EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.5.2022

COM(2022) 230 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kava „REPowerEU“

{SWD(2022) 230 final}

Sissejuhatus

Venemaa põhjendamatu ja õigustamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu on oluliselt häirinud maailma energiasüsteemi. See on põhjustanud kõrgetest energiahindadest tingitud raskusi ja suurendanud energiajulgeolekuga seotud probleeme, tuues esile ELi liigse sõltuvuse Venemaalt imporditavast gaasist, naftast ja kivisöest. Venemaa fossiilkütuste eest makstavad suured summad aitavad Venemaal jätkuvalt Ukraina vastu sõda pidada.

2022. aasta märtsis leppisid ELi juhid Euroopa Ülemkogus kokku, 1 et Euroopa sõltuvus Venemaalt imporditavast energiast kaotatakse järk-järgult niipea kui võimalik. Tuginedes komisjoni teatisele, 2 kutsusid nad komisjoni üles esitama kiiresti üksikasjaliku kava „REPowerEU“. Kivisöe- ja naftaimpordi suhtes hakatakse nüüd kohaldama sanktsioonirežiimi. Bulgaariasse ja Poolasse suunatud gaasitarnete hiljutised katkestused näitavad, et on hädavajalik võtta kiiresti meetmeid, kuna Venemaa energiatarned ei ole usaldusväärsed.

Kava „REPowerEU“ eesmärk on kiiresti vähendada meie sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Selleks tuleb kiirendada üleminekut puhtale energiale ja ühendada jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit.

Meil on võimalik juba sel aastal märkimisväärselt vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist. Kavas „REPowerEU“, mis tugineb ettepanekute paketile „Eesmärk 55“ ning täiendab energiavarustuskindluse ja energia salvestamise meetmeid, pakutakse välja lisameetmed, 3 mis teenivad järgmisi eesmärke:

·säästa energiat;

·mitmekesistada tarneid;

·kiiresti asendada fossiilkütused, kiirendades Euroopa üleminekut puhtale energiale;

·ühendada arukalt investeeringud ja reformid.

Tervikuna võttes kujundatakse nende meetmega ümber ELi energiasüsteemi struktuur. Nende elluviimine eeldab Euroopa regulatiiv- ja taristumeetmete tõhusat koordineerimist, riiklikke investeeringuid ja reforme ning ühist energiadiplomaatiat. Samuti on vaja koordineerida nõudluse poolel energiatarbimise vähendamiseks ja tööstusprotsesside ümberkujundamiseks võetavaid meetmeid , et asendada gaas, nafta ja kivisüsi taastuvallikatest toodetud elektri ja fossiilkütusevaba vesinikuga, pakkumise poolel võetavate meetmetega, et luua taastuvallikatest toodetud energia kasutuselevõtu ja tootmise võimsus ja raamistik.

Üldsus ootab, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid võetud kohustuse vähendada meie sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. 85 % küsitletutest leiab, et EL peaks võimalikult kiiresti vähendama oma sõltuvust Venemaa gaasist ja naftast. 84 % nõustub, et tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu tuleb ELi liikmesriikidel kiiremini investeerida taastuvenergiasse 4 .

Kuigi mõned liikmesriigid on juba teatanud oma kavatsusest lõpetada fossiilkütuste importimine Venemaalt, ei suuda ükski liikmesriik seda probleemi üksi lahendada. Ühise vajaduste hindamise ja planeerimise, ühisostude ja parema koordineerimisega tagame, et Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse järkjärguline kõrvaldamine on kõigi liikmesriikide jaoks niihästi saavutatav kui ka taskukohane. Ambitsioonikaid eesmärke aitavad saavutada taastuvenergiat ja energiatõhusust käsitlevad õigusaktid. Tõeliselt ühendatud ja vastupidav ELi energiavõrk tagab meie kõigi energiajulgeoleku. Need meetmed moodustavad meie kava ELi energiavarustussüsteemi ümberkujundamiseks.

1.Energia säästmine

Energia säästmine on kõige kiirem ja odavam viis praeguse energiakriisiga toimetulekuks. Energiatarbimise vähendamine vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete suuri energiaarveid lühikeses ja pikas perspektiivis ning kahandab fossiilkütuste importi Venemaalt. Energiatarbimise vähendamine suurema tõhususe kaudu on puhtale energiale ülemineku oluline osa, mis suurendab ELi majanduse vastupidavust ja kaitseb selle konkurentsivõimet fossiilkütuste kõrgete hindade eest.

Energia säästmine aitab ökonoomsemalt kasutada meie tarneid järgmistel kriitilistel kuudel, mil hakatakse tegema investeeringuid. Lisatud ELi energiasäästuteatises on välja pakutud kaksikstrateegia: struktuuri tõhusam muutmine keskmise pikkusega ja pikaajaliste energiatõhususmeetmete abil ning kohese energiasäästu saavutamine käitumisharjumuste muutmise kaudu.

Paketi „Eesmärk 55“ rakendamine vähendaks meie gaasitarbimist 2030. aastaks 30 %, kusjuures rohkem kui kolmandik sellest vähenemisest tuleneks ELi energiatõhususeesmärgi täitmisest. Ajakohastatud modelleerimisel hinnati Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse järkjärgulise kõrvaldamise mõju 5 kõrgemate energiahindade ja väiksema maagaasikasutuse näol. Energiatarbimise täiendav vähendamine võrreldes energiatõhususe direktiivi ettepanekus varem esitatuga 6 ja kõrgemad taastuvenergia eesmärgid võimaldaksid ELil täielikult saavutada kava „REPowerEU“ eesmärgid, kusjuures paketi „Eesmärk 55“ teised osad jääksid muutmata.

·Seepärast teeb komisjon ettepaneku suurendada energiatõhususe direktiivi siduvat eesmärki 13 %ni.

Lisaks kutsub komisjon parlamenti ja nõukogu üles tagama hoonete energiatõhususe direktiivi kaudu täiendava energiasäästu ja suurema energiatõhususe ning toetama eesmärki, mis on esitatud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus kestlike toodete ökodisaini kohta, 7 mille kiire rakendamine annab täiendava energiasäästu tänu mitmesuguste toodete paremale energia- ja ressursitõhususele.

Kuni seadusandlike meetmete osas kokkuleppele jõudmiseni on võimalik kohe energiat säästa oma käitumise muutmisega. Euroopa Komisjon on koostöös Rahvusvahelise Energiaagentuuriga käivitanud üheksast punktist koosneva kava energiatarbimise vähendamiseks ELis. Sidusrühmadelt saadud teabe põhjal on Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul võimalik seda liiki lühiajaliste energiasäästumeetmete abil vähendada gaasi- ja naftanõudlust 5 % (vastavalt ligikaudu 13 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 16 miljonit naftaekvivalenttonni).

Liikmesriigid peaksid täiel määral kasutama ka selliseid toetavaid meetmeid nagu vähendatud käibemaksumäärad suure tõhususega küttesüsteemide ja hoonete soojustamise puhul ning muid energiahinna kujundamise meetmeid, mis soodustavad soojuspumpade kasutamist ja tõhusamate seadmete ostmist. Selliste meetmetega tuleks leevendada sotsiaalset ja jaotuslikku mõju, näiteks keskendudes vähekaitstud leibkondadele, kellel on raskusi energiaarvete tasumisega, ning hallata energiasüsteemi kiirema ümberkujundamise võimalikku mõju tööturule, kus on kohe vaja täiendus- ja ümberõpet.

Riiklike energia- ja kliimakavade tõhusam rakendamine ja ambitsioonikas ajakohastamine on kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Riiklikel energia- ja kliimakavadel on oluline roll investorite usalduse ja investeeringute prognoositavuse suurendamisel. Need loovad hea raamistiku fossiilkütuste kasutamise vähendamise planeerimiseks ja ergutamiseks.

·Komisjon kavatseb käesoleva aasta jooksul avaldada liikmesriikide jaoks suunised riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamiseks 2024. aastal ning annab aru kava „REPowerEU“ rakendamisel tehtud edusammudest, muu hulgas energialiidu olukorda ja kliimameetmeid käsitlevate aruannete kaudu.

Piirkondadel ja linnadel on juhtiv roll oma kohalikule olukorrale kohandatud energiasäästumeetmete väljatöötamisel. Nad peaksid käivitama teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ning taastuvenergia toetuskavad, energiaauditid ja energiajuhtimiskavad, milles seatakse energiasäästueesmärgid, ning tagama kodanike kaasamise, näiteks Euroopa kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni või Euroopa linnaarengu algatuse kaudu ühtekuuluvuspoliitika raames.

2.Energiaimpordi mitmekesistamine

EL on mitu kuud teinud rahvusvaheliste partneritega intensiivset koostööd, et mitmekesistada tarneid 8 ja leevendada energiahindade tõusu.

Märtsis Euroopa Ülemkogult saadud volitusi kasutades on komisjon ja liikmesriigid loonud ELi energiaplatvormi gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku vabatahtlikeks ühisostudeks. 5. mail moodustasid komisjon ja Bulgaaria ELi energiaostuplatvormi raames esimese piirkondliku rakkerühma, mis koordineerib oma tegevust Kagu-Euroopa naabritega.

ELi energiaplatvorm hakkab täitma kolme ülesannet, mis toetavad gaasi ühist ostmist:

·Nõudluse koondamine ja struktureerimine: lõppevate pikaajaliste lepingute ja kehtivate pikaajaliste gaasilepingute kohaste paindlike koguste alusel tehakse kindlaks ja koondatakse taotletavad mahud, mille tulemuseks võib lühiajalises perspektiivis olla ligikaudu 30–70 miljardi kuupmeetri suurune nõudlus. Lisaks ergutab komisjon tarnete mitmekesistamist ja kaalub seadusandlikke meetmeid, millega nõutakse sellist mitmekesistamist aja jooksul. Nõudluse koondamist toetatakse elektrooniliste vahenditega, mis tagavad protsessi turvalisuse, automatiseerituse ja kasutajasõbralikkuse. 

·Gaasi impordi-, hoiustamis- ja ülekandetaristu optimeeritud ja läbipaistev kasutamine, et tagada maksimaalne varustuskindlus ja hoidlate täiendamine.

Taristu broneerimise läbipaistvuse parandamiseks luuakse vastav mehhanism ja IT-vahend, mis annab teavet kättesaadavate mahtude, järelturgude, ümbersuunamise ja olemasolevate kitsaskohtade kohta. Teabevahetus toimub kooskõlas konkurentsieeskirjadega.

·Rahvusvaheline hanketegevus: ühises rahvusvahelises hanketegevuses keskendutakse pikaajaliste koostööraamistike loomisele usaldusväärsete partneritega sõlmitavate selliste siduvate või mittesiduvate kokkulepete kaudu, mis toetavad gaasi ja vesiniku hankimist ning puhta energia projektide arendamist, kasutades täielikult ära liidu kollektiivset jõudu.

Järgmise sammuna kaalub komisjon vabatahtlikkuse põhimõttel toimiva ühisostude mehhanismi väljatöötamist, mille kaudu hakatakse osalevate liikmesriikide nimel pidama läbirääkimisi ja sõlmima lepinguid gaasi kogunõudluse rahuldamiseks ning hangitud gaas lastakse turule konkurentsipõhistel tingimustel. Selline mehhanism võiks toimida ühisettevõttena või äriühingule kuuluva üksusena, mis võimendab Euroopa turujõudu. Edaspidi hinnatakse selle mehhanismi mõju konkurentsile.

Platvorm tugineb ka piirkondlikele rakkerühmadele, kes teevad kindlaks vajadused ja tarnete mitmekesistamise võimalused ning koordineerivad lepinguliste küsimuste lahendamist 9 . Samuti luuakse koos liikmesriikidega eraldi töösuund vesiniku ühiseks ostmiseks 10 .

Platvormi eduka toimimise seisukohast on olulised tööstuse teadmised ülemaailmse energiaturu kohta. Luuakse nõuanderühm, mis nõustab platvormi sellistes küsimustes nagu veeldatud maagaasiga kauplemine, rahastamine, riskide maandamine ja muud väärtusahela elemendid. Teabevahetus peab olema kooskõlas konkurentsieeskirjadega.

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega on ELi energiaplatvorm avatud energiaühenduse lepinguosalistele (Lääne-Balkani riigid, Ukraina, Moldova, Gruusia). Sellest peaksid kasu saama ka ELi lähinaabruses asuvad partnerid, s.t partnerid, kes järgivad ELi siseturu eeskirju ja on pühendunud ühisele energiavarustuskindlusele. Platvorm teeb tihedat koostööd energiaühenduse sekretariaadiga, et aidata lepinguosalistel platvormi maksimaalselt ära kasutada.

Ukraina ja Moldova elektrivõrkude erakorraline sünkroniseerimine Euroopa elektrivõrguga märtsi keskel näitab kindlalt kavatsust tagada Ukraina ja Moldova ühendamine ELi elektrivõrguga. Niipea kui vajalikud tehnilised parendused on tehtud, võimaldab see piirkonna liikmesriikidel osta Ukrainalt elektrienergia ülejääki ja seeläbi mõningal määral korvata gaasiimpordi vähenemist.

Tulenevalt kava „REPowerEU“ täielikust rakendamisest, kõrgetest hindadest, gaasi alternatiividest (säästev biometaan, saastevaba vesinik), taastuvate energiaallikate edasisest kasutuselevõtust ja nõudluspoolel rakendatavatest struktuurimeetmetest, nagu energiatõhusus, peaks ELi gaasinõudlus vähenema kiiremini, kui on ette nähtud paketi „Eesmärk 55“ raames. EL pakub oma rahvusvahelistele partneritele pikaajalisi võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks, integreerides gaasivarustuse mitmekesistamise püüdlustesse vesiniku ja taastuvenergia arendamise ja nendega kauplemise ning koostöö metaaniheite vähendamise strateegiate alal, nagu on kirjeldatud energiaalase välistegevuse strateegias 11 .

Mitmekesistamise võimalused on olulised ka nende liikmesriikide jaoks, kes praegu sõltuvad Venemaast kas elektritootmiseks 12  või muudel eesmärkidel 13 kasutatavate reaktorite tuumkütuse osas. See tähendab, et tuleb teha koostööd ELis ja rahvusvaheliste partneritega, et tagada alternatiivsed uraaniallikad ning tugevdada muundamise, rikastamise ja kütusetootmise suutlikkust, mis on olemas kas Euroopas või ELi rahvusvahelistel partneritel. Lisaks välistarnijate mitmekesistamisele võib varustuskindlust suurendada omamaise gaasitootmise jätkamisega liikmesriikides, kus see on võimalik.

3. Fossiilkütuste asendamine ja puhtale energiale ülemineku kiirendamine Euroopas

Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu massiivne kiirendamine ja laiendamine elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis kiirendab meie järkjärgulist loobumist Venemaa fossiilkütuste kasutamisest. Aja jooksul alandab see ka elektrihindu ja vähendab fossiilkütuste importi.

Taastuvenergia edendamine

·Tuginedes mõju ja teostatavuse modelleerimisele, 14 teeb komisjon ettepaneku suurendada taastuvenergia direktiivi eesmärki eelmise aasta ettepanekus 2030. aastaks kavandatud 40 % asemel 45 %ni. See suurendaks 2030. aastaks taastuvenergia tootmise koguvõimsust 1236 GWni võrreldes paketis „Eesmärk 55“ 2030. aastaks kavandatud 1067 GWga.

·Fotogalvaaniline päikeseenergia on üks kiiremini kasutusele võetavatest tehnoloogialahendustest. Seepärast seab komisjon kavas „REPowerEU“ eesmärgi võtta 2025. aastaks kasutusele üle 320 GW uut päikeseenergiavõimsust, mida on senisest tootmisvõimsusest üle kahe korra rohkem, ja 2030. aastaks juba ligikaudu 600 GW. Päikeseenergiaalase kõrgema eesmärgiga seoses teeb komisjon järgmist:

·esitab ELi päikeseenergiastrateegia 15 ;

·käivitab Euroopa päikesekatuste algatuse, mis põhineb ELi õiguslikult siduval kohustusel paigaldada teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele hoonetele päikesekatus.

Tuuleenergia, eelkõige avamere-tuuleenergia, kujutab endast märkimisväärset tulevikuvõimalust: rikkalikud ressursid on stabiilsed ja üldsuse heakskiit on suurem. Euroopa on avamere-tuuleenergia valdkonnas maailmas esirinnas. ELi tuuleenergiasektori rahvusvahelise konkurentsivõime edasiseks tugevdamiseks ja kava „REPowerEU“ eesmärgi saavutamiseks tuuleenergia kiire kasutuselevõtu kaudu tuleb tugevdada tarneahelaid ja oluliselt kiirendada lubade andmist.

Euroopa Liit peaks püüdma kahekordistada individuaalsete soojuspumpade kasutuselevõtu tempot, et jõuda järgmise viie aasta jooksul kokku 10 miljonit ühikuni. Liikmesriigid saavad kulutõhusalt kiirendada suuremahuliste soojuspumpade ning maasoojusenergia ja päikesesoojusenergia kasutuselevõttu ja integreerimist järgmiselt:

·arendades ja ajakohastades kaugküttesüsteeme, mis suudavad individuaalküttes asendada fossiilkütuseid;

·edendada keskkonnasäästlikke piirkondlikke küttesüsteeme, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades ja linnades;

·kasutades võimaluse korral ära tööstussoojust.

Selleks et tugevdada päikese-, tuule- ja soojuspumbatehnoloogia tarneahelaid ning muuta need säästvamaks, teeb komisjon järgmist:

·tugevdab õigusraamistikku ja esitab olelusringi säästvuse tagamiseks 2023. aasta esimeses kvartalis fotogalvaaniliste päikeseenergiaseadmete ökodisaini ja energiamärgistuse nõuded ning vaatab läbi kehtivad soojuspumpadele esitatavad nõuded;

·toetab liikmesriikide jõupingutusi avaliku sektori vahendite ühendamiseks selliste võimalike üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide kaudu, mis keskenduvad läbimurdelistele tehnoloogialahendustele ja uuendustele päikese- ja tuuleenergia ning soojuspumpade väärtusahelas.

Elektrisalvestusvõimsuse arendamise edendamiseks teeb komisjon ettepaneku käsitada salvestusrajatisi ülekaalukaid üldisi huve teenivate rajatistena ja lihtsustada nende kasutuselevõtu lubamist.

Kiirem vesiniku kasutuselevõtt

Saastevaba vesinik on väga oluline maagaasi, kivisöe ja nafta asendamiseks tööstuses ja transpordisektoris, mille CO2-heidet on keeruline vähendada. Kavaga „REPowerEU“ seatakse eesmärgiks toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Komisjon:

·kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles viima taastuvenergia direktiivis tööstuse ja transpordi puhul kavandatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste alleesmärgid kooskõlla kava „REPowerEU“ eesmärgiga (75 % tööstuses ja 5 % transpordis) 16 ning viima kiiresti lõpule vesiniku- ja gaasituru paketi läbivaatamise;

·suurendab programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavaid investeeringuid vesiniku valdkonna ühisettevõttesse (200 miljonit eurot), et kahekordistada vesinikuorgude arvu;

·avaldab üldsuselt tagasiside saamiseks kaks delegeeritud õigusakti saastevaba vesiniku määratlemise ja tootmise kohta;

·kavatseb viia suveks lõpule esimeste vesinikuga seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide hindamise;

·kutsub tööstust üles kiirendama tööd puuduvate vesinikustandarditega, eelkõige vesiniku tootmise, taristu ja lõppkasutusseadmete valdkonnas;

·annab tihedas koostöös liikmesriikidega alates 2025. aastast korrapäraselt aru vesiniku kasutuselevõtu ja saastevaba vesiniku kasutamise kohta sektorites, kus heidet on raske vähendada, nagu tööstuses ja transpordis.

Selleks et 2030. aastaks oleks võimalik toota, importida ja transportida 20 miljonit tonni vesiniku, on vaja kiirendada jõupingutusi vesinikutaristu kasutuselevõtuks. Piiriülene vesinikutaristu on alles lapsekingades, kuid selle planeerimiseks ja arendamiseks vajalikud alused on juba loodud tänu vesinikutaristu kaasamisele muudetud üleeuroopalistesse energiavõrkudesse. Peamiste vesinikutaristu kategooriatega seotud investeerimisvajadused on hinnanguliselt vahemikus 28–38 miljardit eurot ELi-siseste torujuhtmete puhul ja 6–11 miljardit eurot hoidlate puhul.

Selleks et hõlbustada kuni 10 miljoni tonni saastevaba vesiniku importi, toetab komisjon kolme peamise vesinikuimpordikoridori arendamist läbi Vahemere ja Põhjamere piirkonna ning niipea, kui tingimused seda lubavad, Ukrainasse. Saastevaba vesiniku alased partnerlused hõlbustavad saastevaba vesiniku importi, toetades samal ajal CO2 heite vähendamist partnerriikides. Maagaasi asendamisel on oma osa ka muudel fossiilkütusevaba vesiniku vormidel, eelkõige tuumaenergial põhineval vesinikul (vt kaart).

Nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks teeb komisjon järgmist:

·kaardistab üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) käsitleva määruse alusel 2023. aasta märtsiks esialgsed vesinikutaristu vajadused, kaasates sellesse protsessi liikmesriigid, riiklikud reguleerivad asutused, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku, projektide elluviijad ja muud sidusrühmad;

·mobiliseerib ELi rahalised vahendid Euroopa ühendamise rahastu, ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu raames;

·loob eraldi töösuuna saastevaba vesiniku ühiseks ostmiseks ELi energiaplatvormi raames.

Biometaani ulatuslikum kasutuselevõtt

2030. aastaks säästva biometaani tootmise suurendamine 35 miljardi kuupmeetrini on kulutõhus võimalus saavutada meie eesmärk vähendada maagaasi importi Venemaalt. Selleks et suurendada biogaasi tootmise võimsust ELis ja edendada selle muundamist biometaaniks, tuleb selle perioodi jooksul investeerida hinnanguliselt 37 miljardit eurot.

Nagu on kirjeldatud biometaani tegevuskavas, mis sisaldub lisatud komisjoni talituste töödokumendis, teeb komisjon ettepaneku kõrvaldada peamised tõkked, mis takistavad säästva biometaani tootmise suurendamist ja selle kasutamist, ning hõlbustada biometaani integreerimist ELi gaasi siseturule järgmiselt:

·luues taastuvallikatest toodetud gaaside väärtusahela edendamiseks tööstusliku biogaasi ja biometaani partnerluse;

·võttes täiendavaid meetmeid, et innustada biogaasitootjaid moodustama energiakogukondi;

·stimuleerides biogaasi muundamist biometaaniks;

·edendades olemasoleva taristu kohandamist ja uue taristu kasutuselevõttu, et ELi gaasivõrgus saaks transportida rohkem biometaani;

·kõrvaldades lüngad teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis;

·hõlbustades juurdepääsu rahastamisele ning mobiliseerides ELi rahalisi vahendeid Euroopa ühendamise rahastu, ühtekuuluvuspoliitika, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühise põllumajanduspoliitika raames.

Keskenduda tuleks säästvale tootmisele ja tagada, et biometaani toodetakse orgaanilistest jäätmetest ning metsa- ja põllumajandusjäätmetest, vältimaks mõju maakasutusele ja toiduga kindlustatusele.

Bioenergia moodustab 60 % ELi taastuvenergiast. See on liidus kättesaadav ja stabiilne energiaallikas, kuid võtmeküsimuseks on selle säästev hankimine. Praegused hinnangud osutavad biomassi kasutamise mõõdukale, kuid püsivale suurenemisele kuni 2030. aastani. Ringlusse mittevõetavate biomassijäätmete ning põllumajandus- ja metsajäätmete kasutamise prioriseerimine tagab säästva energiatootmise, mis võib aidata kaasa kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele.

Fossiilkütuste tarbimise vähendamine tööstuses ja transpordisektoris, kus heitkoguseid on keeruline vähendada

Kivisöe, nafta ja maagaasi asendamine tööstusprotsessides mitte ainult ei vähenda CO2-heidet, vaid tugevdab ka tööstuse konkurentsivõimet, kaitstes tööstuslikku tootmist muutlike fossiilkütuseturgude eest, ja toetab rahvusvahelist juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas.

Energiatõhusus, kütuse asendamine, elektrifitseerimine ning saastevaba vesiniku, biogaasi ja biometaani suurem kasutuselevõtt tööstuses võivad aidata 2030. aastaks säästa kuni 35 miljardit kuupmeetrit maagaasi lisaks sellele säästule, mis on ette nähtud paketi „Eesmärk 55“ ettepanekutes. Mittemetalsete mineraalide, tsemendi, klaasi ja keraamika tootmine, samuti kemikaalide tootmine ja rafineerimistehased pakuvad kõige suuremaid võimalusi maagaasinõudluse vähendamiseks (peaaegu 22 miljardi kuupmeetri võrra). 

Suurt potentsiaali pakub ka tööstuse elektrifitseerimine. Praegused tehnoloogialahendused juba võimaldavad tööstusettevõtetel vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest. Tehnoloogia arenedes ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laienedes suurenevad elektritehnoloogia kasutamise võimalused veelgi.

Selleks et toetada vesiniku kasutuselevõttu ja elektrifitseerimist tööstussektorites, teeb komisjon järgmist:

·võtab innovatsioonifondi raames kasutusele hinnavahelepingud ja spetsiaalsed kava „REPowerEU“ raames rakendatavad harud, et toetada tööstusprotsessides vesinikutootmise täielikku üleminekut maagaasilt taastuvatele energiaallikatele ning üleminekut vesinikupõhistele tootmisprotsessidele uutes tööstussektorites, näiteks terasetootmises 17 ;

·avaldab liikmesriikidele suunised taastuvenergia ja elektriostulepingute kohta 18 ;

·töötab koostöös Euroopa Investeerimispangaga InvestEU nõustamiskeskuse raames välja tehnilise nõustamismehhanismi, et toetada elektriostulepingute kaudu rahastatavaid taastuvenergiaprojekte. Tööstusinvesteeringute soodustamiseks kahekordistab komisjon sel sügisel innovatsioonifondi 2022. aasta ulatusliku projektikonkursi jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid ligikaudu 3 miljardi euroni. Kava „REPowerEU“ eraldi haruna toetatakse 1) uuenduslikke elektrifitseerimis- ja vesinikurakendusi tööstuses, 2) uuenduslike keskkonnasäästliku tehnoloogia seadmete tootmist (nt elektrolüüsiseadmed ja kütuseelemendid, uuenduslikud taastuvenergiaseadmed, energia salvestamine või soojuspumbad tööstuslikuks kasutamiseks) ning 3) keskmise suurusega katseprojekte väga uuenduslike lahenduste valideerimiseks, katsetamiseks ja optimeerimiseks. 

Transpordis saab elektrifitseerimist kombineerida fossiilkütusevaba vesiniku kasutamisega fossiilkütuste asendamiseks. Transpordisektoris energia säästmise ja tõhususe suurendamiseks ning heitevabadele sõidukitele ülemineku kiirendamiseks teeb komisjon järgmist:

·kaalub seadusandlikku algatust heitevabade sõidukite osakaalu suurendamiseks avaliku ja erasektori sõidukiparkides, mis ületavad teatavat sõidukite arvu;

·kutsub kaasseadusandjaid üles võtma kiiresti vastu menetluses olevad ettepanekud alternatiivkütuste ja muude selliste transpordiga seotud küsimuste kohta, mis toetavad keskkonnahoidlikku liikuvust;

·võtab 2023. aastal vastu seadusandliku paketi kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta.

Kava „REPowerEU“ rakendamine kvalifitseeritud tööjõu, toorainete ja täieliku õigusraamistiku abil

Kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmekesistada taastuvenergiaseadmete ja kriitilise tähtsusega toorainete tarneid, vähendada sektorite sõltuvust, lahendada tarneahelate kitsaskohad ja suurendada ELi tootmisvõimsust puhta energia tehnoloogia valdkonnas. Kuigi EL on elektrolüüsi-, tuule- ja soojuspumbatehnoloogia valdkonnas maailmas juhtpositsioonil, on ELi päikesepaneelide ja soojuspumpade turul viimastel aastatel suurenenud import Aasiast.

Soojuspumpade kasutuselevõtu tempo kahekordistamiseks tuleks kiiresti suurendada vajalike seadmete tootmist, sealhulgas vajaduse korral hõlbustada juurdepääsu rahastamisele.

Lisaks tarnijate mitmekesistamisele peab prioriteediks olema ringmajandusmudelite tugevdamine. Toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu, et vähendada materjalide tarbimist, suurendada taastuvenergiaseadmete ringlussevõetavust ja asendada kriitilise tähtsusega tooraineid.

Selleks et suurendada tööstuse panust kava „REPowerEU“ rakendamisse ja tugevdada selle konkurentsivõimet, teeb komisjon järgmist:

·loob ELi päikeseenergiatootjate liidu;

·teeb koostööd tööstusega, et suurendada tootmisvõimsust elektrolüüsiseadmete valdkonnas, nagu on kirjeldatud elektrolüüsiseadmeid käsitlevas deklaratsioonis 19 ;

·tõhustab tööd kriitilise tähtsusega toorainetega varustamisel ja valmistab ette seadusandliku ettepaneku. Komisjon tõhustab ELi olemasolevaid meetmeid ja poliitikat (nt vabakaubanduslepingute rakendamine ja nende üle läbirääkimiste pidamine, koostöö ühtmoodi meelestatud partneritega jne), tugevdab ELi järelevalvesuutlikkust ja aitab kindlustada mitmesuguste kriitilise tähtsusega toorainete tarneid. Algatuse eesmärk on tugevdada Euroopa väärtusahelat, määrates kindlaks Euroopa jaoks strateegilist huvi pakkuvad maavarad ja kriitilise tähtsusega toorained, tagades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme, näiteks toetades projekte, mis edendavad ringmajandust ja ressursitõhusust.

Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamine ja võimendamine ning energiatõhususe suurendamine sõltub kvalifitseeritud tööjõust ja tugevatest tarneahelatest, mis on vajalikud selleks, et rahuldada suurenenud nõudlust keskkonnasäästliku tehnoloogia ja selle juurutamise järele ehitussektoris. Üleminek puhtale energiale pakub tööturul hulgaliselt võimalusi ja aitab kindlustada ümberõppinud töötajatele töökohti üleminekusektorites.

Oskuste nappuse küsimuse lahendamiseks teeb komisjon järgmist:

·ergutab taastuvenergia (päikese-, tuule- ja maasoojusenergia, biomass, soojuspumbad jne) tootmise sidusrühmi ja loamenetlustega tegelevaid ametiasutusi looma oskuste pakti 20 raames ulatuslikku oskustealast partnerlust;

·toetab oskuste arendamist programmi „Erasmus+“ ja Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte kaudu, käivitades ulatusliku projekti vesinikumajanduses vajalike oskuste arendamiseks.

Lubade andmise ja innovatsiooni kiirendamine

Aeglased ja keerulised loamenetlused on taastuvenergiarevolutsiooni vallandumise ja taastuvenergiasektori konkurentsivõime üks peamisi takistusi. Loa saamine võib tuuleenergiaprojektide puhul võtta kuni 9 aastat ja maapinnale paigaldatavate päikeseenergiasüsteemide projektide puhul kuni 4,5 aastat. Loamenetluste erinev pikkus liikmesriikides näitab, et siseriiklikud õigusnormid ja haldussuutlikkus raskendavad ja aeglustavad lubade andmise protsessi.

·Selleks et toetada liikmesriike kõigi õigusraamistiku pakutavate võimaluste kasutamisel protsessi kiirendamiseks, esitab komisjon soovituse lubade andmise kohta 21 .

Selles pakutakse välja meetmed menetluste kiirendamiseks riigi tasandil, kõrvaldatakse ebaselgus ELi õigusaktide kohaldamisel ja kirjeldatakse liikmesriikide häid tavasid. Samuti soovitatakse kaasata kohalikke ja piirkondade omavalitsusi ning anda omavalitsustele vajalikud vahendid, et hõlbustada kohalikele oludele kohandatud investeeringute õigeaegset elluviimist.

·Soovituse rakendamise alustamiseks kutsub komisjon 13. juunil kokku liikmesriikide taastuvenergiaeksperdid ja keskkonnamõju hindamise eksperdid.

Liikmesriikide korraldatavad kõrgetasemelised tippkohtumised, näiteks Põhjamere tippkohtumine Taanis, annavad lisaargumente tuuleparkidesse ja piiriülestesse taastuvenergiaprojektidesse investeerimiseks.

Liikmesriigid peaksid esmajärjekorras rakendama Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiseid soovitusi lubade andmise kohta ning juba vastu võetud taaste- ja vastupidavuskavasid. Samuti on loamenetluste lihtsustamiseks hädavajalik, et kõik liikmesriigid võtaksid kiiresti ja täielikult üle taastuvenergia direktiivi 22 .

·Selleks et toetada taastuvenergiaprojektidele ja nendega seotud taristule loa andmise menetluste kiirendamist, muudab komisjon oma ettepanekut taastuvenergia direktiivi kohta 23 ning palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul tagada paketi „Eesmärk 55“ raames kiire kokkuleppe saavutamine. 

Muudetud ettepanekuga rakendatakse taastuvenergia kui ülekaaluka avaliku huvi põhimõtet, nähakse ette nn eelisarenduspiirkondade 24 kindlaksmääramine ja muud viisid loamenetluste lühendamiseks ja lihtsustamiseks, minimeerides samal ajal võimalikke riske ja negatiivset keskkonnamõju. Samuti nähakse sellega ette võimalus luua reguleeritud testimiskeskkondi, et edendada sektoris innovatsiooni.

Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles kiirendama elektridirektiivi ülevõtmist, et võimaldada tarbijatel tegelikult osaleda energiaturgudel (üksikisikutena või energiakogukondadena või kollektiivsete omatarbimise kavade kaudu), et taastuvenergiat toota, ise tarbida, müüa või jagada.

4. Arukad investeeringud

Komisjoni analüüsist nähtub, et kava „REPowerEU“ rakendamiseks on praegusest hetkest kuni 2027. aastani vaja teha 210 miljardi euro ulatuses investeeringuid, mis lisanduvad paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamiseks vajalikule summale. Need investeeringud tasuvad end ära. Rakendades raamistikku „Eesmärk 55“ ja kava „REPowerEU“, säästab EL 2030. aastaks igal aastal 80 miljardit eurot gaasiimpordi kuludelt, 12 miljardit eurot naftaimpordi kuludelt ja 1,7 miljardit eurot söeimpordi kuludelt.

Ülemineku ajal võib kiire loobumine Venemaalt imporditavast energiast tuua kaasa kõrgemad ja volatiilsemad energiahinnad. Vaja on sihipäraseid meetmeid, et minimeerida volatiilsust, hoida hinnad kontrolli all ja kaitsta vaesuses või selle ohus olevaid (või energiaostuvõimetusest mõjutatud) inimesi, et tagada õiglane üleminek kõigi jaoks 25 . Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma vastu komisjoni ettepaneku kliimameetmete sotsiaalfondi kohta, et toetada vähekaitstud leibkondi ja väikeettevõtjaid üleminekul.

4.1 Euroopa energiavõrkude sidumise ja taristuga seotud vajadused

Kava „REPowerEU“ rakendamisega kaasneb energiasüsteemi märkimisväärne muutumine energiavoogude mahtude ja suundade osas. Nüüd on aeg viia ellu paljud pikalt viibinud projektid, keskendudes eelkõige piiriülestele ühendustele, et luua integreeritud energiaturg, mis tagab solidaarsusel põhineva varustuskindluse.

Üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) raamistik on aidanud luua vastupidavamat Euroopa gaasitaristut, mis võimaldab tarneid mitmekesistada. Kui käimasolevad ühishuviprojektid ja vastastikust huvi pakkuvad projektid on ellu viidud, on kõigil liikmesriikidel ja naaberriikidel juurdepääs vähemalt kolmele gaasiallikale või veeldatud maagaasi maailmaturule. Ainuüksi 2022. aastal on gaasi valdkonnas lastud või lastakse käiku ühishuviprojektid, mille täiendav gaasiedastusmaht on kokku 20 miljardit kuupmeetrit aastas 26 . Hiljuti on lõpule viidud või käivitatud mitu ELi poolt kaasrahastatud olulist projekti, näiteks Läänemere piirkonna jaoks suure tähtsusega Poola-Leedu võrkudevaheline ühendus 27  ja uus veeldatud maagaasi terminal Põhja-Kreekas, mis aitab Euroopal ja Balkani riikidel vähendada sõltuvust Venemaa tarnetest 28 .

Siin esitatud kaardid ja projektide loetelud on üksnes kavaga „REPowerEU“ seoses piirkondlike rühmade poolt tehtud lisavajaduste analüüsi tulemus. Need täiendavad olemasolevat ühishuviprojektide loetelu, milles mõnda projekti, näiteks Pürenee poolsaare võrkudevahelisi ühendusi ja saareliikmesriikide ühendusi, on ette valmistatud juba aastaid. Neid projekte tuleks nüüd samuti kiirendada, et viia Euroopa taristu loomine lõpule. Taaste- ja vastupidavuskavade peatükki „REPowerEU“ gaasiprojektide lisamisel tuleks lähtuda vajaduste analüüsist, mis on kajastatud allpool esitatud kaartidel.

Kavaga „REPowerEU“ seoses gaasitaristu lisavajaduste piirkondlik hindamine näitab, et Venemaa gaasi importi on võimalik täielikult korvata nõudluse vähendamise, biogaasi/biometaani ja vesiniku liidusisese tootmise suurendamise ning gaasitaristu mõningase laiendamise kombinatsiooni abil. Kõige olulisemad vajadused on seotud nõudluse rahuldamisega Kesk- ja Ida-Euroopas 29 ning Saksamaa põhjaosas 30 ja lõunapoolse gaasikoridori tugevdamisega. See piiratud täiendav taristu, mida kirjeldatakse 3. lisas, peaks rahuldama järgmise kümnendi vajadused, põhjustamata sõltuvust fossiilkütustest ja kasutuskõlbmatutest varadest, mis takistaks pikaajalist üleminekut kliimaneutraalsele majandusele.

Hoiustamine on varustuskindluse suurendamiseks hädavajalik. Projektidele, mille eesmärk on suurendada hoiustamis- ja väljalaskevõimsust, tuleks anda asjakohast toetust, sealhulgas rahalist toetust, et tagada suurem valmisolek gaasivarustuskindlusega seotud riskideks ja neile reageerimine. Selleks et importida piisavas koguses veeldatud maagaasi ja torugaasi teistelt tarnijatelt, on 2030. aastaks vaja teha investeeringuid hinnanguliselt 10 miljardi euro väärtuses, et tagada piisav gaasitaristu, sealhulgas veeldatud maagaasi imporditerminalid, torujuhtmed, alakasutatud veeldatud maagaasi imporditerminalide ühendamine ELi võrguga ja vastassuunavoogude läbilaske võimsus. Täiendavad investeeringud Pürenee poolsaare veeldatud maagaasi imporditerminalide ja ELi võrgu ühendamiseks vesinikuvalmidusega taristu kaudu võivad aidata veelgi mitmekesistada gaasitarneid siseturul ja kasutada ära saastevaba vesiniku pikaajalist potentsiaali. Samuti on vaja väga piiratud investeeringuid, et tagada varustuskindlus liikmesriikides, mis sõltuvad peaaegu täielikult Venemaalt torujuhtme kaudu saadavast naftast.

Sõltuvus Venemaa fossiilkütustest hõlmab ka toornaftat ja naftatooteid. Kui enamikul juhtudel võib maailmaturult kiiresti leida tõhusa asenduse, siis mõned liikmesriigid on Vene torujuhtmenaftast rohkem sõltuvad. Torujuhtme „Družba“ (mis toob toornaftat Kesk-Venemaalt otse Euroopasse) kaudu toimuvate tarnete peatamine suurendab survet alternatiivsetele tarneteedele, nimelt sadamatele (nagu Gdansk, Rostock, Trieste või Omisalj) ja alternatiivsele torujuhtmetaristule, mis praegu ei ole valmis sellise lisasurvega toime tulema ja samu piirkondi teenindama.

Selles kontekstis on naftavarustuse kindluse tagamiseks vaja teha väga piiratud ja sihipäraseid investeeringuid. Projektid, mis põhinevad olemasoleval taristul ja suurendavad selle võimsust ning kõrvaldavad olemasolevad kitsaskohad (Transalpine (TAL), Adria ja SPSE naftajuhtmed), on äärmiselt olulised selleks, et tagada kõige enam mõjutatud liikmesriikide jaoks elujõulised alternatiivid. Alternatiivsete tarneteede loomisega peavad kaasnema ka sihipärased investeeringud naftasaaduste rafineerimise tehaste ümberkujundamisse ja ajakohastamisse, kuna Uralsi toornafta asendamine alternatiivsete naftaklassidega eeldab tehnoloogilisi muutusi. Naftavarustuskindluse tagamiseks vajalikud koguinvesteeringud ulatuvad eeldatavasti 1,5-2 miljardi euroni.

Elektrivõrku tuleb 2030. aastaks täiendavalt investeerida 29 miljardit eurot, et see sobiks suuremaks elektrikasutuseks ja -tootmiseks. Kõik asjaomased projektid on juba kantud viiendasse ühishuviprojektide loendisse 31 . Elektrivaldkonna ühishuviprojektide kiirem rakendamine on väga oluline selleks, et luua ühendatud võrk, kus taastuvate energiaallikate osakaal on suurem. Praegused kõrged elektrihinnad Pürenee poolsaarel rõhutavad vajadust parandada piiriüleseid elektriühendusi kui kulutõhusat viisi kindla ja taskukohase elektrivarustuse tagamiseks. Komisjon jätkab Hispaania ja Prantsusmaa ametiasutuste toetamist ja kutsub neid üles Edela-Euroopa kõrgetasemelise töörühma kaudu kiirendama sellise kolme olemasoleva ühishuviprojekti rakendamist, mille eesmärk on suurendada Pürenee poolsaare ja Prantsusmaa vahelist ülekandevõimsust. EL on juba astunud samme Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Euroopa mandriosa võrguga. Kui sünkroniseerimine on lõpule viidud (hiljemalt 2025. aastaks), ei saa elektrikaubandust ega süsteemi käitamist enam kasutada piirkonna energiajulgeoleku ohustamiseks. 

Energia salvestamisel on oluline roll energiasüsteemi paindlikkuse ja energiavarustuskindluse tagamisel, hõlbustades toodetud taastuvenergia integreerimist, toetades elektrivõrku ja võimaldades tarnida energiat siis, kui nõudlus on suurim. Lõppkokkuvõttes vähendab energia salvestamine gaasiküttel töötavate elektrijaamade kasutamist energiasüsteemis.

Komisjon toetab ka oluliste avamere-elektrivõrkude ja piiriülese vesinikutaristu kiiret arendamist.

Euroopa gaasitaristu kaart – kava „REPowerEU“ raames kindlaks määratud ühishuviprojektid ja lisaprojektid, sealhulgas vesinikukoridorid

Euroopa elektritaristu kaart

4.2 Riikide reformid ja investeeringud

Kui enamik sihte ja eesmärke on seatud Euroopa tasandil ja eeldavad tõhusat koordineerimist, siis paljude meetmete rakendamine on liikmesriikide ülesanne ning nõuab sihipäraseid reforme ja investeeringuid. 

Taaste- ja vastupidavuskavad on osutunud väga sobivaks vahendiks ELi ühises raamistikus kiireloomuliste prioriteetide rakendamisel, põhinedes liikmesriikide vajadustel ja olles tugevalt orienteeritud tulemustele. Need näevad juba praegu ette mahukaid reforme ja investeeringuid rohe- ja digipöörde saavutamiseks. Nende kavade eesmärgid ja sihid on asjakohasemad kui kunagi varem.

Komisjon kutsub liikmesriike üles lisama oma olemasolevale taaste- ja vastupidavuskavale eraldi peatüki, mis sisaldab uusi meetmeid kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks, milleks on energiavarustuse mitmekesistamine ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine. Liikmesriigid võivad selleks kasutada tehnilise toe instrumendi 32 kaudu antavat tehnilist toetust. Selleks et tugevdada võrkudevahelisi ühendusi ja tagada energiavarustuskindlus ühtse turu jaoks, on vajalikud piiriülesed investeeringud. Komisjon võtab kavale „RepowerEU“ pühendatud peatükkide hindamisel arvesse panust liidu kui terviku energiavarustuskindlusse. Taaste- ja vastupidavuskavade uue peatüki koostamisel tuleb juhinduda 2022. aasta riigipõhistest soovitustest. Komisjon esitas koos käesoleva teatisega kõigile liikmesriikidele kohandatud soovitused energiapoliitika kohta kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkidega.

Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks tagada taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete ning muude riiklike või ELi rahaliste vahenditega toetatavate meetmete vastastikune täiendavus. Täpsemalt tuleb suurendada sünergiat ühtekuuluvuspoliitika, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), ühise põllumajanduspoliitika teise samba, Euroopa ühendamise rahastu ning taaste- ja vastupidavuskava peatüki „REPowerEU“ vahel. Näiteks gaasi puhul võib taaste- ja vastupidavuskava peatükis „REPowerEU“ kajastada liikmesriigis asuvad, ent Euroopa tähtsusega küpsed võrgu-, hoiustamis- või veeldatud maagaasi projektid. Taaste- ja vastupidavuskavadega võiks näiteks toetada ka energiataristuprojekte, mis on TEN-E piirkondlikes rühmades välja valitud ühise huvi tõttu, sest need seovad liikmesriikide energiavõrke, ühendavad praegu Euroopa energiaturgudest eraldatud piirkondi, tugevdavad olemasolevaid piiriüleseid ühendusi, aitavad integreerida taastuvenergiat ning teenivad turgude integreerimise, konkurentsivõime ja varustuskindluse eesmärke. See võimaldab vabastada Euroopa ühendamise rahastu raames energeetikale ette nähtud vahendeid elektri-, avamere- ja vesinikuvõrkude ühenduste ja muude ühishuviprojektide jaoks, mille rakendamine eeldab piiriülest planeerimist ja piirkondlikku koostööd, nagu näeb ette TEN-E poliitika.

Taaste- ja vastupidavuskavad pakuvad kiiret ja tõhusat võimalust koondada perioodi algusesse REPowerEU vajadustele suunatud investeeringud koos nende mõju maksimeerimiseks vajalike reformidega. Kuna nii peatüki „REPowerEU“ kui ka ühtekuuluvuspoliitika alusel toetatakse üleminekut puhtale energiale, võib mõlema raames toetada investeeringuid energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Nende poliitikavaldkondade vahelise koostoime suurendamiseks on liikmesriikidel võimalik kavandada oma investeeringuid programmiperioodi jooksul kooskõlastatult, võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid ja rakendamise ajakavasid.

4.3 Rahastamine

Selleks et mobiliseerida rahalisi vahendeid kava „REPowerEU“ lühiajaliste investeerimisvajaduste katmiseks, teeb komisjon ettepaneku kiiresti ja sihipäraselt muuta taaste- ja rahastamisvahendi määrust. Muudatusettepanekuga nähakse ette piiratud mahus lisavahendite eraldamine heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide enampakkumisest. Samuti tehakse ettepanek, et liikmesriigid võiksid paindlikumalt kasutada neile ühissätete määruse (EL) 2021/1060 ja ÜPP strateegiakavade määruse (EL) 2021/2115 alusel eraldatud vahendite ümberpaigutamisel. Need toetused täiendavad taaste- ja vastupidavusrahastu raames 225 miljardi euro ulatuses antavaid laene, tänu millele on kogusumma ligi 300 miljardit eurot. Tehakse ettepanek, et see osa 225 miljardi euro ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu raames antavatest laenudest, mida 30 päeva jooksul pärast muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse jõustumist ei taotle liikmesriigid, kellel on selleks praegu õigus, tehakse kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

Liikmesriikidel on võimalik paigutada kuni 12,5 % neile ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud vahenditest ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse, sh 7,5 % kava „REPowerEU“ eesmärkide jaoks, kui selleks on tõendatud vajadus ja kui nad on juba kasutanud olemasolevat 5 % ümberpaigutamise võimalust. See uus ümberpaigutamisvõimalus võimaldab liikmesriikidel lisada oma taaste- ja vastupidavuskavasse uusi investeeringuid ja reforme, mis aitavad kiiresti vähendada fossiilkütuste importi Venemaalt. Selline ümberpaigutamisvõimalus on põhjendatud mõnede vajalike investeeringute kiireloomulisuse ja laadi tõttu.

Lisaks on liikmesriikidel võimalus paigutada kuni 12,5 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist eraldatud vahenditest ümber taaste- ja vastupidavusrahastusse. Ühise põllumajanduspoliitika raames võimaldatavatest rahalistest vahenditest osa eraldamine taaste- ja vastupidavusrahastust kiirendab asjaomaste projektide rakendamist, võimaldades põllumajandustootjatel saada vajalikku rahalist toetust, et vähendada sünteetiliste väetiste kasutamist ja suurendada säästva biometaani või taastuvenergia tootmist.

Liikmesriikide poolt ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja ÜPP vahendite taaste- ja vastupidavuskava peatüki „REPowerEU“ alla vabatahtliku ümberpaigutamise protsess on kavandatud nii, et oleks tagatud kiire vastuvõtmine, ning see ei tohiks aeglustada strateegiliste kavade ja programmide vastuvõtmist ja rakendamist.

Väga oluline on, et liikmesriigid viiksid oma peatüki „REPowerEU“ ettevalmistamisel läbi ulatusliku konsulteerimise, eelkõige kohalike ja piirkondade omavalitsustega, tööturu osapooltega ja põllumajandussektori sidusrühmadega, et tagada laialdane omaksvõtt, mis on meetmete eduka rakendamise seisukohast äärmiselt vajalik.

Ühtekuuluvuspoliitika fondid, mis on seni märkimisväärselt toetanud energeetikaga seotud investeeringuid, täiendavad ja tugevdavad jätkuvalt kava „REPowerEU“ ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel toetatakse ühtekuuluvuspoliitika raames CO2 heite vähendamise ja rohepöörde projekte kuni 100 miljardi euroga. Kiirete väljamaksete tagamiseks loob komisjon paindliku vahendi, et aidata liikmesriikidel kaasata erasektori vahendeid, ning kavatseb 2022. aasta lõpuks vastu võtta delegeeritud õigusakti, et kiirendada energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud projektide kavandamist ja nendega seotud kulude hüvitamist ühtekuuluvuspoliitika kohaste standardsete hüvitamisskeemide kaudu. Samuti teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et edendada piirkondlike ja kohalike energiaagentuuride kui energiaprojektide ühtsete kontaktpunktide arendamist.

Peatükis „REPowerEU“ kajastatud reformide ja investeeringute suhtes kohaldatakse täiel määral riigiabieeskirju. Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et sellised meetmed on ELi riigiabieeskirjadega kooskõlas ja et nende puhul järgitakse kohaldatavaid riigiabimenetlusi. Arvestades enneolematut pakilist vajadust vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest, uurib komisjon, kuidas hõlbustada REPowerEU meetmete puhul riigiabi kontrollimist, piirates samal ajal turumoonutusi. Kui komisjonil on kogu teave olemas, esitab ta suunised meetmete kavandamiseks kooskõlas riigiabieeskirjadega ja kiirendab otsuste tegemist. Komisjon abistab liikmesriike ka selliste meetmete väljatöötamisel, mille võib üldise grupierandi määruse alusel teatamiskohustusest vabastada. Lisaks vaatab komisjon korrapäraselt läbi riigiabi ajutise kriisiraamistiku, veendumaks, et see võimaldab liikmesriikidel tulla toime praeguse geopoliitilise olukorra tagajärgedega, sealhulgas energiavaldkonnas, ning tagab jätkuvalt riigiabi raamistiku üldise eesmärgipärasuse.

Euroopa ühendamise rahastu energiakomponendi raames toetatakse ühishuviprojekte, mida turg ei rakenda või mida ei rakendata kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamiseks vajaliku aja jooksul. Koos käesoleva teatise esitamisega kuulutab komisjon Euroopa ühendamise rahastu energiakomponendi raames välja uue ühishuviprojektide konkursi, mille hinnanguline kogueelarve on ligikaudu 800 miljonit eurot. Edukad projektid valitakse välja 2022. aasta teisel poolel, et toetada kõige pakilisemaid taristuprojekte, mis on vajalikud kava „REPowerEU“ prioriteetide elluviimiseks. 2023. aasta alguses kuulutab komisjon Euroopa ühendamise rahastu energiakomponendi raames välja veel ühe projektikonkursi selliste ühishuviprojektide jaoks, mis ei pruugi olla käesoleva aasta projektikonkursiks valmis.

Liikmesriigid võivad kaaluda kava „REPowerEU“ eesmärkide toetuseks maksustamismeetmeid, et stimuleerida energiasäästu ja vähendada fossiilkütuste tarbimist. Liikmesriikidel soovitatakse kaaluda täiendavaid maksustamismeetmeid, nagu sõidukite maksustamise vähendamine ja sellest vabastamine nii elektrisõidukite kui ka vesinikkütusega sõidukite ostmisel ja kasutamisel, energiasäästuga seoses tulust tehtav mahaarvamine ja keskkonnakahjulike toetuste järkjärguline kaotamine. Menetluses olev komisjoni ettepanek energia maksustamise direktiivi muutmiseks aitab kaasa kava „REPowerEU“ eesmärkide saavutamisele, saates hinnasignaale fossiilkütuste tarbimise vähendamiseks ja energia säästmiseks, ning komisjon kutsub liikmesriike üles jõudma ettepaneku osas kiiresti kokkuleppele.

Programmi „InvestEU“ raames kaasatakse erasektori vahendeid, et toetada mitmesuguseid investeeringuid, mis aitavad kaasa kava „REPowerEU“ poliitiliste eesmärkide saavutamisele, jagades riske rakenduspartneritega. Komisjon teeb Euroopa tiimi lähenemisviisi raames tihedat koostööd EIP grupi, teiste programmi „InvestEU“ rakenduspartnerite ja ELi liikmesriikidega, et kiirendada laenude andmist, segarahastamist ja nõustamist taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja elektrivõrkude valdkonnas.

Selleks et innovatsioonifond saaks võistupakkumise korral katta 100 % asjaomastest kuludest, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kiiresti läbi vaatama ettepaneku muuta HKSi direktiivi seoses innovatsioonifondiga, pärast mida võtab komisjon kiiresti vastu innovatsioonifondi asutamist käsitleva delegeeritud õigusakti vajaliku muudatuse.

5. Valmisoleku tugevdamine

 

Euroopa peab olema tõsisteks tarnehäireteks valmis. Kuigi sel suvel on katmata gaasinõudluse risk väike, võib tekkida oht, et kui lähikuudel ei võeta edasisi meetmeid, ei ole hoidlad järgmise talve jaoks piisavalt täis.

Lisaks hoiustamist käsitleva määruse kiirele vastuvõtmisele, et alustada gaasihoidlate täitmist sel suvel, kutsub komisjon liikmesriike üles:

· ennetavalt rakendama ELi energiasäästuteatist. Lühiajalises perspektiivis säästetud gaasi saab eelkõige kasutada enne järgmist talve maa-aluste hoidlate täitmiseks;

· ajakohastama oma situatsiooniplaane, võttes arvesse komisjoni valmisolekuülevaates esitatud soovitusi. Ajakohastatud situatsiooniplaanides tuleks kindlaks määrata olulised kliendid, kellel on liidu kriitilise tähtsusega tarneahelates keskne roll;

·paluma ülekandesüsteemi halduritel kiirendada tehnilisi meetmeid, mis võivad järgmisel talvel suurendada läänest itta suunduvate vastassuunavoogude läbilaske võimsust, sealhulgas seoses gaasi koostist käsitlevate tehniliste nõuetega;

·sõlmima kahepoolsed solidaarsuskokkulepped naaberriikide vahel, kui seda ei ole veel tehtud.

Kehtivas ELi õigusraamistikus on juba ette nähtud, et äärmusliku kriisi korral võivad liikmesriigid taotleda oma naaberliikmesriikidelt solidaarsusmeetmete rakendamist. Solidaarsusmeetmed on mõeldud kasutamiseks viimase abinõuna äärmusliku gaasipuuduse korral, et tagada mõjutatud riigis kodumajapidamiste, kaugküttesüsteemide ja põhiliste sotsiaalrajatiste varustamine.

Komisjon annab välja suunised mittekaitstud tarbijate, eelkõige tööstuse prioriseerimise kriteeriumide kohta. Suunistes keskendutakse ühelt poolt selliste oluliste ja kriitilise tähtsusega riigisiseste ja piiriüleste väärtusahelate kindlakstegemisele, mis võivad katkemise korral avaldada negatiivset mõju julgeolekule, toidule, tervisele ja ohutusele Euroopas ja kogu maailmas. Samuti tuleks hinnata mõju eri territooriumide konkurentsivõimele. Komisjon aitab töötada välja ka ELi koordineeritud nõudluse vähendamise kava koos ennetavate vabatahtlike piiramismeetmetega, mis peaksid olema aktiveerimiseks valmis enne tegeliku hädaolukorra tekkimist. See kava hõlmaks vabatahtlikke turupõhiseid meetmeid ettevõtete tarbimise vähendamiseks, et tagada kaitstud tarbijate varustamine eelisjärjekorras. Lisaks vaatab komisjon läbi liikmesriikide elektrisektori ohuvalmiduskavad, mille eesmärk on minimeerida võimalike gaasikatkestuste mõju elektritootmisele.

Järeldused

On saabunud aeg vähendada Euroopa strateegilist energiasõltuvust. Kava „REPowerEU“ rakendamine kiirendab gaasitarnete mitmekesistamist, taastuvallikatest gaaside tootmise suurendamist, energia säästmist ja elektrifitseerimist, tänu millele võib olla võimalik kiiresti asendada fossiilkütused, mida Euroopa igal aastal Venemaalt impordib. Selle aluseks on kooskõlastatud planeerimine, ühine huvi ja tugev Euroopa solidaarsus.

Euroopa energiasõltuvuse vähendamiseks on kaks pakilist vajadust: kliimakriis, mida tugevalt süvendab Venemaa agressioon Ukraina vastu, ning ELi sõltuvus fossiilkütustest, mida Venemaa kasutab majandusliku ja poliitilise relvana.

Euroopa energiasüsteemi rohepööre hoogustab majanduskasvu, tugevdab meie juhtpositsiooni tööstuses ja suunab Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise teele.

Euroopa Komisjon kutsub riigi- ja valitsusjuhte, liikmesriike, piirkondade ja kohalikke omavalitsusi ning kõiki kodanikke ja ettevõtteid üles kava „REPowerEU“ rakendamise kaudu vähendama Euroopa energiasõltuvust Venemaast.

(1)      Euroopa Ülemkogu järeldused (24.–25. märts 2022).

(2)      Teatis „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“, COM(2022) 108 final, 8. märts 2022.

(3)      Meetmete täielik loetelu on esitatud 1. lisas.

(4)      Eurobaromeetri kiiruuring 506: ELi reageering Ukrainas peetavale sõjale, 5. mai 2022.

(5)      REPowerEU stsenaarium, mis on esitatud käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis „Implementing the REPowerEU Action Plan: Investment Needs, Hydrogen Accelerator and Achieving the Bio-methane Targets“.

(6)      COM(2021) 558 final, 14.7.2021.

(7)      COM(2022) 142 final, 30.3.2022.

(8)       EU-US_LNG_2022_2.pdf (europa.eu)

(9)      5. mail moodustasid komisjon ja Bulgaaria ELi energiaplatvormi raames esimese piirkondliku rakkerühma, mis koordineerib oma tegevust Kagu-Euroopa naabritega. Peagi esitatakse ettepanekud täiendavate piirkondlike rakkerühmade kohta, mis hõlmavad Kesk- ja Ida-Euroopat, Loode-Euroopat ja Balti riike. Selles kontekstis on oluline, et platvormi tegevuses, mis on seotud energiavarustuse mitmekesistamisega ja varustuskindlusega, osaleksid aktiivselt ELi suurimad energiaturud, kus on juurdepääs mitmekesistamist võimaldavale taristule, nagu veeldatud maagaasi terminalid.

(10)      Selle spetsiaalse vesinikuostude töösuunaga seoses käivitatakse ELi energiaplatvormi raames üleilmne Euroopa vesinikumehhanism, tuginedes H2Globali ja Euratomi Tarneagentuuri kogemustele.

(11)      ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas, JOIN(2022) 23, 18.5.2022.

(12)      Viis liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Soome, Ungari, Slovakkia) käitavad VVER-reaktoreid, mis kõik sõltuvad praegu täielikult Venemaa tarnijalt saadavast kütusest.

(13)      Keskmise võimsusega teadusreaktorid (MPRR), näiteks Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Poolas, põhinevad Nõukogude Liidu aegsel projektil ja sõltuvad kütuse osas endiselt Venemaa monopoolsest tootjast.

(14)    Komisjoni talituste töödokument „Implementing the REPowerEU Action Plan: Investment Needs, Hydrogen Accelerator and Achieving the Bio-methane Targets“, mis on lisatud käesolevale teatisele.

(15)      ELi päikeseenergia strateegia, COM(2022) 221, 18.5.2022.

(16)      Komisjoni talituste töödokument „Implementing the REPowerEU Action Plan: Investment Needs, Hydrogen Accelerator and Achieving the Bio-methane Targets“, mis on lisatud käesolevale teatisele.

(17)      Komisjon eeldab, et kava „REPowerEU“ täitmine võimaldab 2030. aastaks saastevaba vesiniku abil dekarboniseerida ligikaudu 30 % ELi primaarterase toodangust [selleks on vaja 1,4 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja [18–20] miljardi euro ulatuses investeeringuid, et asendada kõrgahjud saastevabal vesinikul põhinevate protsessidega, milles kasutatakse otseredutseeritud rauda]. 

(18)      Komisjoni soovitus taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise ja elektriostulepingute lihtsama sõlmimise kohta, C(2022) 3219, SWD(2022) 149, (18.5.2022).

(19)       Elektrolüüsiseadmete tootjate tippkohtumise ühisdeklaratsioon . Euroopa elektrolüüsiseadmete tootjad võtsid kohustuse suurendada 2025. aastaks elektrolüüsiseadmete tootmise võimsust kümme korda ehk 17,5 GWni.

(20)      Oskuste pakt toetab ulatuslikke oskustealaseid partnerlusi eri tööstusökosüsteemides, sealhulgas energiamahukates tööstusharudes, ehitussektoris ja taastuvenergia valdkonnas. Pakti raames kogutakse ja stimuleeritakse ettevõtete, koolitajate ja sotsiaalpartnerite kohustusi pakkuda tööealistele inimestele täiendus- või ümberõpet, näiteks koolitada kvalifitseeritud spetsialiste või pakkuda gaasikatelde paigaldajatele ümberõpet seoses uue tehnoloogiaga, näiteks soojuspumpade, päikesepaneelide ja muude tehnoloogialahendustega. 

(21)      Komisjoni soovitus taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetluste kiirendamise ja elektriostulepingute lihtsama sõlmimise kohta, C(2022) 3219, SWD(2022) 149, (18.5.2022).

(22)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud).

(23)      Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise osas, COM (2022)222, (18.5.2022).

(24) Taastuvenergia eelisarenduspiirkond on konkreetne maal või merel asuv koht, mille liikmesriik on määratlenud kui eriti sobiva koha taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks mõeldud rajatiste ehitamiseks, välja arvatud biomassi põletamise rajatised.

(25)      Vt näiteks ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (COM(2021) 801 final).

(26)      Ainuüksi 2022. aastal on lastud või lastakse käiku ühishuviprojektid, mille täiendav gaasiedastusmaht on kokku 20 miljardit kuupmeetrit aastas, nt Poola-Leedu võrkudevaheline ühendus, Poola-Slovakkia võrkudevaheline ühendus, Läänemere torujuhe Poola ja Taani vahel, Kreeka-Bulgaaria torujuhe. Veeldatud maagaasi terminalid Küprosel (2 miljardit kuupmeetrit aastas) ja Kreekas Alexandroupolises (5 miljardit kuupmeetrit aastas) on kavas kasutusele võtta 2023. aastal. Peale selle on lähiaastatel kavas lõpule viia mitu gaasiga seotud ühishuviprojekti, sh mitu gaasihoidlaprojekti Kagu-Euroopas (Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria) ning veeldatud maagaasi projekt Poolas Gdanskis (vähemalt 6 miljardit kuupmeetrit aastas). Toetus lõunapoolse gaasikoridori laiendamisele 20 miljardi kuupmeetrini aastas suurendab olulisel määral gaasivarustuse kindlust Kagu-Euroopas (alguses Kreekas ja Itaalias) ja Lääne-Balkani riikides.

(27)      5. mail avatud Poola-Leedu võrkudevaheline ühendus on oluline ELi projekt, mida arendati Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava raames. 508 km pikkune torujuhe ühendab Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut ELi gaasituruga. Projekti maksumus oli ligikaudu 500 miljonit eurot, millest umbes 300 miljonit eurot andis EL.

(28)      Alexandropoulises asuv maagaasi veeldusjaam (ujuvhoidla ja taasgaasistamisrajatis) peaks valmima 2023. aasta lõpuks, selle mahutavus on 153 500 kuupmeetrit ja potentsiaalne aastane läbilaskevõime on 5,5 miljardit kuupmeetrit; projekti eelarve on ligikaudu 364 miljonit eurot, millest 167 miljonit eurot eraldati 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika raames.

(29)      Kesk- ja Ida-Euroopa varustuskindluse seisukohast on väga olulised kaks gaasikoridori: Balkani koridor (Türgi-Bulgaaria-Rumeenia) ja vertikaalkoridor (Kreeka-Bulgaaria võrkudevaheline ühendus, Rumeenia-Bulgaaria võrkudevaheline ühendus ja BRUA), mis hõlbustavad piirkonna varustamist kolmandatest riikidest tarnitava gaasiga.

(30)      Vt esialgsete projektide kirjeldus 3. lisas.

(31)       https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/fifth_pci_list_19_november_2021_annex.pdf  

(32)       Tehnilise toe instrument: 2022. aasta teabelehed riikide kohta Euroopa Komisjon (europa.eu)  

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.5.2022

COM(2022) 230 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kava „REPowerEU“

{SWD(2022) 230 final}

1. LISA

LÄHTEPUNKT: KÕIK PAKETI „EESMÄRK 55“ MEETMED VÄHENDAVAD ELi GAASINÕUDLUST 116 MILJARDI KUUPMEETRI EHK 30 % VÕRRA
KAVA „REPowerEU“	GAASISÄÄST – ekvivalent	ELi ja liikmesriikide ühised kava „REPowerEU“ kohased meetmed	INVESTEERIMISVAJADUSED (EUR)
SÄÄSTMINE
Kodanikud: käitumisharjumuste muutmine	10 mld m³	ELi energiasäästuteatis Kampaania „Play my part“	–
Eluasemesektor: energiatõhusus ja soojuspumbad	37 mld m³	ELi energiasäästuteatis Kõrgem energiatõhususe eesmärk (13 %) vastavalt muudetud energiatõhususe direktiivile Päikesepaneelide ja soojuspumpade ökodisaini ja energiamärgise nõuded  Võimalikud üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid, mis keskenduvad murrangulisele tehnoloogiale ja innovatsioonile	56
Tööstus: energiatõhusus ja elektrifitseerimine	12 mld m³	Kõrgem energiatõhususe eesmärk (13 %) vastavalt muudetud ettepanekule Kõrgem taastuvate energiaallikate eesmärk (45 %) vastavalt muudetud ettepanekule Innovatsioonifond Taaste- ja vastupidavusrahastu peatükk	41
Piiramine		ELi koordineeritud nõudluse vähendamise kava	-
KÜTUSTEVALIKU MITMEKESISTAMINE
Veeldatud maagaas ja torugaas	50 (LNG) + 10 mld m³ (torugaas)	Mitmekesistamise kohustus Gaasi ja vesiniku ühine ostmine ELi IT-vahend nõudluse koondamiseks ja taristu läbipaistvuse tagamiseks Vastastikuse mõistmise memorandumid partnerriikidega Hoiustamist käsitleva ettepaneku vastuvõtmine Taaste- ja vastupidavusrahastu peatükk
Biometaan	17 mld m³	Biometaani tegevuskava  Taaste- ja vastupidavusrahastu peatükk	37
Saastevaba vesinik	+ 14 mln tonni täiendavat H2/ammoniaaki, millest 8 mln tonni asendab maagaasi = 27 mld m³ 10 mln tonni imporditakse ja ligikaudu 4 mln tonni täiendavat sisetoodangut	Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste alleesmärgid kooskõlas taastuvenergia direktiivi kõrgemate eesmärkidega Vesinikuorud Õigusraamistik: määratlusi ja standardeid käsitlevad delegeeritud õigusaktid Import: gaasi ja vesiniku ühisostude mehhanism ning rahvusvahelised vesinikupartnerlused Tööstusliku tootmise võimsus: elektrolüüsiseadmete tootjate ühisdeklaratsioon Innovatsioonifond Taaste- ja vastupidavusrahastu peatükk	27 mld otseinvesteeringuid siseriiklike elektrolüüsiseadmete jaoks ja vesiniku jaotamiseks ELis (v.a investeeringud saastevaba vesiniku tootmiseks vajalikku päikese- ja tuuleenergiasse ning investeeringud vesinikuimporti)
TAASTUVALLIKATEST TOODETUD ELEKTRIENERGIA
Päikese- ja tuuleenergia	21 mld m³ 1	Kõrgem taastuvate energiaallikate eesmärk (45 %) vastavalt muudetud taastuvenergia direktiivile Suunised elektriostulepingute kohta Päikeseenergiastrateegia Päikesekatuste algatus vastavalt muudetud taastuvenergia direktiivile Taaste- ja vastupidavusrahastu peatükk Päikeseenergiatootjate liit Võimalikud üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid, mis keskenduvad murrangulisele tehnoloogiale ja innovatsioonile	86 mld
Lubade andmine		Seadusandlik ettepanek taastuvenergia direktiivi muutmiseks seoses loamenetlustega Komisjoni soovitus	–
ARUKAD INVESTEERINGUD JA REFORMID
Taristu		Kogu ELi hõlmav integreeritud hinnang gaasi-, elektri- ja vesinikutaristu puudujääkidele ja vajadustele	29 mld (elektrivõrgud) + 10 mld (salvestamine) + 10 mld (gaas) nafta energiavarustuskindluse tagamiseks 1,5 mld [Vesinikutaristu – vt komisjoni talituste töödokument]
Taaste- ja vastupidavusrahastu		Muudetud ettepanek taaste- ja vastupidavusrahastu kohta – ligikaudu 300 mld (225 mld laenud + kuni 72 mld toetused) Suunised taaste- ja vastupidavuskavade kohta
Innovatsioonifond		Innovatsioonifondiga seotud muutmise ettepanek hinnavahelepingute kasutuselevõtuks RePowerEU projektikonkurss 2023. aasta sügisel Sihtotstarbelised kava „RepowerEU“ alusel rahastamise komponendid
Euroopa ühendamise rahastu		RePowerEU projektikonkursid alates 2022. aasta maist
Reform		Euroopa poolaasta Riigipõhised soovitused Lubade andmine Suunised elektriostulepingute kohta Taaste- ja vastupidavusrahastu peatükid

2. LISA – kaardid     3. LISA

Gaasiga seotud taristuvajadused

Üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) raamistiku panus vastupanuvõimeliste Euroopa elektri- ja gaasivõrkude loomisse

TEN-E määrusega kehtestati uus lähenemisviis kogu ELi hõlmavale taristu planeerimisele, mis põhineb liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega tehtaval piirkondlikul koostööl eesmärgiga teha kindlaks ühishuviprojektid, mis aitavad kaasa esmatähtsate energiataristukoridoride ja teemavaldkondade arendamisele. Samuti nõutakse määruses, et liikmesriigid lihtsustaksid ühishuviprojektidele loa andmise menetlusi ja tagaksid Euroopa ühendamise rahastu rahaliste vahendite kättesaadavuse, et projektid oleks võimalik õigel ajal ellu viia.

Alates TEN-E määruse kehtestamisest 2013. aastal on gaasivaldkonna ühishuviprojektid aidanud luua vastupanuvõimelisemat Euroopa gaasitaristut, mis põhineb mitmekesisematel tarnetel. Gaasivaldkonna ühishuviprojektid on aidanud vähendada Euroopa gaasitaristu kitsaskohti ning mitmekesistada tarneallikaid, vastaspooli ja marsruute. Kui käimasolevad ühishuviprojektid on ellu viidud, on kõigil liikmesriikidel juurdepääs vähemalt kolmele gaasiallikale või veeldatud maagaasi maailmaturule.

Ainuüksi 2022. aastal on lastud või lastakse käiku ühishuviprojektid, mille täiendav gaasiedastusmaht on kokku 20 miljardit kuupmeetrit aastas, nt Poola-Leedu võrkudevaheline ühendus, Poola-Slovakkia võrkudevaheline ühendus, Läänemere torujuhe Poola ja Taani vahel, Kreeka-Bulgaaria torujuhe. Veeldatud maagaasi terminalid Küprosel (2 miljardit kuupmeetrit aastas) ja Kreekas Alexandroupolises (5 miljardit kuupmeetrit aastas) on kavas kasutusele võtta 2023. aastal. Peale selle on lähiaastatel kavas lõpule viia mitu gaasiga seotud ühishuviprojekti, sh mitu gaasihoidlaprojekti Kagu-Euroopas (Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria) ning veeldatud maagaasi terminali projekt Poolas Gdanskis (vähemalt 6 miljardit kuupmeetrit aastas).

Tänu nendele projektidele, millest paljud on saanud rahalist toetust Euroopa ühendamise rahastust, on liikmesriikidel olnud võimalik reageerida hiljutistele tarnepuudujääkidele solidaarselt.

Lisaks Euroopa gaasitaristu märkimisväärsele täiustamisele on Euroopa ühendamise rahastu toetuste abil valminud ka olulised elektrivõrkudevahelised ühendused, näiteks võrkudevaheline ühendus Biskaia lahes Prantsusmaa ja Hispaania vahel, mis suurendab ülekandevõimsust Pürenee poolsaarega, ning Keldi võrkudevaheline ühendus Prantsusmaa ja Iirimaa vahel ja võrkudevaheline ühendus EuroAsia Kreeka ja Küprose vahel, mis teevad lõpu vastavalt Iirimaa ja Küprose eraldatusele liidu elektrivõrgust, toetavad taastuvate energiaallikate integreerimist ja suurendavad energiavarustuskindlust. Balti riikide (viimased liikmesriigid, kelle elektrisüsteemid sõltuvad endiselt kolmandatest riikidest) elektrivõrkude sünkroniseerimine on hästi edenenud ja peaks lõpule viidama hiljemalt 2025. aastaks. Projekti kavakohase kulgemise tagamisel on oluline roll olnud TEN-E poliitika toetusel ja Euroopa ühendamise rahastust antud rahalisel toetusel (üle 1,2 miljardi euro).

Elektrivaldkonna ühishuviprojektide 2 kiirem rakendamine on otsustava tähtsusega sellise paremini ühendatud süsteemi loomiseks, mis kooskõlas kava „REPowerEU“ eesmärkidega võimaldab märksa kiiremini suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu ja vähendada taastuvenergia kasutamise piiranguid.

Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) hinnang täiendava gaasitaristu vajadustele

Kava „REPowerEU“ käsitlevas teatises teatati, et komisjon hindab esmajärjekorras, kas on vaja meetmeid ja investeeringuid vesinikuvalmidusega gaasitaristu ja ühenduste arendamiseks, et kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ELi LNG-võimsust täielikult ära kasutamast. Komisjon palus ENTSOGil seda hindamist toetada, et teha kindlaks kõik olemasolevad gaasitaristu puudujäägid, mis tuleb kava „REPowerEU“ rakendamise raames viivitamata kõrvaldada.

ENTSOGi hinnangus 3 analüüsiti, mil määral tekiksid Euroopa gaasivõrgus taristu kitsaskohad, kui Venemaa gaasivood Euroopasse lõppeksid, võttes aluseks kaks erinevat nõudlusstsenaariumi (praegune nõudlus ja 2030. aasta nõudlus paketi „Eesmärk 55“ ettepanekute täieliku rakendamise eeldusel: gaasinõudlus on 27 % väiksem kui praegu ja kava „REPowerEU“ rakendamine vähendab nõudlust eeldatavasti veelgi) ning eeldades taristu erinevaid arengutasemeid 4 .

Hindamine näitab, et Venemaa gaasi importimise lõppemist on võimalik täielikult korvata nõudluse vähendamisega, nagu on kavandatud komisjoni paketis „Eesmärk 55“, 5 biogaasi ja fossiilkütusevaba vesiniku liidusisese tootmise suurendamisega ning gaasitaristu üsna vähese laiendamisega lisaks praeguses viiendas ühishuviprojektide loendis juba ette nähtule. Väheste allesjäänud kitsaskohtade leevendamine suurendab ka Euroopa gaasisüsteemi vastupanuvõimet ja paindlikkust.

Mis puudutab vajaduste geograafilist jaotust, siis on selge, et Venemaa gaasi importimise lõppemisel oleks kõige keerulisem rahuldada nõudlust Kesk- ja Ida-Euroopas, aga ka Saksamaa põhjaosas. Hindamine, mida arutati liikmesriikidega piirkondlikus kontekstis, näitas, et Venemaa tarnetest sõltuvuse probleemi lahendamiseks on olemas erinevad võimalikud lahendused, mida saab rakendada peamiselt nõudlusele geograafiliselt lähedal ja mis nõuavad vähemalt kahe liikmesriigi koostööd.

Täiendava gaasitaristuvajadused piirkondade kaupa

Läänemere piirkond

Kolm Balti riiki ja Soome sõltuvad olulisel määral Venemaa gaasist, samas kui Poola sõltuvus Venemaa gaasi impordist on väiksem.

Sellised projektid nagu Balticconnector (Eesti ja Soome vaheline gaasijuhe), Läti ja Eesti vahelise ühenduse tõhustamine, veeldatud maagaasi terminalid Klaipedas ja Świnoujścies on juba taganud turgude integreerimise ja vähendanud sõltuvust Venemaa gaasist piirkonnas, mis on ajalooliselt sõltunud ühest tarnijast. Olukord peaks märkimisväärselt veelgi paranema, kuna hiljuti käivitati ühendus Poola ja Leedu vahel, peatselt viiakse lõpule Świnoujście veeldatud maagaasi terminali laiendamine seoses Läänemere torujuhtmega, mille kaudu tuuakse piirkonda esimest korda gaasi Põhjamerest läbi Poola, tõhustatakse ühendust Leedu ja Läti vahel ning arendatakse edasi Inčukalnsi maa-alust gaasihoidlat. Läänemere piirkonna ning Kesk- ja Ida-Euroopa vahelise ühenduse loomine jõuab lõpule 2022. aasta teisel poolel, mil valmib ühendus Poola ja Slovakkia vahel. Piirkond on saanud suurimal määral kasu Euroopa ühendamise rahastu energiakomponendi toetustest.

Hindamisel leiti, et ajutiselt renditav ujuv gaasihoidla-taasgaasistamisrajatis, mis paigaldatakse 2022. aasta jooksul Eestisse või Soome, võib lühiajalises perspektiivis oluliselt vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Ka Lätit on kutsutud projekti arendamisega ühinema.

Keskmises ja pikemas perspektiivis saaks Läänemere piirkond hinnangu kohaselt kasu teise veeldatud maagaasi terminali arendamisest Poolas Gdanskis; see projekt sisaldub viiendas ühishuviprojektide loendis ja selle valmimise võiks tuua 2026. aastast 2025. aastasse. Projekt võiks leevendada ka Balti riikide võimalikke lisavajadusi, vabastades Leedus Klaipedas asuva veeldatud maagaasi terminali mahtu, et rahuldada järelejäänud täiendavat nõudlust Balti riikides ja Soomes.

Lääne-Euroopa

Enamik Lääne-Euroopa riike ei sõltu juba praegu Venemaa gaasist või sõltuvad sellest minimaalselt. Venemaa gaasist sõltub siiski tugevasti Saksamaa, eriti põhjapoolne turupiirkond, kuhu nõudlus on koondunud. Venemaalt imporditava gaasi puudumisel on taristu kitsaskohad seotud läänest itta suunduvate gaasijuhtmete ebapiisava läbilaskevõimega, samuti ebapiisava impordikäitlusvõimsusega, sealhulgas veeldatud maagaasi taristuga.

Erinevalt enamikust Euroopa riikidest on Hispaanias ja Prantsusmaal tavaks gaasi ülekandevõrgus lõhnastada. Seetõttu takistavad taristu- ja regulatiivpiirangud Edela-Euroopa riikide koostööd nii Loode- kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega; Prantsusmaalt Saksamaale ei saa suunata märkimisväärses mahus gaasi.

Hindamine näitas selgelt, et lühiajalises perspektiivis leevendavad täiendavad ujuvad gaasihoidlad-taasgaasistamisrajatised Eemshavenis (Madalmaades) ja Wilhelmshavenis (Saksamaal) ning täiendav veeldatud maagaasi terminal Saksamaal (Brunsbüttelis) taristu kitsaskohti Loode-Euroopas. Üldiselt on oluline vältida veeldatud maagaasi impordi taristu ülemäärast mahtu , sest tulevikus võib see taristu muutuda kasutuskõlbmatuks varaks.

Hindamise ja arutelude käigus selgus, et lõhnaärastusrajatise arendamine, mis võimaldaks suunata gaasi Prantsusmaa ja Saksamaa vahel läänest itta, võiks keskpikas perspektiivis kõrvaldada olulise kitsaskoha ja vähendada Kesk-Euroopas sõltuvust Venemaa gaasist. Koos gaasitaristu tugevdamisega, et suurendada eksporti Belgiast Saksamaale, võimaldaks see täielikult ära kasutada veeldatud maagaasi tootmise võimsusi Lääne-Euroopas, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasist ka Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades.

Veel ühte piiriülest taristuprojekti Pürenee poolsaarel tuleks täiendavalt uurida, pidades silmas sellega kaasnevaid pikaajalisi võimalusi kasutada ära Pürenee poolsaare ja Põhja-Aafrika suurt saastevaba vesiniku potentsiaali, ning seda, kas sellest projektist võiks vesinikusektori edendamise algatuse raames saada Euroopa vesiniku-magistraalvõrgu esimene element.

Kesk- ja Kagu-Euroopa

Võttes arvesse praegust gaasinõudlust Kesk- ja Kagu-Euroopas, sealhulgas energiaühenduses, sõltub enamik riike märkimisväärselt Venemaa gaasist.

2020.–2021. aastal käivitati Kesk- ja Kagu-Euroopas prioriteetsed gaasitaristuprojektid, sealhulgas eelkõige Aadria mere torujuhe, BRUA torujuhtme esimene etapp ja Krki veeldatud maagaasi terminal. Piirkonna ülejäänud prioriteetsed taristuinvesteeringud, mis on kavas lõpule viia 2022. aastal, on Bulgaaria ülekandevõrgu renoveerimine, ajakohastamine ja laiendamine ning uus Kreeka ja Bulgaaria võrkude vaheline ühendus, mille kahesuunaline läbilaskevõimsus esimeses kasutusetapis on 3 miljardit kuupmeetrit aastas. Ühendus Serbia-Bulgaaria võrkude vahel, mille kahesuunaline läbilaskevõimsus on 1,8 miljardit kuupmeetrit aastas, ning Alexandroupolises ehitatav ujuv gaasihoidla-taasgaasistamisrajatis, mille impordikäitlusvõimsus on 5,5 miljardit kuupmeetrit aastas, peaksid praeguse seisuga valmima 2023. aasta teisel poolel. Lisaks on 2025. aastaks kavas laiendada maa-alust gaasihoidlat Bulgaarias Chirenis.

Hindamine näitas, et Kagu-Euroopa saaks keskpikas perspektiivis mõningal määral kasu Poolas asuvast ujuvast gaasihoidla-taasgaasistamisrajatisest (projekt sisaldub viiendas ühishuviprojektide loendis), samas kui kõige suuremat kasu oodatakse Läänemere piirkonnas. Maagaasi transport Gdanskist Kagu-Euroopa piirkonda ja Ukrainasse eeldaks põhja-lõuna gaasikoridori kiiremat ehitamist Ida-Poolas. ENTSOGi hinnangus leiti ka, et keskpikas perspektiivis aitab Krkis asuva veeldatud maagaasi terminali mahutavuse suurendamine veelgi vähendada sõltuvust Venemaa tarnetest, kuid selleks tuleks laiendada Horvaatia ülekandevõrku Sloveeniasse ja Ungarisse. Piirkonna täiendav varustamine oleks võimalik Aadria mere torujuhtme täiemahulise pikendamise korral, kuid selle torujuhtme ajakohastamine nõuaks kiiremaid täiendavaid taristuinvesteeringuid Itaalia ülekandevõrku (Trans-Adria torujuhe ja Mattagiola-Massafra torujuhe, mis sisalduvad viiendas ühishuviprojektide loendis). Itaalia ülekandevõrgu laiendamine võimaldaks suurendada gaasivooge lõunast Põhja-Itaaliasse, mis oleks oluline täiendavate voogude jaoks Aadria mere torujuhtmest, EastMedi torujuhtmest ja Põhja-Aafrikast. Lisaks võiks Kreeka-Bulgaaria võrkude vahelise ühenduse laiendamine (IGB II etapp) veelgi vähendada sõltuvust eelkõige Bulgaarias, ent ka mujal Kagu-Euroopas, võimaldades suurendada gaasivooge Aadria mere torujuhtmest ja Kreekas asuvatest veeldatud maagaasi terminalidest.

Peale selle nähtub ENTSOGi hinnangust, et ühishuviprojektid ja kava „REPowerEU“ raames tunnustatud lisaprojektid tooksid elluviimise korral täiendavat kasu ka energiaühenduse lepinguosalistele, kelle vajadused oleksid täielikult rahuldatud. Lääne-Balkani riikide majandusinvesteeringute kava juhtalgatuses nr 5 tunnustatud projektide (EIP projektid) lõpuleviimisel on energiaühenduse lepinguosalistel juurdepääs mitmesugustele alternatiivallikatele ja -marsruutidele. EIP projektide elluviimist tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumise ohtu.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kindlaksmääratud projektid viiakse ellu võimalikult kiiresti kooskõlas kava „REPowerEU“ vajaduste ja ajakavaga. Eelkõige tuleks kindlaksmääratud projektidele (nagu ka ühishuviprojektidele) omistada suurima riikliku tähtsusega prioriteetse projekti staatus, mis tagab nende kiire rakendamise. Komisjon on valmis seda hõlbustama.

(1)      Stsenaariumi kohaselt saavutatakse ligikaudu 12 miljardit kuupmeetrit 4 miljoni tonni vesiniku täiendava sisemaise tootmisega ja 9 miljardi kuupmeetri gaasi täiendava asendamisega energiasüsteemis. Selline sääst miljardites kuupmeetrites on jaotatud tabelis teiste sektorite alla.

(2)      Praegune viies ühishuviprojektide loend sisaldab kokku 67 elektrienergiaalast ühishuviprojekti.

(3)      See hõlmab kõiki ELi liikmesriike ja mitut kolmandat riiki, s.t Põhja-Makedooniat, Bosniat ja Hertsegoviinat, Serbiat ning Ühendkuningriiki.

(4)      Tase 0 = praegune taristu, tase 1 = edasijõudnud projektid (rahastamisotsused + edasijõudnud ühishuviprojektid), tase 2 = tase 1 + täiendav LNG ja Aadria mere torujuhtme pikendamine.

(5)      Isegi praeguse nõudluse ja liidusisese pakkumise taseme juures vähendaksid kindlakstehtud projektid sõltuvust Venemaast peaaegu täielikult: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria allesjääv sõltuvus moodustaks 5 %.