliinilise (ühis)hindamise lõpuleviimine ravimite valdkonnas ja nelja (või igal juhul vähemalt kahe) kliinilise (ühis)hindamise lõpuleviimine meditsiiniseadmete valdkonnas;

·eespool nimetatud ühistegevuste koordineerimine, sealhulgas suhtlemine sidusrühmade (patsiendid, tervishoiutöötajad, tervishoiusektor), akadeemiliste ringkondade, asjaomaste ELi ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning tervisetehnoloogia hindamise algatuste esindajatega.

4. eesmärgi raames (liidu kodanike juurdepääsu hõlbustamine parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele) algatati uuring, toetamaks inimvere ja verekomponentide ohutust ja kvaliteeti käsitleva direktiivi 2002/98/EÜ ning inimkudede ja -rakkude ohutust ja kvaliteeti käsitleva direktiivi 2004/23/EÜ mõjuhinnangu koostamist ning nende kahe direktiivi rakendusaktide läbivaatamist. Üheksa kuu pikkune leping aitas komisjonil koostada mõjuhinnangu, mis toetas tema ettepanekut muuta kehtivaid ELi õigusakte vere, kudede ja rakkude kohta.

Konkreetsed eesmärgid olid järgmised:

·kirjeldada lähteolukorda, võtta kokku hindamise põhielemendid ja täiustada probleemi määratlust, kogudes ja analüüsides tõendeid piiripealse tehnoloogia/ravi mõju ja muude aspektide kohta ning COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemusi;

·mõõta iga poliitikavariandi võimalikku märkimisväärset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju ning

·analüüsida ja võrrelda poliitikavariantide tõhusust, tulemuslikkust ja järjepidevust.

3. EELARVE TÄITMINE

Programmi kogueelarve oli 449 000 000 eurot. Sellest 30 600 000 eurot oli ette nähtud tegevuskulude katmiseks Chafeale, kes abistas komisjoni programmi rakendamisel. Chafea on osutanud komisjonile tervisevaldkonna tegevusprogrammi ja sellele eelnenud programmide rakendamisel tehnilist, teaduslikku ja haldusabi alates 2005. aastast 16 .

Chafea korraldab iga-aastaseid projektikonkursse, koordineerib esitatud pakkumuste hindamist, peab läbirääkimisi, allkirjastab ja haldab toetuslepinguid ning annab teavet meetmete tulemuste kohta. Samuti vastutab ta enamiku hankemenetluste eest.

2020. aasta tööprogrammis kindlaks määratud eelarve oli 71 556 963 eurot, mis jagunes järgmiselt:

·tegevuskulud, mida rahastab EL: 63 624 000 eurot, mis vastavad eelarvereale 17 03 01 (innovatsiooni soodustamine tervisevaldkonnas, tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse parandamine ja liidu kodanike kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest);

·tegevuskulud, mida rahastavad EFTA/EMP 17 ja muud programmis osalevad kolmandad riigid: 18 1 882 963 eurot;

·halduskulud: 1 500 000 eurot, mis vastavad eelarvereale 17 01 04 02;

·Chafea tegevuskulud: 4 550 000 eurot, mis vastavad eelarvereale 17 01 06 02.

Tegevuskulude kogueelarve oli 65 506 963 eurot. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning Chafea võtsid 2020. aasta tööprogrammi raames kulukohustusi kokku 68 187 797,40 euro ulatuses (105 % tegevuskulude eelarvest). Chafea võttis kulukohustusi 40 430 042,00 euro ulatuses ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraat 27 657 755,14 euro ulatuses, mis katsid osa hangetega seotud kohustustest ja muudest meetmetest.

2 680 834,14 euro suurune erinevus kindlaks määratud tegevuseelarve ja lõpliku kulukohustuste eelarve vahel on tingitud sisemistest ümberpaigutustest, mis tehti COVID-19 pandeemiast põhjustatud koondümberpaigutuste raames.

3.1. Prioriteedid

2020. aastal jagunes tegevuseelarve kulukohustuste kogusumma 68 187 797,14 eurot programmi nelja erieesmärgi vahel järgmiselt: 

1.tervise edendamine – 11 097 241,78 eurot (16 % kogu tegevuseelarvest) tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja tervislikke eluviise soosiva keskkonna loomiseks, pidades silmas põhimõtet, et tervisega seotud küsimusi tuleb arvesse võtta kõikides poliitikavaldkondades;

2.terviseohud – 3 933 955,42 eurot (6 % kogu tegevuseelarvest) ELi kodanike kaitsmiseks tõsiste piiriüleste terviseohtude eest;

3.tervishoiusüsteemid – 31 850 207,93 eurot (47 % kogu tegevuseelarvest) innovaatiliste, tõhusate ja kestlike tervisesüsteemide edendamiseks;

4.parem ja ohutum tervishoid – 7 710 843,21 eurot (11 % kogu tegevuseelarvest) liidu kodanike juurdepääsu hõlbustamiseks parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

Peale selle rahastati valdkonnaüleseid meetmeid (IT-meetmed, teavitustegevus, eksperthindajate hüvitised) ja muud tegevust (nt teaduskomiteede, eksperdirühma ja muude töörühmade tegevus, tervisepoliitika väljatöötamist toetavad uuringud), milleks kulus 13 595 248,80 eurot (20 % tegevuseelarvest).

Joonisel 1 on esitatud eelarve jaotumine eesmärkide vahel.

Joonis 1. 2020. aasta tegevuseelarve programmi eesmärkide kaupa

Joonisel 2 esitatud 2020. aasta eelarve jaotumisest programmi valdkondlike prioriteetide vahel on näha, et suurim osa eelarvest eraldati meetmetele, mis võeti 3. valdkondliku prioriteedi raames (panustamine innovaatilistesse, tõhusatesse ja kestlikesse tervisesüsteemidesse), ning sellele järgnesid horisontaalsed või valdkonnaülesed meetmed ning tervise edendamise ja vaktsineerimise algatused.

Joonis 2. 2020. aasta tegevuseelarve valdkondlike prioriteetide kaupa (miljonites eurodes)

Programmi elluviimisel kasutati mitmesuguseid rahastamisvahendeid. Nende hulka kuulusid

·projektitoetused;

·tegevustoetused valitsusvälistele organisatsioonidele;

·liikmesriikide ametiasutustega kaasrahastatud meetmed (ühismeetmed);

·otsetoetuslepingud rahvusvaheliste organisatsioonidega;

·riigihanked;

·muud meetmed, nagu toetused teaduskomiteedele, halduslepingud Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Eurostatiga ning toetused nõukogu eesistujariigi korraldatavate konverentside jaoks.

Rahastatavate meetmete, näiteks projektide ja hangete väljavalimiseks kasutati projektikonkursse. Ühismeetmed ning toetused rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nõukogu eesistujariigi korraldatavate konverentside jaoks on otsetoetuslepingud, kuna tegemist on monopoolse olukorraga (de jure või de facto), st on vaid üks võimalik teenuseosutaja.

Välised kontrollijad (ühismeetmed), samuti tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ning Chafea ametnikud hindavad projekte, et tagada kaasrahastatavate meetmete kvaliteet.

Halduseelarvest kaeti näiteks uuringutega, ekspertide kohtumistega, teabevahetusega ning IT-süsteemide tehnilise ja haldusabiga seotud kulud.

3.2. Tegevuseelarve täitmine rahastamismehhanismide kaupa

Rahastamismehhanismi liik

Täitmine (eurodes)

Mehhanismi osakaal täidetud kogueelarves (%)

1. Projektikonkursside või kutsete alusel antavad toetused:

 

 

1.1. Projektitoetused / HP-PJ

7 452 705,51

11,30 %

1.2. Tegevustoetused / konkreetsed toetuslepingud

5 852 209,00

8,90 %

1.3. Ühismeetmete toetused

12 408 994,17

18,90 %

1.4. Konverentsitoetused ELi eesistujariigile

162 984,92

0,24 %

1.5. Otsetoetuslepingud rahvusvaheliste organisatsioonidega

5 730 000,00

8,74 %

TOETUSED KOKKU

31 606 893,60

48 %

2. Hanked (teenuslepingud), auhinnad ja horisontaalsed meetmed

26 708 292,21

40 %

Chafea hallatud

8 273 148,40

13 %

DG SANTE hallatud

18 435 143,81

27 %

4. Muud meetmed

9 872 611,33

10,90 %

Chafea hallatud

650 000,00

0,90 %

DG SANTE hallatud

9 222 611,33

10 %

5. 2020. aasta tööprogrammi täidetud eelarve

68 187 797,14

105 %

Chafea hallatud

40 530 042,00

62 %

DG SANTE hallatud

27 657 755,14

37,47 %

 

 

 

2020. aasta tööprogrammi kogueelarve

65 506 963,00

100,00 %

Täiendavad assigneeringud

- 2 680 834,14

 5 %

Chafea

–

 

DG SANTE

2 680 834,14

 

Kokku koos täiendavate assigneeringutega

68 187 797,14

3.3. Toetusesaajad

Chafea ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraat sõlmisid 2020. aastal üle 80 toetus- ja muu lepingu 19 selliste toetusesaajate ja teenuseosutajatega nagu valitsusasutused, akadeemilised asutused, valitsusvälised organisatsioonid, eraettevõtjad ja sõltumatud eksperdid 20 . Toetusesaajate hulka kuulusid ka rahvusvahelised organisatsioonid ja ELi talitused. ELi rahalist toetust sai ligikaudu 286 toetusesaajat ja ettevõtjat, kusjuures kaks peamist kategooriat olid eraettevõtjad (hangete ja muude meetmete puhul) ning valitsusasutused (ühismeetmete ja projektide puhul).

4. PEAMINE TEAVITUSTEGEVUS

Chafea tegeles 2020. aastal teavitustegevusega, et parandada programmi raames saavutatud tulemuste ja edu nähtavust, toetada tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi konkreetseid teavitamisprioriteete ning suurendada jõupingutusi jõudmaks isikuteni, kes võivad programmist kasu saada. Põhjalikku teavet selle tegevuse kohta leiab programmi jaoks koostatud Chafea 2020. aasta tegevusaruandest 21 .

Aasta suurimad üritused olid 4. ja 5. märtsil 2020 korraldatud veebiseminarid, kus oli üle 350 osaleja. Neil seminaridel tõsteti esile programmi edulugusid ja tutvustati ELi tervishoiu rahastamise võimalusi 2020. aasta töökava alusel (nt projektikonkursid, ühismeetmed ja hanked).

Peale selle korraldas Chafea Itaalias ja Rootsis koostöös riikide koordinatsioonikeskustega kaks teabepäeva, kus keskenduti nende riikide poliitiliste prioriteetidega seotud teemadele ja kus oli üle 100 osaleja. Lisaks osales üle 60 inimese 8. juunil 2020 veebipõhise teabepäeva ühismeetmete teemalisel kohtumisel.

Programmi rakendamisest ja tulemustest aitasid veelgi teavitada ka

·20.–23. novembril 2020 toimunud Euroopa rahvatervise konverents (kahe istungi ja virtuaalse stendiga veebipõhine üritus) ning

·12.–17. oktoobril 2020 toimunud 16. ülemaailmne rahvatervise konverents (kahe istungi ja virtuaalse stendiga veebipõhine üritus).

2020. aastal ületas veebipõhine teavitustegevus püstitatud eesmärki (150 uudist aastas). Enam kui 220 uudisele Chafea veebisaidil lisandusid reklaam sotsiaalmeedias, veebiseminarid rahastamisvõimaluste kohta, teavitamissuunised toetusesaajatele ja andmebaasi allalaadimisfunktsioonide ajakohastamine. Peale selle parandas tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi veebisaidi ning ELi tervishoiu teemalise uudiskirja vastastikune sidumine teavitamist meetmetest, mida komisjon võttis võitluseks COVID-19 pandeemia vastu.

Chafea koostas mitu väljatrükitavat elektroonilist väljaannet, mis on avalikult kättesaadavad Chafea veebisaidil ja EU Bookshopi veebisaidil. Nende hulka kuuluvad kolm teabelehte, mis käsitlevad vähktõbe, 22 integreeritud ravi 23 ja inimpäritoluga aineid 24 . Need väljaanded on kättesaadavad kõigis 23s ELi ametlikus keeles.

5. KOKKUVÕTE

Ehkki osa programmi tegevusest ja vahenditest suunati ümber, et võidelda COVID-19 pandeemiaga, jätkus programmi meetmete elluviimine eesmärgiga edendada ja veelgi tugevdada peamisi saavutusi kogu rakendusperioodil (2014–2020). Programm toimis COVID-19 puhangust põhjustatud eriolukorras hästi ja seda rakendati 2020. aastal tulemuslikult, parandades ellu viidud poliitika ja meetmetega tervise kaitset kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 168.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

(2)

Need terviseprogrammiga rakendatud meetmed võimendasid koostoimet ja täiendasid erakorralisi meetmeid, mida EL võttis viivitamatuks reageerimiseks spetsiaalsete vahendite (nagu liidu elanikkonnakaitse mehhanism, erakorralise toetuse rahastamisvahend ja Euroopa Liidu Solidaarsusfond, meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke leping) ning muude programmide raames (nt teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“).

(3)

  www.healthygateways.eu .

(4)

 Ühismeetmega SHARP ( www.sharpja.eu ) toetatakse ELi referentlaborite koordineerimist, et ennetada ja avastada bioloogilisi puhanguid, keemilist saastumist ning keskkonnaalaseid ja teadmata päritoluga ohte inimeste tervisele ning neile reageerida.

(5)

Euroopa Rahvatervise Ühendus, Euroopa Rahvatervise Liit, suitsuvaba partnerlus, suitsetamise ennetamise ja tubakavastane Euroopa võrgustik, algatus „Rasvumisalased koolitus- ja teabeteenused Euroopas“ (2. etapp), sihtasutus Schools for Health in Europe, TBEC algatus „Tuberkuloosi vastu võitlemise tugevdamine WHO Euroopa piirkonnas“, võrgustiku AIDS Action Europe algatus „Üheskoos tugevam“, kahju vähendamise Euroopa võrgustik Correlation, organisatsioon Alzheimer Europe, Euroopa vähiliitude ühenduse algatus „Koostöö vähitõrje valdkonnas mõju saavutamiseks“.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1). 

(7)

  EUR-Lex – 52022PC0197 – ET – EUR-Lex (europa.eu) .

(8)

THALIA (talasseemia vastased meetmed), EURORDIS, SAVDON (ülemaailmne luuüdidoonorite ühendus).

(9)

Keskused, mille ELi liikmesriigid ja teised programmis osalevad riigid on määranud selleks, et aidata komisjonil tutvustada programmi ja selle tulemusi ning anda teavet programmi mõju kohta.

(10)

Tubaka tarbimise leviku vähendamise ühismeede on kolmeaastane ühismeede, mille jaoks Euroopa Komisjon on eraldanud kaasrahastusena 2,5 miljonit eurot.

(11)

Kestus kolm aastat, ELi kaasrahastuse suurus 951 120 eurot.

(12)

Kestus kolm aastat, ELi kaasrahastuse suurus 989 104 eurot.

(13)

Kestus kolm aastat, ELi kaasrahastuse suurus 994 393 eurot.

(14)

Kestus kolm aastat, maksumus 3 miljonit eurot.

(15)

  EUR-Lex – 32021R2282 – ET – EUR-Lex (europa.eu) .

(16)

Komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsus 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2005, lk 73); otsust on muudetud komisjoni 20. juuni 2008. aasta otsusega 2008/544/EÜ, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (ELT L 173, 3.7.2008, lk 27). 2014. aasta detsembris asendati Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC) Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametiga (Chafea) vastavalt komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsusele 2014/927/EL , millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (ELT L 363, 18.12.2014, lk 183).

(17)

Norra ja Island.

(18)

 Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Moldova.

(19)

Ühismeetmed (4), projektitoetused (10), tegevustoetused / konkreetsed toetuslepingud (15), otsetoetuslepingud (4), auhinnad (3), eesistujariigi konverentsid (2), hanked (37) ja muud meetmed (10).

(20)

Näitaja ei hõlma lepinguid, mis sõlmiti teaduskomiteedes osalevate sõltumatute ekspertidega, projektikonkursside hindajatega jne.

(21)

  Annual-activity-report-2020-chafea_en.pdf (europa.eu) või Chafea 2020. aasta tegevusaruanne, Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(22)

  Vähktõbi – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) .

(23)

  Integreeritud ravi – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) .

(24)

  Inimpäritoluga ained – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu) .