EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 8.3.2022
COM(2022) 107 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Euroopa solidaarsus Ukraina pagulaste ja sõjapõgenikega
1.EUROOPA SOLIDAARSUS UKRAINAGA
Venemaa provotseerimata sõjaline agressioon Ukraina vastu ja sissetung riiki on maailma šokeerinud. Üleilmset hukkamõistu kinnitab ka ÜRO resolutsioon, mille poolt hääletas suur enamus riike 1 . Venemaa on rikkunud üleilmset reeglitel põhinevat korda ja tema tegevuse eesmärk on destabiliseerida Euroopa julgeolekustruktuuri. Valimatute rünnakute tulemusena on hukkunud suur hulk tsiviilisikuid, põhjustatud traagilisi kannatusi lugematule arvule peredele ja hävitatud rahumeelseid kogukondi. Ukraina rahva otsusekindlus ja ennastsalgavus demokraatia ja oma riigi kaitsmisel on olnud imetlusväärne.
ELil ja selle liikmesriikidel on koos oma partneritega olnud juhtroll verevalamise ärahoidmiseks tehtud jõupingutustes ning seejärel reageerimisel Putini rünnakule suveräänse ja rahumeelse Ukraina riigi vastu, mille tulemusena on Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene suhtes kehtestatud enneolematud sanktsioonid 2 . See peegeldab jõulist üleilmset hukkamõistu inimelude, inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja meile oluliste väärtuste jalge alla tallamisele.
Sõjapõgenike toetamisel on silma paistnud nii ELi ulatuslik ja ühtne abi kui ka eurooplaste innustav solidaarsus üksikisiku tasandil. Oma kodust ja Ukrainast põgenema sunnitud inimeste arv küündib juba miljonitesse ning kasvab iga tunniga. EL juhib tööd selleks, et humanitaarabi jõuaks otse agressiooni ohvriteni. Selleks et toetada surve alla sattunud liikmesriikide märkimisväärseid pingutusi, annab EL otsest abi peavarju, toidu ja tervishoiuteenuste kujul ning pakub esmakordselt ajutist kaitset, et tagada Ukraina sõjapõgenikele selge staatus.
Nende kiirete poliitiliste meetmete mõju tugevdab mitmekordselt pagulastele kaasa tundvate miljonite eurooplaste isiklik tegevus 3 . Oma kodus pagulasi võõrustavad pered, toitu ja peavarju andvad kogukonnad, teenuseid ja töökohti pakkuvad ettevõtted ning kogu liidust ja kaugemaltki tarbevahendeid ja abi saatvad inimesed on elav näide sellest, mida tähendavad Euroopa väärtused praktikas. See pühendumus loob aluse, et tulla toime pagulaskriisi üha kasvavate mõõtmetega ja pakkuda sõjatrauma läbi teinud inimestele stabiilsust. Komisjon avaldab veebisaidil Europa teavet, mis võimaldab kodanikel ja erasektoril veenduda, et nende abi sõjapõgenikele toimetatakse kohale usaldusväärsete organisatsioonide kaudu ja vastab vajadustele 4 . Kvaliteetse teabe tagamine on tähtis ka selleks, et võidelda desinformatsiooni vastu, mille eesmärk on lõhestada Euroopa solidaarsust.
EL on kindlalt pühendunud hädasolijate abistamisele. Peame kinni oma väärtustest ning võtame kõik Venemaa agressiooni eest põgenevad inimesed väärikalt ja inimlikult vastu. Samuti hoogustame jätkuvalt erakorralise ja humanitaarabi tulemuslikku andmist. Pagulastega seotud väljakutsega toimetulekul on keskne koht solidaarsusel.
|
·6. märtsiks 2022 oli Ukraina sõja eest põgenenud 1,8 miljonit inimest. ·Poolasse, Ungarisse, Slovakkiasse ja Rumeeniasse saabub iga päev tohutu hulk inimesi. Poolasse, Ungarisse, Slovakkiasse ja Rumeeniasse saabunud inimeste arv
·Osa Ukraina naaberriikidesse jõudnud põgenikest liiguvad edasi teistesse liikmesriikidesse: mõni liikmesriik on juba esitanud oma hinnangu (Tšehhi 100 000, Bulgaaria 40 000 ja Itaalia 17 000), kuid arvud muutuvad veel, kuna inimesed liiguvad endiselt edasi järgmistesse liikmesriikidesse. ·Vähemalt neli viiendikku Ukraina sõjapõgenikest on ukrainlased. Põgenike seas on samuti esindatud ELi liikmesriikide ning näiteks India, Nigeeria ja Türgi kodanikud. ·Kuigi Ukraina ja ELi piiri ületamise kiirus kõigub päevast päeva ja ajuti esineb läbilaskeprobleeme, kulub selleks Frontexi teatel enamikus piiripunktides ELi poolel umbes üks tund (6. märtsi seisuga). Ukraina poolel teatatakse endiselt pikematest viivitustest, kuigi need lühenevad. ·Vastuvõtuvõime on praegu piisav, kuna paljud saabunutest liiguvad ruttu edasi oma sugulaste või sõprade juurde. Poola, Rumeenia, Ungari ja Poola on enda sõnul endiselt suutelised rohkem põgenikke vastu võtma. ·28. veebruarist 6. märtsini esitasid Ukraina kodanikud EL+ riikides 8 467 varjupaigataotlust 5 . 39 % nendest taotlustest registreeriti Ukrainaga piirnevas neljas liikmesriigis. |
2. HUMANITAARABI
Humanitaarkatastroof Ukrainas ei ole oma täielikke mõõtmeid veel saavutanud. Sedavõrd ulatuslikku hävitustööd ja sundrännet ei ole Euroopas nähtud alates eelmise sajandi kõige süngematest aastatest. EL teeb koostöös liikmesriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvahelise kogukonna partneritega suuri jõupingutusi erakorralise humanitaarabi osutamiseks. Selleks et tegeleda puhkenud traagilise sõja humanitaartagajärgedega nii Ukrainas kui ka mujal, eraldatakse ELi eelarvest vähemalt 500 miljonit eurot.
EL annab Ukrainale endale kriisiga toimetulekuks ulatuslikku abi, sealhulgas 1,2 miljardi euro suuruse laenuna erakorralist makromajanduslikku finantsabi ja veel 120 miljonit eurot eelarvetoetust. Lisaks on Euroopa Investeerimispank teatanud, et muudab Euroopa Komisjoni nõusolekul 668 miljonit eurot laenudest kohe Ukraina ametiasutustele antavaks likviidsustoetuseks. Samuti jätkatakse peamiste kodanikuühiskonna partnerite toetamist Ukrainas.
Humanitaarkatastroof Ukrainas ...
Tsiviilohvrite arv Ukrainas kasvab iga päevaga. Elamutele ning vee- ja elektrivõrgule tekitatud kahjustused seavad ohtu ka paljud neist, kellel on õnnestunud rünnakute eest varjuda. Sõjategevus muudab toiduga varustamise üha keerulisemaks. Kriitilise tähtsusega haiglateenuste osutamist takistavad pidevad elektrikatkestused ning kiirabid ja tervishoiutöötajad riskivad kahe tule vahele jäämisega. Abiorganisatsioonidel on aina raskem toimetada abi hädasolijateni ning sõja levik teravdab seda probleemi.
... nõuab humanitaarabile juurdepääsu tagamist
Sõda ei tohi takistada abi jõudmist hädasolijateni. Hädavajalikku humanitaarabi peab olema võimalik toimetada kõikjale Ukrainas. Tsiviilisikutel, olenemata nende kodakondsusest, peab olema võimalik piiramisrõngas olevatest linnadest lahkuda. Seepärast tuleb kõige kiiremas korras tagada humanitaarabi juurdepääs, sealhulgas humanitaarkoridoride loomise kaudu. Humanitaarabitöötajatele ja humanitaarabile ohutu ja takistusteta juurdepääsu võimaldamine on rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt kohustuslik. EL jätkab rahvusvaheliste organisatsioonide ja partneritega koostööd, et tagada võimalikult kiiresti juurdepääs ja toimivad humanitaarkoridorid.
ELi esimeste pakettidega eraldatud abi on teel ...
EL on juba käivitanud viivitamatu humanitaarabi rahastamispaketi summas 85 miljonit eurot, et pakkuda Ukraina sõjast mõjutatud inimestele toitu, vett, ravimeid, tervishoiuteenuseid, peavarju ja kaitset. Lisaks toetab EL 5 miljoni euroga pagulaste põhivajaduste katmist Moldovas. Samal ajal teevad 27 liikmesriiki tööd selleks, et tarnida liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames 100 miljoni euro eest varustust. Esimesed tarned, mis sisaldavad rohkem kui 4 miljonit eset, sealhulgas sõidukeid, meditsiinikomplekte, telke, tekke ja magamiskotte, on juba jõudnud abivajajateni Ukrainas. Samuti on teel meditsiinialane erivarustus, sealhulgas rescEU strateegilisest meditsiinivahendite varust eraldatud hingamisaparaadid ja hapnik.
... nüüd tuleb see kohale toimetada
Selleks et humanitaarabi võimalikult kiiresti kohale toimetada, teeb EL koostööd ÜRO, Punase Risti ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega. Komisjon on pidevalt kontaktis Ukraina ametiasutustega, et saadetised jõuaksid üle piiri Ukrainasse. Abi kiiremaks jõudmiseks Ukrainasse kasutab komisjon liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames Poolas, Slovakkias ja Rumeenias asuvaid keskusi.
Suurima surve all olevate liikmesriikide toetamine ...
Komisjoni liikmed on viibinud korduvalt kohapeal 6 ja saanud ise veenduda Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia väga ulatuslikes programmides nende piirile saabuvate pagulaste toetamiseks, samuti naaberriik Moldova jõupingutustes. Nimetatud riikide töö koos nende elanike lahkuse ja kaastundega on aidanud otseselt leevendada traumat, mille oma kodust lahkuma sunnitud pagulased ja põgenikud on pidanud läbi tegema.
... aidates otseselt kaasa solidaarsusmeetmetele
EL peab seda tööd igal võimalikul viisil toetama. Poola ja Slovakkia on aktiveerinud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning hakanud saama abi peavarju ja meditsiiniteenuste pakkumisel. Sedavõrd suure inimeste hulgaga kaasnevad konkreetsed terviseprobleemid, mistõttu neile tuleks saabumisel teha esmane tervisekontroll. Saabujad võivad olla haavatud või põdeda kroonilisi haigusi, mis nõuavad kohe arstiabi. Lisaks kujutab endast endiselt probleemi COVID-19. Komisjon ja tema ametid töötavad intensiivselt selle nimel, et tagada juurdepääs tervishoiule ja ravimitele ning teha kindlaks ja katta operatiivselt vajadused, sealhulgas haiglavoodite, põletushaavade ravi ja abi vajavate patsientide transpordi järele.
Kuna praeguses olukorras võib liikmesriikidel olla vaja pakkuda väga kiiresti peavarju, vahendeid ja teenuseid, võib kasutada kiireloomuliste riigihangete jaoks ette nähtud eeskirju, nagu ka 2015.–2016. aasta rändekriisi ning COVID-19 pandeemia ajal 7 .
ELi rahastus on liikmesriikidele otse kättesaadav nende 2014.–2020. aasta siseasjade programmide kaudu, mida võib endiselt kasutada selleks, et toetada rahaliselt näiteks peavarju, toidu ja tervishoiuteenuste pakkumist, sealhulgas lisatöötajate palkamist. Komisjon annab endast parima, et olemasolevad summad tehtaks lihtsasti ja kiiresti kättesaadavaks ning saaks täielikult ära kasutada. Selleks et võimaldada liikmesriikidele täiendavat paindlikkust, teeb komisjon ettepaneku pikendada nende vahendite 8 rakendusperioodi. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid ettepaneku ruttu vastu, oleks võimalik eraldada veel 420 miljonit eurot toetust. Mõjutatud liikmesriike toetatakse eelisjärjekorras ka 2021.–2027. aasta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames kasutada olevast erakorralisest rahastamisest.
3. VÄLJAKUTSED PIIRIL
Kriis avaldab ELi piirile Ukrainaga äärmiselt tugevat survet. Saabujad tuleb registreerida, lisaks tuleb täita nende kiireloomulised vajadused ja juhatada nad lähimasse varjupaika. See protsess peab toimuma kiiresti, kuid sellisel viisil, et säiliks kord ja oleks võimalik teha hädavajalik turvakontroll. ELil on ühine kohustus aidata kirjeldatud lisasurve all olevaid liikmesriike hallata liidu ühist piiri.
Piirihalduse toetamine Ukrainas
Esimene takistus piiril tuleneb läbilaskeprobleemidest Ukraina poolel. Ukraina piirivalveasutuste tegevust piirieeskirjade täitmisel raskendavad töötajate puudus, IT-süsteemidega seotud probleemid ja mahajäetud autode suur hulk. Ukraina on püüdnud tulemuslikult hallata piiriületajate voogusid, suunates inimesed ümber ja lihtsustades menetlusi. Liikmesriigid ja EL teevad Ukraina ametiasutustega koostööd kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eriti tähtis on hoida tee vaba abisaadetiste pääsemiseks Ukrainasse.
Enamik Ukraina ja liikmesriikide piirile saabuvatest inimestest on Ukraina kodanikud. Kui neil on biomeetriline pass, on neil õigus siseneda viisavabalt 90 päevaks ELi ning nad ei pea isegi esitama oma dokumente piirivalvurile, vaid võivad läbida elektroonilise sissepääsu. Paljud neist suunduvad sugulaste või sõprade juurde ja mõned liiguvad esmase sisenemise liikmesriigist edasi teise, kus neil on kontakte. Sellise liikumise võimaldamiseks on tähtis, et liikmesriikide vaheline piiriületus toimuks võimalikult sujuvalt. Samas kuuluvad sisenejad paljudesse eri kategooriatesse. Nende hulgas on tagasipöörduvaid ELi kodanikke ja Ukrainalt rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, kelle seas on arvukalt Lukašenka režiimi eest põgenenud valgevenelasi. Sisenejate hulgas on aga ka üliõpilasi ja töötajaid kogu maailmast. On äärmiselt oluline, et eranditult kõiki Venemaa agressiooni tõttu Ukrainast põgenevaid inimesi koheldaks täieliku lugupidamise ja hoolivusega.
... põgenike liikumine peab ohutult jätkuma
Iga saabuja vajab eri kohtlemist, samas kui liikmesriikidel on tulnud saada hakkama tohutute voogudega, kuna ainuüksi Poola piirile saabub iga päev umbes 100 000 inimest. Olukorrale reageerimiseks on liikmesriigid suurendanud töötajate arvu ja ühtlustanud menetlusi. Tähtis on tagada, et ELi sisenemine toimuks korrapäraselt ja ühiste nõuete alusel, nii et piir jääks avatuks inimestele, kes põgenevad relvakonflikti eest ja kellel võib olla vaja pääseda ELi humanitaarsetel põhjustel või rahvusvahelise kaitse saamiseks. Komisjon on juba esitanud tegevussuunised, 9 et aidata liikmesriikide piirivalvuritel tõhusalt hallata saabujate voogusid, säilitades samal ajal julgeohutuse kõrge taseme. Suunistes on kirjeldatud, kuidas on võimalik kasutada selliseid vahendeid nagu hädaabikoridore, et abi jõuaks haavatavate inimesteni kiiremini, ning kuidas saab ühtlustada mõningaid menetlusi, sealhulgas lihtsustades tollimenetlusi.
... rahalise toetuse ja ELi ametite abiga
EL suurendab ühtlasi liikmesriikidele piirihalduse ja viisapoliitika rahastu raames antavat rahalist toetust, et toetada piirihaldust, näiteks saabujate isiku tuvastamist, ning esmast vastuvõttu ja arstiabi.
ELi asutused pakuvad liikmesriikide toetamiseks ka lisatöötajaid ja erialateadmisi. Kõigepealt lähetati ELi ja Ukraina ning Moldova ja Ukraina piirile 49 Frontexi töötajast koosnev rühm, mida nüüd täiendab 162 Rumeeniasse lähetatud töötajat. Frontex on valmis oma toetust ELi ja Ukraina piiril tegutsevale 2 600 ametnikule suurendama. ELi varjupaigaamet on valmis toetama kuni 130 eksperdiga varjupaigataotlejate julgeolekukontrolli, registreerimist, teavitamist ja taotluste töötlemist. Europol jagab olulist olukorrateavet, sealhulgas võimalike välisvõitlejate ja muude julgeolekuohtude kohta. Amet tegutseb juba kohapeal Slovakkias ja Poolas ning alustab kavade kohaselt peagi tegevust Rumeenias ja Ungaris. Ka muud ELi asutused, nagu eu-LISA 10 ja Põhiõiguste Amet, 11 on oma töö liikmesriikide toetamiseks kiiresti ümber suunanud.
… ning toetades naaberriike
Moldovasse on alates 24. veebruarist saabunud üle 368 000 põgeniku. Lisaks abipaketile ja toetusele, mis Moldovale kohe liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ette nähti, võetakse muutuvale olukorrale reageerimiseks veelgi meetmeid, sealhulgas eraldatakse 15 miljonit eurot, et aidata riigil hallata pagulaskriisi.
Operatiivtuge ja suutlikkuse suurendamist hõlmava uue meetme kaudu toetab komisjon kolmandate riikide kodanike ohutut läbipääsu ja repatrieerimist naaberriikidest nende päritoluriiki. Ta hindab kiiresti seda, kas praegu Moldovas rakendatavate projektide ulatust on vaja suurendada, ning pakub vajaduse korral tuge, sealhulgas ELi asutuste kaudu.
4. ELi KÜLALISLAHKUS PAGULASTE JA PÕGENIKE SUHTES
EL peab tegutsema kiiresti ja otsustavalt, kasutades ära kogu oma suutlikkust, et aidata tulla toime praegusest pagulaskriisist tuleneva väljakutsega. See väljakutse mõjutab kogu Euroopat ja kõigil liikmesriikidel tuleb võtta kasutusele oma vahendid saabujate toetamiseks. See peab hõlmama rahalist toetust, kuid samuti ühendama kõigi tasandite rühmi, kodanikuühiskonda ja diasporaakogukondi, kes saavad kaasa aidata. Samuti tuleb meil ühendada jõud oma üleilmsete partneritega. EL loob kiiresti ja oma tegevust partneritega koordineerides süsteeme, et pakkuda sõjapõgenikele stabiilset ja külalislahket keskkonda ning aidata riigiasutustel tohutust survest hoolimata jätkata põhiülesannete täitmist. Eriti tuleks pöörata tähelepanu nende rühmade vajadustele, kes on kõige haavatavamad, sest neid ähvardab tõrjumine, aga ka neile, keda ähvardab suurim oht. Suure osa saabujatest moodustavad naised ja lapsed ning saatjata alaealised. Kõige pakilisemate prioriteetide hulka kuuluvad sobiva teabe ja majutuse tagamine, soopõhise ärakasutamise ärahoidmine, lapsehoiuteenuste toetamine ning kiire juurdepääsu tagamine haridusele.
Selge õiguslik staatus ...
Võttes arvesse Venemaa sõjalise agressiooni eest põgenevate inimeste tohutut hulka, pakub EL esmakordselt ajutist kaitset, mis tagab neile suures hädaolukorras selguse ja kindluse 12 . See tagab ukrainlastele ja nende peredele kindla staatuse, mis kehtib kogu ELis, kaasa arvatud pärast seda, kui lõppevad 90 päeva, mil neil on õigus viibida liidus ilma viisata. Sama kehtib ka paljude kolmandate riikide kodanikest sõjapõgenike kohta, sealhulgas nende kohta, kellele Ukraina on andnud rahvusvahelise kaitse või kes ei saa turvaliselt oma päritoluriiki tagasi pöörduda. Euroopas on teretulnud kõik sõjapõgenikud: ka neile, kellele ajutine kaitse ei laiene, võimaldatakse kaitset ja peavarju, kuni neil aidatakse ohutult naasta oma kodumaale 13 . Töötatakse välja mehhanisme, kuidas aidata kõige haavatavamatel kolmandate riikide kodanikel koju pöörduda. Mõni kolmas riik on juba teinud liikmesriikidega koostööd, et toetada oma kodanike repatrieerimist, 14 pöörates eriti tähelepanu kõige haavatavamatele.
Selles lähenemisviisis on keskne koht ka liikmesriikidevahelisel solidaarsusel: solidaarsusplatvormi kaudu jagatakse teavet vastuvõtuvõime, riigi territooriumil ajutise kaitse saanud inimeste arvu ja täiendavate abivajaduste kohta. Operatiivseid reageerimismeetmeid, sealhulgas inimeste üleviimist kolmandatesse riikidesse või ühest ELi liikmesriigist teise, koordineerib komisjon koos ELi varjupaigaametiga. Ajutine kaitse kestab algul ühe aasta, kusjuures seda võib automaatselt kaks korda kuue kuu võrra pikendada.
Selle staatusega kaasneb õigus elamisloale, sotsiaaltoetustele ja tervishoiuteenustele ning juurdepääs haridusele ja tööturule 15 . Ajutine kaitse kaudu kinnitavad EL ja eurooplased pagulastele, et nad on teretulnud, ja annavad neile võimaluse oluliselt panustada oma kogukondadesse. Ühtlasi aitab see liikmesriikidel vältida oma varjupaigasüsteemi ülekoormamist ja hallata uute pagulaste saabumist ühtsel, organiseeritud ja prognoositaval viisil. Nüüd on esmatähtis ajutist kaitset kiiresti, nõuetekohast ja koordineeritult rakendada. Komisjon esitab peagi liikmesriikide abistamiseks suunised ja aitab neil koos ELi asutustega uute väljakutsetega toime tulla.
Pikaajalisem toetus liikmesriikidele ...
Avalikud teenused, sealhulgas tervishoiuteenused ja haridus ning eluasemesektor ja sotsiaalkaitse, peavad suutma reageerida Ukraina põgenike uutele vajadustele, kuna üha suuremal hulgal pagulastest ei ole tõenäoliselt ELis sugulasi, kellelt abi paluda. Paljud avalikud teenused on juba pandeemia tõttu ränga surve all. Selleks et pakkuda pagulastele lubatud vastuvõttu, tuleb Euroopal võtta kasutusele kõik olemasolevad vahendid, kuid samuti toetuda oma kodanike kaastundele ja külalislahkusele.
... kasutades ära ELi rahastust
Ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse juba praegu Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) liikmesriikide tööd rändeprobleemide lahendamiseks. Mõlemast fondist saab rahastada vastuvõtuvõimet ja tugiteenuseid. Praeguse väljakutse ulatus nõuab uusi samme, et tagada tulemuslik juurdepääs toetusele. Seepärast teeb komisjon ettepaneku muuta ERFi, ESFi ja enim puudust kannatavate isikute jaoks ette nähtud Euroopa abifondi (FEAD) kasutamine algatuse „Ühtekuuluvusmeede pagulaste toetuseks Euroopas“ (CARE) kaudu paindlikumaks. See võimaldab 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusprogrammide järelejäänud vahendid ümber paigutada, et tegeleda alates Ukraina sõja puhkemisest tekkinud probleemidega. Liikmesriikide täiendavaks toetamiseks pikendatakse aasta võrra erakorralist 100 % kaasrahastamismäära, mida on kohaldatud pandeemiale reageerimiseks. Lisaks saab umbes 10 miljardit eurot ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) 2022. aasta vahenditest kasutada uute vajaduste rahuldamiseks pandeemiajärgse taastumise üldeesmärgi raames.
2021.–2027. aasta uute siseasjade fondide kaudu avanevad liikmesriikidele märkimisväärsed lisavahendid selleks, et tagada tulemuslikud vastuvõtutingimused, sealhulgas eritugi haavatavatele isikutele, ning et hallata varjupaigasüsteeme. See on väga oluline, et tegeleda uute muutuvate väljakutsetega, sealhulgas ajutise kaitse rakendamise kaudu. Samuti saab seda kasutada kodanikuühiskonna toetamiseks pagulaste abistamisel. Liikmesriigid viimistlevad praegu oma 2021.–2027. aasta programme, et alustada kiiresti toetuste andmist 16 . Olemasolevate ja uute riiklike programmide kiirel rakendamisel muutuvad kättesaadavaks märkimisväärsed summad ning vajaduse korral aitab komisjon liikmesriikidel oma kavasid kohandada ja võtta kasutusele erakorralist abi. Ühtlasi kavatseb komisjon teha ettepaneku anda liikmesriikidele võimalus panustada vabatahtlikult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021.–2027. aasta vahenditesse, et toetada suuremat liikmesriikidevahelist solidaarsust.
… kogu ühiskonna kaasamiseks ….
Tuhanded kodanikud, ettevõtted ja erasektori organisatsioonid on näidanud üles erakordset solidaarsust ja valmisolekut sõjapõgenike toetamiseks. Komisjon toetab liikmesriike ning riikliku ja kohaliku tasandi sidusrühmi, suunates nende abi ja tegevust, et need vastaksid tekkivatele vajadustele.
5. VÄLJAKUTSELE VASTAMINE
Meie ees seisva väljakutse täielik ulatus ei ole veel selgunud, kuid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti praeguse hinnangu kohaselt võib Ukrainast põgeneda kuni 8 miljonit inimest. EL ja tema üleilmsed partnerid on proovile pandud ja peavad näitama oma ühtsust neile, kes soovivad näha meid killustatu ja nõrgana. Selleks et hädasolijate abistamisega seotud väljakutsega toime tulla, peame toetuma oma põhimõtetele ja väärtustele.
Peame tõestama, et oleme ülesande kõrgusel, kui meil tuleb oma naabruses puhkenud sõja tõttu võtta vastu veel miljoneid põgenikke. Samal ajal toetame jõuliselt rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ja tegeliku juurdepääsu tagamist humanitaartöötajatele Ukrainas. Meie otsus rahuldada meie poole pöördunud hädasolijate vajadused ning kaitsta nende õigusi, vabadusi ja heaolu nõuab kõigis liikmeriikides suuri ettevalmistusi ja pikaajalist keskendumist tulemuste saavutamisele. Seejuures on tähtis, et toetume ühisele lähenemisviisile, kasutades ära kõiki ELi vahendeid ja vastastikust toetust. Saame ammutada jõudu oma paljudest tugevatest külgedest – inimlikkusest, vastupidavusest ja leidlikkusest – loomaks kõik vajalikud eeldused, et vastata selle väljakutsele.
23. veebruarist kuni 2. märtsini 2022 lepiti kokku kolmes järjestikuses sanktsioonide paketis.
Põhiõiguse Amet külastab surve all olevate riikide piiripunkte ja vastuvõtukeskusi.
