EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.6.2022
COM(2022) 287 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE
2021. aastal ülemeremaadele ja -territooriumidele
ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse alusel
ja 11. Euroopa Arengufondi raames
antud rahalise abi rakendamise kohta
Aruanne 2021. aastal ülemeremaadele ja -territooriumidele
ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse alusel
ja 11. Euroopa Arengufondi raames
antud rahalise abi rakendamise kohta
Sissejuhatus
2021. aastal algas Euroopa Liidu (EL) ning 13 ülemeremaa ja -territooriumi (edaspidi „ÜMT“) 1 vahelistes suhetes uus seitsmeaastane periood, mil võeti vastu uus otsus ülemeremaade ja -territooriumide, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta (edaspidi „ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsus“) 2 .
ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsusega kehtestatakse ÜMTde, nendega seotud liikmesriikide ja ELi vahelise partnerluse õigusraamistik. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) 3 kohaselt on kõnealuse otsuse eesmärk toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada liidu väärtusi maailmas.
ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsusega liidetakse kaks varasemat meedet – endine ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus 4 , mida toetati Euroopa Arengufondist, ja täiendav Gröönimaad käsitlev otsus 5 , mida rahastati ELi eelarvest – üheks ELi eelarvest rahastatavaks meetmeks, mida kohaldatakse nüüd kõigi ÜMTde suhtes.
Uue otsusega luuakse alus ÜMTdega aastatel 2021–2027 tehtava koostöö kavandamiseks, lähtudes põhjalikust poliitilisest ja strateegilisest dialoogist. ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse rakendamiseks eraldatakse ajavahemikul 2021–2027 500 miljonit eurot.
ÜMTde konkreetsete vajaduste ja probleemide lahendamiseks keskendutakse 2021.–2027. aastal tehtavas koostöös meetmetele, mis on nii ÜMTde kui ka ELi huvides. Mitmeaastaste sihtprogrammide alusel on esmatähtsad koostöövaldkonnad eelkõige roheline kokkulepe, digiüleminek, tööhõive ja majanduskasv ning inimareng. Kokku 15st mitmeaastasest sihtprogrammist 11 oli 2021. aasta lõpuks juba vastu võetud. 2022. aasta jooksul tuleb veel vastu võtta neli mitmeaastast sihtprogrammi.
Ehkki uus otsus kehtib tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021, jäi eelmine otsus jõusse kuni see 5. oktoobril 2021 vastuvõetud ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsusega kehtetuks tunnistati. Kogu 2021. aasta vältel jätkati mitme niisuguse meetme elluviimist, mida rahastati eelmise ÜMTde otsuse alusel 11. Euroopa Arengufondist.
Seepärast hõlmab käesolev aruanne 2021. aastal mõlema otsuse alusel tehtud toiminguid ja antud toetusi.
-Aruande esimeses osas tuuakse välja 2021. aastal eelmise otsuse alusel ja 11. EAFi raames tehtud edusammud.
-Aruande teises osas antakse vastavalt uue otsuse artiklile 86 ülevaade saavutustest uue otsuse rakendamisel alates selle vastuvõtmisest oktoobris kuni aasta lõpuni.
-Kolmandas osas tuuakse esile ELi ja ÜMTde vahelises dialoogis 2021. aastal toimunud edasiminek.
I.ÜMTdega SEOTUD KOOSTÖÖ 11. EAFi RAAMES 2021. AASTAL
11. EAFi raames ÜMTdele eraldatud rahalised vahendid (eelmine otsus)
11. EAFi raames ÜMTdele ajavahemikus 2014–2020 määratud vahendeid eraldati kooskõlas eelmise ÜMTde assotsieerimise otsuse II lisaga järgnevalt:
·229,5 miljonit eurot territoriaalseks (kahepoolseks) koostööks;
·100 miljonit eurot piirkondlikuks koostööks ja kõiki ÜMTsid hõlmavaks koostööks;
·21,5 miljonit eurot humanitaar- ja hädaabi rahastamiseks;
·5 miljonit eurot intressitoetuste ja tehnilise abi rahastamiseks ÜMTde investeerimisrahastust;
·8,5 miljonit eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks.
11. EAFi raames oli 16 ÜMTd vahendite territoriaalseks jaotuseks abikõlblikud. Lisaks kolmele piirkondlikule programmile edendatakse ÜMTde omavahelist koostööd ühe kõiki ÜMTsid hõlmava valdkondliku programmiga (programm „Green Overseas“).
Endised Ühendkuningriigi ÜMTd on kõlblikud saama EAFi vahenditest toetusi kuni asjaomaste käimasolevate programmide lõppemiseni.
Olukord 2021. aastal
a)Territoriaalne koostöö
2021. aastal jätkati mitme territoriaalse programmi rakendamist. Kariibi mere piirkonnas hõlmas see Arubat, Anguillat, Bonaire’i ja Montserrati, algas ka koostöö Sint Maartenis ja Curaçaol. Atlandi piirkonnas jätkus koostöö Saint Helenaga, edukalt lõppes programm Saint-Pierre'i ja Miqueloniga. Vaikse ookeani piirkonnas saavutati Prantsuse Polüneesia programmiga seatud eesmärgid ning hästi edenesid Uus-Kaledoonia, samuti Wallise ja Futunase algatused.
COVID-19 pandeemia mõju olid ÜMTdele märkimisväärne. See tekitas enneolematu surve nende majandustele, millest paljud sõltuvad turismist. Samuti kahjustasid neid ülemaailmsetes tarneahelates esinenud häired (mõjutades kahjulikult nende importi, milleks on peamiselt toiduained) ning nende peamiste ekspordiartiklite hinna ja nõudluse kõikumised. Piiratud eelarvevaru tekitas lisasurvet. Selle tulemusel süvenevad tõenäoliselt struktuursed sotsiaal-majanduslikud probleemid, mis toovad esile kõige haavatavamate elanikkonnarühmade ebakindla olukorra.
Seda arvesse võttes väärivad rõhutamist alljärgnevad 2021. aasta saavutused.
·Kariibi mere piirkond
Haridussektoris jätkati Arubal kõrghariduse programmi rakendamist (2021. aasta lõpuks maksti välja 9,5 miljonit eurot), võttes kasutusele uuendusliku õppekava teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas. Anguilla eelarvetoetusprogrammiga aidati kaasa esimese tööturu-uuringu tegemisele saarel ja 2020.–2025. aasta haridusstrateegia koostamisele (välja maksti kolmas, 0,9 miljoni euro suurune muutuvsummaga osamakse).
Bonaire’i eelarvetoetusprogramm edenes hästi noorsoovaldkonnas: töötati välja lapsehoiuteenust käsitlev normistik ja loodi komplekssed lapse arengu keskused. Esimene fikseeritud osamakse (2,16 miljonit eurot) maksti välja.
Sint Maartenis algas vee- ja kanalisatsioonisektorit puudutava programmi rakendamine rahastamislepingu allkirjastamisega ja 880 000 euro suuruse tehnilise abi hanke algatamisega piiriülese koostöö arendamiseks. Sint Maarten sai 11. EAFi erakorralistest vahenditest abi ka vastupanuvõime suurendamiseks ja katastroofidele reageerimiseks (2021. aastal maksti välja 4,34 miljonit eurot) ning valis välja kaks kriitilise tähtsusega ehitusplatsi varjupaikade tarbeks, mis võimaldavad saarel olla paremini valmis loodusõnnetustega toimetulekuks. Ka Curaçao liikus edasi oma vastupanuvõime parandamise programmiga, allkirjastades 2021. aastal rahastamislepingu. 6
Kestliku majanduskasvu vallas tehti poolelioleva eelarvetoetusprogrammi kaudu märgatavaid edusamme ka Montserrati puhul ning maksti välja neljas fikseeritud osamakse (2 miljonit eurot). Selle programmiga toetati taastuvate energiaallikate (nii päikeseenergia kui ka geotermiline energia) suuremat osakaalu riiklikus võrgus ning paremat ligipääsetavust lennujaamarajatiste parandamise kaudu.
·Vaikse ookeani piirkond
Uus-Kaledoonias jätkus tööhõive ja ametialase lõimimise eelarvetoetusprogrammi kaudu koolitusprogrammide kättesaadavuse parandamine. Prantsusmaa Polüneesia turismisektori eelarvetoetusprogramm aitas leevendada pandeemia kahjulikku mõju. Koostati jätkustrateegia, mille eesmärk on suurendada sektori kestlikkust ja vastupanuvõimet. Viies ja viimane fikseeritud osamakse (2,5 miljonit eurot) maksti välja 2021. aastal. Wallise ja Futuna digitaalse arengu strateegia eelarvetoetusprogrammiga aidati laiendada Tui-Samoa lairibakaabliga seotud digiteenuseid, parandades eelkõige piirkonna kaugmeditsiinivahendeid.
Lisaks eraldati kõik Vaikse ookeani piirkonna ÜMTde B-assigneeringute ülejäänud vahendid COVID-19 toetusena Prantsuse Polüneesiale (0,85 miljonit eurot), Uus-Kaledooniale (0,85 miljonit eurot) ning Wallisele ja Futunale (0,56 miljonit eurot) olemasolevate programmide täienduseks ning maksti välja 2021. aastal.
·Muud ÜMTd
Saint Helena saab 11. EAFi raames toetust ühenduvusprogrammist. 2021. aastal saavutati oluline vahe-eesmärk seoses kiudoptilise kaabli projektiga, mis hõlmas moodulkaabli maabumispunkti paigaldamist ja kaabli toomist saarele. Kiudoptilise kaabliga tuuakse Saint Helenale kiire lairibaühendus, mis võimaldab saarel saavutada oluliselt odavama ja kiirema usaldusväärse internetiühenduse. Neljas fikseeritud osamakse (0,61 miljonit eurot), mis eraldati B-assigneeringutest COVID-19 toetuseks, maksti välja 2021. aastal.
Saint-Pierre’is ja Miquelonis toetas EL valitsuse strateegilise arengukava rakendamist, soodustades majanduse mitmekesistamist ja demograafilist stabiilsust. Viimasel ajal on COVID-19 pandeemia avaldanud turismisektorile märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku survet, kuid kriisi mõju leevendamiseks võeti meetmeid ja 2021. aastal maksti COVID-19 toetusena välja viies fikseeritud osamakse 1,1 miljoni euro suuruses summas.
b)Piirkondlik koostöö
Piirkondlikul tasandil edendati koostööd ÜMTdega kolme piirkondliku programmi kaudu, samuti valdkondliku programmi algetapiga. Nende programmide rakendamist jätkatakse lähiaastatel (üksikasjalikum teave on esitatud lisas).
Esile tõstmist väärivad alljärgnevad 2021. aasta saavutused.
·Vaikse ookeani piirkondlik programm „PROTEGE“ (Projet régional océanien des territoires pour la gestion durable des écosystèmes – 36 miljonit eurot), millega toetatakse elurikkuse ja taastuvate loodusvarade kaitsmise kaudu kestlikku ning vastupanuvõimelist arengut. Kogu 2021. aasta jooksul edenes Vaikse ookeani piirkondlik programm eelkõige ÜMTde vahel parimate põllumajandustavade jagamisega. Täpsemalt toimus 2021. aasta novembris Mooreas ja Tahitis agroökoloogia näidispõllumajandusettevõtete teine PROTEGE’i kohtumine, mille eesmärk oli õpetada põllukultuuride biokaitset. Pandeemia tõttu rakendamine siiski mõnevõrra viibis ja seetõttu pikendati rahastamislepingut rakendusasutuselt (Vaikse ookeani ühenduse sekretariaat) saadud taotluse alusel 2024. aasta oktoobrini (varasem tähtaeg: 2023. aasta september).
·Kariibi mere piirkonnas keskendub programm „RESEMBID“ (Resilience, Sustainable Energy and Marine Biodiversity – 42,67 miljonit eurot, millest 2,67 miljonit eurot B-assigneeringutest COVID-19 toetusena) vastupanuvõime suurendamisele, säästvale energiale ja mere elurikkusele. Eesmärk on suurendada vastupidavust äärmuslikele ja korduvatele loodusnähtustele, uuendada aegunud taristut ja parandada energiatõhusust ning tõhustada mere elurikkuse kaitset ja kestlikku majandamist. 2021. aastal kiirenes kõigi lepingu sõlmimise ja elluviimise etapis olnud toetusprojektide rakendamine. Programmiga saavutati märkimisväärseid tulemusi ka vastupanuvõime ja katastroofiohuks valmisoleku valdkonnas, eelkõige seoses diagnostiliste aruannetega hädaolukordadeks valmisoleku ja katastroofidele reageerimise kohta 12 ÜMTs ning katastroofiriski rahastamist ja analüüsi käsitleva kursusega, mille läbimisel saadakse tunnistus. Praeguseks on välja makstud 8,2 miljonit eurot, mida eeldatavasti suurendatakse alates 2022. aastast.
·India ookeani piirkondliku programmi „RECI“ (Projet de Restauration des Écosystèmes Insulaires de l’Océan Indien – 4 miljonit eurot) eesmärk on taastada saarte ökosüsteemid Prantsuse Antarktilistel ja Lõunaaladel. Tehnilised toimingud edenesid hästi ja 2021. aastal astuti olulisi samme, eelkõige tehti keskkonnaseiret ja valmistati ette likvideerimistoiminguid.
·Kõiki ÜMTsid hõlmava valdkondliku programmi „Green Overseas“ ehk „GO“ (17,8 miljonit eurot 11. EAFist) keskmes on säästva energia edendamine ja kliimamuutustele vastupanu võime parandamine. Selle rakendamine algas 2021. aastal programmi rakendusstruktuuri loomisega, toetusesaajatega konkreetsetel teemadel sekkumist käsitlevate põhjalike konsultatsioonide pidamisega ja esimese seminaride vooru korraldamisega. Tegevuste, sealhulgas tehnilise abi andmise ja katseprojektidega alustatakse 2022. aasta teises pooles.
c)Tehniline abi ja institutsiooniline tugi
2021. aastal kasutati jätkuvalt tehnilist abi eelkõige selleks, et toetada ÜMTde ametiasutusi kavandamis- ja väljatöötamisprotsessis. 2021. aastal maksti 11. EAFi tehnilise koostöö rahastute III ja IV raames välja kokku 2 074 075 euro suurune summa. Selle arvelt rahastati tehnilise abi lepinguid või uuringuid, mis aitavad määratleda ÜMTde programmitööd ja töötada välja uusi programme.
Täpsemalt tehti 2021. aastal tehnilise koostöö rahastu abil uus algatus noorsoo toetamiseks – ÜMTde noortevõrgustik. Algatus on kavas käivitada 2022. aasta keskel. See koondab ÜMTde noori esindajaid, kes kaasatakse komisjoni ning teiste asjaomaste institutsioonide ja partneritega ELi ja ÜMTde partnerluse ja koostöö teemal peetavasse dialoogi.
Lisaks toetas EL 2021. aastal ülemeremaade ja -territooriumide ühendust (OCTA) tegevustoetuse kaudu (550 000 eurot). See suurendas ühenduse suutlikkust täita oma ülesandeid, eeskätt koordineerida ÜMT partnereid, et hõlbustada dialoogi ELiga, edendada partnerlust ja toetada oma liikmete kollektiivset tööd mitmes üldist huvi pakkuvas valdkonnas.
d)Euroopa Investeerimispank
ÜMTde assotsieerimise otsusega anti 3. finantsprotokolli alusel ajavahemikul 2014–2020 ÜMTdele finantsabi Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavate rahastamisvahendite kaudu . Need rahastamisvahendid olid järgmised: ÜMTde investeerimisrahastu (rahaline toetus 48,5 miljonit eurot), intressitoetuste ja tehnilise abi rahastamine (5 miljonit eurot) ning EIP omavahendid (kuni 100 miljonit eurot).
2021. aastal ei sõlmitud ühtegi uut lepingut EIP ÜMTde investeerimisrahastu raames, mis uue ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse alusel lõpetati. Varem allkirjastatud lepingute täitmine oli 2021. aastal pooleli kogusummas 85,39 miljonit eurot (kusjuures kogu 85,39 miljonit eurot oli 2021. aasta lõpuks välja makstud). See summa ületas algkapitali, sest fondi tehti tagasimakseid ja osa tagasi saadud rahast on uuesti välja laenatud.
Intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ette nähtud 5 miljoni euro suurune rahastamispakett oli 2020. aastal veel täielikult seotud kulukohustustega.
Aastatel 2014–2021 kasutati täielikult ära nende kahe investeerimistoetuse jaoks ettenähtud vahendid.
ÜMTdele ette nähtud EIP omavahendite paketi raames ei sõlmitud 2021. aastal ühtegi uut lepingut.
II.KOOSTÖÖ UUE ÜMT OTSUSE ALUSEL 2021. AASTA OKTOOBRIST DETSEMBRINI
ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse alusel eraldatavad rahalised vahendid
ÜMTdele aastateks 2021–2027 ette nähtud 500 miljonit eurot on kõnealuse otsuse I lisa alusel jagatud järgmisteks eraldisteks:
·164 miljonit eurot vahendite territoriaalseks (kahepoolseks) jaotuseks muudele ÜMTdele peale Gröönimaa;
·225 miljonit eurot vahendite territoriaalseks (kahepoolseks) jaotuseks Gröönimaale;
·76 miljonit eurot piirkondlikuks koostööks, millest 15 miljonit eurot ÜMTde piirkonnasiseseks koostööks nende naabritega, kes ei kuulu ÜMTde hulka;
·22 miljonit eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks;
·13 miljonit eurot jaotamata fondi ettenägematute asjaolude, tekkivate probleemide ja uute rahvusvaheliste prioriteetide jaoks.
Nüüdseks kaotatud ÜMTde investeerimisrahastust tagasisaadavad summad lisatakse nende laekumisel jaotamata reservi.
Pärast vahekokkuvõtet võib kõik ülejäänud jaotamata vahendid komisjoni algatusel ja pärast liikmesriikidega ÜMT komitees konsulteerimist suunata muudesse ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsusega loodud rahastamispakettidesse.
Vastavalt ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuses kehtestatud kriteeriumidele on kaksteist ÜMTd (13st) kõnealuse otsuse alusel vahendite kahepoolseks jaotuseks abikõlblikud. Ka Saint-Barthélemy saab nüüd esimest korda kasu vahendite territoriaalsest jaotusest. Prantsuse Antarktilisi ja Lõunaalasid, mis on ainus asustamata ÜMT, käsitatakse rahastamiskõlblikkuse seisukohast piirkonnana vastavalt ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse artikli 84 lõikele 1; seega saavad need piirkonnad vahendite kahepoolse jaotuse asemel kasu sihtotstarbelisest piirkondlikust programmist.
Kariibi mere, Vaikse ookeani ja India ookeani jaoks mõeldud kolme piirkondliku programmi eesmärk on edendada sama piirkonna ühesuguste probleemide ja prioriteetidega ÜMTde koostööd. Vahendite piirkondliku jaotuse alusel rahastatavate meetmetega toetatakse nimetatud probleeme käsitlevate kõikehõlmavate piirkondlike programmide ja projektide väljatöötamist ning rahastamist. Muude rahastamisallikate, sealhulgas liidu vahendite alusel soodustatakse partnerlust naabruses asuvate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) ja/või kolmandate riikide ning ELi äärepoolseimate piirkondadega tehtava koostöö kaudu. ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsusega kehtestatud oluline uuendus on piirkondadevaheline rahastamispakett, millega nähakse ette rahalised vahendid just sellise koostöö soodustamiseks ÜMTde hulka mittekuuluvate naaberriikidega.
Programmitöö protsess ajavahemikuks 2021–2027
Komisjon võtab mitmeaastased sihtprogrammid vastu ühtsete programmidokumentidena. Neis võetakse arvesse ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide vahel kokku lepitud territoriaalseid arengukavasid või muid kavasid ning ELi prioriteete. Mitmeaastased sihtprogrammid võetakse vastu ÜMT komitee menetluse kohaselt. Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu mitmeaastastest sihtprogrammidest eraldi samuti ÜMT komitee menetluse kohaselt. ÜMTde palvel pakutakse neile programmitöö protsessi ajal tehnilist abi kooskõlas ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse artikliga 80. Peamise eripärana keskendutakse ÜMTde koostöös põhimõtteliselt ühele prioriteetsele valdkonnale, mis lähtub ÜMTde ja ELi vastastikustest huvidest, et tagada olemasolevatele ressurssidele vastav mõju ja poliitika esmatähtsusel põhineva lähenemisviisi edendamine. Samuti ei toimu ÜMTde mitmeaastaste sihtprogrammide puhul nende kahepoolsete rahastamispakettide kohustuslikku vahehindamist, kuna need on väikesed, kuid otsuse I lisa kohaselt on ette nähtud otsuse rakendamise kohta vahekokkuvõtte tegemine. Lõpetuseks on ÜMTd investeeringute toetamiseks abikõlblikud ka programmi „InvestEU“ raames.
Olukord 2021. aastal
a)Territoriaalne koostöö 2021. aasta oktoobrist detsembrini
2021. aasta jooksul programmitöö raames peetud dialoogide ja konsultatsioonide tulemusena võeti 2021. aasta detsembris vastu 11 ELi ja ÜMTde vahelise koostöö mitmeaastast sihtprogrammi 15st ettenähtust.
Rohelise kokkuleppega seotud teemad on ELi ja ÜMTde koostöös esmatähtsad; seda kajastavad 11st vastuvõetud kahepoolsest mitmeaastasest sihtprogrammist seitse (Uus-Kaledoonia, Sint Maarten, Sint Eustatius, Prantsuse Polüneesia, Saint-Barthélemy, Saba, Gröönimaa), samuti India ookeani piirkonna mitmeaastane sihtprogramm. Ligikaudu 40 % kõikidest vahenditest kasutatakse rohelise kokkuleppega seotud koostööks (näiteks taastuvenergia, vesi, katastroofiohu vähendamine, kestlik põllumajandus ja keskkonnasäästlik majanduskasv).
Teistes kahepoolsetes mitmeaastastes sihtprogrammides keskendutakse digiüleminekule (Aruba), säästvale turismile (Saint-Pierre ja Miquelon) ning haridusele (see on endiselt Gröönimaa peamine prioriteetne sektor, mistõttu eraldatakse sellele sektorile 40 % kogu rahastamispaketist).
Ülejäänud neli mitmeaastast sihtprogrammi vajavad täiendavat dialoogi ÜMTde ametiasutustega ja need võetakse eeldatavasti vastu 2022. aastal. Nendeks on Bonaire'i, Curaçao, Wallise ja Futuna ning Kariibi mere piirkonna mitmeaastased sihtprogrammid.
Uue 2021.–2027. aasta koostöö rakendamine algas kolme iga-aastase tegevuskava heakskiitmisega 2021. aasta detsembris: ELi ja Gröönimaa hariduspartnerlus (60 miljonit eurot); ÜMTde ühenduse (OCTA) toetamine (üks miljon eurot toetuseks 2022. ja 2023. aastal) ja tehnilise koostöö rahastu (1,5 miljonit eurot 2022. aastaks).
b)Piirkondlik koostöö 2021. aasta oktoobrist detsembrini
Uue otsusega laiendatakse võimalikke koostöövaldkondi, et hõlmata ka toiduga ja toitumisalane kindlustatus, nagu nähtub 2021. aasta lõpus vastu võetud Vaikse ookeani piirkonna mitmeaastasest sihtprogrammist (milles keskendutakse toidusüsteemide keskkonnasäästlikumaks ja piltlikult siniseks värvimisele).
Samuti 2021. aasta lõpus vastu võetud Prantsuse Antarktiliste ja Lõunaalade piirkondlikus mitmeaastases sihtprogrammis keskendutakse kõnealuste alade ja India ookeani edelaosa merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökoloogiliste funktsioonide säilitamisele.
Nagu eespool märgitud, vajas Kariibi mere piirkondlik mitmeaastane sihtprogramm 2021. aasta lõpus lisakonsultatsioone asjaomaste ÜMTdega ja see võetakse eeldatavasti vastu 2022. aastal.
III.INSTITUTSIOONIDEVAHELINE DIALOOG 2021. AASTAL
ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuses on määratletud kolm ELi ja ÜMTde assotsieerimise dialoogifoorumit, mis on eelmise ÜMT otsusega võrreldes samad:
ÜMTde ja ELi foorum
See iga-aastane foorum on ELi ja ÜMTde vahelise dialoogi kõrgeim poliitiline tasand. 2021. aasta foorum pidi füüsiliselt toimuma Uus-Kaledoonias, mis on alates 2020. aasta detsembrist ÜMTde ühenduse (OCTA) roteeruv eesistuja. COVID-19 pandeemia tõttu tuli 2021. aasta foorum OCTA eesistuja taotlusel pärast 2020. aasta lõpus toimunud veebifoorumit siiski 2022. aastasse edasi lükata. Selleks et tagada järgmise foorumi parim võimalik kvaliteet, valmistab komisjon koos võõrustava ÜMTga ette füüsilist foorumit, mis võiks toimuda 2022. aasta teises pooles.
Kolmepoolsed konsultatsioonid (kolmepoolsed kohtumised)
2021. aastal korraldati komisjoni (eesistuja), ÜMTde esindajate ja nendega seotud liikmesriikide vahel Brüsselis neli kolmepoolset kohtumist (aprillis, juulis, oktoobris ja detsembris, kõik COVID-19 tõttu veebis). Need olid valdkonnapoliitika dialoogi platvormiks, kus sai vahetada asjakohast teavet, arutada ühist huvi pakkuvaid prioriteetseid teemasid ja jälgida assotsieerimisotsuse rakendamisel tehtud edusamme.
Ajutised partnerluse töörühmad
2021. aastal organiseeriti Brüsselis kaks partnerluse töörühma. Partnerluse töörühmad on ajutised tehnilise tasandi kohtumised, mis võimaldavad komisjonil (eesistujal), ÜMTde esindajatel ja nendega seotud liikmesriikidel uurida ja arutada teatavaid vastastikust huvi pakkuvaid teemasid üksikasjalikumalt, võrreldes korrapäraste kolmepoolsete konsultatsioonidega.
2021. aasta juunis organiseeriti üks keskkonna ja kliimamuutuste teemaga tegelev töörühm ning 2021. aasta novembris üks kaubandusele ja piirkondlikule integratsioonile pühendatud töörühm.
IV.EDASINE TEGEVUS
Pärast tihedat 2021. aastat, mil uuendati partnerlust 13 ELiga seotud ÜMTga, keskenduti uue õigusliku aluse kehtestamisele ja enamiku programmdokumentide heakskiitmisele, algab 2022. aastal 11 vastuvõetud mitmeaastase sihtprogrammi rakendamine ja võetakse vastu ülejäänud neli. Jätkub eelmise ÜMT otsuse alusel (10. ja 11. EAF) veel pooleliolevate meetmete rakendamine kuni nende lõpetamiseni. Järgmine ELi ja ÜMTde foorum, mis peaks toimuma 2022. aasta teises pooles, võimaldab teha kokkuvõtte senisest rakendustegevusest, käsitleda ühiselt edasisi prioriteete ja probleeme ning süvendada veelgi meie ELi ja ÜMTde partnerluse kõrgetasemelist poliitilist dialoogi.
Ühendkuningriigi EList väljaastumise tõttu 31. jaanuaril 2020 lahkus rühmast 12 endist Ühendkuningriigi ÜMTd. Seega on alles jäänud 13 ÜMTd: Gröönimaa (DK), Prantsuse Polüneesia (FR), Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad (FR), Uus-Kaledoonia (FR), Saint-Barthélemy (FR), Saint-Pierre ja Miquelon (FR), Wallis ja Futuna (FR), Aruba (NL), Bonaire (NL), Curaçao (NL), Saba (NL), Sint Eustatius (NL) ning Sint Maarten (NL).
Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (El) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta).
Euroopa Liidu toimimise lepingu neljas osa (ELT C 326, 26.10.2012, lk 47).
Nõukogu otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta.
Nõukogu otsusega 2014/137/EL, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid, eraldatakse liidu ja Gröönimaa koostööks ühiste huvide valdkonnas 2014.–2020. aastaks 217,8 miljonit eurot.
Territoriaalsed programmid Sint Maarteni (7 miljonit eurot) ja Curaçao (16,95 miljonit eurot) kohta võeti vastu 19. novembril ja 10. detsembril 2020.
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,15.6.2022
COM(2022) 287 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE
2021. aastal ülemeremaadele ja -territooriumidele
ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse alusel
ja 11. Euroopa Arengufondi raames
antud rahalise abi rakendamise kohta
I.ÜMTdele 11. EAFi RAAMES 2021. AASTAL ANTUD RAHALINE ABI
1)11. EAFi raames vastu võetud komisjoni otsused
|
ÜMT 1 |
Esialgne eraldis (miljonites eurodes) |
Keskne valdkond |
Komisjoni vastuvõetud otsus |
|
Sint Maarten |
7 |
Vesi ja kanalisatsioon |
C(2020) 7927 |
|
Curaçao |
16,95 |
Vastupanuvõime |
C(2020) 8660 |
|
Tehnilise koostöö rahastu (TCF) IV |
2 |
Tehniline abi, uuringud |
C(2020) 8312 |
|
11. EAFi toetus ÜMTde ühendusele |
1,10 |
Tegevustoetus |
C(2020) 3094 |
|
Aruba |
13,05 |
Haridus |
C(2019) 886 |
|
Bonaire |
3,95 |
Noored |
C(2019) 1697 |
|
Valdkondlik programm (kõik ÜMTd) |
17,80 |
Kliimamuutused, sh katastroofiohu vähendamine, ja säästev energia |
C(2019) 1595 |
|
Tehnilise koostöö rahastu (TCF) III |
2 |
Tehniline abi, uuringud |
C(2019) 5252 |
|
Saint Helena |
21,50 |
Ühenduvus ja juurdepääsetavus |
C(2018) 1044 |
|
Montserrat |
18,40 |
Kestlik majanduskasv ja majanduslik areng |
C(2017) 9015 |
|
Kariibi mere piirkondlik programm |
40,00 |
Säästev energia ja mere elurikkus |
C(2018) 6196 |
|
Vaikse ookeani piirkondlik programm |
36,00 |
Kliimamuutused ja elurikkus |
C(2018) 1022 |
|
India ookeani piirkondlik programm |
4,00 |
Maismaa- ja merealade ökosüsteemi vaatlemine, majandamine ja kaitse |
C(2018) 1046 |
|
11. EAFi toetus ÜMTde ühendusele |
1,10 |
Tegevustoetus |
C(2018) 1025 |
|
Anguilla |
14,05 |
Haridus |
C(2017) 1107 |
|
Falklandi saared |
5,90 |
Ühenduvus ja juurdepääsetavus |
C(2017) 7131 |
|
Prantsuse Polüneesia |
29,95 |
Turism |
C(2017) 7129 |
|
Uus-Kaledoonia |
29,80 |
Tööhõive ja kutsealane kaasamine |
C(2017) 743 |
|
Pitcairn |
2,40 |
Turism |
C(2017) 7847 |
|
Wallis ja Futuna |
19,60 |
Digitaalne areng |
C(2017) 7130 |
|
Tehnilise koostöö rahastu (TCF) II |
2,05 |
Tehniline abi, uuringud |
C(2017) 2372 |
|
Saint-Pierre ja Miquelon |
26,35 |
Säästev turism ja merealade ühenduvus |
C(2016) 5993 |
|
Saba |
3,55 |
Taastuvenergia |
C(2016) 8490 |
|
Sint Eustatius |
2,45 |
Energia |
C(2016) 8493 |
|
Turksi ja Caicose saared |
14,60 |
Haridus |
C(2016) 8291 |
|
Kokku |
335,55 |
ÜMTde assotsieerimise otsuses nähakse ette üldised summad, mis on eraldatud territoriaalsetele ja piirkondlikele programmidele ning tehnilise abi andmiseks. Konkreetsete territoriaalsete eraldiste jaotamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti taset, eelmistest Euroopa Arengufondidest eraldatud summasid ja ÜMTde geograafilisest eraldatusest tulenevaid probleeme, nagu on sätestatud ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklis 9.
2) 11. EAFi territoriaalsete programmide raames tehtud maksed
|
ÜMT |
Esialgne eraldis (sulgudes on esitatud täiendav rahastamine B-assigneeringu raames)
|
Keskne valdkond |
Väljamaksed kokku
2021. aastal
|
Kokku välja makstud 2014–2021
|
|
Anguilla |
14,05 (+ täiendav 2,8) |
Haridus |
0,9 |
13,6 (+ täiendav 2,8) |
|
Aruba* |
13,05 |
Haridus |
0 |
9,5 |
|
Bonaire* |
3,95 |
Noored |
2,16 |
2,16 |
|
Briti Neitsisaared |
2 (B-assigneering) |
Vastupanuvõime |
0 |
1,8 |
|
Curaçao* |
16,95 |
Vastupanuvõime |
0 |
0 |
|
Falklandi saared |
5,9 (+ täiendav 0,17)** |
Ühenduvus ja juurdepääsetavus |
0 |
5,74 (+ täiendav 0,17) |
|
Prantsuse Polüneesia |
29,95 (+ täiendav 0,85)** |
Turism |
2,5 +0,85 |
29,83 (+ täiendav 0,85) |
|
Montserrat* |
18,4 (+ täiendav 0,32) |
Kestlik majanduskasv, majanduslik areng |
2 |
16,3 (+ täiendav 0,32) |
|
Uus-Kaledoonia* |
29,8 (+ täiendav 0,85)** |
Tööhõive ja tööturule integreerimine |
0,85 |
28,6 (+ täiendav 0,85) |
|
Pitcairn |
2,4 |
Turism |
0 |
2,35 |
|
Saint-Pierre ja Miquelon |
26,35 (+ täiendav 0,75)** |
Säästev turism ja merendusteenused |
1,1 |
26,35 (+ täiendav 0,75) |
|
Saba |
3,55 |
Taastuvenergia |
0 |
3,45 |
|
Saint Helena |
21,5 (+ täiendav 0,61)** |
Ühenduvus ja juurdepääsetavus |
0,61 |
19,15 (+ täiendav 0,61) |
|
Sint Eustatius |
2,45 |
Energia |
0 |
2,37 |
|
Sint Maarten* |
7 + 7 (B-assigneering) |
Vesi ja kanalisatsioon Vastupanuvõime |
0 4,34 (B-assigneering) |
0 4,34 (B-assigneering) |
|
Turksi ja Caicose saared |
14,6 (+ täiendav 2,92) |
Haridus |
0 |
13,2 (+ täiendav 2,92) |
|
Wallis ja Futuna* |
19,6 (+ täiendav 0,56)** |
Digitaalne areng |
0,56 |
17,6 (+ täiendav 0,56) |
|
Kokku |
248,33 |
15,87 |
206,17 |
* See programm jätkub ka pärast 2021. aastat.
** Need täiendavad rahalised vahendid pärinevad B-assigneeringu kasutatavast reservist, mis võeti kasutusele seoses ELi üldise reageerimisega COVID-19-le.
3) 11. EAFi piirkondlike või valdkondlike programmide alusel tehtud maksed
|
Piirkond |
Eraldis (sulgudes on esitatud täiendav rahastamine B-assigneeringu raames) (miljonites eurodes) |
Keskne valdkond |
Kokku 2021. aastal välja makstud
|
Kokku välja makstud 2014–2021
|
|
Kariibi mere piirkond |
40,00 (+ täiendav 2,67)** |
Säästev energia ja merekeskkonna elurikkus (2018–2024) |
4,58 |
8,2 |
|
Vaikse ookeani piirkond |
36,00 |
Kliimamuutused ja elurikkus (2018–2024) |
7 |
23,27 |
|
India ookeani piirkond |
4,00 |
Maismaa- ja merealade ökosüsteemi vaatlemine, majandamine ja kaitse (2018–2022) |
0,81 |
2,28 |
|
Valdkondlik programm „Green Overseas“ (kõik ÜMTd) |
17,80 |
Kliimamuutused, sh katastroofiohu vähendamine, ja säästev energia (2020–2026) |
0 |
1,7 |
|
Kokku |
100,47 |
12,39 |
35,45 |
** Need täiendavad rahalised vahendid pärinevad B-assigneeringu kasutatavast reservist, mis võeti kasutusele seoses ELi üldise reageerimisega COVID-19-le.
4) Muud 11. EAFist tehtud maksed
|
Eraldis (miljonites eurodes) |
Keskne valdkond |
Kokku välja makstud 2014–2021
|
|
|
Tehnilise koostöö rahastu (TCF) |
8,5 |
Tehniline abi programmitööks ja rakendamiseks |
TCF I: 2 414 457 TCF II: 1 904 798 TCF III: 1 765 819 TCF IV: 308,256 |
|
Toetus OCTA-le |
2,2 |
Tegevustoetus |
(2018–2019) 932,010 (2020–2021) 880,000 |
|
Kokku |
10,7 |
8 205 340 |
II.ÜMTde, sh GRÖÖNIMAA ASSIOTSEERIMISE OTSUSE ALUSEL ÜMTdele 2021. AASTAL ANTUD RAHALINE ABI
1)Komisjoni 2021. aastal vastuvõetud otsused
|
ÜMT |
Eraldis (miljonites eurodes) |
Keskne valdkond |
Komisjoni vastuvõetud otsus |
|
Saint-Pierre’i ja Miqueloni mitmeaastane sihtprogramm |
27 |
Säästev turism |
C(2021)9164* |
|
Prantsuse Antarktiliste ja Lõunaalade mitmeaastane sihtprogramm |
4 |
Elurikkus |
C(2021)9164* |
|
Prantsuse Polüneesia mitmeaastane sihtprogramm |
31 |
Vesi ja kanalisatsioon |
C(2021)9164* |
|
Uus-Kaledoonia mitmeaastane sihtprogramm |
30,9 |
Säästev ja taastuvenergia |
C(2021)9164* |
|
Aruba mitmeaastane sihtprogramm |
14,2 |
Digitaalvaldkond, e-valitsus |
C(2021)9164* |
|
Saba mitmeaastane sihtprogramm |
4,1 |
Säästev ja taastuvenergia |
C(2021)9164* |
|
Saint-Barthélemy mitmeaastane sihtprogramm |
2,5 |
Katastroofiohu juhtimine |
C(2021)9164* |
|
Sint Eustatiuse mitmeaastane sihtprogramm |
2,9 |
Säästev põllumajandus |
C(2021)9164* |
|
Sint Maarteni mitmeaastane sihtprogramm |
7,7 |
Säästev ja taastuvenergia, piiriülene koostöö |
C(2021)9164* |
|
Vaikse ookeani piirkonna mitmeaastane sihtprogramm |
18 |
Kestlikud toidusüsteemid |
C(2021)9170 |
|
Gröönimaa mitmeaastane sihtprogramm |
225 |
Haridus, keskkonnasäästlik majanduskasv |
C(2021)9159 |
|
Gröönimaa iga-aastane tegevuskava |
60 (225st) |
Haridus |
C(2021)9318 |
|
Iga-aastane tegevuskava toetusmeetmete jaoks |
2,5 |
Tehnilise koostöö rahastu (1,5 miljonit eurot) ja ÜMTde ühenduse toetamine (1 miljon eurot) |
C(2021)8901 C(2021)8698 |
|
Mitmeaastastele sihtprogrammidele kokku |
367,3 |
* Selle ühe komisjoni otsusega võeti vastu üheksa loetletud mitmeaastast sihtprogrammi.
ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse kui eespool nimetatud komisjoni otsuste (mitmeaastased sihtprogrammid ja iga-aastased tegevuskavad) õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev (5. oktoober 2021) võimaldas need vastu võtta 2021. aasta detsembris.
ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuses nähakse ette üldised summad, mis on eraldatud territoriaalsetele ja piirkondlikele programmidele ning tehnilise abi andmiseks.
Konkreetsete territoriaalsete eraldiste soovitusliku jaotuse puhul võetakse arvesse rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP), vaesust ja ebavõrdsust, varasemate eraldiste taset, ÜMTde toetuse ärakasutamise suutlikkust ning ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest eraldatusest tulenevaid probleeme.
2)ÜMTde, sh Gröönimaa assotsieerimise otsuse alusel 2021. aastal tehtud maksed
Nagu prognoositud, makseid 2021. aastal ei tehtud, kuna uued iga-aastased tegevuskavad võeti vastu alles aasta lõpus.
Tabelis esitatud esialgsed eraldised ei hõlma COVID-19ga seotud täiendavat rahastamist B-assigneeringutest.